· piisav võimsus ja töökindlus, · väljastatava elektrienergia nõutav kvaliteet (sageduse ja pinge stabiilsus, pinge siinuselisus, 3-faasilise süsteemi sümmeetria jne). · kõrge kasutegur ning madal elektrienergia maksumus. Tähtsateks nõueteks võivad osutuda veel nende kiire sisselülitamine, automatiseerituse aste, vähesed kulutused hooldusele ning keskkonnasõbralikkus. Olenevalt konkreetsetest asjaoludest võib toiteallikaks olla: 1) energiasüsteem, 2) tarbija oma elektrijaam, mis ttöötab paralleelselt ühtse võrkguga, 3) generaatorid ja elektrijaam, mis ei ole ette nähtud paralleeltööks ühtsesse võrguga, 4) elektrokeemilised, fotoelektrilised ja teised staatilised elektrienergia allikad, 5) kohalikud reaktiivvõimsuse allikad (kondensaatorbatareid, sünkroonmootorid ja-kompensaatorid). Esimesed kaks moodustavad tsentraalse elektrivarustussüsteemi põhialuse, kus toodetakse ligikaudu 98% elektrienergiast. ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor
Peale seda juhitakse elekter mööda juhtmeid transformaatorini, kus tõstetakse pinge kuni 400 000 voldini. Seejärel edastatakse seda elektriliinide abil trafodeni, kus pinge kohandatakse 220 voldini. Sealt edasi juhitakse elekter majadesse. Tavaliselt on elumajades pinge 220 V. Aina populaarsemaks muutub loodustsäästev elektritootmine. Seda tehakse tänu tuule ja vee voolu energiale. Maailma võimasim elektrijaam, kus kasutatakse vett, on Lõuna- Ameerikas Parana jõel. Ta võimsus on kokku 12,6 miljonit vatti. Kõige rohkem tuulepark on Ameerikas. Texases asub maailma suurim tuulepark, mille võimsus on 735 MW. Võrdluseks Eestis 2002. a Virtsu ehitatud tuulepargi võimsus on 1,8 MW. Hiiumaale plaanitakse ehitada maailma suurimat tuuleparki, kus oleks umbes 1000 tuulikut. Hiiumaal on väga hea keskmine tuule kiirus. See on umbes 7 m/s, mis on tuulikutele väga soodne tuul. Praegu on Eestis 5
EESTI NSV 1.)NSV struktuur : Kõrgeim seadusandlikvõim Eesti NSV Ülemnõukogu. Kõrgeim Täidesaatev organ- Eesti NSV Ministrite Nõukogu. Tegelt kuulus võim EKP-le. Esimees N.Karotamm. 2.) Territoorium: Tartu rahus saadud alad (Petserimaa, Narva tagused) võeti ära venelaste poolt. 3.) Metsavendus: kuni 30000. Ründasid nõukogude aktiviste, miilitsaid. Purustasid raudteid. Võitlesid sinimustvalge lipu all. Aktiivne sõda oli 1944-1953. Siis suri Stalin. Viimane Metsavend tabati 1978 A. Sabbe. 4.)Repressioonid: *arreteeriti (mehed), metsavennad, noored, jõukad talupojad. 25.03.1949 toimus Eestis massiküüditamine. 5.)Sund industraliseerimine: töötlus likvideeriti. Selle asmeel loodi suur ettevõtteid. Laiendati põlevkivitööstust, kus raisati. Selle saadustega varustati Leningrad ja siis Tallinn. Kergetööstuse toodang läks üleliidulisele turule. Eestisse jäi vähe. 6.)Põllumajanduses toimus maareform: Maximum talu...
On need kuhugi koondunud või kas erinevates piirkondades on energia kättesaadavus, hind, kvaliteet erinev ja miks. Suuremad energeetikakeskused on koondunud IdaVirumaale. Tänu sealsetele põlevkivi kaevandustele, toodetakse põlevkivist suur osa Eesti kodumaist energiat. Lisaks põlevkivile, toodetakse Eestis ka tuule(tuulegeneraatorid) ja veeenergiat(Narva hüdroelektrijaam), kuid seda vähesemal määral. Lisaks hüdroelektrijaamale on Narvas ka Eesti Elektrijaam, mis on Eesti suurim ning Balti regiooni üks tähtsamaid elektrienergia tootjaid. Eestile pakub energiateenuseid ainsana Eesti Energia. Hetkel on Eesti Energia monopol, mis kontrollib energia hinda turul. Alates 1. jaanuarist 2013 ostab terve Eesti elektrienergiat avatud turult. Avatud turg tähendab, et elektriklientidel on võimalus valida endale meelepäraseim elektrimüüja. 3. Kirjeldage Eesti põllumajanduse eeliseid ja puuduseid lähtudes meie geograafilisest asendist
riikides, kus energia kogutarbimine on suurem, näiteks Saksamaal ja Poolas. Kõikides selle piirkonna riikides on põhilised biomassikütused tööstuslikud kõrvaltooted ja kodumaised küttepuud. Ainult Taanis on energiatootmises saavutanud teatud tähtsuse õled, kattes rohkem kui 35% kogu bioenergiast, kuid jäätmeid ei ole siia arvestatud. (Põllumajandusministeeriumi biomassi ja bioenergia alast tegevust tutvustav kodulehekülg 24.03.2013) Väo Elektrijaam käivitus täisvõimsusel 2009. aasta märtsis. Väo Elektrijaam on soojus- ja elektrienergia koostootmisjaam. Toodetud soojus müüakse AS-le Tallinna Küte ning sellega varustatakse Tallinna linna Lasnamäe-Kesklinna kaugküttevõrku. Väo Elektrijaam kasutab kütusena taastuvenergiat: puiduhaket, puidujäätmeid ja freesturvast. Elektrijaama planeeritud elektritoodang on kuni 180 gigavatt-tundi aasta kohta ja soojusetoodang kuni 450 gigavatt- tundi aasta kohta. (Lipp, K. 24.03.2013) 2.2.1
Seda ideed Nikola Tesla oma laboris kontrolliski. Katsetuse ajal viibis ta labori kõrval väljas, kus jälgis labori torni, jalas olid tal peaaegu kümne sentimeetri paksused isoleerivad kummist jalanõud. Iga tagasijõudnud laine oleks pidanud indutseerima torni tipus olevas antennis välgu. Nii see oligi, välk tekkis ning hakkas aina kasvama. Tekkinud mürin oli kuulda üle 30 kilomeetri kaugusele. Kui välk oli ligi 42 meetri pikkune, jäi kõik vaikseks. Tesla arvas, et kohalik elektrijaam lülitas elektri välja. Kuid selgus, et tänu tema eksperimendile oli kogu elektrijaam rivist välja langenud ning Tesla peale valmistasid pahameelt kogu juhtkond. Sellega olid tema eksperimendid Colorado Springsis lõppenud, sest keegi polnud nõus talle ka raske raha eest enam elektrit andma. Eksperimentidest jäi järele välgu maailmarekord (42 meetrit), mis oli inimese poolt loodud ning teadmine, et põhimõtteliselt võib laine amplituudi veelgi tõsta. (Jüri Krustok, 1996) Joonis 1
