Telluur paikneb perioodilisuse tabelis VIA rühmas ja 5 perioodis. Telluuri lühend on Te. Telluur meenutab väliselt metalli, kuid paljude teiste omaduste järgi on ta mittemetall. Telluuril on 52 prootonit ja 76 neutronit. Aatomnumber: 52 Aatommass: 127,60 Klassifikatsioon: kalkogeenid, p-elemendid Aatomi ehitus: * Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2p6d10 5s2p4 * Elektronskeem: +52|2)8)18)18)6) * Elektronite arv: 52 * Neutronite arv: 76 * Prootonite arv: 52 * Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -I...IV...VI * Kristalli struktuur: heksagonaalne Füüsikalised omadused Puhtal kujul on telluur kõva, valkjashall, metallilise läikega kristalne aine. Kõrge sulamistemperatuur 450° C (723° K) ja keemistemperatuur 990° C (1263° K) suurendavad tema sarnasust metallidega. Telluur juhib elektrivoolu. Telluuri el...
hapete, aluste ja soolade vesilahused - ioonjuhtivus, kus laengukandjateks on positiivsed ja negatiivsed ioonid; ioniseeritud gaasid - elektron- ja ioonjuhtivus, kus laengukandjateks on nii elektronid kui ka ioonid. Tähtsaimad elektrijuhid on metallid, eriti hõbe, vask ja alumiinium. Isolaator (dielektrik) väga väikese elektrijuhtivusega aine, praktiliselt mittejuht. Isolaatoriteks on: õhk, klaas, portselan, parafiin, kummi, õlijt. Pooljuht aine, mille elektrijuhtivus muutub sõltuvalt tingimustest väga väikesest juhtivusest kuni hea juhtivuseni. Pooljuhtidel esineb oma- ja lisandjuhtivus. Pooljuhtide hulka kuuluvad: germaanium, räni, seleen, paljud keemilised ühendid ja enamik looduslikke mineraale. ELEKTROTEHNIKA TEATMIK 3 Kirjastus ILO Raivo Pütsep 2003
Kui väga pehmele puhtale kullale lisada tugevat vaske, muutub ta kõvemaks ja kulumiskindlamaks. Samuti on selline sulam puhtast kullast odavam. Teine hea näide on eriteras, mille iga koostisosa annab juurde häid omadusi: kroom annab roostekindlust, mangaan suurendab kulumiskindlust, vanaadium suurendab tugevust, nikkel ja molübdeen muudavad terase kuumakindlaks. Metallide kasutamine sõltub nende omadustest. Tähtsamad metallide omadused on : soojus- ja elektrijuhtivus, plastilisus, sulamistemperatuur, värvus, kõvadus, tihedus, soojuspaisumine jne. Varieerides sulamite koostist, on võimalik valmistada väga erinevate omadustega materjale. Rauasulamid Rauasulamid on sulamid, mille põhikomponent on raud ja tavalisim lisand süsinik. Eristatakse puhtaid ning tehnilisi rauasulameid - terast ja malmi. Kui teras sisaldab teisi elemente peale süsiniku, siis nimetatakse teda eriteraseks. Igal lisandil on oma
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr Töö pealkiri 15f Elektrijuhtivuse määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm Reimann Liina KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 04.03.2015 Joon. 13. Juhtivusnõud Tööülesanne Määrata elektrolüüdi vesilahuste eri- ja ekvivalentjuhtivus kontsentratsioonidel, millel mõõdetakse juhtivusnõus elektroodide vahel paikneva lahusekihi takistust. Mõõtmisel kasutatavate elektroodide konstant määratakse kindla kontsentratsiooniga teadaoleva eritakistusega KCl lahuse abil. Katsetulemuste töötlus toimub kahes variandis: nõrga elektrolüüdi korral arvutatakse dissotsiatsiooniastmed ja –konstant, tugeva elektrolüüdi lahuse puh...
Elektr. disson.- lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. Mitteelektrolüüdid-ained,mis ei esine lahuses mitte ioonide, vaid neutraalsete molekulidena. (O2, I2; CO, NO, Al2O3; suhkur, etanool; Fe2O3, Cu jt) Tugevad el.-d on lahuses täielikult jagunenud ioonideks (soolad, tugevad happed ja alused) nõrgad el-d on lahuses ainult osaliselt jagunenud ioonideks (nõrgad happed ja alused). Elektrolüütide lahused juhivad elektrit. Mida nõrgem on elektrolüüt, seda väiksem on ta lahuse elektrijuhtivus. Ioonsed ained (soolad,leelised)on tugevad elektrolüüdid. Lahustumisprotsessi soojusefekt tervikuna sõltub sellest, kumb on ülekaalus-kas energia neeldumine kristallvõre lagunemisel v energia eraldumine ioonide hüdraatumisel. Soolad lahustumine vees on endotermiline. Leeliste lahustumine vees on eksotermiline. Aine lahustuvust väljendatakse taval. Lahustunud aine maksimaalse kogusega grammides, mis võib lahustuda 100g lahustis antud temp-l.
Teras
Teras on paljude komponentide sulam, mille põhikomponendid on Fe ja C, 00,3
(Komponendid2) 1.2. Dioodid Ühesuunalise elektrijuhtivusega seadised. Kasutatakse alaldamiseks, signaalide muundamiseks, elektriahelate kaitseks jne. Töö aluseks eri tüüpi pooljuhtide või pooljuhi- metalli kontakt. Ideaalne ja idealiseeritud diood (diagramm) a) Pooljuhid Tavaliselt kristallstruktuuriga, kovalentne side kristallvõre aatomite vahel (diagramm). Enimkasutatav pooljuht räni Si. Elektrijuhtivus metalli ja dielektriku vahepealne. Juhtivus sõltub temperatuurist. - Omapooljuhid; elektronid ja augud; pi = ni. pini = ni2 = const = f(t°), ni 1010 cm-3 (Si). Pingestatult j = jn + jp; - Lisandpooljuhid. Aktseptorlisandid NA (3-valentsed Al, B) ja doonorlisandid ND (5- valentsed P, As); (NA, ND 1015...1019 cm-3). Lisandjuhtivus >> omajuhtivus p-pooljuht pp = NA toatemperatuuril. Augud p on vabad l/k, ionis...
