Kasutatud kirjandus: ,,Eesti Muusikalugu kunstmuusika", Talmar ja Põhi 2007. Lk: 69-101. ,,Muusikaõpik gümnaasiumile II", Igor Garsnek, Avita 2012. Lk: 118-131 19. sajandi lõpu muusikaelus valitses saksamõjuline romantism (baltisakslased). Samal ajal hakkasid Eesti heliloojad otsima uusi muusikalisi kujundeid oma rahvamuusikast. Samas tegutsesid Eesti koorimuusikas 19. sajandi teisel poolel rahvusliku helikunsti teerajajatena vähesed asjaarmastajatest heliloojad. 1862. a avati Peterburi konservatoorium ning enamik rahvusliku ärkamise kutselistest muusikutest said oma hariduse Peterburis. Peterburi oli tollal Venemaa pealinn ning oma teatrite- ja kontserdisaalidega kujunenud Euroopa kultuurimetropoliks. Eesti sajandivahetuse professionaalse heliloomingu üheks oluliseks mõjutajaks oli tunnustatud kompositsiooniprofessor Nikolai-Rimski Korsakov, kelle juhendamisel lõpetasid Peterburi konservatooriumi heliloojatena Rudolf Tobias, Artur...
Õppeaine: Muusikaõpetus Kursus: III Klass: 12 Teema: Eesti kultuurielu elavnemine 20. sajandil. Esimesed suurteosed ja nende loojad Eesti muusikas. Dokumendi tüüp: Tööleht nr: 6 (esimene osa) Õppeaine: Muusikaõpetus Kursus: Muusika III kursus Teemad: Esimesed suurteosed ja nende loojad Eesti muusikas Klass: 12 Õpetaja: Katrin Kobolt Koostamise aeg: 23.03.2016 PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Page 0 of 4
ostujõudu veelgi parandada. Lõpeta laused: 1933.aastat on peetud majanduskriisi lõpuks, sest siis hakkas USA majanduslangusest üle saama. Prantsusmaal võttis kriisist üle saamine rohkem aega, sest seal hakati alles 1930.aastatel Roosevelti sarnaseid seaduseid kasutama. Suurbritannia pääses kriisist kergemini, sest siis oli maailmas palju Suurbritanniast sõltuvaid riike. Diktatuuririikides oli majanduse elavnemine seotud sõjaks valmistumisega, riik võttis majanduse juhtimise enda kätte. Loe läbi tekst majanduskriisi kohta Eestis ja vasta küsimustele. Too näiteid meetmete kohta, mida rakendati Eestis majanduskriisiaegse tööpuuduse leevendamiseks. Teenistusvahekordade seadus keelas kahel abikaasal saada riigilt kahepeale kokku linnas 140 või maal 80 krooni palka Milliseid töid tehti Eestis hädaabitööde korras?
Põhja-riikidele ·Infrastruktuur paraneb ja areneb ·Arenguriikides lihtsamad, odavama tulemiga ·Välisinvesteeringud - tootmisetapid majanduse elavnemine ·Arenguriikides keskkonda saastavamad etapid ·Majanduse ühekülgne areng, ühekülgne ekspordistruktuur
Suured sisseveomaksed, et kaitsta oma maa firmasid. 3.Lõpeta laused. 1933. aastat on peetud majanduskriisi lõpuks, sest siis hakkas USA majanduslangusest üle saama. Prantsusmaal võttis kriisist ülesaamine rohkem aega, sest seal hakati alles 1930. aastatel Roosevelti sarnaseid seaduseid rakendama. Suurbritannia pääses kriisist kergemini, sest siis oli maailmas palju Suurbritanniast sõltuvaid riike. Diktatuuririikides oli majanduse elavnemine seotud sõjaks valmistumisega, riik võttis majanduse juhtimise enda kätte.
Karolingide Kunst Kauri Vaab X Klass Loo Keskkool Karolingide võim Karl Suure järgi Karolingi dünastia Frangi riik suurriigiks Lääne-Euroopas Püüti leida eeskuju Roomast 8.-9. sajand kunsti antiiktraditsioonide elavnemine Kultuuritase oli madal Kirjaoskajaid mõni tuhat Arhitektuur Sagenes kivihoonete püstitamine Aachenis püstitati lossikabel Kaheksatahuline tsentraalehitis, ümbritseb madalam ümbriskäik San Vitale kirik eeskujuks Sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid Sambad on toodud Itaaliast Valitsev kirikutüüp basiilika Sarnaneb varakristlike basiilikatega Kaks transepti ja pikaks venitatud apsiid
Kuidas president Pätsi peale surutud vaikiv ajastu mõjutas järgnevat ajalugu kuni 1940. aastani? Vaikivaks ajastuks nimetatakse perioodi 1934. aastast kuni 1940. aastani. Seda perioodi on kutsutud ka Põhiseaduse kriisiks ning riigipöördeks. Selle tulemusena muudeti Eesti riigikorda ulatuslikult. Vaikiv ajastu algas 1934. aastal riigipöördega, mille peamisteks korraldajateks olid riigipea Konstantin Päts ning kindral Johan Laidoner. Detsembris 1934 ilus määrus, millega asuti piirama ajakirjanduse sõnavabadust. Hiljem rakendati ka otseseid jõuvõtteid: Maaleht suleti ja Postimees allutati kontrollile. Peagi laienes ajakirjanduse üle kehtestatud kontroll ka teistele elualadele nagu näiteks ametiühingutele, noorsooliikumistele, omavalitsustele, kõrgkoolidele. Samuti kirjandusele, kunstile ja teatrile. Erilisi muudatusi riigivalitsemises ei toimunud, säilis üheparteisüsteem ja valitsuse kontroll elualade üle. Riigikogu võis tegeleda vaid kolm...