Elamuvaldus hooldada on valdav osa korterelamutest, kokku 389 elumaja. Korterite koguarvuks hallatavatest elumajades on 24 357, ühe korteri keskmine pindala on 45,0; keskmine tubade arv 2 ning keskmine elanike arv 2. Korteriühistute hooldusel on 49 elumaja, elamuühistute hooldusel 19 elumaja. Narvat võib läbi ajaloo iseloomustada kui väikesel arvul suurettevõtetel baseeruvat linna. Tähtsamad tegevusharud on seotud tööstusliku tootmisega energeetika (Balti Elektrijaam, Eesti Elektrijaam), tekstiilitööstuse, masinatööstuse ja metallitöötlemise, ehitus- ja ehitusmaterjalitööstuse, mööbli-, naha- ja toiduainetetööstusega. Narvas on munitsipaalhaigla, polikliinik ja stomatoloogiapolikliinik, mitmed perearstikeskused. Sotsiaalset kaitset pakuvad rehabilitatsioonikeskus, laste varjupaik, kriisikodu, esmase meditsiinilis-sotsiaalse rehabilitatsiooni punkt, öömaja, laps-invaliidide päevakeskus. Puudub
olles esimene vesinikku kasutav seeriaauto, mis suutis ületada 200mph kiiruse. Vesiniku põlemiskiirus on väga suur, see võimaldaks vesiniku kui põleva kütusega lennata lennukiga näiteks Londonist Sydneysse 61 minutiga,samas puuduvad meil veel tehnoloogiad, kuidas seda energiat rakendada. Elektrijaamad Vesiniku ei kasutata mitte ainult kütusena, vaid ka juba on hakatud ehitama esimesi elektrijaamu, mis töötavad vesinikul Vesinik elektrijaam peaks tooma tunduvalt rohkem energiat, kui tuumaelektrijaam.
Soojuselektrijaamad Käty Kuusemets 10 H Soojuselektrijaam Soojuselektrijaam (lühend SEJ) on elektrijaam, mis muundab soojusenergiat elektrienergiaks. Soojusenergiat saadakse loodusest, toodetakse elektrijaamas endas või on mõne muu protsessi kõrvalsaadus. Kogu maailma elektrienergiast toodetakse soojuselektrijaamades ligi 2/3. Soojuselektrijaamade paiknemine Soojuselektrijaama ehitamine on suhteliselt odav ja kiire. Nende paiknemine oleneb nii energiaallikate kui ka suuremate tarbijate asukohast. Soojuselektrijaamad, mis kasutavad tahket kütust, ehitatakse tavaliselt kütuse
Nafta ammutamine ja töötlemine on riskante protsess, mis ei mõju looduskeskkonnale hästi, kuid kõiki ettevaatusnõudeid järgides on võimalik leevendada seda kahju. Vabrikute ja masinate heitgaaside sattumine loodusesse ei ole ainult Eesti, vaid ka globaalne probleem. Tööstusettevõtted ehitavad aina rohkem vabrikuid ja üritavad teha neid keskkonnasõbralikumaks, kuid suuremas osas see ei taksita mürgiste ühendite sattumist keskkonda. Näiteks Narva elektrijaam kuulub Euroopa kolmekümne kõige saastavama tööstuse hulka. Õhku sattunud ained mõjuvad loodusele laastavalt ning sellist reostust on raske eemaldada. Peale vabrikute reostavad õhku ka autode ja teiste masinate heitgaasid. Selle probleemi üheks lahenduseks on toodud näiteks elektriautod neil puudub bensiinimootor, mis saastab õhku ning selle asemel on mootor, mis kasutab energia tootmiseks elektrit. Inimese tegevuse läbi
Tuumaelektrienergia on ka soodsam ja palju puhtam, kõrvalnähuks on aga radioaktiivsed jäätmed. Radioaktiivsed jäätmed ei tekita nii palju pahandust kui tekitab põlevkivi põletamisel tekkiv vääevldioksiid, sest radioaktiivseid jäätmeid on vähem ja nendest saab kergemini vabaneda. Teine võimalus oleks importida välismaalt energiat. Eesti, Läti ja Leedu töötavad projekti kallal mille tulemusena võidakse ehitada uus tuumaenergial põhinev elektrijaam Leedusse Ignalina linna kus on endiselt vana tuumaelektrijaam mis suleti lõplikult 2009 aastal, Euroopa Liidu avaldatud surve pärast, nimelt oli reaktor samat tüüpi mis Chernobyl-i oma mis lendas vastu taevast. Tuuleparkide loomine oleks üksvõimalus kasutada taastuvenergiat, kuid nende loomine on väga kallis ja üks generaator toodab ainult paar KW-ed. Hüdroelektrijaamadega on sarnane lugu, ehitamine kallis ja väga palju elektrit ei tooda. Tuulepargid ja hüdroelektrijaamad aga ei vaja
elektrienergia, põlevkiviõli tootmisel ja põlevkivikoksi töötlemisel tekkinud jääkenergiaga. Kõige enam tarbiti põlevkivist saadud soojusenergiat 1996 1999. aastatel, kuid peale seda on selle osatähtsus vähenenud. 2001. aastal toodeti 126 tuhandest tonnist põlevkiviõlist 92,1% soojusenergiat. Põlevkivist saadud soojusenergia kasutuse osatähtsus on suurem Kirde Eestis. [] Kütuses sisalduva energia kasutusefektiivsus suureneb, kui elektrijaam toodab samaaegsalt elektrile ka soojust, vastavalt auru või kuuma vee näol tööstuse vajaduseks, linnade ja asulate kütteks jne. Selliseid jaamasid nimetatakse koostootmis-jaamadeks. Lisaks elektrile toodavad soojusenergiat põlevkivist Eestis Balti, Kohtla-Järve ja Ahtme soojuselektrijaamad. Näiteks Balti elektrijaamast (riigi suurim soojusenergia tootja) saavad auru Narva linna tööstusettevõtted ning sealt omakorda väljastatavat kuuma vett kasutatakse linna kütteks. []
