ja Saksamaad. 1920.a loodi Balti liit. 22. Septembril 1921.a sai Eestist Rahvasteliidu liige. Missugused asjaolud tagasid majandustõusu 20-ndate teisel poolel. Vene turult orienteeruti ümber Euroopa turule. Riik aitas toetuste kaudu kaasa põllumajanduse arengule, ühistegevusele(masinaühistud, meiereid jm), maaparandusele sordi- ja tõuaretusele. Viidi läbi panga- ja rahareform. MARKADELT MINDI ÜLE KROONIDELE. Suurenes põllumajandus- ja tööstustoodangu eksport, tõusis elatustase. Eesti majandus integreerus Euroopa majandusega. Majanduskriis ja selle mõju ühiskonnale. Suurenes tööpuudus, sissetulekud vähenesid. Kriisi ületamiseks rakendati ranget kokkuhoiupoliitikat 27. Juunil 1933. Aastal devalveeriti kroon, millega kaasnes ostupaanika ja inimeste säästude kadumine, kuid algas ka kriisi taandumine. Sisepoliitiline kriis. Valitsusevahetused, ebatabiilsus riigi juhtimisel, 1932-1933 oli ametis neli valitsust. Põhiseaduslik kriis.
Tarbimisühiskond-ühiskond,kus elatustase ei piira elanikkonna tarbimist ja kaubavalikul lähtutakse hinnast Reklaamiroll- 1.müüa kaupa 2.anda ostjale infot 3.teenida kasumit Tarbijakaitse eesmärk-tutvustada inimesele tarbija põhiõigusi ja teadvustada tarbijakohustusi Tarbijakaitse ülesanded- 1.Levitada tarbijaõigustealast teavet 2.Jälgida et müüjad täidaks kehtivaid reegeleid Tarbija õigused-1.nõuda ja saada kaupa ja teenust, mis vastab nõuetele 2.saada kaupade kohta vajalikku infot 3.saada tarbimisõigusalast teavet 4.saada abi kui õigusi on rikutud Tarbija kohustused-1.lugeda läbi kasutusjuhend 2.jälgida hoolikalt hooldustingmärke 3.säilitada ostutsekk 4.enne ostulepingu allkirjastamist lugema läbi ja tutvuma tingimustega Müüja kohustused-1.vastutada müüdava kauba eest 2. Anda tõest infot müüdava kauba kohta 3. Andma tseki koos kaubaga ÜRO(1945)-1.tagada rahvusvaheline rahu ja julgeolek,2. arendada riikidevahelisi sõbralikke suhteid Ees...
Algas ka aktiivne juutide tagakiusamine ja hakati kontrollima inimese eraelu. Itaalias organiseeriti riik kutsekogude ja korporatsioonide kaudu, mis pidid ära hoidma streigid ja tööseisakud. Mina arvan seda, et majanduse riigi kontrolli alla võtmine oli võimalik ainult tänu sellele, et rahvas oli hirmul ning ei julgenud vastu vaieda. Itaalia välispoliitika oli agressiivne ning ammendas riigi niigi napid ressursid lõplikult. Kuna Saksamaal Hitleri aegne rahva elatustase sai olla ajutine, vajas ta kiiresti võidukat sõda, mis muutis Hitleri välispoliitika algusest peale äärmiselt agressiivseks. Venemaal pidas Stalin terrorit sotsialistliku riigi loomulikuks osaks oli ka Stalini välispoliitika agressiivne, kuigi ta peitis oma kavatsusi. Kõigis kolmes riigis oli välispoliitika agressiivne, sest nende juhid olid terroli, hirmu ja vägivalla propageerijad. Mina arvan, et diktatuurid Itaalias, Saksamaal ja NSVL olid pigem sarnased, sest läbiv
Tegemist oli nagu rahvus spordialaga, kus igaüks tuli välja uute leiutistega, mis muutsid Soome televisiooni levi veelgi kättesaadavamaks. Eesmärk oligi läbi Soome televisooni igapäevaselt, ilma peale surumata, läbi suurepäraste meelelahutuste informeerida inimesi, et nõukogude propaganda oli pidevalt valetanud oma inimestele raskest elust kapitalistlikus ühiskonnas, sest nüüd oli inimestel võimalus televisoonist näha oma silmaga, et kapitalistlikus ühiskonnas oli inimeste elatustase tunduvalt parem. Inimesed elurõõmsamad ja vabamad. Selge, et ainult Soome Vabariik polnud selle taga, et Soome televisoon jõuaks raudse eesriide taha. Abikäsi tuli ka CIA-lt. Soome televisoon mängis propaganda sõjas kahe erineva maailmavaate vahel suurt rolli ja oli meie õnneks edukas.
vanameelsetele poliitilistele jõududele vastuvõetavad. Gorbatsov püüdis siduda reformimeelset ja vanameelset poliitikat, rõhutades vajadust säilitada sotsialistlik Nõukogude Liidu terviklikkus. Seetõttu lahkusid Gorbatsovi lähikonnast paljud tema senised uuendusmeelsed partnerid. Läbi kukkus ka Gorbatsovi majanduspoliitika. Loodetud majanduslikku tõusu asemel süvenes riigis kriis ja langes elanikkonna elatustase.. Mitu liiduvabariiki eesotsas Eestiga püüdles täielikult iseseisvuse poole. Järjest mõjukamaks muutus NSV suurim liiduriik - Vene Föderatsioon. Gorbatsovi eestvedamisel hakati koostama uut liidulepingut, mida aga vanameelsed jõud takistada püüdsid. Sellega kaasnes riigipöörde katse vanameelsete poolt, kuid Venemaa demokraatlikud jõud peatasid selle. Riigipöördekatse läbikukkumine kiirendas oluliselt Nõukogude liidu lagunemist. Lisaks Eestile ja Lätile kuulutasid 1991
Lõuna- eesti keele grammatikaga ilmus 1648. aastal Johann Gutslaf. Veel tooksin välja sellise seltsi nagu Eesti Kirjameeste Selts, mis asutati 1872. aastal. Tegutsenud kirjandusseltsi kuulusid 6 tähtsat meest eesti ajaloos. Selts andis välja aastaraamatut ja toimetisi ja korraldas kirjandusvõistlusi. Keerulisel ajal oleme hoidnud kokku ja arenenud jõudsalt mitmes valdkonnas. Oleme astunud raskete aegade kiuste korraliku põhjamaise ühiskonna poole. Liiklussurmade arv on vähenenud ja elatustase on olnud stabiilne. Ma soovin, et edaspidi hoiaksime me veel rohkem kokku ja teeksime nii enda kui ka riigi jaoks tarku otsuseid. Vaatamata sellele, kui kaugele oleme me jõudnud on meil veel palju asju mida me peaksime veel tegema ja muutma oma elus. Esimene tegu, mis meil kõigil siin, eriti õpilastel kellest kasvab peale meie riigi uus juhtiv põlvkond, on vähendada oluliselt meie alkoholi tarbimist. Meie riigi üheks suurimaks
ELUOLU SUURE SÕJA AJAL 11. Klass MUUTUSED ÜHISKONNAS Maailmasõja puhkemine tõi ühiskonnas kaasa suuri muutusi. Eeldati, et sõda kujuneb lühikeseks, tegelikult kurnas see aga sõdivaid rahvaid aastaid, viies nende füüsilise ja vaimse jõu viimse piirini. ·Kehtestati üldine töökohustus, langes elatustase (toidupuudus ja epideemiad). ·Sõja venimine tekitas tüdimust ja pahameelt, kiirelt kasvas deserteerumine rindelt. ·Suurenes sallimatus muulaste vastu ning rahvusvähemuste olukord halvenes. ·Naised iseseisvusid, tegid tööd ja hoolitsesid pere eest. ·Varises kokku senine liberaalne maailmapilt. ·Suurenes riigi osa majanduses. Majanduselu hakati reguleerima, väikeettevõtted laostusid, riigi kätte läks kontroll ressursside jaotamise üle ning maksukoormus kasvas kiirelt.
