Kultuurikapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia (2009) Eesti Rahvuskultuuri Fond elutööpreemia (2010) Käekiri ja allkiri Luule Jäljed allikal (1965) Kalad punuvad pesi (1966) Tolmust ja värvidest (1967) Valge joon Võrumaa kohale (1972) Ma vaatasin päikese aknasse (1976) Uute kivide kasvamine (1977) Raske on kergeks saada (1982) Tule tagasi helmemänd (1984) Õhtu toob tagasi kõik (1985) Käoraamat. Luulet 1956-1980 aastatest (1986) Hinge tagasitulek (1990) Tükk elatud elu. Tekste 1986-1989 aastatest (1991) Mitu suve ja kevadet (1995) Öölinnud. Öömõtted. Luuletusi 1995-1997 (1998) Sõnad sõnatusse (2005; eesti ja vene keeles) Vaikus saab värvideks (2005) Proosa Kust tuli öö (1990) Teekond Ayia Triadasse (1993) Jää ja Titanic (1995) Silm / Hektor (2000) Kevad on käes... Kevad on käes, igemed veritsevad, silmad on valusad valgusest, mis helgib vastu viimastelt lumelaikudelt ja kasvuhoonete kilelt. Aiamaa tagant
12. Tervisedenduse olemus ja seos heaoluga. Tervise edendamine on protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ning tugevdada seeläbi oma tervist. Elukeskkond ja eluviis mõjutavad tervisenäitajaid rohkem kui meditsiiniteenused. Kehaline aktviisus parandab elu kvaliteeti ja psühhosotsiaalset heaolu. 13. Eesti rahvastiku tervis ja tervisepoliitika suundumused/dokumendid ning põhilised demograafilised näitajad (keskmine eluiga, tervelt elatud eluaastad). On terviseseisundi statistiliste ja demograafiliste näitajatega mõõdetav riigi või piirkonna rahvastiku või selle osa tervisetase. Viimaste aastate arengud Eesti rahvatervises on olnud positiivsed sündivus tõusnud, eluiga pikenenud. Sealjuures on eluiga pikenenud kiiremini kui Euroopas keskmiselt. Eesti keskmine eeldatav eluiga on 73,2 aastat, Euroopa Liidu keskmine 78 aastat. 2006.a andmetel
üksikutes taludes, üleminek põllundusele ja talulisele koduviisile, elati majades ja oli tubane elu oli sammu võrra arenenum, asulad rohkem sisemaal, kiviaja lõpus hakati kuduma kandast, kasutati tulekivi, venekujulised kirved, talvel kaeti keha nahaga, kasutati kivist tööriistu, arenenud ilumeel Linnused Millal ? 8.sajandil esimesed . Miks ? Et kaitsa oma väärisesemeid (pronksi). Sinna põgeneti ohu ja sõjalise konflikti pärast . Linnustel ei elatud. Millised? Mägilinnused (Otepää), neemiklinnused (voorte peal, Neeruti, Jäneda), ringvall linnused (Valja) ja Kalevipoja sängi tüüpi linnused (Alastkivi) Eestlased elatusid muinasjal jahis, kalapüügist ja vähesel määral põllumajanduseest. Eestist veeti välja puitu, vilja, karusnahku, kuivatud liha, mesilasvaha. Sisse veeti soola, rauda, vähe suhkrut. Haldusjaotus Külad, kihelkonnad, muinas maakonnad. Küla kõige tähtsam mees oli külavanem. Eestis oli 45 khk
aastat ainult 6 teost. Kuni surmani esines ta palju nii Ameerikas kui Euroopas, astudes üles pianisti ja dirigendina. Kontserttegevust jätkas ta peaaegu kuni oma surmani 1943. Sergei Rahmaninov suri vähki. "Ma ei ole kunagi suutnud otsustada, milline on mu tõeline kutsumus: helilooja, pianist või dirigent. On momente, mil mulle näib, et peaksin olema ainult helilooja, mõnikord tunnen, et olen ainult pianist. Nüüd, mil on elatud suurem osa elust, vaevab mind pidevalt mõte, et killustades end mitme ala vahel, ei ole ma leidnud oma tõelist kutsumust." Täname tähelepanu eest!