,mis peab aitama vähendeda üksikute piirk.majand.arengu mahajäämust.Energeetika- kütuste,elektri-ja sooju senergia tootmine,energia edast.tarbijale.Põlevkivi-sest see on ainud tõsiselt arvestatav kodumaine energeet iline ressurss ning saame teistest riikidest sõltumatu energeetika, on meie enda tooraine,kasut.ka keemiatöös t.saadakse kütteõli.Teebituumen-teekatte valm.ja remondiks.Uttegaas-E elektrijaama täiendav kütus elektrito otm.Kütteõlid-kasut.nii Balti kui ka E elektrijaam oma kateldes-katlamaagid.Turvas-leidub kõikjal soodes. Biogaas-tood.Tln.Pääsküla suletud prügimäel.Metsandus-tegeleb metsade majand.ja kasut(metsaraie,puude väljavedu,esmane töötlemine)E terr.51% mets.Metsade majandamine- väetamine,kuivendamine,istut,raie. Põ llumaj-sõltub lood.teguritest(asend,kliima,mullad)Mida viljakam muld,seda p.m osatähtsus on suurem.P.m tootl.tõstmiseks on vaja paremaid masinaid.Tervislikud p.m tooted on mahepõllunduse saadused.Loomakas
See oli Eesti rahvuslik uhkus,meie pruun kuld. II maailmasõja ajal ilmutas Saksamaa põlevkivi kui strateegilise tähtsusega maavara vastu suurt ja alustas uute põlevkiviettevõtete rajamist.Vene vägede pealetungil 1944.a sügisel purustas,aga taanduv Saksa armee Sillamäe,Kohtla ja Kiviõli utmistehased,osa kaevandusi pandi põlema ,teised uputati. 1946.aastaks oli taastatud 6 kaevandust ning saavutatud toodangu sõjaeelne tase. Eesti elektrijaam 1970.a muutis oluliset põlevkivitarbimise struktuuri: nüüd kulutati elektrienergia tootmiseks 80% kaevandatud põlevkivist.Samas tekkis vajadus suurema põlevkivikoguse ja uute kaevanduste järele.Nii alustas 1962.a tööd Sirgala karjäär ja 1965.a ''Viru'' (kaevandus( kaevandus nr.7) 1070.a avati Narva karjäär ja 1972.a ''Estonia'' kaevandus . Käsitsikaevandamist prooviti Kukruse mõisa tagant, Jõhvi kõrgendiku küljelt, põlevkivi avamusalalt. Kaevandus rajati Kukrusele 1921. aastal
kogutoodangus? Milleks seda veel kasutatakse lisaks elektri tootmisele? Milline võiks olla sinu meelest põlevkivi kasutusala tulevikus (kui palju võiks seda kaevandada ning milleks seda kasutada)? Põlevikivi moodustab 95% toodetud elektrienergia kogutoodangust. 7. Kui vanad on tootmisseadmed Narva Elektrijaamades ning milline on nende kasutegur? Kui palju moodustab nende kahe elektrijaama toodangu elektri kogutoodangust? Eesti Elektrijaam _ Ehitatud 1969-1973 _ 1.-7. plokk a 200 MW, kasutegur 30% _ 2003.a 8. plokk keevkihttehnoloogial 215 MW, kasutegur 35% _ Toodetakse 77% kogu elektrienergiast _ Balti Elektrijaam _ Ehitatud 1958-1966 _ 4 plokki a 200 MW, kasutegur 30% _ 2005.a 11. plokk keevkihttehnoloogial 215 MW, kasutegur 35% _ Toodetakse 16% kogu elektrienergiast Nende kahe eletrijaama toodang moodustab 93% elektri kogutoodangust. 8
tagamiseks. Jõujaama põletussüsteemid olid spetsiaalselt konstrueeritud põlevkivi põletamiseks. 1960 aastal kaevandati 9,24 miljonit tonni põlevkivi. 1966 aastal käivitati viimane 12 generaatorist ning jaama koguvõimsuseks sai 1600 MW. Kogu süsteem oli põlevkivi madala kütteväärtuse tõttu sama mahukas kui 5000 MW võimsusega söeelektrijaam. Kuna Venemaa loodeosa energiavajadused kasvasid, siis ehitati aastatel 1969- 1973 Kirde Eestisse teinegi suur põlevkivijõujaam Balti Elektrijaam koguvõimsusega 1610 MW. 1970 aastal kaevandati 17,5 miljonit tonni põlevkivi. 1980. aastal, põlevkivi kaevandamise maksimumaastal kaevandati paaegu 30 miljonit tonni põlvekivi, millest 26 miljonit tonni kulutati elektritootmiseks. Jõujaamade paiknemine Eesti idapiiril, nagu ka nende potentsiaalne tootmismaht ning kasutatav kütus pole lähtunud pärast II maailmasõda mitte Eesti, vaid ennekõike Nõukogude Liidu vajadustest. Seda ilmestab kasvõi asjaolu, et
Kaevanduse ressursi lõppemise tõttu suleti see 1. juunil 2013. Narva karjäär: Narva karjäär on Eesti Energia tütarettevõttele Eesti Energia Kaevandused AS kuuluv 1970. aastal rajatud pealmaakaevandus. Karjäär asub Ida-Virumaal Vaivara vallas Mustajõest lõuna pool ja piirneb idaosas Narva jõe barjäärtervikuga (umbes 300 km), läänes Sirgala karjäärivälja eraldava barjäärtervikuga, põhjas Mustajõe barjäärtervikuga põlevkivi tootuskihi avamusjoonel ja Eesti Elektrijaam maaeraldusega, lõunas põlevkivi tootuskihi 2730 m samasügavusjoonega, mis üldjoontes läheb kokku Vaivara ja Illuka valla piiriga. Narva karjääri aastane toodang on umbes 4,5 miljonit tonni kaubapõlevkivi, põlevkivivarusid jätkub veel umbes 30 aastaks (2010). Karjääris töötab umbes 680 inimest (2010). 1950.1960. aastatel otsustas NSV Liidu valitsus hakata riigi loodeservas energiapuudust
Reoveed juhitakse linna kanalisatsioonivõrku, mida haldab Emajõe veevärk. Elva linnal on reovee puhastusjaam kuhu kogutakse kõik reovesi kokku. Maksab 18,82eurot/ m3 3. Kui palju vett Teie päevas kulutate? Päevas kulub umbes 45l pesemiseks, 20l hambapesuks, 30l nõudepesuks ja söögitegemiseks, 120 l wc. Kokku 215 l Energia 1. Mitu kilogrammi põlevkivi on vaja, et 100 W pirn põleks 1 tund? Selleks et 100w pirn põleks 1h kulub 0,05kg põlevkivi juhul kui elektrijaam töötab 30% efektiivsusega. 2. Milline on Teie majapidamise kõige suurem energiakulu allikas - milline seade tarbib kõige rohkem elektrit? Kõige suurem energiakulu suvel kuumaveeboilerid, talvel soojuspump ja põrandakütted vannitubades. 3. Kas Te kasutate kompaktpirne (nn säästupirne), kus ja miks? Enamustes kohtades on kompaktpirnid. Vanu pirne oleme vastavalt vajadusele välja vahetanud (kui eelmine pirn on läbi läinud on asemele pandud kompaktpirn).
