● Paavstivõimu tõus ● Kirikulõhe tõttu jaguneskreeka- ja roomakatoliku kirikuks ● Rooma paavst ja Konstantinoopol panid üksteist kirikuvande alla ● Kloostrite teke ● Püha bendictuse kloostrireeglid ○ Õpetasid alandlikkust ja distsipliini ● Monte Cassino klooster ● Gregorius Suure tulemusena pöörati suuremat rõhku jumalateenistusele ja palvetele ● Karolingide renessanss - Karl Suure tegevusest ajendatud kultuuri elavnemine Euroopas, mille käigus süvenes huvi vaimuelu ja antiikkultuuri vastu ○ Insulaarne kirjaviis ○ Koolide juurde rajamine ● Islami vastuvõtu tulemusena muutusid hõimudevahelised röövretked taunitavateks ○ Araablased laienesid väljapoole ○ Islam: https://docs.google.com/document/d/1BAp1B2Z8e_gV6OIeM0- cqQ0N5IGFFmQaqLr5aXkU3Ac/edit?usp=sharing ○ ● Viikingite loodusolud ei suutnud neid ära toita, maapuudus
vähemalt 40% kate. Riigikassa- ja vahetustähtede käibelelaskmine lõpetatakse. Eesti Pank kohustub krooni usaldusväärsuse tagamiseks kroone välisraha vastu vahetama. Eesti kroon jääb 1930ndate lõpu üha keerulisemaks muutuvates oludes stabiilseks ja usaldusväärseks nii rahvusvahelisel kui ka riiklikul tasandil. Devalvatsioon ja välisturgude paranenud majandusolukord mõjuvad riigi tootmis- ja eksporditegevusele ergutavalt ning 1934. aastal alanud majanduslik elavnemine jätkub aasta-aastalt kiirenevas tempos. Raha stabiilsus, korralikult toimiv rahasüsteem ja pankade tõrgeteta töö tagavad rahva usalduse (nt paigutatakse säästud pankadesse). Maailmasõda häirib küll mõneti majanduselu, kuid ei suuda esialgu veel ohustada Eesti Panga tegevust ja riigi majanduse arengut tervikuna. Krooni kurss naelsterlingisse säilib stabiilsena 1940. aastani, kuid kahjuks katkestab võõrvägede sissetung Eestisse nii soodsalt kulgenud arengu.
viitavad ameerikalikule anglo-saksi majandusmudelile, vaatame kuidas oli Ameerikas finantstegevuse arenemisega (3 lk 10). 2.1 Anglo-saksi majandusmudel Enne 1929 aastal alanud Suurt Depressiooni oli USAs samuti panganduskeskne majandusmudel, mis sarnanes tänapäeva kontinentaal-euroopa majandusmudelile (Joonis 2). Ameerikaliku mudeli levimisele teistesse riikidesse on kaasa aidanud ka rahvusvahelise finantsvahenduse konkurentsi elavnemine. Kuni 30ndate aastateni sarnanes USA finantssüsteemi mudel kontinentaal-euroopa tänapäevase mudeliga, Suured pangad olid peamised rahapakkujad. Pangad olid tihedates suhetes oma klientidega ja tihtilugu kontrollisid neid. Pangad andsid deposiitide alusel oma klientidele laene ja korraldasid võlakirjaemissioone ja aktsiaemissioone oma korporatiivsetele klientidele. Pangad olid seega rahavoogude keskpunktis. 33'aasta Glass-Steagall seadusega lahutati ka investeerimispangandus ja jaepangandus
6.Spordi populaarsuse tõus a)Esimesed kaasaegsed olümpiamängud (1896) kogusid populaarsust, eriti kerge- ja raskejõustik ning jalgrattasport b)Võidukäiku jätkas moodne jalgpall. Venemaa kokkuvarisemine 1.Veebruarirevolutsioon- isevalitsuse kukutamine 1917. a. a)Põhjuseks kriisi kujunemine: · Rahutused sõjaväes (maailmasõja laostav mõju) · Majanduslik kaos · Keisrivõimu autoriteedi langus- Grigori Rasputin · Rahvuslikud vastuolud · Töölisliikumise elavnemine · Üldemokraatlik liikumine (haritlased, kodanlus) b)Isevalitsuse kukutamine · 23. Veebruaril rahvarahutused Petrogradis, kus nõuti leiba ja sõja lõpetamist · 3. Märtsil loobus Nikolai II troonist ja ametisse astus Ajutine Valitsus eesotsas vürst G. Lvoviga 2.Ajutine Valitsus (AV) a)Kaksikvõim Ajutine Valitsus Petrogradi Nõukogu Milline ja kelle võim · Ametlikult võimul · Kontrollis võimu kohtadel
§ 43. NSV LIIDU JA TEMA MÕJUVÕIMU NÕRGENEMINE 1. Stagnatsiooni süvenemine NSV Liidus 1.1 70ndad majanduse ekstensiivne arendamine, täiendavad töökohad, loodusvarade kasutuselevütu laiendamine. 1.2 70ndate alguseks NK majandussüsteem ammendunud päästjaks vaid Läänt tabanud araabia maade naftaembargo, mis sundis avastama NSVLi tohutuid naftamaardlaid. Sellest saadud tulu eest osteti tarbekaupu, toiduaineid. Sõjatööstuse elavnemine, Läänest maas. Maj. Efektiivsuse poolest arenguriik. 1.3 Võimul Leonid Breznev, kes ei tegelenud riigiasjadega. Tegelik võim armee ning julgeolekuaparaadi käes. 1.4 Elatustaseme langus. Püsiv defitsiit, "letialuse kaubanduse" vohamine. 1.5 Dissidentide aktsioon tugevnemine protest sissetungi vastu Tsehhoslovakkiasse 1968. Teisitimõtlejad A. Solzenitsõn(kirjanik) ja A. Sahharov(akadeemik) ülemaailmse kuulsusega
täiskasvanuks saamise, õitsilkäimise, proovi- ja vaba-abielude, vallaslaste, pulmade, meheks või naiseks olemise, laste kasvatamise, vanaduse, teadmiste ja asjade pärandamise, surmaks valmistumise jm tavade ja kommete edasiandmine ehk maarahvakultuuri säilitamine. (Kasemets 1999).Sellesse hakkasid aga 18. ja 19. sajandil üha tugevamini siginema ka välismaailma kombed ja tavad (linnastumine, mõisarahva elulaadi kopeerimine, hariduselu elavnemine, ärkamisaja poliitilised ja (põllu-)majanduse arengud). 3. Maarahva elu ja kultuuriloo arengut mõjutanud tegurid Eesti rahvakombestik on suuresti pärit külarahva ühistest ettevõtmistest, paganlikest kommetest, pühade pidamisest, mis segunesid ajapikku ristiusu kombestikuga. Olulist rolli maarahvakultuuri arengus mängis mõisaga seotu (eriti saksterahvas ning nende elustiili lähemalt nägev mõisa teenijarahvas, kiltrid, kupjad), alates 17. sajandist üha tugevamini
