kes Viljandimaalt jälle koju oli tulnud. Ilmselt tekitas see neis jälle vanad soiku jäänud tunded. Raamatu lõpus asusid need kaks elu poolt räsitud hinge jällegi kokku ja asusid Turjale elama. Arvan, et selles raamatus oli tegu tüüpilise tolleaegse eluga, kus elutee valikuid tehti mõeldes oma perele ja kasudele ning südame häält kuulati suhteliselt vähe. Peeti kinni kohustustest ning rabati palju tööd, et ära saaks elatud. See aga ei taganud tingimata elus õnne ning võis põhjustada probleeme. Arvan, et tänapäeval on inimesed saanud tunduvalt iseseisvamaks ning saavad ka üksi hakkama. Praegusel ajahetkel pole ka nii palju reegleid, mille järgi peaks toimima. Kindlasti oleks selles ajahetkes elamine minu jaoks olnud liiga piiratud ja üksluine ning olen õnnelik, et saan elada just nüüd ja praegu. Minule eriti sellised raamatud ei meeldi, sest nad ei tekita minus piisavalt põnevust ja huvi.
Hamletile vandenõu ja nad lepivad ära, Laertes sureb, Hamlet jõuab enne oma surma tappa Claudiuse ja nimetada oma pärijaks Fortinbras', kes saabub ja käsib Hamleti keha auavaldustega ära kanda. Autor tahtis selle teosega öelda, et alati ei pea olema võitjad ja kaotajaid. Alati ei pea võim jääma headele või halbadele. Teinekord tuleb lõpp kiirelt, ootamatult ja rahumeelselt. Koos inimestega võivad kaduda ka probleemid, mille pärast on varasemalt läbi elatud rohkelt tülisid ja valatud palju verd. ,,Olla või mitte olla selles on küsimus." Autor näitas kui raske on sellistes olukordades toime tulla. Meeltesegaduses tehakse alati kiireid ja mõtlematuid otsuseid, mis võivad väga kurvalt lõppeda. Nii lõppes ka see lugu kõigi surmaga, kus kõigi veretööd said tasutud. Minu arusaam sellest loost on, et Hamlet oli inimloomuse ohver. Tema võitluse põhjus, mis sest, et igaüks mõistab seda natuke isemoodi, on kõigile arusaadav
armastaja võib tunda. Samuti on uue hingamise, vabaduse ja iseseisvuse tunde tekkimine üks positiivsemaid lahutamise tagajärgi. Lahutamine annab inimesele õppetunni, mis jääb teda saatma kogu eluks. Ning need, kas halvad või head, on alati kokkuvõttes positiivsed. Tänu sellele on saadud kogemus, mida saab kasutada tulevikus halva vältimiseks või leidmiseks, kui esinevad samad tundemärgid, mida on juba varem läbi elatud. Samuti õpib ka lahkuminemiste abil rajama paremaid suhteid tulevikuks. Eelmisest suhtest on õpitud ka seda, mida inimene ise saab järgmisel korral suhtes paremini teha ja mida enda juures muuta. Paar saab suhte lõpetada ka ajutiselt, mida tänapäeval kasutatakse ka ,,aja maha võtmise" nime all. Mõlemad osapooled võtavad endale aega, et mõelda järele, kas see suhe, milles nad hetkel on, rahuldab neid. Kas suudetakse leppida teise osapoole vigadega ning kas see
oma usu säilitanud. Jah Rebane oli võidelnud, oli oma usu säilitanud. Aga kas ka lootuse oma viimastel hetkedel? On räägitud, et teades ette oma peatset lahkumist, oli ta oma arvuka kirjavahetuse hävitanud. Rebane oli võitja, kes pidevalt kaotas. Iga kaotus oli aga midagi selle nimel, et see tulevikus võiduks ümber kasvaks. Alfons Rebane on mees, kes kogu oma elu aeg võitles õiguse, vabaduse ja Eesti eest. Üks elu, suur ja tõsine, oli elatud ning meil, elavatel, on põhjust selle üle mõelda. Kuigi vast keegi ei küündi tema tasemele. Inglise keeles on ütlus : You've got large shoes to fill. Sellist teist Eesti sõjameest polegi tehtud.
Kas meil on üldse piisavalt võimu, et oma tahet läbi suruda? Seetõttu ei olegi piiride seadmises põhiküsimuseks mitte võim, vaid vastastikused kokkulepped. Kuid kas üldse on olemas õiget ja valet? Kas on head ja halba kasvatust? Eelpool mainitud küsimustele püüabki käesolev kirjatükk vastused leida. Üks olulisemaid kasvatusvorme on väärtuskasvatus. Väärtuse mõiste alla mõtleme sõpruse, armastuse ja pereväärtust. Väärtuskasvatus paneb lapsi mõtlema, et räägitud ja elatud väärtused on tihtipeale erinevad. Kokkuvõtvalt võib öelda, et väärtuskasvatus peaks täitma nelja ülesannet: 1) õpetama enda ja teiste väärtusi ära tundma, märkama (kus väärtused avalduvad?), 2) analüüsima väärtuste üle (kas väärtused on, head või halvad? millised võivad olla tagajärjed nende väärtuste järgi tegutsemisel?), 3) võimaldama inimese loomuomadusi praktiseerida (harjutades kujuneb iseloom),
ELUVIISIST PÕHJUSTATUD TERVISEKAOTUS: MIDA ME TEEME VALESTI JA MIKS ? Anželika Prohhožai V 13. rühm Termin “haiguskoormus” (burden of disease) ehk “tervisekadu” surmade tõttu kaotatud eluaastate ja haigestumuse tõttu kaotatud täie tervise juures elatud eluaastate summa. Haiguskoormuse mõõtmise eesmärkid: a. ülevaate andmine rahvastiku summaarsest tervisekaost; b. peamiste tervisekaotust põhjustavate haiguste kindlakstegemine; c. enim ohustatud vanuserühmade kindlaksmääramine; d. terviseuuringute prioritiseerimine; e. tervishoiupoliitika suunamine. Esimene rahvusvaheline haiguskoormuse uuring – Global Burden of Disease Study (GBD) – 1990. aastal; Maailmapank, WHO ning Harvard School of Public Health’i koostöö. Eesmärgiks oli hinnata maailma rahvastiku tervise kogukaotust ja tervisekaotuse erinevusi peamiste regioonide vahel. Kokku kaotati maailmas 1990. aastal haiguste ...
Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödunud või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainuski silmapilk teisest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemat, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Kasutatud kirjandus: Lisa 1- „On raske vaikida ja laulda mul Artur Alliksaare elust“ Margit Mõitlik Lisa 2- Artur Alliksaar mälestustest Henn-Kaarel Hennat Lisa 3 - fotod perearhiivist. Maaleht nr15 (551) 16. aprill 1998 Artur Alliksaar väike luuleraamat Kasutasin oma vanaema Elleni mälestusi.
mõeldud ja muudavad realistliku romaani filmilikuks melodraamaks. Samal ajal on filmi siiski Kivika romaanist küllalt alles jäänud. Eelkõige põhimotiiv — kooliõpilased lähevad Eesti eest vabatahtlikult sõtta, panevad oma elu kaalule olukorras, kus puhkev Eesti riik on veel nõrk. Samuti on film tabanud Vabadussõja algperioodi sõjalist ja sotsiaalpoliitilist olemust ning ümbritsevat olustikku ja olmet. Mis puutub erinevustesse raamatust, siis eks olnud juba Kivikase romaan läbi elatud sündmuste ja mõtete kirjanduskunstiline väljendus ja mitte igati täpne dokument või protokoll. Võttes filmi iseseisva kunstiteosena ja mitte ainult kui romaani ekraniseeringut, on tegu toreda ja haarava filmiga, olgu see siis paiguti melodramaatiline või mitte. Mõneski mõttes pakub film rohkemat kui romaan. Näiteks filmi algus saksa ohvitseride kõneluse, noorte poolt „aja seisma paneku“ ja lippude vahetusega, annab paari lause ja efektiivse visuaalse sümboolikaga hästi edasi
Jätkub kalapüük, küttimine, käsitöö ja korilus. Käsitöös valmistati savinõusi ja kaunistati kammikujulise objektiga. Töö- ja tarberiistad olid palju rohkem arenenud, tulekiviesemed olid töödeldud ühtlaselt üle pinna. Samuti tõid nad ka uued matmiskombed. Surnud sängitati asula territooriumile. 7. Nöörkeraamika kultuurile on omane õhuke kultuurkiht ja vähesed leiud. Millele see viitab? 2p Sellele on pakutud kaks seletust. Ühe oletuse järgi ei elatud pikemalt ühes kohas paigal, vaid otsiti uusi maid karjale ja põlluharimiseks. Teise arvamuse järgi võivad napid leiud hoopis näidata, et suuremad kogukonnad olid jaganenud omaette elavateks üksikperedeks, kes ei jätnud eriti palju arheoloogiliselt avastavaid jälgi. 8. Miks on leitud vanemast pronksiajast suhteliselt vähe pronksesemeid? 1p Eestis puudusid vask ja tina pronksi valmistamiseks, aga mujal olid pronksiesemed liiga kallid 9
Hamletile vandenõu ja nad lepivad ära, Laertes sureb, Hamlet jõuab enne oma surma tappa Claudiuse ja nimetada oma pärijaks Fortinbras', kes saabub ja käsib Hamleti keha auavaldustega ära kanda. Autor tahtis selle teosega öelda, et alati ei pea olema võitjad ja kaotajaid. Alati ei pea võim jääma headele või halbadele. Teinekord tuleb lõpp kiirelt, ootamatult ja rahumeelselt. Koos inimestega võivad kaduda ka probleemid, mille pärast on varasemalt läbi elatud rohkelt tülisid ja valatud palju verd. ,,Olla või mitte olla selles on küsimus." Autor näitas kui raske on sellistes olukordades toime tulla. Meeltesegaduses tehakse alati kiireid ja mõtlematuid otsuseid, mis võivad väga kurvalt lõppeda. Nii lõppes ka see lugu kõigi surmaga, kus kõigi veretööd said tasutud. Minu arusaam sellest loost on, et Hamlet oli inimloomuse ohver. Tema võitluse põhjus, mis sest, et igaüks mõistab seda natuke isemoodi, on kõigile arusaadav
,,La llamada" (1954). Hiljem lisandus veel neli novelli: ,,El infierno", ,,Recien casados", ,,El alivio" ja ,,El secreto de la gata". Laforet oli teerajaja. Ta mõjutas Miguel Delibest ja Madriidi realiste 1950ndatel. Ta sillutas teed nais(romaani)kirjanike generatsioonile näiteks Carmen Martín Gaite, Ana María Matute kes mässasid halveneva seisukorra vastu sõjajärgses Hispaanias. Ta pööras oma hüüdnime ,,imelik tüdruk" komplimendiks vastuvoolu elatud elule. Pärast Laforeti surma 28.veebruaril 2004, on tähelepanu hakatud pöörama ka tema vähemtuntud teostele, kuid teda teatakse siiski kui ,,Nada" autorit, mida tõestab ka fraas: ,,Después de Nada, nada" (peale ,,Nadat", mitte midagi). Kasutatud materjal: Talvet, Jüri "Hispaania vaim" (lk 282-287), Ilmamaa, 1995 http://www.britannica.com/EBchecked/topic/327734/Carmen-Laforet http://en.wikipedia.org/wiki/Carmen_Laforet http://www.guardian.co.uk/news/2004/mar/05/guardianobituaries
romaani filmilikuks melodraamaks. Samal ajal on filmi siiski Kivika romaanist küllalt alles jäänud. Eelkõige põhimotiiv -- kooliõpilased lähevad Eesti eest vabatahtlikult sõtta, panevad oma elu kaalule olukorras, kus puhkev Eesti riik on veel nõrk. Samuti on film tabanud Vabadussõja algperioodi sõjalist ja sotsiaalpoliitilist olemust ning ümbritsevat olustikku ja olmet. Mis puutub erinevustesse raamatust, siis eks olnud juba Kivikase romaan läbi elatud sündmuste ja mõtete kirjanduskunstiline väljendus ja mitte igati täpne dokument või protokoll. Võttes filmi iseseisva kunstiteosena ja mitte ainult kui romaani ekraniseeringut, on tegu toreda ja haarava filmiga, olgu see siis paiguti melodramaatiline või mitte. Mõneski mõttes pakub film rohkemat kui romaan. Näiteks filmi algus saksa ohvitseride kõneluse, noorte poolt ,,aja seisma paneku" ja lippude vahetusega, annab paari lause ja efektiivse