Puhkus oli tema jaoks justkui kahevahel olek, mis kõik rängemaks teeb. Eriti raske oli talle jumalagajätt ta emaga. Ta ema vaatas talle sõnatult otsa, Paul nägi, et ta ema oli hommikuti tõustes kurb, sest üks päev oli jällegi vähemaks jäänud. Lõpuks on Paulil peas vaid üks mõte, et ta poleks pidanud puhkusele tulema. Sõda muutis ka noorte väärtushinnanguid. Nad väärtustasid rohkem enda elu ja sõpru, kellega nad olid koos rindel käinud, kellega koos oldi tehtud nalja, elatud üle kurbushetki ning kes olid neid kaitsnud ja nendele toeks olnud. Sõprus oli see, mis hoidis Kati ja Pauli ning teisi kamraade koos ja elus veidi pikemat aega. Üks olulisemaid kohti raamatus oli see, kus nad käisid koos evakueeritud küla valvamas ja kaitsmas. See tegevus lähendas neid väga palju, nad suutsid säilitada kainet mõistust ning olla üksteisele toeks ja abiks. Sõprus oli see, mis neid tõepoolest koos hoidis ning aitas neil olla sellised, nagu nad olid alati olnud
Kas vaesus sünnitab vaesust? Inimene ei saa valida, kellena kus ta sünnib. Inimloom peab leppima oma päritolu, geenide, rikkuse ja vaesusega. Just perekonnal on minu meelest väga suur roll uue inimese kujundamisel - inimlaps, kes on sündinud jõukasse keskkonda, kus on lapsepõlvest alates elatud raha ning võimu keskel, ei oska hinnata vaimseid väärtusi. Tihti jäetakse kõrvale lähedaste armastus, hoolimine ja uhkus saavutuste üle, mis ei ole seotud rahaga . Nende jaoks tähendab rikkus just materiaalseid väärtusi raha. Raha on minu jaoks kõigest paber, mille abil saame osta toitu ja muud eluks vajalikku. Paber, mis pimestab inimesi seestpoolt. Selle pärast ma kaldungi arvama, et kui asja vaadata materiaalsest poolest, siis ma ei usu, et vaesus sünnitab vaesust
õnnetused ja paljud muud kurvad ning ebameeldivad asjad, kuid ei saa. Ma ei saa hakkama sellega, et kustutan midagi ära. Ma võin proovida seda kustutada oma mälust aga uuesti joonistada ma seda ei saa. Aga mulle sobib, et mul on asju mille üle rõõmustada ja ka asjad mille üle ma kahetsust tunnen. Paljud inimesed kindlasti sooviks öelda, et ''elu on kui joonistamine koos kustukummiga'', kuid mina seda nii ei ütleks ega sooviks öelda. Meie elatud aeg ei peagi olema täis perfektsust ja kiiduväärt, mida taevani tõsta, meil peab olema ka kurbi ning kahetsevaid hetki. Hetki millal me saame ennast voodisse kerra tõmmata, aega maha võtta ja mõelda kõigele ning ka tahtmisel pisaratel voolata lasta. Kui meil poleks kurbasid ega kahetsevaid hetki, siis kuidas saame me öelda, et me oleme näinud ja elanud õiget elu? Ei saagi. Kuna me poleks näinud elu erinevaid külgi ja huvitavaid asju mida tal meile näidata oleks.
