Nt putukate ja indude tiivad (päritolult erinevad) Homoloogia elundite sarnasus, mis johtub nende seesmise ehituse ja nende tekkelaadi ühtsusest. Homoloogilised elundid on ehituselt ühesugused, asetsevad teiste elundite suhtes sarnaselt või on arenenud ühesugustest embrüonaalsetest algetest. Nt nahkhiire tiivad, hülge loivad, inimese käed. Organismi ja tema keskkonna vahelist sobivust vaadeldadakse sageli kui sarnasust ühesugustes keskkonnas elavate, kui evolutsioonipuul eerinevatel harudel elavate organismide vahel. fülogeneetiline puu. Iga keskkonna jaoks leidub kõige sobivam organism. Kui need struktuurid on ana, mitte homoloogsed, see tähendab, et nad pole arenenud ühesugustest vanematest. Konvergentne arenemine Nt 1. Suured ujuvate kiskjate areng, tänapäeva kahepaiksed, krokodillid, ka pingviinid. ???? mina kustutaks ära Vormi lahknevus näitabki evolutsiooni käiku
Euroopa maad. See on kolm korda suurem kui Luksemburgi pindala. Kui sama areng jätkub, kahekordistub linnaala veidi rohkem kui sajandiga.Valglinnastud vajavad üha rohkem energiat, rohkem transpordi infrastruktuuri ning rohkem maad. See kahjustab looduskeskkonda ja suurendab kasvuhoonegaaside teket, mis omakorda muudab nii kliimat kui saastab rohkem õhku ja tekitab müra. Tulemusena halvendab valglinnastumine vahetult linnades ja linnade lähedal elavate inimeste elukvaliteeti.Valglinnastumise põhjus on pigem muutuv eluhoiak ja tarbimisviis kui suurem rahvaarv. Nii elamuehitus, kaubandus, transport kui turism vajavad kõik üha enam maad. Põllumajandusmaa on linnade lähedal sageli suhteliselt odav ja see võimaldabki eelnimetatud tegurite toimel valglinnastumist
juriidilisele või füüsilisele isikule. Haridusasutuste juhtimine · Haridusasutust juhib juhataja, direktor või rektor · Haridusasutuse juhi määrab ametisse omanik, kui haridusasutuse põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti Huvitavat - §8 koolikohustus ja selle täitmine · Koolikohustuslik on laps, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saab seitsmeaastaseks. Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni · Eestis elavate välisriikide kodanike ja kodakondsuseta isikute lapsed, välja arvatud välisriikide esindajate lapsed, kuuluvad koolikohustuse alla Mõisted · Huvialaharidus · Alusharidus · Keskeriharidus · Täiendusharidus Kasutatud materjal https://www.riigiteataja.ee/akt/968165 TÄNAN KUULAMAST!
eneses Mis tunne on olla Sina? Mis tunne on olla Mõte? Kord kukub kokku oma kõval toolil.. ...pole jõuduotsast alata . Miski puudu jääb , puudu jääb alati Tahtmatult lõikan end Ma vihkan neid valesid , mida igatsus õgib. ...sääl põhjatus Pimedus .... Külm JA Nälg Vere torm rebis raamatulehti Ühe silbi pärast.... Vastu klaase peksis pimedus Igaüks on ÜKSI sõjas .... ...maailm märatses ja oigab Vaikselt viibis elavate hulgas Ma mõistsin .... Ta lakkas olemst ime .. See selguse sära ... TAEVAS
Talupojad ja põlluharimine Õpik §5 Mõisted . kohustus kellegi kasuks feodaali majapidamine,mille moodustasid maa koos seal elavate talupoegadega ja hooned talupoegade maa külge kinnistamine. (talupojad ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada) üks talupoja koormisi feodaali heaks; talupoja töö feodaali majapidamises üks talupoja koormisi feodaali heaks; talupoeg pidi osa saagist ja teistest enda poolt valmistatud toodetest andma feodaalile põlluharimise viis, kus põllumaa oli jagatud 2 ossa; üks
Mulla mineraalne osa tekib kivimitest. Temperatuuri, vee ja tuule mõjul kivimid murenevad. Sellepärast on mullas suuremaid ja väiksemaid kivikesi, kruusa, liiva ja savi. Mulla orgaaniline osa koosneb lagunenud ja poollagunenud taime- ja loomajäänustest. Taimede ja loomade hukkumisel ladestub surnud orgaaniline aine pidevalt maapinnale. Seal see laguneb ja muutub mulla koostisosaks huumuseks. Huumus tekib aeglaselt ja pika aja jooksul mullas elavate bakterite ning seente abil. Huumus sisaldab taimede kasvamiseks vajalikke toitaineid. Huumuse abil moodustuvad mullasõmerad. Õhk Vesi Orgaaniline aine Mineraalaine Muld on kihiline. Huumus laguneb mullas tasapisi edasi.
regulatsioon (peamiselt veres esinevate) hormoonide vahendusel. LOODUSSEADUS - Teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus. MOLEKULAARBIOLOOGIA - Bioloogia teadus, mis uurib elu molekulaarset taset. NEURAALNE REGULATSIOON - Närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. POPULATSIOON - Samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. PÄRILIKKUS - Eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt oma vanematega. TEADUSLIK FAKT - Teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine. TEADUSLIK HÜPOTEES - Teadusliku probleemi eeldatav vastus. TEADUSLIK MEETOD - Teaduslike probleemide lahendamise tee. TEADUSLIK PROBLEEM - Küsimus, millele vastus hetkel puudub.