jne... Valdav osa ühiskonnas oli talurahvas. Talupojad pidid läänis töötama ja loovutama osa oma saagist isandale. Rüütlid olid aadliseisuses (alamaadel). Linnuseid hakati rajama 9.sajandil. Lisaks kaitsele kandis linnus ka esindufunktsoooni. Aadli ühiskondlik funktsioon oli sdimine. Vabal ajal peeti turniire. ~Elu linnas Erinevalt antiikajast oli keskaegne linn ennekõike majanduslik keskus. Linnade õitsengule lõi eelduse kaubanduse elavnemine, mis algas 10-11sajandi vahetusel. Kaupmehed koondusid gildidesse ja vennaskondadesss. Need kaitsesid oma liikmete huve, organiseerisid vastastikust abi ja usuelu. Raad valitses linna. Raehärrad ehk raeliikmed valiti tavaliselt jõukamate linnakodanike seast. Linlik mentaliteet oli ideaalis egalitaarne, vastupidiselt feodaalsele hierarhiale. Linna elu aluseks oli kaubandus ja kasitöö, eraomad ja rahamajandus. Kaubaliiduks sai läänemere aarsetel aladel Hansa Liit. Peamised kaubateed
Arvamus venestusest Minu arvates oli venestamine Eesti ja üleüldiselt balti riikide jaoks halb. Venestamine lämmatas eestlastes värskelt tärganud rahvusluse. Eestisse tulnud uued venelastest kubernerid olid siinsete elanike rahvuslusele tugevalt vastu. Samuti viidi venestamise käigus läbi halvad koolireformid, mis tõi kaasa - koolide allutamise vene haridusministeeriumile, venekeelse õppetegevuse algklassidest peale, piirati laste suhtlemist emakeeles ning karistati neid selle seda tehes ja õppetukke tuubiti sisust aru saamata pähe. Koolireformidel olid ka väga halvad tagajärjed nt. kirjaoskuse taseme langus, venekeelt mitteoskavad õpetajad jäid töötuks, vallandati ärkamisaega pooldanud koolmeistrid. Venestamise käigus viidi läbi ka teisi reforme, nt. kohtusüsteemi ümberkorraldus ning selle muutmine venemaal olevaga sarnaseks, kohtupidamine viidi üle vene keelde, vene keel muutus asjaajamis keeleks kõikides valla- ja linnavalitsustes, ...
maksma riigimakse. Sõdadega kaasnes talupoegadele nälg, haigused ja katk, nende kahjusid oli tunda pikka aega. Hävitati nende ohvripaiku ja kadus võimalus linna põgenedes vabaks saada. Oli ka plusse, talupoegade karistamine keelati ja neile anti õigus kaevata mõisarentnike vastu. Nende õigused suurenesid ja neil oli õigus astuda 1632. aastal asustatud Tartu Ülikooli. Haridus levis maarahva seas ja hakati väärtustama kirjakeelt. Kirikuelu elavnemine ja lugemisoskuse levimine. Õpetati iga pärisorjast talupoega piiblit lugema, hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi ja vaimulikku kirjandust hakati eesti keelde tõllkima. Rootsi aja alguses olid kirikud hävinud. Viidi läbi nõiaprotsesse, mille käigus surid süütud inimesed. Loobuti ristimisest ja kiriklikust abielulaulatamisest, surnuid maeti vanadesse kalmetesse. Aadlikud muutusid rentnikeks ja neil oli ülemerekaubandusega tegelemine keelatud.
võimu päritavaks. 4.Mis on 732. aastal toimunud Poitiers` lahingu ajalooline tähtsus? Selle lahingu võitsid Karl Martelli väed ja alistaisd araablased. Kalifaat oli leidnud endale väärilise vastase ja aarablaste võimu laienemine oli peatatud. 5.Arutlege karolingide renessassi tähtsuse üle Euroopa kultuuriloos. 15.saj. loobuti gooti kirjast, uueks kirjaks sai Karolingide minusklid (väike tähed) ja Rooma kapitaalkirja majusklid (suur tähed). Karl Suure aja kultuuri elu elavnemine, Antiikkultuuri jäljendamine eesmärgiga saavutada samaväärne kultuuritase. 6.Nimetage Frangi riigi valitseja, kes mõjutas enim riigi välispoliitikat. Põhjendage oma valikut. Chlodovech, kuna ta vallutab Gallia(Prantsusmaa), tõrjus läänegoodid Hispaaniasse. 7.Mis tähtsus on Verduni lepingul Euroopa ajaloos? Pärast kolmeaastat kodusõda jagasid Karl Suure pojapojad suurriigi omavahel Verduni lepinguga kolmeks. Idapoolse osa sai Ludvig Sakslane,
V: Alkoholism on haigus, mille puhul tekib organismil sõltuvus etanoolist. 4) Joobeastmed ja seosed etanooli kontsentratsiooniga veres. V: Alkoholi joobeastet määratakse vere etanoolisisaldusega. Alkoholisisaldust veres hinnatakse promillides (1 % = 10 ‰ ) 0,5-1,5‰ - kerge joove 1,5-2,5‰ - keskmine joove 2,5-3,5‰ - raske joove Üle 3,5‰- eluohtlik joove, raskekujuline mürgitus 5) Millised tunnused kaasnevad inimesel joobe astmetega? V: Kerge joove – liigutuste elavnemine, meeleolu kõrgenemine Keskmine joove – loidus, liikumis-, kõne- ja mäluhäired Raske joove – hingamis- ja vereringehäired, eluohtlik Surmav kogus 6-8ml etanooli 1kg kehakaalu kohta. 6) Milliseid organeid ja kuidas etanool kahjustab? V: Etanool kahjustab: Maksa - suure alkoholihulga korral hävib osa maksarakke ja ei taastu, tekib rasvmaks, alkohoolne maksapõletik, pöördumatu maksa sidekoestumine.
