El.laeng-keha iseloomustav füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Tähis q ühik1C Elementaarlaeng-vähim looduses eksisteeriv laengu väärtus=1,6*10-19C Laengu jäävuse seadus-elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. El.juhid-ained milles vabade laengu7kandjate arv on väga suur. Dielektrikud ehk isoleerivad ehk elektrit mitte juhtivad ained. Nad sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid. (Pooljuhid-vahepealsed el. Juhid) Elektrivool-laengukandjate suunatud liikumine. El voolu suund on positiivsete laengukandjate suund. Voolutugevus- näitab kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. Mõõtühik 1A-läbib 1s jooksul juhi ristlõiget laenguga 1C Coulomb´i seadus- kahe laetud keha vahel mõjuv jõud on võrdeline kummagi keha laenguga ja pöördvõrdeline kehade vahelise kauguse ruuduga. F=k*q1*q2/r2 El.konstant- Dielektriline läbitavus-näitab, kui mitu korda on elektrijõud va...
1. Mida näitab laeng Elektrilaeng e. laeng on füüsikaline suurus, mis näitab kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Tähis q, ühik 1C (kulon) 2. Kuidas mõjutab laetud keha laadimata keha Laetud keha tõmbab enda poole laadimata keha. Elektrilaeng võib kanduda laetud kehalt teistele kehadele, mille tulemusel need kehad laaduvad. 3. Kuidas jaotuvad laengud ja kuidas nad üksteist mõjutavad Laengud jaotatakse kokkuleppeliselt positiivseteks (+) ja negatiivseteks (-). Samaliigilise laenguga kehad tõukuvad ja eriliigilise laenguga kehad tõmbuvad. 4. Mis on elektrijõud ja millest ja kuidas see sõltub Elektrijõuks nim. jõudu, millega 1 laetud keha mõjutab teist laetud keha.
Elektriseerimine on kehale laengu andmine. Viisid * hõõrumise teel(kehad omandavad vastasmärgilised laengud) *laetud kehaga puudutamise teel( keha omandab samamärgilise laengu) * laetud kehaga mõjuteel. Laengu olemasolu kehal tähendab, elektromagnetilise vastastikmõju võimet. Elektriseerimisel, kas keha kaotab võu saab juurde vabu elektrone. Laengu liigid: posit.(prootonid) negat.(elektronid) Negatiivseks loetakse seda kea, millel on elektronide ülekaal, võrreldes prootonitega. Positiivseks, millel on elektronide puudujääk. Elektrilaengu tähendused: näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus, laetud leha, füüsikaline suurus. Laeng Q, 1C. Elementaarlaeng e on vähim laeng looduses, prootoni ja elektroni laengud on elementaarsed. Punktlaeng laetud keha, mille mõõtmed on tühiselt väikesed võrreldes nende vahekaugusega. Jäävuse seadus: elektriliselt i...
ELEKTRILAENG Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis näitab kui tugevalt laetud kehad üksteist mõjutavad. Elektrilaeng kandub ühelt kehalt teisele. Tähis: q Ühik: 1C(kulon) Mõõdetakse: Elementaarlaengu arvuga Arvutatakse voolu tugevuse ja aja kaudu ELEKTRILAENGU ÜLEKANNE Elektrilaengu ülekandel liiguvad elektronid elektrijõudude mõjul ühest kehast teise, kus on neid vähem kui prootoneid. Kui laetud keha puutub kokku neutraalse juhtivast ainest kehaga, kandub osa laengust laadimata kehale. Laetud keha elektrilaen väheneb. Neg. Laenguga kehalt neutraalsele kehale.
Mõisted Elektrilaeng keha iseloomustav füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastik mõjus (tähis q) Laengute jagunemine jagunevad positiivseteks ja negatiivseteks. Samanimelised laetud kehade vahel mõjub tõukejõud, erinimeliste laengute korral aga tõmbejõud. Elementaarlaeng - Elementaarlaeng on prootoni (positiivne) või elektroni (negatiivne) elektrilaeng Laengu jäävuse seadus on füüsika seadus, mille kohaselt elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehadevahelise vastasmõju korral kõigi elektrilaengute [algebraline summa] jääv Juhid on ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur Dielektrikud e mittejuhid sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid ning seetõttu on neis tekkiv elektrivool väga nõrk Pooljuhid laengukandjad ei ole pooljuhtides küll alati vabad, kuid neid saab suhteliselt kergesti
Lihtsaim elektrinähtus tekib siis, kui kaks keha üksteise vastu hõõruda. Elektriseerunud kehade vahel mõjub jõud-. Elektriseerunud kehade kohta öeldakse, et nad on laadunud või omandanud elektrilaengu. Elektrilaeng on mingit keha iseloomustav füüsikaline suures. Tähis on Q või q. Laeng näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Kui see keha on teiste laetud kehade suhtes paigal, mõjuvad talle elektrijõud. (Sõna laeng kasut. Paljudes tähendustes, laenguks nim. Keha teatud omadust ja ka seda omadust kirjeldavat füüsikalist suurust. Kõneledes laengu suurusest, rõhutame laengu mõõtmise võimalikkust,peale seda mõistetakse füüsikas ka laengu all
Millist keha omadust kirjeldatakse elektrilaengu abil? Keha omadusi kirjeldatakse füüsikaliste suuruste abil. Hõõrumisel tekkinud keha omadust, tõmmata enda poole teisi kehasid, kirjeldatakse elektrilaengu ehk laengu abil. Millist keha nimetatakse elektriseeritud kehaks? Keha, millel on elektrilaeng, nimetatakse elektriliselt laetud ehk elektriseeritud kehaks. Elektrilaeng on füüsikaline suurus. Elektrilaengul on mõõtühik, mingi arvuline väärtus ning seda saab mõõta. Keha elektrilaeng võib erinevatel juhtudel olla erineva suurusega. Tavaliselt kehad ei ole elektriliselt laetud. Kehad võivad laaduda hõõrumisel. Klaaspula ja siidi hõõrdumisel laadub ka siid, sest ka siid tõmbab pärast hõõrumist enda poole paberitükikesi
Elektrilaeng (tähis q või Q) on mingit keha iseloomustav füüsikaline suurus. Laeng näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Vähimat tuvastatavat laengu väärtust on hakatud nimetame elementaarlaenguks ja kõigi ainete aatomid koosnevad prootonitest, neutronitest ja elektronidest. Prootonid ja neutronid moodustavad aatomi tuuma, mille ümber liiguvad elektronid. Prootonil on laeng +e, elektronil e, neutronil laeng puudub. jäävuse seadus: elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. Juhid on ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur. Dielektrikud ehk mittejuhid sisaldavad väga vähevabu laengukandjaid ning seetõttu on neis tekkiv elektrivool reeglina väga nõrk. Pooljuhid on juhtide ja dielektrikute kui kahe äärmuse vahel.Laengukandjad ei ole pooljuhtides küll alati vabad, kuid neid saab suhteliselt kergesti vabadeks muuta. Laengukandjate suunatud liikumist nimetatakse elekt...