intensiivset tööd.. 1918 1929 a. juhtisid majandust põllutöö-, kaubandus- ja tööstus-, teede-, rahandus- ja toitlusministeerium.. Märtsis 1929 a. majandusministeeriumi loomisega lõpetasid eeltoodud ministeeriumid, v.a. teedeministeerium, oma tegevuse ja jätkasid selliselt kuni 1940 aastani. Kuigi aktiivne majanduspoliitika aastatel 1921-1923 tõi kaasa majanduse tugevnemise, valmistas 1924. a. alanud majanduskriis pettumuse, kuna elatustase hakkas langema.. 1925. a. veebruaris võeti vastu valitsemisasutuste korraldamise kaitse seadus, mis mõjus hästi majanduse arengule. Olulisemateks ettevõtmisteks olid pangasüsteemi reorganiseerimised, välislaenu seadus (võimaldas võtta välisriikidelt laenu) ja rahareform( riigi rahaühikuks Eesti kroon). 1928. a. tabas Eestit ikaldusaasta. Sellele järgnes riigis suur depressioon. Üha enam kõlas hääli valitsuse ümberkorraldamise poolt
Kuigi Eestis on haridustase endiselt kõrge, jätavad paljud noored kooli lõpetamata ning asuvad varakult tööle. Nendest väga paljud elavad oma vanemate arvelt, teenivad keskmiselt ning raiskavad raha lõbustuste peale, suurem osa rahast läheb aga narkootikumide ning alkoholi tarbimise peale, mis on väga suur probleem tänapäeval mitte ainult Eestis, vaid terves maailmas. Samas paljud, kes lõpetavad ülikooli, lahkuvad välismaale, kuna sealne tööpalk ning elatustase, eelkõige Põhja riikides, on tunduvamalt parem kui Eestis. Aina vähemaks on jäänud neid, kes lõpetavad ülikooli kodumaal ning asuvad siin samas ka tööle. See tekitab suuresti tööpuuduse ning oskustega töölisi on jäänud aina vähemaks. Eesti püsib endiselt esikohal AIDSi haigestunute inimeste arvu poolest. See näitaja mõjutab suurelt seda, et Eesti sündimine jääb alla suremisele. AIDSi ära hoidmiseks on algatatud
Riik ei mõtle ainult meie peale, eelkõige mõtlevad nad iseendile. Vähendavad meie palkasid. Meie peame hakkama piirama oma mugavusi ning kokkuhoidlikumalt elama hakkama, kui tahame ellu jääda. Nüüdsest võtavad nad igasugused toetused ära, mis kasu on sellest inimestele. Riik peaks mõtlema rohkem ka paljulasteliste peredele, sest nad vajavad abi et uuesti elada täisväärtusliku elu. Pealeselle inimesed kaotavad töökohti. See mis praegu toimub meie riigis on jube. Meie elatustase on madal ja see ei muutu nii pea kui riik midagi ette ei võtta.
AJALOO KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS Nõukogude Liidu ja idabloki lagunemine. 1. PERESTROIKA ( vene k. 'ümberkorraldamine') on NSVLi majandusliku ja poliitilise korra ümberkorraldamine, säilitades sotsialism. GLASNOST ( vene k. 'avalikustamine') Salastatuse vähendamine ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumine. 2. Muudatused, mis toimusid perestroika ajal : Valdkond Muudatus 1. Perestroika läbiviimine. Ühiskonnaelu 2. Glasnosti läbi viimine. 3. Suhete parandamine muu maailmaga. 4. Tsensuuri leevendamine. 1. NLKP mõjuvõimu vähendamine. Sisepoliitika 2. Kõrgeim riigiorgan : NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress. 3. Loodi presidentaalne valitsemiskord. ( Gorbatsov) 4. Poliitilise liikumise elavnemine. 1. NõukogudeHiina suhete paranemine. Välispoliitika 2. USA Nõukogude Liidu ...
Perestroika sotsialismi lagunemise peamine tõuge Nõukogude majandus oli 1980. aastateks pankrotistunud ehk sotsialistlik kord oli sügavas kriisis. 1985. aastal sai NSVL liidriks Mihhail Gorbatsov, kes veel uskus kommunistlikesse ideedesse. Eesmärgiga päästa sotsialism, alustas ta ulatuslike reformidega ehk perestroikaga. Päästmisele vastupidiselt soodustas perestroika sotsialismi ja NSVL lagunemist. Kuidas aitas perestroika sotsialistliku ühiskonna hukule kaasa? Breznevi doktriinist loobumine andis sotsialismimaadele julgust diktatuurivalitsusele vastu hakkamiseks. Doktriin tähendas, et NSVL takistab iga hinna eest kapitalismi levikut sotsialismimaadesse. Loobudes doktriinist, andis see igale rahvale õiguse senisest rohkem valikuid ise teha. Näiteks lubati luua ka muid erakondi peale NRPK. Sotsialismileeri rahvad kasutasid kõiki võimalusi ära, et saada nõukogude võimust sõltumatuks. Perestroika püüd majandust päästa ...