Saaremaal(põllumajandus, etnograafia jm.) *Carl Abraham Hunnius uuris Haapsalus ravimuda omadusi jm. *Reinimaalt pärit kunstnik Gerhard Franz von Kügelgen-kindel koht saksa kunstiajaloos | *19.saj oli baltisaksa kultuurielu kõrgaeg | *Õpetatud Eesti Seltsi rajajaks oli arst ja ülikooli eesti keele lektor Friedrich Robert Faehlmann Arhitektuur Tartu Ülikooli peahoone on klassitsism Rahvusliku ärkamisaja eeldused *talude päriseksostmine *olude parandamine *uus elavnemine vennastekoguduste liikumises *tauniti rahvarõivaid, rahvapille *muusika(uutmoodi lauluvara ja huvi koorilaulu vastu) *priikslaskmine *vallaomavalitsus *Romantism Rahvusliku ärkamisaja ettevõtmised, tegelased J.V.Jannsen:*rahvusmeelne *kultuuriline liitlasteks eestlased | J.Hurt:*kultuur *haridus *mõõdukas poliitikas *luterliku kiriku kaitse *liitlased:luterlased, haritlased | C.R.Jakobson: *põllumajandus(Kurgja talu) *sotsiaalsed
Boikoteeriti riigi viinapoode ja mõisakõrtse Kiirendas vabariigi arengut ja inimestel tekkis lootus, et võibki see tekkida Eesti kahe revolutsiooni vahel Sõjategevus Majandus Rahvuslik liikumine -Puudutas Eestit kuni -Halvenes tooraine saamine -Rahvusliku liikumise 1917.aasta sügiseni väga Venemaalt, kuna raudteed olid üle elavnemine vähe koormatud sõjaliste vedudega -Ühiskondlike -Vaid mõned linnad said -Kaubanduse katkemine organisatsioonide loomine : kannatada Saksa Läänemerel Saksa sõjalaevastiku 1)Linnadeliidu Komitee sõjalaevade suurtükitule või aktiivsuse tõttu Tallinnas 2)Põhja-Balti Komitee tsepeliinide pommide läbi -Halvenes tööjõu kvaliteet Tartus
Riigikogu muudeti kahekojaliseks: Riigivolikogu ja Riiginõukogu. Uue põhiseadusega kaotati paljud rahvaõigused. Näiteks oli keelatud rahvaalgatus ning streigiõigus. Kuigi vaikival ajastul oli inimeste sõna- ja tegutsemisvabadus piiratud ei olnud see aeg Eesti elanikele üdini negatiivne. Majanduselu edenes autoritaarsel perioodil jõudsalt. Kiire majanduskasvu eeldusteks oli soodne konjunktuur maailmamajanduses ja krooni devalveerimisele järgnenud elavnemine. Neil aastail asendus liberaalne majanduspoliitika majandusliku rahvuslusega, mida iseloomustas riigi jõuline sekkumine majandusellu. Rahva heaolu paranes: kasvasid sissetulekud, langes elukallidus, kadus tööpuudus. Eesti majanduskasv oli neil aastail üsna kiire, kuid sellest ei piisanud varasema mahajäämuse tagasitegemiseks. Kokkuvõtteks võib öelda, et vaikiva ajastuga tulid kaasa paljud muutused nii et seda ajastut võib nimetada ka pöördepunktiks ajaloos
Vaimuelu 18saj. 18saj. on olnud kultuuri elus vaikne periood, mis on tingitud sõdade laastamistööst. 1739a. sai valmis Põhja-Eesti murdekeeles piibel. Talurahvakoolid ei töödanud 18sajandil. 19 saj. algul Tartu Ülikooli taasavmisega algas ka elavnemine kultuurielus. Kultuuri Olulisuse põhjendus saavutused 1802 TÜ Sellest saab Venemaa teaduskeskus. Taasavamine Ülikooli juures tegutsesid mitmed kultuuriseltsid. TÜ Arendus Georg Friedrich Parroti tegusus aitas leida ülikoolilae raha, selle arendamiseks ehitati anatoomikum, tähetorn ja kliinik. Tuntud koht Tegutsesid Struve, Jacobi, von Baer jpt. 1828-1839 töötas Proffesorite Instituut.
nõudis ka hulga raha. Igapäevase elu taastamine nõudis palju raha ja jõudu. Kuid kuna lagunesid impeeriumid siis katkesid ka majanduslikud sidemed, seetõttu kujunes üleminek sõjaolukorralt rahuliku elu juurde Euroopa riikides üsnagi pikaajaliseks.Prantsusmaa ja Põhjamaad suutsid kiiresti oma majanduse ümber korralda, sellepärast algas neil 1920. aastal majanduslik tõus. 1920. aastate teise poole majanduslik elavnemine osutus lühiajaliseks. Esimesena oli kriisinähte näha põllumajanduses, seal oli juba mõnda aega ületootmine, mistõttu põllumajandustoodete hinnad langesid järkjärgult. Tekkis majanduskriis Ameerika Ühendriikidesse. Kui Ameerikas oli kriis siis nõudsid Ühendriigid Euroopast tagasi sinna antud laenud ning kehtestasid kõrged tollimaksud, see viis kriisi Euroopasse edasi ning Euroopast levis see teistesse maailmajagudesse. Lõplikuks tagajärjeks oli ülemaailmne kriis.
vallutas ta Itaalias Iongobardide kuningriigi. Hispaanias sõdis ta araablastega ning alistas Pürenee poolsaare põhjaosa. Suure vaevaga vallutas ta ka tänapäeva Põhja- Saksamaal asunud paganlikele saksidele kuulunud Saksimaa. Valitsusaja lõpul kuulus talle suur osa Lääne-Euroopast. Ainult Briti saared, Lõuna-Itaalia ja Hispaania jäid vallutamata. 8) Karl Suure tegevuse ajal elavnes kultuur märgatavalt. Näiteks tõusis huvi vaimuelu ja antiikultuuri vastu. Kultuuri elavnemine on tuntud kui Karolingide renessanss. Korraldati ladinakeelsete antiikautorite teoste ulatuslikke ümberkirjutamisi. Karl Suur laskis rajada kirikute ja kloostrite juurde koole, kus vaimulikele ja munkadele lisaks saaksid haridust ka imlalike ülikute pojad. 9) Aastal 843 sõlmiti Verduni leping, millega Frangi riik jagati kolmeks kuningriigiks. 10) Sunnismaised pärisorjad olid talupojad, kellel keelati maalt lahkuda. Nad olid täielikult isandate võimu all.
See on seotud prantslaste, sakslaste, itaallaste jt rahvaste kujunemisega. Skulptuur, näited? Karolingide aegsest ehituskunstist on peale Aacheni lossikabeli väga vähe järele jäänud. Hilisemad sõjad, segadused, aga ka lihtsalt ümberehitused on hävitanud tollased kirikud, kloostrid ja kindlused peale mõne üksiku erandi. KAROLINGIDE VÕIM Püüti leida eeskuju Roomast. 8.-9. sajand kunsti antiiktraditsioonide elavnemine. Kultuuritase oli madal. Kirjaoskajaid mõni tuhat. ARHIDEKTUUR Sagenes kivihoonete püstitamine. Aachenis püstitati lossikabel. San Vitale kirik eeskujuks. Sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid. Sambad on toodud Itaaliast. Valitsev kirikutüüp basiilika. Sarnaneb varakristlike basiilikatega. Arhitektuur tagasihoidlik, kuid saab alguse keskaegne ehituskunsti suur õitseng. 9. sajand kirik tähtis ainult mitte vaimuelus, vaid ka majanduselus.