põletamisel suur keskkonnareostus: põlevkivi saastab väga palju õhku. Eestis on ka muid loodusvarasid peale põlevkivi. Näiteks turvas. Seda kasutatakse nii aianduses kui ka kütmisel (brikett ja tükk- kütteturvas). Eestis on pikaajalised turba tootmise ja kasutamise traditsioonid. Siinsed talupojad on arvatavasti aastasadu kasutanud turvast nii kütteks kui ka loomade allapanuks. Mehhaniseeritud kütteturba tootmise kohta on Eestist esimesed teated aastast 1861, esimene turbaküttel elektrijaam alustas tööd 1918. Esimene turbabriketitehas Eestis, ühtaegu teine maailmas, ehitati 1939. aastal Tootsis, kus toodetakse turbabriketti tänapäevani. Ka turba kasutamisel on keskkonnakahjud: et turvast saada tuleb soos selle koha pealt kuivatada, kust seda freesima hakatakse. Põhimõtteliselt soo hävitatakse. Kui nüüd rääkida taastuvatest loodusvaradest, siis ei saa mainimata jätta metsa. Umbes pool eesti pindalast on metsaga kaetud. Kuna raiemahud on suhteliselt
riigi maaomand Content words may be employed as terms in various fields Power – the party in power: võimulolev partei; - The power of station: jaama võimsus - Power supply: jõuallikas, jõuvaru, toiteallikas - Power consumption: energia tarbimine; voolu tarbimine - Power of attorney: volikiri(authorise somebody else to do something) - Power of figure: arvuaste - The Great Powers: Suurriigid - Power station: elektrijaam Technical and Descriptive Terms Example: Est: pinta – troopiline nakkushaigus(descriptive) Entootne – kõrvasisene(technical) Reasons for using: absence of the object in the TL, need to avoid repetition, building a contrast with another term. You are talking to someone who is not professional, you would use technical Descriptive terms are usually longer and much more transparent than technical terms.
10:00 Sillamäe Narva karjäär 10:30 10:40 Narva karjäär Sillamäe 11:10 15:00 Sillamäe Narva karjäär 15:30 15:30 Narva karjäär Sillamäe 16:00 15:55 Sillamäe Narva karjäär E Elektrijaam 16:30 16:40 E Elektrijaam Narva karjäär Sillamäe 17:15 18:00 Sillamäe Narva karjäär Musta jaam 18:35 19:00 Musta jaam Narva karjäär Sillamäe 19:35 19:45 Sillamäe Narva karjäär 20:15 20:25 Narva karjäär Sillamäe 20:55
tootmiseks. Hüdroelektrijaamad annavad ligi viiendiku maailma elektrienergiast. Inimesed on hüdroenergiat kasutanud juba üle 2000 aasta. Alguses olid kasutuses lihtsad vesirattad, mida kasutati niisutamiseks. Hiljem hakati hüdroenergiat kasutama ka veskites jahu jahvatamiseks. 19 saj lõpus hakati kasutama hüdroenergiat elektri tootmiseks. Selleks ajaks asendus vesiratas turbiiniga. Hüdroelektrijaam (HEJ) on elektrijaam, mille energiaallikaks on liikuv vesi. Reeglina ehitatakse hüdroelektrijaamad suurtele jõgedele, kus tammiga ülespaisutatud vesi paneb langedes pöörlema hüdroturbiinid koos elektrigeneraatoritega. Nende ehitamine on aeganõudev ja kulukas, kuid energia omahind on suhteliselt madal, sest ekspluatatsioonikulud on väikesed. Ariidsetes piirkondades on hüdroelektrijaamade veehoidlad olulised asulate ja põllumajanduse veega varustamisel
osas, kus ettevõte rakendab liitumistasud Elektrienergia tootmisel on Eesti Energia omal initsiatiivil ning ETI teostab nende turuosa 95%. järelkontrolli. Lisaks rakendatakse ex-post regulatsiooni mõningatele elektrivõrgu Suurimad tootjad on põlevkivil töötavad teenustele (näiteks tarbimis- ja Narva Elektrijaamad ning maagaasil töötav tootmistingimuste muutmise tasud), Iru Elektrijaam. Iru Elektrijaam on elektrienergia müügil vabatarbijatele ning elektrienergia ja soojuse koostootmise jaam, mõningatele teistele teenustele. mille peamine funktsioon on Tallinna linna kaugkütte süsteemi varustamine soojusega. 7.Konkurentsiameti roll energiasektori toimimise reguleerijana. 3.Eesti gaasisektor. Gaasi sektoris on suurim ettevõte AS Eesti Gaas, kellele kuuluvad ülekande- ja suurim jaotusvõrk
pistikupesa Ühepooluselise lülitiga Ventilaator pistikupesa Eraldustrafoga Külmik pistikupesa Sideliini pistikupesa, Kliimaseade üldtingmärk 14. ELEKTRIVARUSTUSSKEEMIDE TINGMÄRKE Tingmärk Nimetus Tingmärk Nimetus Talitlev elektrijaam Õhuliini mast Õhuliini mast Kavandatav elektrijaam nelinurkne Hüdroelektrijaam Mast toega 19 Soojuselektrijaam Lahklüliti mastil Tuumaelektrijaam Torulahendi Tuuleelektrijaam Välguvarras
LOODETE ENERGIA LOODED Looded on maailmamere veetaseme kõikumised, millel on kindel ööpäevane rütm. Maailmamere loodeid nimetatakse tõusuks ja mõõnaks, vastavalt sellele, kas meretase on loodete tõttu keskmisest kõrgemal või madalamal. Tõusu kõrgus või mõõna langus on väga koha-spetsiifiline, sõltudes kaldajoone ja merepõhja profiilist. Ookeaniavarustel on nende kõrgus poole meetri ringis ja suureneb oluliselt lehtrikujulistesse lahtedesse ja jõgede suudmetesse sisenedes, kui vood peavad kitsenema. On kohti, kus loodete ulatus küünib 15 meetrini. Suletud veekogudes looded praktiliselt puuduvad. Loodelise veeliikumisega seotud tõusu perioodiks on 12 tundi 25 minutit (ööpäevas 2 tõusu ja 2 mõõna). LOODETE TEKKIMINE Looded tekivad Kuu gravitatsiooni ja Maa pöörlemise tsentrifugaaljõu koosmõjul. Maa keskpunktis on need jõud omavahel tasakaalus, kuid Maa Kuu-poolsel küljel saab Kuu gravitatsioonijõud ülekaalu...