Enamik neist olid venelased, kes tõid kaasa endaga vene kultuuri ja keele, luues siin vene asutuspiirkondi. Enamus inimesi hakkasid asuma linnadesse elama. Maalt linna asunud eestlaste ja võõrtööliste vahel tekkis keelebarjäär. Paljudes kohtades ei saanud enam eesti keelega igapäevaseid toimetusi tehtud. Võõrtööliste asemel oleks võinud kasutada eestlasi, pakkudes neile tööd, mitte anda tööd väliselanikele. Nii oleks ka majandus kiiremini arenenud ja elatustase oleks parem olnud, aga see ei sobinud venestamispoliitikaga. Järgmine muudatus oli maa sundvõõrandamine aastatel 1944-1947, kui Eestis riigistati palju maad, mille riigistamisel oli ka teine roll. Ühiskonna puhastamine rahvavaenlastest, nimelt ei võinud saksameelsed inimesed omada maad üle 6 hektari ja neilt riigistati ka enamik loomi ja muud tarvilikku. See rikkus ära põllumajandusliku sissetuleku. Talud jäid väikesteks, nende tootlikkus oli seetõttu
Mõõdetakse: rahvusvaheliste firmade arvu,turistide arvu,internetiühenduste arvu,viisavabaduste,saatkondade arvu,impordi- eksprdi kogusumma järgi. Kasu firmale rahvusvaheliseks muutumisest:saab kasutada odavamat tööjõudu,toorainet,firma saab tuntuks ,konkurentsivõime suureneb,kasum suureneb(algul tagasilöök),säästab oma maa keskkonda,turg laieneb. Kasu asukohamaale: uued töökohad, tööjõu haritus paraneb,infrastruktuur paraneb, elanike elatustase tõuseb(uued töökohad, palka rohkem),maksud jäävad riiki,kaasab asukohamaa firmasid,uus tehnoloogia.Probleemid : kui mujal odavam tööjõud, viiakse tootmine teise riiki;eripära kadumine;töötajate kultuurilised erinevused; keskkonna probleemid;kasum viiakse välja. Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid:1)majandusühendused- teenuste,kapitali,kaupade,tööjõu vaba liikumine. EU-Euroopa Liit,27 riiki,kõige üldisem, kapitali,tööjõu,kaupade,teenuste vaba liikumine
VLO moodustamine-Varssavi lepingu org.-asutati 1955a. Varssavis. Vastukaaluks NATO'le, 1954 hakkas Lää-Sk. Uuesti relvastama.Leping kirjutati Hrustsovi poolt, kirjutati alla 31.03.55.Poolas I-EU kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline org. EL algus-1951a.sõlmiti EU söe-jateraseühendus (ESTÜ)asutamisleping.Rahu nimel ühinesid 6 EU riiki:Belg,Hol,Lux,Ital.,Pr,sks.Hiljem hakati kutsuma Eu ühenduseks ja 1993a.sai EL. VMN-Vastastikuse majandusabi nõukogu-sots riikid org.mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teadusliktehnika koostööd.Asutati 1949Liikmed:bulg,kuuba,mongo,NSVL,pool,rume,sksa DV,tsehhsl,ung,vietn. Hiina-rahvavab. Asutati 1949a. Alguses oli juht Mao Zedong 1946algas kodusõda 1949.aprillis langes komitee kätte Nanking Chanh Kaishek taandus ja 1.okt 1949 kuulutati välja Hiina rahvavab. võidurelvastumine-1950-1980 rahvusvah. Suhete pealmiseks valuküsim. USA ja NSVL kardeti vastase võimaliku rünnakut.Samas ürit...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Eesti keskkonna probleemid Toomas Sepp V-07 Pärnu 2009 Eesti keskkonna üheks tähtsamaks probleemiks on jäätmed. Sedamööda, kuidas tõuseb elatustase, kujuneb igas nüüdisaegses linnas päevapealt rohkem jäätmeid, millest piisaks isegi Hiina müüri ehitamiseks. Iga inimene tekitab päevas umbes 3kg heitmeid, mida on kakskorda rohkem kui viiskümmend aastat tagasi. Visatakse ära konservipurke, karpe, klaas-ja plastmasspudeleid, kartongi purunenud tarbeesemed, raiskunud toitu vanu autokumme ja isegi autosid. Lisaks veel patareid, akud jne. Prügiga ei ole praegu lihtne toime tulla. Metallkarbid ja konservikarbid
NIMI ________________________ Tööleht 3 Tööleht 1) Tööta iseseisvalt õpikust läbi materjal lk. 78-84 2) Kontrolli, kas tead järgmiste mõistete sisulist tähendust: a) Loomulik iive- mingis piirkonnas aasta jooksul sündinute ja surnute vahe absoluutarvudes või sündimus- ja suremuskordaja vahe promillides. b) Positiivne iive- mingis piirkonnas on sündimuse arv on suurem kui suremuse arv c) Negatiivne iive- mingis piirkonnas sureb inimesi rohkem kui sünnib d) Promill- ühik, mis väljendab arvulist suhet üks tuhande kohta. 3) Kontrolli, kas oskad vastata ja selgitada järgmiseid küsimusi: a) Kuidas arvutatakse riigis rahavastiku loomulik iive? sünnid surmad : rahvaarv x 1000. b) Milliseid olulisi muutusi ajaloos oskad rahvastikuprotsesside juures selgitada? *II maailmasõda- hukkus u.50 mln. inimest. *genotsiidid- hävitati osaliselt või täielikult e...