Araablased kaotavad. Nii ei saa islam edasi levida. Keisririigi taastamine 800. aastal krooniti Karl Suur Roomas keisriks (paavst ise kutsus), sest paavst Leo III soovis endale tugevat liitlast. Frangi impeerium ol Rooma riigist erinev. Puudus tugev keskvõim, ametnike arv oli suurem, Karl tegi hariduse neile kättesaadavamaks. Levisid kirjalikud korraldused e kapitulaarid. Karolingide renessanssa 8.saj II pool ja 9. saj algul toimunud Frangi riigi kultuuriline tõus ja elavnemine. Puudutas haridust, ladina keelt ja kirjakultuuri. Mängis olulist rolli antiikpärandi juurde tagasi pöördumine. Karl Suure haridusprogramm nõudis kloostritelt koolide asutamist. Õpetati : lad k, grammatika, lugemist, kirjutamist, arvutamist. Karl ise oskas lugeda, aga ei suutnud kirjutamist ära õppida. Ta asutas Aachenisse akadeemia. Kultuurirenessanss katkes enneaegselt, koos Karl Suure surma järel alanud frankide impeeriumi lagunemisega. Keskaegse Euroopa valitsemine
peamiselt kasvatati viinamarju, oliive, mäenõlvadel kasvatati lämbaid vein ja oliiviõli olid hinnatud kaubaartiklid ekspordis OLULISEMAD NÄHTUSED - kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd (tumedal ajajärgul oli peamine põhjus põlluharimiseks sobiva maa nappus, siis nüüd rajati kaubanduskolooniaid) - Sitsiilia, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Põhja-Aafrika - kaubavahetuse elavnemine tingis 7.sajandil eKr hõberaha kui väärtusmõõdu kasutuselevõtu, 5.sajandil muutus üldksutatavaks - ülekreekaliste keskuste kujunemine: Delfi ja Olümpia - olümpiamängude korraldamine iga 4 aasta järel alates 776 eKr, pani lause Kreeka ajaarvamisesüsteemile Sõltumatud linnriigid: tähtsamad Sparta, Korintos ja Ateena Balkani poolsaarel, Mileetos Väike-Aasia läänerannikul, Sürakuusa Sitsiilias u
23 - Nõukogude Liit Teisest maailmasõjast võitjana väljunud NSVL positsioonid rahvusvahelisel areenil tugevnesid märgatavalt. Moskva kehtestas kontrolli Ida-Euroopa üle ja püüdis Lääneriikide vastuseisust hoolimata edaspidigi sotsialismileeri piire laiendada. Võidukas sõda ei muutnud aga Nõukogude Liidu poliitilist korda. NSVL jäi endiselt ainuparteiliseks totalitaarseks riigiks. 1950.-1960. aastate ,,sula'', mida iseloomustas vaimuelu elavnemine, majanduse edenemine ning illusoorne kava ehitada üles kommunism, sumbus 1970- aastatel sügavasse stagnatsiooni. See tõi endaga kaasa seisaku kõigis ühiskonnaelu valdkondades, igasuguse teisitimõtlemise mahasurumise, majandusliku ummiku ning NSVL välispoliitiliste positsioonide nõrgenemise. BERIA,HRUsTsOV,BREzNEVI VÕRDLUS Stalini aeg Beria aeg(1953- Hrustsovi aeg Breznevi aeg(1964-1980)
* rahasüsteemi korradus (1918 lõpp Eesti mark) * maareform (1919) * peale Vabadussõda suur majandustõus * eestlastel suur roll Venemaa ja Euroopa vahelises suhtluses * elustus paberi- ja metallitööstus * masinaehitus * transiitveod (peamiselt Vene import- ja eksportkaup) * tööstusele orjenteerumine (hiigeletevõtete loomine - kaup vene turule ; enamjaolt Euroopa huvipuudus (Lääne-Euroopa huvi puidutööstuse toodetele, tukkudele, kangastele ja paberile) * ehitustegevuse elavnemine * 1923 1924 suur majanduskriis (lokaalne) - vajadus põhjalikule majanduslikule ümberkorraldusele Põhjused: - Eesti pank oli põhjendamatult palju laene andnud (ka väga suuri) - Eesti-Vene suhete halvenemine (enamus toodangust oli suunatud Venemaale) * 1923 rahandusministriks saab Otto Strandmann - uus majanduspoliitika - äärmine kokkuhoid - soodustati Eesti kaupade väljavedu; väliskaupadele kehtestati suured tollid - igaühele enam laenu ei antud - inflatsioon peatus
Nüüd näis avanevat eestlastele võimalus tõusta kohalikes võimuasutustes kõrgematele kohtadele. Teiselt poolt pakkusid sakslased esmakordselt maa pärisrahvale teatud järeleandmisi, et luua ühisrinnet keskvalitsuse vastu. Nii koostati projekt saksa-eesti ühise maavalitsuse loomiseks, kuid sellest ei saanud asja kuna suurem osa Eesti ühiskonnast oli kompromissi vastu. Samas rahvuslikus liikumises toimus sõja- aastail uus elavnemine. Alustasid tööd mitmed uued sõjaga seotud organisatsioonid ja asutused, näiteks sõjatööstuskomiteed Tartus ja Tallinnas ning Linnadeliidu Tallinna Komitee, mis sai Põhja- Eesti rahvuslaste koondumiskohaks. (Laur 1997: 28) Suurimaks omaalgatuslikuks korralduseks kujunes J. Tõnissoni loodud Põhja- Balti Komitee, mis oli mõeldud sõjapõgenike eest hoolitsemiseks. Selle keskkomitee oli Tartus ja abikomiteed olid teistes maakonnalinnades. (Raud 1991: 79) 1915. a
mannekeenisarnased figuurid. Sageli on nihestatud perspektiiv. Oma kunsti nimetas Chirico ,,metafüüsiliseks maalikunstiks". ,,Tänava melanhoolia ja müsteerium" (1915) ,,Hector ja Andromache" (1971) Sürrealismi lõppu seostatakse Teise maailmasõja algusega. Kuid sürrealistlikud näitused toimusid ja väljaanded ilmusid ka hiljem. André Bretoni surm 1966.a. on teiseks tinglikuks lõpudaatumiks. Rahvusvahelise sürrealismi uus elavnemine on täheldatav aastast 1989, mil omavahelisi kontakte otsivad sürrealistlikud grupeeringud Argentiinas, Austraalias, Tsehhoslovakkias, Prantsusmaal, Rootsis ja USA-s. 1991.a. juunis ilmub «Rahvusvahelise Sürrealistliku Bülletääni» esimene number. 4 2. Salvador Dali (1904 - 1989) 2.1 Elulugu Salvador Dalí (tegelikult Salvador Felipe Jacinto Dalí y Domenech) sündis 11. mail 1904