100 50 700 Keskmine tuuleenergia ressurss mõõdetuna 30 m kõrgusel merepinnast Tuuleenergia tootmine • 3 MW tuulik toodab heades tuuletingimustes umbes 6500 MWh aastas • Keskmine kodu tarbib keskmises Eesti kliimas 3,5 MWh aastas • Tuulik kataks aasta jooksul ära 1900 sellise pere elektrivajaduse Tuulepargi toodang Hetkeseis Eestis Eesti Elektrijaam, paigaldatud elektrilise võimsusega 1615 MW, asub Kirde-Eestis 25 km kaugusel Narva linnast ning on maailma suurim põlevkivielektrijaam. Osakaal Eesti energiatootmises TOOTMINE AS Narva Elektrijaamad osakaal Eesti energiatootmises 2006 aastal 93 % Balti EJ 16% Teised Eesti 7%
küljed. Tuumapommi leiutamine oli pigem negatiivne, kuna tegemist on väga suure raadiusega massihävitus relvaga. Ilma tuumapommita ei peaks inimesed kartma tuumasõda, mis võib maale lõppeda laastavalt. Tuumapommi positiivsed küljed. Tuumapommi leiutamine pani aluse tuumaelektrijaamade tekkele. Tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaam ehk tuumajaam ehk tuumajõujaam ehk aatomielektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene tuumaelektrijaam – Obninski tuumaelektrijaam – alustas tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis Tuumaelektrijaamade kasutamise eelised Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega pruugi saastada õhku. Normaalse töö korral tekib vähe tahkeid
..............15 Järeldus ................................................................................................................................15 2 Töö käik 1.Elektrivõrgu mõõtkavas plaani koostamine. Etteantud territoorium on 400x500 km. 2. Elektrivõrk koostada 10 alajaama ja 2 elektrijaamaga. 3. Iga alajaam ja ka elektrijaam peab olema ühendatud vähemalt 2 elektriliiniga (n-1). 4. Koostada plaani alusel elektrivõrgu elektriline skeem. 5. Skeemi koostamise käigus määrata trafode suurus ja arv, eeldusel et trafole on lubatud 10% ülekoormus. Trafode puhul peab olema täidetud tingimus n-1. 6. Koostada alajaamade ja liinide tabelid. 7. Sisestada elektrivõrk arvutusmudelisse. Lihtsustusena viime koormused ülempinge poolele ja trafosid ei sisesta mudelisse. 8. Mudelil teha järgmised katsed:
Kõigile elusorganismidele väga ohtlikud. Tsornobõli tuumaelektrijaam · Tsornobõli tuumaelektrijaam asus Ukrainas Kiievi oblastis Tsornobõli rajoonis. · Aastal 1986 töötas 4 plokki, igaüks võimsusega 1000 MW, ehitati 5. ja 6. plokki. · 26. aprillil 1986 leidis jaama 4. energiaplokis aset Tsornobõli katastroof. Tuuleenergia · Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. · Tuulepark on elektrijaam, milles elektrienergiat toodetakse mitme elektrituuliku abil. · Tuul kujutab endast liikuvat õhku ja tuuleturbiin muundab osa õhu kineetilisest energiast (tuuleenergiast) elektriks. Loodete energia · Loodete energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb mere taseme muutumisel tõusu ja mõõna ajal. · Esimene loodeteelektrijaam, mis töötab tõusu ja mõõna jõul, oli avatud
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli formaalselt suveräänne riik, kuid tegelikult tal iseseisvus puudus. Faktiliselt haldas Eesti NSV-d NSV Liit, mis oli Eesti NSV 1940. aastal enda koosseisu võtnud. Seda akti käsitavad Eesti ja paljud teised riigid õigusvastase annekteerimisena. Valdav osa tollastest maailma riikidest ei tunnustanud Eesti Vabariigi ega teiste Balti riikide liidendamist Nõukogude Liidu külge. See andis tuge EV õigusliku järjekestvuse printsiibile, mis toetus arusaamale, et Eesti Vabariik eksisteeris tegelikult edasi de iure vaatamata EV de fakto annekteeritusele. Selle doktriini alusel suhtus arvestav osa maailma riikide valitsustest Eestisse kui õigusvastaselt okupeeritud riik perioodi 1940-1991 vältel (Stimsoni doktriin Ameerika Ühendriikides). USA-s sel ajavahemikul avaldatud maakaartidel oli näiteks järgmine märge: ,,USA valitsus ei ole kunagi ametlikul...