trafode abil. Elektrit tarbivad elektrimootorid, küttekehad, valgustid, arvutid jms. Elektrivool on positiivse või negatiivse elektrilaenguga laengukandjate korrapärane liikumine. Laengukandjate korrapärast liikumist elektri- või pooljuhis elektrivälja mõjul nimetatakse juhtivusvooluks. Elektrilaenguga laetud makroosakeste või kehade liikumist vaakumis või keskkonnas, millel puudub elektrijuhtivus, nimetatakse konvektsioonvooluks. Seotud elektrilaengute ehk dielektrikute aatomite ja molekulide koostisse kuuluvate osakeste elektrilaengute ning ioonvõrega kristalliliste dielektrikute ioonide laengute liikumist dielektrikus, mis muudab dielektriku polarisatsiooni, nimetatakse polarisatsioonvooluks. Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektrilaenguid
5.3Mitteoksiidkeraamika Mitteoksiidkeraamika aluseks on puhtad karbiidid, nitriidid, boriidid ja silitsiidid. Karbiidid on struktuurilt ja füüsikalis-keemiliste omaduste poolest tüüpilised sisendustüüpi keemilised ühendid (välja arvatud SiC). Karbiide saadakse metallide vôi nende oksiidide pulbrite karbidiseerimisega vesinikus vôi süsinikku sisaldavas keskkonnas. Nitriidid on struktuurilt ja füüsikalis-keemilistelt omadustelt sarnased karbiididega, kuid nitriididel on parem elektrijuhtivus, mis on ligi 2 korda suurem kui vastavatel karbiididel. Ka on nitriididel sulamistemperatuur madalam kui karbiididel. Nitriidide kõvadus langeb igas grupis elemendi aatomnumbri suurenedes, mis viitab metalli ja mittemetalli aatomi sidemete nõrgemisele. Tehnokeraamika valmistamisel kasutatakse laialdaselt järgmisi nitriide: Si3N4, AlN, BN. Boriidid on asendustüüpi kristallivõrega keemilised ühendid. Boori aatom on
- Ei saasta proovi - Tulemuse saab enamasti kiiresti - Määramispiirkond on lai - Mittedestruktiivsed - Mõõtmisi ei sega proovi hägusus, värvus - Kaasaskantavad Voltamperomeetrilised meetodid Amperomeetriline hapnikuandur Inversioonvoltamperomeetria: - uuritav aine sadestatakse elektroodile - määramisel viiakase tagasi lahusesse Konduktomeetriline analüüs Elektrijuhtivuse mõõtmine: Millest sõltub proovi elektrijuhtivus? Erinevate ioonide sisaldusest Mida iseloomustab? Vee kareduse leidmine Karedust põhjustavad karbonaatioonid Ca ja Mg Kui suur on proovi üldkaredus ühikutes mg/l CaCO3? Ca2+ 65 mg/l M (Ca) = 40 g/mol 65 * 10-3 g / 40 g/mol = 1,63 * 10-3 mol Mg2+ 17,5 mg/l M (Mg) = 24 g/mol 17,5 * 10-3 g / 24 g/mol = 0,73 * 10-3 mol CaHCO3 M (CaHCO3) = 100 g/mol Karedus liidame 2,36 * 10-3 mol 2,36 * 10-3 mol * 100 g/mol = 0,24 mg/l Redokstiitrimine Sulfiidi määramine:
Pehme Kõva, aga habras Juhib elektrit ( Grafeen ) Juhib soojust Iooniline mittepolaarne polaarne metallne Osakesed ioonvõre molekulvõre molekulvõre metallivõre Sulamistemp. kõrge kõrge madal kõrge Elektrijuhtivus Tahke - - - + Vedel + ( Grafiit ) Lahus + Näide NaCl teemant vesi raud
Plastmassid Plastmassid on ained, mida saab kergesti venitada ja valada vormi. Enamik plastmasse on valmistatud naftast saadud kemikaalidest. Plastmassid on üks polümeeride vormidest. Esimesed plastmassid, nagu tselluloid, tehti looduses leiduvatest polümeeridest. Esimene täielikult sünteetiline plastmass oli bakeliit, mille leiutas 1907. aastal USA keemik Leo Baekland. Sellest ajast peale on välja töötatud sadu erinevaid plastmasse. Peaaegu kõik nad on toodetud naftast tehtud kemikaalidest. Plastmasside lai kasutusala tuleneb nende omadustest. Nad võivad olla jäigad või painduvad, neid võib värvida, voolida ja vormida. Plastmassid on head elektriisolaatorid ja paljud on keemiliselt sööbekindlad. Kõik plastmassid ei käitu kuumutamisel sarnaselt. Mõned termoplastideks kutsutud plastmassid pehmenevad kuumutades. Polüetüleen on termoplast. Teised plastmassid, mida kutsutakse termoreaktiivseteks, muutuvad kuumutamisel kõvemaks. Kui ne...
terashallist hõbevalgeni. Metallide siledad poleeritud pinnad peegeldavad hästi valgust. Mõned metallid (hõbe, alumiinium)peegeldavad valgust nii hästi, et neid saab kasutada peeglite valmistamiseks.Metallid on enamasti plastilised ning hästi töödeldavad. Kuumutatult saab metalle kergesti valtsida ja venitada ning sepistada nendest vajaliku kujuga esemeid. Üks plastilisemaid metalle on puhas kuld.Metallid on head soojusjuhid. Metallide hea elektrijuhtivus võimaldab nendest valmistada elektrijuhtmeid ja- kontakte. Primad elektrijuhid on hõbe ja vask. Samuti on nad parimad soojusjuhid. Head soojus- ja elektrijuhid on ka alumiinium ja kuld. Füüsikalised omadused Metallide sulamistemperatuurid on väga erinevad. Madalaima sulamistemp. metall on elavhõbe (-39*C). Madal sulamistemp. metallide hulka kuuluvad ka leelismetallid. Argielu tähtsamatest metallidest sulavad suhteliselt madalal temp. tina ja tsink ning mõnevõrra kõrgemal alumiinium.
