Riigid: Ida-Euroopa riigid (endised sots. riigid) (nt. Venemaa, Ungari, Eesti, Poola jne.) KÕRGELT ARENENUD RIIKIDE ÜLDTUNNUSED: 1. Kasutavad 80% kõikidest loodusrikkudest maailmas. 2. Väga hästi arenenud töötlev tööstus. Kasutatakse palju kõrgtehnoloogiat. Annavad üle 50% tööstustoodangust. 3. Madal sündimus ja suremus seega väike iive. 4. Hästi arenenud sotsiaalfäär (toetused, pensionid, abirahad). 5. Kirjaoskusetase kõrge. 6. Kõrge elatustase. Püüdlused: kultuurilised vajadused, puhkus, sotsiaalhooldus. 7. Probleemid: a) energia jt. Toorainete varade lõppemine (eriti Euroopas) b) suured kulutused keskkonna saastamise vältimiseks c) rahvastiku vananemine d) illegaalne immigratsioon ARENGUMAAD UUSINDUSTRIAALMAAD: 1) SKP on kõrgem kui teistes arengumaades va. Naftariigid..
Esimese maailmasõja põhjuseks olid asjaolud, et alahinnati sõda, sõda romantiseeriti, puudusid organisatsioonid mis reguleerisid rahvusvahelisi kriise, levis sõjaline mõtlemine. Vastuolud suurriikide vahel ( Suurbritannia ja Saksamaa ). Austria kroonipärija Franz Ferdinandi tapmine patrioodi poolt juuni 1914. Saksamaa sõjaplaan- kiire purustamine Prantsusmaal, seejärel Venemaa Prantsuse sõjaplaan- plaan17 tugevdasid kindluse süsteeme, hoogne pealetung Inglismaa- puudus plaan Venemaa- Polnud kindlat plaani, kuid see-eest oli tugev sõjajõud Austria-ungari- arusaam oli neil selles, et võitlema peab võitlema mitmel rindel 1915 algas positsiooni sõda, mille jaoks ehitati välja tugevad kaitseliinid. Selleks ajaks oli sõjatehnika kõvasti arenenud, kaevikutest oli pea võimatu läbi murda, kuid asjad muutusid siis kui kasutusele võeti tangid. Pikaajaliseks positsiooni sõja pidamiseks oli tarvis suurt armeed ja raha, need võimalused olid ainult lä...
· Hakati rakendama venestamispoliitikat · Tööstuse areng muutis ühiskonna sotsiaalset palet · Aleksander II alustas venemaal reforme · Tekkis uus tööliste kiht · 1861.kaotati pärisorjus, vähendati aadli privileege · Tõusis kodanluse tähtsus ja elatustase · Suurenes ühiskonna mässumeelsus ning selle tagajärjel Poliitilised õpetused hukkus keiser atendaadis · Konservatiivid olid vastu kiirele arengule USA · Soovisid tugevat riiki ja lubati avalikusel riigivõimu
1) ... Diktatuuri kehtestamise üheks põhjuseks oli demokraatiakogemuse puudulikkus 2) ... Sakslased kartsid "pruuni katku" rohkem kui "punast katku". 3)... Teiste parteide roll NSDAP kõrval oli Hitleri võimu ajal väga väike. 4)... Diktatuuride puhul riik sekkub tugevalt ka majandusellu. 5)... Hitler sai võimule seaduslikult. 6)... Itaalia kui I maailmasõja võitjariik võis Pariisi rahukonverentsi tulemustega rahul olla. 7)... Hitleri-aegsel Saksamaal majanduskasv kiirenes ja rahva elatustase paranes. 8)... Kommunistid oleksid võimule saades samuti diktatuuri kehtestanud.
Esitada pralamendile seaduseelnõusid ning seaduste muutmise ettepanekuid. Sätestada määrustega meetmeid, nis tagavad seaduste elluviimise. Tagada turvalisus ja riigi sisemine julgeolek. Majandus: koguda makse korraldada riigiettevõtete majandamist juhtida riigi majandusarengut ja planeerida selle strateegiat koostada riigieelarve, jälgida selle täitmist arendada side- ning transpordivõrke Sotsiaalse heaolu ja kultuuri: korraldada haridust ja tervishoidu tagada inimväärne elatustase Maksta palka riigeelarvelistele töötajatele, pensione ja abirahasid Garanteerida rahvuskultuuri püsimine ja areng Kaitsta elu, ja looduskekkonda Väissuhtlus: Korraldada suhtlemist teiste riikidega tagada riigi välisjulgeolek.
Eesti 1920-1934 Demokraatlik periood Carolina Kass, Carmely Reiska, Helena Kerge, Kaur Teras, Juhan Johannes Raudsik, Kenneth Mirgo Gilden Sissejuhatus ★ 1921 - Eestit tunnustati, astus Rahvasteliitu ★ Oli hulgaliselt probleeme ★ Taastus sõjast ★ Elatustase langes järsult ★ Kaotas turud Venemaaga Eesti poliitiline korraldus ★ Põhiseadus - 1920 ★ Demokraatial põhinev ★ Rahva valitud riigikogu ★ Riigivanem ★ Proportsionaalne valimise seadus ★ Erikorra alusel riigi juhtimine Maareform ★ 1919. a. ★ Maa läks rahvale ★ Mõisamajandus asendus talumajandusega ★ Alguses probleemne ★ Poliitiline tugevus ja majanduslik efektiivsus Eesti areng esimesel kümnendil pärast iseseisvumist
Vietnam 1960-1970 USA kaotas, Vietnam jäi kommunistide võimu alla. Kuba 1962 Kuuba raketikriis, ähvardab tuumasõda, lahenes rahumeelselt, Kuubas säilis sotsialism Berliin 1960-1961 Berliini müür, piiri Ida- ja Lääne-Saksamaa vahel sulgemine Afganistan 1979 uus võidurelvastumine, NSVL saab lüüa, näitas NSVL-i relvastatud jõudude piiratust. Heaoluühiskonna tunnused: · Kõrge elatustase · Pidevalt suurenevad sissetulekud · Sotsiaalse turvalisuse kasv · Riikliku, ühiskondliku hariduse-, tervishoiu- ja sotsiaalabisüsteemi arenemine · Vastutab peamiselt valitsus Kriisist aitasid väljuda: · Võeti kasutusele leiutised, mis võimaldasid tootmist automatiseerida · Energiasäästlik programm · Infoühiskonna poole liikumine Thatcherismi tunnused: · Vaba ettevõtluse toetamine · Riigiettevõtete erastamine
rasketööstust, metallurgiat, energeetikat. Pärast II Maailmasõda pälvib erilist tähelepanu tuumaenergeetika ja raketitehnoloogia. 5. Inimsusevastased kuriteod. Toimuvad massilised arreteerimised, küüditamised, tapmised jm inimsusevastased kuriteod. Valitseb salapolitsei terror, hirmu ja usaldamatuse õhkkond. 6. Elatustaseme langus. Elatakse pideva kaubapuuduse (defitsiidi) tingimustes. Tarbekaupade ja teenuste kvaliteet langeb. Rahva elatustase võib langeda kuni näljahädade ja massilise suremuseni. 7. Agressiivne välispoliitika. Välispoliitika on reeglina endassetõmbunud, usaldamatu ja agressiivne. Mittekommunistlikke riike peetakse vaenlasteks.