Tööleht 1 Kehade elektriseerumine. Elektrilaeng. 1.Milline omadus on hõõrutud kehal? V: Hõõrutud keha tõmbab enda poole teisi kehasid 2.Millist keha omadust kirjeldatakse elektrilaengu abil? V: Hõõrumisel tekkinud keha omadust tõmmata enda poole teisi kehasid, kirjeldatakse elektrilaengu e laengu abil. 3.Millist keha nimetatakse elektriseeritud kehaks? V: Keha, millel on elektrilaeng 4.Mis juhtub, kui laetud kehaga puudutada teist keha? V: Elektrilaeng võib tekkida ja kanduda laetult kehalt teistele kehadele, mille tulemusel need kehad laaduvad. 5.Miks kleepub sooja ahju vastu surutud ajaleht pärast riideharjaga hõõrumist ahju külge? V: hõõrumisel elektriseeruvad mõlemad kehad. 6.Miks kattub lakitud mööbli pind kiiresti tolmuga, kui seda pühkida kuiva lapiga? V: kehal on elektrilaeng. 7
Elektrilaengud Keha, millel on elektrilaeng, nimetatakse elektriseeritud kehaks. Elektrilaeng on füüsikaline suurus. Tavaliselt kehad ei ole elektriliselt laetud. kehad võivad laaduda hõõrdumisel. Hõõrdumisel laaduvad mõlemad kokkupuutuvad kehad. Elektrilaeng võib kanduda laetud kehalt teistele kehadele, mille tulemusel need kehad laaduvad. Joon.1 Samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad. Eriliigilise elektrilaenguga kehad tõmbuvad. Eri liiki elektrilaenguid nimetatakse positiivseteka ja negatiivseteks. Positiivset
Elektrilaeng ja elektriväli Kehade elektriseerumine. Elektrilaeng Elektriseeritud kehaks nimetatakse keha, millel on elektrilaeng. Keha saab elektriseerida Keha teise kehaga hõõrdudes; Keha laetud kehaga puudutades. Hõõrumisel elektriseeruvad mõlemad kokkupuutuvad kehad. Lihtsaim kodune viis tekitada väikest elektrilaengut on hõõruda plastikjoonlauda näiteks majapidamispaberi või puuvillast riidega. Plastikjoonlaud omandab negatiivse elektrilaengu. Kui nüüd joonlaud (täpsemalt, selle hõõrutud osa) viia väikeseks lõigatud või rebitud paberitükkide lähedusse, siis paberitükid
Elementaarlaeng. Keha elektrilaeng 3 prootoni ja elktroni ~7 tuuma osakest} prooton (3) + neutron (4) AINE – MOLEKUL – AATOMID Elektronid „ – ’’ on elektronkate „ – ’’ Prooton „ + ’’ ja neutron „ 0 ’’ on tuum „ + ’’ ELEKTRONKATE + TUUM = AATOM „ 0 ’’
Vastastikmõjud: tugev(aatomis elementaaros. vahel), gravitatsiooniline, nõrk(lagunemine ja radioakt.), elektromagneetiline(elektr. magnet nähtused) elektrijaamad: Tuumajaam(kallis hooldada odav energia), hüdro(hävitab kalu) elektrilaeng-kui tugevasti keha osaleb elektromagneetilises vastastikmõjus. Pos- tõukuvad, neg- tõukuvad, eri- tõmbuvad. Elektronide lisandumisel aatomisse moodustub neg ioon lahknemisel pos. Voolu tekkimiseks on vajalik vabasid laengukandjaid ja nende jõudu. Pooljuht- laengukandjad pole vabad, kasutatakse elektroonikas. Dielektrikud- dest vesi, paber. Voolutugevus- kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. I-voolutugevus(A)=q-laeng(C)/t-aeg(s) coulombi 2 punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline laengute korrutisega sõltub keskkonnast, milles laengud asuvad. F=k*q1*q2/E*r2 F-jõud, k-9*109Nm2/C2 , elektriväli- näitab kui suur jõud mõjub selles väljas pos laenguga kehale. È=`F/q `F-jõud N, È- ele...