Tihtipeale võib õnn olla ka andmine.Kõik,mis teised teevad, kõik, mis meile materiaalselt tuleb, see on rõõm.Aga rõõm ei ole õnn.Rõõmul on teine ots ja see on kurbus.Kes ei oska oma kurbust ja rõõmu vabaks anda, see õnne ei tunne. Õnne võib pidada ka hingerahuks,aega iseenda jaoks-lihtsalt olemiseks,mitte tegutsemiseks.Ja kui rääkida õnnelikust elust siis ..õnnelik elu sisaldabgi just meelerahus elatud tunde.Elu ei tasu mõõta saavutustega või nende saavutuste suurusega,mis oma elutee jooksul saavutatud on.Selle asemal võiks "ärgata" ja olla tänulik kõigi pisiasjade eest mis teele jäädes on suutnud su päeva paremaks teha. Inimesed jäävad ilma oma õnnest mitte seepärast,et nad seda kunagi ei leia,vaid seepärast et nad ei peatu, et seda nautida või siis taipavad liiga hilja ning siis see on juba möödund...
Mida Juku ei õpi,seda Juhan ei tea ,,Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea" nii ütleb üks Eesti klassikalistest vanasõnadest. Tuleb tõdeda, et see ei ole niisama tuulde loobitud lause. Tõepoolest, iga elatud päev mõjutab tulevikku, vastavalt siis kas rohkem või vähem, paremuse või halvemuse poole.Paljud noored ei mõtle sellele, mis saab kui hariduse pooleli jätavad ja lapse saavad või niisama kodus istuvad ,nad ei tea ,et ilma hariduseta ja lapsega on väga raske saada tööle ja hiljem on raske minna uuesti kooli ,et saada haridus ,sest paljud asjad on aastatega raskemaks muutunud ning lapsega koos õppida on raske.... Kui ma saaksin noortele midagi
Minu Eestimaa kui värvilaik Euroopa kaardil Eesti eristub teistest Euroopa riikidest paljude aspektide poolest. Endise Nõukogude Liidu osana ja noore iseseisva riigina on elatud üle palju raskusi. 2016. aastal on peamised probleemid pagulaskriis ja vaesus. Kuidas tulla välja sellistest muredest linnastuvas Eestis, kus elavad tegelikult maalähedased inimesed? Minu Eestimaal on tõuse ja mõõne, isegi kui suuri mäestikke või tasandikke meie maal pole. Esineb muresid ja rõõme. Tänase päeva mured on eelkõige seotud poliitikaga. Osa rahvast on vihane, et kodanike palgad on väiksed, aga võõramaalaste vastu võtmiseks jagub riigil raha küllalt. Inimeste
Kelleks ma tahan saada? See küsimus "kelleks ma tahan saada" on piinanud mind juba mitu aastat. Juba lapsena esitatakse meile see küsimus ning me vastame enesekindlalt: juuksuriks, poemüüjaks, loomaarstiks või astronaudiks. Lapsena ei mõelnud me küsimusele vastates, kas selle ametiga saan ma ära elatud, kas suudan oma perele kõike vajalikku lubada, kas sellest piisab, kas see töö üldse meeldib mulle? Siis oli elu sõna otseses mõttes lill ja seda küsimust kuuldes keskendusime oma unistustele ja oma kõige suurematele südamesoovidele. Nüüd on reaalsus käes ja on vaja otsustada. Käsil on gümnaasiumi viimane aasta ja kui keegi küsib, "kelleks sa saada tahad?", ei oska ma sellele küsimusele vastata. Ma olen nii
