kuulsaim Koolide rajamine. Paganlike sakside vallutamine ja karoling Antiikkultuuri ristimine (Elbe jõel). ja piiride väärtustamine nn Sõjad Hispaania islamiusuliste lajendaja "karolingide renessanss" mauridega Rolandi laul (kuni Barcelonani). 3. Karolingide renessanss Karl Suure aja kultuuri elu elavnemine. a. Antiikkultuuri jäljendamine eesmärgiga saavutada samaväärne kultuuritase: · Aluseks hilisantiigi kristlik kultuur. · Esimest korda teadvustas Lääne-Euroopa end kultuuriliselt. b. Koolide rajamine: · Aachenisse õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks. · Kloostrikoolid, kus õpetati antiigiajast tuntud 7 vaba kunsti. c. Õukonda kutsuti kuulsaid õpetlasi kogu Euroopast. d. Arenes kloostrikultuur tõlkimine, käsikirjade ümberkirjutamine.
Tõusis armee professionaalsus. Ratsaväe tähtsus suurenes. · Idamaade eeskujul sõjaelevandid. · Ehitati kiviheitemasinaid, piiramistorne. Sõjalaevad kiiremad ja suuremad. Hellenistlikud linnad: · Uutest linnadest tähtsaim Aleksandria. Vahemeremaade suurim linn. · Antiookia Süürias. · Pergamon Väike-Aasias. · Kreekapärastumine. Templid, teatrid, gümnaasiumid, sammaskäikudest piiratud väljakud, staadionid. · Kaubanduse elavnemine. Orjapidamise suurenemine. · Linnanõukogud. Valiti riigiametnikke, rahvakoosolekud. · Võimuorganite volitused piirdusid enamasti siseasjade korraldamisega. Välisküsimustes alluti suurriigi valitsejatele. · Linnad sõltusid kuningavõimust. Kultuur: · Demonstreeriti oma tarkust ja suuremeelsust (hellenistlikud valitsejad) · Egiptuse kuningad pöörasid kultuurile suurt tähelepanu. Aleksandria kui hellenismiaja silmapaistev kultuurikeskus
Looduslikud eelised nt maavarad. Maavara hea kättesaadavus. (vt töölehte Eesti otseste välisinvesteeringute sihtriigina) Välisinvesteeringute plussid: 11 1. Uute töökohtade loomine 2. Uued oskusteabed 3. Kodumaiste ettevõtete tugevnemine 4. Ekspordi suurenemine 5. Uute tööstusharude teke 6. Maksutulu 7. Allhankijate võrgustike laienemine 8. Regionaalpoliitika seisukohad 9. Olemasolevate ettevõtete elavnemine 10. Tehnoloogia Miinused: 1. Kasum liigub riigist välja 2. Välismaised ettevõtted hakkavad mõjutama poliitikat MULTINATSIONAALSED KORPORATSIOONID (vt töölehte Maailmalinnade hierarhia) Maailmalinn on linn, kuhu on kogunenud multinatsionaalsete korporatsioonide peakorterid. Maailmalinnadel oma hierarhia (osades linnades peakortereid rohkem). Kaksiklinn on linn, mille koosseisu kuuluvad piiriäärsed linnad, mis on omavahel integreeritud.
juba loodud. Seda ajalist perioodi on nimetatud ka eel-renesanssiks. Ülikool oli asutus, mis pakkus kõrgemat haridust ja mille staatuse oli kinnitanud kõrgeim autoriteet nagu näiteks paavst. Iga ülikooli lõpetanud õpilasele pidi ülikool andma diplomi, milles oli märgitud, millise kraadi üliõpilane on omastanud. Ülikoolid tekkisid vajadustest mitme ühiskonna arengu soodsa teguri kokku sattumisel. Kõigepealt tolle aegse kultuurielu elavnemine ja teadmiste kasv. Teiseks elanikkonna mobiilsuse kasv Lääne-Euroopas, kuna paljud sõjamehed soovisid saada haridust, sest ei jõudnud enam võidelda ja tahtsid turvalisemaid töid teha. Nii otsisidki sõjamehed linnadest üles Studium generaled ehk ülikoolid. Kolmadaks linnade võitlus suurfeodaalide vastu oma sõltumatuse eest, vajati riigiõiguslikke akte ja seetõttu hakkaski suurenema huvi juriidika vastu. Tollel ajal oli Itaalia aladel riik nimega Lombaridia
3. Kuidas ennemuistsel ajal hülgeid kütiti. Arheoloogilistel andmetel küttisid Eesti vanimad asukad muude loomade kõrval ka hülgeid. Tõsi küll, põdra-, kopra- ja karuluudega võrreldes on hülgeluud Kunda kultuuris üsna haruldased. Suurem tõus hülgeküttimises toimus pronksiajal. Mõnedes tolle aja asulakohtades moodustavad hülgeluud valdava enamiku loomaluudest. Seda seletab kaubavahetuse elavnemine Läänemerel. Ilmselt olid hülgerasv ja nahad juba tol ajal hinnatud kaup. Hülgerasvaga võidi kaubitseda veelgi varem. Seda on toodud seletuseks kammkeraamika tüüpi savinõude levikule Läänemerel. Vanimad harpuunid tehti luust. Rohkete hülgeküttimisele viitavate leidudega pronksiaegsed asulad Eesti rannikul ja saartel moodustavad üsna omanäolise kultuuri, mis erineb teistest samaaegsetest asulatest. Seetõttu võib arvata, et hooajati hülgeküttimisega tegelevad üksikud
15. Eesti Ala Valitsemine Kindralkuberner- piirkonna kõrgeim haldusametnik. Maapäev- rahva või seisuste esindus. Toimusid iga 3a tagant. Reduktsioon- riigi maade tagasivõtmine. Aadlimatrikkel- täieõiguslike aadlivõsade register Balti erikord- Asehaldused- dus- asevalitsus. Asehalduskond asehaldurile alluv territoorium. Dur-asevalitseja, kõrgem kohapealne riigivõimu esindaja. Vakuraamat- selles peeti koormiste üle arvestust. Koormiste suurus sõltus nii talu kui ka tööjõulise talupere suurusest. Peeter I- oli Vene tsaar ja Venemaa keisririigi keiser.Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Peeter I oli teadmishimuline, tahtejõuline ja juhtimisvõimekas, kuid ägeda loomuga inimene. J.R. Patkul- Liivimaa aadliopositsiooni juht. Haritud, kuid samas kiusliku loomuga maanõunik. Patkul mõisteti surma kuid tal õnnestus põgeneda välismaa...