4.Ühiskonna kihistus: mõiste, klassid ja staatused. Sotsiaalne kihistumus e. Stratikatsioon- teatud üh.tüübile iseloomulik rahvastikujaotus, kus teatavate sotsiaalsete tunnustega inimrühmad on järjestatud kihtidesse e.straatumitesse vastavalt neile kuuluvatele majanduslikele, kultuurilistele v poliitilistele ressurssidele. Klassid ja staatused. Räägitakse sotsiaalsest klassist, mille üheks tüüpiliseks näiteks on keskklass, keda iseloomustab teatav elatustase ning hõivatus kõrget kvalifikatsiooni nõudva tööga. Kihistumus on seotud haridusega,väikese haridusega inimene kuulub madalamasse kihti, tal on halvem töö ja madalam elatustase. Üh.kihistumist mõjutab veel vabameelsus ja võrduse väärtustamine.Põlvkondade vaheline mobiilsus- lastel on teine eluktuse ja väärtussüsteem kui nende vanematel. Üh. On ka tänapäeval olemas hierarhilisus üh.sõltuvusest, st et ühtedel on ühiskonnas kõrgem positsioon kui teistel
- Õiget metsa pole - Võimas erosioon - Soostunud niidud (edelaosas) - Tundramuld nõrgalt arenenud - Igikelts Taimed - Madalkasvulised lilled ja rohttaimed, samblad, vaevakased, marjad. Loomad - Polaarrebane, põhjapõdrad, naaritsad. - Vetes ujub 17 erinevat vaalaliiki ja mitmeid hülgeliike. - Koduloomad: veised, lambad, hobused. - Lindude pesitsusala Inimesed - Usk - Luterlik riigikirik (84,04%). - Kõrge elatustase ja madal tööpuudus. - Aktiivne kultuurielu. Tegevusalad - Kalandus. - Turism. - Põlluharimine. - Lambakarjatamine. Islandi keelsed väljendid: Gòdan daginn! (gouthan daijinn) - Tere päevast!, Tere! Takk fyrir! (tahk fiirir) - Tänan! Èg er frà Eistlandi (Jie er frau Eistlandi) - Ma olen Eestist. Kasutatud kirjandus: http://www.mir.ee/?s=33 http://www.iceland.org/fi/eesti/suursaatkond/uldi nfo-islandi-kohta/maa-ja-rahvas/islandist-
rahanduses selline segadus nagu oli olnud Euroopas pärast I MS. Sõjas kannatanud riikide abistamiseks loodi Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) nign Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupang (Maailmapank). Nende liikmesriigid said laene oma riigi kordaseadmiseks. Tähtis oli ka Marshalli plaani elluviimine. Heaoluühiskonna kujunemine Tänu kiirele majanduslikule tõusule kujunes 1950.- 1960. aastail lääneriikides heaoluühiskond. Seda iseloomustas kõrge elatustase ja sotsiaalse turvalisuse kasv. Arenesid riiklik ja ühiskondlik haridus-, tervishoiu-, ja sotsiaalabisüsteem. Saavutati võrdlemisi pikk majanduslik õitseng ning tööpuudus kadus ajutiselt. Kehtestati mitmesuguseid töötu- ja vaesustoetused ning pensionid ja stipendiumid. Kasvas tarbekaupade tootmine. 1970. aastate keskel hakkas aga ilmnema maailmaturu üleküllastumine pikaajaliseks kasutamiseks mõeldud tarbekaupadega. 1970. aastate kriisid 1970
rahanduses selline segadus nagu oli olnud Euroopas pärast I MS. Sõjas kannatanud riikide abistamiseks loodi Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) nign Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupang (Maailmapank). Nende liikmesriigid said laene oma riigi kordaseadmiseks. Tähtis oli ka Marshalli plaani elluviimine. Heaoluühiskonna kujunemine Tänu kiirele majanduslikule tõusule kujunes 1950.- 1960. aastail lääneriikides heaoluühiskond. Seda iseloomustas kõrge elatustase ja sotsiaalse turvalisuse kasv. Arenesid riiklik ja ühiskondlik haridus-, tervishoiu-, ja sotsiaalabisüsteem. Saavutati võrdlemisi pikk majanduslik õitseng ning tööpuudus kadus ajutiselt. Kehtestati mitmesuguseid töötu- ja vaesustoetused ning pensionid ja stipendiumid. Kasvas tarbekaupade tootmine. 1970. aastate keskel hakkas aga ilmnema maailmaturu üleküllastumine pikaajaliseks kasutamiseks mõeldud tarbekaupadega. 1970. aastate kriisid 1970
tihtipeale ongi just see väljarände põhjustajaks. Soome, Rootsi ning Norra minevad Eestlased peavad väga tähtsaks ka seda, et näiteks Soome haridussüsteem on üks maailma parimaid ning see tagab nende lastele tulevikuks hea hariduse ning samuti on need riigid ka ühed maailma juhtivatest heaoluriikidest. Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riik, mis garanteerib kodanike nii poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi ning selle riigi elatustase on kõrge. Kokkuvõtteks ütleksin, et eestist lahkub igal aastal palju rohkem inimesi kui tuleb sisse ning selle põhjuseks on parema elukvaliteedi, palgataseme ning haridussüsteemi leidmine mujal maailmas. Enim lahkutakse Eestist Soome, Suurbritanniasse ning Saksamaale. Kasutatud Kirjandus. „Geograafia, Euroopa ja Eesti, Rahvasiku- ja majandusgeograafia“ Andres Tõnisson http://et.wikipedia.org/wiki/Heaoluriik http://www.stat.ee/65185/?highlight=v%C3%A4ljar%C3%A4nne http://www
TAANI Üldandmed Pindala: 43 000 km2 – põhiterritoorium Autonoomsed piirkonnad on Gröönimaa ja Fääri saared. Rahvaarv: 5,6 miljonit Pealinn: Kopenhaagen Suuremad linnad: Orhus, Odense Riigikord: Kuningriik Kuninganna: Margrethe II Geograafiline asend Põhjamaadest kõige lõunapoolsem Koosneb Jüüti poolsaarest ja 446’st saarest. Suurem osa saari on väikesed ja alaline asustus puudub. Suuremad saared on Sjaelland (Själland), Lolland (Luulländ) Taanile kuuluvad ka osa Põhja-Friisi saari Põhjameres Rahvastik u. 130 in/km2 40% rahvastikust elab Sjaellandi saarel, sellest 30% Koppenhagenis ja selle eeslinnades Linnarahvastiku % on 85. Palju on väikeseid linnu. Rahvastikust ~90% on taanlased. Põhirahvused on veel fäärid ja gröönid. 10% immigrandid Riigikeel on taani keel – indoeuroopa keelkond, germaani rühm Iive on nullilähedane (Põhjamaades kõige madalam) ...