1 3. Elektromagnetism 3.1. Elektriline vastastikmõju 3.1.1. Elektrilaeng. Elektrilaengu jäävus seadus. Iga keemilise aine aatom koosneb klassikalise - teooria kohaselt positiivselt laetud tuumast ja selle ümber tiirlevatest negatiivse laenguga elektronidest. Mitmesuguste ainete aatomite koosseisu kuuluvad elektronid on ühesugused, + kuid nende arv ja asend aatomis on erinevad. Mistahes keemilise elemendi aatom tervikuna on normaalolekus elektriliselt neutraalne. Sellest järeldub, et aatomituuma
1amper, tähis I Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. A, 1J Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. Elektrivoolu võimsus on arvuliselt võrdne pinge ja voolutugevuse korrutisega. N, 1W. Kehade elektriseerimine: Hõõrdumisel, elektriseeruvad mõlemad kehad st. Nad omandavad elektrilaengu. Keha, millel on elektrilaeng, nimetatakse elektriseeritud kehaks. Elektriseerumiseks nimetatakse kehale elektrilaengu andmist.(laetud kehade vastastikune mõju) Laengu jäävuse seadus: elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on java suurus. Coulomb'i seadus: Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laenguvahelise kauguse ruuduga Q= It,, l= q/t, I=U/R, U= A/q, A=Uq, A=Uit, N=A/t=IU
seljast võtmine, autost väljumine). 2. Nimeta 5 elektrijuhti ja mittejuhti. Elektrijuhid: vesi, metall (kuld, hõbe, vask, raud). Mittejuhid: plastmass, õhk, puit, kumm ja klaas. 3. Mis on elektrivool? Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist elektrijõu toimel. 4. Mis on voolutugevus? Elektirivoolu iseloomustab füüsikaline suurus voolutugevus. Voolutugevus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur elektrilaeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. 5. Selgita Coulomb'i seadust. Seadus: 2 laengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga. Selgitus: Suur kaugus, suur jõud. Väike kaugus, väike jõud. q= +-n*e q elektrilaeng (C) kulon, n elektronide arv, e elektroni laeng, elementaarlaeng, e=1,6*10 ^-19 C F=kq*q^2/r^2 F jõud (N), k elektriline konstant, k=9*10 ^9 (N*m^2/C^2), g1 ja q2
Elektrilaeng - Avastas Thales 6. sajandil merevaigu katsega. Elektrilaengu seaduspärasus - Samanimelised laengud tõukuvad ja erinimelised laengud tõmbuvad ( magnet ) - Sellest järeldub, et elektrilaenguid on kahte liiki. ELEKTIRJÕUD on jõud millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha. ( sõltub - laengu suurusest ja vahemaast ) Elektrilaeng on füüsikaline suurus. Elektrilaeng on keha, mis on elektriliselt laetud. Suurus, mis näitab, kui tugevasti laetud kehad osalevad vastastikmõjus. Kehad võivad elektriseeruda hõõrudes või kokkupuutel laetud kehaga. Elektriväli - Elektriväli levib väga suure kiirusega ( C väärtusega ) ( valguskiirusel, e ~300 000km/s ) Sõltub vahemaast ja laengu suurusest. Elektrostaatiline väli on paigaloleva laetud keha elektriväli. Elektrivälja põhitunnus - Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale
Elektrilaengud ja elektriväli Kehade elektriseerumine. Elektrilaeng. 1. Hõõrutud keha omadus on see, et ta tõmbab enda poole teisi kehi. 2. Keha omadust tõmmata enda poole teisi kehi, kirjeldatakse elektrilaengu ehk laengu abil. 3. Elektriseeritud kehaks nim. Elektriliselt laetud ehk elektriliseeritud kehaks. 4. Kui laetud kehad puudutavad teist keha, võivad elektrilaengud kanduda edasi teistele kehadele. 5. 2.1. laetud kehade vastastikmõju on põhjustatud nende elektrilaengutest. 2
Elektrilaengud ja elektriväli Elektriseeritud keha keha, millel on elektrilaeng. Elektrilaeng füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikumõjus. Elektrijõud jõud, millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha. Kehad elektriseeruvad omavahel kokku hõõrudes või elektriseeritud keha puudutades. Hõõrutud kehal on omadusi, mida hõõrumata kehal ei ole. Hõõrutud keha tõmbab elektrilaengu abil enda poole teisi kehi.
Elektrostaatika Elektrilaeng näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus · Looduses on kaht liiki laenguid - positiivsed ja negatiivsed laengud o Samamärgiliselt laetud kehade vahel mõjub tõukejõud, erimärgiliselt laetud kehade korral on aga tõmbejõud Elementaarlaeng vähim võimalik laengu väärtus (e) · Kõigi ainete aatomid koosnevad alg- ehk elementaarosakestest prootonitest, neutronitest ja elektronidest. o Prootonil +e, Elektronil e ja neutronil laeng puudub o Kvargid - +2/3e või 1/3e Prootoni koostiskvarkide laengud on +2/3e, +2/3e ja 1/3e Neutronil -1/3e, -1/3e ja +2/3e · Elektronide lisandumisel aatomisse moodustub negatiivne ioon ja elektronide lahkumisel positiivne ioon L...