liikmed. Kuid kõigest hoolimata riigikogu osatähtsus strateegiliste küsimuste otsustamisel jäi ainult kolmandajärguliseks. Kehtima jäi tsensuur ja lubatud oli ainult üks partei. Demokraatia asemel oli ikkagi autoritaarne diktatuur. Kolm aastat autoritaarset reziimi sundis rahvast ja poliitikuid ümber hindama oma riigiõiguslikke vaateid. Algas teatud tagasiliikumine demokraatia ja riigivõimu suveräänsuselt rahvasuveräänsuse suunas. Majanduselu elavnemine ja sisekorra stabiliseerumine tõid kaasa vabadussõjalaste liikumise vaibumise. Valitsevas ringkondades küpses idee riigi põhikorra edasisest täiustamisest ning selleks Asutava Kogu sarnase institutsiooni kokkukutsumisest. 1936. a. riigipea küsis referendumi teel rahvalt, kas oleks vaja kokku kutsuda kahekojaline Rahvuskogu, et täiendada või asendada 1933. aasta põhiseadus. Rahvale esitatud küsimus oli
sisserännanud ka endisest Jugoslaaviast, Itaaliast ja Kreekast. Sisserände põhjuseks on parem elukvaliteet. Saksamaa palgad ja sellest tulenevalt elustandard on üks maailma kõrgemaid ja erinevus Ida-Saksamaagagi väheneb, kusjuures idasakslaste palgad on samuti suuremad kui enamus Euroopa riikides. Vaatamata majanduskriisile on Saksamaa SKP kasvanud kolmandas kvartalis 0,7%. Majanduskasvu on hoogustanud ekspordinõudluse paranemine, investeeringud seadmetesse a ehitusse ning eratarbimise elavnemine. Saksamaal on töövabu päevi rohkem kui üheski teises Euroopa riigis. Seal on kõige pikemad puhkused ja koolivaheajad. Usundid Saksamaal on valitsevaks usundiks kristlus. Pärast reformatsiooni on Lõuna-Saksamaa valdavalt katoliiklik ja Põhja-Saksamaa protestantlik. Protestante on 38% ja katoliiklasi 34%. Pärast teist maailmasõda on Saksamaale saabunud hulgaliselt Türgist pärit võõrtöölisi, kes tõid kaasa islami. Saksamaa moslemite arvu hinnatakse 4-5 miljonile. See
Eestimaa veed olid kalarohked, suurt saaki püüti Peipsi järvest. Linnad ja kaubandus Uued olud andsid aktiivse majandustegevuse võimaluse ainult sadamalinnadele. See tähendas majanduslikku õitsengut Narvale ning Tallinnale. Ebasoodsaks kujunes Tartu seisund. Riigivõim hakkas üha rohkem tegema ettekirjutusi linnadele. Tallinn säilitas oma iseseisvuse. Tuntava languse osaliseks oli saanud Viljandi linnaline ilme ja õiguslik seisund. Lääne-Euroopa majanduse elavnemine tõi kaasa suurema vajduse mitmete toiduainete ja laevaehitusmaterjalide järele. Neid vajadusi sai rahuldada Eesti sadmate kaudu. Kõrgelt hinnati siinset teravilja. Baltimaid nimetati Rootsi riigi viljaaidaks. Teiseks tähtsaks veetavaks kaubaks oli lina, veel veeti välja Vene päritolu kanepit. Eksporditi veel tõrva, mastipuid, planke, laudu. Vähenes karusnahkade tähtsus, aga kasvas jalanõude valmistamiseks vajaliku juhtnaha väljavedu. Sisseveos oli tähtsaim sool,
Eestimaa veed olid kalarohked, suurt saaki püüti Peipsi järvest. Linnad ja kaubandus Uued olud andsid aktiivse majandustegevuse võimaluse ainult sadamalinnadele. See tähendas majanduslikku õitsengut Narvale ning Tallinnale. Ebasoodsaks kujunes Tartu seisund. Riigivõim hakkas üha rohkem tegema ettekirjutusi linnadele. Tallinn säilitas oma iseseisvuse. Tuntava languse osaliseks oli saanud Viljandi linnaline ilme ja õiguslik seisund. Lääne-Euroopa majanduse elavnemine tõi kaasa suurema vajduse mitmete toiduainete ja laevaehitusmaterjalide järele. Neid vajadusi sai rahuldada Eesti sadmate kaudu. Kõrgelt hinnati siinset teravilja. Baltimaid nimetati Rootsi riigi viljaaidaks. Teiseks tähtsaks veetavaks kaubaks oli lina, veel veeti välja Vene päritolu kanepit. Eksporditi veel tõrva, mastipuid, planke, laudu. Vähenes karusnahkade tähtsus, aga kasvas jalanõude valmistamiseks vajaliku juhtnaha väljavedu. Sisseveos oli tähtsaim sool,
......................................................................... 12 4.2Lesotho globaliseerumine............................................................................. 12 Globaliseerumine ehk üleilmastumine on kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste kontaktide tihenemine, tänu side-ja transpordivahendite arengule. Globaliseerumise mõju arengumaale on väga suur. Kapitali sissevool, ettevõtete ja tehaste rajamine, uued töökohad, majanduse elavnemine, tööliste koolitus ja haridustase tõuseb ning 7 keskkonnanõuded on väikesed, mis tähendab, et on suur reostuse oht. Kultuuriline globaliseerumine, kasvanud rahvusvaheline kultuurivahetus, kultuuride segunemine, samuti parem juurdepääs eri kultuuride poolt pakutavatele. Toimub ühtlustavate nähtuste nagu amerikaniseerumine ja
Baltisaksluse tagasitõrjumine. Keskvalitsus kärpis baltisakslaste õigusi. Piirati saksa keele kasutust. Eestlastele näis avanevat võimalus tõusta kohalikes võimuasutustes kõrgematele kohtadele. Sakslased pakkusid esmakordselt pärisrahvale järeleandmisi. Koostati projekt, mis nägi ette saksa-eesti ühise maavalitsuse loomist. Suurem osa Eestist oli aga kompromissi vastu. Baltisaksa ametnikud asendati venelastega. Rahva omaalgatuslikud ettevõtmised. Sõja-aastail toimus uus elavnemine tänu sõjaga seotud organisatsioonide ja asutuste loomisele. Tallinnas ja Tartus alustasid tegevust sõjatööstuskommiteed, ülesandeks sõjaliste tellimuste jaotamine Eesti ettevõtete vahel. P- Eesti rahvuslaste koondumiskohaks sai Linnadeliidu Tallinna Komitee. Formaalselt loodi see ühendus Vene armee abistamiseks ja tagala korrastamiseks, tegelikult aga käisid seal koos ärksamad rahvuslased, arutades päevapoliitilisi probleeme ja Eesti tuleviku küsimusi.