Kuidas saab pagulasest eestlane Mina arvan, et pagulasest ei saa kunagi eestlast. Kuna eesti inimesed ja ühiskond ei suuda taluda, tunnustada või usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, tavasid või kultuure üldse. Tänapäeva globaliseerunud maailmas on pagulased aina kasvav probleem. Põgenemise põhjus kodumaalt on euroopa kõrge elatustase ja head elutingimused. Inimesed põgenevad oma eluga riskides, et pääseda elama heaoluriiki. Probleemseks kohaks on selle juures aga see, et vaeste hulk kasvab nii suureks, et riik ei tule enam toime ning põgenikud on nõus töötama väga vähese raha eest. See omakorda viib aga lihttööliste palgataseme nii madalale, et rikaste riikide kodanikud ei suuda enam makse maksta ja äraelada. Selline olukord tekitab sallimatust vaeste põgenike vastu
Arenenud riikide heaolu hind Mida aeg edasi, seda enam on hakatud väärtustama raha rohkem kui inimesi. Raha arvatakse olevat tänasel ajal kõige tähtsam. Selle tõttu tõimub maailmas palju sõdu, korruptsiooni, varguseid jne... Inimesed on muutumas aina ahnemaks, unustades seejuures inimese tõelised väärtused. Väga suureks probleemiks on kindlasti 21.sajandil Hiina odav tööjõud. Hiinas on küll odav toota kaupa, kuna elatustase on seal madal, ja see on kasulik ettevõtjale, kelle peamiseks eesmärgiks ongi kasumi teenimine. Kuid tingimused töö tegemiseks on hiinlastele ebainimlikud. Neil puuduvad seal täielikult tööohutusnõuded. Inimesed vigastavad end tehes tööd, inimesed minestavad, kuna keskkond on mittesobilik töötamiseks. Töötajad teavad, et see on ebaõiglane, kuid neil on keelatud protesti korraldada. Samuti ei oleks neil siis üldse tööd enam.
Taebla Gümnaasium Reonalt Kozlovski Eesti Euroopa Liit positiivne või negatiivne kogemus Eesti liitus Euroopa Liiduga 2004da aasta 1. Mail. Selle järel on toimunud meie majanduses ja poliitikas palju muudatusi. Need muudatused on olnud mõndatele inimestele positiivsed, kuid on mõjunud mõndadele inimestele negatiivselt. Mõjutamata ei jätnud see kedagi. Selle aasta esimesel Jaanuaril võeti Eestis kasutusele Euroopa ühisraha euro. Ühtne raha parandas konkurentsi võimet, meelitades Eestisse investoreid, kes muidu kahtlesid krooni stabiilsuses. Selle tulemusena väheneb tööpuudus ning paraneb elatustase. On suur võimalus, et Eestist saab riik, kus ettevõtted konkureerivad töötajate pärast, mitte vastupidi. Lisaks on Eesti ettevõtetel lihtsam laiendada oma ettevõtteid Euroopasse. Tänu sellele on meil suuremad võimalused maailmas läbi lüüa ning saavutada karjäär, mida enne lii...