YFR0012 Eksami küsimused Mis on elektrilaeng ja millised tema 5 põhiomadust. Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus. Elektrilaengu põhiomadused: Elektrilaenguid on kahte tüüpi: positiivne ja negatiivne. Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed. Elementaarlaeng. Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata. Kehtib elektrilaengu jäävuse seadus: Isoleeritud süsteemis on elektrilaengute algebraline summa jääv. Elektrilaeng on relativistlikult invariantne. Ei sõltu taustsüsteemist. Coulomb’ seadus, joonis, valem, seletus. Samanimelised laengud tõukuvad. Erinimelised laengud tõmbuvad. Valem: k∗1 ∗q 1∗q 2 ε r 12 ∗⃗ r 212 ⃗ F12= r 12
Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagneetilises vastasmõjus. Selliste laetud kehade laengut, mille mõõtmed on tühised võrreldes kehade vahelise kaugusega nimetame punklaenguks. Väikseim võimalik laeng looduses v.a. kvargi laeng. Ta on elektronil e = - 1.6 . 10-19 C Laengu jäävuse seadus. Elektriliselt isoleeritud süsteemis on kogulaeng jääv suurus. See tähendab, et kui kuskil selles süsteemis tekib mingi negatiivne laeng, peab seal tekkima ka samasuur positiivne laeng. Coulomb`I seadus. F = kq1q2 / r2 kus k = 9 . 109 Nm2 /C2 Elektrivälja tugevus. Füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur jõud mõjub selles välja punktis positiivsele 1 C laengule. E = F / q Ühik N / C või V / m Punktlaengu väljatugevus. Punktlaengu väljatugevus sõltub laengu suurusest ja vaadeldava punkti kaugusest E = k q / r2 Positiivse laengu väli on suunatud laengust eemale, negatiivse oma laengu poole Superpo...
Elektriline jõud: Jõud, millega üks keha mõjutab teist keha. (Tõmbuvad või tõukuvad) Elektrilaeng: Keha omadus, tõmmata enda poole teisi kehasid. Keha, millel on elektrilaeng nimetatakse elektriliselt laetud ehk elektriseeritud kehaks. Elementaarlaeng: e = 1,6 * 10 (astmel -19) C Kehade laadimine: Keha laadimiseks tuleb kehalt ära võtta või juurde anda laetud osakesi tavaliselt elektrone. Üheaegselt tekib alata kaks laetud keha. Elektrone kaotanud kehal tekib tasakaalustamata (+) laeng ja elektrone juurde saanud kehal tekib sama suur (-) laeng. Laengute vastastikmõju: Iseloomustatakse elektrijõu abil. Samaliigilise elektrilaenguga
IX kl KKT. Elektrilaengud 1. (10p) Looduses esineb kahte liiku laenguid positiivne ja negatiivne. Kahe laetud keha vahel mõjub elektrijõud, kusjuures erinimeliselt laetud kehade vahel esineb tõmbejõud, samanimeliselt laetud kehade vahel aga tõukejõud. Kahe keha vastastikusel hõõrumisel läheb osa pool laengust elektrone ühelt kehalt teisele, seejuures omandavad mõlemad kehad laengu kuid elektri laengud. Seda nähtust nimetatakse elektriseeritud kehaks. 2.(4p) Laetud keha ümbritseb alati elektriväli, mis levib kiirusega 300 000 km/s Laetud keha läheduses on elektrivälja mõju tugevam, kehast eemaldumisel mõju nõrgeneb. 3.(2p) Positiivselt laetud keha A elektrivälja asetati neutraalne keha B.(joonis) Välja mõjul paigutuvad elektronid neutraalses kehas ümber nii, et ühes otsas tekib elektronide paljusus, teises otsas elektronide vähemus. 3.1 (2p) Näidake joonisel laengu jaotuvus kehas B. 3.2 (4p) Tehke analoogiline joonis ja näidake lae...
SISSEJUHATUS ELEKTRIÕPETUSSE *Sõna elekter pärineb kreeka keelsest sõnas elektron ja tähendab tõlkes merevaiku. *Sõna magnet tueb Türgi linna Maneesia järgi. *Gilbert leidis, et selliseid materjale, mis hõõrudes tõmbavad ligi on palju rohkem. Nad käituvad sarnaselt merevaigule. *Laenguid on kahte liiki: ,,+" ja ,,-". Samamärgilised langud tõmbuvad. Erimärgilised laengud tõukuvad. *Kerged esemed tõmbuvad laengutega seetõttu, et samamärki laengud eemaldusid, vastasmärgilised laengud tõmbusid ning tõmbumine võidab tõukumise (igas aines on laenguosakesi) *Seos elektri ja magnetnähtuse vahel avastati 19.saj. ELEKTRILAENG *Laeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevalt keha osaleb elektrilises vastastikmõjus. *Sõnaga ,,laeng" tähistatakse ka tihti keha omadust või ka keha enda tähisena. *Laeng ei ole lõpmatuseni jagatav. *Vähimat looduses vabalt eksisteerivat laengut nim. Elementaarlaenguks. q laeng (C-kulon) ; e elementaarlaeng ; ...