Ühikud. Elektritakistus on takistus on elektrijuhi omadus takistada voolu liikumist. Takistus põhjustab pingelangu. Ühik on 1 . Eritakistus näitab kui suus on sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise rislõikepindalaga keha takistus. Ühik on 1 . R=(*l)/S Elektrimahtuvus näitab kui suure laengus viimisel ühelt kehalt teisele on kehade vahel ühikuline pinge. C=q/U. Ühk on 1F=1C/1V, kui laengu 1C viimisel ühelt kehalt teisele tekib pinge 1V. 131. Mis on elektrijuhtivus? Elektrijuhtivus on aine võime juhtida elektriovoolu ning ta iseloomustab vabade laengukandjate liikuvust elektrivälja mõjul. Mõõdetakse siemensites 1S=1/1. 132. Bioloogilise koe elektrijuhtivus ja elektritakistus. Bioloogiline kude on väga erinevate omadustega aine. Omadused muutuvad elektrivälja toimel. Organite funktsionaalne tegevus on seotud elektrijuhtivusega. Põletiku puhul rakud paisuvad, nende omavahelised kontaktpinnad vähenevad, ning elektritakistus kasvab
SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................................3 1. Millest Sõltub Metallide Kasutamine ?.............................................................................................4 1.1 Metallid minu ümber ja kodus ..........................................................................................................5 1.1.1 Raud ( Fe ).......................................................................................................................................5 1.1.2 Naatrium ( Na )...............................................................................................................................5 1.1.3 Kuld ( Au ) ja hõbe ( Ag )................................................................................................................5 1.1.4 Vask ( Cu ).............................................
kuumakindlamad vastupidavamad Sulamite liigitus ehituse järgi: ühtlased sulamid ehk tahked lahused- läbisegi paiknevate erinevate aatomite ühine kristallvõre. ebaühtlased sulamid- erinevate koostisosade väiksest kristallikeste segu. Vormimine on peenepulbrilise metallide segu kokkupressimine rõhu abil kõrgel temperatuuril. Sulamite füüsikalised omadused: elektrijuhtivus magneetilised omadused kõvadus tugevus kuumuskindlus kulumiskindlus Sulamite füüsikalised omadused erinevad lähteainete omadustest. Sulamite füüsikalised omadused sõltuvad keemilisest koostisest ja struktuurist. Sulami värvus võib erineda lähteainete omast. 2 Süsinikterased
Tagasiside Õige vastus on: kõvad ühendid annavad laagrile kulumiskindluse , pehme põhimass vähendab pingeid struktuuris , pehme põhimass suurendab kontaktpinda laagri ja võlli vahel . Küsimus 22 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Küsimuse tekst Milliste näitajate järgi tuvastatakse rahamünte? Näiteks mida tuleks jälgida, et teha kindlaks, kas on tegu õige rahaga? Vali üks või enam: 1. magnetjuhtivus 2. kaal 3. mündi läbimõõt 4. koostis 5. elektrijuhtivus Tagasiside Õige vastus on: koostis , kaal , mündi läbimõõt , elektrijuhtivus , magnetjuhtivus . Küsimus 23 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Küsimuse tekst Mida kujutab endast automaadimessing ehk sulam tähisega CuZn40Pb2 ? Vali üks: 1. tsingisulam, mis sisaldab lisandina 40% vaske ja 2% pliid 2. vasesulam, mis sisaldab lisandina 40% tsinki ja 2% pliid 3. tsingisulam, mis sisaldab lisandina 10% vaske ja 0,25% pliid 4. vasesulam, mis sisaldab lisandina 10% tsinki ja 0,25% pliid
Arvutused põlemisreaktsioonide võrrandite alusel. ... Soolade ja hüdroksiidide lahustumine vees, rasklahustuvate ühendite lahustuvus, lahustuvuskorrutised, sademe tekkimine. Lahustuvuskorrutis: Ksp =[Ca2+][CO3-2]. Rasklahustuva ühendi küllastunud lahuses on tema ioonide kontsentratsioonide korrutis (antud temperatuuril) jääv suurus. Sademe tekkimine: sade tekib, kui ioonide kontsentratsioonide korrutis ületab lahustuvuskorrutise. Vee elektrijuhtivus. Elektrijuhtivus võime juhtida elektrivoolu, on tingitud laetud osakeste (ioonide) olemasolust vees. Vee karedus ja kareduse liigid. Vee karedus: Vees leiduvate Ca2+ ja Mg2+ katioonide summaarne sisaldus. Mida rohkem neid katioone vesi sisaldab, seda karedama veega tegemist on. Põhjavesi on reeglina karedam, kui pinnavesi. Karedus on oluline näitaja vee kvaliteedi hindamisel. Kareduse liigid: Vee üldine karedus: on summaarne Ca ja Mg ioonide sisaldus ning on põhjustatud
sulamistempeatuuri, vaid soojenedes muutuvad üha pehmemaks, kuni muutuvad tavapärase voolavusega vedelikeks. Põhimõtteliselt amorfset jääd on võimalik saada näiteks veele vedelat lämmastikku peale valades. Vesi jäätub nii kiiresti, et kristalle ei jõu moodustuda või on need erakordselt väikesed (peitkristalne). Jääl on siis uued omadused. 4 Amorfsete ainete omadused · Tugevus · Elektrijuhtivus · Tulekindlus · Akustilised omadused · Vastupidavus survele/paindele Amorfsed ained on tahked, kuid muudavad raskusjõu mõjul ajapikku oma kuju. Nad on tugevad, hea elektrijuhtivusega, tulekindlad, akustiliste omadustega, vastupidavad surveele/paindele. Amorfsel ainel puudub kristallstruktuur. Neil on vedelikele sarnane omadus voolata. Voolamiskiirus on aga nii väike, et seda palja silmaga ei märka. Amorfsetel