• KATTETIIVAD • NIITJAD LÜLILISED TUNDLAD • TAGAKEHA LÕPUS ASUB HARK KÕRVAHARGI PALJUNEMNE JA SIGINEMINE • PAARITUMINE TOIMUB SUVE LÕPUL VÕI SÜGISE ALGUL • EMANE JÄÄB KOOS MUNADEGA TALVITUMA • TA KAITSEB MUNE NIIKAUA, KUNI NEIST KOORUVAD VASTSED • EMANE MUNEB UMBES 30 MUNA MULLA SISSE. • EMANE HOOLITSEB MUNADE JA POEGADE EEST KUNI NAD ON VÕIMELISED ISESEISVUMA. • ÜKS PESAKOND AASTAS. TOITUMINE KÕRVAHARK TOITUB : SURNUD VÕI ELAVATE ROHELISTE TAIMEDE OSADEST PUUDE KORBA ALL ARENEVATEST SEENTEST JA VETIKATEST VÄIKESTEST PUTUKATEST ELUVIIS JA LIIKUMINE • PÄEVAL PEIDUS KIVIDE,MAHALANGENUD PUUTÜVEDE JA KÄNDUDE KORBA ALL . ÖÖSITI MUUTVAD NAD AGA AKTIIVSEKS ,JOOKSEVAD KIIRESTI TOIDUOTSINGUL RINGI . • EELISTAB TIIBADELE JALGADE KASUTAMIST KAS KÕRVAHARK IKKA POEB INIMESE KÕRVA? KÕRVAHARGIL ON TEENIMATULT HALB KUULSUS KAHJUKS TÄNASENI. OMETI
paljudele romantikutele · väljendas kahtlust või pettumist valgustusajastu ideaalides. Tunnete ja instinktide tähtsust. Kunstniku originaalset eneseväljendust. Ühendas ellusuhtumine mitte sarnane vormikäsitlus. · Vanaaegse stiili jäljendamine, minevikustiilide taaselustamine · neostiilid, neogootika · Alatskivi ja Sangaste mõisahoone · erinevate stiili elementide segamine ja täiendamine originaalsete detailidega · marmonist ja kipsist kujude järgi, mitte elavate modellide · portree kunstnik · õhku, valgust, päikest
mangroovitihnikutest Bangladeshis kuni okaspuumetsadeni Venemaal Kaug-Idas Toitumine: pühvlid ja hirved; rahuldub ka ahvide, madude, konnade, kilpkonnade või termiitidega Liigid Bengali tiiger Indo-Hiina tiiger Sumatra tiiger Lõuna-Hiina tiiger Ussuuri tiiger Välja surnud liigid: Bengali tiiger Java tiiger Bali tiiger Kaspia tiiger Eluviisid Öösiti peab jahti Öösel kontrollib ja märgistab oma valduse piire (märgistab uriini ja väljaheidetega) • Üksikult elavate täiskasvanud tiigrite individuaalterritoorium: kuni 400 km². Väikeste poegadega emasloomal esialgu paarkümmend km², hiljem laiendab järk- järgult. Päeval puhkab Palava ilmaga armastab end vees karastada Jahi pidamine Jahti peavad üksinda Triibud aitavad saaklooma eest märkamatuks jääda Tapavad ohvri kaelast hammastega kinni hoides Mõned vigastada saanud või vanad tiigrid hakkavad inimesi sööma inimesi, kuna inimest on kergem püüda
kõigist maailma korallriffidest. Ja samasuguse tempo jätkudes on tõenäoliselt kolmveerand korallriffidest hävinud juba viiekümne aastaga. Kuna tegamist on väga väikeste loomadega, võib esmapilgul tunduda, et ehk nende hävimine ei olegi väga suur probleem. Samuti pole see ala, mida korallrifid katavad, pindalalt eriti suur. Kuid oluline on see, et nad on elupaigaks veerandile kogu maailma ookeaniliikidest. Seega on korallrifid koos nende juures elavate loomadega vihmametsade järel suuruselt teine ökosüsteem maailmas. Ja kui hävivad korallrifid, satub ka kogu ülejäänud süsteem ohtu. Korallrifid on inimestele vajalikud mitmetel põhjustel. Esiteks on nad väga oluliseks toiduallikaks. Paljud looma- ja taimeliigid elavad korallriffidel, teiste liikide jaoks toimivad need lasteaedadena - pojad veedavad oma elu alguse koralriffide kaitsvas varjus. Riffide hävimine tähendaks nälga paljude riikide jaoks
sajandil eKr alguse saanud kolonisatsioon hõlmas Vahe- ja Musta merd · Kreeklaste huvi võõraste maade põhjustas osalt vajadus kodumaal suhteliselt vähe leiduva metalli, eriti raua järele, seetõttu tekkisid esimesed kolooniad just Itaalia maagirikaste piirkondade naabrusse · Väljarändamise massilisuse tingis põlluharimiseks sobiva maa nappus · Kolonisatsioon omakorda edendas kaubavahetust nii välismaailmaga kui ka Vahemere eri piirkondades elavate kreeklaste endi vahel · Tekkis vajadus luua kindel väärtusmõõt. Nõnda hakkasidki kreeklased Väike Aasias elanud lüüdlaste eeskujul 7. Sajandi lõpus eKr müntima hõbedat
Humoraalne regulatsioon- organismide elundkondade talitluste regulatsiooni (peamiselt veres esinevate) hormoonide vahendusel Loodusseadus- teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi Molekulaarbioloogia- bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset Neuraalne regulatsioon- närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon Populatsioon- samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda Pärilikkus- eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega Teaduslik fakt- teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine Teaduslik hüpotees- teadusliku probleemi eeldatav vastus Teaduslik meetod- teaduslike probleemide lahendamise tee Teaduslik probleem- küsimus, mille vastus hetkel puudub
täiesti ühesugust taime või looma. Teooria teine osa seletab, et isendite erinevustest sõltub, kes elusolendeist jääb ellu ja saab järglasi. Mõni tunnus tagab suurema võimaluse ellu jääda Teooria kolmas osa käsitleb pärilikkust. Need tunnused, mis aitavad elusolendil olelusvõitluses ellu jääda (värvus, kuju), võivad kanduda edasi järglastele. Evolutsioonist annavad tunnistust fossiilid loomade ja taimede kivistunud jäänused. Ka tänapäeval elavate loomade ja taimede muutumine annab tunnistust evolutsioonist.