7. Eluolud suure sõja ajal MUUTUSED ÜHISKONNAS. 1916. a lõpuks oli mobiliseeritud üle 50 milj mehe, mõnel maal kehtestati töökohustus. Elatustase langes, tekkis toidupuudus, levis epideemia, mõned riigid varisesid kokku. Sõja venitamine tekitas tüdimust, kiirelt kasvas deserteerumine rindelt. Raske oli ka naistel, kes koju jäid, neil tuli ära teha ka meestetöö, paljud asusid tööle tehastes, kaevandustes, kuid said vähem palka, see omakorda aitas kaasa naiste iseseisvumisele. Inimestele tundus, et nad ei saa enam riigi abita hakkama-riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast, ressursse jaotas riik, riigi osa majanduses suurenes
1. Võim riigis oli koondatud ühe, kommunistliku partei kätte, mis ei pruukinud kanda kommunistliku partei nime. 2. Kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis. (riigiaparaat, ühiskondlikud organisatsioonid, ametnikud, kultuurielu) 3. Tohutu võim julgeolekuorganeil. (Terror ja hirm) 4. Majandus oli valdavalt riigistatud. Kehtis käsumajandus. (Mõnes riigis oli piiratud kujul eraettevõtlus lubatud) 5. Sõjaväestatud suurem kui maailmas keskmiselt. Madal elatustase, kuid suured kulutused riigikaitsele. Stalinlik NSV Liit Pidev hirmuseisund, repressioonid tugevnesid. Massilised arreteerimised, mille ohvriks sakslaste vallutatud aladel elanud inimesed ning Saksa sõjavangi langenud Nõukogude sõdurid. Küüditamised. Vangilaagrite võrgustik ehk GULAG. Peamised ressursid sõjatööstusele. Rahva elatustase madal ja esmatarbekaupu nappis. Paljud surid nälga. Hakati võitlema lääne teaduse ja kultuuri saavutuste vastu. Likvideeriti terved teadusharud nt
Nõukogude okupatsioonireziim : Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, loodi uued kõrgemad riigiorganid, mil puudus tegelik võim ning nende ülesandeks oli täita Moskva korraldusi. · Käivitati ulatuslikud repressioonid, mis tipnesid 1941. aasta 14. juuni massiküüditamisega. · Ühiskondlik- ja kultuurielu allutati rangele kontrollile. Rahareformi ja järsu hinnatõusu tulemusena langes elatustase, tekkis toidu- ja tarbeainete puudus. Sõjategevus 1941. aastal · 22. juunil 1941 puhkes Vene-Saksa sõda ning kaks nädalat hiljem jõudsid Saksa eelväed Eestisse. · Saksa sõjaväe kõrval võitlesid 1941. aasta suvel Punaarmee vastu ka metsavennad. Relvastatud metsavendade võitlus on saanud ajaloos tuntuks kui Suvesõda. Saksa okupatsioonireziim : Eestist moodustati kindralkomissariaat, mille üle valitses sakslastest koosnev tsiviilvalitsus. Sakslaste
Jaapan pärast II maailmasõda Jaapan · Jaapan oli sõjakas riik kahe maailmasõja vahel · Tugevdati relvajõude · Riigi elatustase langes kõvasti · Ametlikuks valitesejaks oli keiser, kuid tegelikult võim kuulus sõjaväe kõrgeimale juhtkonnale · Astudes välja Rahvasteliidust rikkusid nad oma võimaluse olla võitjate poolel · Sattus USA okupatsiooni alla Majandus · Suur majanduskasv · Piirati selliste tööstusharude arengut mis nõudsid palju toorainet ja energiat · Asuti eelisarendama elektroonika ja optika ja muude täppiseadmete ja aparaatide tootmist
(oma rahva hulgas), arengumaade tooraine odav müük ja keskkonna saastumine, uusim tehnoloogia on kallis st, et vaesemad riigid ei suuda ajaga kaasas käia. 10.Arengumaad iseloomustab madal SKP, puudulik haridustase, piiratud tervishoid, inimeste madal keskmine eluiga, madalad sotsiaalne ja majanduslik näitajad, madal tööstus, väike riigi pindala ja rahvaarv, tööpuudus. Arenenud riiki iseloomustab kõrge arengutase, arenenud turumajandus, kõrge elatustase, väike tööpuudus, stabiilne majanduskeskkond, riiklik sotsiaalhooldussüsteem.
ühiskonnavaldkondades ja suhetes. Reformid tuginevad parlamendi poolt vastu võetud seadustele ning valitsuse määrustele. Siirdeühiskonna probleemid: · reformide ebaühtlane täideviimise tempo · aeglane poliitiline asendumine- demokraatia nõuab aega ning võib alul olla ebaefektiivne. · Tasakaalu puudumine suurendab sotsiaalseid ja poliitilisi pingeid. · Üleminek toob kaasa tihti majanduskriisi, elatustase langeb 6. Demokraatia tunnusjooned · Konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused · Vabad valimised · Kodanikuvabaduste tunnustamine · Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees · Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus · Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus · Vähemuste õigustega arvestamine · Tsiviilkontroll relvajõudude üle · Põhiseadus
suurimate hulka kuulu iive. · Keskmine juurdekasv 1,5 % Ränne ehk migratsioon · Peamiselt rändavad noored kenyalased töö hakul kas Eurooppasse või Põhja Ameerikaase. Rahvastiku tihedus ja paiknemine · Rahvaarvu tihedus 58,1/km². · 40 % rahvast elab linnades. · 60% -11- elab maal. · Maal elav rahvas on koondunud elama peamiselt maa kesk-,lääne ja loodeossa, sest seal on maa k6ige viljakam. Linnastumine ehk urbaniseerumine · Madal elatustase ajab inimesed linna elama lootes paremat toimetulekut. · Kenyas elab 40% rahavast linnades · Üks maailma kõige kiiremini urbaniseeruvaid piirkondi ongi Sahara kõrbe lõunapoolsemad alad kaasaarvatud Kenya. · Üle 60% elanikkonnast elab slummides. Vanuseline ja sooline koostis · Kenya elanikkond on väga noor. · 40-43% terve riigi rahvastikust on alla 15- aastased, 4,3% on yle 65 aastsed. · Riigi keskmine eluiga on 18, 6 aastat · Ülekaalus on mehed.
Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Sotsiaalne struktuur- mingile ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. Avalik sektor- võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad. Ül: rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine. Koosneb riiklikest ja avalik-õiguslikest instit. Riik- võimu- ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil ning teostab võimu alaliste institutsioonide (kohus, keskpank, seadusandlik ja täidesaatev võim, järelvalveinst.) kaudu. Erasektor- kuuluvad kasumit taotlevad ettevõtted. Turg juhib majandust nähtamatu käega. Riik peab sekkuma kui esinevad turutõrked. Mittetulundus sektorite eesmärk ei ole teenida kasumit. Nad teevad seda oma algatuslikult, nn oma lõbuks, ...
loodusvarade kasutuselevõtuga, mitte tööviljakuse arvelt. Riigi põhiliseks sissetulekuallikaks oli loodusvarade müük. Lõpetati Stalini ja isikukultuse kritiseerimine. Kasvas ideoloogiline surve ning tugevdati tsensuuri. Alustati uuesti poliitiliste kohtuprotsesside pidamist ja teisitimõtlejate tagakiusamist. NSVL LEONID BREŽNEVI AJAL 1970.aastatel kasvas stagnatsioon (e seisak) majanduses ning teistes eluvaldkondades. Inimeste elatustase jäi madalaks ning puudus oli nii toiduainetest kui ka tarbekaupadest (e defitsiit). Jätkuvalt paigutati raha sõjatööstusesse. NSV Liidul aitas hinge sees hoida nafta (mille hind 1970.aastatel järsult tõusis) ja maagaasi müük lääneriikidele, mille eest osteti sisse toiduaineid ja tarbekaupu. Kasvas korruptsioon (oma ametipositsioone kasutati ära isiklikuks rikastumiseks või hüvede saamiseks). Süvenes Brežnevi isikukultus.