Ingmar Bötker 9a Alumiinium Al Alumiinium on hõbevalge läikiv metall, mis kuulub kergmetallide hulka. Tema tihedus on 2,7 g/cm³ ja sulamistemperatuur 660 ºC. Kuna alumiiniumil on hea elektrijuhtivus, kasutatakse teda elektrijuhtmete valmistamisel ning hea peegeldumisvõime tõttu saab alumiiniumist valmistada ka peegleid. Ta kuulub aktiivsete metallide hulka. Tema aatomid loovutavad keemilistes reaktsioonides kergesti oma kolm väliskihi elektroni, moodustades ühendid oksüdatsiooniastmes III. Õhus püsib alumiinium toatemperatuuril muutumatuna, sest pind on kaetud õhukese tiheda oksiidikihiga, mis väldib metalli edasist oksüdeerumist. Alumiinium reageerib hapete ja
põhiliselt alumiiniumoksiidist ja temast toodetakse alumiiniumi. Alumiiniumoksiid on valge kristalne aine, mida võib saada alumiiniumi põlemisel ja alumiiniumhüdroksiidist vee eraldamisel . Alumiiniumi füüsikalised omadused Alumiinium on hõbevalge läikiv metall, mis kuulub kergmetallide hulka. Tema tihedus on 2,7 g/cm³ ja sulamistemperatuur 660 ºC. Alumiinium läheb keema 2519 ºC juures ning tema aatommass on 26,98154. Kuna alumiiniumil on hea elektrijuhtivus, kasutatakse teda elektrijuhtmete valmistamisel ning hea peegeldumisvõime tõttu saab alumiiniumist valmistada ka peegleid. Kasutatud kirjandus: Karik, H. & Ratasepp, V. (1988) Keemia 8. klassile Karik, H. (1994) Üldine keemia Karik, H. & Kuiv, K-K. & Truus, K. (2001) Keemia Karik, H. (1997) Keemia 9. klassile Tamm, L. & Timotheus, H. (1999) Keemia 9. klassile (2002, november 2) Alumiinium- tuleviku materjal. Ehitaja., lk 22-23. Pildid: http://www.itronix
26 Faraday seadused : 1.seadus. Elektroodil eraldunud aine hulk on võrdeline elektrolüüti läbinud laenguga . m=kq kus m aine mass k - elektrokeemiline ekvivalent 2.seadus. Kõikide ainete elektrokeemilised ekvivalendid on võrdelised nende keemiliste ekvivalentidega. k = A / F·z kus A aatomimass F Faraday arv ( F = 96,5·106 C/kg ekv) Z - aine valents Temperatuuri tõustes ioonide liikuvus suureneb ning seetõttu suureneb ka elektrolüütide elektrijuhtivus. Elektrolüüsi kasutamine tehnikas. 1. Galvanoplastika. 2. Galvanosteegia. 3. Elektrometallurgia. 4. Elektrolüütiline poleerimine. 5. Elektrolüütkondensaatorid. 6. Keemilised vooluallikad. - batareid - akumulaatorid pliiakud leelisakud dryfit,geel ja AGM tüüpi akud - kütuse element
leelised ja soolad (Need on ained, mis lagunevad täielikult ioonideks ja seetõttu on lahuses täielikult ioonid). (2) Nõrgad elektrolüüdid -> nõrgad happed, nõrgad alused (On ained, mis lagunevad osaliselt ioonideks, mistõttu on lahuses nii ioonid kui ka molekulid). (3) Mitteelektrolüüdid -> destilleeritud vesi, enamik orgaanilisi aineid, oksiidid (On ained, mis ei lagune ioonideks, mistõttu nende vesilahustes esinevad ainult molekulid, elektrijuhtivus puudub). Elektrolüütide dissotsatsioon. Nimetatakse elektrolüütide vees lahustumise protsessi, mille käigus elektrolüüdid lagunevad kas osaliselt või täielikult ioonideks. Dissotsatsiooni põhjustab hüdraatomine ehk molekulide seostumine ioonidega. Dissotsatsiooni võrrandid. Näitavad, milliseid ioone sisaldavad elektrolüütide lahused. (1) Hapete dissotsatsioonid. Tugevatel hapetel(HCl, H2SO4, HNO3, HBr,
Mittemetallid. 1. Kuidas muutuvad elementide mittemetallilised omadused rühmas ülalt alla ja perioodis vasakult paremale?(tugevnevad/nõrgenevad) Keemiliste elementide mittemetallilised omadused perioodilisustabeli perioodides vasakult paremale tugevnevad ja rühmades alt üles vastavalt elementide elektronegatiivsuse kasvule. 2. Millised on mittemetallide üldised omadused? (olek, elektrijuhtivus, elektrone väliskihil jne) Mittemetallid on väga erineva värvusega. Ei juhi elektrit. Erand-süsiniku allotroop grafiit on hea elektrijuht, kasutatakse elektroodimaterjalina. Tavatingimustes gaasilises olekus. Ainete sulamistemperatuur kasvab ka aatomite arvu suurenemisel molekulis. 3. Milline keemiline side on mittemetalliaatomite vahel? Aatomite vahel on kovalentsed sidemed. Osa on molekulaarsed, teine osa on aga mittemolekulaarsed, polümeerse ehitusega ained.
sepistatav metall, mille värvus varieerub hõbedasest mattja hallini, olenevalt pinna karedusest. Alumiinium ei ole magneetiline ning süttib raskelt. Puhas alumiinium on suhteliselt hea nähtava valguse ning ülihea infrapunakiirguse peegeldaja. Alumiiniumi tihedus 2,7 g/cm3 ja jäikus on umbes 1/3 terase omast ning see on kergesti pressitav, valatav ja freesitav. Alumiinium on väga hea soojuse ja elektrijuht, omades 59% vase soojuse- ja elektrijuhtivus võimest, 3 korda väiksema tiheduse juures. Alumiinium on suuteline olema ülijuht. Alumiinium sulab temperatuuril 933.47 K (660.32 °C). Keemilised omadused: ülihea vastupidavus korrosioonile, säilitab oma hõbedase läike pulbrina. Sellepärast on alumiinium oluline komponent hõbedastes värvides. Alumiinium reageerib kiiresti õhus oleva hapnikuga. Selle tulemusena tekib tema pinnale õhuke, kuid väga tihe oksiidikiht. See oksiidikiht takistab metalli edasist