BALLETT BALLETI AJALOOST. Omanäoline klassikaline tantsukunst kujunes Egiptuses, Indias ja Hiinas välja juba aastatuhandeid tagasi. Professionaalne tantsukunst hakkas Euroopas arenema keskaja lõppedes, kui toimus ilmaliku kultuuri elavnemine. 17.sajandiPrantsusmaad valitsenud kuningas oli eriti tantsulembeline, sellepärast oli tema õukonnas tantsuõpetusel tähelepanuväärne koht. 1661.aastal rajas Louis XIV Pariisis Kuningliku Tantsuakadeemia, mis oli esimene sellelaadne asutus Euroopas. Seal kasutusele võetud positsioonid jalgade ja käte asendite jaoks on klassikalises balletis püsinud tänaseni. Prantsuse ballettmeistrist Jean Georges Noverre'ist (1727-1810) algab süzeelise draamaballeti tegelik ajalugu. 19.saj
kindlasti nõudis ka hulga raha. Igapäevase elu taastamine nõudis palju raha ja jõudu. Kuid kuna lagunesid impeeriumid siis katkesid ka majanduslikud sidemed, seetõttu kujunes üleminek sõjaolukorralt rahuliku elu juurde Euroopa riikides üsnagi pikaajaliseks. Prantsusmaa ja Põhjamaad suutsid kiiresti oma majanduse ümber korralda, sellepärast algas neil 1920. aastal majanduslik tõus. 1920. aastate teise poole majanduslik elavnemine osutus lühiajaliseks. Esimesena oli kriisinähte näha põllumajanduses, seal oli juba mõnda aega ületootmine, mistõttu põllumajandustoodete hinnad langesid järkjärgult. Tekkis majanduskriis Ameerika Ühendriikidesse. Kui Ameerikas oli kriis siis nõudsid Ühendriigid Euroopast tagasi sinna antud laenud ning kehtestasid kõrged tollimaksud, see viis kriisi Euroopasse edasi ning Euroopast levis see teistesse maailmajagudesse. Lõplikuks tagajärjeks oli ülemaailmne kriis.
talurahvas. Pärisorjuse kaotamine tähendas seda, et talupoegade ostmine ja müümine keelustati. Lisaks sellele said talupojad omale nüüd perekonnanimed, neil tekkis võimalus hakata end harima ja sellega seoses ka kohalikku elu juhtima. Sellegi poolest ei saanud eestlased päris vabaks, sest endiselt jäi kehtima teoorjus. Kõige tähtsam sündmus 19. sajandil oli minu arvates rahvuslik ärkamisaeg ning sellest tingitud eestluse ja kultuuri elavnemine. Eestlased hakkasid teadvustama endale, et nad on eestlased. See tekitas ühtsustunnet ning muutis rahva kokkuhoidvamaks. Rahvuslikkust hakkasid eest vedama haritlased, kunstnikud ja kaupmehed. Kõik viis selleni, et kerkisid esile sellised suured nimed nagu näiteks Jakob Hurt, Johann Voldemar Jannsen, Carl Robert Jakobson ja Lydia Koidula. Neil kõigil oli meeletult suur roll Eesti rahva julgustamises, innustamises ning kultuuri ja poliitika elavnemises
· Valgustusega kaasnes orjuse kaotamine, inimeste seaduste muutmine, jt. Poliitiline taust · Prantsuse valgustajad Montesquieu ja Rosseau sattusid Inglismaal viibides vaimustusse sealsete filosoofide vaadetest ja ühiskonna vabameelsetest tavadest. · Enamik valgustuse põhimõtteid tuli küll inglastelt, kuid just prantslased Voltaire ja Rousseau olid need, kes kujundasid Euroopa valgustuse palge. · Riiklik ja poliitiline tõus ning kultuuriline elavnemine algasid ka Saksamaal ja Venemaal. Autorid, filosoofid ja kirjanikud Jonathan Swift · Jonathan Swift sündis 30. novembril 1667a. Dublnis, Iirimaal · Ta oli kirjanik ja filosoof · Üks kuuulsamaid teoseid `'Gulleveri reisid'' · Jonathan Swift suri 1745. aastas Daniel Defoe · Sündis 1660. aasta alguses või septembris Londonis ja suri 21. aprillil või 26. aprillil 1731 Londonis.
Beda Venerablilis: silmapaistvaim Briti õpetlane 7. ja 8. saj vahetusel, munk ja abt Põhja- Inglismaal. ,,Inglise rahva kiriku ajaloo" autor,Inglismaa ajalugu roomlaste esimesest sõjaretkest Britanniasse Caesari ajal kuni kaasajani välja. Dionysius Exiguus: Itaalia munk ja õpetlane. Arvestas välja Kristuse sünnidaatumi 525. aastal. 6. Karolingide renessanss. Mõiste selgitus: Rooma kultuuri, antiikkultuuri elustamine Karolingide valitsemisajal, algatajaks Karl Suur. Kultuuri elavnemine. 7. Lääne ja Ida kiriku lõhenemine. Ida kiriku keskus ja kirikupea: Konstantinoopol, patriarh Kiriku ja riigivõimu suhted Bütsantsis: Bütsantsi kirik keisrivõimu kontrolli all, kirik osa riigiaparaadist, Konstantinoopoli patriarh ei saavutanud kunagi Rooma paavstiga võrreldavat sõltumatust ilmalikust võimust. Erinevused kahe kiriku vahel: Lääne kirik e roomakatoliku Ida kirik e kreekakatoliku e ortodoksi 1. võim Rooma paavstil 1
Keskajal paikset ja psivat teatrit polnud, esinesid rndnitlejad (miimid) ja zhonglrid. 10. sajandil hakkas katoliku kirik korraldama phade ajal kirikus vi kiriku ees vljakul piibliainelisi vaatemnge. 13. sajandil osales piiblit seletavais vi usuimesid kujutavais msteeriumides ja miraaklites arvukas tegelaskond. Neile hiigeletendustele, kus mngiti korraga mitmel srjalt pstitatud laval, kogunes terve linn. Etendati ka moraliteesid - mngulisi lugusid pahede ja vooruste vitlusest. Kunstide ldine elavnemine renessansi ajal virgutas ka teatrit. Judsasti hakkasid edenema teatriehitus ja lavakujundus. Sellest ajast prineb Euroopas tavapraseks jnud nn. karplava. Rmekoomiline laadateater (commedia dell'arte) mngis philiselt vljas; rndnitlejad, kellest igaks kehastas ht kindlat tpi, improviseerisid: mtlesid teksti vlja etenduse jooksul. Inglise teater puhkes itsele William Shakespeare'i eluajal. Prantslast Molire'i peetakse tnini heks sravaimaks komdiate autoriks.