Eesti Pank jätkas ka aktiivset tegevust laenuturul, pakkudes muude pankadega võrreldes suhteliselt odavaid krediite. Vaatamata negatiivsele väliskaubandusbilansile kasvasid pangareservid 19,7 mln. kroonilt (1932) rohkem kui 60 mln. kroonini (1939) ning pangatähtede emissiooni tagatus kulla- ja välisrahareservidega tõusis üle 100%.[4] Devalvatsioon ja välisturgudel paranenud konjunktuur mõjusid riigi tootmis- ja eksporttegevusele ergutavalt ning 1934. a. alanud majanduslik elavnemine jätkus aasta- aastalt kiirenevas tempos. Raha stabiilsus, korralikult toimiv rahasüsteem ning krediidiasutuste tõrgeteta töö tagasid rahva usalduse ja jätkuva säästutegevuse, andes tunnistust majanduses saavutatud tasakaalust ning tugevusest. Alanud maailmasõda tõi küll mõningaid häireid majandusellu, kuid ei suutnud esialgu veel ohustada Eesti Panga tegevust ja riigi majanduselu arengut tervikuna. Kahjuks katkestas võõrvägede sissetung
teenuste impordis ehkki Hiina osakaal oli veel väike, tõusis see paari viimase kvartali jooksul märgatavalt. Hiina ja Norra kasvatasid oma turuosa peamiselt madala maksumääraga piirkondade ja Ameerika Ühendriikide osatähtsuse vähenemise arvel. Veoteenuste ülejääk hõlmas 57% teenuste konto ülejäägist ja oli 120 mln eurot, vähenedes nii eelmise aasta võrdlusperioodi kui ka eelmise kvartali suhtes veoteenuste impordi kiirema kasvu tõttu. Majanduse elavnemine suurendas kaubaimpordiga kaasnevat kaubavedude ja abiteenuste sisseostu kasvu. Veoteenuste käibes oli suurima osatähtsusega meretransport. Transiitvedudega tihedamalt seotud raudteetransport andis ülejääki suurema panuse kui maanteetransport. Veoteenuste eksport kasvas aastaga 14%. Veoteenuste ekspordi struktuuris hõlmas kaubavedu 46%, muud veoteenused 38% ning reisijatevedu 16%. Eksport suurenes tänu kahe viimatinimetatud veoteenuse kiirema kasvu toel. Nii reisijatevedu kui ka
taaselustada Rooma kultuuri ta teadis, et võrreldes antiikajaga on tema kaasaegsed vaimses madalseisus. Ta kogus oma õukonda Aachenis Euroopa parimad õpetlased, kuhu moodustus õukonnaakadeemia, mille juhiks sai munk ja õpetlane, inglise soost Alcuin. o Huvi kultuuri ja hariduse arendamise vastu jätkus ka Karl Suure suguvõsas, ning seega sai toonane kultuuri elavnemine nime Karolingide renessanss. o Kogunenud õpetlased uurisid kirikuisade teoseid, ennekõike Piiblit, uurisid ja kirjutasid ümber antiikautorite teoseid. Kultuuri viljelemine oli kogu riigi kultuuri, hariduse ja kirikuelu edendamiseks loodud, ning seetõttu avati kõikjal kirikute ja kloostrite juures koole, kus saaks haridust ilmalike ülikute pojad. Siiski kogu kultuuri areng ja koolid jäid
b. Ülestõusud: · Zakerii (1358) linnarahva ja talupoegade ülestõus Prantsusmaal (zakk- isandate üleolev nimetus talupoegadele). · Wat Tyleri ülestõus Inglismaal (1381) talupojad tungivad Londonisse, kus nende juht sõnamurdlikult tapeti. · Tagajärjed: · Ülestõusud suruti karmilt maha, kuid mässumeelsus püsis kaua. · Algas pärisorjuse kaotamine ja paremate rendilepingute sõlmimine. 3. Majanduse ja linnaelu uus elavnemine a. Itaalia linnade tormiline areng: · Elanikkonna arvukuse uus tõus XIV sajandi lõpul. b. Loodi palgatööl põhinevaid kapitalistlikke ettevõtteid (tekstiilitööstus). c. Panganduses tõusis esile Firenze Medicite suguvõsa: · Laenati raha kuningatele ja paavstidele. · Raha kasutati ka ehitustegevuse ja kunsti soosimiseks. 4. Feodaalsuhete ja rüütliväeosa tähtsuse langus. a. Palgasõjaväe eelised:
Meeleolud sõja alguses -Eestlased ei tundnud vähimatki soovi sõdida ''usu, tsaari ja isamaa'' eest. -Sõja lõpplahendus ei paistnud pakkuvat Eesti jaoks midagi head. -Saksamaa võit tähendanuks Eesti minekut baltisakslaste piiramatu võimu alla. -Rõhutud rahvastele võinuks anda teatud sansse vaid sõja venimine ning mõlema poole väljakurnamine. -Ent seda võimalust ei loetud sõja algul tõenäoseks. Rahva omaalgastuslikud ettevõtmised -Rahvuslikus liikumises toimus sõja-aastail uus elavnemine. -Tõuke andis mitmete sõjaga seotud organisatsioonide ja asutuste loomine. -Tallinnas ja Tartus alustasid tegevust sõjatööstuskomiteed, mille ülesandeks oli sõjaliste tellimuste jaotamine Eesti ettevõtete vahel. -Põhja-Eesti rahvuslaste koondumiskohaks sai Linnadeliidu Tallinna Komitee. -See ühendus oli loodud Vene armee abistamiseks ja tagala korrastamiseks, tegelikult käisid seal koos ärksamad rahvuslased, arutades nii päevapoliitilisi probleeme kui ka Eesti tuleviku küsimusi.