majanduskasvu aeglustumine. 11 Rahapoliitika (2) Ekspansiivne rahapoliitika on raha suhteliselt suurem rahapakkumine võrreldes SKP kasvuga. Selleks võib keskpank raha juurde trükkida, laenata raha, obligatsioone müüa jms. Selle poliitika tulemusena intressimäärad vähenevad, investeeringud suurenevad ja toimub majanduse üleüldine elavnemine. Keskpanga sõltumatus (1) · Keskpanga sõltumatuse valitsusest määrab keskpanga suhted riigieelarvega ja valitsuse esindatus keskpanga nõukogus. · Eesti Pangal on keelatud otseselt või kaudselt krediteerida riigieelarvet või kohalikke eelarveid ning osta nende väärtpabereid. · Alates 1994.a. ei kuulu rahandusminister enam Eesti panga nõukogusse teoreetiliselt suurem sõltumatus. Keskpanga sõltumatus (2)
kolmas omavalitsuste liik -- kutsealased omavalitsused ehk Kojad. Kodadele kuulus õigus anda välja kohustuslikke korraldusi ja võtta Kodade liikmetelt makse. Kolm aastat autoritaarset reziimi sundis rahvast ja poliitikuid ümber hindama oma riigiõiguslikke vaateid. Algas teatud tagasiliikumine demokraatia ja riigivõimu suveräänsuselt rahvasuveräänsuse suunas. Majanduselu elavnemine ja sisekorra stabiliseerumine tõid kaasa vabadussõjalaste liikumise vaibumise. Valitsevas ringkondades küpses idee riigi põhikorra edasisest täiustamisest ning selleks Asutava Kogu sarnase institutsiooni kokkukutsumisest. Kui varasem riigiõiguslik areng oli toimunud omamoodi autoritaarsuse suunas, siis nüüd võis märgata tagasiliikumist rahva suveräänsuse suunas. Riigivanem põhjendas seda seisukohta
23 tunni jooksul. Sõnaliste assotsiatsioonide kulgemise kiirus, mõõdetuna assotsiatsioonikatses, alkoholi väikese annuse sissevõtmisel küll minimaalselt kiireneb, kuid seejuures ilmneb assotsiatsioonide kvaliteedi märgatavalanemine, tunduvalt suureneb primitiivsete assotsiatsioonide arv. Ka see muutus kestab 23 tundi. Seega ilmneb alkoholi toimel küll kõne elavnemine, kuid mõtlemine muutub primitiivsemaks. Arvutustesti abil jälgitav võime arvutustehete sooritamiseks muutub alkoholi mõjul samalaadselt kui sõnaliste assotsiatsioonide kulg: tehete sooritamine küll õige veidi kiireneb, kuid tehetesse ilmub rohkesti vigu. Tähendab, kvantideedi mõningane tõus toimub kvaliteedi arvelt. Pikemate arvutusülesannete korral ilmneb, et alkoholi toimel väsib vaatlusalune kiiremini kui tavaliselt, järelikult on ajukoore töövõime vähenenud.
mitmed makromajanduse näitajad. Tööpuuduse vähenemise, tööhõive kasvu ning keskmise palga positiivse aastakasvu tõttu on majapidamiste sissetulekutega seotud riskid langenud. Kuid tarbijahinna kiire tõusu tõttu majapidamiste reaaltulu kahanes jätkuvalt. Reaalsissetulekute vähenemisest olenemata usuvad majapidamised oma pere majandusolukorra jätkuvasse paranemisse ning aastaga on eraklientide hoiused krediidiasutustes suurenenud ligi 7%. Elamispindade turu mõningane elavnemine on vähendanud majapidamiste laenude tagatisvaradega seotud riske ning kinnisvaraturg on muutunud tasapisi likviidsemaks, mis on kaasa toonud kinnisvarahindade kasvu, jäädes siiski vaid 2005. aasta tasemele. Siiski kasvas sundmüükide arv 2010. aastal üle kahe korra (võrreldes 2009. aastaga) ning laenuvõlgade katteks müüdi üle 700 kinnisvaraobjekti. Ehkki languse ajal suurenes fikseeritud intressimääraga laenude väljastamine, on üle 90%
Klassikalises balletis kasutatakse sajandite jooksul väljakujunenud tantsutehnikat, mida iseloomustab rangelt fikseeritud kehahoid ja jalgade väljapoole pööratus, mis on vajalik liigituste suurema ulatuse saavutamiseks. 1 Balleti ajalugu 1.1 Balleti algus Omanäoline klassikaline tantsukunst kujunes Egiptuses, Indias ja Hiinas välja juba aastatuhandeid tagasi. Professionaalne tantsukunst hakkas Euroopas arenema keskaja lõppedes, kui toimus ilmaliku kultuuri elavnemine. Balleti rajajaks peetakse 17.sajandil Prantsusmaad valitsenud kuningas Louis XIV, kes armastas eriti tantsu ning sellepärast oli ka tema õukonnas tantsuõpetusel tähelepanuväärne koht. Louis XIV esines esmakordselt balletis kolmeteistkümneaastasena, kuid tema kuulsam osa oli päikesejumal Apollon ,,Kuninglikus ööballetis" 1653. aastal ning see ballett kestis 12 tundi. Sel ajal võisid balletti tantsida ainult mehed. Päikesekunigas hakkas 1661
,,KESKAEGNE RÜÜTEL" Maarit Iris Lootus Pedagoogika II kursus Pimedat keskaega on ühteaegu nii imetletud kui ka kardetud. Müstilise auraga ajastul toimus mitmeid ühiskondlikke, aga ka mõttemaailma muutuseid, mille üheks osiseks on kindlasti rüütlite esilekerkimine, kogu rüütlikultuuri elavnemine ja sellega seonduv rolliasetus. Ajalugu kirjutavad võitjad, mistõttu need ka inimeste mäludes koha leiavad. Kahtlemata võib üheks keskaja tähtsamaks sümboliks pidada rüütlit kui kangelast, võitjat, päästjat, anastajat. Tegemist oli omaaegse idoliseeritud karakteriga, kellega samastumine võrdus pooljumala staatusesse tõusmisega. Käesolev töö püüab lahti mõtestada keskaegse rüütli olemust, eluolu ja ühiskondlikku