Teades, et elektroni laeng on 1,6×10-19 C ja valguse kiirus c = 3×108 m/s, leia u-kvargi mass kilogrammides, kui elektronvoltides on see 2,3 MeV. Vastus: 4,1*10-30 kg Voolutugevus Elektrivool- laengukandjate suunatud liikumine. Voolutugevus- näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. Voolu suunaks on positiivsete laengukandjate liikumise suund. Ühik: 1 A (üks amper) Tähis: I Valem: I = q : t (Voolutugevus = elektrilaeng : aeg) Kontrollküsimused: 1.Olgu elektrivool läbi lambi hõõgniidi 0,31 A. Mitu elektroni läbib hõõgniidi ristlõiget ühe sekundi jooksul? Vastus: 1.9 * 1018 2.Milline on kokkuleppeline elektrivoolu suund? Vastus: Positivsete laengukandjate liikumise suund 3.Voolutugevus on... Vastus: laengu hulk, mis läbib juhi ristlõiget ajaühikus. 4.Juhtme ristlõiget läbib tunnis elektrilaeng 600 C. Leia keskmine voolutugevus. Vastus: 0,17 A 5
Elektromagnetiline vastastikmõju- looduses toimuvad elektrinähtused ja magnetnähtused Gravitatsiooniline vastastikmõju- Maa külgetõmbejõu põhjustaja, nõrk jõud, tõukumist ei toimu. Gravitatsioonilaeng e mass Jõud, millega me oma igapäevases elutegevuseskokkupuutume on valdavalt elektromagneetilise päritoluga nt: elastsusjõud, hõõrdejõud, lihasjõud Elektrienergia tänapäeval tähtsaim energia- lihtne muuta ja trantsportida. Salvestada ei saa suures koguses Elektroenergeetika hõlmab kogu inimteg elektrienergiatootmisel, ülekandel ja kasutamisel Elektrilaeng (Q või q) on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti keha osalev elektromagnetilises vastastikmõjus. Laeng iseloomustab keha aktiivsust elektri- ja magnetnähtustes. Toimub tõmbumine ja tõukumine. Looduses on 2 liiki laenguid e jõude: Näeme Positiivne laeng tõmbumist ja Negatiivne laeng tõukumi...
Elektroskoop. Juhid ja mittejuhid. Elektroskoop – seade, millega saab kindlaks teha, kas keha on laetud või mitte. Elektroskoobi töö põhineb samaliigilise elektrilaenguga kehade tõukumisel. Mida suurem on elektroskoobi elektrilaeng, seda suurem on osuti kalle. Elektrijuhiks nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. Metallid; hapete, soolade ja leeliste vesilahused; maa; inimese keha Mittejuhiks ehk dielektrikuks (ka isolaatoriks) nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng ei kandu ühelt kehalt teisele. Merevaik; klaas; kvarts; marmor; kumm; eboniit; siid; plastik; petrooleum; puhas (destilleeritud) vesi; õhk Laetud keha ühendamist elektrijuhi abil maaga nimetatakse maandamiseks.
paigal,mjuvad talle elektrijud.Liikuvale laetud kehale aga vivad mjuda ka magnetjud.Laengu olemasolu kehal saab kindlaks teha vaid elektri-ja magnetjudude phjal. ELEMENTAARLAENG- on prootoni (positiivne) vi elektroni (negatiivne) elektrilaeng. Elementaarlaeng on universaalne fsikaline konstant ja tema this on e. e=(1,6021892 pm 0,0000046) cdot 10{-19} C. Iga keha elektilaeng on alati elementaarlaengu tisarvkordne. Sellel reeglil on kaks erandit. Kvarkide elektrilaeng on e/3 tisarvkordne. Samuti vib teoreetiliselt olla murdarvuline kvaasiosakeste elektrilaeng. Teoreetiliselt testas elementaarlaengute olemasolu 1881. aastal saksa fsik Hermann von Helmholtz. Eimesena sai mtmistulemused ja testas elementaarlaenu olemasolu ameerika fsik Robert Andrews Millikan aastatel 19091916. ELEKTRILAENGU JVUSE SEADUS-Makroskoopilise keha elektrilaeng vib muutuda. Sel juhul annab ta osa oma laengust le kehale, millega ta on kokkupuutes.
Elektrodünaamikaks nim. füüsika haru, mis lähtub nähtuste seletamisel laetud osakeste liikumisest ja vastastikmõjust. Elektrilaenguks nim. füüsikalist suurust, mis iseloomustab elektromagnetilise vastastikmõju tugevust. Elektrilaengu jäävuse seadus: elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv. Elektrivälja omadused: on üks mateeria vorme, ümbritseb nii seisvaid kui ka liikuvaid elektrilaenguid,vahendab elektromagnetilist vastastikmõju, levib ruumis valguse kiirusel, mõjutab laetud kehi elektrijõuga. Seisvate laengutega seotud elektrivälja nim elektrostaatiliseks väljaks. Coulombi seadus: kaks punktlaengut tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja põõrdvõrdeline nende laengute vahelise kauguse ruuduga. Elektrivälja tugevus on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis on arvuliselt võrdne elektrivälja mingisugusesse punkti asetatud laengule mõjuva jõu ja vastava elektrilaengu suhtega. Jõujoonteks ...
Elektrostaatika Elektrostaatika on füüsika osa, mis uurib paigalseisvate elektrilaenguga kehade vahelist vastasmõju. Elektrilaeng Elektrilaeng on füüsikaline suurus, st et see on keha omadus, mida saab mõõta (on olemas mõõtühik, tähis, arvutuseeskiri). Elektrilaeng ei ole iseseisev nähtus ega objekt. Laengu mõistet kasutatakse erineva tähendusega: 1) keha omadus osaleda mingis vastasmõjus, 2) seda omadust kirjeldav füüsikaline suurus, 3) osakeste kogum, millel on kõnealune omadus. Elektrilaeng näitab, kui tugevasti kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Keha, millel on elektrilaeng, nim elektriseeritud ehk laetud kehaks. Punktlaenguks nim sellist laetud keha, mille mõõtmed on tühised
1.Elektrivooluks nim. Vabade laengukandjate suunatud liikumist. *Aines peab leiduma piisavalt vabu laengukandjaid (liikuvaid osakesi) *Peab mõjuma elektrijõud e peab olema elektriväli (põhjus liikumiseks) 2.Elektrilaeng iseloomustab seda ,kuivõrd keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. *Ühikuks on 1 C ,tähiseks q Elementaarlaenguks nimetatakse vähimat looduses esinevat laengu väärtust *1 e = 1,6 * 10 -19 C 3.Looduses leidub kahte liiki laenguid , neid nim positiivseks + ja negatiivseks -. Erinimelised laengud tõmbuvad ja samanimelised tõukuvad. 4.Kui üks keha saab positiivse laengu, siis laadub mingi teine keha negatiivselt. Kehade laengute summa jääb aga muutumatuks . Ehk : elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. 5.Voolutugevus näitab ,kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. * Ühikuks on 1 amper (A), tähiseks ...