keegi saab sellist asja pooldada. Samuti mõtleb vasakpoolsete riik ka abivajajatele ehk jagavad sotsiaalhüvitisi kõigile. Inimesed saavad pensioni, on üsna pikaajalised lastetoetused ning töötud saavad töötu abiraha. Kuigi kahjuks need summad näiteks meie riigis pole väga suured, et võimaldaksid normaalselt inimesel ära elada. Samas võiks kaasa tuua inimese mugavdumise, sest kes ikka viitsib enam tööd teha, kui niisama olles saab ka ära elatud. Palju on ka töövõimetuid inimesi ja nendel polegi muid variante, kui riigi toetus. Sotsiaaldemokraadid pooldavad ka astmelist tulumaksu, mis tähendab seda, et suurema tulu saajad peavad ka rohkem maksma, mis on minu arvates igati loogiline ja vajalik. Tänu sellele vähendadakse varanduslikke erinevusi. Samuti reguleerib riik majandust. Keerukas on tänapäeva maailmas ise vastutada kõige eest, seega sotsiaaldemokraatide
Elame Elaks(ime) Elavat Elagem Elate Elaks(ite) Elavat Elage Elavad Elaks(id) Elavat Elagu TÄIS-MINEVIK LIHT-MINEVIK Elasin Oleks(in) elanud Olevat elanud Olgu elatud Elasid Oleks(id) elanud Olevat elanud Elas Oleks elanud Olevat elanud Elasime Oleks(ime) elanud Olevat elanud Elasite Oleks(ite) elanud Olevat elanud Elasid Oleks(id) elanud Olevat elanud
Ärge jätke mind üksinda! Üksindusel on nii häid ja halbu külgi. Paljud inimesed vajavad vahel üksindust, kuid samas mõni ei suuda eksisteeridagi kui ta ümbruses ei ole koguaeg kaaslasi. Lapsed ja vanurid on isikud, kes ei taha olla üksinda. Ühtedel alles elu algab, kuid teistel hakkab lõppema. Nemad vajavad kõige rohkem lähedust. Eakad on väga õnnelikud, kui saavad koos olla oma laste või lastelastega. Kuid kahjuks ei mõtle paljud järeltulijad piisavalt oma vanemate peale ning kipuvad neid ära unustama. Minu arvates tuleks vanuritele nii palju tähelepanu pöörata kui võimalik, et nad saaksid aru, et ka nende elu oli täisväärtuslikult elatud. Lapsed, noored vajavad samuti lähedust. Nad on alles ellu tulnud ning ootavad teiste käest abi, nõuandeid, lähedust. Teismelised on väga vastuvõtlikud oma elu lõpetamisele. Põhjuseks on tavaliselt üksindus, põlgus teiste poolt. Nooruk, kellel on palju sõpru ja...
teiste meele järele, sõprade, vanemate, õpetajate, ühiskonna meele järele. ja paratamatult tuleb meil varjata meie tõelist mina, meie hinge, meie tõelisi soove. mitte just paljudel inimestel on see oskus jääda ise endaks, kuid see oskus tuleb läbi kogemuste ja elu tarkuse, see oskus ei sünni kaasa paratamatult. pealegi, mida tähendab üldse ise endaks jäämine, inimene muutub paratamatult läbi kogu oma elu ja lõpuks kui ta vaatab vastu oma surmale ja vaatab tagasi oma elatud elule, siis tunnistab ta endale, et ta pole enam ammugi mitte see inimene kes ta oli nooruses või keskeas, sest meie ümbrus ja ühiskond, sõbrad, vanemad, elukaaslased, õpetajad, nad kõik muudavad meid, seega ei saa rääkida reaalselt oskusest ise endaks jäämisel, sest reaalselt pole see võimalik. paratamatus on, et pead paljusid oma tegusid ja külgi varjama kuigi need teod ja küljed on osa tegelikust
Eesti Kongressi ja aastail 19921993 Riigikokku Looming tänaseks päevaks Luuletused: 17 Proosad: 9 Näitekirjandus: 2 Lasteraamatud: 7 Artilklid ja esseed: >5 Suurem osa neist tõlgitud teiste keeltesse Luule esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" 1965 luulekogu ,,Tolmust ja värvidest" 1967 ,,Valge joon Võrumaa kohale" 1972 ,,Ma vaatasin päikese aknasse" 1976 luulekogu ,,Uute kivide kasvamine", 1977 luulekogu ,,Õhtu toob tagasi kõik" 1985 ,,Tükk elatud elu" 1991 ,,Öölinnud. Öömõtted" 1998 Luulekogu ,,Kirjutatud" 2000 Vaikus saab värvideks (2005) Teiselpool järve (2008) Proosa Esseed ,,Jää ja kanarbik" 1989 ,,Poliitika ja antipoliitika" ,,Kust tuli öö" 1990 (1992) ,,Jää ja Titanic" (1995) ,,See ja teine" (1996) ,,Teekond Ayia ,,Võimaluste Triadasse" (1993) võimalikkus" (1997) ,, Silm" ja ,, Hektor" ,,Usk on uskmatus" (2000) (1998)