olemuselt suhteliselt spetsiifilised. Maapiirkondades olevad ettevõtted jäävad enamasti oma arengult alla linnades ja nende lähiümbruses olevatele ettevõtetele. Samuti on maapiirkonnas asustus ning töökohtade arv kümneid kordi väiksem kui linnas. Seetõttu on loogiline oletada, et kui töökoht asub linnalises asulas, on eeldus enamasti ka suuremale keskmisele brutopalgale. Vastava teguri mudelisse lülitamiseks on töö autorid lähendmuutujana kasutanud linnalises asulas elavate inimeste osakaalu kogu maakonna elanikest. Erinevad uuringud on näidanud, et meeste palgatase on märgatavalt kõrgem kui naistel. Seega võib oletada, et piirkonnad, kus on kõrgem meeste osakaal, on ka kõrgem palgatase. Seega on töö autorid testitavasse mudelisse lülitanud ühe muutujana ka meeste osatähtsuse kogu tööhõivest. Koostatava ökonomeetrilise projekti eesmärgiks on uurida haridustaseme (kõrgharitute
LINNASTUMINE HIINAS JA VÕIMALIK TOIDUKRIIS HARITAVA MAA VÄHENEMISE LÄBI Linnad ja globaliseerumine Tallinn 2012 Esmakordselt ajaloos toimub linnastumine üle kogu maailma suurema kiirusega kui eal varem ning ligi pool maailma elanikkonnast elab tänaseks linnades. OECD (2010) definitsiooni kohaselt viitab linnastumine linnas elavate inimeste osakaalu tõusule ehk see on protsess, mille käigus suur hulk inimesi jääb kestvalt ning kontsentreeritult suhteliselt väikestele alale elama, moodustades seeläbi linnu. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (2011) maailma urbaniseerumise uuringu kohaselt on linnastumine nüüdseks kestnud aastakümneid mõningate linnade puhul ka sajand. Tulevikutrendid näitavad, et aastaks 2050 elab linnades 6,3 miljardit inimest ning megalinnade arv kasvab aastaks
muutlikkus, geenitriiv, geenisiire ja looduslik valik. Geenitriivi soodustas inimese eellaste karjaline eluviis ning geenisiiret ulatuslikud ränded uutele elualadele. Kõik need tegurid muutsid inimlaste geenifondi ja geneetilist struktuuri. Arheoloogilised tõendid inimeste eelaste kohta on 4 miljonit aastat vanad. Fossiilid näitavad, et inimeste sünnikohaks oli Aafrika, täpsemalt Põhja -Tansaania. Tõendeid inimese evolutsiooni kohta on saadud ka elavate ja väljasurnud loomaliikide uurimisest. Inimesed arenesid troopiliste alade imetajatest. Inimeste lähimad sugulased, simpansid ja gorillad, pärinevad samuti Aafrikast. Arvatakse, et simpanside ja inimeste ühine esivanem on pärit Aafrikast 5 miljoni aasta tagant. Sel ajal algas Aafrika nendes piirkondades metsade taandumine ja osa ahve pidi siirduma puudelt maapinnale. Siis eristusidki ahvilaadsed loomad inimahvideks ja inimlasteks
seega muudaks euro kasutuselevõtt majanduskeskkonna stabiilsemaks ja tugevamaks. IIA: Usaldusväärsus. Euro kasutusala on kordades suurem. Euro on valuutana stabiilsem ja vähem spekulatiivsetele elementidele alluv ning seetõttu on euro vähem riskantsem kui Eesti kroon. Euro kasutuselevõtt on rahaturul usaldusemärgiks. See suurendaks usaldust rahapoliitika stabiilsuse vastu, mis omakorda vähendab tehingutega seotud riske ning tehingute kulusid Eestis elavate kodanike jaoks. IIA: Integratsioon. Eesti hakkas end Euroopa Liiduga siduma kohe pärast 1991. aastal toimunud taasiseseisvumist. Peale seda ongi Eesti eesmärgiks olnud enda võimalikult suur sidumine Euroopaga. Eurotsooniga liitumine seoks meid Euroopaga täielikult. K: Tänase seisuga on Eesti täitnud peaaegu kõik Maastrichti kriteeriumid eurole üleminekuks. Euro kasutuselevõtt Eestis lihtsustab ja teeb odavamaks kapitali, kaupade ja teenuste vaba liikumise
KRISTLUS Mis see on? Kristlus ehk ristiusk on maailma levinuim usk Jaguneb kolmeks põhisuunaks: katolitsism, õigeusk, protestantism ja paljudeks usutunnistusteks, millel on erinevusi õpetuses ja kultuses Tekkis meie ajaarvamise alguses Palestiina judaismi sektina Mida kristlased usuvad? Jeesus andis headele igavese elu Jeesus suri selleks, et lunastada inimeste patud Jumala andestusega saab andeks kõik patud Jeesus mõistab kohut surnute ja elavate üle Olulisimad pühad: jõulud, nelipühad, ülestõusmispüha Piibel Vana Testament(heebrea keeles)- mõnisada aastat enne Jeesuse sündi, juudi rahva ajalugu Uus Testament(kreeka keeles)- mõned sajandid pärast Jeesuse sündi, Jeesus Kristuse elu ja õpetus Neli evangeeliumi- Matteuse, Luuka, Johannese ja Markuse pane pilt nüüd siia :D Kristluse sümbolid Rist- kannatuse, lunastuse sümbol Krutsifiks- lunastus Kristuse ristisurma kaudu Arv 7- lõpetatus, täiuslikkus, halastus
1. Downtown ehk ... 2. Linn mille osad paiknevad sektoritena. 4. Linnakeskuse taas aktiivseks muutumine. 3. Mudel, kus ärikeskust ümbritsevad erineva 8. Inimeste kogum, kes elavad linnas. funktsiooni, ehitustiheduse ja maa väärtusega ringjad 9. Linna planeerimata ja laiaulatuslik levik linnaosad. maapiirkonda. 5. Suurtööstuse arendamine. 10. Maal elavate inimeste osakaalu vähenemine riikide 6. Linnastumise viies faas, kus pööratakse tähelepanu rahvastikus. säästlikule arengule ja ressursside mõõdukale 12. Kuritegevuse suurenemine, ebavõrdsus ja kasutamisele. kodutus- mis probleemid need on? 7. Linna vaene, halva hoonestuse ja puuduva 13. Tervishoiuvastased elutingimused ehk... heakorraga üleasustatud osa. elutingimused
vastu (“Austusavaldus Katalooniale”) ● Suri Londonis, tuberkuloosi Teosed ● Esimene romaan “ Pariisi ja Londoni heidikud” 1933 ● “Birma päevad” 1934 ● “Kirikuõpetaja tütar” 1935 ● “Hoia liilia lehvimas” 1936 ● “Austusavaldus Katalooniale” 1938 ● “Loomade farm” 1946 ● “1984” 1949 Ulmeromaan “1984” ● Stalinismi ja natsismi võidukäigust inspireeritud düstoopiline hoiatusromaan ● Üritas ette kujutada tema jaoks kauges tulevikus elavate inimeste tundeid ja futuristlikku maailmakorda Kasutatud kirjandus http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item _id=268&table=Persons http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item _id=268&table=Persons Täname kuulamast!