kuritarvitamist. Neil oli õigus minna ka kohtusse.57 Mõisnikud panid rõhu tervailjakasvatamisele, kuna see tõi suuremat sissetulekut. Kõige enam kasvatati rukist. Talud olid endiselt kolmeviljasüsteemis. Viljasaak olenes suurel määral väetamisest, kuna loomi mõisades eriti ei peetud siis oli tihti saak taludes suuremgi. Kuna eesti veed olid kalarohked hakati üha rohkem kalastama. Linnadest olid tähtsad peale Narva ainult sadamalinnad. Riika hakkas linnu piirama. Majanduse elavnemine tekitas vajadust uute kaupade järgi, samuti näiteks laevaehituseks. Põhiliseks väljaveoks oli kuivatatud teravili, samuti oli tähtis lina, kanep ja sool. Kaubanduse kõrval oli väga oluline ka käsitöö. Tsunftikord muutsu senisest rangemaks ja keerulisemaks. Kaotati Oleviste gild, mistõttu paljud selle liikmed arvati nüüd lihtrahva hulka. Lisaks olid manufaktuurid e suurettevõtted. 1695-1697. aasta näljahäda on suurim Eestis olnud näljahäda. Ilmastik oli
2. saksamaa ei toimunud kollektiviseerumist ,ei hävitatud ettevõtteid.talup pidid külvama seda ,mida kästi , töölistele tehti komplimente,kaotati tööpuudus ,eemaldati tõõturult noored-läksid söjaväkke. 3. NSV liit- NEP- kolhoosidelt ei võetud toodangut vastavalt vajadusele , inimestel võis olla isiklik majapidamine ning tiigile antavast toodangust ülejäägid ,võisid minna turule. Hävitatierakaubandus.defitsiidid, masinaehituse elavnemine, 4. USA kuiv seadus-lõpetati alkoholi müüks, tekkis maffia.vabaettevõte oli tähtis, roosevelt tõstis makse,loodi uusi töökohti, miinimum palk, ja max tööaeg.toetused ja tootmis piirangud. 5. Suurbritannia-aeglane kaasaminek moodsa tehnoloogiaga. Sütt hakkas asendama nafta.Naelsterling devalveeriti. Tulid kiiresti kriisist välja. 2) 1. II MS 1939 saksa väed tungisid poolasse, selle en netamisks oli loodud rahvaste liit. 2
seadusi, parlamendi laiali saata, riigikogu seadusi tühistada jne. Loodi kahakojaline Riigikogu 40-pealise ülemkojaga, kelle tahtest sõltus, kas rahva poolt valitud 80- liikmelise alamkoja otsus jäi jõusse. Rahva õigusi vähendati. Kaotati rahvaalgatuse ja streigiõigus ning piirati oluliselt rahvahääletust ja valimisõigust. Positiivselt võib lugeda aga majanduse arenemist, kuid selle peamiseks põhjuseks oli siiski maailmamajanduse elavnemise elavnemine. Suurendati ka riigi osalust eraettevõtluses ning laiendati olemasolevaid riigiettevõtteid. Suurt tähelepanu pööras valitsus tööstuse arendamisele, samas ei jätnud ka põllumajandust tähelepanuta. Rahva heaolu paranes ning 1930. lõpuks kadus tööpuudus. Molotov-Ribbentropi Paktile kirjutati alla 1939. aasta augustis. Eesti riigi võitu või kaotust saab mõista mitut moodi. Mõnes mõttes ta võitis,
domineerib Saksi (Dresdeni ja Weimari) päritoluga kunstisuund, mille puhul on küllalt oluline osa baroksel vormikeelel. Selgelt klassitsistlikud lahendused pääsevad Eesti oludes maksvusele alles 19. sajandi algul. Klassitsism maali- ja raidkunstis Maali- ja raidkunstis eelistati mütoloogilist või ajaloolist ainestikku. Portreedele oli omane idealiseeriv laad. Kompositsioonis taotleti selgust ja rahulikkust. Maalikunst Eestimaa kunstielu oli 18.-19. sajandi vahetuseni üsna loid. Teatud elavnemine toimus alles siis, kui siia saabusid sakslased. Skulptuur Eestist ei võrsunud vaadeldaval ajal ühtki mainimisväärset skulptorit. Selle ala harrastamine piirdus hauamonumentide tegemisega. Vähegi paremad tööd on sisse toodud, peamiselt Peterburist. Paraku on nende autorid teadmata. Praktiliselt ainus tolle aja kunstiväärtuslik teos on marmorsarkofaag Tallinna Toomkirikus, mis valmistati Itaalias. Klassitsism kirjanduses Kirjanduses oli klassitsism peasuund 17. sajandi Prantsusmaal
SAKALA JA NN. SUURLÕHE(jätkub) KASUTATUD KIRJANUDS 3 Eeldused: Keele, kultuuri omapära ja ajaloolise mälu säilimine Ühtse kirjakeele tekkimine Esimene eesti haritlaste põlvkonna teke Koolivõrgu laienemine- haridustaseme kasv 4 Raudteede, tööstuse ja linnade areng Majanduse areng- talude päriseksostmine Kirjaoskuse levimine- eestikeelse trükisõna kasv Elavnemine vennaskogudustes 5 ÕPETATUD EESTI SELTS 1838 loodi Feahlmanni eestvedamisel Õpetatud Eesti Selts, mille eesmärgiks oli eesti keele ja kultuuri edendamine 6 KALEVIPOEG 1857 aastal hakkas Õpetatud Eesti Seltsi toimetama F.R.Kreutzwaldi
Valdkond Muudatus 1. Perestroika läbiviimine. Ühiskonnaelu 2. Glasnosti läbi viimine. 3. Suhete parandamine muu maailmaga. 4. Tsensuuri leevendamine. 1. NLKP mõjuvõimu vähendamine. Sisepoliitika 2. Kõrgeim riigiorgan : NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress. 3. Loodi presidentaalne valitsemiskord. ( Gorbatsov) 4. Poliitilise liikumise elavnemine. 1. NõukogudeHiina suhete paranemine. Välispoliitika 2. USA Nõukogude Liidu suhete paranemine. 3. Sõja lõpetamine Afganistanis. 4. Desarmeerimine; tuumarelvade kaotamine. 5. VLO tegevuse lõpetamine, Saksamaa ühinemine. 6. Kommunistlike reziimide kokkuvarisemine. 1. Majanduse liberaliseerimine ( piirangute vähendamine) Majandus 2. Privatiseerimine e. erastamine.
Tekkisid uued riigid: Soome, Leedu, Eesti, Poola, Läti, Tsehhoslovakkia, Ungari, Iirimaa. Sõda näitas suurriikide nõrkust ja tekitas nende koloniaates iseseisvuspüüdluseid. Igapäevase elu taastamine nõudis palju raha ja jõudu. Kuid kuna langesid impeeriumid, siis katkesid ka majanduslikud sidemed. Seetõttu kujunes üleminek sõjaolukorralt rahuliku elu juurde Euroopa riikides üsna pikaajaliseks. 1920 astatel toimus majanduslik elavnemine, mis osutus aga lühiajaliseks. Sõjategevusest sai suurt majanduslikku kasu USA, suurenes tema tähtsus maailmas. Maailmas tekkis pastsifistlik (sõjavastane, vägivalda eitav) liikumine. Kiirelt hakkasid arename teadus ja tehnika. Inimesed püüdsid oma elu uuesti üles ehitada.