organismist on vähenenud ning sama efekti saavutamiseks läheb vaja palju väiksemaid annuseid. Tuleb hoiduda ka neerusid kahjustavate ainete kasutamisest. (Pechter 2008: 18). 2. Kroonilise neerupuudulikkuse korral võivad esineda kesknärvisüsteemi häired. Kontsentreerumise Nõrkus, somnolents kuni kooma, psühhoosid, polüneuropaatia, toonilis- kloonilised krambihood (hüpertoonia tagajärjel), sageli reflekside elavnemine. (Pechter 2008: 18). Kroonilise neeruhaigusega patsientidele on soovitatav mõõduka intensiivsusega aeroobne treening võimalusel vähemalt 30 minutit korraga viis korda nädalas. Arvestama peab patsiendi füüsilist võimekust, kroonilise neeruhaiguse raskusastet ning kaasuvaid haigusi. Kroonilise neeruhaigusega patsientidel on soovitatav alkoholi tarvitamist hoida väikese riski piirides. (Pechter 2008: 19). 3. Mao-sooletrakt
Talurahvarahutused. 14.saj suurenes rahutus, sest tööjõudu oli vähe ja mõisnikud ei saanud piisavalt raha ning tõstsid renti. Prantsusmaal 1358 Pariisi läheduses talupoegade ülestõus zakerii (pr. Jacquerie- Jacque oli talupoja tavanimi). Inglismaal 1382 tungisid ülestõusnud Londonisse, juhiks Wat Tyler(tapeti). Ülestõusud suruti maha, mässulisus jäi aga püsima, seega vabastati talupojad pärisorjusest, sõlmides rendilepinguid. Majanduse ja linnaelu uus elavnemine. Elanikkond hakkas kasvama vaikselt 14.saj lõpul. Edenesid Itaalia linnad. Tekkisid palgatööl põhinevad kapitalistlikud ettevõtted (eriti tekstiilis). Panganduses Firenze Medicite suguvõsa, kes hakkasid 15.saj Firenzes valitsema monarhidena. Feodaalsuhete ja rüütliväe tähtsuse langus. Eelistati palgasõjaväge, kuigi nad polnud usaldusväärsed (äraostetavad). Tähtsaks said Inglise vibukütid, jalavägi täiustus. Kasutusele võeti piigid, hellebardid (kirvetaoline oda). 14
Toimusid ka kohalike nõukogude valimised. Kuna nüüd rahvas tõepoolest valis, muutus nõukogude koosseis. Muudatused, mis toimusid perestroika ajal : Ühiskonnaelu 1. Perestroika läbiviimine. 2. Glasnosti läbi viimine. 3. Suhete parandamine muu maailmaga. 4. Tsensuuri leevendamine. Sisepoliitika 1. NLKP mõjuvõimu vähendamine. 2. Kõrgeim riigiorgan : NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress. 3. Loodi presidentaalne valitsemiskord. ( Gorbatsov) 4. Poliitilise liikumise elavnemine. Välispoliitika 1. Nõukogude-Hiina suhete paranemine. 2. USA- Nõukogude Liidu suhete paranemine. 3. Sõja lõpetamine Afganistanis. 4. Desarmeerimine; tuumarelvade kaotamine. 5. VLO tegevuse lõpetamine, Saksamaa ühinemine. 6. Kommunistlike reziimide kokkuvarisemine. Majandus 1. Majanduse liberaliseerimine ( piirangute vähendamine) 2. Privatiseerimine e. erastamine. Uus majanduspoliitika kukkus läbi, loodetud majandustõusu asemel süvenes riigis kriis ja elanikkonna elatustase langes.
Suurbritannia ja dominioonid said võrdseteks Briti Rahvaste Ühenduse liikmeteks. • Vahetult enne II maailmasõda oli Inglise konservatiivses valitsuses kaks erinevat suhumist: 1. teha järeleandmisi Saksamaale, et ta (Saksamaa) saaks alustada sõda idas (Chamberlain). 2. Luua kollektiivne julgeolekusüsteem Saksamaa vastu (Churchill). PRANTSUSMAA KUI DEMOKRAATIA I MAJANDUS • I maailmasõja järel toimus majanduslik elavnemine. Tööstuse arengule aitas kaasa ELSASSI ja LOTHRINGI tooraine piirkondade omamine. • Põhirõhk oli 1920. aastatel rasketööstuse eelisarendamisel. • 1930. aastatel moodustati Rahvuslik Majandusnõukogu. Riik tagas kaitse kriisi eest suurematele monopolidele ja eraettevõtjtele. • Muutus kapitali paigutuste suund ja ulatus. Venemaa turu äralangemise tõttu suundus kapital asumaadesse. II SISEPOLIITIKA • Mitmeparteisüsteem.
Palgakasv oli kiire enamikel tegevusaladel Statistikaameti andmetel on keskmine palk aastaga kasvanud 8,8 protsenti ja tarbijahindade tõusuga korrigeeritud palga ostujõud 5,8 protsenti. Kiire palgakasv jätkus kolmandas kvartalis pea kogu majanduses ja tegevusalade vahelised palgakasvu erinevused püsivad suhteliselt väikesed. Palga kasvutempo kiirenemise perioodidele on üldiselt iseloomulikud suuremad erinevused tegevusalade lõikes, kuna majanduse elavnemine ei toimu kõigis valdkondades samaaegselt. Seda oli näha nii 20052006 tõusu ajal kui ka kriisi algul, kui osadel tegevusaladel pöördusid palgad juba langusesse, teistel kasv veel jätkus. Palgakasvu erinevused venisid suuremaks ka 20102011, kui kaubanduses, kinnisvaras ja eksportivas tööstuses palgad kiirelt kasvasid, mitmes valdkonnas aga langus jätkus. Viimase paari aasta kiire palgakasv on aga tegevusalati jaotunud taas küllaltki ühtlaselt.