Leiame homogeense elektrivälja töö, laengu q liikumise temas asendist 1 asendisse 2 mööda jõujoont Töö põhivalem A=Fs*cos A=qEs ( punktlaeng *elektriväljatugevus* pikkus) Väli teeb tööd vaid laengu liikumisel E sihis. Kui laeng liigub mööda kõverat punktist 1 punkti 2, siis väli teeb sama suure töö 5. ELEMENTAARLANEG vähim võimalik laengu väärtus (e=1.6 * 10 astmes -19). Elementaarlaeng on prootoni (positiivne) või elektroni (negatiivne) elektrilaeng. SUURUS iga keha laengu suurus on algosakeste laengute summa PIDEVUS-elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus 7. ELEKTRILAENG (q, 1C) füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti laetud kehad osalevad vastastikmõjus. Samamärgilised laengud tõmbuvad, erimärgilised tõukuvad. Valem q= I * t ( voolutugevus * aeg) 8. ELEKTRIVOOL.JUHID.DIELEKTRIKUD.POOLJUHID Elektrivool on positiivse või negatiivse elektrilaenguga laengukandjate korrapärane liikumine
Keha võib elektrilaengu omandada hõõrumisel või kokkupuutel laetud kehaga. Hõõrumisel elektriseeruvad mõlemad kehad. Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Elektrilaengu ühikuks on 1 kulon, ühiku tähis on 1 C. Elektrilaenguid on 2 liiki. Kokkuleppeliselt nimetatakse neid positiivseks (+) ja negatiivseks (-). Samaliigilise laenguga kehad tõukuvad, eriliigiliste laengutega kehad tõmbuvad. Laetud keha elektrilaeng on suuruselt võrdne elementaarlaengute summaga ning on elementaarlaengu täisarvkordne. Laetud keha elektrilaeng võib erinevatel juhtudel olla erineva suurusega. Elementaarlaenguks nimetatakse vähimat looduses eksisteerivat elektrilaengut. Elektroni ja prootoni elektrilaengud on suuruselt võrdsed elementaarlaenguga. Kokkuleppeliselt loetakse elektroni laengut negatiivseks ja prootoni laengut positiivseks. Elektroskoop on seade, millega saab kindlaks teha, kas keha on elektriseeritud.
1) mõisted Elektrilaeng- mingit keha iseloomustav füüsikaline suurus. Laeng näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Elementaarlaeng- vähima võimaliku laengu väärtus Elektrostaatika- tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmõju uurimisega Punktlaeng- selline keha, mille mõõtmeid ei arvestata ja elektrilaeng loetakse koondunuks ühte punkti Väli- välja mõiste kätkeb(sisaldab endas) jõu tekkimise võimalikkust Elektrostaatiline väli- Väli, mille tekitab paigalseisev elektrilaeng Ekvipotentsiaalpind- ühesugust elektrilist potentsiaali omavate väljapunktide kogum 2) laengu jäävuse seadus- elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv Isoleeritud süsteem on termodünaamiline süsteem, millel puudub ümbritsevaga energia- ja ainevahetus
SEADUSED SUURUSED ÜHIKUD Mida suuremad on vastastikmõjus olevate kehade elektrilaengud, seda suuremad on neile kehadele mõjuvad elektrijõud. Laetud keha ümbritsev elektriväli on seda tugevam, mida suurem on keha elektrilaeng. I=voolutugevus I (1A) q=elektrilaeng q (1C) I=q/t t=aeg t(1s) U=pinge U (1V) U=A/q A=elektrivälja töö A (1J) q=elektrilaeng q (1C) R=takistus R (1 oom ) I=U/R U=pinge U (1V) ...
sest mootori välja lülitades väheneb ka võimsus nende vahel kordades. Kuna võimsus on väiksem, ei teki ka sädemeid nii palju. Kui tarbimist ei ole, siis ei teki üldse sädemeid. 5. Füüsikaline suurus Ühiku nimetus Ühiku tähis Magnetvoog veeber Wb Induktiivsus henri H Elektrilaeng kulon C Magnetiline induktsioon tesla(Wb/m²) T Induktsiooni elektromootorjõued volt V Induktsioonivoolu tugevus amper A Voolu magnetvälja energia dzaul J
Ühte liiki elektrilaengut on hakatud nimetama positiivseks laenguks, teist liiki elektrilaengut aga negatiivseks laenguks. Erinimelised laetud kehad tõmbuvad. Samanimeliselt laetud kehad tõukuvad. Elektrone iseloomustab elekrtilaeng. Tuuma ümber liikuvad elektronid moodustavad elektronkatte. Elektronkattes paiknevad elektronid kihtidena. Aatomimudel on kujutlus aatomist, sest me ei tea, milline ta täpselt on. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prootoni elektrilaeng on positiivne. Neutroni elektrilaeng on neutraalne. Elemendi aatominumber näitab prootonite arvu tuumas. Kuna elektronide arv elektronkattes on võrdne prootonite arvuga tuumas, siis on aatom elektriliselt neutraalne. Kõiki keemilisi elemente saab paigutada tabelisse, mida nimetatakse keemiliste elementide perioodilisustabeliks. Keemilised elemendid on paigutatud tabelisse prootonite arvu suurenemise järgi aatomituumas. Aatom koosneb tuumas ja elektronkattest.