90°C geotermaalenergia. · Eestis rakendatakse geotermaalenergiat peamiselt maasoojuspumpade abil. 2010. aastal kasutas 26 riiki geotermalenergiat elektri tootmiseks. Peamine geotermaalenergiatootja on USA Biomassienergia saadakse organismidest pärineva orgaanilise aine (biomassi) kasutamisest. Hüdroelektrijaam * on elektrijaam, milles vee potentsiaalne energia muudetakse elektrienergiaks.(Energia vabaneb vee vabal langemisel raskusjõu toimel.) * Praegu töötab Eestis seitse üle 100 kW võimsusega hüdroelektrijaama ja mitu väga väikest hüdroelektrijaama. * Ehitatakse suurtele jõgedele, kus paisuga ülespaisatud vesi paneb langedes pöörlema hüdroturbiinid koos elektrigeneraatoritega. KUIDAS TOIMIB? http://www.tahvel.ee/images/7/7a/H%C3%BCdroelektrijaam.swf
Võrreldes vanu, 1862. a. tehtud plaane tänapäevastega, on õnnestunud kindlaks määrata ka Keila joa taandumiskiirus, mis on olnud ligi 10 cm aastas ehk mõnevõrra väiksem kui temast veidi võimsamal Jägala joal. Inimene ei ole lasknud Keila joal omasoodu toimida, vaid proovinud ka sealt langevast veest kasu saada. Andmed esimesest, joa lähistele ehitatud vesiveskist pärinevad 1555. aastast. 1928. a. joa kõrvale ehitatud elektrijaam (rekonstrueeritud 1958) on röövinud suure osa joale määratud veest. Lähiajal on kavas elektrijaama taastamine. Kasutatud kirjandus. http://et.wikipedia.org/wiki/Keila_jõgi http://www.eestigiid.ee/?SCat=39&CatID=0&ItemID=1172 http://www.eestigiid.ee/?SCat=43&CatID=0&ItemID=1234 http://et.wikipedia.org/wiki/Keila_juga http://loodus.keskkonnainfo.ee/w5/index.php? option=loadarticle&task=view&contid=620978939&obj=veekogu Arvi Järvekülg "Eesti jõed"
M A A TE A Maa kiirgusbilanss D U S Maa summaarne kiirgusbilanss M A A TE A D U S M A Päikese lühilainelise A kiirguse muundumine TE atmosfääris ·Hajumine (scattering) A ·Peegeldumine (reflection) D ·Neeldumine (absorption) U S Vasakul: pilvitu taeva korral Paremal: pilvise taeva korral Kiirgusega seotud mõisteid ja seaduspärasusi M Insolatsioon Päikeselt saab...
Tsernobõli tuumaelektrijaam 1970.-2000. aasta Koostanud: Kadri Arnover Juhendaja: Sigrid Kaju Kose 2009 Tuumaelektrijaama ajalugu Tsernobõli elektrijaam asub Ukrainas Kiievi oblastis. Jaama ehitust alustati 1970.-l aastal. Esimene energiaplokk käivitati 1977.-l aastal, järgnesid teine plokk 1978.-l aastal, kolmas 1981.-l aastal ja neljas 1983.-l aastal. Jaamas toodeti tuumarelvadele vajalikku plutooniumi. Tsernobõli tuumaelektrijaam suleti jäädavalt 15.-l detsembril aastal 2000. Aasta 1982 Septembris toimus 1. energiaplokis avarii. Avarii tagajärjel kuumenes üle ja sulas osaliselt üles reaktori tuum.
Tuumarelvad on võimsamad massihävitusrelvad: peale erakordselt tugeva füüsilise toime on tal ka suur moraalne ja psüühiline mõju. 1963. a sõlmisid NSVL, Suurbritannia ja USA lepingu tuumakatsetuste keelustamiseks atmosfääris, kosmoses ja vee all(jäi võimalikuks ainult maa-alusteks katsetusteks). 1990. aastaks oli sellega liitunud juba 113 riiki (kuid mitte tuumarelvi omavad Hiina ja Prantsusmaa). Tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaam e. Tuumajaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatmotuuma lõhustumisest. Esimesed elektrienergia tootmised tuumareaktori abil toimusid 20. detsembril 1951 Usa-s Idahos. Maailmas olevate tuumaelektrijaamade arv kasvab pidevalt. 2005. aasta seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 443 tegutsevat reaktorit, mis kokku tootsid 18% maailma elektrienergiast. Kõige rohkem on reaktoreid Usa-s, Prantsusmaal, Jaapanis ja Venemaal. Tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed, mis kõigile elusorganismidele väga ohtlikud
maailmaturule tulnud näiteks Norra, Island ja mitmed arengumaad. Kõige rohkem hüdroenergiat toodetakse USA-s ja Kanadas. Kokku annavad need kaks riiki ligi neljandiku maailma veejõujaamade elektritoodangust. Maailma võimsaim hüdroelektrijaam asub Lõuna-Ameerikas, Paraná jõel Brasiilia ja Paraguay piiril. Kiiresti on vee-energia kasutus kasvanud Hiinas. Praegu ehitatakse seal Kolme Kuru hüdroelektrijaama, millest saab valmimise järel maailma võimsaim elektrijaam. Euroopas toodetakse suurem osa vee-energiast Skandinaaviamaades (Norra, Rootsi), Islandil, Alpi riikides (Prantsusmaa, Itaalia, Sveits, Austria) ja Venemaal. Siberi vee-energia võimsusest on valdav osa veel kasutamata. Elektrienergiat ekspordivad, sedagi kaudselt, Norra ja Island. Ka Siberist veetakse elekter välja kaudselt tööstustoodetena, peamiselt Venemaa teistesse piirkondadesse. Suuremad hüdroenergia tootjad miljonit KWh Kanada
kättesaadav(kaasaskantav), isegi kui pole muid 3. 4.GPS- globaalne positsioneerimissüsteem, koosneb satelliitidest ja seirejaamadest . Võimaldab GPS-seadmete abil määrtata ükskõik mis koha geograafilised koordinaadid. 5. GIS ehk geoinfosüsteem ( ruumiandmeid haldav infosüsteem kohateabesüsteem ) on infosüsteem, mis kogub, salvestab, analüüsib, töötleb ja esitab andmeid, mis on seotud mistahes objektide geograafiliste asukohtadega. 1. Elektrijaam kasutab GISi et juhtida oma keerulist infrastruktuuri mis koosneb sadadest alajaamadest 2. Hädaabi väljakutsete puhul 3. Veejaam peab üleval vee/jäätmevee kogumissüsteemi, mis koosneb miilidest kanalisatsioonitorudest ja kasutab GISi koos veevõrgusüsteemiga. 4. Ühiskond kasutab GISi transpordi infrastuktuuri välja arendamisel, teede planeerimisel ja ehitamisel ja hooldusel. 5. Maailma rahvaarv 2013 aastal, veidi üle 7,1 miljardi
Valitsused on pannud kaitse alla 2% planeedi torriotaarvetest. 2x rohkem kui 10 aastat tagasi. Lõuna-koreas metsad sõjas kahjustada saanud, kuid täni metsaistutamisprogrammile katab 65% metsad taas riigi. 75% vanapaberist töödeldakse ümber. 5000 inimest elab maailma esimeses loodussõbralikus piirkonnas saksamaal freiburgis. Hiinas ehitatakse nädalas 2 uut kivisöe elektrijaama. Taanis kivisöe asemel prototüüp, mis vabastab süsinikku õhu asemel pinnasesse. Islandil elektrijaam, mida toidab maa soojus. ,,merimaod" kõikumas lainetes et koguda laineenergiat elektri jaoks. Taanis 20% riigi energiast tuul. Usa hiina, india, saksamaa, ja hispaania suured investeerijad taastuvenergiasse. Päike annab 1 tunniga Maale sama koguse energiat mille tarbib inimkond aastaga.