Surijaid oli nii palju, et ei suudetud neid matta. Katastroofiline regeeriti äärmuslikel viisidel, püüti põgeneda jne. Talurahva rahutused Rahva vähenemine vähendas isandate tulusid ja seepärast püüdsid nad tõsta renti. Sellest puhkes suur rahulolematus, mis kulmineerus Prantsusmaal zakeriiga ja Inglismaal Wat Tyleri ülestõusuga. Kuigi ülestõusud suruti maha, viis see Euroopa lähemale pärisorjuse lõpetamisele ja rendilepingute alustamisele. Majanduse ja linnaelu elavnemine Kuigi katkupuhangud käisid korduvalt üle Euroopa, hakkas selle arv taas kasvama. Suurimad ja jõukamad linnad olid Itaalias. Tekivad palgatööl põhinevad kapitalistlikud ettevõtted/manufaktuurid. Tekivad pangad, mõjukamaks pankurite suguvõsaks saab Medicide perekond Firenzes. Toetavad ka ehitustegevust ja kunsti. Muutused sõjanduses Alates XIII saj hakkasid Euroopa valitsejad eelistama vasallide sõjaväele palgasõjaväge. Jõukamad vasallid eelistasid tasuda oma feoodi eest rahas,
Esimese maailmasõja mõjud maailma majanduses Esimene maailmasõda, mis kestis 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva, ületas oma ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult kõik varasemad sõjad. See oli kõige kallim seni peetud sõdadest, mis sai peamiseks põhjuseks ka ülemaailmsele majanduskriisile. 11. novembril 1918. aastal kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne'i vaherahule ning sellega lõpetasid kogu maailma rusuva sõja. Kuidas aga mõjutas I maailmasõda Euroopa riikide majandust? Igapäevase elu taastamine nõudis palju raha ja jõudu. Kriisi põhjusteks võib mainida esiteks ületootmist. Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta ja tarbida. Teiseks võib välja tuua vale majandamise. See tähendab seda, et riigi toel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda. Hiljem aga ei suudetud laene tagasi maksta. Hea näitena saab välja tuua Saksamaa. Ühendriikide rahandusministri Dawesi plaan s...
· Uued turud · Odav tööjõud firmade kasumi suurenemine · Odav tooraine - firmade kasumi suurenemine · Poliitiline ja majanduslik ülemvõim Negatiivne arenenud riikidele: · Suurenev immigratsioon · Töökohad emigreeruvad Globaliseerumise head ja halvad küljed Positiivne arenguriikidele: · RV-d tütarfirmad töökohad: hõive, elatustase tõuseb · Haridustaseme ja kvalifikatsiooni tõus · Infrastruktuur paraneb ja areneb · Välisinvesteeringud - majanduse elavnemine Negatiivne arenenud riikidele: · Sõltuvuse suurenemine RV firmadest ja Põhja-riikidest · Ebavõrdne kaubavahetus kasum Põhja-riikidele · Arenguriikides lihtsamad, odavama tulemiga tootmisetapid · Arenguriikides keskkonda saastavamad etapid · Majanduse ühekülgne areng, ühekülgne ekspordistruktuur Digitaalne lõhe
SURE DEPRESSIOONI AJAL. PR Peale I MS olid suured kaotused, aga taastus ruttu tänu Elsass-Lotringile ja SM reparatsioonidele. ING Aeglane areng. Oli juhtpositsiooni majanduses kaotanud juba enne I MS. SM kaubanduspartnerina oli nõrgestatud. Kriis avaldas vähem mõju, sest ING oli palju temast sõltuvaid riike. SM Katastroofiline olukord reparatsioonide pärast. 1923 hüperinflatsioon. 1924 Dawesi plaan USA abi ja laenud SM-le. Majanduse elavnemine oli seotud sõjaks valmistumisega. USA Juhtriik majanduses ja kogu maailmas, EUR oli võlgu. 1920 parim ajastu, majandusbuum. 1913 konveiermeetod(Henry Ford). Majanduselu oli tegelikult petlik 2/3 tuludest oli 1% inimeste(rikaste) käes. Võeti palju laene ja osteti väärtpabereid. USAs sai kriis alguse. 10. SUURE ÜLEMAAILMSE MAJANDUSKRIISI PÕHJUSED, MILLISEID MEETMEID KASUTATI ERINEVATES RIIKIDES KRIISIST VÄLJUMISEKS? - ületootmine
Suure panuse andsid ka pagulased (väliseestlased), kes meie rahvusküsimust üleval hoidsid. - Kõige tähtsam on see, et kui iseseisvuti esmakordselt, taasiseseisvumisel see lihtsalt taastati. Eesti iseseisvumise ja taasiseseisvumise sarnasused: - Kasutati ära olukord, kus Venemaal-NSVL olid ummikseisus. - Mõlemal juhul toimus pääsemine suure riigi rüpest - tsaari-Venemaa/NSVL. - Mõlemal korral eelnes seltsitegevuse elavnemine ja rahvuskultuuri suuremasse ausse tõstmine, rahvustunde tõus. - Mõlemal juhul loodeti saada abi ja tunnustust Lääneriikidelt, Eesti taotlusi ja eesmärke propageeriti ja selgitati muule maailmale. - Mõlemal juhul valitses riigis sisemine üksmeel (erinevad poliitilised jõud tegutsesid koos ise- seisvuse taotlemisel). - Mõlemal korral eelnes iseseisvumisele rahva poliitilise aktiivsuse tõus.