riski eest? a) töölepingusse punkti sisseviimine, mis näeb ette töötsu indekseerimist pikaajalises perioodis; b) pantide määrade indekseerimine, mis suurendab inflatsiooni; c) sõbrale laenu pakkumine pangaintressist madalama intressiga; d) uue äri alustamine pangast saadud krediidiga; e) kõik vastused õiged. 19. Milline allpool toodud mõistetest ei kuulu äritsükli faaside hulka? a) inflatsioon; b) retsessioon; c) langus; d) tõus; e) elavnemine. VASTUSED2: 1.b; 2.c; 3.b; 4.c; 5.a; 6.a; 7.e; 8.c; 9.d, 10.d; 11.c; 12.d; 13.a; 14.d; 15. c; 16.b; 17.e; 18.d; 19.a; 20.a. Makroökonoomika Rahvamajanduse koguarvestus AT 7 MAKROMAJANDUSE TEST 3 Kogunõudlus ja kogupakkumine 1. Kogunõudluse (KN) kõvera nihkumine paremale ei saa peegeldada: A. üheaegselt hindade taseme ja SKP reaalse mahu kasvu B. hindade taseme kasvu SKP reaalse kasvu puudumisel C. SKP reaalset kasvu hindade taseme kasvu puudumisel D
3. Lõpeta laused. a) 1933. Aastat on peetud majanduskriisi lõpuks sest, siis hakkas USA majanduskriisist üle saama. b) Prantsusmaal võttis kriisist ülesaamine rohkem aega, sest seal hakati alles 1930. Aastate teisel poolel Roosvelti reforme rakendama. c) Suurbritannia pääses kriisist kergemini, sest siis oli palju riike, mis olid Suurbritanniast sõltuvad, kuhu britid võisid oma kaupu müüa ka kriisi ajal d) Diktatuuririikides oli majanduse elavnemine seotud sõjaks valmistumisega. 3.Demokraatia 1920.-1930. aastail. Võidukäik või kriis? Õpik 1. Miks suurenes demokraatlike ideede populaarsus pärast Esimest maailmasõda? Kuna tänu võitmisele kasvas suurriikide maine ja nende mõjul otsustasid demokraatia kasuks paljud uued riigid. 2. Mil viisil aitas surfažettide liikumine kaasa demokraatia laiendamisele? Nad kaotasid valimisõiguse vanusepiirangu ja kasvatasid tänu sellele valijate arvu
Piir kahe süsteemi vahel kulges mööda Elbe jõge PÕLLUMAJANDUSE ARENG Tööriistad arenesid- ratastega hõlmader (adrale oli lisatud ratas, mis võimaldas sirgemini künda). Tööloomaks võeti hobune. Paremad rakmed. Kolmväljasüsteem- kolmandik põldu puhkas poole asemel. Prantsuse revolutsioon kaotas feodaalkorra. LINNADE TEKE 10-11 saj vahetusel ehk kõrgkeskajal Eelduseks Põllumajanduse areng Parem toitumine kasvatas rahvaarvu Kaubanduse elavnemine Teatav tööjaotus- tööstuspiirkonnad (Madalmaades toodeti kangast) Raha osatähtsus suureneb Esialgu tekivad kaubateede ristumiskohtadesse, linnuste ja kloostrite ümbrusesse. Elanikkonnaks põhiliselt käsitöölised. Hiljem, kui hakatakse mujale müüma asju tekib kaupmeeste seisus. Feodaalid annavad linnadele privileegid ja linnad saavad ise ennast linnaõiguse järgi valitseda. (magistraad- linnanõukogu) Raad- linnavõimu-organ (jõukad linnaelanikud)
rünnakud, kui ka IX saj. lõpuks vallutada tagasi Bulgaaria, Süüria ja osa Itaaliast ning saavitada teise hiilguse tipu Makedoonia dünastia vasilevsi Vasiliuse II ajal. Sammuti toimus õigeusum levik põhja aladele, kus Kiievi-Vene riik võttis vastu Thema aegse Bütsantsi õigeusu, riigikorralduse printsiipe ning kultuuri. Bütsants avaldas nii suurt mõjutust slaavlastele, et Thema (Voevodstvo) haldusjaotus kestis Venemaal kuni Peeter I. Umbes IIX sajandi paiku toimus uus linnade elavnemine. Endiste poliste asemel nüüd kerkisid keskajale iseloomulikud linnad, käsitööliste ühingutega ning kindla tootmissüsteemiga. Elavnes samuti ka kaubandus, toodes riiki tohutul hulgal rikkusi. Kuid veel õitsvas Impeeriumis hakasid ilmnema Thema süsteemi lagunemise tunnused. Paljud talupojad- stratiotaid laostusid ning sattusid sõltuvusse noorest ning kiiresti kasvavast suurmaaomanike-Dinatide klassist. Tihtipeale majanduslikult edukas talupoeg
kirikuprovintsi. Pilet nr4 *rauaaeg raua laialdase kasutamisega kaasnes maaviljelus, loomapidamine, käsitöö, ehituse, liiklusvahendite ja relvastuse edendamine. Rohkenes kaubavahetus, hakati kasutama münte. Tekkisid riigid ja hakati tegema kirjalikke ülestähendusi. Eelrooma-esimesed linnused, korrapärased põllud, tarandkalmed, ühiskondlik võimuvõitlus, maa maksustamise algus. Rooma-käsitöö areng, kauba elavnemine. Keskmine-üksikud rikkad, matusepaigad, aardeleiud. Viikingiaeg-linnuste ehitamine, külade kujunemine. Hilisrauaaeg- talirukki kasvatamine, tihe kaubavahetus, kihelkondade liitumine maakondakondadeks. Vanimad säilinud raudesemed on ehtekatked. *baltisakslased impeeriumi teenistuses Peeter esimene oli huvitaud impeeriumi teenistus sõjanduses, riigivalitsemises, majanduses ja diplomaatias. Ta oli äärmiselt oluliseks kaadrireserviks ning ta tegi kõik mis suutis et
halvatus. Kas siis parees (osaline halvatus) või pleegia (täielik halvatus). Halvatused jaotatakse: . tsentraalseteks halvatusteks (esineb sagedamini) ja perifeerseteks halvatusteks 3 ·Tsentraalne halvatus: Halvatud lihaste toonus aja jooksul suureneb (nädal, kuu). Põhjustades jäsemetes kanguse e. spastilisuse või ka rigiidsuse. Reflekside elavnemine. Patoloogiliste reflekside ilmumine. Jälgida inimese tavalisi liigutusi, kuidas inimene käib, vastupanujõud. Tsentraalse halvatuse korral ei teki lihasatroofiat kiiresti. (põhjused: insult, kasva, traum näiteks) · Perifeerne halvatus: halvatud jäse lõtvub, jääbki lõdvaks. Lihased atrofeeruvad. Amüotroofiline sündroom on tüüpiline perifeersele halvatusele, refleksid kustuvad ära. (põhused motoneuroni haigus nt. Spastiline ja lõtv halvatus
*abstraktse mõtlemise ja taiplikkuse halvenemine:ajutiste luulumõtetega või ilma *vahetu ja lähimälu halvenemine:suhteliselt säilinud kaugmälu *desorientatsioon: ajas, raskematel juhtudel ka kohas ja isikutes *emotsionaalsed häired: depression, ärevus, hirm, ärrituvus, eufooria, apaatia *Kõne aeglustumine või kiirenemine *Hüpo- ja hüperaktiivsus, üleminekud ühest teise *Reaktsiooniaja pikenemine *Ehmumisreaktsioonide elavnemine *Insomnia, vahel täielik unetus *Une-ärkveloleku tsükli moondumine, päevane unisus, sümptomite ägenemine öösel, häirivad unenäod või kosmaarid öösel(võivad jätkuda hallutsinatsioonidega päeval) ORGAANILINE HALLUTSINOOS Püsivad või korduvad hallutsinatsioonid: tavaliselt visuaalsed või akustilised Teadvus selge Kriitikata ORGAANILINE KATATOONIA Stuupor spontaanse aktiivsuse vähenemine või täielik puudumine, koos osalise või täieliku
Kuid kõigest hoolimata riigikogu osatähtsus strateegiliste küsimuste otsustamisel jäi ainult kolmandajärguliseks. Kehtima jäi tsensuur ja lubatud oli ainult üks partei. Demokraatia asemel oli ikkagi autoritaarne diktatuur. Kolm aastat autoritaarset reziimi sundis rahvast ja poliitikuid ümber hindama oma riigiõiguslikke vaateid. Algas teatud tagasiliikumine demokraatia ja riigivõimu suveräänsuselt rahvasuveräänsuse suunas. Majanduselu elavnemine ja sisekorra stabiliseerumine tõid kaasa vabadussõjalaste liikumise vaibumise. Valitsevas ringkondades küpses idee riigi põhikorra edasisest täiustamisest ning selleks Asutava Kogu sarnase institutsiooni kokkukutsumisest. 1936. a. riigipea küsis referendumi teel rahvalt, kas oleks vaja kokku kutsuda kahekojaline Rahvuskogu, et täiendada ja/või asendada 1933. aasta põhiseadus. Rahvale esitatud küsimus oli