Maailm kahe sõja vahel Ülemaailmne majanduskriis (1929 - 1933) 1920. a teise poole majanduslik elavnemine osutus lühiajaliseks. Esimesena kriisinähud põllumajanduses (valitses mõnda aega ületootmine => põllumajandustoodete hinnad hakkasid langema). Prooviti viljatootjate hinnapoliitikat kooskõlastada, aga siis varises teraviljaturg kokku (valuutanappuse tõttu paiskas Nõukogude Liit maailmaturule suure koguse alandatud hinnaga vilja). Ohumärkide (kriisnähud põllumajanduses) ilmnemisel muutus Ühendriikide aktsiaturg eriti tundlikuks. 29
, varudekuhjumine, pankrottidehulgasuurenemine, , . laenuintressidetõus 39. Majanduslangus, economic decline,ontraction 40. iseloomustab madalkoormatus, intressidelangus, , , laovarudvähenevad, hinnalanguspeatub, madalamadpalgad , , 40. Majandustegevuse elavnemine, economic recovery iseloomustabpõhikapitaliuuenemine, töötusevähenemine, 41. , hindadetõus, , , nõudlusekasvtootmisfaktoritelejatarbekaupadele, . tootminesaavutabkriisieelsetaseme 42. - 41. Majandusliktõus, economic growth
Nimetatud teooria oli tugevaks tõukeks antropoloogiale ja õiguspsühholoogiale. Psühholoogiline kriminoloogia on Lombroso poolt loodut täiendanud, antropomeetilised mõõtmised on muutunud süstemaatilisemaks, korrektsemaks. Lombroso alustatud sound keskenduda kurjategija uurimisele, kasutades uuemaid uurimismeetodeid ja rakendades nüüdisaegseid inimarengut selgitavaid teooriaid, on jäänud põhimõtteliselt samaks. 9. Õiguspsühholoogia-alase tegevuse elavnemine 19. sajandi lõpul. Uus elavnemine ehk nn kriminaalpsühholoogia taassünd leidis aset 19. sajandi teisel poolel, mil loodusteadlased ja meedikud hakkasid julgemalt käsitlema juura valdkonda kuuluvaid probleeme. Kuritegevuse küsimustega tegelesid vaadeldaval perioodil mitmed väljapaistvad psühhiaatrid, nt R.Krafft-Ebbing, R.Sommer. Sel ajal hakkasid eri teadused suuremal määral omavahel põimuma, mis oli samuti kriminaalpsühholoogiale soodne. Juristid hakkasid julgemini
Aastal 779 vana Bö- usund muutus ametlikult teisejärguliseks ja budismist ning selle Vajrajana suunast sai peausund. Kuningas Munetsenpo üritas luua mingisuguse sotsialistliku ühiskonna tasandades võrdsustades kõikide omandi kolm korda, siiski tema üritus ebaõnnestus. Rahu ja piirilepe sõlmiti Hiinaga 822 kunigas Ralpaceni valitsusajal. Kuningriigi lagunedes 9. saj jagunes Tiibet väikesteks feodaalseteks vürstkondadeks. Kloostrisüsteemi elavnemine ja õpetuse teine levimine said alguse india päritoluga munk Atisa (980-1054) juhtimisel. Kloostrid tõusid kultuurielu võtmepositsioonile ja tõrjusid välja majandusliku elu põhimõtted võistluses maa aadelkonnaga. Hiinlaste ja Hindude eeskujule põhinev Kalacakra- ajaarvamine sai alguse aastal 1027. Tiibet aastatel 1959-1990 Peale 1959. aasta ülestõusu mahasurumist muutus nii HRV poliitika Tiibeti suhtes kui ka
Tartu Ülikooli Õigusteaduskond Keskaegne õigusteadus ja ülikoolid Referaat Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................3 Keskaegne haridus ...............................................................................................................4 Keskaegsete ülikoolide tekkimine........................................................................................4 Esimesed keskaegsed ülikoolid.............................................................................................6 Üliõpilased keskaegsetes ülikoolides....................................................................................7 Õpetajad keskaegses ülikoolis..............................................................................................8 ...
Germaani sõna, mille laenasid roomlased. Linna eelkäija. vicus - väikseim administratiivne üksus rooma impeeriumis. Tekkisid rooma sõjaväegarinsonide lähedusse. Pakkusid sõduritele kaupu ja teenuseid. Esialgu polnud ka mingit legaalset staatust. Linna eelkäija. portus – põhimõtteliselt sama, mis eelnevad. Keskaegsed linnad sündisid ja arenesid just majandusliku funktsiooni baasilt, selle baasi loob kaubavahetuse elavnemine, selle loovad kaupmehed. Kui alguses (varakeskajal) oli linn eelkõige vahetuse koht, kaubanduslik sõlmpunkt, turg, siis nüüd on tema tähtsaimaks funktsiooniks tootmistegevus. Linn on töökoda. Kaubavahetus käis muidugi edasi. Sageli jääb mulje esimese aastatuhande linnade pidevusest seetõttu, et keskaegsed linnad asetsevad vana keskuse kõrval. Eeslinnad. Isegi pidevuse korral on suured keskaja linnad üldiselt just väikeste antiik- või varakeskaja linnade järeltulijad
kes võinuksid saarele tulla. Sellel ajal elati ümmargustes lameda katusega kivikodades. 1.2. Kyprus Üleminek kiviajast pronksiaega toimus 3900. ja 2500. aasta vahemikus enne Kristust. Sellel perioodil asendusid senised kivist tööriistad ja relvad vasest valmistatutega. Küprosel leidusid suured varud metalli. Selle tulemusena muutus Küpros oluliseks kaubanduskeskmeks. Saar sai nime kreeka sönast kyprus, mis tähendab vaske. Kaubanduse elavnemine tähtsate riikidega nagu Kreeta ja Egiptus tõi Küprosele külluse. Umbes 1600. aasta paiku e.Kr. teatas Egiptuse vaarao, et kaitseb oma võimsa armeega Küprost, lootes vastu tasuks saada metalli. Kuid olukord kujunes teiseks. Vasest valmistatud relvad ei olnud kuigi vastu pidavad, sest vask oli võrdlemisi pehme. Inimesed õppisid kasutama uut ja ka paremat materjali, vase ja tina sulamit pronksi. Selle kasutusele võtt avas ukse pronksiajale.