Sageli on nii, et nad muutuvad rahast sõltumaks. On juhused, kus inimestel tekib sõltuvus hasartmängudest. Targad inimesed kasutavad raha enda harimiseks ning oma laste tuleviku kindlustamiseks. Paljudel juhtudel on raha tekinud inimeste vahel vaenu ja vihkamist. Paljud ei mõista, et raha teenitakse raske tööga ja hea mõistusega, mitte aga teiste tagant varastamise teel. Rahast tingitud vihkamise võib aga viia ettearvamatuse tagajärgedeni. Meie ühiskonnas on praeguselt hetkel elatustase väga ebaühtlane. Vaesus, mis tekitab kuritegevust ei lase ka edukatel inimestel ennast turvaliselt ja õnnelikena tunda. Minu arvates, need, kes ei suutnud saavutada nii palju kui mõni teine ei tohiks edukate inimeste üle viha kanda. Enamus neis on oma edu saavutanud raske tööga nina terava mõistusega. Vastupidi, selle üle peaks rõõmu tundma, sest nii muutub ju tegelikult parimaks kogu meie ühiskond. Töö ja mõistus on edasiviiv jõud.
keskharidusega kodanikud. Et saavutada soovitut ei pea olema ilmtingimata kõrgelt haritud, kahjuks tihtipeale loeb „hea“ töökoha saamisel ainult tunnistus kõrgema hariduse kohta. Oletame, et noor õpihimuline õpilane omandab kauaoodatud kõrgahriduse. Ta näitab tööintervjuul oma paberit, mis näitab, et tal on vajalikud teadmised antud alal ning saab tööle. Kuid mis palga eest? Noori meelitavad välismaale erinevad tegurid, kuid enamasti on see kõrgem elatustase ning suuremad palgad. Reisimises ja kodumaalt vahepeal eemal olekus pole mitte midagi halba. Halb on see, kui ei tulda tagasi. Aina rohkem noori on hakanud välismaal kõrgahridust omandama või üldse sinan elama kolinud. Kas sellest mitte ei saa järeldada seda, et Eesti riik ei suuda tagada kõrgharidusega inimestele vastavat palka? Paljude jaoks on kõrgharidus küll dokumendina olemas, aga töötatakse lihtsalt seal, kuhu juhuse tahtel või mõnel muul põhjusel on satutud.
aja jooksul ei kahane. Jätkusuutlikkus on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade huve. Sotsiaalvaldkond jaguneb Roheline elamisviis, taaskasutus, lagunematute jäätmete puudumine, ökokülad, tarbimise püsimine või vähenemine, keskkonnahoidlik kodumajapidamine, kokkuhoidlik eluviis. Säästev inimareng, vaesus, sissetuleku tase või majanduskasvu määr, sooline võrdsus, elatustase, haridus, tööpuudus, suremus, säästev eluviis, alkolism, narkomaania, tervishoid. Keskkonnavaldkond jaguneb Loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu. Saastumise vähendamine. Loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine. Majandusvaldkond jaguneb Säästev energeetika (kahjuliku keskkonnamõju vähendamine, taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt). Keskkonnatehnoloogia
Peamine eesmärk omariikluse ja julgeoleku kindlustamine 1923 sõlmiti Eesti – Läti liiduleping 1920. aastail tihenesid suhted Rootsi, Poola, Läti ja Soomega . Eesti Vabariik 1930. aastatel I Majanduskriis ja 1934. aasta riigipöörde eeldused 1929. aastal vallandunud ülemaailmne majanduskriis jõudis kiiresti Eestisse. o vähenesid tootjate sissetulekud – talud, tehased ja ärid läksid pankrotti o kasvas tööpuudus o langes elatustase Sellega seoses süvenes rahva rahulolematus, kõiges hakati süüdistama poliitikuid ja nende erakondlikku võitlust. Väljapääsuna nähti Põhiseaduse muutmist nii, et Eesti saaks tugeva presidendi, kes omaks kontrolli erakondade üle. Põhiseaduse muutmist nõudsid vabadussõjalased ehk vapsid (Eesti Vabadussõjalaste Liit – vabadussõja veteranide majandusliku olukorra parandamise eest võitlejad) kes: o Kritiseerisid demokraatlikku valitsemissüsteemi
mõlemad aitavad suurendada tööjõu tootlikkust ja kiirendavad seeläbi majanduskasvu. Rahvaarvu suurenedes kahaneb rahvastiku kindlustatus majanduskasvuks vajalike ressurssidega. See kehtib nii individuaalsete rahvuste kui kogu maailma kohta. Teadlased on püüdnud leida optimaalset rahvaarvu nii Maale kui ka üksikutele riikidele. Optimaalne rahvaarv on defineeritav rahvastiku suurusena enne seda, kui maailma või riigi elatustase hakkab langema. Optimaalne rahvaarv sõltub eelkõige sellest, milline elatustase lugeda Maa elanikkonnale rahuldavaks kas Aasia talupoja tase või USA suurfirma direktorite nõukogu liikme elatustase. Liiga kõrge elatustase liiga suure rahvaarvu juures viib ressursside kiire ammendumiseni. 19. Missugused tegurid mõjutavad sündivust? Sündivust mõjutavad tegurid Rahvastiku säilimiseks vajalik sündivus on 2,1 last ühe naise kohta. Arenenud riikides on sündivus
Milline osa oli feodaaltsivilisatsioonis linnadel? Linnad etendasid feodaaltsivilisatsioonis suurt ning olulist rolli. Tänu linnadele saavutas riik edukuse ja omandas endale omapärase kultuuri. Linnadel oli mitu olulist rolli, millega aitas kaasa jõudsalt riigi arengule. Linnad olid suured ning tähtsad kaubanduskeskused. Hoogsalt hakkas arenema käsitoo, mis pani aluse ka kaubatootmisele. Kauplemine linnades oli peaaegu samatähtis kui jumalateenistus. Eri käsitööalad jagati tsunftidesse, mis kindlustasid eduka kauba müügi. Tekkisid kaubalinnad ja nende liit Hansa, mille vahendusel oli lihtsam oma kaupu müüa või osta kaupu oma maale. Selle üks põhimõtteid oli veel, et kaupmehed oskaksid üksteisega kokku hoida. Näiteks Venemaalt saadi palju vajalikku: metsamaterjale, tõrva, vaha, mett. Linnad mängisid olulist rolli ka kultuurikeskustena. Linna vaadeldes avaldusid suured ning v...