1994 ilmus Edgar Valteri esimene omakirjutatud ja -joonistatud lasteraamat "Pokuraamat". Kokku on Edgar Valter lastele kirjutanud-joonistanud 15 lasteraamatut ning kujunenud üheks viljakamaks ja tunnustatumaks eesti lastekirjanikuks.Küsimusele, kuidas kunstnikust sai kirjanik, on Edgar Valter vastanud: "Olles illustreerinud õige mitmeid lasteraamatuid, tekkis ajapikku mõte ja soov püüda ka ise lastele kirjutada. Otseseks ajendiks sai Võrumaa loodus, mille keskel juba pikemat aega elatud." E. Valter on läbi aegade enim tunnustust pälvinud autor Nukitsa konkursil, kus kirjanike ja kunstnike loomingu hindajaks on tuhanded Eestimaa lapsed.1996 kanti Edgar Valter Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja "Pokuraamatu" piltide eest ja märkimaks tema elutööd lasteraamatukunstnikuna. 2001. a. omistati talle Valgetähe kolmanda klassi orden. 4 III Looming Autoriraamatud lastele: Pokuraamat (1994; 1
sõjaväemasinad. Siis lahkusid Nõukogude väed lõpuks ka Eestist, ent midagi elule vaenulikku nagu oleks tulnud üle lahe kunstniku armastatud kadakaväljale ja kadakad, keda Leili Muuga on aastaid kujutanud kui isiksusi, hukkusid. 1960- tänapäevani on tal kadakatest maale Enamasti on ta kujutanud kadakatega maastikke erinevas valguses, haljaste ja kaunitena. Vaid mõnel maalil aimub kunstniku poolt isiklikult läbi elatud looduskatastroof tema armastatud suvemaastikul. Lisaks saad vaadata: L. Muuga tutvustab teost Gustav Ernesaksast: https://arhiiv.err.ee/vaata/pildi-sisse-minek-leili-muuga
Sanskritikeelne sõna karma tähendab ,,tegu". Karma seadus avardab põhjuse ja tagajärje printsiibi eetika valdkonda, rõhutades, et kõikidel tegudel on tagajärjed nii endi kui teiste jaoks. Mida oskuslikumalt käitutakse, seda õnnelikumat ja helgemat elu kogetakse tulevikus. Mida oskamatumad on teod, selle võrra on õnnetumad ja süngemad ka edasised elukogemused. Tavapäraselt on karma seadus seotud ümbersünni ideega, kus oskuslikult elatud elu viib taassünnini kaunis ja meeldivas eksistentsivormis, oskamatult elatud elu aga uuestisünnini piinarikkas kannatusseisundis. Need tagajärjed ei teki tasu ega karistusena, vaid ainuüksi seetõttu, et kogetakse ümbritsevat maailma oma olemasolu seisundi peegeldusena. Taevalike olenditena kogetakse ka taevalikku seisundit, põrgulike olenditena kogetakse sõna otseses mõttes põrgut. Paljud Lääne budistid aktsepteerivad karma ja ümbersünni ideed kui olulist
mis kõik rängemaks teeb. Eriti raske oli talle jumalagajätt ta emaga. Ta ema vaatas talle sõnatult otsa, Paul nägi, et ta ema oli hommikuti tõustes kurb, sest üks päev oli jällegi vähemaks jäänud. Lõpuks on Paulil peas vaid üks mõte, et ta poleks pidanud puhkusele tulema. Sõda muutis ka noorte väärtushinnanguid. Nad väärtustasid rohkem enda elu ja sõpru, kellega nad olid koos rindel käinud, kellega koos oldi tehtud nalja, elatud üle kurbushetki ning kes olid neid kaitsnud ja nendele toeks olnud. Sõprus oli see, mis hoidis Kati ja Pauli ning teisi kamraade koos ja elus veidi pikemat aega. Üks olulisemaid kohti raamatus oli see, kus nad käisid koos evakueeritud küla valvamas ja kaitsmas. See tegevus lähendas neid väga palju, nad suutsid säilitada kainet mõistust ning olla üksteisele toeks ja abiks. Sõprus oli see, mis neid tõepoolest koos hoidis ning aitas neil olla sellised, nagu nad olid alati olnud
august 2006). Oma teises luulekogus "Saage üle" (kirjastus Tänapäev) on Andra Teede luule muutunud teravamaks, särtsakamaks ja valitudsõnalisemaks, torgates nõnda silma vaoshoitud ja malbe eesti naisluule taustal. Oma osa sellesse on andnud ka poetessi tihe lävimine "metsikuma" ja "mängulisema" osaga eesti tänapäeva kirjandusest alates 2006. aasta augustist on ta Tartu Noorte Autorite Koondise liige. "Saage üle" peegeldab suure osavõtuhuviga elatud harilikku, igapäevast, kuid ometi poeetilist elu, kus olulisel kohal on oluliste linnade tänavad ja inimesed. Jürgen Rooste Jürgen Rooste (sündinud 31. juulil 1979) on eesti luuletaja. Ta lõpetas 1997. aastal Tallinna Reaalkooli ja õppis Tallinna Pedagoogikaülikoolis 1997 2002 eesti filoloogiat. Jürgen Rooste töötas kuni veebruarikuuni 2007 ajalehe Sirp kirjandus- ja tegevtoimetajana ehk peatoimetaja parema käena. Märtsist 2007 Eesti Instituudi juhataja Soomes.
LOOB LÄHEDASE SIDEME TEISE INIMESEGA, KUI TA SEDA LUUA EI SUUDA, VÕIB ARENEDA ÜKSINDUS- JA ISOLEERITUSTUNNE; 7) GENERATIIVSUS VÕI STAGNATSIOON (30.-60. ELUAASTA): JÄRGMISE PÕLVKONNA KASVATAMINE JA JUHENDAMINE; INIMESED , KES SELLIST TEGEVUST EI LEIA, VALIVAD ENDASSESULGUMISE TEE, MIS TOOB KAASA STAGNATSIOONI; 8) INTEGRAALSUS VÕI MEELEHEIDE (60.-60+): INIMENE VAATAB ELULE TAGASI; VÕIB LEIDA, ET ELUL ON OLNUD TÄHENDUS JA TUNNETADA ISEENDAGA RAHULOLU, KUI TUNNEB VASTUPIDIST (ELU ON ELATUD VALESTI, AGA PARANDADA ON HILJA), JÕUAB INIMENE PÜSIVA MEELEHEITE SEISUNDINI. MEHE JA NAISE ERINEVUSED VÕIMED: NAISTEL ON ARENENUD KEELELISED OSKUSED, ON KA MEESTEST PAREMAD LUGEJAD, MEESTEL AGA RUUMILISE MÕTLEMISE-VISUAALSED VÕIMED; KÄITUMINE: TÜDRUKUTE KASVATAMISEL PÖÖRATAKSE TÄHELEPANU TUNNETELE JA SUHETELE, POISTE PUHUL VÕISTLUSLIKKUSELE JA ALGATUSVÕIMELE. TÜDRUKUID ISELOOMUSTAVAD LÄHEDUS, KOOSTÖÖ JA SUHETE RÕHUTAMINE, POISSE VÕISTLUSLIKKUS JA ÜLEOLEKU NÄITAMINE.