vastu.Saksa lüüasaamine: Ta eiras Belgia neutraalsust ning näitas end halvas valguses. Nad ei käitunud täpselt plaanipäraselt. Vastased olid tugevad, USA astus nende vastu. Britil oli suurem merevägi. Saksamaa pidi võitlema kahel rindel. Neil polnud nii palju tanke. Ülehindasid oma võimeid.WW tulemused: Hukkus 10 milj, vigastada sai 20 milj. Põlvkond, kes oli sõjas sai kannatada nii füüsiliselt kui vaimselt jäädavalt. Mõnel maal tuli kehtestada üldine töökohustus, elatustase langes, toidupuudus, haigused. Suurenes rahvuslik vabadusvõitlus. Naistel oli raske, sest mehi polnud, nad tegid meeste töid ja see aitas kaasa naiste võrdõiguslikkusele meestega. Väikeettevõtted laostusid. Majandus läks riigi kätesse. Maksud suurenesid. Sotsiaalsed pinged. Kadunud põlvkond.Uued riigid: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari, Rumeenia ja teised.Lagunenud riigid:Saksamaa, Venemaa, Türgi, Austria- Ungari
Jah ma arvan, et sõda oleks siis olemata olnud, kuna demokraatias on valikuvabadus ja inimene saab toimida vastavalt oma soovile, kas minna sõtta või mitte, kas pooldada riigi juhi otsuseid või vastupidi. Seetõttu ei olnud inimesed sunnitud järgima diktaatori nõudmisi. Peale selle leian ma, kui diktatuursed riigid oleksid olnud demokraatlikud siis vühemalt 30 miljonit inimest oleks ellu jäänud ning rahvad poleks pidanud kannatama nälja ja hädade käes ning inimeste elatustase oleks olnud kõrgem, tänu II Maailmasõja ära jäämisele. Alguses kui ma neid teemasid läbi võtma hakkasin tundsin ma tüdimust kuid mida rohkem ma nendesse teemadesse süvenesin hakkasin ma mõistma, kui huvitav on maailma ajalugu ja kuidas see on mõjutanud meie elu tänapäeval.
ebapüsivaks ja enamik valitsustest lagunes suhteliselt kiiresti (valitsuse keskmine eluiga jäi alla 11 kuu). Mitmed poliitikud pidasid sagedasi valitsuskriise ebanormaalseteks ja leidsid, et valitsused ei jõua nii lühikese ajaga omi eesmärke ellu viia. 1930. aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis. See sai alguse ülemaailmsest majanduskriisist, mille tulemusena läksid paljud tehased, ärid ja talud pankrotti, kasvas tööpuudus ning langes elatustase. Inimesed hakkasid elu halvenemises süüdistama erakondi, parlamenti ja valitsust. Kiiresti levis arvamus, et on vaja piirata Riigikogu õigusi ja luua riigipea ametikoht. Usuti, et laialdast võimu omav riigipea päästab maa ja rahva raskustest ning paneb uuesti maksma kindla korra. Riigipea ametikoha loomiseks oli aga vaja muuta põhiseadust. Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid
· Päritolu · Aineline kapital (omand, raha) · Inimkapital (teadmised, kogemused) · Sotsiaalnekapital (tutvused, usaldus) 9. Nimeta vähemalt 4 riigivõimule omast tunnust. · Kehtestada seadusi · Koguda makse · Kasutada vägivalda · Riigivõimu otsused on kohustuslikud 10. Iseloomusta sotsiaaldemokraatlikku ideoloogiat. (4) · Võrdsus inimeste vahel · Kõigil õigus saada tasuta arstiabi, haridust · Kõigil väärikas elatustase · Suurema tulu saaja maksab kõrgemaid makse · Valitsus sekkub majandusse maksusüsteemi alusel 11. Iseloomusta konservatiivset ideoloogiat. (4) · Ühiskond tugineb traditsioonidel · Madalad maksud · Kollektiiv on tähtsam kui üksik isik · Pooldatakse sotsiaalsete erisuste säilimist · Riik ei sekku 12. Leia 4 erinevust liberaalse ja konservatiivse ideoloogia vahel. LIBERALISM KONSERVATISM
tootmiselt masintootmisele ja vabrikutele, kus hakati tootma konveiermeetodil. Esikohale tõsteti ratsionaalsus (uute tehnoloogiate kasutamine, konveiermeetod, ajafaktori range arvestamine). Tööaeg (sageli 12-14 tundi) hakkas domineerima puhkeaja üle. Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades: - Vähenes põllumajanduses hõivatute osakaal. - Kasvas tööstustööliste osatähtsus. - Kasvav elatustase suurendas teenuste tarbimist ja teenindussektoris töötavate inimeste (ametnikud, arstid, poodnikud jne) osatähtsust. Muutus linna- ja maarahvastiku suhe: - tehnoloogilise revolutsiooni ja kasvava rahvaarvu tõttu maata ning tööta jäänud talupojad rändasid välja linnadesse. - 19.-20.saj vahetuseks kujunes linnastumise (e urbaniseerumise) tulemusena välja moderne linnatsivilisatsioon.
väljumisele ülemaailmsest majanduskriisist ja soodustanud Eesti kaupade konkurentsivõimet maailmaturul. Järgmiseks oluliseks verstapostiks meie rahaajaloos oli Eesti ebaseaduslik liitmine Nõukogude Liiduga 1940. aastal ja rubla tagasitulek. Veidi aega olid rubla ja kroon kõrvuti käibel ja alates 1941.a märtsist kehtis ainult Nõukogude rubla. Kehtestatud vahetuskurss oli 1 kroon = 1,25 rubla. Uus riigikord tõi inimestele palju kahju: kaotati oma hoiused, elatustase langes järsult ning rahva hulgas tekkis puudus ka kõige tavalisematest kaupadest. Seda jäi pikkadeks aastateks sümboliseerima rubla. 16. detsembril 1947. aastal kuulutati Nõugogude Liidus välja rahareform, millest rahvast ette polnud hoiatatud. Kahe päeva pärast ilmus lehes teade, mille järgi tuli kogu raha vahetada uute kupüüride vastu 22. detsembriks. Sisuliselt oli tegemist devalveerimisega. Sukasääres hoitud raha said inimesed nädala jooksul