Euroopa sünd Robert Bartett 950-1350 * Euroopa ühiskonna eriline vitaalsus 10 . sajandil lõpu ja 14. sajandi alguse vahelisel perioodil avaldus väga mitmetes eluvaldkondades. Tootmise ja kaubavahetuse ulatuse ja kiiruse kasv tõi kaasa suured muutused: rahvaarv suurenes, hariti üles üha enam põllumaad, linnade areng ja kaubanduse elavnemine kujundasid ümber majandusliku ja sotsiaalse elu. Koos raha, panganduse ja tööndusalaste seadmete levikuga arenes mõnes paigas välja manufaktuurne tootmine- see oli põhimõtteliselt uus tase, milleni polnud kunagi varem jõutud. Paljudel elualadel said just nimetatud sajanditel lõpliku kuju fundamentaalsed institutsioonid ja struktuurid: korporatiivne linn, ülikool, kesksed esindusorganid, roomakatoliku kiriku rahvusvahelised ordud. I peatükk -- Ladina kristluse ekspansioon
Vanim Eestis tegutsenud kool Tallinna toomkool lõpetas üldse tegevuse. Tartu Ülikool, mis nimetati ümber Jurjevi ülikooliks, alustas samuti venekeelse õppega ja asendati saksa õppejõud vene omadega, kes ei suutnud kõrget taset hoida. Kindralkuberner Sahhovskoi levitas hoogsalt ka õigeusku, üle maa rajati õigeusu kirikuid. Vaatamata ägedale kihutustööle polnud õigeusku astujaid üle viiendiku rahvastikust. Rahvusliku liikumise aegne elavnemine oli venestamise ajal asendunud pettumusega. Allakäiku soodustasid eestlaste eneste keskelt võrsunud venestuse toetajad. Venestuse eestvedajaks sai Jakob Kõrb, kes asutas Tallinnas lehe ,,Valgus". 1880. aastate lõpus asus venestamist pooldama ka varem rahvuslikus liikumises osalenud Ado Grenzstein. Tema ajaleht ,,Olevik" püüdis selgeks teha kasutegureid venestamisest. Ta sõdis laulupidude vastu ja kiitis igal pool venestamist takka
jäänused, kivikirstkalmed, lohukivid, üksiktalulise asustuse teke, põllumaa eraomand, tugev Skandinaavia mõju, pronksi tootmine vanem rauaaeg: eelrooma rauaaeg 500 50 eKr esimesed linnused, korrapärased põllud, tarandkalmed, varandusliku ebavõrdsuse süvenemine, maa maksustamise algus, ühiskondlik võimuvõitlus, kohalik raua tootmine rooma rauaaeg 50 eKr 450 pKr Rooma imperriumi mõju, kaubandse elavnemine, käsitöö areng, rahulik ajajärk keskimine rauaaeg 450 800 pKr üksikud väga rikkad, matusepaigad, kääpad Kagu-Eestis, aardeleiud, rahutud ajad, tihenevad suhted Skandinaaviaga noorem rauaaeg 800 1200 pKr : viikingaeg - kindluste ehitamine, külade kujunemine hilisrauaaeg talirukki kasvatamine, kolmevälja süsteem, tihe
"Ärkamisajast kuni 1917.aastani" 30 ptk Rahvsusliku ärkamisaja eeldused ja algus Pärimuskultuuri langemine 19.saj esimesel poolel kuhjus terve rida väga olulisi protsesse ja arenguid, mis kõik mal moel valmistasid ette sajandi teisel poolel toimunud rahvuslikku ärkamist. Kõigepealt toimus uus elavnemine vennastekoguduste liikumises. Inimesed pöörasid taas massiliselt selja oma vanadele pattudele, lõpetasid kõrtsiskäimise ja mõisa tagant näppamise, koondusid kogudusteks ,ehitasid ise palvemaju ja uurisid üheskoos pühakirja, välja ilmus mitmesuguseid prohveteid(Maltsvet, Järva Jaan). Seda nim ärkamiseks ja hilisema rahvusliku ärkamine sai oma nimetuse just võrdluses sajandi esimese poole usulise ärkamisega.
Religiooni kahtluse alla panekuga vähenes kiriku mõjuvõim tugevalt ja hakkasid toimuma muutused, mis ennem ei oleks saanuks tekkida. Renessans nimetus tuleneb prantsuse keelest renaissance ehk taassünd, seda nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest innustunud vaimuliikumist mis kestis eelkõige Lääne-Euroopas 14.–16. Sajandil. 2 1. Ajastu iseloom Kaubanduse elavnemine, ning Inimeste rikkuse kasv tõi kaasa feodalistliku ühiskonnakorra asendumise rahalis-pangandusliku majandussüsteemiga. Üha rohkem inimesi asus elama linnadesse, kus tekkis uus klass, mille moodustasid linnakodanikud, jõukad kaupmehed ja pankurid. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse, uute senitundmatute kaupade saabumine avardasid silmaringi ja tekitasid huvi uute teadmiste omandamise vastu. Meremehed komplekteerisid laevastikke ja suundusid avastusretkedele
Seal tegutses püha Patrick, ta rajas mitu kloostrit ja ta suutis Iirimaa ristiusustada, hiljem Inglismaa. Briti saartest sai hea lähtepunkt germaanlaste ristiusutamiseks, said tuge frangi riigi valitsejatelt, kes nägid seda kui võimu laiendamist. Iirimaal kujunes ka keldi keel. Kultuur elavnes mandril Karl Suure ajal, ta tahtis taastada muiste Roona kultuuri. Ta koondas oma lähikonda õpetlased ja see huvi jätkus ka tema poja ajal. Toonane kultuuri elavnemine on tuntud ka kui Karolingide reessanss. Frangi õukonda kogunenud õpetlased uurisid kirikuisade teoseid ja Piiblit, kirjutati ümber ladinakeelseid teoseid. Peale kirikute ja kloostrite rajati ka koole, sest haridus oli suure osatähtsusega. Kuid Karolingide renessanss oli otseselt seotud Frangi valitsemisega, siis jäi see peale riigi langemist unarusse. Araabia riik ja islam. Araablaste usk oli polüteistlik. Peale jumalate usuti ka loodusobjekte, nt kive. Tähtsaim
Ida-Euroopa ja selle kommunistlik lähiminevik, aga riikides väga erinev religioossuse tase. Mida seoses Ida-Euroopaga uuritud on? · Religiooni taaselustamine (1980.-1990. aastate religiooni kasv). · Uued religioossed liikumised (tekkinud või läänest tulnud). · Religiooni ja rahvusluse seosed. · Poliitika ja religiooni vahelised seosed. · Kirikute kohanemisprobleemid, kohanemine muutunud sotsiaalsete oludega. Usu elavnemine ei toimunud Ida-Euroopa maades ühetaoliselt. 1970. aastate lõpp 1980. algus oli religioossuse absoluutne madalpunkt igas Ida-Euroopa riigis. Uute religioossete liikumiste kasv. Suured erinevused maade vahel mis seda määravad? - Mitte kommunistlik minevik, vaid enne seda toimunu määrab praeguse olukorra. Moderniseerumine mida moderniseerunum oli riik enne Teist maailmasõda, seda väiksem on praegugi religioossus. 1960
KÜKAMETSA GÜMNAASIUM RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID AASTATEL 2014 - 2016 UURIMISTÖÖ KOOSTAJA: AADU KADAKAS 11. KLASS JUHENDAJA: XXX XXX Kükametsa 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. TEOREETILISI LÄHTEKOHTI.....................................................................5 1.1. Näitekunsti ajaloost................................................................................5 1.2. Rakvere Teatrist....................................................................................6 1.3. 2014 2016 aasta lavastused ja publikumagnetid.............................................8 2. ANKEETKÜSITLUSE JA INTERVJUUDE TULEMUSENA SAADUD ANDMETE ANALÜÜS.....................................................