a. pärast spektraalanalüüsi avastamist, mis näitas pollutsiidis uue metalli, tseesiumi olemasolu. -3- Omadused Tseesium on kuldkollane väga pehme metall, mille tihedus normaaltingimustel on 1,88 g/cm3. Peale elavhõbeda kõige kergemini sulav metall looduses. Sulamistemperatuur on 28 Celsiuse kraadi ja keemistemperatur 671°C. Veega reageerib plahvatades, seega säilitatakse vaakumis. Talle on iseloomulik hea soojus- ja elektrijuhtivus. Leidumine looduses Looduses esinevad ainult ühenditena.Tseesiumi on looduses suhteliselt vähe - Ainult 0.00009 % maakoore aatomite üldarvust. Tseesiumi leidub haruldases mineraalis pollutsiidis, mida leiti Elba saarelt. Kasutamine · fotoelemendid · gammakiirguse allikas · aatomikellad · infrapunalambid · raketikütus · vaakumtehnika · elektrilambid · meditsiinis -4- Andmed
aeglasem osalt seetõttu, et reaktsioonil tekkiv lahustumatu, valge kaltsiumhüdroksiid takistab vee ligipääsu metallilisele kaltsiumile. Kaltsiumil on kaks allotroopi: tahktsentreeritud kuubiline, mis eksisteerib kuni 464 °C ning ruumtsentreeritud kuubiline süngoonia, mis eksisteerib 464 °C kuni sulamistemperatuurini. Kaltsiumi sulamistemperatuur on 848 °C. Omadused: Kaltsiumil on suurem elektriline takistus ning parem elektrijuhtivus kui vasel või alumiiniumil, kuid kaltsiumi reaalset kasutamist elektriseadmetes takistab selle suur reaktiivsus õhuga kokkupuutel. Maitse poolest tundub lahustunud kaltsiumiioon inimesele pisut soolane ning hapukas. Paljud loomad tunnevad kaltsiumi maitset ning osad kasutavad seda meelt, et leida vajalikke mineraalaineid looduslikest lakukivi maardlatest. Kaltsium on oluline osa loomade luude struktuuris. Kaltsiumil on suhteliselt
Pikikiudu 0,31 W/mxoC; ristikuidu 0,17 W/mxoC. (5.moodul 59lk) Mida niiskem on puit, seda parem soojusjuhtivus. Soojusmahtuvus: soojushulk 1kg materjali temperatuuri tõstmisel 10 °C võrra. Puidul on väike soojusjuhtivus, mistõttu on ta hea ehitusmaterjal. Soojusmahtuvus sõltub temperatuurist ja niiskuse-%. 24. Millistest füüsikalistest parameetritest sõltuvad puidu elektrilised omadused nagu elektrijuhtivus, takistus ja läbilöögitugevus? Puidu elektrijuhtivus, elektritakistus ja läbilöögitugevus - kuivas olekus on puit halb elektrijuht, sõltudes peamiselt niiskusest, temperatuurist, puiduliigist ja voolu suunast. Puit niiskusega alla hügroskoopse niiskuse kaotab elektrijuhtivuse ja muutub isolaatoriks, niiskuse suurenemisel 30% tõuseb puidu elektrijuhtivus miljoneid kordi. Edasisel niiskuse suurenemisel
..1539 °C K8 Tõmbetugevus Rm Puhas Fe 250N/mm2 sulamid 3000 N/mm2 -6 Joonpaisumistegur 10,510 1/K Elektrijuhtivus 1/ 15% IACS Hea Korrosioonikindlus Feγ(K12) -9- 11 4 7
elektrone paisatakse juhtivustsooni ja rohkem auke jääb valentsitsooni. Juhtivus kasvab soojenedes järsult ja pooljuhte saab kasutada tundlike temp.tajurite poolt- termistoridena. 7.mis kannavad elektrivoolu n-tüüpi ja p-tüüpi pooljuhtides?omajuhtivusega juhis kannavad voolu nii elektronid kui ka augud, n-pooljuhis-peam.elektronid, p-pooljuhis peam.augud. 8.millel põhineb fototakistite toime?Fototakistite toime põhineb kahe elektroodiga pooljuhtfotoelemendil, mille elektrijuhtivus sõltub seadisele langeva kiirguse intensiivsusest ja spektrist. F-te omadused sõltuvad temp.neil on suur eritundlikus ja ajakonstant, mittelineaarne valguskarakteristika ja kõrge müratase. 9.mis on doonor ja akseptor pooljuhid? Too 2 näidet.Elektrone loovutav lisand on doonor. Kui pooljuht sisaldab lisandit, millel on üks väliselektron vähem kui põhiaine aatomeil, saame valdavalt aukjuhtivusega pooljuhi. Vastav lisand on akseptor(omsatab
mõiste, LIGIKAUDSED VÄÄRTUSED. Mis on pI ja kuidas ta avaldub? Slaid 12. pKa1 alfa-positsioonis oleva COOH dissotsiatsiooni tasakaalukonstant, väärtus ~2; pKa2 - alfa- positsioonis oleva NH2 dissotsiatsiooni tasakaalukonstant, väärtus ~9; pKa3 Isoelektriline punkt on pH väärtus, mille juures aminohape ei esine lahuses ei katioonina ega anioonina vaid omapärase sisesoolana, neutraalse dipolaarse vormina (dipolaarse ioonia ehk hübriidioonina, saksa. zwitterion). Lahuse elektrijuhtivus isoelektrilises punktis on minimaalne. Isoelektrilisest punktis suurema pH väärtuse puhul käitub aminohape anioonina, väiksema puhul katioonina. 3. Aminohapete tüüpilised keemilised reaktsioonid. Milliste meetodite abil saab lahutada segudes olevaid aminohappeid? Üldreaktsioonid, karboksüül ja aminorühmade reaktsioonid, kus karboksüülrühmad moodustavad amiide ja estreid ja aminorühmad moodsutavad Schiffi aluseid ja amiide.