- korraldati hädaabitöid = kasvas inimeste ostujõud · Abivajajad - töötute abiraha - vanaduspension - vaesemate perede toetus = suurenes vaesemate ostujõud Suur depressioon-maailmamajanduse kriis (1929-1933), mille kutsus esile krahh Wall Streetil ületootmiskriis majanduskriisi vorme, mis tekib siis, kui toodetakse rohkem, kui ühiskond tarbida suudab. Kui kaubale ostjaid ei leidu jäävad ettevõtted seisma, töölised vallandatakse, langeb elatustase ja ostujõud, järelikult ostetakse veelgi vähem, järelikult tuleb vallandada veelgi enam jne. Selleks, et kriisist välja tulla, hakati ülejääke lihtsalt hävitama. Inflatsioon-raha ostujõu langus Konveier-jooksev lint", pidevalt liikuv transpordiseade kokkuseatavate masinaosade edasitoimetamiseks ühe töölise juurest teise juurde "New Deal" e "Uus Kurss" -selle nimega nimetatakse reforme, milliseid viis USA-s 1930. aastatel ellu president Franklin Delano Roosevelt
kuubale sõjalise blokaadi. USA ja NSV Liidu vahel tekkis tüli , mis ähvardas lõppeda tuumasõjaga. Lähis-Ida kriis- mitmel korral puhkes sõda Iisraeli, keda toetas Usa ja araabia riikide vahel, kelle üle üritas mõjuvõimu saada NSV. Afganistani sõda- Nõukogude väed tungisid Afganistani, kus üritati jõuga kehtestada meelepärast valitsust. 6. Heaoluühiskonna tunnused-kõrge elatustase, sotsiaalne turvalisus, arenenud haridus-, tervishoiu ja sotsiaalabisüsteem, töötu- ja vaesustoetused, pensionid ning stipendiumid. 7. Euroopa liit ja Euroopa söe- ja teraseühendus. Kuidas seotud, mis on? Euroopa söe- ja teraseühendus Prantsusmaa ja Saksamaa poolt loodud(liitusid ka teised euroopa riigid) ühendus majandusliku koostöö tegemiseks. Selle alusel hakkas kujunema tänapäeva Euroopa Liit. 8. Mis on Thatcherism? Majanduspoliitika mida iseloomustab: Range
Kellel on hea heaoluühiskonnas? Heoluühiskond on ühiskond, mille võtmesõnadeks on kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus. Kõrge elatustase, mille kindlustab inimeste suurenevad sissetulekud ning sotsiaalse turvalisuse kasv. Toetused on tagatud vanuritele kui ka noortele. Kuid kas kõigil on hea elada heaoluühiskonnas? Selleks on vaja riigil pidevat ülevaadet ühiskonnas toimuvast. Keskendun eelnevale küsimusele vastates Eesti heaoluühiskonnale, kuna tean siinset süsteemi kõige paremini. Hea on elada inimesel, kellel on majanduslikud ressursid piisavalt suured, et tagada omale eluks vajalik
OSCE - Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon asutati 1975 ühiselt NATO ja Nõukogude bloki riikide poolt. Eesmärgid konfliktide ennetamine, kriiside ohjamine ja abi konfliktijärgsetelee sotsiaalsetele taastustöödele, sh inimõiguste tagamisele. Reaganoomika-USA presidendi R. Reagani majanduspoliitika. Kärbiti sotsiaaltoetusi ja alandati makse. Tugineti eraalgatuseleja turumajandusele. Algul tööpuudus, seejärel kiire majandustõus. Vähenes inflatsioon, tööpuudus vähenes, elatustase tõusis. Pingelõdvenduse lõpp, NSV Liidu kurnamiseks võidurelvastusprogramm. Thatcherism UK peaministri M.Thatcheri poliitiline ,,stiil" ja tema poolt loodud programmid. Ta kuulutas välja kokkuhoiupoliitika, kärpis sotsiaaltoetusi ja makse, erastati natsionaliseerituid ettevõtteid (kaevurite streik -> ametiühinguid piiravad seadused). Selle tulemusena inflatsioon vähenes, see tõi väliskapitali, taastus tööstuse
Ilmastik muutub Uus-Meremaa lääneranniku niiskest ja jahedast kliimast kuivaks ning mandriliseks Mackenzi nõost edasi sisemaale Cantenbury ümbruses ja on peaaegu troopiline Põhja-Aucklandi poolsaarel. Linnadest on kõige kuivem Christchurh, kus langeb taevast alla kõigest 640 mm sademeid aasta kohta. Auklandis sajab vihma kaks korda rohkem. MAJANDUS Uus-Meremaal on kaasaegne arenenud majandus, mille SKT on ligikaudu 101 688 miljardit dollarit (seisuga 2005). Riigil elatustase (SKT elaniku kohta) on ligikaudu $26,400 (suhtelised arvud Austraalias $31,900 ja USA-s $41,800). Elustandardeid on mõõdetud ka mitmel muul kujul, sealhulgas inimarengu indeks (2005. aastal 19. kohal) ja ökonoomia 2005. aastal ülemaailselt 15-ndal kohal. Kolmanda astme sektor tööstuses on ka suurim sektor terves riigi majanduses, moodustades ligikaudu 67.6 % SKT-st, millele järgnevad teine tööstus sektor 27.8 % ja esimene tööstussektor 4.7 % (andmed aastast 2005) .
tööpuudus kasvas (näiteks 1970.a. 6,6%; seoses uute tehaste ja loodusvarade kasutuselevõtuga (mitte tööviljakuse arvelt)· põhiliseks 1980.a. ~10%) sissetulekuallikaks riigile oli loodusvarade müük tootmine langes ja hinnad tõusid 1970-ndatel aastatel: 1980ndatel reaganoomika: Majanduses arengut ei toimunud; inimeste elatustase jäi madalaks; defitsiit; tehniline mahajäämus läänest kasvas (erand. sõjatööstuses). NSV Liidul aitas hinge sees hoida nafta (mille hind 1970-ndatel järsult alandati makse (kuni 25%) tarbimise tõusis) ja maagaasi müük lääneriikidele, mille eest osteti sisse toiduaineid ja tarbekaupu. Kasvas NSV
Ajaloo kodutöö 1) Keskaeg algas 5.sajandil 476.aastal. 2) Keskaeg lõppes 15.sajandil. 3) Keskaeg jaguneb varakeskajaks, kõrgkeskajaks ning hiliskeskajaks. 4) Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne- Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. 5) Frangi riigi rajajaks peetakse kuningas Chlodovech'i. Frangi riik rajati 5. Sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist, kui frangid vallutasid enamiku Galliast. 6) Aastal 732 võitis Frangi majordoomus Karl Martell Gallias Poitiers' lahingus araablasi ning tegi lõpu nende vallutustele Lääne-Euroopas. 7) Karl Suur laiendas riiki peaaegu...