Põllumajandustoodangu produktiivsus võimaldas kauplemist. Seejuures hakkasid kauplemisega tegelejad koonduma ühistesse keskustesse ehk gildidesse. Linnaturg andis tugeva tõuke ka käsitöö arengule tekitades spetsialiseerunud käsitööliste ühiskonnakihi, kes tootsid kaupa välismaale müümiseks ning enda tarbeks. Keskaegsed linnad kui käsitöö- ja kaubanduskeskused kujunesid feodaaltsivilisatsiooni aladel esmalt Itaalias ja Lõuna- Prantsusmaal. Kaubanduse elavnemine tingis ka uute kaubanduspiirkondade tekke. Põhja- Euroopa olulisimaks turupiirkonnaks kujunes Lääne- ja Põhjamere ümbrus. Itaalia kaubalinnade kaugkaubandus tegi neist tugevad konkurendid 11.sajandi Bütsantsile ja araabia maailmale. Seega olid keskaegsed linnad eelkõige kaubaduskeskused ning kauplemine etendas linnaelus jumalateenistuse kõrval väga tähtsat rolli. Vanaajale ja varakeskajale oli iseloomulik naturaalmajandus, mille puhul kaubalis-
Seetõttu märgatavat olukorra paranemist talupoegade elus Rootsi ajal tähendada ei saa. Eesti aladel hakkas majandus jõudsalt arenema ning hakati rohkelt toorainet välja vedama. Rootsi aja alguses oli Eesti aladel üle 1000 mõisa. Mõisnikud panid rõhu teraviljakasvatamisele, sest see andis suuremat sissetulekut. Eestit hakati kutsuma Rootsi viljaaidaks ning temast sai kõige põhjapoolsem ala, mis kasvatas teravilja väljaveoks. LääneEuroopa majanduse elavnemine tõi kaasa suurema nõudluse ka muudele toiduainetele ja samuti ehitusmaterjalidele, mida oli hea läbi Eesti sadamalinnade mujale transportida. Rootsi ajal arenes Eesti majandus ning tekkisid tugevamad kaubandussidemed naabermaadega. Eesti linnadele mõjus Rootsi aeg erinevalt. Kui varem osalesid kaubanduses ka väiksemad sisemaa linnad, siis nüüd koondus kauplemine sadamalinnadesse. Eriti hästi läks Narval, mis jäi mitmele tähtsale kaubateele. Riigivõim hakkas
kohalikud asevalitsejad. Läänidest sai lõpuks perekonna pärusvaldus, mida võis edasi pärandada algselt oma poegadele, kuid hiljem ka naisele. Kuningate suutlikkust vasalle oma võimu all hoida vähenes. Selline feodaalsuhete areng nõrgendas kuningavõimu ja suurendas poliitilist ebastabiilsust. 5. Mis on karolingide renessanss? Millest seisneb selle tähtsus? · Karl Suure suguvõsa troonil oleval ajal toimunud kultuuri elavnemine on tuntud kui karolingide renessanss. · Karl Suur koondas oma õukonda omamoodi õukonnaakadeemia. Frangi õukonda kogunenud õpetlased uurisid kirikuisade teoseid ja ennekõike Piiblit. Korraldati ka ladinakeelsete antiikautorite teoste ulatuslikku ümberkirjutamist. Karl Suur käskis rajada iga kiriku ja kloostri juurde koole, kus saaksid hariduse ülikute pojad. 6
· Uued turud · Odav tööjõud- firmade kasumi suurenemine · Odav tooraine- firmade kasumi suurenemine · Poliitiline ja majanduslik ülevõim ,,-,, · Suurenev immigaratsioon · Töökohad immigreeruvad- tootmine viiakse siit välja, odavama tööjõu juurde Positiivne arenguriikidele: · RV-d tütarfirmad- töökohad;hõive · Haridustaseme ja kvalifikatsiooni tõus · Infrastruktuur paraneb ja areneb · Välisinvesteeringus- majanduse elavnemine Negatiivsed arenguriikidele · Sõltuvuse suurenemine RV firmadest ja Põhja-Riikides · Ebavõrdne kaubavahetus- kasum Põhja-Riikidele · Arenguriikides lihtsamad, odavama tulumiga tootmisetapid · Arenguriikides keskkonda saastavamad etapid · Majanduse ülekülgne areng, ühekülgne ekspordistruktuur Iseseisev indu. I 15. Saj vesiveskid ja tuulikud, trükikunst, tulirelvad II 18.saj- 19
Klassitsistliku arhitektuuri on palju Tartus. Näiteks Kivisild ja ülikooli hooned. 1870. aastate algus oli rahvusliku liikumise tõusuajaks. 1870.aasta teisel poolel hakkas senine rahvuslik üksmeel murenema. Tugevnes keskvalitsuse surve rahvuslikule liikumisele. Venestamine algas Aleksander III asumisega Vene keisritroonile. Baltimaades lõppes balti erikord. Valitsevaks keeleks sai vene keel, hakati levitama vene õigeusku. Rahvusliku liikumise aegne kultuurielu elavnemine asendus pessimismimeeleoludega. Seltside tegevuses kerkis esile meelelahutus. 1893. suleti Eesti Kirjameeste Selts. Osa ajakirjandust hakkas venestamist takka kiitma. Esirinnas oli siin ajaleht "Valgus". Venestamisaeg ei suutnud siiski lämmatada eestlaste omaalgatuslikku tegevust. Uute seltsidena tõusevad 19. Sajandi lõpul esile karskusseltsid. Eestlased moodustasid ka mitmeid kutseühinguid, käsitööliste ühendusi ning vabatahtlikke tuletõrjeseltse. Uutest
kasumi suurenemine) kvalifikatsiooni tõus, ° odav tooraine (firmade ° infrastruktuur paraneb ja kasumi suurenemine) positiivne areneb, ° poliitiline ja majanduslik ° välisinvesteeringud- ülemvõim. majanduse elavnemine. ° Suurenev immigratsioon, ° Sõltuvuse suurenemine RV ° töökohad emigreeruvad. firmadest ja Põhja-riikidest, ° ebavõrdne kaubavahetus kasum Põhja-riikidele, ° arenguriikides lihtsamad,
Unenäod võib seada kõrvuti unistustega. NB! Unenäod ei teki juhuslikult. Sigmund Freud on leidnud, et unenägudes ei ole midagi juhuslikku, sealt ei leia midagi millel puuduks loogiline sisu või seos elementide vahel. Freudi teooria järgi on meie unenäod soovi unenäod. Alfred Adrel väidab, et unenägu ei kehasta alateadlikke soove, vaid jätkab mistahes mõtet. Muutused psüühhilistes protsessides Unenägude seletamiseks on vaja kõigepealt tunda enda hingeelu. 1. Kujutluste elavnemine 2. Mälu 3. Mõtlemine palju teaduslikke probleeme on lahendatud unes ja on komponeeritud terviklikke muusikapalasid. 4. Liigutused ühed räägivad, teised liigutavad kehaosi, "kuutõbised" 1)Ühine kõigile unenägudele on see, et nad on katkendlikud 2)Puuduvad loogilised sidemed 3)Ootamatud hüpped ühelt asjalt teisele. Unenägude uurimine Üritatud uurida aegade algusest saadik 1. Subjektiivne-pärast ärkamist tuletab inimene kõik võimalikult täpselt