müüb ennast, et päästa oma pere ja usub, et see on ainuõige lahendus. Pealetegelane Raskolnikov ei suuda leida hingelist rahu pärast seda, kui ta on meeltesegaduses tapnud võlausaldaja Aljona Ivanova ja tema õe Lizaveta . Sonja üritab teda aidata ning nende jutuajamises tuleb välja, et neiu usub jumalasse. Olles väga vastuvõtlik ühiskonna ahvatlustele, loodab ta, et tema ainsaks pääseteeks saab lunastus. Ta saab tänu oma läbi elatud kannatustele olla toeks ja abiks oma isale ning Raskolnikovile. Tema paradoks ongi see, et ta suudab säilitada ise ennast, olles samal ajal prostituut ja jälgides oma usku. Tema kuritöö ongi see, et ta ennast müüb, kuid vastumeelselt. Võib tunduda, et ta on valel teel, kuid siiski jälgib ta kindlalt pühakirja, lootes saada lunastust. Sonja lunastuseks saab vaimselt ebastabiilne üliõpilane Raskolnikov, kes kutsub esile Sonjas armastuse.
Aega nad mõõdavad enne ja praegu, Usun, see kõik on ilmaaegu. Õhk on kord soojem, teinekord karem: Millal me teame , mil aeg ajast parem? Sina ju aegasid mõõta ei saa, Osa sa oled ju temasta Aeg aga on sinu kaaluja!(1. lk 222) Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemat , rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk , milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud , enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju.(1. lk 186) Kasutatud kirjandus: 1
aeg-ajalt mehe pilgu alt eemal. Samuti kui eesti mees võtab teisest kultuurist naise ja naine kuulutab, et tema siin eestis tööle ei lähe, siis võib vaid mehe palgast lihtsalt terve pere majandamiseks väheks jääda. Üleüldse armastuse välja näitamine erinevates kultuurides on erinev, eestlased on sageli pigem kinnised, sel ajal kui lõuna-poolsemates riikides mehed naisi kingituste ja musidega üle kuhjavad. Kui pulmapidu on edukalt üle elatud ning pandud paika kelle jalas on perekonnas püksid, siis tuleb välja järgmine probleemne punkt kuidas kasvatada lapsi. Kas õpetada lastele vaid kohalikku riigikeelt või luua kakskeelne perekond? Millist jumalat lapsed uskuma peaksid? Mis keelsesse kooli/lasteaeda lapsed panna? Nagu näha, siis võimalikke karisid on mitmeid aga see ei tähenda sugugi, et abielu teisest rahvusest inimesega alati luhtuma peaks. Võib-olla vajab selline kooselu rohkem kannatust ja
Artur Alliksaar „Aeg“ Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainuski silmapilk teisest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemat, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume preagu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. „Kahekesi“ Millal viljasid valmib me ulmedepuus, ma ei tea. Ainult tean, et kui ükskord nad sulavad suus, on nii lõpmata hea. Kuni kestab me lokkavais luhtades luus, ära peatu, mind vea. Minu ees on su heledalt lainetav juus
Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainus silmapilk teistest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemalt, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. See on väga sügava mõttega, ning igaüks loeb sealt välja seda mida ta ise soovid
Kõik see, mis neile senini oli tähtis tundunud, muutus nüüd tähtsusetuks. Võimust võttis loom, kes tegutses instinktide põhjal. Enam ei väärtustatud inimelu ning enese eksistentsi jätkamise eesmärgil tapeti vaenlaseid külmavereliselt ja halastuseta. Sõda muutis noorte väärtushinnanguid ning vaateid elule, mis oli nende jaoks saanud täiesti uue tähenduse. Rohkem hakati väärtustama enese elu ja sõpru, kellega koos oldi rindel. Sõpru, kellega oli üle elatud kurbusehetki. Sõpru, kes olid üksteist kaitsnud ja teineteisele rasketel hetkedel toeks olnud. Sõprus on teoses ,,Läänerindel muutusteta" üks edasiviivamaid jõude. Sõprus aitas neil noortel säilitada kaine mõistuse ning muuta sõda talutavamaks. Noorte jaoks muutus sõjas ka perekonna tähtsus. Kuigi raamatu peategelane Paul Bäumer oli koju puhkusele sõites tõeliselt õnnelik oma ema ja õe nägemise üle, ei olnud kodus olemise tunne enam see, mis ta oli varem olnud
Eestlaste olevik ja tulevik Eesti on maailmakaardil väike maa, kuid on näinud palju häid ja halbu päevi.Kõik, mis juba möödas, see on ületatud ja läbi elatud, aga on veel palju, mis on veel ees ja tuleb kogeda.Eesti rahvas ja inimeseloom on loodud sellisena, et mis möödas sellest osa ununeb ja haihtub, aga edasi elame usus ,et praegune olukord paraneb ja parem tulevik ootab ees.Milline seis meil praegusel hetkel on ja mis meid ootab ees? Paljud uuringud küll näitavad ,et Eesti on maailmas arvestataval kohal,küll siis võistlustel ja hariduse poolest,kuid tegelikult on tõsine probleem,mis võib hakata tulevikus tõsiselt Eestit mõjutama
Piirid meis ja meie ümber Piirid meis ja meie ümber muutuvad iga meie elatud minutiga. Mõttemaailma muutudes ja arenedes muutuvad ka meie seatud piirid. Ning näiteks kes oleks võinud kunagi üldse seda arvata, et inimene saab sellelt maalt õhku tõusta või veel vähem mingile teisele planeedile jala maha panna? On piirid, mis määravad nii-öelda kaugust. Just täpselt viimane piir, kui kaugele saab minna maalt või näiteks riigipiirid. Maailmapiir, silmapiir, kuid suhtluspiir? Mõelda vaid, kes oleks eales uskunud, et oma kodust võid suhelda inimesega 10
avaliku sektori, turumajanduse, kodanikuühiskonna lahusus, religiooni vabadus ja inimeste kaasalöömine ühiskondlikus töös. Võib tunduda, et ühiskond on juba piisavalt kaugele arenenud ning edasi ei olegi mõtet enam pürgida. Meil on olemas kõik masinad ja seadmed, et elu küllaltki mugavaks teha. Kuid kõike ei saa nii ühekülgselt vaadata, ehk on ühiskonnal veel võimalus mingis suunas areneda. Nii kaua, kui Maal on elatud, on toimunud ka ühiskonna areng. Mida rohkem aga ühiskond areneb, seda rohkem kasutavad inimesed loodusressursse. Iga endast lugupidav inimene tahab ju kasutada liiklemiseks autot, mitte ühistransporti. Autoga sõitmiseks on aga tarvis kasutada taastumatut loodusvara, naftat, mille varud hakkavad kahjuks lõppema. Selline raiskamine ei saa ja ei tohi jätkuda. Et inimesed saaksid elada sama head ja mugavat elu, peavad teadlased leiutama uue taastuva energiaallika transpordivahenditele.