Infotehnoloogiast Infotehnoloogia on informatsiooni talletamine, töötlemine ja levitamine peamiselt arvutite abil. Arvutite kasutamine praeguses maalilmas on väga levinud. Euroopas on enamustel inimestel arvuti kas tööl või siis kodus olemas. Arvatavasti on sama lugu ka teistes maailma piirkondades, kus elatustase selle vähekene kõrgem on. Arvuteid kasutatakse kodus, tööl, koolides ja veel muudeski kohtades. Arvutitel on erinevaid otstarbeid, neid saab kasutada vaba aja veetmiseks, töötamiseks, õppimiseks ja erinevate maailma asjadega ennast kursis hoidmiseks. Arvuteid on erinevaid, on koduarvuteid, mis on suuremad ja võimsamad, on sülearvuteid, mis sobivad töötamiseks oma väiksemõõdulisusega ja oma küllaltki hea töövõime tõttu
SIDE ARENG SIDEVAHENDID RAADIOSIDE TELEFON, SATELLIIT, RAADIO RAHVASTIKU KIIRE KASV; DEMOGRAAFILINE RAHVASTIKU JUURDEKASV AEGLANE; SUUR ELATUSTASE ON KÕRGE; MADAL SÜNDIMUS / SUREMUS; PLAHVATUS; SÜNDIMUS / UUENEMINE SÜNDIMUS / SUREMUS OLEMAS MEDITSIIN; ON KÕRGE KÕRGE ELUIGA SUREMUS SUUR SISSETULEK
juurdunud kõigis ühiskonna valdkondades · Ümberkorraldused on midagi revolutsiooni ja reformide vahepealset: rahvas avaldab survet, aga toimub seaduste ja õiguskorra raames Siirdeühiskonna ohud: · Rahvas nõuab kiireid lahendusi · Demokraatia võib näida vahel liiga ebaefektiivse valitsemismudelina tekitab igatsust autoritaarsuse järele · Majanduslikud ümberkorraldused tekitavad majanduskriisi, elatustase langeb · Reformide ebaühtlane tempo Uus poliitiline kultuur juurdub aeglaselt, ametnikud pole valmis, korruptsioon, väärtusvaakum Kas okiteraapia ja kiired reformid või aeglased, mis halvenavad elujärge veelgi USA sõltumatu organisatsioon Freedom House on 1972. aastast hinnanud demokraatia arengut maailma riikides. (vabad, osaliselt vabad ja mittevabad) Vaata tabel lk.20. Demokraatia tunnusjooned:
Kas heaoluühiskond muudab inimese laisaks? Heaoluühiskond on ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab tavaliselt valitsus. Seda iseloomustab kõrge elatustase, mille kindlustab inimeste pidevalt suurenevad sissetulekud ning sotsiaalse turvalisuse kasv. Heaoluühiskonnas on kehtestatud mitmesugused töötu- ja vaesustoetused ning pensionid ja stipendiumid, mis aitavad vähendada tööpuudust. Need kõik peaksid aga muutma inimeste elu üpriski lihtsaks, lausa laisklevaks. Inimesed on väga intelligentsed olevused. Et kergemini elus läbi lüüa, valivad nad tihti kõige lihtsama tee
Majanduskriisi perioodil on paljud ettevõtted vähendanud tegevust või sootuks likvideeritud. See on kaasa toonud tööhõive vähenemise, töötasude vähenemise, elanikkonna elatustaseme languse. Kõik eelnev on võimendanud ettevõtluse arengu vajadust. Ettevõtluse üks osa on väikeettevõtlus. Väikeettevõtlusega tegeleb või alustab tegelemist suur osa elanikkonnast. Põhjusteks on palgatöö kaotamine, soov olla iseseisev, soov säilitada elatustase jne. Väikeettevõtlusega tegelemiseks ei piisa ainult soovist või heast ideest. Soovile ja heale ideele lisaks vajab äritegevusega alustaja head haridust, analüüsioskust, oskust leida seoseid erinevate asjade vahel. Eelnev annab kindlust suurenevas konkurentsivõitluses püsima jäämiseks. Konkurentsivüimet aitab parandada ja kindlustada pidev toodete, teenuste, töömeetodite parendamine, uuendamine.
Eesti Vabariigi rahad Eestil on olnud läbi aegade palju erinevaid rahasid. Tuntumad neist on rubla, kroon ja hiljuti kasutusele võetud euro. Eesti kroon (EEK) oli kasutusel alates Eesti I Vabariigist, ehk 1924-1941 ning pärast Nõukogude okupatsiooni, mis lõppes 1991, võeti see uuesti kasutusele. Sõna ''kroon'' algkuju võeti üle rootslastelt, müntide kohta kasutatav sõna ''sent'' võeti aga üle ameeriklastelt ja lääne- eurooplastelt. Üks kroon võrdus sada senti. Kroon on ilmselt olnud eestlastele kõige südamelähedasem raha. See on olnud eestlaste nö ''oma'' raha. Eestlastel on endil õigus olnud sellele nimi panna ning sellega väärtus siduda. Kroonidel olid kujutatud eestlastele tähtsad kultuuritegelased läbi ajaloo Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Anton Hansen Tammsaare ning Jakob Hurt. Kahjuks kaotati kroon täielikult 15. jaanuaril 2011. Euro (EUR) võeti Eesti Vabariigis kasutusele 1. jaanuar 2011. Eur...