aastast 1958. Seitsmekümnendate aastate alguses muutus miskipärast ta väljenduslaad napiks. Eriti sõnade vaene on aastal 1970 avaldunud ,,Seesama meri meis kõigis". Sellest luulest võib aru saada, et ta on loobunud värsi mõisteist ning tekst põhineb pealmiselt ühesõnalistest ribadest Sõnatus on seal väga metafoorne ja mõistukõlaline. Aastal 1982 ilmunud ,,Raske on kergeks saada" on samuti väga minimaalne, kuid metafoorsust on seal vähem. ,,Tükk elatud elu" ja ,,Õhtu toob kõik tagasi" on jällegi samalaadsed luulekogud. Kirjeldus on lihtne, kuid sellesse on põimitud paradoksaalsed mõttekäigud ja müstlised äratundmised. 4 Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kaplinski http://jaan.kaplinski.com/life/elukaik.html http://jaankaplinski.webs.com/elulugu.htm 5
,,Elus peab oskama nii võita, kui ka kaotada." Tihti leian ennast unistamas, et tahaksin olla jälle väike laps. Nende elu on nagu lill. See on muretu ja neil pole veel aimugi, mida toob tulevik või mida tähendab murekoorem. Nad ei pea igapäev langetama otsuseid ja lahendama probleeme, mille tagajärgedeks on vastavalt, kas võidud või kaotused. On iseenesest mõistetav, et meil kõigil on unistused ja eesmärgid, mille poole igapäev püüdle- me. Unistused peavad olema midagi niisugust, mis iialgi ei täitu, sest mille nimel me muidu edasi elaksime? Meil on ideaalid, millele püüame sarnaneda. Isegi, kui nende püüdluste jooksul on tagasilööke, siis ei tohi anda alla vaid tuleb hoida pea püsti ja edasi minna. Ideaalid on püüdmiseks, mitte kättesaamiseks. Kaotused teevad meid ainult tugevamaks. On teada tuntud tõde: ,,Proovi ja ebaõnnestu, kuid ära lõpeta proovimist." Inimesed kaotavad igapäev. Olgu selleks siis lähedan...
teenistusvalmidus ning pugejalikkus `'kõrgemate'' ees. Selline motiiv leidub novellides `'Ametniku surm'' ning `'Paks ja peenike''. Humoristlike sa satiirliste novellide kogumik `'Kirjud jutud'' põhjustas kriitikas rohkesti vastukajasid. Koomilise ja traagilise põimumise esimesi näiteid on novell `'Mure'', mis räägib vanast teialist, kes viib hobusega oma haiget naist Matrjonat haiglasse. Mees tahaks naisele öelda, et neil neljakümnel koos elatud aastal on ta tegelikult naisest hoolinud, kuigi elu on möödunud kakeldes, riius ja viletsuses. Suurlinna inimese põhjatust üksildusest räägib novell `'Kurbus'', vaeslaste kibedast elust võõraste voli all räägib novell `'Vaska'' ja `'Magada tahaks''. 1887. Aastal ilmunud jutustuses `'Vaenlased'' on võimalik leida vääriliselt obejktiivses esituslaadis kirjanikule sümpaatsed ja antipaaatsed inimtüübid. 1888. Aastat on Tsehhov ise nimetanud oma teiseks debüüdiks. Ta jõudis suurde
10 2 SISSEJUHATUS Referaadis on käsitletud Saksa romantismiajastu maalija Caspar David Friedrichi elulugu ning loomingut. Antud tööst leiab informatsiooni tema erinevate eluetappide, loomingut mõjutanud isikute ja töödes kasutatavate tehnikate kohta. 3 ELULUGU Friedrich koges elu tõuse ning mõõnu; tema elu algas ja lõppes karmilt, kuid sai ka elatud paar helgemat aastat. Lapsepõlv ja noorukiiga Caspar David Friedrich sündis 5. septembril 1774. aastal Greifswaldis Saksamaal. Noor Friedrich ei kogenud muretut lapsepõlve nagu enamus inimesi. Enne kolmeteistkümne aastaseks saamist oli ta pealt näinud oma ema, õe ja lemmiku venna surma, kellest viimane riskis enda eluga, et päästa Friedrich kui nad sattusid uisutamisõnnetusse. Paljud kunstiajaloolased ja psühholoogid uskusid, et selline asjade käik mõjutas suuresti
Sellele järgnes veel viljakam töö periood, mil Maurice kirjutas oma enamus ooperitest ning korraldas rohkesti kontserte. Helilooja edukas karjäär kestis kuni Esimese maailmasõja laguseni, mil Mauricel tuli minna rindele. Lahinguväljale võttis ta kaasa palju noodipaberit, et jäädvustada kõik see, mis ümbruses toimus. Rindelt saadud põrutus tõi Maurice aga peadselt koju tagasi (Real, 2010). Peale sõda ei olnud helilooja elu enam samasugune kui enne. Läbi elatud sõjaõudused ning hea sõbra helilooja Claude-Debussy varajane surm mõjutasid Raveli hilisemat loomingut traagiliselt. Peale sõjapäevi hakkas ta rohkem kirjutama instrumentaalseid teoseid. Maurice reisis järgnevatel aastatel küll palju ja andis igal pool kontserte, kuid mälus veel seisvad sõjaõudused ja lähedaste inimeste surmad viisid helilooja pikapeale aina rohkem masendusse 2 (Lepik, 2009). 1928
kujundeid ja paelornamentikat. Norra kirikud: o Palksõrestik o Neile löödud lauavooder o Kõrge katus o Lööve eraldavad püstpalgid, mis loovad mulje basiilikast. Bambergi toomkirik Saksamaal (alustati romaani stiilis, lõpetati varagootikaga) Borgundi puukirik Norras Profaanarhitektuuri põnevaim osa on linnused. Müür ja tornid olid kõige tähtsamad. Saksamaal oli neist tähtseim kõrge torn (Bergfield), mis oli viimaseks kaitseliiniks ja seal tavaliselt ei elatud. Prantsusmaa linuuste keskuseks oli peatorn donzoon ja/või aadliku eluhoone (palas). Linnuse rekonstruktsioon: Provins'i linnus o Prantsusmaal o 12. sajandi algus Romaani skulptuur ja maalikunst on veelgi omapärasemad kui arhitektuur. Puuskulptuur ristiöödud Jeesusest o Elusuurune o Valmis 10. sajandi lõpul 10. sajandli ei huvitutud anatoomilisest täpsusest ja kehavormidest vaid kannatuse tundeküllane väljendamine. Hildesheini toomkiriku proknsuksed