võimud määrasid põllumeestele kohustuslikud toiduainete müüginormid, mingil määral suutis põllumajandus Nõukogude okupatsiooni tekitatud kaosest toibuda, suureks pettumuseks kujunes eestlastele sakslaste otsus mitte tagastada nõukogud võimu poolt natsionaliseeritud varasid nende endistele omanikele, Nõukogulik maareform tühistati, Saksa riigi kätte läinud varade haldamiseks loodi hulk riiklikke aktsiaseltse, üldine elatustase langes, Eesti Rahva Ühisabi. Kultuur: 3. Võrdle Nõukogude ja Saksa okupatsiooni Eestis Sarnasused Erinevused Ei tunnistanud Eestit Saksa ei küüditanud Repressioonid Saksa ei teinud massirepressioone Ideoloogia pealesurumine Saksa hävitas juute ja mustlasi
On koos koguaeg, arvestab EL ühiste huvidega. 3.Miks suurenes USA osa maailmas 1990? NSVL lagunes, USAl on väga aktiivne välispoliitika, suur osatähtsus välis organisatsioonides. USA võttis kasutusele infotee. On maailma üks suuremaid tootjaid. Amerrika mõtteviis ja elulaad levib üle maailma (televisioon) 4.Iseloomusta Venemaa siseja välispoliitilisi probleeme viimastel aastatel. Mjandus on ebastabiilne, inimesed vaesuvad, hinnad tõusevad, elatustase langeb, mis viib sisepoliitiliste vastasseisudeni. Inimeste varaline kihistumine. Vajab lääneriikide abi. Suhteliselt head suhted USAga. Välispoliitika on muutunud aktiivsemaks ja sõbralikumaks. Juhtimine käib SRÜ abil. 5.Eesti Vabariik 19922002. 1992 võetakse rahvahääletusel vastu põhiseadus. Rahareform 1992 juunis. Septembris valitakse president ja parlamnet. Moodustatakse I valitsus. Tänaseks on Eesti läinud turumajandusele.
ning seaduste muutmise ettepanekuid, sätestada määrustega meetmed, mis tagavad seaduse elluviimise, tagada kodanike turvalisus ja riigi sisemine julgeolek. Majanduse vallas: koguda makse, korraldada riigiettevõtete majandamist, juhtida riigi majandusarengut ja planeerida selle strateegiat, koostada riigieelarve ja jälgida selle täitmist, arendada side- ning transpordivõrke. Sotsiaalse heaolu ja kultuuri vallas: korraldada haridust ja meditsiini, tagada inimväärne elatustase, maksta palka riigieelarvelistele töötajatele, samuti pensione ja abirahasid, garanteerida rahvuskultuuri püsimine ja areng, kaitsta elu- ja looduskeskkonda. Välissuhtluse vallas: korraldada suhtlemist teiste riikidega, tagada riigi välisjulgeolek. Portfellita minister minister, kellel ei ole oma ministeeriumi Kantsler ministeeriumi tegevust korraldav parteiliselt sõltumatu tippametnik Riigisekretär ei esinda valitsuses ühtegi erakonda, nimetab ja vabastab ametist peaminister
Ohud: · Elanikkonna vananemine riigi kulutused suurenevad vähese aja jooksul. · Eri piirkonnad arenevad erinevalt sotsiaalne lõhe. · Naiste diskrimineerimine · Äärmuslikud poliitilised nõudmised võidakse pöörduda tagasi autoritaarse valitsuse juurde. · Majandus muutub tehnokraatlikuks rahva elatustase langeb · Faktoloogia · Nüüdisühiskond e. moodne ühiskond, seda iseloomustavad: tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimuelus. · Marx'i mudel Kodanlus omab kapitali tahab kasumit ja püsida konkurentsis. Proletariaat omab tööjõudu ja tahab kukutada kodanluse. Kodanlus kukutatakse teostatakse proletariaadi diktatuur Hakatakse ehitama kommunismi.
1918 aasta märtsist juulini tegid sakslased 4 suurt pealetungi. 1918 .sügisel ei suutnud saksa väed Antandile vastupanu osutada. 11.11 1918 kirjutas Compiegne'I metsas Antandi vägede ülemjuhataja alla vaherahule, mis lõpetas 1.maailmasõja. TAGAJÄRJED 1.maailmasõtta kaasatati palju riike. Mobiliseeriti 67 mlj, Atandis 42miljonit ja Keskriikide poolel 25 miljonit inimest. Surma sai 10 mlj, haavata 20 mlj inimest. Haigustesse ja nälga suri 10 miljonit . Halvenes elatustase. Toiduainete nappus (nälg), suured vaimsed kaotused, avardus inimeste maailmapilt kokkupuutes teiste riikidega. Kogu majanduselu allutati sõjavarustuse tootmisele. Kasutati naiste, vangide ja laste tööjõudu. Sõja puhkedes oli suur sõjavaimustus, kuid varsti tehti streike, demonstratsioone. Sõjapidamine: uued väeliigid (lennu-, tanki- ja õhukaitsesuurtükivägi), tsepeliin, sõda muutus kolmemõõtmeliseks (merel, maal ja õhus), autosid toodeti 5 korda rohkem
Muutusid: Tööhõive majanduse põhivaldkondades Linna ja maarahvastiku suhtarv Leibkonnamudelid ( väikepered) Postindustriaalse ühiskonna põhijooned: o Teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti o Tähtsaks muutus teaduse ja tehnoloogia osa majanduses o Ühiskond vajas rohkem harituid spetsialiste o Ühiskonna juhtimine pidi olema paremini kooskõlastatud o Kujunes keskklass o Elatustase tõusis o Masstootmine ja massikultuur (raadio, tv) o Lahutamatuks tunnusjooneks muutus ka massimeedia Teadmus ehk infoühiskonna põhijooned: o Info kujunes oluliseks kõikides elusfäärides o Oluliseks kujunes ka teadus, uurimisasutused, avastuste leiutiste rakendamine o Töökorraldus muutus paindlikumaks ning vabamaks o Oluline oli loovus, oskus töötada meeskonnas ja rakendada oma teadmisi o On ohtlik loodusele ning keskkonnale Heaoluriik
,,Igaüks on oma õnne sepp" müüt või tegelikkus? Öeldakse, et igaüks on ise oma õnne sepp. Mõned inimesed arvavad, et see on kõigest müüt. Mina aga nii ei arva. Õnn tähendab erinevatele inimestele erinevaid asju. Tänapäeval kiputakse raha ja edukust õnnega segamini ajama. Kui mõne inimese jaoks on õnn hea elatustase, siis teised tunnevad õnne oma lähedastest ja sõpradest. Tegelikult kipub olema nii, et inimesel võib elus kõik olla hästi, kuid ta ei tunne end õnnelikuna. Läänelikus ühiskonnas sisendatakse kõigile juba lapsest peale, et tuleb olla edukas, palju saavutada ja kaugele jõuda. Sellega kaasneva pinge ja stressi eest ei kaitse aga keegi. Kui inimene on terve, tal on tore pere ja sõbrad, eluase ja toit laual, siis tegelikult võib seda inimest õnnelikuks lugeda