Edukate sõdade tulemusel alus talle suur osa Lääne-Euroopast. Vaid Briti saared, Lõuna-Itaalia ja araablastle alluv Hispaania jäiv vääljaspoole tema valdusi. Ta oli sobiv kandidaat taastamask 5 saj. katkenud Lääne-Euroopa keisrivõimu ja paavstid vajasid jätkuvalt poliitilist nig sjalist kaitset. Seetõttu kuulutati 800 aastal Karl Suur keisriks ( teda kroonis paavst esimese jõulupüha Püha peetruse katedraalis keisriks) c) Karolingide renessanss Karl Suure aja kultuurielu elavnemine. Nägi oma eesmärku ka Rooma kultuuri taaselustamises. Antiik kultuuri jäljendamise eesmärk oli saavutada samaväärne kultuuriline tase. Aluseks oli hilisantiigi kristlik kultuur. Kutsus oma õukonda Aachenis silmapaistvaid õpetlasi. Nii kujunes õukonnaakadeemia, mille juhiks sai Inglise munk ja õpetlane Alcuin.Rajati koole.Aachnisse oli õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks. Olid ka kloostrikoolid, kus õpetati antiigiajast tuntud 7 vaba kunsti
lugejate ette 1973 aastal. See oli Mäkela esimene raamat, nüüdseks on neid kogunenud juba üle kolmekümne. Mida lähemale tänapäevale, seda tõsielulisemaks kirjaniku lastelood muuutvad. Üks uuemaid Mäkela raamatuid "Miisa uus pere "Miisa uus kodu" on raamat mis juhib tähelepanu tänapäeva elu kitsaskohtadele, samas on raamatus kõlama jäänud helge toon. 19. saj II poolel aitas kirjanduses valitsev romantism ja rahvusliku liikumise elavnemine kaasa ka algupärase lasterkijanduse kiiremale sünnile. Esimene Soome folkloori uurija Eero Salmelainen kogus ja avaldas 4 kd-t Soome rahvamuinasjutte ja muistseid lugusid, millest hakkaski vormuma rahvuslik lastekirjandus. Avaldati rahvuseepose Kalevala väljaandeid. Jõudsalt edenes ka tõlkekirjandus (M. Twain, H. Chr. Anderesen, W. Scott jpt). 20. saj. alguse laste- ja noorsookirjanduses on mänginud olulist rolli Anni Swan (1875
o USA andis SMle reparatsioonide maksmiseks laenu o SM rahandus stabiliseerus, Euroopa majandus paranes -> inimeste elujärg hakkas paranema Majanduskasv oli kiires USAs 1920ndate teisel poolel majandusbuum o Inimesed rikastusid kiiresti, tarbisid üha rohkem o Rikastumise lootuses osteti aktsiaid, mille hinnad tõusid kõrge nõudluse tõttu tegelikust väärtusest kõrgemaks Majanduse elavnemine oli ajutine, esimesena ilmnesid kriisinähud põllumajanduses (ületootmine, toodete hinnad langesid) Väljapääsu otsiti viljatootjate hinnapoliitika kooskõlastamises, kuid pärast seda, kui valuutanappuses Nõukogude Liit paiskas maailmaturule suure koguse alandatud hinnaga vilja, varises teraviljaturg kokku Probleemis põllumajandustoodanguga tekitasid ebakindlust USA aktsiaturul -> 29. okt 1929 puhkes New Yorgi börsil paanika
ennast enne lahingut transsi viia, täis viha ja valu ei tundnud. Lahingusse mineku soov oli nii suur et nad selle ootuses närisid nad ka kilbiserva. Suure tõenäosusega sõid või jõid nad kärbseseene leotist. Viikingiaeg Eestis 800-1050 Levima hakkavad jäänaelad nii meestele kui hobustele. Kapjade alla löödi hobustele naelad. Mööda jääd oli nendega tunduvamalt mugavam liikuda , kui metsas, kus oli lund palju. Jääteid kasut üpriski palju. 11 saj I p algas Eestis elavnemine, osade arvates algas siis eestlaste enda viikingiaeg. Palju leitud eestist viikingiaegseid relvi. Matusepanuseid hakkab 10-11 saj rohkem esinema. Varem olid üksikud väga rikaste panustega haudu , nüüd rohkem levinud., taas hakkab levima maalaibaga hauamatus. 10 saj sai alguse Virumaal, vaikselt levib lõuna poole. Palju relvi kaasa pandud Põhja-Eestist on leitud Essu aare, mis koosneb 5 kuldripatsist ja ühest 1 kuldmündist. Leitud soost.