rahaline väljamakse või siis aktsiad. 17. Defitsiit – vajak, nappus, puudujääk. (mingit kaupa on vähe saada , nõudlus ületab pakkumise). Kui ka näiteks bilansi defitsiit, tööjõu defitsiit. 18. Eelarve – Tulude ja kulude arvutlus, eelseisva ajavahemiku kohta. 19. Eksport – Kaupade, teenuste väljamüük välismaale. 20. Import – Kaupade, teenuste sissevedu välismaalt. 21. Elatusmiinimum – ühe kuu alampalga määr. 355 eurot hetkel, miinimum millega peab elatud saama. 22. Ettevõte – majandusüksus, iseseisva isikuna tegutsev, eraldatud varaga. 23. Ettevõtja – füüsiline isik, pakub oma nime all tasu eest kaupu ja teenuseid. 24. Ettevõtlikkus – hoiak, mida iseloomustab loov, uuenduslik mõtlemine, saavutusvajadus ja arukas juhtimine. 25. Frantsiis – ainumüügiõigus, müügi eelisõigus, juriidiline ärikokkulepe, mille kohaselt annab kaubamärgi omanik õiguse kasutada tema kaubamärki ja ärimudelit frantsiisivõtjale. 26
Keskmine kiviaeg Mesoliitikumist ehk keskmisest kiviajast pärinevad esimesed praegu teadaolevad inimasustuse jäljed Eestis. Keskmine kiviaeg on püügimajandusliku asustuse ajajärk. Elatud on veekogude ääres. Mesoliitikumi varasema osa asustus on sisemaaline ja seotud järvede ja jõgedega. Peamiseks jahiloomaks on olnud põder ja kobras, aktiivselt on kalastatud ja ilmselt tegeldud korilusega. Hilismesoliitikumist pärineb ka Eesti vanim võrgujäänuse leid. Arvukaimaks leiuliigiks mesoliitilistest asulakohtadest on lõhestustehnikas valmistatud väikesed kiviesemed ja eriti nende tootmisjäägid. Peamiseks toormeks on olnud tulekivi ja
mis kõik rängemaks teeb. Eriti raske oli talle jumalagajätt ta emaga. Ta ema vaatas talle sõnatult otsa, Paul nägi, et ta ema oli hommikuti tõustes kurb, sest üks päev oli jällegi vähemaks jäänud. Lõpuks on Paulil peas vaid üks mõte, et ta poleks pidanud puhkusele tulema. Sõda muutis ka noorte väärtushinnanguid. Nad väärtustasid rohkem enda elu ja sõpru, kellega nad olid koos rindel käinud, kellega koos oldi tehtud nalja, elatud üle kurbushetki ning kes olid neid kaitsnud ja nendele toeks olnud. Sõprus oli see, mis hoidis Kati ja Pauli ning teisi kamraade koos ja elus veidi pikemat aega. Üks olulisemaid kohti raamatus oli see, kus nad käisid koos evakueeritud küla valvamas ja kaitsmas. See tegevus lähendas neid väga palju, nad suutsid säilitada kainet mõistust ning olla üksteisele toeks ja abiks. Sõprus oli see, mis neid tõepoolest koos hoidis ning aitas neil olla sellised, nagu nad olid alati olnud
Väga oluliseks muutuvad suhted eakaaslastega (samasoolised sõbrad). Tekivad armumised, seksuaalsuhted. Vajalik saavutada ka seksuaalne identiteet. 6) Intiimsus vs isolatsioon (noorus, 18-...). Lähedaste suhete loomine ja hoidmine. Armastus. 7) Loovus vs stagnatsoon (täiskasvanuiga). Laste kasvatamine. Osalemine töö- ja ühiskondlikus elus. Oma võimete realiseerimine, eneseteostus. 8) Integraalsus (terviklikkus) vs meeleheide (hiline täiskasvanuiga). Oluline, kas inimene on rahul oma elatud eluga. Kas on saavutanud enda jaoks tähtsad eesmärgid, millise hinnangu ise oma elule annab (Leuska, 2010). Kastutatud kirjandus 1. Leuska, A. (2010). Arengupsühholoogia. Külastatud aadressil http://www.lvrkk.ee/kristiina/Anu_Leuska/oo/index.html 2. Beck, U., Giddens, A., & Lash, S. (2001). Modernización reflexiva Política, tradición y estética en el orden social moderno. Külastatud aadressil: https://es.scribd
kultuure austav. Samas, kuidas on nii, et need riigid, kes on olnud liigagi mõistvad (võtame kasvõi meie lähinaabri Rootsi) on ometi hädas. Miks on nii, et multikultuursuse rikkus on ,,hea" ainult paberil. Miks on tegelikkuses sellega kaasnevaid mittemõistmisi palju rohkem ja kui aus olla, siis lõppu nendele probleemidele pole näha. Jah küsimus, küsimuse otsa, aga see teema tekitabki küsimusi, sest ajaloos on ju alati elatud kõrvuti. Korra veel, lähen tagasi antiik Rooma juurde, oli ju sealses ühiskonnas samuti palju rahvuseid koos ja kui oli vaja võitlesid paljude rahvuste esindajad Rooma eest, küsimata, kas see on minu kodumaa/linn/riik kultuur? Mille nimel ma võitlen, aga nagu me teame võideldi ja seda vägagi edukalt. Ei taha teemast kaugele minna, aga ikkagi on mul see küsimus, et kuidas on multikultuursest rikkusest saanud tasapisi multi vihavaen
Jake mõistis et Cohn peksis Romero läbi eelmisel õhtul. Romero nõudis et Cohn lahkuks hommikul. Brett veetis nüüd kogu oma aja Romeroga, kuna ta ei raskesti haavatud. Romero ikkagi võistles viimasel härjavõistlusel. Sel õhtul lahkus Brett Romeroga, isegi ei öelnud Jake´ile head aega. Festival sai läbi ning Jake lahkus koos Billi ja Mike´iga. Siis nad läksid kõik oma teed. Jake reisis üksi San Sebastioanisse, kus ta ujus, luges ja puhkas Pamplonas läbi elatud stressistt. Ta sai seal olla mõned päevad kui saabus telegramm Brettilt, et too on Madridis ning vajab abi. Jake häbenes ennast, lühendas oma reisi ja sõitis kohe Madridi. Jake leiab Bretti hotellist, kust saab teada et Brett oli Romerol palunud lahkuda. Brett tundis et ei ole piisavalt hea mehele. Nad lahkuvad hotellist. Romero oli arve maksnud. Nad joovad väheke nind sõidavad mööda Madridi. Räägivad oma pettunud romansist. Ilmunud ka pealkirja all "Fiesta"; eesti k. 1961.On