MILLINE ROLL ON MULLAELUSTIKUL MULLA KUJUNEMISEL JA SELLE VILJAKUSE SÄILIMISEL? Johanna Tammel Janika Kübard · Muld - maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. · Mullaelustik mullas elavate organismide ja mikroorganismide kogum Koostis · 515% ulatuses taimede juured · 8595% mullaelustik · 1530% moodustab mesofauna ja makrofauna · 6080% mullaelustikust koosneb mikroorganismidest Mullaelustik Roll mulla kujunemisel · Osaleb huumuse moodustamisel · Parandab mulla struktuuri ja õhustatust · Orgaaniliseaine segamine ja lagundamine seened, bakterid, ussid, vastsed, vetikad ja lestad, määrav osa on vihmaussidel
ümbritseva keskkonnaga · Kuidas jaotuvad organisme mõjutavad tegurid? · Kuidas abiootilised tegurid mõjutavad organisme ja nende elutegevust? Ökoloogia · Teadusharu, mis uurib organismidevahelisi suhteid ja nende suhet eluta keskkonnaga. · Uurib populatsioonide arvukuse muutuste põhjuseid ja tagajärgi, aineringete muutuste mõju organismidele. · Ökoloogilisi uuringuid tehakse kooslustest. · Kooslus samade keskkonnatingimustega alal elavate organismide rühm (nt kõik erinevate taimede ja loomade populatsioonid ühes metsas). · http:// etv.err.ee/v/meelelahutus/maa_arma stan_sind/videod/229faca9-af36-411 3-aee4-69be3741c7bf/maa-armastan-s ind-koosluse-kaitse Organisme mõjutavad tegurid · Jagunevad kaheks: A. Biootilised e. eluslooduse tegurid Toit, haigustekitajad, inimmõju, konkurendid. B. Abiootilised e. eluta looduse tegurid Soojus, valgus, vesi, happesus, aastaaegade vaheldumine jne .
Aforismid · kõik ei suuda mind haavata. vähesed suudavad. sina suudad ning sa kasutasid oma ainulaadsed võimalust. · sa tulid mu südamesse läbi praegude, mille teised põhjustasid. aga südamest väljudes, purustasid sa mu südame täielikult. · kui kedagi armastad, lase tal minna. kui ta tuleb tagasi, on ta sinu oma. kui mitte, pole ta iial seda olnudki. · ma armastan aind 3 asja : päikest & kuud ja sind. päikest päeval, kuud öösel ja sind igavesti ! (ll) . · eile nägin unes, et mind armastatake, kui üles ärkasin, hakkasin nutma. · Life happens, shit goes on . · Kui su sõber su saladuse reedab , siis ära kaalu kohe tema väljaviskamist enda südamest · Armastus on nagu mäng on kaks mängijat ( vahest ka kolm ) , alustatakse mängu siis , kui valmis ollakse , ainult , et kui seda mängu mängida omaette , siis kaob see mäng , aga kui seda mängida k...
Vihmavees sisalduvad happed lagundavad ehitusmaterjale, põhjustavad metallide korrosiooni ja inimeste ning loomade haigestumist. Happeliste sademete mõjul kaovad okaspuudel okkad, vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid, järved hapestuvad ning maapinna elustik harveneb. Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja ning seetõttu halvenevad märgatavalt taimede kasvutingimused. Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elavate organismide liigilises koostises, paljud organismid hukkuvad, järele jäävad ainult vähesed organismid, kes taluvad happelist keskkonda.