õhukestest metallist (sokolaadipaberist) torukese abul. Kui puudutada torukesi elektriseeritud klaaspulgaga, need laaduvad ja tõukuvad teineteisest eemale. Seega, elektriliselt laetud kehad mõjutavad üksteist vastastikku. Kuna laenguta torukesed teineteisest eemale ei tõuku, siis võib järeldada, et laetud kehade vastastikmõju on põhjustatud nende elektrilaengutest. Kui ühele torukesele anda elektrilaeng elektriseeritud klaasilt, teisele aga elektriseeritud merevaigult, siis laetud torukesed ei tõuku, vaid hoopis tõmbuvad. Seega laetud kehade vastastikmõju võib ilmneda ka nende kehade tõmbumisena. Paljude katsete tulemusena ongi selgunud, et elektriline vastastikmõju ilmneb alati kas laetud kehade tõmbumise või tõukumisena. Mingeid muid elektrilise vastasikmõju viise pole seni täheldatud. Kuna laetud kehade vastastikmõju ilmneb kahel viisil, siis peavad elektrilaengud, mis
Elektrostaatika 1. Laengu olemasolu kehal tähistab seda, et keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. 2. Looduses on kahte liiki laenguid: positiivsed, negatiivsed. Samamärgiliselt laetud kehade vahel mõjub tõukejõud, kui erinimelste laengute korral tõmbejõud. 3. Elementaarlaeng on väikseim võimalik laengu väärtus, see on 1,6*10-19C. 4. Elektroni laengu märk on ja laengu suurus on üks elementaarlaeng. Prootoni laengu märk on + ja laengu suurus on üks elementaarlaeng. Neutronil laeng puudub seega ka tähis puudub. 5. Positiivne ioon on aatom, kus elektrone on vähem, kui prootoneid - osad elektronid on aatomist lahkunud. Negatiivne ioon on aatom, kus elektrone on rohkem, kui prootoneid - elektrone on lisandunud aatomisse. 6. Kehade elektriseerimine: hõõrumise teel kui kehasid hõõr...
(Elektrivool) Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist. Laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda, nimetatakse vabadeks laengukandjateks. Vabad laengukandjad hakkavad suunatult liikuma elektrijõu mõjul Elektrivool tekib siis, kui on täidetu kaks tingimust: 1) on olemas vabad laengukandjad, mis saavad hakata liikuma, 2 )vabadele laengukandjatele mõjuvad jõud. Teatavasti mõjub elektrijõud laetud kehadele elektriväljas .Järelikult selleks, et tekiks elektrivool, tuleb aines tekitada elektriväli. Elektrivoolu suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikumie suunda. Seega, elektrivool vooluallikaga ühendatud juhis on suunatud vooluallika positiivselt pooluselt negatiivsele. Elektrijuhtideks nimetatakse aineid, milles on suur hulk vabu laengukandjaid. Mittejuhis elektrivoolu ei teki, sest mittejuhis pole vabu laengukandjaid. Elektrivool metallides:Metallid on tahkes o...
Elektrilaengu ülekanne ja hõõrdeelekter Negatiivse laenguga kehas on elektrone rohkem kui prootneid. Positiivse laenguga kehas on elektrone vähem kui prootoneid. Elektrilaengu ülekandel elektronide hulk ei muutu, ainult osa elektrone liigub ühelt kehalt teisele. Kui kehad hõõrdumisel pärast kokkupuudet teineteisest eraldada, on neil suuruselt võrdsed eriliigilised elektrilaengud. Kuidas kandub elektrilaeng negatiivse laenguga kehalt neutraalsele kehale? Negatiivse laenguga kehas on elektrone rohkem kui prootoneid, neile mõjub tõukejõud. Kui kehad metallvardaga ühendada, hakkavad nn üleliigsed elektronid elektrijõu mõjul liikuma laetud kehalt laenguta kehale. Neutraalne keha omandab negatiivse laengu ja hakkab samuti elektrijõududega mõjutama metallvardas liikuvaid elektrone. Elektrilaengu ülekanne kestab seni kuni kehade elektrilaeng on võrdne.
ELEKTRILAENGU JVUSE SEADUS -)kehad elektriseeruvad hrumisel selleprast et mingi hulk elektrone lheb le helt kehalt teisele. Kehade elektriseerumisel toimub elektronide mberjaotumine kehade vahel, mis enne hrdumist olid neutraalsed. -)kahe elektriseerunud keha kogulaend on aga vrdne nulliga, nagu see oli enne kehade elektriseerumist. -)Kui elektrilaendu lekannet ssteemi vi ssteemist vlja ei toimu, siis moodustavad kehad elektriliselt isoleeritud ssteemi. -)Elektriliselt isoleeritud ssteemis kehtib elektrilaengu jvuse seadus. -)Elektriliselt isoleeritud ssteemi kogulaend on muutumatu. -)Valem: q1 + q2 + ... qN = const. q1;q2-ssteemi kuuluvate kehade laengud. ELEKTRILAENGUTE LEKANNE -)Elektrilaengut vib edasi anda helt kehalt teisele, selleks tuleb eletriseeritud kehaga puudutada elektriseerimata keha. Niisuguse kokkupuute tulemusena mlema keha laengud vrdsustuvad. -)Kui aga 1 keha on laadimata, siis esialgne laeng jaguneb kaheks ...