Tähe pinnatemperatuur on ainult 6000 kraadi ja sisemuses miljoneid kraade. Sisemuses toimub vesiniku põlemine heeliumiks. Mida rohkem on tähe koostises vesinikku, seda noorema ja kuumema tähega on tegemist. Mida punasem on täht, seda madalam on temperatuur, mida sinisem, seda kuumem. Päike on kollane kääbustäht. Kui pool vesinikust muutub heeliumiks, siis päike muutub punaseks ja paisub, haarates endale ruumala kuni Jupiterini. Päikese eluaeg on 11 miljardit aastat, pool on elatud. Kui Päike on muutunud Punaseks Hiiuks, hakkab järgnevalt toimuma tema kokkutõmbumine planeedi suuruseks. Järgnevalt tekib Pruun Kääbus. Termotuumapomm koosneb aatom- ja vesinikpommist. Vesinikpommi südamikus on tavaline lõhustumistuumapomm. Selle lõhkamisel tekib ülikõrge temperatuur, mis käivitab termotuumareaktsiooni. Termotuumakütust (LiD) saab paigutada pommi kuitahes palju, suurendades niiviisi pommi võimsust. Kergete tuumade liitumisreaktsioon on termotuumareaktsioon. Selle
) Kunda kultuur- esemed, mis on leitud Eestist või selle lähedalt. Esimesena leitud asulaks on Kunda Vanemad asulad on Pulli ja Kunda Lammasmägi Neoliitikum (5000-2000eKr.) Hakati valmistama savinõusid. Kammkeraamika kultuur (4000-1800eKr.) Arvatavasti Uuralitest pärit. Asulad olid veekogude ääres. Nöörkeraamika kultuur ehk venekirves kultuur (3000-1800eKr.) Erilaandne materiaalne kultuur. Enam ei elatud ainult veekogude ääres. Hakati tegelema vilja ja karjakasvatusega. PRONKSIAEG Kestis 1800-500 eKr. Esimesed pronksesemed. Mingit olulist edasiminekut kaasa ei tule. Kindlustatud asulad, rannukul. 9.-6. sajand kõige tuntum Asva asula. Harivad põldu, karjakasvatus, kalapüük, korilus, kaubandus. Ojamaa oli kaubakeskus. RAUAAEG 500eKr - 13
Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainus silmapilk teistest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemalt, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. Antidolorosoum Taas taganeb sind lämmatanud valu ja lagunevaks lummuseks saab vaid. Ei enam karda õudset surmasalu, ta musti ohte kurikavalaid. Mis kalliks pidasid, läks jooksujalu,
kogu illustratsioonid. Iga pilt kujutab peatüki sõna, näiteks “Õhukivi” puhul on must- valge joonistus pilvede vahel olevast suurest kivist, “Ja see oligi kõik” puhul on pildil ristid ning rõngasristid, mis kujutavad surma. Iga luuletuse jaoks on eraldi lehekülg, mis muudab lugemise lihtsamaks. 3. Luuletuste teemad: Luuletuste teemadeks on näiteks luuletaja surm ja kuidas mõistetakse luulet, tegudest, mis võivad rikkuda kogu elu, halvasti elatud elu, saatuse summutamine alkoholiga, riidude kiire ja asjatu tekkimine, haigused, inimeste eluring, mis algab halvaga ja lõpeb samuti halvaga, sõjast ja selle mõjust inimesel ja mis on üldsegi elu. 4. Autori vaade erinevatele valdkondadele elus. Betti Alver näeb maailma ja inimsuhete vigaseid ja tühjasid kohti. Kogu tema luule räägib pigem sellest, et õnne järel on alati õnnetus ja kui midagi läheb hästi, siis läheb
Dr. Bartolo ja Don Basilio olid karikatuurid. Rossini ei põlga efekte. Domineerivad kiires tempod. Laulma pidi kiiresti (eriti madalal häälel on kiirkõne koomiline). Järgnesid ooperid: "Othello" (1816); "Tuhkatriinu" (1817) lõbus draama; "Varastaja harakas" pooltõsine ooper; "Moses Egiptuses" (1818) traagiline ooper piibli ainetel; "Muhamed II" . 1822. a. sõitis 30- aastane Rossini esimest korda välismaale - Pariisi. 1824- 1836. a. elas ta Pariisis. Rossini Pariisis elatud viimase kümne aasta loomingut tuleks vaadelda teda varasemad 20 aastat vaevanud füüsilise haigluse ning hingelise kurnatuse taustal. Alles Pariisis ärkas Rossini otsekui uuesti ellu. Tema tervis paranes märgatavalt, tagasi tuli tema tuntud huumoritaju. Ta ostis tüki maad Pariisi eeslinnas Passy’s, ehitas sinna villa. Samuti üüris ta Pariisis Chaussée d'Antin’i tänaval korteri, mis kujunes Pariisi üheks huvitavamaks ja elegantsemaks salongiks
Jake mõistis et Cohn peksis Romero läbi eelmisel õhtul. Romero nõudis et Cohn lahkuks hommikul. Brett veetis nüüd kogu oma aja Romeroga, kuna ta ei raskesti haavatud. Romero ikkagi võistles viimasel härjavõistlusel. Sel õhtul lahkus Brett Romeroga, isegi ei öelnud Jake´ile head aega. Festival sai läbi ning Jake lahkus koos Billi ja Mike´iga. Siis nad läksid kõik oma teed. Jake reisis üksi San Sebastioanisse, kus ta ujus, luges ja puhkas Pamplonas läbi elatud stressistt. Ta sai seal olla mõned päevad kui saabus telegramm Brettilt, et too on Madridis ning vajab abi. Jake häbenes ennast, lühendas oma reisi ja sõitis kohe Madridi. Jake leiab Bretti hotellist, kust saab teada et Brett oli Romerol palunud lahkuda. Brett tundis et ei ole piisavalt hea mehele. Nad lahkuvad hotellist. Romero oli arve maksnud. Nad joovad väheke nind sõidavad mööda Madridi. Räägivad oma pettunud romansist. Ilmunud ka pealkirja all "Fiesta"; eesti k. 1961.On
Kuressaare Gümnaasium 9A AUDREY HEPBURN Koostaja: Hanna-Liis Mitt Juhendaja: Anne Mets 2013 SISUKORD Sissejuhatus Lk. 3 Elulugu Lk. 4-5 Pildid Lk. 6-7 Kokkuvõte Lk. 8 Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma Audrey Hepburnist. Ma valisin just tema sellepärast, et ta on mulle alati tundunud huvitava inimesena ja ma tahtsin temast rohkem teada saada. Räägin natuke, kuidas ta elas sõja-aastail ja milline oli tema unistus. Pärast seda käsitlen, kuidas ta alustas oma karjääri, mis ametiga ta tegeles ja natuke ka tema isiklikust perest. Kõige tähtsam on see, et sain teada, mis oli Audrey põhieesmärk ja mis ta tahtis saavutada oma elus. ~2~ Audrey Kathleen Ruston sündis 1929. aastal Belgias varakas inglise-ho...