Selline valitsemise vorm pole omane ühelegi teisele valitsemise vormile. Diktatuurilise võimuga riigis on võim saavutatud läbi illegaalseid võtteid kasutades. Sellises riigis võib demokraatiast ainult unistada. Inimestele meeldib elada riigis kus nad saavad olla vabad, võtta ise vastu otsuseid ning kus nende õigusi ja vabadust ei piirata. Valimised mängivad inimeste elus väga suurt rolli. Rahvale on antud võimalus valida riiki juhtima sellised inimesed , kes hakkavad riiki ja seal elavate kodanike elu paremaks muutma. Valimas saavad käia nii mehed kui ka naised. Oma panuse saavad riigi heaolu paranemiseks anda ka kooliõpilased alates 16. eluaastast. Valimised toimuvad iga nelja aasta tagant. Selle aja vältel on antud erakondadele ja ka presidendile võimalus ennast tõestada. Kui rahvale meeldib mis riigis on viimase nelja aasta vältel toimunud siis saavad nad hääletada sama presidendi ja ka erakonna poolt. Samuti on neil ka võimalus valida
Selline valitsemise vorm pole omane ühelegi teisele valitsemise vormile. Diktatuurilise võimuga riigis on võim saavutatud läbi illegaalseid võtteid kasutades. Sellises riigis võib demokraatiast ainult unistada. Inimestele meeldib elada riigis kus nad saavad olla vabad, võtta ise vastu otsuseid ning kus nende õigusi ja vabadust ei piirata. Valimised mängivad inimeste elus väga suurt rolli. Rahvale on antud võimalus valida riiki juhtima sellised inimesed , kes hakkavad riiki ja seal elavate kodanike elu paremaks muutma. Valimas saavad käia nii mehed kui ka naised. Oma panuse saavad riigi heaolu paranemiseks anda ka kooliõpilased alates 16. eluaastast. Valimised toimuvad iga nelja aasta tagant. Selle aja vältel on antud erakondadele ja ka presidendile võimalus ennast tõestada. Kui rahvale meeldib mis riigis on viimase nelja aasta vältel toimunud siis saavad nad hääletada sama presidendi ja ka erakonna poolt. Samuti on neil ka võimalus valida
*Adaptsioon organismide ehituse ja talituse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. *Bioloogiline isolatsioon (ristumisbarjäär) mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseeliseid ja viljastumisjärgseid tegureid. *Erimaine liigiteke (allopatriline e. Geograafiline liigiteke)liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises isolatsioonis. *Geenivool (geenisiire) geneetilise materjali vahetus populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel. *Geneetiline triiv (geenitriiv) alleeli-ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja
saavutamisele. B) 1. Konsensuaalne tehing- loetakse sõlmituks kokkuleppe saavutamisest. 2. Reaalne tehing- loetakse sõlmituks täitmise momendist. C) 1. Tasuline tehing- tehingu üks pool saab teiselt tehingu eest vastutasu 2. Tasuta tehing-tehing,kus teine poole tehingu eest vastutasu ei saa. D) 1. Tähtajaline tehing- tehingu kehtivus seotud sõltuvusse tähtajast. 2. Tähtajatu tehing- tehing kehtib kuni selle lõpetamiseni. E) 1. Tehing elavate isikute vahel- kõik elavate isikute vahel õihuslikku mõju avaldavad tehingud2. Tehingud surma puhuks- tehakse korraldusi oma surma puhuks. F) 1. Varaõiguslikud- seotud isiku varaga 2. Isiksusõiguslikud- seotud isikute kui sellistega (perekonnaseis). Tehingu teostamiseks vajalik poole tahe, peab olema väljendatud õigesti ja nõutaval viisil tahteavaldusena. Vahel ei pruugi väliselt deklareeritud tahe vastata isiku sisemisele soovile.Sel juhul eristatakse 3 tahtekihti: 1. Tegutsemistahe- mis puudub kui tahteav.
Rahvastikku uurivad sellised teadusharud nagu sotsioloogia, demograafia, inimgeograafia ja statistika. Demograafia on rahvastikuteadus, mis uurib statistilisi andmeid rahvastiku arvu, paiknemise, soolise koostise ja arengu kohta. Lisaks ka rahvastiku haridustaset, religioone ja rahvuseid. Rahvastikku iseloomustavad näitajad Rahvaarv ja selle muutumine Rahvastiku paiknemine ja tihedus Majandusarengu tase, elutase Maailma rahvaarv Maailma rahvaarv on kõikide maailmas elavate inimeste summa. Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo hindab maailma rahvastiku kella järgi praegu maailmas elavate inimeste arvuks 7,013,892,829. Viimase 50 aastaga on rahvastikuarv kasvanud kiiremini kui kunagi varem ja isegi tulevikuks ei ennustata sellist hoogsat rahvaarvu kasvu. 1950.a. elas maailmas 2,5 miljardit inimest ja tänaseks on see number kasvanud üle 7 miljardi. Aastaks 2050 ennustatakse rahvaarvu kasvu kuni 9 miljardi elanikuni
Alates 2011. aastast on riigil olnud neli valitsust, kuid probleeme ei ole suudetud lahendada. Puudus on ka struktuurireformidest. Itaalia majandus on küll kasvanud, kuid riigis valitsev ebavõrdsus ei ole kuskile kadunud. 2016. aastal ohustas 18 miljonit inimest vaesus või sotsiaalne tõrjutus. See osa moodustab 30% Itaalia rahvastikust. Vaesusriski hindamiseks arvestatakse inimeste sissetulekut ning teenuste kättesaadavust. Suurem on vaesusrisk Lõuna-Itaalias ning Itaalia saartel elavate inimeste seas. Euroopa keskmine vaesusrisk on 23,5% ning Itaalia vaesusrisk on sellest 6,5% suurem. Sellest tulenevalt on vaesusrisk Itaalia jaoks väga tõsine probleem. Joonis 2. Rahvastiku vaesusrisk Enim ohustab vaesus Kreeka elanikke. Riigis on juba pikalt olnud majandusprobleemid ning neil on suurim maksuvõlg, Teisel kohal on Iirimaa, kus samuti on vaesusrisk väga suur. Kolmandal kohal on Itaalia, kus vaesusrisk on üle 25%. Vaesusrisk on kõige madalam Hollandis ja Luksemburgis.
Mulla mineraalne osa tekib kivimitest. Temperatuuri, vee ja tuule mõjul kivimid murenevad. Sellepärast on mullas suuremaid ja väiksemaid kivikesi, kruusa, liiva ja savi. Mulla orgaaniline osa koosneb lagunenud ja poollagunenud taime- ja loomajäänustest. Taimede ja loomade hukkumisel ladestub surnud orgaaniline aine pidevalt maapinnale. Seal see laguneb ja muutub mulla koostisosaks huumuseks. Huumus tekib aeglaselt ja pika aja jooksul mullas elavate bakterite ning seente abil. Huumus sisaldab taimede kasvamiseks vajalikke toitaineid. Huumuse abil moodustuvad mullasõmerad. Samaaegselt huumuse tekkimisega toimub ka tema pidev lagunemine. Lagunemise käigus muutub huumus lõpuks lihtsateks ühenditeks: veeks, süsihappegaasiks ja mineraalaineteks. Mineraalainetest on mullas kõige rohkem kaltsiumi ja magneesiumi. MULLA GAASILINE OSA Õhk on mullas mullaosakeste vahel.