1. Nimeta ja kirjelda Põhja ja Lõuna riike. Põhja riigid on kõrgelt arenenud riigid, kõrge elatustase – Norra, Rootsi, USA, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa. Lõuna riigid e. arengumaad – Niger, Nigeeria, Egiptus. 2. Poliitiline kaart- kaart mis kujutab maailma riike ja piire nende vahel. 3. Nimeta tihedalt/hõredalt asustatud riike maailmas. Tihedalt: USA, Hiina, Jaapan. Edukad, viljakas maa, maavarad, soodne kliima. Hõredalt: Austraalia, Gröönimaa, Island, Kanada. Liiga soe kliima, kõrbed, rasked elutimgimused või liiga külm, lumi, jää. 4
Minu nimi on Kristiina Toomik ja olen valitud YFU Eesti vahetusõpilaseks Rootsi 2015/2016 õppeaastal . Pöördun Teie poole, sest otsin abikäsi minu unistuste tähelennul. Olen 15- aastane ja pärit Lagedilt. Hetkel olen lõpetamas Lagedi Koolis 9. klassi. Olen abivalmis ja hea kohanemisvõimega aktiivne noor Eesti neiu, armastan uusi väljakutseid ning huvitavaid ettevõtmisi, saades läbi nende kogenumaks, iseseisvamaks ja julgemaks. Soovin minna Rootsi, sest sealne haridus ja elatustase on väga kõrge ja usun, et sellise riigi koolisüsteemiga tutvumine annab mulle võimaluse tulevikus panustada Eesti haridusse. Samuti on ka ratsasport Rootsis väga hinnatud ja see on ka üks minu vahetusaasta prioriteetidest. Kuna Rootsi koolid on väga kõrge tasemega ja sealne õpikeskkond on väga sõbralik ja turvaline, siis sooviksin kindlasti sellest osa saada. Väljaspool kooli osalen aktiivselt Lagedi Noortekeskuse tegemistes, kus aitan korraldada
veeuputus.” Majanduse arengu nimel tuleks kõigil töövõimelistel inimestel käia tööl, mitte minna lihtsamat teed pidi ning elatuda vaid sotsiaalabist ning töötukassa rahade eest. Iga töökoht ja tööline edendab ettevõtet, mis omakorda riigi majandustaset. Inimesed peaksid rohkem mõistma kui suur võim on väikestel asjadel. Maailm ei ole kunagi olnud aus, ei ole seda praegu ja ei ole ka tulevikus. Arenenud riigiks nimetatakse just ühiskonda, kus inimeste elatustase on võimalikult stabiilne ja selle nimel tulebki tööd teha ja vaeva näha. Peale majanduse arengu on elamisväärseks eluks vaja ka keskkonna eest hoolt kanda. Kui pole puhast õhku mida hingata, mürkideta vett mida juua ja taimi mida kasvatada, ei püsi meie tervis just kaua korras. Suureks probleemiks tänapäeval on linnaõhu saastumine. Seda probleemi saab igaüks meist ise vähendada, kui lähtuda inimeste tegelikest vajadustest. Näiteks kasutada vähem
Kõhulahtisuse Patogeenid Haiglanakkused Aids (andmed aastast 2008) · Aafrikas elab 33.4 miljonit HIV-i nakatunud inimest · Igal aastal nakatub Aafrikas HIV-i 2.7 miljonit inimest · Aafrikas sureb aastas AIDS-i 2 miljonit inimest. Toidukriis · Toidukriisi all kannatanute arv suurenes kahe viimase aasta jooksul 100 miljoni inimese võrra. · Toidu hinnad maailmaturul on aafriklaste jaoks liiga kõrged kuna elatustase ja sissetulekud on pea olematud võrreldes arenenud riikidega. Toidukriisi põhjused · Kõrbestumine · Kahjurite levik · Haritava maa kvaliteedi langus · Erosioon Kõik need tegurid on ÜRO keskkonnaprogrammi (UNEP) vastse aruande kohaselt juba vähendanud Aafrika põllumajandustoodangut regiooniti kuni 2 korda Täname kuulamast! http://www.youtube.com/watch?v=pP_QiLO0VKo
Selles kontektis on see nii ja naa. Tõsi on selles suhtes, et Eesti läheb jälle võõra võimu alla,kuid seekord vabatahtlikult. Mina arvan, et kui kõik jätkub nii nagu ta on läinud, siis Soome ja Eesti ühinevad ühtseks Soome. Soome ja Eesti vahele ehitatakse sild, millest tulevikus saab üldse maantee. Riigikeeleks saab soome keel, kuna soomlasi on palju rohkem ning keeled on üsna saranased ka, seega on eesti keelelt üleminek soome keelele vägagi lihtne. Inimeste elatustase tõuseb oluliselt: inimeste palgad ja kõiksugused toetused suurenevad oluliselt(lastetoetus, pension), võrreldes Eesti ajaga. Minu järeldus on, et Eesti ei saa oma hetkeliste probleemidega ise hakkama ja see,et Eesti ja Soome ühinevad toovad mõlemile poolele palju rohkem kasu. Soomlastele töökad eesti töölised ja Eestile majanduslikult parema elu. Usun, et eestlased oleksid siis palju rohkem rahul.
tehaseid, tööliste arv kolmekordistus. Töö ehitusmaterjalitööstuses, põlevkivitööstus, metalli-ja paberitööstus, kaubanduse areng. *23a.kriis-pangad olid jaganud laene, nende tagasisaamine raskendatud. Raha trükiti juuede(inflatsioon), müüdi maha riigi kullavarud. Venemaa kärpis majandussidemeid Eestiga. Sajad kaubandus- ja tööstusettevõtted pankrotistusid, kiiresti kasvas tööpuudus, langes elatustase. *24a. uus majanduspoliitika- valitsus sekkus enam majanduse suunamisse. Vene turult orienteeruti ümber Euroopa turule. Tööstuse asemel esikohale põllumajandus. Riik aitas kaasa ühistegevuse arendamisele, maaparandusele, sordiarendusele, kutseoskuste levitamisele. *Panga- ja rahareform-(üleminek kroonile). Majanduslik tõus:suurenes põllumaj-ja tööstustoodang, kasvas eksport, tõusis elatustase, võimalused uuteks investeeringuteks. Eesti majandus integreerus Euroopa majandusega.