Alpideni · Rahvasti tol ajal tegeles loomakasvatusega · Peeti nii kitsi, lambaid, veiseid, kui ka sigu · Maaviljeluse osatähtsuse suurenemine · Avastati tõendeid odra, nisu ja kaera kasvatamisest · Maad hariti ennekõike kivi- ja puukõblaste abil · Esineb ka leide, mis viitavad kalastamisele ja jahile · Asulad paiknesid koduloomadele ja maaviljelusele soodsas kohas · Asulapaiku iseloomusta õhuke kultuurikiht ja vähesed leiud · Ühe oletuse järgi on arvatud, et on elatud mitmetes eripaikades(otsiti uusi paiku karjale ja põllharimisele) · Teine oletus, et kogukonnad olid jagunenud omaette elavateks peredeks · Nöörkeraamika kultuuri iseloomustavad mitmesugused matmiskombed · Kalmistu tajati asulatest väljapoole(küngastele) · Surnud asetati maasse kaevatud haudadesse(külili kägarasendis ja mõlemad käes pea all) · Valmistati ka kivikalmeid · On arvatud ka, et surnu võis olla kinni seotud · Surnuid hakati kartma
Arvatakse, et tema elukao tunnet selgitab kõige paremini lähedane suhe oma isaga. Talvik koges tänu isa tööle üsna varakult sünget anatoomiliste lahkamiste, laipade ja surnukuuride tõelust. Säärased lapsepõlve elamused võisid jätta tema hinge sügava jälje- need ei jäänud Talviku vaimus lihtsalt realistlikeks mälestuspilideks, vaid süvenesid ja koondusid üheks ta elumõtte põhimotiiviks [10]. Lisaks mõjutasid teda ka poisieas üle elatud sõja- ja revolutsiooniaja verised nägemused. Heiti Talvik suhtus surma teistmoodi kui tavalised inimesed, surm oli talle teadlikuks elutunnetuse keskuseks, mida ta väljendas luule kaudu. Talvik oli luuletajaks olemise musternäide- tema isiklikku elu ega luulet polnud võimalik eristada. Luule polnud Talvikule lihtsalt harrastuseks ega ka tunnete ja ilu edasikandmiseks. Luule oli talle vahendiks omaenda sisemise tõe mõistmisel. See
.. Hinge tagasitulek tähendaks ka eestlaste taas-saamist päris-eestlasteks". Minimalistlikku laadi jätkab veel 1982 ilmunud ,,Raske on kergeks saada", aga metafoorsus on siin taandunud. 1985 avaldab Kaplinski luulekogu ,,Õhtu toob tagasi kõik", mis lööb tema eelnenud luuleloomingust lahku. Valitseb pealtnäha lihtne kirjeldus, millesse põimuvad paradoksaalsed mõttekäigud ja müstilised äratundmised. Stiil on vaoshoitud, ilma tunderõhkudeta. ,,Tükk elatud elu" (1991) jätkab samas laadis, raamatusse kuulub ka pikem proosaluuletus ,,Läbi metsa". Luulekogu ,,Mitu suve ja kevadet" sisaldab peale Kaplinski enese luuletuste tõlkeid hiina luuletaja Su Dungpo (Su Shi) tekstidest. Järelsõnas põhjendab autor valikut sellega, et teda ühendab Su Dungpoga ,,kiindumus chan- buddhismisse". Raamatus ,,Öölinnud. Öömõtted" (1998) on Kaplinski avaldanud eestikeelsete
ei toeta täiendavate eripensionide sisseseadmist Sotsiaalpoliitika: Nõuab pensionide indekseerimist nii, et pensionitõus kulgeks senisest enam sotsiaalmaksu laekumisega võrreldavas tempos. Toetab riiklikus pensionikindlustuses inimese panusest sõltuva aastakoefitsiendi arvutust selliselt, et võetakse arvesse keskmise asemel sotsiaalmaksu laekumise mediaan.Üritab tõsta puuetega inimeste tööhõive aastaks 2015 50%-ni. Erakonna tervisepoliitika eesmärk on terve inimene ja tervena elatud eluea pikendamine. Erakond peab väga tähtsaks haiguste varajase avastamise süsteemi korralikku töölerakendamist ja tõhusat tööd. Hariduspoliitika: toetab hariduskulude kasvu samas tempos eelarvekulutuste keskmise kasvuga.Totleb Eestile demograafiliselt ja logistiliselt põhjendatud koolivõrku, et tagada haridusvõimaluste võrdsus Eesti erinevates piirkondades.Üritab tagada kõigile alghariduse võimalikult elukoha lähedal. Suurendab gümnaasiumi õppekava kaudu
,,Ma olen üks peotäis pihu, mille puistasin haude ise pääle valgete õite vihu. See oli mu viimne vise." Teise maailmasõja lõpu poole põgenes mees Saksamaale, kust viis aastat hiljem rändas edasi Ameerika Ühendriikidesse, kus jätkas oma armastatud abikaasa tagaigatsemist. Tugevad tunded oma naise vastu aitasid mehel endaski rohkem selgusele jõuda ning õpetasid Visnapuule temast kui inimesest paljutki. Oma minekut viimsele teekonnale tajus mees ette, kuid tänu hästi elatud elule lahkus Visnapuu muretult, kinnitades seda ka luuletuses ,,Viimne kevad." ..."Miks peaksin elust lahkuma ma mures, kui kõik, mis õitseb, möödumatult sureb, ei tea, miks, kust? Mu ahastus ja armastus siin ilmas saab leidma armu igaviku silmas, sääl teispool ust." Meie kõigi jaoks on armastus üldjuhul positiivse tähendusega, kuid sellest on alati võimalik erinevate nurkade alt rääkides teha ka põlastatud tunne, mida lugejaile negatiivsena näidata soovitakse
Ent tihti just peab tõdema, et viga on just selles, et tekivad arusaamatused suhtes,kus inimesed räägivad üksteisest mööda.Arvatakse,et tuntakse kaaslast piisavalt hästi, kuna elatakse ju koos, ent hoolimata sellest tuleb arvestada partneri vajadustega ning rääkida kõik probleemid alati selgeks.Tihti aga just nii ei tehta,mis aga võib viia selleni, et üks osapool saab tõsiselt haiget või koguni suhte purunemiseni. Kui suhe on juba pikemat aega kestnud ja on ka mõnda aega koos elatud,tekib mehel justkui omandi tunne naise suhtes.See on aga suhteliselt halb.Naine hakkab enda taht- misi allasuruma ning ta leiab, et see on veel normaalne.Näiteks negatiivselt mõjub see, kui näiteks naine käib sõbrannadega väljas,alguses mees on seda lubanud, ent ühel päeval kui naine koju tuleb siis mees karistab teda.(karistus)Ta kas paneb enda partneri kuhugile tuppa lukutaha mitmeks päevaks või lööb teda,et naine on tema soove eiranud
VÄIKE-MAARJA ÕPPEKESKUS Müüja/ 12.õgr Kädi Loorits Arheoloogia-aasta parimad palad Referaat ajaloost Väike-Maarja 2012 SISUKORD 1. Sissejuhatus. 2. Salme 3. Jägala 4. Humala 5. Mihkli kirik 6. Eesti Kunstiakadeemia krunt 7. Tallinna laht 8. Fotosid ! 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus 1.Sissejuhatus Järgnevas võtan kokku Eestis toimunud väljakaevamised ja leiud . 2.Salme Eestis sajandi leiuks tituleeritud Salme kahest viikingilaevast kaevati tänavu välja suurem. Kui esimeses, kümnekonna meetrit pikas viikingilaevas leiti paar aastat tagasi seitsme sõjamehe surnukehad, siis tänavuses, vähemalt 17 meetrit pikas laevas olid minimaalselt 36 sõjamehe maised jäänused. «Ma olen oma elus juhtinud üle saja ekspeditsiooni, kuid selle aasta Salme oli n...