treenida. Õige aeg tõsisemalt treenima hakata pidevat olema kaheteistkümne- kolmeteistkümne aastasena. See tähendab nädalas viis kuni seitse trenni, mis tänapäevase Eestiga võrreldes on kolm-neli trenni nädala kohta rohkem. Võrreldes Eestit Sloveeniaga tuleb ilmsiks tõsiasi, et meie väike medalisaak ei ole seotud meie väiksusega. Sloveenia on Eestist 2 korda väiksem, veidi üle kahekümne tuhande ruutkilomeetri. Rahvaarv on Eestist küll seitsmesaja tuhande võrra suurem, kuid elatustase siinset ei ületa. Kokkuvõttes oleme suhteliselt sarnased geograafilisest vaatenurgast vaadates, kuid Sloveenia medalisaak Vancouveris trumpab Eesti saagi mitmekordselt üle. See näitab, et suurus ilmtingimata ei määra võimekust spordialadel, lihtsalt peab oskama õigel ajal alustada. Puudub see intuitsioon, see väike vahe, mis teeb võitjast olümpiavõitja. Nõukogude reziimi ajal suudeti need säravamad suusasõbrad õiges vanuses
See algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valitsemisega, aga lõppu on keerulisem määratleda. Ümberkorraldused on eripärased ja keerukad, reformide ja revolutsiooni vahepealset. Rahvas avaldab võimule pidevalt survet, reformid on õiguspärased. Rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist, demokraatia näib aeglane ja ebamäärasust tekitav valitsemismudel. Üleminek ühelt valitsemiselt teisele toob kaasa reeglina ka majanduskriisi. (selle tagajärjel elatustase langeb.) Probleemiks on reformide ebaühtlane tempo. Kõik juurdlub aeglaselt, ametnikud ja poliitikud pole veel piisavalt asjatundlikud, esineb korruptsiooni ja väärtusvaakumit. Demokraatia *tunnused: valimised, kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik ja kõige võrdsus seaduse ees, võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus, kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikotroll) poliitiline sõltumatus, vaba ja pluralistlik
ühiskond-suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis sotsiaalne struktuur-mingile ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks nüüdisühiskond-tänapäeva arenenud ühiskond, mida isel.avaliku sektori,turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus,rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises,vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine leibkond-majapidamisüksus,mille moodustavad ühise eelarvega ja koos tarbimisotsuseid langetavad inimesed (enamasti ühe perekonna liikmed) massimeedia-suure levialaga kommunikatsioonivahendite rühm,mis mõjutab suurt osa ühiskonnast massikultuur-laiatarbekunst,mida luuakse kommertslikel alustel ühishüved-kaubad/teenused, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta polüarhia-kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade,kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel pluralism-a)mitmekesisus,paljus...
harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse. Tänapäeva globaliseerunud maailmas on sallivus aina kasvav probleem. Eriti suureks probleemiks on sallivus heaoluriikidel ning diktatuuri riikides. Sallivuses pole iseenesest midagi halba ja see on isegi hea, näiteks mustanahaliste võrdväärne kohtlemine valgete inimestega. Probleemide koht on aga tingitud globaliseeruvast maailmast tulenevalt. ,,Rikka põhja" kõrge elatustase ja head elutingimused ning koolid on väga ahvatlevaks võimaluseks ,,vaesele lõuna" rahvale. Inimesed põgenevad oma eluga riskides, et pääseda ,,rikkasse põhja." Probleemseks kohaks on selle juures aga see, et vaesete hulk kasvab nii suureks, et riik ei tule enam toime ning põgenikud on nõus töötama väga vähese raha eest. See omakorda viib aga lihttööliste palgataseme nii madalale, et rikaste riikide kodanikud ei suuda enam makse maksta ja äraelada
07.1914 - 11.11.1918 Esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Sõja tulemusena purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). ~20 000 000 inimest kadunud ja hukkunud Rohkem ohvreid on olnud ainult hiljem II maailmasõjas Muutused ühiskonnas 1916. a lõpuks oli mobiliseeritud üle 50 mlj. mehe, mõnel maal kehtestati töökohustus. Elatustase langes, tekkis toidupuudus, levis epideemia. Kasvas deserteerumine rindelt, sest sõda hakkas venima. Naised pidid ära tegema meestetöö ning osad asusid tööle tehastesse. Palka said nad sama töö eest vähem kui mehed. Kõik see aitas kaasa naiste iseseisvumisele. Riigi osa majanduses suurenes märgatavalt. Riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast. Sõda suurendas sotsiaalseid pingeid ja vastuolusid, inimesed
-60. aastatel. Riik ei sekkunud majandusellu, olid vaid kindlad reeglid, mida ettevõtjal tuli järgida. Eraettevõtjad. Kehtis ettevõtjate vaba konkurents ehk ettevõtjad on ühetaolised, võrdsed; vaba turg ehk ettevõtja võis oma toote hinna ise määrata. Eksisteerisid erakonnad ja raha püsis stabiilsena. Kõige selle töötas välja väga armastatud Konrad Adenauer. Saksa majandusime seisneski hämmastavas majandustõusus ja -edus. Tööpuudust polnud, inimeste elatustase tõusis ning tööstus toimis. Paraku aga kõik hea ei püsi igavesti. 1960. aastate II poolel puhkes majanduskriis. Tuli teha ümberkorraldusi: 1980. aastal sekkus riik majandusellu. Sel ajal oli Saksamaal võimule pääsenud Kristlik-Demokraatlik Liit eesotsas Helmut Kohliga. 2. Kahe Saksa riigi suhted 70.-80. aastatel (lk 28) 1960. aastate lõpul hakati ajama uut idapoliitikat, milles kõige enam tegi ära Willy Brandt.