*Moodustati eriline valimisorganisatsioon Rahvarinne, mis seadis üles 80 valitsusmeelset kandidaati *Presidendi otsevalimistest loobuti ning 24. aprillil 1938 kinnitas Riigikogu mõlema koja liikmetest ja omavalitsuste esindajatest koosnev valimiskogu Eesti presidendiks K. Päts *Majanduselu edenes autoritaarsel perioodil jõudsalt, kuid kiire majanduskasvu eeldusteks polnud niivõrd valitsuse sammud, vaid ennekõike soodne konjunktuur maailmamajanduses ja krooni devalveerimisele järgnenud elavnemine *Neil aastail asendus senine liberaalne majanduspoliitika majandusliku rahvuslusega, mida iseloomustas riigi jõuline sekkumine majandusellu *Esinesid plaanimajandusele iseloomulikud elemendid: loodi mitmesuguseid nõukoguseid, komiteesid ja instituute majandusressursside arvelevõtmiseks ja jaotamiseks ning koostati perpektiivplaane teatud majandusharude edendamiseks *Erakordsekt suurt tähelepanu pöörati tööstusele
Germaani sõna, mille laenasid roomlased. Linna eelkäija. vicus - väikseim administratiivne üksus rooma impeeriumis. Tekkisid rooma sõjaväegarinsonide lähedusse. Pakkusid sõduritele kaupu ja teenuseid. Esialgu polnud ka mingit legaalset staatust. Linna eelkäija. portus põhimõtteliselt sama, mis eelnevad. Keskaegsed linnad sündisid ja arenesid just majandusliku funktsiooni baasilt, selle baasi loob kaubavahetuse elavnemine, selle loovad kaupmehed. Kui alguses (varakeskajal) oli linn eelkõige vahetuse koht, kaubanduslik sõlmpunkt, turg, siis nüüd on tema tähtsaimaks funktsiooniks tootmistegevus. Linn on töökoda. Kaubavahetus käis muidugi edasi. Sageli jääb mulje esimese aastatuhande linnade pidevusest seetõttu, et keskaegsed linnad asetsevad vana keskuse kõrval. Eeslinnad. Isegi pidevuse korral on suured keskaja linnad üldiselt just väikeste antiik- või varakeskaja linnade järeltulijad
5) südame-veresoonkonna häired jne. HÄIRED LASTEL: pea- ja kõhuvalud; kõhukinnisus ja lahtisus; oksendamine jt. 20.INSTINKTIDE HÄIRED Instiktid on keeruka struktuuriga tingitud refleksid, mis vallanduvad kindlate väliste ja sisemiste ärritajate toimel. Inimese käitumises osalevad peamiste instinktidena: orienteerumisinstinkt enesekaitseinstinkt toitumisinstinkt suguinstinkt Orienteerumisinstinkti häired: kvantitatiivsed intensiivistumine, refleksi elavnemine pidurdumine (torpiidsus) kvalitatiivsed nõutus uurimisrefleksi suundumine ebaadekvaatsele objektile Toitumisinstinkti häired kvantitatiivsed intensiivistumine: bulimia(suurenenud näljatunne), polüfaagia, aplestia(kõht ei saa täis) pidurdumine: hüporeksia, anoreksia kvalitatiivsed väärastunud toitumisinstinkt- nt sööb kriiti Enesekaitseinstinkti häired kvantitatiivsed intensiivistumine: umbusk, foobiad pidurdumine: ohutunne puudub v on oluliselt vähenenud kvalitatiivsed
värviti eredaks ja kaunistati kullaga. Taas kasutati peamiselt puitu, kuid ajastu suurteos oli 11 m kõrgune Buddha pronkskuju Kamakuras (ill 3) (1252). Silmapaistvad meistrid olid Kokei (12. saj) ja ta poeg Unkei (12.- 13. saj). Ashikaga ajastu oli skulptuuri langusaeg, ilmalikele võimudele vastupanu osutanud kloostreid hävitati. Tokugawa ajal, kui templeid ja kloostreid restaureeriti, tehti hävinud kujude jäljendeid. 19. sajandil algas Lääne kunsti mõju elavnemine, paljud kujurid läksid õppima Euroopasse või Ameerikasse. Skulptuuris on 20. sajandil rahvuslikud traditsioonid nõrgemad kui teistel kujutava kunsti aladel. Tuntuimad 20 sajandi kujurid on Koun Takamura (1852- 1934) ja Kogan tebari (1882- 1927). Maalikunst Maalitakse, nagu Hiinaski, pintsliga ja vesivärvidega siidile või paberile. Tusimaal on algselt munkade pärusmaa, muudatused Kano koolkonnas u. 1500. Maalitakse makimonosid (põikrullid) ja kakemonosid (ripprullid)
Kinkekaardid ja taara Rahaüsteemide liigitus VALUUTAKURSI liigi järgi: Rahvusliku maksevahendi puudumine e. ametlik või formaalne nn dollariseerimine. Kasutatakse teise riigi valuutat(paralleelselt oma valuutaga). Riigis tegutsev keskpank loobub iseseisvast rahapoliitikast. Pos aspektid-kasvab välisinvesteeringute kasv,majanduse elavnemine,väikse valuutakurss Neg aspektid-puudub iseseisev rahanduspoliitika,väheneb keskpanga sõltumatus Valuutaliidu moodustamine nendes riikides tegutsevatest keskpankadest(eurosüst-euro,Kesk-ja Lääne Aafrika-frank). Riigis tegutsev keskpank loobub iseseisvast rahapoliitikast. Valuutakomitee e. sõltumatu emiteerija süsteem-Keskpanga
kroon, nõudis tööde korraldamine 1932. aastal 3 miljonit krooni. Rakendati ranget kokkuhoiupo- liitikat. Kärbiti töötajate palku, kõrgendati tollimakse. 1933. aastal devalveeriti Eesti kroon. 1935. aastateks olid kriisi raskused ületatud ning Eesti majanduses algas hoogne tõus. Majandus 1930. aastate II pooles 1934. aastal alanud kiire majanduskasvu eelduseks olid soodne konjunktuur maailmamajanduses ja krooni devalveerimisele järgnenud majanduselu elavnemine. Autoritaarse riigikorra rajamisega kaasnes senise suhteliselt liberaalse majanduspoliitika asendumine uut tüüpi majandusmudeliga- majandusliku rahvuslusega. Püüd vähendada majanduslikku sõltuvust välisriikidest. Kodumaiste tootjate abistamine, riigi juhtiva rolli suurendamine, kapitali natsionaliseerimine, industrialiseeri- mine. Tööstustoodand suurenes ligi 1,5 korda jõudsalt kasvas ettevõtete arv, paranes nende tehniline varustus, tööstustööliste arv ületas 50 000 piiri
valitsemine ehk liigutuste kooskõlastamatus; · ebaadekvaatne liigutuste tajumine; · tahtlike liigutuste piiratus või võimetus neid sooritada; · patoloogilised refleksid jne. Liikumispuudega laste hulka kuuluvad ka seljaaju songaga lapsed: aeglustab või takistab lapse motoorika arengut. 3. Füüsiliste puuete raskusastmed: 1. aste – motoorne defekt puudub: · kerge kohmakus · peenmotoorika häire · lihastoonuse minimaalne tõus · reflekside elavnemine 2. aste – motoorikahäire nähtav ainult liikumisel: · väljendunud kohmakus – nähtav kõnnakudefekt · häiritud peenmotoorika · lihastoonuse tõus · reflekside elavnemine 3. aste – kõnnib raskustega, eneseteenindusvõime piiratud. 4. aste – laps on suuteline vaid minimaalselt käima või on voodihaige. 4. Varajane sekkumine kehapuude korral. Puue ei ole haigus, vaid seisund ning puue ei ole ravitav, võime õpetada lapsele puudega kohanemist
Euroopa riigid suurendasid oma kaupade väljavedu Aasiasse ning Jaapani ettevõtjad kaotasid oma monopoolse seisundi. 1920.-ndate alguses tabas Jaapani majandust mõõn, sest sõjaajal loodud tootmisaparaat ületas rahuaja vajaduse. Seda võib pidada kohanemiseks sõjaaja majandusest rahuajamajanduseks. Jaapanlaste jaoks tekkis uus nähtus - tööpuudus. Mõõna perioodile järgnes majanduselus elavnemine. Suurettevõtete arv kasvas üle kolme korra, võrreldes Esimese maailmasõja eelsega. Samal perioodil kasvas aktsiakapital kuus, terasesulatamine kaks ja puuvillatööstus peaaegu kolm korda. Rasketööstuse osatähtsus küll tõusis, aga juhtivaks tööstusharuks jäi siiski tekstiilitööstus (peaaegu pool kogu Jaapani tööstustoodangust). Suur osatähtsus oli ka keemia ja sõjatööstusel. (Krinal 1995: 158-160)
Äriplaan OÜ PHAT FARM Eesti esindus 2004 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS............................................................................................................................ 2 ETTEVÕTTE ÜLDANMED.......................................................................................................... 2.1 NIMI, KONTAKTISIKUD, TELEFON................................................................................. 2.2 ÄRIIDEE JA MISSIOON....................................................................................................... 2.3 EESMARGID......................................................................................................................... 3 SENISED EDUSAMMUD........................................................................................................... 4 MAKROKESKKONNA, T...