Riskiturud Kindlustus, Pensionifondid Emitendid NB! Kommertspangad aktsiaturul ei tegutse. Kui Ameerikas kommertspankade varade osakaal kõikidest finantsvaradest moodustas 50ndatel 55% siis 1999 oli see osatähtsus kahanenud 20%-le (deposiitide osakaal kõikidest finantsinstrumentidest). Ameerikaliku mudeli levimisele teistesse riikidesse on kaasa aidanud ka rahvusvahelise finantsvahenduse konkurentsi elavnemine. Rahavoogude liikumist ei takistata (deregulatsioon). Kuni 30ndate aastateni sarnanes USA finantssüsteemi mudel kontinentaal-euroopa tänapäevase mudeliga, Suured pangad olid peamised rahapakkujad. Pangad olid tihedates suhetes oma klientidega ja tihtilugu kontrollisid neid (keiretsu Jaapanis). Pangad andsid deposiitide alusel oma klientidele laene ja korraldasid võlakirjaemissioone ja aktsiaemissioone oma korporatiivsetele klientidele. Pangad olid seega rahavoogude keskpunktis.
kergemeelsust,kättemaksuhimu ja teised negatiivsed omadused. Lombroso vaated tegid läbi arengu ja hijem ei pidanud sünnipärast kurjategijat ainukeseks kurjategija tüübiks.Ta jaotas kurjategijaid: 1. Hullumeelsed-idioodid,alkohoolikud,narkomaanid 2. Kriminaloidid- need,kes rikuvad seadust 3. Kirekurjategijad- kurjategijad mõne oma kire tõttu 6.küsimus Õiguspsühholoogia-alase tegevuse elavnemine 19.sajandi lõpul Uus elavnemine ehk nn kriminaalpsühholoogia taassünd leidis asset 19.sajandi teasel poolel,mil loodusteadlased ja meedikud hakkasid julgemalt käsitlema juura sfääri kuuluvaid probleeme.Kuritegevuse küsimustega tegelesid vaadeldaval perioodil mitmed väljapaistvad psühhiaatrid,nt R.Krafft-Ebbing,R.Sommer.Sel ajal hakkasid eri teadused suuremal määral omavahel põimuma,mis oli samuti kriminaalpsühholoogiale soodne.Juristid hakkasid julgemini tegelema seni arstide poolt peetud probleemidega
Itaaliat). kuulsaim Antiikkultuuri väärtustamine Paganlike sakside vallutamine ja ristimine (Elbe karoling jõeni). ja piiride Sõjad Hispaania islamiusuliste mauridega kuni lajendaja Barcelonani (Rolandi laul) Karolingide renessanss Karl Suure aja kultuuri elu elavnemine. Antiikkultuuri jäljendamine eesmärgiga saavutada samaväärne kultuuritase: Aluseks hilisantiigi kristlik kultuur. Koolide rajamine: Aachenisse õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks. Kloostrikoolid, kus õpetati antiigiajast tuntud 7 vaba kunsti. Õukonda kutsuti kuulsaid õpetlasi kogu Euroopast. Arenes kloostrikultuur tõlkimine, käsikirjade ümberkirjutamine. Karl Suur ise kirjaoskamatu, kuid kujunes kultuuri kaitsjaks ja edendajaks. Feodaalsuhete kujunemine
vallutamine (pool Itaaliat). kuulsaim Koolide rajamine. Paganlike sakside vallutamine ja karoling Antiikkultuuri väärtustamine ristimine (Elbe jõel). ja piiride nn "karolingide renessanss" Sõjad Hispaania islamiusuliste lajendaja mauridega Rolandi laul (kuni Barcelonani). Karolingide renessanss Karl Suure aja kultuuri elu elavnemine. Antiikkultuuri jäljendamine eesmärgiga saavutada samaväärne kultuuritase: Aluseks hilisantiigi kristlik kultuur. Esimest korda teadvustas Lääne-Euroopa end kultuuriliselt. Koolide rajamine: Aachenisse õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks. Kloostrikoolid, kus õpetati antiigiajast tuntud 7 vaba kunsti. Õukonda kutsuti kuulsaid õpetlasi kogu Euroopast. Arenes kloostrikultuur tõlkimine, käsikirjade ümberkirjutamine.
vallutamine (pool Itaaliat). kuulsaim Koolide rajamine. Paganlike sakside vallutamine ja karoling Antiikkultuuri väärtustamine – ristimine (Elbe jõel). ja piiride nn “karolingide renessanss” Sõjad Hispaania islamiusuliste lajendaja mauridega – Rolandi laul (kuni Barcelonani). Karolingide renessanss – Karl Suure aja kultuuri elu elavnemine. Antiikkultuuri jäljendamine eesmärgiga saavutada samaväärne kultuuritase: Aluseks hilisantiigi kristlik kultuur. Esimest korda teadvustas Lääne-Euroopa end kultuuriliselt. Koolide rajamine: Aachenisse õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks. Kloostrikoolid, kus õpetati antiigiajast tuntud 7 vaba kunsti. Õukonda kutsuti kuulsaid õpetlasi kogu Euroopast. Arenes kloostrikultuur – tõlkimine, käsikirjade ümberkirjutamine.
Riigitellimusega saavad suuremate tööde tasemel arvestada vaid suured firmad, väiksematel jääb loota alltöövõtu võimalusele. Lisaks peavad firmad endale selgeks tegema, mis valdkond turul on veel vähemhõivatud ja missugused eelised ja võimalused on neil teistega võrreldes. Teistest heas mõttes eristumine suurendab tõenäosust turul edu tagada. Protsessid, mis tooksid kaasa ennustatavate mahtude muutuse, oleksid järgmised: Välisinvesteeringute soodustamine, kogu maailma majanduse elavnemine ja sellega kaasnev investeeringute suunamine suurt kasumit lubavatesse projektidesse. Ka paar sellist (nt. sadamaehitised, puidutöötlemisettevõtted jne.) annaksid ehitajatele juurde oluliselt tööd. Kaubavahetuse elavnemine Venemaa ja teiste endise Nõukogude Liidu riikidega, põllumajandustoodangu ekspordi suurendamine. Sealt saadud tulu suunatakse suure tõenäosusega põhivarainvesteeringuteks (tootmishooned, laod, põllumajandushooned).