b. struktuurse töötuse suurenemise c. tsüklilise töötuse kasvu d. varjatud töötuse kasvu e. kõik vastused valed Küsimus 4 Inimene, kes soovib saada tööd: Vali üks: a. kuulub tööga hõivatute hulka b. kuulub töötute hulka c. ei arvestata tööjõu hulka d. arvestatakse kui osaliselt hõivatu e. arvestatakse kui kaotanu lootuse tööd leida Küsimus 5 Allpool toodud mõistetest ei kuulu äritsükli faaside hulka: Vali üks: a. inflatsioon b. retsessioon c. langus d. tõus e. elavnemine Küsimus 6 Kogukulude kasv põhjustab inflatsiooni, kui: Vali üks: a. majandus areneb täishõive tingimustes b. SKP tegelik ja potentsiaalsed mahud on võrdsed c. tööjõu arv ei kasva d. õiged ainult vastused a) ja b) e. kõik vastused õiged Küsimus 7 Keynesi järgi: Vali üks: a. valitsus peab rakendama riigihankeid ja makse, et soodustada töötuse langust b. turumajanduses endas on kätketud mehhanismid, mis tagavad kõrge hõivetaseme c
Karl Ernst von Baer üliõpilasena ülikooli raamatukogus. Friedrich Maximilian von Klingeri ja Karl Morgensterni pärandused. TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU 1839-1900 Ülikooli üldareng. Friedrich Georg von Bunge. Emil Anders. 1860. aasta raamatukogu juhtimisstruktuuri muudatused. 1865. aasta raamatukogu uus põhimäärus. Komplekteerimissummad. TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU 1839-1900 Perioodika komplekteerimise probleemid. Disserdatsioonide vahetamise elavnemine. "Toimetiste" väljaandmise algus. Annetused. F. L. Schardiuse autograafide kogu. Ülikooli raamatukogu rahvaluules. TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU 1839-1900 Lahendused raha- ja ruumiprobleemidele. Üleminek venekeelsele õppetööle. Jevgeni Frantsevits Smurlo. Ajaloo-Keeleteaduskonna raamatukogu. Eestikeelne raamat ülikooli fondis. Olulisemate allasutuste raamatukogud. NÄGUDENI
juuni 1914 Sarajevos. Eesti ja eestlased I Maailmasõjas Eestlaste jaoks oli I Maailmasõja lõpp positiivne, sest sõda viis Venemaa kodusõjani ning tänu sellele sai Eesti lõpuks iseseisvaks. Sõja puhkedes hakati represseerima kohalike baltisakslasi, paljud saadeti välja, saksakeelsed ajalehed hävitati. Sakslased oli survestatud ning nad hakkasid otsima koostööd eestlastega. Sooviti luua Saksa-Eesti ühine omavalitsus, mis ebaõnnestus. Rahvuslikus liikumises toimus elavnemine. Tallinnas ja Tartus asutati sõjatööstus komiteed, mille kohustuseks oli sõjaliste tellimuste täitmine. See pani aluse eestlaste varandustele. Jaan Tõnissoni eestvedamisel loodi Põhja-Balti komitee, selle ümber koondati palju rahvusliku liikumise tegelasi. 30% talunikest ning ligi pooled mõisatöölistest mobiliseeriti, mis tõi kaasa põllumajandustoodangu languse. Talunikelt rekvereeriti hobused ja kariloomad. Rekvereerimine – seaduslikult lubatud asjade ära võtmine.
põhiliselt kahel mere- ja ühel maismaakaubateel. See tähendas, et 17. sajand tõi õitsengu Narvale, kuid oma positsiooni säilitas ka Tallinn. Keskajal olid linnad oma majanduse korraldamiselt üsna iseseisvad, nüüd tegi riigivõim rohkem ettekirjutusi ning allutas linnu üldriiklikele huvidele. Linnaõiguslikullt säilitas vaid Tallinn oma traditsioonilise iseseisvuse. Seevastu Narva sõltus palju Rootsist. Lääne-Euroopa elavnemine uusajal tõi kaasa suurema vajadue mitmete toiduainete, samuti ka laevaehitusmaterjalide järele. Neid vajadusi sai rahuldada Eesti sadamate kaudu. Välismaale veetavate kaupade hulgas oli kõrgelt hinnatud teravili, see moodustas Tallinna väljaveost tavaliselt 2/3 ja mõningatel aastatel isegi kuni 85%. Teine tähtis kaup oli lina, millest lõviosa toodi Venemaalt nagu ka väljaveetav kanep. Sisseveod oli tähtsaim kaup sool. Linnaelanike oluliseks tegevusalaks
piiratud. 16. Globaliseerumise positiivsed ja negatiivsed tagajärjed. Positiivne arenenud riikidele - uued turud; odav tööjõud - firmade kasumi suurenemine; odav tooraine - firmade kasumi suurenemine; poliitiline ja majanduslik ülemvõim Positiivne arenguriikidele - rahvusvahelised tütarfirmad - töökohad: hõive, elatustase tõuseb; haridustaseme ja kvalifikatsiooni tõus; infrastruktuur paraneb ja areneb; välisinvesteeringud - majanduse elavnemine Negatiivne arenenud riikidele - suurenev immigratsioon; töökohad emigreeruvad; sõltuvuse suurenenud rahvusvahelistest firmadest ja Põhjariikidest; ebavõrdne kaubavahetus - kasum Põhjariikidele; arenguriikides lihtsamad, odavama tulemiga tootmisetapid; arenguriikides keskkonda saastavamad etapid; majanduse ühekülgne areng, ühekülgne ekspordistruktuur 17. Keskkonnaprobleemid - kõrbestumine, liikide mitmekesisuse vähenemine, maavarade ammendumine,
Euroopas lootus, et saabunud on leppimise, üksmeele ja rahu ajastu. Patsifistlike unistuste kulminatsiooniks oli Briand`i-Kelloggi pakti allakirjutamine 1928.aastal. Sellega kohustati loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. Paktile kirjutas alla 15 riiki, hiljem ühines veel 48 riiki. Siiski uut MS ei suutnud sellised deklaratsioonid paraku ära hoida. Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 1920.aastate teise poole majanduse elavnemine osutus lühiajaliseks. Esimesena ilmnesid kriisinähud põllumajanduses. Siin valitses juba mõnda aega ületootmine, mistõttu põllumajandustoodete hinnad hakkasid langema. Probleemid põllumajandustoodanguga tekitasid ebakindlust Ühendriikide aktsiaturul. 29.oktoobril 1929 puhkes New Yorgi börsil paanika. Väärtpaberite hinnad langesid kohutava kiirusega. Miljonid inimesed kaotasid mõne päevaga suurema osa varandusest. Kuna ei suudetud laene tagasi maksta, varises pangandus kokku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