4. Keelutsoon - Vahemik, milles elektronid ei saa omandada energiad nende laineomaduste tõttu. Valentsitsoon - Hõivatud tsoon, mis täitub kristalliaatomite väliskatte elektronidega. Juhtivustsoon - Keelutsoonile järgnev täitmata tsoon. 5. Pooljuhtides on keelutsoon suhteliselt kitsas, ~1ev. Dielektrikutes on keelutsoon lai, 5- 10eV. Metallis on koos valentsi- ja juhtivustsoon, milles on külluses elektrone ja vabu alatasemeid. 6. Pooljuhtide elektrijuhtivus jääb tugevasti maha metallide omast, sest nende juhtivustsooni pääseb palju vähem elektrone võrreldes metallidega. 7. Pooljuhtide juhtivust saab parandada temperatuuri absoluutse nulli lähedale viimisega. Teine võimalus on viia kristalli selle kasvatamise käigus väheke sobivaid lisandeid. 8. Pooljuhte kasutatakse elektroonikas, dioodide, transistorite ja kiipide valmistamiseks. 9. n-pooljuhi saab, kui kristalli kasvatada sellise elemendi aatomeid, milles on üks
Pooljuhid keelutsoon on kitsas (1-3 eV), elektrontsoonid on täielikult täidetud või tühjad 8. Pooljuhi elektrijuhtivust saab suurendada, kui tõsta temperatuuri (juhtivustsooni satub rohkem elektrone ja valentstsooni jääb ka rohkem auke) või neid valgustada (footonite energia peab ületama keelutsooni energia sisefotoefekt ehk fotojuhtivus) 9. Lisandjuhtivus, doonor- ja akseptorlisand Lisandjuhtivus pooljuhtide lisanditest tingitud elektrijuhtivus Doonorlisand pooljuhi võres olev lisand loovutab elektroni (n-pooljuht) Aktseptorlisand pooljuhi võres olev lisand loovutab ,,auke" (p-pooljuht) Doonornivoo keelutsoonis asetsev elektronidega täidetud nivoo, kust elektronid saavad minna juhtivus- või valentstsooni Aktseptornivoo keelutsoonis asetsev elektronidega täitmata nivoo 10. N- ja p-pooljuht N-pooljuht ehk doonorlisandiga pooljuht pooljuht, milles on enamuslaengukandjateks
pigmendina läikivate pindade värvimisel, nt sõidukite paneele. Samuti alumiiniumiga kaetakse terasest ja malmist tooteid, et vältida korrosiooni. Kasutamise skaala järgi alumiiniumi ja selle sulamid on teisel kohal pärast rauda (Fe) ja tema sulameid. Kokkuvõtte Uurides alumiiniumi ja selle sulamite omadusi ning kasutamisvaldkonnaid saan teha selliseid järeldusi: Sellised omadused, nagu madal tihedus (2,7 g / cm3), suhteliselt suur tugevus, hea soojus - ja elektrijuhtivus, hea töödeldavus, korrosioonikindlus ja suur loodusvara võimaldavad mind väita, et alumiinium on üks olulisemaid tehnilisi materjale tänapäeval. Isegi praegu on raske leida tööstusharu, milles ei kasutata alumiiniumi või tema sulameid, alates mikroelektroonikas ja lõpetades raske metallurgiaga. Kasutatud allikad http://www.sapagroup.com/ee/sapa-profiilid-as/alumiiniumist/alumiiniumi-omadused/ http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/alumiinium_franc.htm http://www.vet.agri
Inimtekkelised ehk antropogeensed ÖS Ökosüsteem, mis on tekkinud inimese ümberkujundava või loova mõju teel. Mitte kõikide ÖS puhul pole inimmõju halb asi nt niidud ei püsiks niitudena. Nt linn Millised tegurid (parameetrid, tingimused) mõjutavad ökosüsteeme? Temperatuur Valgus Vee kättesaadavus (niiskus) pH Toidu kättesaadavs toitaine sisaldus Saasteained, reostus Mulla, vee ja õhu keemiline koostis Elektrijuhtivus Elupaikade kättesaadavus Teiste organismide olemasolu ja iseloom Elupaiga häiringud nt põlengud Inimtegevus Inimtegevuse mõju ökosüsteemidele Otsene: Maakasutuse muutused Ehitus, katmine ja kaevandamine Põllumajandus ja metsandus ... Kaudne: Osooniaugud Happevihmad Ookeanide hapestumine Kliimamuutused Saaste / reostus (nt lähedalpaiknevalt alalt) ÖS teenuste tüübid
Eimesena sai mõõtmistulemused ja tõestas elementaarlaenu olemasolu ameerika füüsik Robert Andrews Millikan aastatel 19091916. 4. Elektrivool Elektrivool on positiivse või negatiivse elektrilaenguga laengukandjate korrapärane liikumine. Laengukandjate korrapärast liikumist elektri- või pooljuhis elektrivälja mõjul nimetatakse juhtivusvooluks. Elektrilaenguga laetud makroosakeste või kehade liikumist vaakumis või keskkonnas, millel puudub elektrijuhtivus, nimetatakse konvektsioonvooluks. Seotud elektrilaengute ehk dielektrikute aatomite ja molekulide koostisse kuuluvate osakeste elektrilaengute ning ioonvõrega kristalliliste dielektrikute ioonide laengute liikumist dielektrikus, mis muudab dielektriku polarisatsiooni, nimetatakse polarisatsioonvooluks. 5. Juhid Elektrijuht ehk juht on materjal, mis sisaldab liikuvaid elektrilaenguga osakesi (kõige sagedamini elektrone) ning mille elektritakistus (täpsemalt eritakistus) on seetõttu väike
· Peamised koostisosad: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3-, - tihedus · värvusetu vedelik Cl-, SO42-, H+, OH-, lisaks tahked peendisperssed ained - sulamis- ja keemistemperatuur (muda, savi, Fe(OH)3 jt.) ja mikroorganismid. - kokkusurutavus · parim lahusti - elektrijuhtivus · Põhjavesi: Mg2+, Na+, K+, H2O, Cl-, SO42-, HCO3-, H+, OH-, ... Fe2+. · Põhjavee kokkupuutel õhuga KEEMILISED 2Fe2+ + ½ O2 + H2O 2Fe3+ + 2OH- - Lahustuvus · Vee kuumutamisel üle 65 °C HCO3- laguneb: - pH HCO3- H+ + CO32- - Reaktsioonid teiste ühenditega
16).................................................. 54 6.7.1. Temperatuuri mõju ......................................................................................... 54 6.8. Kokkuvõte ................................................................................................................ 55 7. MATERJALIDE ELEKTRILISED OMADUSED ....................................................................... 56 7.1. Elektrijuhtivus .......................................................................................................... 56 7.1.1. Elektroonne ja iooniline juhtivus ..................................................................... 56 7.2. Tahkete ainete tsooniteooria alused....................................................................... 56 7.3. Juhtivus tsooniteooria ja keemilise sideme teoorias .............................................. 57 7.3.1