silla soome ja eesti vahele. Äkamisajal see esti ja soome sild tähistas eelkõige kultuurikontakte eestlaste ja soomlaste vahel. Suur oli huvi soomlaste keele jakultuuri vastu. Eesti rahvusliku liikumise tegelaste jaoksoli soome eeskuju- nii poliitiline, autonoomiline kui ka kultuuriline eeskuju. Huvi ei onud vaid ühepoolne, ka soome juhtivad tegelased käsiid eesti külas jne, aga eestlaste huvi oli kindlasti ikkagi oluliselt suurem. Ühiskondlik elavnemine Laulupidu andis tõuke uute organisatsioonide loomiseks- igast koorid ja orkestrid. Olemasolevatesse tuli jurude uusi inimesi. Asutati ka juba uuetüübilisi seltse- põllumeesteseltside asutamine alates 1870ndast aastas. Need koondasid pöllumehi, eelkõige eesti taluperemehi. Need põllumeesteseltsid hakkasid edendama ka rahvuslikke ideid. 1870 sai alguse Eesti Üli'plaste Selts. Alguses ei olnud see selline kindel selts, vaid pigem selline kooskäimine mida nimetati
kombel ideoloogiale jälle pisut lähemale. Jakobsoni ning Hurda vahel valitses kuni 1878. aastani tihe koostöö. Hurda kontrolli all tegutses Eesti Kirjameeste Selts ja Aleksandrikooli komitee. Jakobson kandis Kurgja talu pärisperemehena oma tegevuse raskuspunkti üle põllumeeste seltsidesse, muutes need tõelisteks poliitilise ihutustöö organisatsioonideks, unustamata aga seejuures seltside põhikirjajärgseid eesmärke. 1876. aastal algas rahvuslikus liikumises taas elavnemine. Oma osa oli selles Aleksandrikooli asja edendamisel. Nimelt osteti tulevasele koolile soodsalt maja Põltsamaal. See muutis kogu ürituse rahva ajaoks tunduvalt reaalsemaks. Teravnesid suhted kirikuringkondades, kes 1877. aasta algul Aleksandrikooli vastu avalikult välja astusid hinnates eestlaste rahvuslikke püüdeid utoopiliseks ja kahjulikeks. Urvaste mõisniku Samsoni argumendid tabasid teravalt eestlaste tärkavat rahvuslikku uhkust, sest
ja soodsamad elektrienergia impordivõimalused Põhjamaadest. Import Soomest moodustas mullu kogu impordist ligi 60% ja sealt imporditi aastatagusega võrreldes elektrit üle kolme korra rohkem. Kuigi Eesti ekspordib elektrit endiselt suures koguses, vähenes elektrienergia eksport 2011. aastaga võrreldes kokku ligi 6%. Eestis tarbiti mullu 8,7% rohkem elektrit kui 2011. aastal, kogutarbimine oli 7,8 TWh. Elektritarbimise kasvu peamine põhjus oli majanduse elavnemine ja talveperioodi keskmisest madalam õhutemperatuur. Viimasel aastakümnel on jõudsalt kasvanud taastuvatest allikatest elektri tootmine. Kui 2007. aastal oli taastuvelektri osatähtsus elektrienergia kogutarbimises vaid 1,5%, siis 2009. aastal 6,2% ja 2011. aastal 12,7%. Puidultöötavate koostootmisjaamade töölerakendamine on kasvatanud biomassist toodetud elektri osatähtsust kahe kolmandikuni kogu taastuv- elektri toodangust.
Tol ajal nimetati neid sainete´ks (vahemängud) Tal on 172 sellist näidendit: igapäevased, rahvalikud, koomilised. Kirjutanud ka zarzuelasid (muusikalisi komöödiaid) Üldiselt on teatrielu olemas, aga kõik piirdub kergemate zanridega. 19.sajand- algab tõus kultuuris ja kirjanduses. Hispaanlased pole sel ajal algatajad, vaid jälgivad mingisugust mudelit, mis on teistes maades juba algatatud. 08.11.10 19.sajandi Hispaania kirjandus. Algab elavnemine peale Fernando VII surma. Maria Cristina valitseb vabariiki. Liberaalsem elustiil. Galdoz ,,Episodios nacionales`` rahvulikud episoodid. Guerras carlistas(vennatapud tallermaal) on taustasündmusteks. Romantismiajastu Euroopas. Hispaanlased matkisid. Jose de Espronceda lõi oma teosed ,,Estudiante de Salamanca``Byroni eeskujul , ,,El diablo mundo`` 6000 värsirida, eeskujuks Goethe Faust. Jose Zorrilla ,,Cantos de trovador``värsitsükkel keskaja legendide teemal romansivormis.
Rakmetegu - teotöö liik, keskmisest talust tuli 3-6 päevaks nädalas saata mõisasse mees hobuse või härjapaari ja rakendiga. Jalategu - teoline jalgsi suvehooajal, seda tegid enamasti naised ja alaealised. Mõisavoor talvel, mõisa kauba vedu linna( või olla 150-450 km), kus pidid osalema talupojad. Abitegu talu pidi andma kiireteks hooajatöödeks lisainimesi mõisale. Rootsi riigi viljaait - Baltimaade nimetus, kuna Rootsi majanduse elavnemine tõi kaasa suurema vajaduse toiduainete ja laevaehitusmaterjalide järele. Neid vajadusi sai rahuldada Eesti sadamate kaudu. 1695.-1697. a näljahäda - 1694. a ilmastik oli viljakasvuks väga ebasoodne, järgmisel suvel sadas pidevalt külma vihma, heina ei saanudki teha, rukis ei õitsenud ega valminud. 1696 kevad oli külm, suvel sadas vihma, suuuuur ikaldus..1696 omasid kohalikud võimud viljavarusid, kuid andsid sellest vähe vajajatele. Vilja veeti riigist
1. Kunstiliigid. Kirjeldus. Näited. o ARHITEKTUUR (Kõige vastupidavam) Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloosrtid, moseed, templid(vaimulik) Profaanarhitektuur lossid, linnused, paleed, raekojad, elamud(ilmalik) o SKULPTUUR Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika 3D Skulptuur jaguneb ka: Vabaplastika; monumentaalplastika; ehitusplastika o MAALIKUNST Seina- e. Monumentaalmaal (fresko ja sekotehnikas) Tahvelmaal algselt kokkulöödud laudadele Raamatu- e. Miniatuurmaal ilmestavad pildid teksti juures Mosaiikmaal (kuigi pole loodus pintsli ja värvide abil) klaasi või kivitükkidest Klaasimaal e. Vitraazikunst klaasitükkidest, seotakse tinaridvaga, väiksed detailid joonistatakse pintsliga o GRAAFIKA Kõrgtrükk nagu tempel Sügavtrükk paberile jääb lakitud, söövita...