August Gailiti romaani kangelane Toomas Nipernaadi oli suur luiskaja. Tal oli erakordne anne erinevatesse osadesse sisse elada ning ka teised end uskuma panna. Kuigi ta pettis paljusid, suutis siiski inimesi õnnelikeks teha. Nipernaadi soov oli saada inspiratsiooni raamatute kirjutamiseks. Kokkuvõttes me ei teagi mis nägu Nipernaadi oli. Kuid ta elas oma unistuste järgi, reisis ilmas ringi ja koges uusi asju. Kõik see kujundaski temast isiksuse, ehk veidi teistsuguse kui teised. Hästi elatud elu tunnuseks on inimese rahulolu. Selle saavutab iga inimene erineval ajal ning põhjusel. Rahulolu on tihedas seoses õnnega ja see on individuaalne. Igaüks mõtestab seda erinevalt. Need erinevused muudavadki meie elud, meie endi nägu.
tehakse. Valida on, kas ainult unistada või tõesti püüelda nende poole. Inimese iseloom on tema saatus . Oleneb, kuidas inimene on oma elu elanud. Täisväärtuslikult,olles kasutanud avanenud võimalusi või on kaldutud õigelt teekonnalt kõrvale ning mindud lihtsama vastupanu teed. Kergem ei pruugi alati olla parem. Saatus on olemas, kuid sel on omad vingerpussid. Kõik hea võib äkitselt pöörduda, sest elu on juba kord tõusude ning mõõnade jada. Õigesti elatud elu suureks tunnuseks on inimese rahulolu. Selle saavutab iga inimene ernieval ajal ning põhjused tunda rahulolu, on samuti erinevad. Võimalik, et põhjusteks on hea töökoht,haridus, perekond, kõrge palk, tunnustus eneseületuste,saavutuste eest. Rahulolu on tihedas seoses õnnega ja see on individuaalne.Igaüks mõtestab seda erinvelt. Need erinevused muudavadki meie elud, meie endi nägu.
"jah" üteldes "ei" mõtlema, mis teine tahab, peab tegema, peab ahelaid kandma ja- tänama! See väljendab selgelt, kuidas inimesed on valmis pugemiseks ka oma hinge müüma ning nii tähtsamaks saama. Kui eneseuhkusest enam raasugi alles ei ole ning igasugune isiksus kadunud, võib ju loota, et nüüd ollaksegi suur-on ju selle nimel nii palju üle elatud ja läbi kogetud. Tegelikkuses on see kõik vaid enesepettus ning hoopis suurem on inimene, kelle jaoks on oluline olla väikegi ja täita sellega roll siin elus ning oma riigis. Luuletuses "Helleenlane ja pärslane" kirjeldab Liiv sarnast olukorda: Ei, võõras! Sinu kuld mu ustavust ei murra, ma olen kreeklane- mind lase nõnda surra!