Parteil oli suur kontroll kogu ühiskonna üle. Julgeolekuorganitel oli suur võim. Kasutati hirmutamist ja otsest terrorit. Majandus (nii tööstus kui ka kaubandus) oli valdavalt riigistatud. Majanduse juhtimine oli tsentraliseeritud. Kehtis käsumajandus. Suur sõjaväestatus ning suured kulutused riigikaitsele. NL ühiskond- inimesi tuli hoida pidevas hirmus. Tugevnesid repressioonid. Toimusid massilised arreteerimised ja küüditamised. Rahva elatustase oli madal, sest peamised ressurssid läksid sõjatööstusesse. Süvenes ideoloogiline surve. Võideldi läänestumise vastu. Isikukultus. GULAG- vangilaagrite võrgustik NSV Liidus. Oli oluline NL majanduse jaoks. Kommunistide võimulepääs Ida-Euroopas: Punaarmee okupeeris riike. NSV Liit seadis võimule endale meelepäraseid valitsusi. Ajutine valitsus tegi mõned populaarsed ümberkorraldused. Korraldati valimised.
2)kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused 3)kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis 4)majandus, tööstus ja kaubandus oli valdavalt riigistatud 5)sõjaväestus suurem, kulutused suuremad riigikaitsele. Stalin hoidis kõiki hirmuseisundis, et diktatuuri kindlustada. GULAG-i(vangilaagrite võrgustik) vajas S majanduse käigushoidmiseks. Massilised arreteerimised, küüditamised. Elatustase madal, raha sõjatööstusesse. Kogu võim Stalinil. Tahtis võimu kogu GER üle, ebaõnnestu. 1949 kuulutati välja Saksa DV. 5.03.1953 suri Stalin. Võimule Beria- tegi elu paremaks, aga arreteeriti, sest osad kartsid, et laseb nad kõrvaldada ja hiljem Beria lasti maha. Korea 1950-53- P-K ründab L-K NSVL ja Hiina toetusel, kuid ei õnnestunud hästi, sest L-K-d toetasid lääneriigid. Tekkis P-K ja L- K.Berliin 1953- Töölised hakkasid mässama
rikkalikult leidunud on. Viimane suurendas ka rauamaagi kaevandamist juba eelmise sajandi lõpus. Pehmema kliimaga Taani on peamiselt põllumajanduslik riik, ta on orienteeritud loomakasvatusele ja loomakasvatussaaduste ekspordile. Kõik need harud on säilinud suures osas ka tänapäeval, kuigi lisandunud on ka palju uusi ja tulusamaid. Praeguseks ongi kõik Põhja- Euroopa riigid majanduslikult kõrgelt arenenud, Taani, Norra ja Rootsi elatustase on üks kõrgeimaid kogu maailmas (vaata joon. 1). Nii Rootsi kui ka Soome majandus põhineb suuresti metsandusel, Rootsis on heal järjel ka masina- ja autotööstus. Norra tegeleb nafta ja maagaasi ekspordiga, sest seda leidub palju Põhjameres. See riik on ka rikas odava hüdroenergia tõttu. Põhjamaadele on iseloomulik ka põllumajandus, eriti loomakasvatus (piimakarja-, sea- ja lambakasvatus). Lapimaal on tähtis põhjapõdrakasvatus,
1.gari ülestõus- aeg: 1956a. Põhjused: 1. erinevus Lääne-euroopa ja Ida-Euroopa aregus suurenes (Austria eeskuju). 2. VLO baaside rajamine Ungarisse. 3. peale Stalini surma hakkasid levima demokraatlikud meeleolud (KP juhiks sai J. Nagy). 4. Põllumajandusreformid (kolhoseerimine). *Sügis 1956 toimus Budapestis demonstratsioon, mis suruti maha vene sõdurite ja tankide abil. Tagajärjed: 1)ülestõus suruti maha.2) 200 000 inimest põgenes läände.3) põllumajandusreformid peatati. 2.essi kriis: Probleem: Egiptus tahtis oma kanalit oma valdusesse, kuna see kuulus Inglise- Prantsuse aktsionäridele. * 1952 sai Egiptuse riigipeaks G.A.Nasser kes püüdis kanalit iga henna eest ratsionaliseerida. Sellele seisid vastu Inglismaa, Prantsusmaa,USA ja Iisrael. NSVL pakkus egiptusele oma abi kui Egiptus liitub sotsialismileeriga. Tagajärjed: 1) egiptus sai suessi kanali oma valdusesse.2) Egiptus hakkas arenema sotsialismi suunas, kuid 70-tel loobuti. 3) In...
Inimesi näljutati, võeti vastu talve ära nende viimanegi vilja varu. Need kes olid rikkamad talupojad need kuulutati kulakuteks ning kui üht ühiskonna kihti, hakati taga kiusama ja hävitama. Valitses salapolitsei terror, hirmu ja usaldamatuse õhkkond. Vangide töö rakendati eelkõige sõjamajanduse edendamiseks. Elati pidevas kaubapuuduse (defitsiidi) tingimustes. Tarbekaupade ja teenuste kvaliteet langes. Rahva elatustase langes kuni näljahädade ja massilise suremuseni. Kui riigis oli näljahädad ja kriis, müüdi teistesse riikidesse vilja, et mitte näidata seda seisu mis tegelikult Nõukogude Liidus toimus.. Välispoliitika oli endassetõmbunud, usaldamatu ja agressiivne. Mittekommunistlikke riike peeti vaenlasteks. Sageli ei usaldatud ka teisi kommunistlikke riike. Kõik väljatoodu ei paistagi võib-olla nii hirmus kui see tegelikult oli, on toodud lagedale
võimalus) 5. kooselu traditsioonid (millal on tavaks alustada kooselu ; kas elatakse ühe /kahe naisega ; kui palju on elu jooksul partnereid jne. ) 6. väärtused ( millised on elus kõige hinnatuimad väärtused ) 7. traditsioonid ühiskonnas ( normiks peetav laste arv, suhtumine laste saamisesse ) 8. naiste ja meeste seisund ühiskonnas, võimalused ja vabadus oma elu korraldada 9. majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks (toit, raha, elatustase, poliitika ) Sündimus erineva rahvastikuarenguga riikides Rahvastiku arengu traditsioonilises etapis ei kasutata enamasti pereplaneerimise võtteid. Abiellumine ja laste sünd omavahel tihedalt seotud. Lapsed on pere rikkuse märk. Normid ja tavad soosivad paljulapselisi peresid. Lapsi odav ülal pidada, kuna lähevad varakult tööle ja ettevalmistumise periood eluks on lühem. Kaasaegses ühiskonnas ei ole abiellumine, seksuaalsuhted ja lapse sünd nii seotud. Osa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