Mäkela ise on öelnud, et sai inspiratsiooni enda elust kui kolis kokku naisega, kellel oli 5-aastane tütar. Raamatu läbi proovis ta pigem leida lahendust sellele probleemile. Miisa lugu on mõtlemapanev raamat, mida võik lugeda kõik emad-isad. “Miisa uus kodu” on raamat mis juhib tähelepanu tänapäeva elu kitsaskohtadele, samas on raamatus kõlama jäänud helge toon. 19. saj II poolel aitas kirjanduses valitsev romantism ja rahvusliku liikumise elavnemine kaasa ka algupärase lasterkijanduse kiiremale sünnile. Esimene Soome folkloori uurija Eero Salmelainen kogus ja avaldas 4 kd-t Soome rahvamuinasjutte ja muistseid lugusid, millest hakkaski vormuma rahvuslik lastekirjandus. Avaldati rahvuseepose Kalevala väljaandeid. Jõudsalt edenes ka tõlkekirjandus (M. Twain, H. Chr. Anderesen, W. Scott jpt). 20. saj. alguse laste- ja noorsookirjanduses on mänginud olulist rolli Anni
Jõulisemalt leidis aset ENSV siseministeeriumis. Asjaajamiskeelena eesti keel. Üldjoontes uue rahvuspoliitika eesmärk Berial oma võimu kindlustada. Taotleti 1939.-1940. aastal liidetud alade orgaanilisemat sidumist NSV Liiduga. Balti riikide kohapealt oli eeskujuks Balti erikord. “Sula-aja” poliitilised olud. Hruštšov andnud mõista, et tema oli kogu sula-aja taga, ent tegelikult see ei olnud nii. Sula-aja piirid: NSVL puhul 1953/54-1964, Eestis 1953/54-1968. I Kultuurielu elavnemine: Uue haritlaspõlvkonna esilekerkimine; Isikuvabaduse suurenemine; Avatus – ühiskond avanes sisemiselt, aga ka avatuse suurenemine muu maailma suhtes; Eneseteostus; Diskussioonid – milline peaks olema Tallinna kesklinn, kooli kirjandusõpik; arutelud ajaloo küsimustes, nt sõjaeelses Eestis oli kultuuris positiivseid jooni jms. 1957. aasta Noorsoofestival. 1950ndate keskpaigas tekivad esimesed avatud kontakti kodu-Eesti ja Välis-
*Rakmetegu- teotöö liik, keskmisest talust tuli 3-6 päevaks nädalas saata mõisasse mees hobuse või härjapaari ja rakendiga. *Jalategu - teoline jalgsi suvehooajal, seda tegid enamasti naised ja alaealised. *Mõisavoor talvel, mõisa kauba vedu linna( või olla 150-450 km), kus pidid osalema talupojad. * Abitegu talu pidi andma kiireteks hooajatöödeks lisainimesi mõisale. *Rootsi riigi viljaait- Baltimaid nimetati nii, kuna Rootsi majanduse elavnemine tõi kaasa suurema vajaduse toiduainete, aga ka laevaehitusmaterjalide järele. Neid vajadusi sai rahuldada Eesti sadamate kaudu, kust veeti välja kohalikke saadusi, osalt Venemaalt toodut. *1695.-1697. aasta näljahäda- Juba 1694.aasta Ilmastik oli viljakasvuks väga ebasoodne, järgmisel suvel sadas pidevalt külma vihma, ning heina ei saanudki teha, rukis ei õitsenud, ega valminud. 1696 aasta kevad oli külm, suvel sadas vihma, suuuuur ikaldus..1696 aastal
mootorikütuse hinnatõus ning toidukaupade hindade alanemine (Statistikaamet, 2000: 255256). Tarbijate ostud sõltuvad ka krediidi saamise võimalustest. Mida soodsamad need on, seda rohkem hakatakse investeerima luksus- ja kestvuskaupadesse, samuti kinnisvarasse. Eesti kinnisvaraturu tekkimisele pani aluse üheksakümnendate aastate alguses alanud omandireform. Eriti palju kinnisvaratehinguid sooritati 1997. aastal, kui pangad andsid suhteliselt madala intressiga laene. Uus elavnemine toimus 2000. aastal pärast vahe- pealse majanduslanguse pidurdumist, kui pankade laenupoliitika taas liberaliseerus. Tabel 3 Leibkondade jaotumine ostujõu kihtidesse KIHI KIHI NIMETUS FINANTSVABADU TÄHIS S TUS A1 Kõrgem Rohkem kui 75% 4
Carl Timoleon vom Neff (1804- 1877). Õppis Tartus, täiendas end Itaalias, sidemed Venemaal. Oskar Hoffmann lemmikteema oli kohalike talupoegade kujutamine. Karl Ferdinand von Kügelgen tegutses koduõpetajana, August Matthias Hagen töötas Tartu Ülikoolis. RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG RAHVUSLIKU ÄRKAMISAJA EELDUSED Talurahvaseaduste välja andmise aeg, sajandi esimene pool. Esimesed suuremad sotsiaalsed muudatused Eesti talupoegkonna seas. Sellele aitas kaasa eelnev baltisaksa kultuuri elavnemine, mis sai siin alateadlikuks eeskujuks. Teatud kanalite kaudu olid ka otsesed baltisaksa mõjud siinsele kultuurile (nt estofiilid). Suurt rolli mängis ka talupoegade pärisorjusest vabastamine. Saadi aru, et senine kord ei olnud pikemas perspektiivis enam nii efektiivne. Aleksander I oli reformimeelsem ning kergendas talupoegade elu. Avaldas uusi regulatsioone (talupojale jääb tema talukoha kasutamisõigus põliselt, tuli asutada talurahvakohtud, mõisnik võis talupojalt maa
Põlenud kivide hunnikud Rootsis. Skandinaavia kaljukunst: püügikultuuriga liituvad kaljumaalingud ja joonised (peamiselt põhjas); maaviljelusega seotud Lõuna-Skandinaavias. Nii püstjatel kui horisontaalsetel pindadel. Mitmed motiivid: laevad, veokid, künniriistad, relvad, riided, käed, astuvad jalad, ringid, inimfiguurid, loomad. Päikesekultus, viljakuskultus, mütoloogilised jutustused. 39 Ühiskond ja majandus Kaubanduse elavnemine. Eriti tihe oli see Elbe aladega. Keskne on põllumajandus. Pronksiajast pärinevad esimesed atrade jäänused. Kasvatati otra, nisu, hirssi. Nooremal pronksiajal lisandusid kaer, uba, hernes. Nooremal pronksiajal oli kasutusel ilmselt mingi väljasüsteem. Muinaspõldude jäänused (põllukivihunnikud). Osaliselt püsis püügimajandus. Ühiskonnas varanduslik diferentseeritus. Lõuna-Skandinaavias ülikute kiht, kel kontroll käsitöö, kaubanduse üle
1. Millised on John (Desmond) Bernali käsitluse kohaselt teaduse arengu põhietapid? Teaduse arengus eristab John Bernal nelja suurimat etappi: 1. Vanaaja teadus, mille kolleteks olid Babüloonia, Egiptus, India. Sellel etapil loeti peamiseks ülesandeks koguda teadmisi maailma seletamiseks. Teadmised tööriistadest, tule kasutamisest, loomadest, taimedes, suguharu rituaalidest ja müütidest. Esmajoones olid need teadmised praktilist laadi. Üheks teaduse tekkimise eelduseks võib kindlasti lugeda ka mütoloogiat, millega esmakordselt püüti konstrueerida terviklikku ettekujutust inimest ümbritsevast tegelikkusest. Teaduse formeerumisel oli omakorda eelduseks nende mütoloogiliste/religioossete arusaamade ja süsteemide kriitika ning lammutamine. Teaduse tekkimiseks oli vaja ka teatud sotsiaalseid tingimusi: piisavalt kõrget tootmise ja tootmissuhete arengutaset, mis lõi võimaluse vaimse töö eraldumiseks füüsilisest tööst. 2. Antiikmaailma teadus,...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