Ø Test viidi eelnevalt kahel korral läbi teistel reaktoritel, kuid negatiivsete tulemustega. Ø Turbiin ei genereerinud ergutusmähiste pingelanguse tõttu piisavalt kaua vajalikku võimsust. Eelnenud tingimused ü Plaanitud katsetustele tehti ettevalmistusi 25. aprilli päeval. ü Energiaploki päevane meeskond vähendas reaktori võimsuse 200 MWni, aga sel ajal lülitus välja üks Kiievi piirkonna elektrijaam ning Kiievi elektrivõrgu dispetser nõudis katsetuse edasilükkamist, sest elektrit oli tarvis õhtuse nõudluse katmiseks. ü Tuumajaama direktor lükkaski katsetuse edasi. 25. aprillil kell 23:04 lubas Kiievi dispetser katsetust alustada. ü Ohutustesti läbiviimine jäi reaktori operaatorite õhtuse vahetuse, mis ei olnud selleks katsetuseks valmistunud, ülesandeks ning katsetuse oluline faas sattus õhtuse ja öise vahetuse vahetusajale. Ø
CFC-ühendid (halogeensüsivesinikud). Selle tõttu on osooni tekke ja hävingu tasakaal häiritud ning osoonikihti tekivad augud. Lõunapolusel on registreeritud maapinnale jõudva ultraviolettkiirguse tugevnemist kevadtalvisel osoonikao perioodil. Osoonikihi vähenemine Eestis Osoonikihi paksuse mõõtmise ajalugu pole Eestis kuigi pikk, kuid siiani on tulemused jäänud normi piiresse. Eestis mõjutab olukorda kõige rohkem Narva elektrijaam. Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekt on tegelikult eluks hädavajalik nähtus, selles pole midagi ebaloomulikku. Probleem tekib aga siis, kui inimtegevuse käigus lendub atmosfääri liiga palju kasvuhoonegaase, mis põhjustab temperatuuri tõusu. Kasvuhooneefekti tagajärjed · Kliima soojenemine, kõrbealade laienemine · Liustike sulamine, veetaseme tõus, maismaa üleujutused · Loodusvööndite nihkumised · Haigustekitajatele soodsam keskkond ·
ookeani kaldal, Esja vulkaani lähedal Faxaflói lahe lõunarannal. Kópavogur (30 000 in) on oma suuruselt teine linn, mis asub Atlandi ookeani rannikul Reykjavíkist lõunas. Hafnarfjörur, suuruselt kolmas (26 000), asub Kópavoguri lähe- dal. Energiamajandus Geisritest saadavat energiat kasutatakse vee soojendamiseks majapidamistes ja elektrienergia tootmiseks. Island on maailmas suurim taastuvate energiaallikate kasutamise arendaja. Hellisheii elektrijaam on suurim geotermaalenergiat tootev jaam maailmas. Elektrivarustamine ja tarbimine oli 2008 aastal ühe inimese kohta 53,1 Mwh, samal ajal oli aga Euroopa Liidus keskmine 7,4 MWh. Põllumajandus Kogu maa-alast moodustavad ülesharitud põllumaad 1%(100 000km2 ), karjamaad 20%. Põlluharimise tähtsus seisneb eelkõige kodumaise toidu tootmises. 19.sajandil elasid põlluharimisest 70- 80% islandlasi, mis nüüdseks on alla 5% langenud. Hein, kaer, kartul,
MWh moodustas 28,6% elektrijaamade kogutoodangust. Enamik veejõuseadmeid purustati sõja ajal. Pärast sõda, aastail 19451950, paljud neist taastati, käiku lasti ka uusi veejõujaamu. 1949.a. oli hüdrojaamade koguvõimsus 1140 kW. 1955 a. valmis Narva HEJ võimsusega 125 MW. Praegu on see jaam Venemaa halduses. Põlevkivil baseeruva suurenergeetika arenguga tunnistati hüdrojaamad ebaperspektiivseiks. Üldiselt Hüdroelektrijaama tööst Hüdroelektrijaam (HEJ) on elektrijaam, mille energiaallikaks on liikuv vesi. Reeglina ehitatakse hüdroelektrijaamad suurtele jõgedele, kus tammiga ülespaisutatud vesi paneb 3 langedes pöörlema hüdroturbiinid koos elektrigeneraatoritega. Nende ehitamine on aeganõudev ja kulukas, kuid energia omahind on suhteliselt madal, sest ekspluatatsioonikulud on väikesed.
Vesinikuauto Honda (5) Plussid Siiski on sellise hulga miinustega autol ka positiivseid külgi. Kuna vesinikku saadakse vee elektrolüüsi teel ei ole vaja karta selle otsa saamist, sest vett on Maal küllalt ja vee varud ei kao nii pea. Selliste vesinikuvarudega võib vesinikku kasutada mitte ainult kütusena, vaid ka elektrijaamad võivad töötada vesinikul ning vesinik elektrijaam peaks tootma tunduvalt rohkem energiat, kui tuumaelektrijaam. Kuid veel parem uudis inimkonnale on see, et sõiduk eraldab reaktsioonil hapnikuga puhast vett ja palju soojust. Vesinikuauto sisemootor töötab ka palju vaiksemalt tavalise autoga võrreldes, seega ei ole vaja karta meeletut undamist autoteedel.(1) Kokkuvõte Minu arvates on väga mõistlik hakata vesinikuautosid lähimal ajal tootma, sest Maa reostamisest räägitakse iga päevaga järjest rohkem
veelgi rohkem kokku. Näiteks tuleb arvestada jaama paigutamisega Põhja-Eestisse, et vältida kulutusi infrastruktuuri ümberkorraldamiseks. Käesoleva poliitilise kultuuri juures on läbinähtavus oluline. Lihtsat ja arusaadavat plaani on rahvale parem selgeks teha. Kindlasti tuleks antud küsimuse lahendamiseks läbi viia ka referendum, et süsteemi läbikukkumisel ei oleks eestlastel kedagi teist peale enda süüdistada. Lisaks lihtsusele on taoline elektrijaam väga stabiilne. Energia tootmine on ühetaoliselt reguleeritav ja järjepidev ega erinevalt rohelisest energiast sõltu ilmast. Skeptilised arvamused tooraine peatsest lõppemisest osutuvad vääraks. Üksnes Toolse fosforiidimaardla piires on uraani üle 27 000 tonni. Paralleelse näite toon eelmise sajandi algusest. 1920. aastatel arvati, et rauamaaki jätkub veel ainult 20 aastaks, aga nüüd on selge, et seda jätkub isegi 21. sajandil veel pikka aega.