III.Helsingi (Soome) 2000 IV.Tallinn 2004 V.Hanto-Mansiisk (Venemaa) 2008 VI. Kongress on plaanitud Ungarisse aastaks 2012 Soome-ugri rahvad Eestis Valdavalt on soome-ugri rahvad siia tulnud pärast Eesti Vabariigi okupeerimist Põhiliselt 1959-1970 Miks on kadunud soome-ugri keel? · Venestamine oli kiire,tulijate lapsed enam oma rahvuskeelt ei oska. Eestis elavate soome-ugri rahvaste arv rahvaloenduse andmetel RAHVUS 1959 1970 1979 1983 Soomlased 16 699 18 537 17 753 16 622 Karjalased 295 671 773 881 Isurid 366 181 228 306 Ungarlased 30 111 191 241 jne. Kasutatud materjal Wikipedia.org
SOOVITUSKIRI Põlva, 6. aprill 2015 Kadri Kadakas töötas ettevõttes Põlva Tarbijate Ühistu kaupluses Selvehalli konsum alates 01.05.2001.a. Ta asus ettevõttesse tööle müüja-kassapidajana. Põlva Tarbijate Ühistu on aastal 1902. aastal loodud ettevõte, mis on Põlva Maakonnas elavate või töötavate füüsiliste isikute vabatahtlik ühendus. Ühistu on juriidiline isik, tal on oma v ara, iseseisev bilanss ja nimetuseta pitsat. Kadri Kadakas on lõpetanud Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli müügikorralduse eriala, kus ta on omandanud vajalikud teadmised sellel erialal töötamiseks. Ka varasemad töökogemused on tal samast valdkonnast. Kadri Kadakas on olnud oma töökohal õpihimuline ja töökas, tõõmsameelne ja särasilmne müüja. Suudab kiiresti kohaneda
Öhusaaste suurlinnades Transpordis ning energiatootmisel tekkivad öhusaasteained pöhjustavad happevihmu, globaalset kliimasoojenemist ja ränka kohalikku öhureostust. Välisöhu kvaliteedil on suur möju suurlinnades elavate inimeste tervisele. Sealtsetele igapäevaselt toimetavate inimeste tervist kahjustav öhusaaste ärritab silmi, ülemisi hingamisteid ja kopse. Sudu Kahte liiki sudu on olemas. Londoni-tüüpi sudu Fotokeemiline sudu Londoni-tüüpi sudu korral on tegemist peamiselt kivisöe pöletamise tagajärgedega, kus tahm, väävli oksiidid ja vesi kombineeruvad nähtust halvendavaks ja tervist kahjustava happelise reaktsiooniga pilve ehk sudu. Fotokeemiline sudu tekib
Kambrium jagatakse neljaks ajastikuks, millele vastavad samanimelised ladestikud- Terre-Neuve, Teine ajastik, Kolmas ajastik, Furong. Kliima ja geograafia Kliima oli mõõdukas, mitte eriti külm, ega ka soe; Kambriumi kestel oli põhjapoolkeral Panthalassa hiidookean, lõunapoolkeral asetses Gondwana hiidmanner ning Laurentia (Põhja-Ameerika), Baltika ja Siberi mandrid. Kontinendid olid üle ujutatud madalmeredega. Uued liigid Sell ajal tekkisid peaaegu kõigi tänapäeval elavate hõimkondade varasemad esindajad. Kambriumi alguses ilmusid toesega (skeletiga) varustatud hulkraksed loomad. Ilmusid erinevad veeselgrootud: molluskid, trilobiidid, arheotsüaadid (surid välja kambriumi keskel), brahhiopoodid (puuduluksed käsijalgsed), käsnad, ussid ja paljud teised organismid. Taimestikus olid ülekaalus merevetikad. Trilobiidid Trilobiit (Huntonia
Keskkond mõjutab organisme Ökoloogia- teadus organismide omavahelistest suhetest ning organismide seostest eluta keskkonnaga Kooslus- ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogum, kõik mingit piirkonda asustavad elusolendid Ökosüsteem- elusorganismidest ja nendega seotud eluta keskkonna teguritest moodustuv ühtne isereguleeruv tervik Abiootilised tegurid- organisme ümbritsevad ja mõjutavad eluta looduse tegurid Biootilised tegurid- organisme mõjutavad liigikaaslased ja teiste liikide esindajad Ökoniss- liigi või populatsiooni püsimiseks vajalike keskkonnategurite kogum Ökoloogia uurimisprobleemid: organismide kohanemisvõime
Ajaloo Kt A rühm 1.Kirjelda muinaseestlaste usundit ,kasutades järgmisi märksõnu:haldjad,hinged,arbujad,Taara. V: Eestlased olid pagana usku. Nad uskusid haldjaid ja oma esivanemate hingi. Arbujad olid ennustajad kes olid hingede ja elavate maailma vahendajad. Kõige tähtsam jumal oli Taara. 2.Nimeta kolm põhjust miks eestlastel õnnestus pikka aega vallutajatele vastu seista. V: 1)Eestlased ei tahtnud võõrast võimu, nad võitlesid oma kodumaa eest. 2)Ei sõditud koguaeg, vahepeal oli rahuaeg. 3)Vahepeal tuli liitlasi appi. 3.Töö kaardiga. 4.Millist maakonda ründasid ristisõdijad esimesena? V:Ugandi maakonda. 5.Millises maakonnas asus linnus mis alistus eesti mandrialal viimasena? V:Jogentagana maakonnas. 6.Töö tekstiga
u 2 000 saami. Oma kirjakeel on lõunasaami, luulesaami, põhjasaami, inarisaami, kolta ja kildini keelel. Üksnes kildini kirjakeel põhineb kirillitsal, ülejäänud tarvitavad lisamärkidega ladina tähestikku. Soome-ugri keelte hulka kuuluvad saami keeled on läänemeresoome keelte (Eesti ;Soome) kõige lähemad sugulaskeeled. 70% saamidest suurel maa-alal Norras, Rootsis ja Soomes räägib põhjasaami keelt. 1978. kehtestati ühtne põhjasaami kirjakeel, mis hõlbustas eri riikides elavate saamide omavahelist suhtlemist ja elavdas kultuurielu. Enne seda kirjutati igas riigis isemoodi. Norras avaldavad kirjastused põhjasaami keeles raamatuid ja kaks korda nädalas ilmub ka ajaleht. Kildinilapi keelt kirjutati aastatel 19331937 ladina kirjas, kuni võimud andsid käsu kogu saamikeelne kirjavara hävitada. Aastast 1982 kirjutatakse kildini keelt uues kirillitsapõhjalises ortograafias. On antud välja ka kildini keeles lasteraamatuid.