9. klassi kontrolltöö elektrilaengute kohta
Elektroskoobi töö põhineb samaliigilise elektrilaenguga kehade tõukumisel ;5.Juhid-ained või ainete segud, mis juhivad elektri voolu hästi ja sisaldavad palju vabasid laengute kandjaid. Nt:Vask, soolvesi; 6.Pooljuhid-mis sisaldavad keskmiselt vabasid laengu kandjaid ja juhivad elektrivoolu mingitel tingimustel. Nt:Räni,germaanium; 7.Dielektrikud-ained või ainete segud, mis sisaldavad vähe vabasid laengu kandjaid ja juhivad elektrivoolu halvasti. Nt:Kumm, plastmassid; 8.q=+-ne q-keha elektrilaeng, e-elementaarlaeng,n-elektronide arv; 9.Elektrilaengu jäävuse seadus,isoleeritud süsteem-elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on muutumatu; 10.Positiivne ioon on ioon millel on positiivne laeng; 11.Negatiivne ioon on ioon millel on negatiivne laeng;
Elektromagnetism KT 1.1 Mis on elektrilaeng? Mis on elektrilaengu jäävuse seadus? ● Elektrilaeng ehk laeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. ● Elektrilaengu jäävuse seadus - elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. 2.1 Mis on p-n siire? Kuidas see töötab? Kus me seda kasutame? ● Kui tekitada pooljuhis kaks erineva juhtivusega osa, siis p- ja n- juhtivusega osade üleminekupiirkonda nimetatakse p-n siirdeks.
Laengu jäävus-elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. Elektrilaeng-näitab, kui tugevasti keha osale elektromagneetilises vastastikmõjus q;1C Elementaarlaeng-vähim võimalik laengu väärtus, mida jagada ei saa. 1e= 1.6 10 -19 q Voolutugevus-tähis I;ühik A; I = ;näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. t Columbi seadus-kaks seisvat punktlaengut mõjutavad teineteist vaakumis jõuga, mis on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline q1 q 2 N m2 nende vahelise kauguse ruuduga F =k ; k = 9 10 9 ühik N r2 C2 Väli ja omadused-aine-vahendab kehade või mikroosakeste vahe...
N = A/t m mass ( 1 kg ) N võimsus ( 1W ) tk - kõrgem temperatuur A töö ( 1J ) ( 1C° ) t aeg ( 1s ) tm madalam temperatuur ( 1C° ) = 1/T sagedus ( 1Hz ) = Q/m T periood sulamissoojus ( 1 * J/kg ) I = q/t Q soojushulk ( 1J ) I voolutugevus ( 1A ) m mass ( 1 kg ) q elektrilaeng ( 1C) t aeg ( 1s ) L = Q/m L aurustumissoojus ( 1 * J/kg ) U = A/q Q soojushulk ( 1J ) U pinge ( 1V ) m mass ( 1 kg ) A töö ( 1J ) q elektrilaeng ( 1C) Jadaühenduse korral: I = U/R U = U1 + U2 I voolutugevus ( 1A ) U pinge ( 1V ) U pinge ( 1V ) R - takistus ( 1 ) R = R1 + R2
Süsteem on isoleeritud kui laetud osakesed ei lahku süsteemist ega lisandu sinna. · Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist. · Elektrivool tekib siis kui on olemas 2 tingimust : 1) on olemas vabad laengukandjad , mis saavad hakata liikuma , 2 ) vabadele laengukandjatele mõjuv elektrijõud. · Voolutugevus näitab , kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. · Elektrijuhiks nimetatakse ainet või ainete segu mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele ning milles vabade laengukandjate arv ei erine aatomite üldarvust. · Mittejuhiks ehk isolaatoriks nimetatakse ainet või ainete segu mida mööda elektrilaeng ei kandu ühelt kehalt teisele ja milles laengukandjate arv on aatomite üldarvust palju väiksem · Pooljuhid on ained milles laengukandjate arv on reguleeritav ( temperatuur , valgus ) · Aatom koosneb aatomituumast ja selle ümber tiirlevatest elektronidest.Tuum koosneb
ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng- osakese elektriline vastastikmõju seda ümbritsevate kehadega sõltub selle elektrilaengust. Samanimelite laengutega kehad tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Sama hulga ni neg kui ka pos korral on kehad neutraalselt elektriseeritud, vastasel juhul keha omab laengut ja on kas positiivselt või negatiivselt elektriseeritud. Elektrijuhid- materjalid, millede küllaldane arv laetud osakesi võivad vabalt ümber paikneda, isolaatorid ehk mittejuhtide laetud osakesed ei oma vabaltliikumist. Colomb'i seadus- kirjeldab elektrostaatilisi jõude kahe väikese liikumata laengu q1 ja q1 vahel, mis asuvad üksteisest kaugusel r 1 q1 q 2 F= 4 0 r 2 0 = 8,85 *10 -12 C 2 / N * m 2 vaakumi dielektriline läbitavus 1 / 4 0 = k = 8,99 * 10 9 N * m 2 / C 2 Laetud elementaarosakeste korral on nendevaheline gravitatsiooniline vastastikmõju võrreldes elektrilise vastastikmõjuga tühine ja seda pole vaja üldjuhul...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