kultuuri - nad olevat kogu oma vaimse taseme saavutanud ümbritseva maailma arvel. jne...Seetõttu leidis ka Hitler, et valitseva kasina majanduse hetkeseis on juutide kasuahnuse tulemus, kus rahvas oli näljas, tööpuudus oli tohutu, mille muutmiseks oli vaja puhast imet. Mis saabuski Hitleri ideoloogia pooldamisel ja rakendumisel ka reaalselt. Mille järgselt tärkas majandus taaskord elule, kus tööstus arenes ja kasvas, lisandusid uued ja uued töökohad. Inimeste elatustase tõusis ja said tunda end taaskord ühiskonna liikmetena.. Fašismi kontseptsioon vastandab riigi üksikisikule. Riik on isiku jaoks olemas sedavõrd, kui isiku tahe ja südametunnistus kattuvad riigiga, mis tegelikult ongi isiku südametunnistus ja tahe tema eksistentsis. Vastupidiselt liberalismile, mis eitab riigi osa isiku huvides, kinnitab fašism, et just riik on isiku tõeline reaalsus. Fašism on vabaduse poolt, kuid ainult riigi vabaduse ja isiku vabaduse poolt riigi sees
Viimati koges Eesti omal nahal nii valusalt ülemaailmset majanduskriisi pärast 1929. aasta USA börsikrahhi. Ronald Reagan on öelnud:"Majandusslangus on siis, kui naaber kaotab töö. Tuju langus on siis, kui sina kaotad oma." Kuidas me oleme sattunud tagasi 1929. aastasse ning millieid ühiseid jooni võib tuua kahe majanduskriisi vahel? Ka kolmekümnendate aastate alguses kukkusid ootamatult ära Eesti eksportturud, kiiresti kasvas tööpuudus ning meie vanaemade ja vanaisade elatustase langes järsult. Kolmekümnendatel aastatel sai Eesti majandus eriti valusa hoobi seepärast, et erakonnad ei suutnud koostööd teha ning õigel ajal õigeid otsuseid langetada. Meil on vaja eelkäijate vigadest õppida. Kõige rumalam on otsida süüdlasi, selle asemel, et otsida lahendusi. Ainus võimalus ülemaailmne kriis võimalikult valutult üle elada on olla tark ja paindlik ning vältida poliitikat põhimõttel ,,mida halvem Eestil, seda parem meie parteil."
aastal näitas, et ainult 52% rahvastikust toetas euroga liitumist ja vastu oli 44%, mis näitab milliseks on kujunenud meie ohverdused euroalaga liitumisel. Kuid nüüdseks kui euro on olemas, kas oleme kaotanud enda identiteedi krooni näol või oleme saanud enam eurooplaseks? Euro võimaldab meil lahti saades läänelikust arvamusest, et Eesti on üks endine kommunistlik riik, mis nüüd üritab tubli olla. Kui eurooplane käis Eestis aastal 1995, võis siinne elatustase paista üsna kesisel tasemel. Aastal 2011 on pilt juba parem, ja kui veel lisada, et ta saab oma eurodega maksta ka, siis see hakkab juba Euroopa moodi paistma. Näiteks Riskikapitalifirma MTVP juhtivpartner Allan Martinson ütles: "ei tea küll ühtegi välisinvestorit, kes oleks krooni ajal euro pärast tulemata jäänud, kuid psühholoogiline tegur on siiski olemas kas Eesti on klubis või mitte." Paljud pisiasjad muutuvad euro tulles lihtsamaks ja odavamaks. Näiteks ei pea
heaoluühiskond- mis see on /tunnused/, Heaoluühiskond on ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus. Seda iseloomustas kõrge elatustase, mille kindlustasid inimeste pidevalt suurenevad sissetulekud, ning sotsiaalse turvalisuse kasv. miks sai üles ehitada USA Great Society- pärast Kennedy surma astus tema kohale asepresident L.B.Johnson, kes osutus väga võimukaks ja lõi uue eesmärgi `' suur ühiskond'' ehk kõikide rasside, ja eri klasside vahel hõlmata ühtsesse ühiskonda. põlvkondade konflikt- Noored heitsid kõrvale vanema põlvkonna põhimõtted, eesmärgid, rõivamoed, viisakusreglid jms
See ei olnud aga kerge, sest pikkade aastakümnete jooksul, mil neid riike kontrollis NSV Liit, jäid nad arengult teistest märgatavalt maha. Maha jäämise oli tinginud peamiselt käsumajandus, mistõttu nüüd alustati kõikjal üleminekut turumajandusele. Arenes vaba ettevõtlus ja erainitsiatiiv. Arvan, et inimesed muutusid seetõttu kindlasti palju ambitsioonikamateks ning kõik see soosis riikide ja nende kodanike heaolu suurenemist. Kasvas ka üldine elatustase. Üha enam hakati reisima väljapoole endiseid idabloki riike, inimeste teadmised maailmast paranesid, nende maailmapilt ei piirdunud enam sotsialismiideoloogiaga. Ent idabloki lagunemisel ilmnes ka mitmeid negatiivseid järelmõjusid olgugi, et esmapilgul võib see sündmus igati heade tulemustega tunduda. NSV Liit oli väga tugevalt tsentraliseeritud ning kõik oli allutatud keskvõimu kontrollile. Seetõttu oli vähe kuritegevust, narkootikume kui selliseid teati enamasti kui kaugeid ja
4 4.1. Toetuste eesmärgid. Toetuste eesmärgid tulenevad Euroopa Liidu ühisest põllumajanduspoliitikast · Tõstapõllumajanduse tootlikkust tehnilise progressi edendamise ning põllumajandusliku tootmise ratsionaalse arengu tagamise ja tootmistegurite, eelkõige tööjõu optimaalse kasutamise teel; · Selle kaudu kindlustada põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa rahuldav elatustase, eelkõige põllumajanduses töötavate inimeste isikutulu suurendamise teel; · Stabiliseerida turud; · Tagada toiduainetega varustamine; · Tagada mõistlikud tarbijahinnad; 4.2. Põllumajandusministeeriumi poolt on välja töötatud ka siseriiklikud toetused: Siseriiklikke toetusi rahastatakse Eesti riigieelarvest. · Intressitoetus · Põllumajanduskindlustustoetus · Koolitustoetus · Praktikatoetus · Põllumajandustootja asendamise toetus
III osa: §32B Eluolu idablokki maades iseloomustas tarbekaupade puudus. Kiire majanduskasv, mis lääneriikides algas 1940.aastate lõpul ja 1950. aastate algul , toetus nii valitsuste maj. poliitikale kui ka rahvusvahelistele maj. meetmetele. Inimeste ostuvõim kasvas ning inimeste kodudesse ilmus üha uusi asju. Täiustati juba tuntud kaupu: autosid, mööblit jne. 20.saj hakkasid arvutid pakkuma inimestele järjest uusi teenuste liike nt. Internetipanka. Idablokkimaades oli elatustase lääneriikidega võrreldes tunduvalt madalam. Esmatähtsad olid võimsad relvad. Nendes maades ei jõutud toota piisavalt tarbekaupu, seepärast ka nende defitsiit. Võimumeeste ja riigi juhtivates ametites olevate tegelaste jaoks loodi erikauplused, kust võisid osta sellist kaupa, millest tavainimene võis ainult unistada. Kommunistliku süsteemi kokkuvarisemisega ja turumajandusele üleminekuga hakkas ka endistes idablokki maades elanike eluolu paranema. 1950
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