Suggs, kes on raamatu algus aastatel väga noor. Ta on juba 13. Aastasel abiellunud ning ka sama vanalt esimese lapse saanud. Raamatu läbivaks teemaks ongi Sethe Suggsi põgenemine orjanduslikust maailmast. Alguses töötas ta mõisas, mis kuulus mõistlikele inimestele, kuid tood olid jäänud pisut vanaks ning ei suutnud ise tervet mõisa ülal pidada. Seega palgati koolmeister, kes oli ülimalt julm ja kuri inimene, eriti robustselt käitus ta mõisas elavate orjadega. Raamat räägibki Sethe ja tema pisikese pere põgenemisest. Küll aga ei lähe asjad nendele plaanipäraselt ning selleks, et vältida enda lapse, kelle nimi oli Armas, piinu, otsustas Sethe ta ise puukuuris lebava saega ära tappa. Pojad jäid küll ellu. Kui ajad natukene rahunesid, sai Sethe enda poja Denveriga rahulikult elada, kuni üks õhtu naases nende tütar Armas. Ta oli tegelikult vaim, kes oli võtnud inimese kuju ning arvati, et ta pärineb Saatanast
kehaga putukas Pikk tagakeha Kollased jalad Kattetiivad Niitjad lülilised tundlad Tagakeha lõpus asub "hark" Kõrvahargi sigimine, paljunemine, arenemine Paaritumine toimub suve lõpul või sügise algul Emane jääb koos munadega talvituma Ta kaitseb mune niikaua, kuni neist kooruvad vastsed Arenemine toimub vaegmoondega (nukuks olemise faas puudub) Toitumine Toitub mitmekesiselt: surnud või elavate roheliste taimede osadest puude korba all arenevatest seentest ja vetikatest väikestest putukatest Hingamine Hingavad trahheedega Trahheed ulatuvad putuka kõigi siseelunditeni Kõrvahargi eluviis ja liikumine Varjatud eluviis päeval peidus kivide, mahalangenud puutüvede ja vanade kändude korba all. Öösiti muutuvad nad aga aktiivseks, jooksevad kiiresti toidu otsinguil ringi Eelistab tiibadele jalgade kasutamist
RISTISÕJAD PÜHALE MAALE iter in Terram sanctam Eva-Lotta Künnap Usklikud normannid olid esimesed, kes korraldasid moslemite käes olevale Pühale Maale retki. Nii said eurooplased aru, et suur sõjavägi suudaks Püha maa vabastada. Kristlased uskusid, et sõda uskmatutega on püha ja eriti Ristisõdade ajaks loetakse tähtsaks loeti selle maa ajajärku 1096-1270(1291) vallutamist, kus Kristus oli olnud. "Hommikumaal elavate vendade", s.t. idakristlaste päästmise üritusena. Need, kes annavad Pühale Maale sõttaminekuks tõotusvande, ootab mitte ainult õndsus taevariigis - võit "uskmatute" üle toob ka maapealset kasu. "Siin Õhtumaal pole põld kuigi lahke. Seal, Hommikumaal, voolab aga mett ja piima ning Jeruusalemm on maailma naba, õitsev ja haljendav maa - teine paradiis. Kes on õnnetud ja vaesed, saavad seal rõõmsaks ja rikkaks!" Kui paavst seda kõike lausus, hõisati vahele: Urbanus II
töö üle jõu. Samuti on eestlastele väga tähtis mets ja loodus. Metsast saame seeni, marju, ravimtaimi ja puitu, mida kasutatakse kütmiseks. Järvedest, jõgedest ja merest saame kalu, mida saab kasutada erinevateks toitudeks. Väga tähtsal kohal on ka põlluharimine. Inimesed, kes elavad maal, kasvatavad oma toidu ise. Kuigi eestlased armastavad oma kodumaad, kolivad praegu paljud välismaale, sest seal on parem palk ja sobivamad eluolud. Mõned kolivad oma välismaal elavate kaaslaste või perede juurde. Tänu sellele jääb eestlasi Eestis vähemaks. Eestlased on kinnised inimesed, kuigi armastavad ja ausatvad oma kodumaad väga. Töö on Eesti rahval väga südames ja selle üle ollakse uhked. Ilma looduseta me hakkama ei saaks, sest sellest oleneb meie elu, mõne jaoks on see asendamatu, mõne jaoks mitte.