August Mälk ,,Õitsev meri" 1.Kuidas elati Turja peres: · Turja Laasi eluvaated, tema iseloom: Ta naudib elu täpselt sellisena nagu tal see on, isegi kui tal oleks põhjust nuriseda oma raske elu üle, mõtleb ta ikka positiivselt. Näiteks: ,,Kui on süüa, elame hästi. Kui pole, mõtleme naeruse näoga, et oi, oli kena päev ja sai elatud." või kui tulekahju oli puhkenud tares ,,Prii tuld ikka veel saab." Kui isegi tuli tal elus ette kurbi situatsioone, surus ta oma tunded mehekombel maha. Tal oli palju kindlaid põhimõtteid mille järgi ta käitus. Samuti meeldis talle oma poegadele elutarkusi jagada (,,Sest kui saba käes, kuhu see koergi pääseb: eks ta ole saba küljes"- innustas selle mõttega alustatud ettevõtmisi lõpuni viia) ning üleüldse hindas ta oma poegi kõrgelt. Ta ei mõtle
Nimeks sai siis Jaanek. Kui sündisin, siis elasime Viru-Nigulas, vanaisa ehitatud majas. Meie aias käis tavaliselt naabrikoer, mulle meeldis väga temaga mängida. Ta oli mulle nagu õde või vend keda mul siis veel polnud. Seetõttu mu üks esimesi sõnu oligi "aua". Vähemalt ema väitel. Mängukaaslasi mul oli õnneks, kuna emal oli kaks head sõbrannat ja neil olid minu vanused pojad. Nendega käin ma siiani läbi ja palju asju on koos läbi elatud. Ma olin väga nõudlik laps. Kui mulle midagi ei meeldinud või ei saanud mida ma tahtsin siis hakkasin kohe pillima. Õnneks oskasid vanemad mulle "ei" öelda ja vähemalt pole ma ära hellitatud. Ma olin ka väga suur esineja, alati tahtsin teiste tähelepanu. Vahel olin ka seetõttu väga tülikas. Lugu II Lapsepõlv Ema pani mind lastaaeda, kolme aastaselt mille nimi oli Ropka. Sattusin sellisesse rühma nimega Naksitrallid
Energiasäästlik hoone peab olema nii tehniliselt kui arhitektuuriliselt eelnevalt piisavat läbi mõeldud. Hoonel ei tohi olla külmasildu ehk sellised osi, mis oma hea soojajuhtivuse tõttu hakkavad külmal ajal sooja majast välja viima. Esimene passiivmaja ehitati Saksamaal Darmstadtis 1991. a. (arhitektid Bott, Ridder ja Westermeyer). Idee ja kontseptsiooni autor on Wolfgang Feist. Maja on nelja pere elamu. Praeguseks on selles elatud üle 15 aasta. Keskmine küttekulu on olnud alla 10 kWh/m2 aastas, mis on isegi madalam kui algselt projekteeritud (14 kWh/m2*a). 4 Passiivmaja põhielemendid: Kompaktne kuju ja hea Kõik välispiirete osad on isoleeritud isolatsioon: piisavalt, et tagada soojusjuhtivustegur (U-tegur) mitte suurem kui 0,15 W/(m²K). Lõunapoolne asetus ja Päikeseenergia passiivne päikesevarje kasutamine on passiivmaja
Piirdudes ühe instrumendiga, avardas ta selle vahendeid nii väljendusvõimaluste kui ka klaveri kõlavuse osas.Tema ideaaliks oli Mozart ja Bach, mitte Liszti teatraalne dramatism. Ka interpreetidena olid nad erinevad. Ta kirjutab Lisztile: "Mind rusub masside hingamine, halvad uudishimulikud pilgud, mulle võõrad näod. Sinuga on hoopis teine lugu: sa oled selleks loodud, sest kui sa ka ei liiguta publikut, siis leidub sul ikka midagi, millega talle vastu pead anda......" Pariisis elatud aasta jooksul andis Chopin ainult 19 avalikku kontserdi, eelistades suurtele saalidele salongide intiimsemat õhkkonda. Chopini looming koosneb põhiliselt klaveriloomingust. Laias laastus jaguneb see kolmeks: 1)SUURVORMID: ta kirjutas 3 klaverisonaati ja 2 klaverikontserti. 2)LÜHIPALAD KLAVERILE: 1. osa moodustavad Poola rahvatantsurütmidele põhinevad lühipalad. Näiteks poloneesid, mazurkad, krakovjakid. 2.Teised lühipalad klaverile: valsid, etüüdid, nokturnid, ballaadid.
Seoses boströiga, kes oli talle nooruseas abieluettepaneku teinud. Kuusik aga keeldus ja nüüd kahetses. Viljasoo- tema oli ajalehe rahva sõber kirjastaja. Oli neljakümnendates vanapoiss. Kellel olid kindlad tõekspidamised ja käitus ainult nende järgi. Oli ka kaalutlev ja heatahtlil. Nt võttis kahelapsega ema enda kulule. Oli naistega suhtlemises saamatu. Suhteliselt must v ei olnud puhas inimene. Oli terava keelega. Ütles välja mida arvas Boströi- oli vanamees kes ei olnud oma elatud eluga rahul. Oli liiga rutiinne ja tahtis muuta seda. Andis indrekule head nõu. Oli jäärapäine. Nt ütles et tema sööma ei tule ja ei tulnud ka, söö või nuge. Suri täiesti süütult. Indrek lohkude juurde elama. Ostaavliga saavad kokku kes kutsub ta koosolekule. Siit see koosolekutel käimine alguse saigi. Äraminekul soldatid ründavad ja indrek saab ka haavata. Söögikohas tutvub koeramamma ja boströiga. Edasi kohtub peretütre kristiga ja hakkavad koos koosplekutel käima
Oli siis seda vara vaja või mitte. Mis üle, maeti maasse, halltõve raviks visati kõvasti viina. Varanduse nimel poeti või nahast välja. Ja et vara ikka rohkem ja rohkem oleks, tehti aina uusi kratte oma soovide ja ihade täitmiseks. Aida Oskar tegi lausa nii suure, et see tema majapidamisse ära ei tahtnud mahtuda. See krati temaatika tekitabki mõtte, et kirjanik püüab meile öelda inimene juhindub eelkõige enda ahnusest ja soovidest, kõige tähtsam on, et saaks ise lahedasti ära elatud, teistest hoolimata. Surma temaatika on samuti käsitlust leidnud. Hukkuvad kubjas Hans ja nõid Minna. Aga see teema ei ole esmatähtis. Rõhutatud on ikka elulisi teemasid armastus, ahnus ja omakasupüüdlikkus, soov alati teisest parem olla, ükskõik mis vahenditega. Mulle meeldis see raamat. Kas ma teda just teist korda loeksin, ei ole kindel, aga suurepäraseid rahvakommete, toimingute, uskumuste, traditsioonide ja lihtsalt küla elu-olu kirjeldusi lugeda oli lihtsalt nauding
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