odavamate materjalidega nagu alumiinium ja plastid. Philised vasemaagid on kompleksmaagid vask- ja raudsulfiitidest. Vase tootmine neist toimub sulatusmetallurgia (prometallurgia) ja elektrometallurgia meetoditega. Sulatuse teel saadakse toorvaske, mis sisaldab 98,5...99,5% Cu ja lisandeina rauda, vvlit, hapnikku jt. Toorvask rafineeritakse elektroltiliselt, mille tulemusena saadakse puhas elektroltiline vask e. katoodvask vasesisaldusega 99,2...99,7%. Lmutatud vase elektrijuhtivus (1/) temperatuuril 20 °C on 58 mm2/m, mis on vetud elektrijuhtivuse standardvrtuseks ja vrdub 100%-ga IACS jrgi (International Annealed Copper Standard). Puhta vase nagu alumiiniumigi mehaanilised omadused sltuvad suuresti klmdeformeerimisest ja kalestumisest ning metalli jrgnevast lmutamisest. Lmutamisel vheneb tmbetugevus, suurenevad plastsusnitajad, aga mrgatavalt ka tera suurus. Puhta vase kasutusaladeks elektrotehnikas on igasugused elektrimhised ja -juhtmed, arhitektuuris pindade
laboratooriumis olevast tiitritud lahusest selle kvantitatiivsel ja järkjärgulisel lahjendamisel juhtivusveega. FK15 katseandmed: A. Nõu konstandi määramine mõõdetud takistus 0,02 n KCl lahusega R=137 0,02 n KCl erijuhtivus käsiraamatust (KCl)=0,2767 S/m juhtivusnõu konstant: K = * R K= 0,2767 S/m * 137 = 37.9079 m-1 B. Uuritav elektrolüüt piimhape 0- = 35.8 Sm2/gekv x 10-4 0+ = 349,8 Sm2/gekv x 10-4 (käsiraamatust) Jrk Lahuse Mõõdetud Elektrijuhtivus Ekvivalentjuhtivus Dissotsiatsiooniaste Näiline dis. nr normaalne takistus , S/m , Sm2/gekv konstant konts n R, K 0 0,4 95 0,399 0,998x10-3 0,026 2.78 *10-4 -3 1 0,2 130 0,292 1
happe (ja happe soolad). Klooril on näiteks Cl2O7 ja vastav hape HCLO4. Seleenil SeO3 ja H2SeO4. Maks 2 võrra väiksem oa enamkul mittemetallilistest elementidest esinevad ka rühma numbrist 2 võrra väksemas oa-s oksiid ja vastav happe. Väävel (IV)ühendid on näiteks SO2 ja H2SO3. Lämmastik(III)ühendid on N2O3 (dilämmastiktrioksiid) ja HNO2. Poolmetallid metalliliste ja mittemetalliliste iseloomulike omadusi. Iseloomulik läige, aga küllaltki haprad ja raskesti töödeldavad. Elektrijuhtivus on halvem, kui metallidel, aga siiski juhivad. Perioodilisus tabelis on metallide / mittemetallide joone lähedal. Kui on rohkem metallilisi omadusi, siis on metallide hulgas (germaanium, antimon) ja vastupidi on räni ja arseen. Mittemetallide füüsikalised omadused. Väga erineva värvusega (väävel kollane, fosfor valve/punane, räni hall, vesinik/lämmastik/hapnik värvusetud, kloor rohekaskollane jne). Ei juhi elektrit (erand on süsiniku allotroop grafiit)
abil. Hüdroelekrijaamades toodetakse elektrit jõgede potentsiaalse energia arvel. Kuna mida suurem on vee langus seda suurem on ta potentsiaalne energia püütakse hüdroelekrijaamu ehitada suurte jugade äärde. Elektrijuht ehk juht on materjal, mis sisaldab liikuvaid elektrilaenguga osakesi (kõige sagedamini elektrone) ning mille elektritakistus (täpsemalt eritakistus) on seetõttu väike. Elektrijuhtide kohta öeldakse, et nad juhivad elektrit ehk neil on hea elektrijuhtivus. Materjali, mis elektrit ei juhi, nimetatakse isolaatoriks. Metallid on elektronjuhtivusega elektrijuhid. Nende juhtivus tuleneb metalliaatomite elektronkatte väliskihi elektronide ehk valentselektronide nõrgast sidemest aatomituumaga. Kõik metallid on keemilised elemendid, mis asuvad Mendelejevi tabelis boori ja polooniumit ühendavast diagonaalist vasakul. Neil on väliskihis alla nelja elektroni ning nad on valmis neid ära andma, et saavutada stabiilsemat olekut
See on tingitud sellest, et metalli väliskihil on üldjuhul 1-3 elektroni, mida on kerge loovutada ja seega on ta aktiivne metall ja reageerib kiiresti ja on kergesti töödeldav . Soojusjuhtivus on ainuke soojuse ülekandumise moodus tahkes aines. Soojuse liikumine materjalis sõltub viimase füüsikalistest omadustest. Tihe materjal nagu metall on hea soojusjuht - soojus levib selles kiiresti. Kergetes õhku sisaldavates ainetes on soojuse levik aeglane ja vilets. Metallide elektrijuhtivus tuleneb metalliaatomite elektronkatte väliskihi elektronide nõrgast sidemest aatomituumaga. Kuidas muutuvad elementide metallilised omadused Arühmas ja perioodis? Kumb metallidest aktiivsem: Rb või Sr, Al või Ga? Põhjenda! Perioodid algavad aktiivsete metallidega leelismetallidega, liikumisel perioodis paremale vähenevad elementide metallilised omadused.. Rühmast ülalt alla liikumisel suureneb aatomi raadius. Aatomi raadiuse
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool FK laboratoorne töö nr.24 ETAANHAPPE ANHÜDRIIDI HÜDRATATSIOONI KIIRUSE MÄÄRAMINE ELEKTRIJUHTIVUSE MEETODIL Töö ülesanne. Lahjendatud vesilahuses kulgeva esimest järku reaktsiooni (CH3CO)2O + H2O = CH3COOH kiiruskonstandi määramine. Reaktsiooni kineetikat uuritakse elektrijuhtivuse mõõtmise teel, mis lubab reaktsiooni pidevalt jälgida proove võtmata. Süsteemi elektrijuhtivus kasvab ajas oluliselt etaanhappe (äädikhappe) moodustumise tõttu. Aparatuur. Vesitermostaat; juhtivusmõõtja anduriga; lihvkorgiga 50-ml kolb; 6-ml pipett; stopper. Töö käik. Termostaat reguleeritakse juhendaja poolt antud temperatuurile (lubatud temperatuurikõikumised 0,1 - 0,2°C). 50-ml mahuga mõõtekolbi mõõdetakse 6 ml etaanhappe (äädikhappe) anhüdriidi ja täidetakse kriipsuni eelnevalt termostateeritud (vajaliku temperatuurini soojendatud) destilleeritud veega