10. sajandil hakkas katoliku kirik korraldama pühade ajal kirikus või kiriku ees väljakul piibliainelisi vaatemänge. 13. sajandil osales piiblit seletavais või usuimesid kujutavais müsteeriumides ja miraaklites arvukas tegelaskond. Neile hiigeletendustele, kus mängiti korraga mitmel sõõrjalt püstitatud laval, kogunes terve linn. Etendati ka moraliteesid mängulisi lugusid pahede ja vooruste võitlusest. Kunstide üldine elavnemine renessansi ajal virgutas ka teatrit. Jõudsasti hakkasid edenema teatriehitus ja lavakujundus. Sellest ajast pärineb Euroopas tavapäraseks jäänud nn. karplava. 11
Ehitusmeistrite pool kasutatud plaanilahendusideed ja raidkunstimotiivid on valdavas osas tuletatud eelnenud perioodil juurdunud eeskujudest. Kirikute põhikarakteris kohtab peaaegu eranditult Järvamaa, Saare-Lääne või Tallinna ehituskunstiust pärinevaid jooni. Uudne on seejuures ruumipildi avarus raiddetailide nappus ja sellest tingitult kujunduse vähenõudlikkus ja lihtsus. Peale 14. saj. sündmusi hakati rajama rohkem kaitseehitisi ja kirikute ehitamiseni eriti ei jõutud. Tähelepandav elavnemine algas alles 15. saj. Saare-Läänemaal ehitati ka hilisgooti perioodil tähelepanuväärseid, mõneti erakordseid kirikuhooneid. Virumaal oli kirikuehitamise õitseng 15. saj. teisel poolel ja langes kokku mõisamajanduse tõusuga. Kaarma kirik: Juba sajandi algul püstitati seal tugev läänetorn, mille fassaadi omapärasel viisil kaunistab ristide vahele asetatud krutsifiks. Sajandi teisel veerandil võlvisid Tallinna meistrid uuesti pikihoone.
· Silmapaistavim Briti õpetlane- Beda Venerabilis (VII-VIII saj) · Kirjutas ,,Inglise rahva kiriku ajaloo" · Kristuse sünnidaatum arvutati välja 525. Aastal Dionysius Exiguus. Arvutas valesti · Kristus sündis tegelikult 7-4 aastat eKr Karolingide renessanss · Kultuur elavnes Euroopa mandril Karl Suure ajal · Karl suur taaselustas muistse Rooma kultuuri · Koondas õukonda petlased- õukonnaakadeemia; juht munk ja õpetlane Alcuin · Kultuuri elavnemine jätkus ka tema poja ajal- Karolingide renessanss · Frangi õukonda kogunenud õpetlased uurusid kirikuisade teoseid ja Piiblit · Karl Suur käskis kirikute ja kloostrite juurde rajada koole Skandinaavia ühiskond ja viikingite retked · Pronksiajast peale Lõuna- ja Kesk-Riitsi, Taani, Lõuna-Norra moodustasid kultuuriliselt ühtse piirkonna · Räägiti germaani keeli · Künnipõllundus · Halvad põllumajandustingimused sundisid rahvast tihti välja rändama
enam palkasid nii linnad, kaupmehed kui valitsejad neid oma teenistuste lepingute, seaduste ja korralduste koostamiseks ja üleskirjutamiseks. Ka tavaõigust hakati üles kirjutama, selle tekitas ka vajadus korraldada ühtne õiguskord kogu valitsejale alluvas alas, et kindlustada üldist rahulolu ja oma võimu. Puudusid ühtsed, kõiki kriminaalõigusi küsimusi haaravad riigiseadused, aga avaliku kohtuvõimu elavnemine nõudis juhtmaterjale. Aina tähtsamaks muutus õiguse olek üleskirjutatuna, usuti teksti pühalikkusesse ja tõesse, tekst ise oli alati tõde. Hakati koostama kodifitseeritud ja läbi töötatud õigus-ja seaduskogumikke. Õiguspeegel ongi seadustekogum või õigusnormi kogum, olles tavaliselt kodifitseeritud tavaõigus. Nt: Liivimaa õiguspeegel ja Saksi õiguspeegel ehk Sachenspiegel. Saksi peegli koostas kohtuametnik Eike von Repgow
Kõige suurem langus oli masinaehituses kui Idaturuga kõige tihedamalt seotud tööstusharus. Masinaehituse toodangu langus oli 1992. aastal 50 %, 45-st masinaehituse ettevõttest vähendasid toodangut 37. Eesti tööstuse olukorda 1995. aastal iseloomustas suure hulga tööstusettevõtete müük eravaldusse. Tööstus moodustas SKP-st 18,6 %. Krediiditurul tõusis tööstuse usaldusväärsus ja ettevõtted said rohkem krediite. 1996. aasta alguses tööstustootmine Eestis vähenes, elavnemine algas aasta teisel poolel. Aasta alguse tööstustoodangu languse põhjuseks olid turustamisprobleemid. Jätkus riigile kuuluvate ettevõtete erastamine. 1997. aasta oli Eesti tööstusele väga edukas. Esimest korda kümnendi jooksul kasvas tööstustoodang märgavalt nii võrreldavates kui ka püsihindades. Tööstusettevõtted müüsid oma toodangut 1997. aastal 32,3 miljardi krooni eest. Tööstuse kasvu peamisteks põhjusteks olid: · soodne finantsseis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