halb, mis kõlbeline ja mis kõlbmatu, mida tähendavad sellised mõisted, nagu õnn, armastus, sõprus, au, õiglus · Ühiskonnafilosoofia keskmes olid küsimused, milline peab olema riik ja millised selles elavad inimesed, millised omadused aitavad kaasa ühiselu edukale toimimisele ja millised mitte. TÄHTSAMAD TEOSED · Poliitika on teos riigi toimimise eesmärkidest ja vahenditest, kus analüüsitakse, milline ühiskonnastruktuur tagaks kõige paremini seal elavate inimeste heaolu · Füüsika · Meta · Füüsika · Kategooriad · Poeetika TSITAADID · Igal inimesel üksikult ja kõikidel inimestel koos on alati teatud eesmärk, mille poole rühkides nad valivad üht ja väldivad teist. · Oo, sõbrad, ilmas pole sõpru. · Õnn sõltub meist endist. MINU ARVAMUS · Aristoteles ütleb, et ei saa ju pidada õnnelikuks seda, kes on inetu või kelle lapsed on surnud. ei nõustu
Bioelekter Haapsalu Gümnaasium 11B Bioelekter… … on elavate rakkude, kudede või organismide poolt tekitatud elektriväli. Ajalugu Mingil määral teati juba iidsetel aegadel (Niiluse säga, elektriangerjas) 18. sajandil uurisid Galvani ja Volta sidet lihaste kokkutõmbumise ja elektri vahel Katsetes kasutati konni Bioelektrilised nähtused leiavad põhiliselt aset mikrotasandil: Raku sees Raku membraanis Raku vahetus ümbruses Aga leidub ka makrotasandil: Kudedes Organites Üle kogu organismi
alal hellenite konkurente foiniiklasi, kes olid Pärsia sõltlased ja toetasid Pärsiat oma laevastikuga. Pärsia poolne oht ühendas erinevaid poliseid ja nende vahel kujunes teatav ühtekuuluvustunne. Pärsia kuningas Dareios I vallandas 5. sajandi algul eKr umbes 50-aastase Kreeka-Pärsia sõdade ajajärgu. 5. sajand eKr aga oli ühtlasi Kreeka poliste õitsenguaeg. Esimesed 20 aastat olid pärslased ründavaks pooleks. Dareiose sõjaretk Musta mere põhjaranniku steppides elavate sküütide vastu ebaõnnestus ja seda ära kasutada püüdes alustas Mileetos 500. a eKr ülestõusu Pärsia ülemvõimu vastu. Mileetoslaste abipalvele vastasid ainult Ateena ja Eretria. Pärslased vallutasid Mileetose rünnakuga ja põletasid maatasa. Juba ammu olid pärslased tahtnud alistada ka Kreeka mandriosa rikkaid kaubalinnu. Mileetose toetamist pärslastevastase ülestõusu ajal otsustas Dareios ära kasutada ettekäändena sõjas Kreekaga. Ta saatis kõikidesse polistesse
6. Väljend: „…. teeb vabaks“ 7. Kaupmeeste ühendus 8. 1242. a toimunud Peipsi järvel kokkupõrge 9. Rõngassärk 10. Vaimuliku rüütliordu liige 13. saj. algul Liivimaal 11. Nakkushaiguste puhang 12. Kinnine, välismaailmast eraldatud hoonete kompleks, kus mungad v. nunnad elavad kogukonnana 13. Eestis kõige võimsama linnuse asukoht 14. Liivimaa suurim linn oli ….. Vertikaalis 15. Liivimaa linnad kuulusid …. Liitu 16. Feodaalne maavaldus koos sellel elavate sõltuvate talupoegadega 17. Ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal 18. Ühe eriala linnakäsitööliste kutseühing feodaalajal 19. Linnavalitsuse ametihoone; linna kõige esinduslikum hoone 20. Keskajal ristiusu kaitsmiseks ja levitamiseks peetud sõda 1 H LADU N M ÜLESTÕUS Õ HENRIK S LADINA KIRIK U S V LINNAÕHK GILD F M T JÄÄLAHING
Tekstis oli ka küsimusi, mis tekitavad lugejas huvi ning soovi probleemile lahendus leida. Huvitavus ja kaasahaaravus (tekst): Üldjuhul tekitavad õpilastes huvi teksti vastu sündmused teaduse ajaloos. Näide õpikust: Ümbermaailmareisil uurid Darwin loodust ka Galápgose saare, mis paikneb umbes 800 km kaugusel Lõuna-Ameerika läänerannikust. Darwin leidis, et eri saari asustavad eri linnuliigid, kes aga kõik sarnanevad omavahel ja ka mandril elavate liikidega. See väike jutuke tekitab minu arvates küll huvi. See seostub Darwini evolutsiooniteooriaga ning on heaks sissejuhatuseks sellesse teemasse. Tekstis tuuakse väiksemas kirjas välja huvitavaid näiteid, seoseid igapäevaeluga ning samuti on õpikus värvilise taustaga kastide sees huvitavaid fakte, mis antud teemaga kokku lähevad. Näide õpikust: Praegu elavate hulkraksete loomade hõimkondade esindajate kivistisi leidub rikkalikult kuni 542 minloni aasra vanustes kivimites
Ökosüsteem on loodus elus- ja eluta osa hõlmav isereguleeruv tervik. Konkreetsetest elutingimustest sõltub, millised elusolendid saavad vastavas elupaigas elada. Looduslik tasakaal Looduslik tasakaal on ökosüsteemi püsimine ajas enam-vähem muutumatus olekus. Elusolendite arv ja liigiline kooseis mingil alal on tihedalt seotud eluta loodusega, sõltudes temperatuurist, valgusest jm. Ükski taime- ega loomaliik ei saa eksisteerida looduses teistest sõltumatult. Ühes elupaigas elavate organismide vahel kujunevad välja kindlad suhted. Kujuneb välja tasakaal taimede, nendest toituvate loomade ja lihatoiduliste loomade ning teiste organismide vahel. Võib juhtuda ,et mõni loomaliik muutub ajuti arvukamaks. Teiste organismide mõjul tema endine arvukus õige pea kas taastub või tekib looduslik tasakaal uuel tasemel. Loodusliku tasakaalu muutused Looduslik kooslus muutub tavaliselt aeglaselt. Koosluse kiireid muutusi põhjustavad välised tegurid.
FRANZ SCHUBERT 1797-1828 Schubert sündis Viini lähistel Liehtenthalis moraavia-sileesia perekonnas 12. lapsena. 1812 suri ema,lapsi jäi kasvatama range kooliõpetajast isa. Kodus õppis viiuli-,klaveri-,vioolamängu. 1808-1813 õppis Franz Viini õukonnalauljate koolis(konviktis) -juhataja Antonio Salieri. Laulis õukonnakapellis,õppis kompositsiooni Salieri juures. Eeskujudeks tollel ajal Haydn,Mozart,Beethoven. Kooli lõpetades töötas isa koolis algklasside õpetajana 3 aastat,seejärel sai temast vabakutseline helilooja. Schubert komponeeris impulsiivselt,kiiresti, ilma parandusteta ning ilma klaverita,kuna tal seda ei olnud. 1815-1816 olid helilooja loomingus väga viljakad. Valmisid- 2. ja 3. sümfoonia viis ooperit kaks missat 146 laulu jne. (traagiline,ainus armastus) Schubert elas äärmiselt vaeselt (öömaja erinevate sõprade juures),komponeeris palavikuliselt päevad läbi. Schubertiaadid-koosviibimised koos...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