Elektrivälja tekitab ka muutuv magnetväli. Sel juhul on tegemist pööriselektriväljaga. Elektrijuht Elektrijuht ehk juht on materjal, mis sisaldab liikuvaid elektrilaenguga osakesi (kõige sagedamini elektrone) ning mille elektritakistus (täpsemalt eritakistus) on seetõttu väike. Tavaliselt loetakse materjali juhiks, kui selle eritakistus ei ületa 106 m. Elektrijuhtide kohta öeldakse, et nad juhivad elektrit ehk neil on hea elektrijuhtivus. Materjali, mis elektrit ei juhi, nimetatakse isolaatoriks. Kui elektrilised potentsiaalid juhi eri punktides on erinevad, siis vastavalt Ohmi seadusele läbib juhti elektrivool. Juhtide elektrijuhtivust iseloomustatakse tavaliselt eritakistusega. Mida väiksem on eritakistus, seda paremini juht elektrit juhib. Paljud elektrijuhid on metallid, kuid on ka mittemetallilisi elektrijuhte. MAGNETID JA MAGNETISM
ELEKTRIJUHTIVUSE MEETODIL Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Kalju Lott 11.10.2010 Töö ülesanne. Lahjendatud vesilahuses kulgeva esimest järku reaktsiooni (CH3CO)2O + H2O = CH3COOH kiiruskonstandi määramine. Reaktsiooni kineetikat uuritakse elektrijuhtivuse mõõtmise teel, mis lubab reaktsiooni pidevalt jälgida proove võtmata. Süsteemi elektrijuhtivus kasvab ajas oluliselt etaanhappe (äädikhappe) moodustumise tõttu. Aparatuur. Vesitermostaat; juhtivusmõõtja anduriga; lihvkorgiga 50-ml kolb; 6-ml pipett; stopper. Töö käik. Termostaat reguleeritakse juhendaja poolt antud temperatuurile (lubatud temperatuurikõikumised 0,1 - 0,2°C). 50-ml mahuga mõõtekolbi mõõdetakse 6 ml etaan- happe (äädikhappe) anhüdriidi ja täidetakse kriipsuni eelnevalt termostateeritud (vajaliku
FK laboratoorne töö nr.15 ELEKTRIJUHTIVUSE MÄÄRAMINE Tööülesanne. Eesmärgiks on määrata eletrolüüdi vesilahuste eri- ja ekvivalentjuhtivus erinevatel kontsentratsioo Aparatuur. Töös kasutatakse juhtivusnõusse valatud elektrolüüdilahuse takistuse mõõtmiseks vahelduvvoolusild Töökäik. Juhtivusnõudel on jäigalt kinnitatud plaatinaelektroodid, mille pinna omadustest sõltub mõõtmise täpsu Juhtivusnõu tuleb käsitseda erilise hoolikusega - elektroode ei tohi puudutada, samuti ei tohi neid katse vältel teineteise suhtes nihutada. Juhtivusnõu loputatakse paar korda uuritava lahusega ja seejärel pipeteeritakse vastavalt nõu mahule selline lahuse hulk, et elektroodid oleksid 3 - 5 mm ulatuses kaetud. Nõu täitmise pipetiga tingib nõue, et kõikide määramiste puhul oleks vedeliku hulk ühesugune. Pärast gaasimulli (mitte varem kui 10 - 15 minuti pärast), ühendatakse elektroodid vahelduvvoolusillaga ja mõõdetakse lahusekihi 1) sild ühendatakse vo...
1.Tõmbeteimi katsega määratavad materjalide tugevus ja plastsusnäitajaid, nende valemid. TUGEVUSNÄITAJAD: Tõmbetugevus (tugevuspiir) on maksimaaljõule vastav mehaaniline pinge Rm = Fm / So Voolavuspiir (ülemine, alumine, tinglik), Re=Fe/So, Rpo,2=Fp0,2/So (tinglik). Voolavuspiir on pinge mis vastab voolavusjõule. Fe=Väike painutus tekib plastidel, Fm=Kaela tekkimine plastidel PLASTSUSNÄITAJAD: Katkevenivus A = (L Lo) : Lo x 100 %, kui mitu protsenti on võimeline mingi materjal venima enne purunemist. Lo- Teimiku algmõõtepikkus, L-Teimiku lõppmõõtepikkus pärast purunemist. Katkeahenemine Z = (So S) : So x 100 % So-Teimiku algristlõikepindala, S-teimiku minimaalne ristlõikepindala katkemiskohas. 2.Löökpainde katsega määratavad materjalide purustustöö normeeritud näitajaid, nende seos katsetemperatuuridega. Tähistus. Sitkus on materjali võime purunemata taluda dünaamilist koormust. Plastsus on materjali võime purunemata muuta oma kuj...
punktis ajas muutub 33. Millised on difusiooni kiirust mõjutavad faktorid? difundeeruva osakese suurusest, difusiooni mehhanismist, temperatuurist ja aine kristallmodifikatsioonist. 34. Kuidas difusiooni kiirus sõltub temperatuurist? D = Do e-Q/RT temperatuuri tõstmine suurendab difusiooni kiirust . 1. Mis on materjali elektrilised omadused? Elektrilised omadused on materjali vastumõju temale rakendatud elektriväljale 2. Mida näitab materjali elektrijuhtivus? materjal on võimeline juhtima elektrivoolu. 3. Materjalide kvalifikatsioon elektrijuhtivuse järgi? Vastavalt klassikalisele skeemile on 3 erinevat tüüpi materjale: elektrijuhid, pooljuhid ja isolaatorid. 4. Millised on laengukandjad elektroonses elektrijuhtivuses? elektronid 5. Millised on laengukandjad ioonilises materjalides? Laetud ioonid 6. Miks tekivad tahke aine moodustumisel energiatsoonid? viies aatomid üksteise lähedusse, nii
omandavad positiivse oksüdatsiooniastme. Metalliline side: Metallioonide ja "vabade elektronide" vaheline side. Füüsikalised omadused: Üldised: hea elektri .ja soojusjuhtivus, metalliline läige, plastilisus. Erinevused: 1. Läige ja peegeldumisvõime (sile poleeritud pind): parimad peegeldusvõimelt hõbe(Ag). alumiinium(Al), kuld(Au). Pulbrina enamus hallikas-mustad, kuid Al ja Mg on ka pulbrina läikivad. 2. Elektrijuhtivus ja soojusjuhtivus: Parimad elektrijuhid: hõbe(Ag), vask(Cu) , alumiinium(Al). Kehvad:elavhõbe( Hg), plii(Pb). Üldiselt head elektrijuhid on ka head soojusjuhid. Temperatuuri tõustes metallide elektrijuhtivus väheneb. Absoluutse nulli juures praktiliselt piiramatu elektrijuhtivus. 3. Värvus: Mustad (raud ja tema sulamid), värvilised (kõik ülejäänud). Enamus hallikasmustad, Cu- punakas, Au- kollakas, Zn- sinakasvalge. 4. Plastilisus: Plastsed: Au, enamus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