Tabel 2. Lubatud pinged Un Umin Umax 330 297 363 220 198 242 110 99 121 10 9 11 2 Töö käik 2.1 Normaalrežiim Kõigepealt uuriti normaaltalitlust, kus ühtegi liini väljas ei ole. Kõik tulemused kanti tulemuste tabelisse (Tabel 3). Joonis 1. Normaalrežiim 4 Eesti elektrijaam on võetud bilansisõlmeks. Jooniselt 1 on näha, et kõik pinged oli simulatsiooni käivitamisel lubatud piirides, ehk 330 ± 10%. Kõige madalam pinge on Tartu alajaamas, kus on 335,48 kV. Tabel 3. Mõõtetulemused 2.2 Eesti-Paide väljas Järgmisena uuriti, mis toimub, kui Paide-Eesti liin on väljas. Joonis 2. Paide-Eesti väljas Nagu jooniselt 2 näha, pinged langevad alla lubatu nii Sindi, Paide kui ka Kiisa alajaamas. Seetõttu on vaja nende pinget tõsta
1993 aasta algul oli osoonikihi paksus mitme Kanada piirkonna kohal kuni 25% alla normi praeguseks hetkeks on olukord tunduvalt paranenud, kuid osooniaugud esinevad siiski Olukord Eestis osoonikihi paksuse mõõtmise ajalugu pole Eestis kuigi pikk, kuid siiani on tulemused jäänud normi piiresse Eestis mõjutab olukorda kõige rohkem Narva elektrijaam Osoonikihi hõrendajad: Lämmastikuühendid CFC-d e. freoonid Klooriühendid Broomiühendid Osoonikihtikahandavate ainete osoonihävitav eluiga jääb 100-400 aasta vahele Lämmastikuühendid Ühendid N2O, NO ja NO2 lagundavad osooni. Enamus lämmastikuühendeid atmosfääris on pärit reaktiivlennukitest, kõrge temperatuuriga kütteallikatest ja sõidukitest. Lennuliikluse mõju osoonikihile
Tuumajaam Eestis kahju-ja kasutegurid Eestit ja kogu maailma on ees ootamas tõsine katastroof taastumate energiaallikate, nagu seda on näiteks nafta ja põlevkivi, varud on otsakorral ja lõppu ennustatakse juba üsna pea lähenevat. Eestis on peamiseks energiaallikaks põlevkivi, mida kaevanatakse kõige ulatuslikumalt Ida- Virumaal. Meie põlevkivivarusid hinnatakse väga väikesteks ja on inimesi, kes usuvad, et juba aastaks 2017 on põlevkivi otsakorral. Spetsialistid vaatavad lootusrikkalt taastuvate energiaallikate poole, kuid sellega on kahjuks pisut hiljaks jäädud. Eesti pole riik, kus meil oleks palju valikuid taastuvate energiaallikate kasutusele võtuks. Näiteks populaarse päikeseenergia kasutuselevõtt oleks Eesti tingimustes välistatud, sest meie riigis pole piisavalt päikesevalgust. Järgmine taastuv energiaallikas oleks tuuleenergia ja tõsi, esimesed tuulegeneraatorid on Eestis juba olemas ning töötavad, aga arvutuste kohaselt ...
peaksid saama toetust riigieelarvest, kuid maksutulude piiratuse tõttu jäävad sellest ilma. Sageli on just ressursside piiratus liikumapanevaks jõuks: et suurendada ühiskonnaliikmete heaolu, on vaja leida uusi, senisest efektiivsemaid võimalusi ressursside kasutamiseks. 4. Määratle, millist ressursi vajavad kõige rohkem järgnevad ettevõtted: hotell inimkapital; toidupood kapital; eraülikool inimkapital; elektrijaam kapital; logistikakeskus inimkapital; it-ettevõte kapital; suhtekorraldus firma inimkapital; start-up ettevõte kapital. 5. Millisest ressursist valitseb Eestis suurim puudus? Põhjenda. Eestis valitseb suurim puudus rahast, sest inimesed elavad vaesemalt võrreldes isegi naaberriikidega. Soomes on miinimumpalk 1200 eurot, Eestris aga ligi 300. 6. Millised on majanduse põhiküsimused? 1) MIDA TOOTA? 2) KUIDAS TOOTA? 3) KELLELE TOOTA? 7
eksportides saab elektrit välja vedada kaudselt nende toodete ,,koosseisus". Niimoodi on elektrieksportijatena maailmaturule tulnud näiteks Norra, Island ja mitmed arengumaad. Küige rohkem hüdroenergiat toodetakse USA-s ja Kanadas. Kokku ennavad need kaks riiki ligi neljandiku maailma veejõujaamade elektritoodangust. Maailma võimsaim hüdroelektrijaam asub Lõuna-Ameerikas, Parana jõel Brasiilia ja Paruguay piiril. Kiiresti on vee-energia kasutus kasvanud Hiinas (teine maailma võimsaim elektrijaam Kolme Kuru hüdroelektrijaam). Euroopas toodetakse suurem osa vee-energiast Skandinaaviamaades, Islandil, Alpi riikides (Prants., Itaalia, Sveits, Austria) ja Venemaal. Siberi vee-energia võimsusest on valdav osa veel kasutamata. Sealt veetakse elekter välja kaudsedlt tööstustoodetena, peamiselt Venemaa teistesse piirkondadesse. Tuumaenergia Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju, kui hüdroelektrijaamad
toidu tootmine ise. Rasketööstus- sest need masinad, mida kasutatakse vajavad palju energiat töötamiseks. 42)Paljudes riikides kasutatakse soojus- ja elektrienergia tootmiseks biomassi energiat. Mida selleks ja kus kasutatakse? Eestis on selleks eelkõige võsa(hakkepuit) ja pilliroog. Brasiilias valmistatakse suhkruroost metanooli autokütuseks. Aafrika riikides kasutatakse kütusena loomasõnnikust saadavat biogaasi(metaani). USAs on elektrijaam, mis töötab kalkunisõnnikul. 43)Kuidas on võimalik energiat säästa? Vähem tarbida (: (:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