Rothscild mängis orkestris viiulit, ta oskas isegi kõige lõbusamat lugu haledalt mängida. Jakov polnud kunagi heas tujus, sest ta pidi alati suuri kahjusi kandma. Ta isegi pidas päevikut et enda kahjud kõik ülesse kirjutada ja järge pidada palju tal näiteks aastas teenimata jäi. Kuhu Jakov ka ei vaatanud, igalpool nägi ta ainult kahjusi. Jakovi naine Marfa jäi aga haigeks. Lamava Marfa kõrval meenus Jakovile, et ta pole vist kogu koos elatud elu(52a) jooksul kordagi Marfat hellitanud, pole haletsenud, kordagi polnud taibanud talle rätikut osta või pulmadest kus orkestriga esineti midagi süüa tuua. Jakov oli temaga ainult kärkinud, kahjude pärast riielnud, teda rusikatega ähvardanud. Jakov oli isegi Marfal teejoomise ära keelanud, sest ilma selletagi olid kulud suured. Kui ta Marfa arsti juurde viis selgus et päästa ei anna enam midagi. Peale seda kui Jakov oli
"Meist igaühest sõltub Eesti püsimine," on öelnud lahkunud Eesti president Lennart Meri. Meie igaühe all mõtles ta loomulikult eestlasi. On loomulik, et riik ei saa normaalselt eksisteerida oma rahva toetuseta. Eesti rahvast on koos hoidnud pikk kultuur, ajalugu ja keel. Tänapäevale iseloomulikus kultuuride segunemises jääb meid teistest eristama ainult emakeel, selle kadudes hävib ka eesti kultuuri unikaalsus. Kas me oleme ohus? Praeguse Eesti aladel on elatud aastatuhandeid. Me ei tea täpselt, mis hõimud siin elasid, samuti vaieldakse, mis ilmakaarest eestlaste esivanemad saabusid. Keelel on see-eest kujunemiseks olnud kindlalt piisavalt aega. Hüppeline areng või siis muutumine toimus pärast sakslaste tulekut ja selle tulemuseks oli sõnavara ja grammatika täienemine saksa keele arvelt. Juba siis oli oht keele püsimajäämisele. Suure töö tegid ära 19. ja 20. sajandi keelemehed, kes rikastasid keelt uute, mitte laenatud sõnadega
See, et meie riigis on toetatud pensionisüsteem, mis turvab iga pensioniealise ja ka noorema inimese huve, on kiiduväärne. Siiski tundub paljudele, et tal endal pole mingisugust võimalust oma pensionikogumist muuta. Tegelikult on igal inimesel arvestatav võimalus oma pensionisammaste rahakogumise võimalusi muuta ja parandada, kui sellesse vaid veidi süveneda. Tegelikult pension pole muud kui inimese tavapärane sissetulek seda pensionärile, kes enam tööl ei käi, kuid on elatud elu jooksul teinud riigi heaks tööd. Nagu ka tavapäraste sissetulekute kasutamise ja haldamise üle on inimestel laialdaselt võimalusi, otsustab ka pensionimaastikul oma sissetulekute üle inimene ise. Riigi roll on ajapikku pensionisüsteemis muutunud. Ajal, kui pensionid koguti peamiselt maksutuludelt, oli riigi roll põhiline. Sellest ajast saadik on inimestele jäänud ka mulje, et pension on miski mis tuleb kelletki ja kuskilt ning pole kunagi teada, mis süsteemid selle taga paiknevad
Palju teadmisi ajaloost pärinevad vanadest üleskirjutistest, raamatutest, maalidest või põlvest põlve edasi kantud lauludest. Teatrilaval ja filmides näideldakse, kuidas oli elu sajandeid tagasi või mängitakse läbi igapäevaseid situatsioone, muutes neid põnevaks. Milline on siis loometöö roll inimeste elus? Mõni aasta tagasi, pärast Ilmar Raagi filmi ,,Klass" kinolinale jõudmist, muutusid inimesed ärevaks. Enne oleks, justkui elatud teadmatuses, aimamata, mis tegelikult paljudes õppeasutustes toimub. Ajalehtedes ilmusid filmist ajendatud artilklid koolivägivallast ning sellele hakati rohkem tähelepanu pöörama. Olgugi et tegelikult oli see ka enne kogu aeg meie keskel olnud, tõstis Ilmar Raag päevakorda teema, mis on ühiskonnale suureks probleemiks. Seega see film muutis meie arvamust paljude noorte probleemidest. Tihti saab seostada muusikamaitset inimeste elustiiliga. Kui vastu tuleb
Ja tavaliselt saadakse neist aru liiga hilja. Väga traagiliselt lõpps Germanwingsi kaaspilooti enesetapp, kui ta võtis endaga kaasa 149 inimest. Pablo suudab Hermine sõnade järgi mängida kõiki muusika instrumente ja rääkida kõigis keeltes. Ta on väga hea bändi juht, mis tõttu saab ta ise valida mis rütme mängida. Enne romaani lõpu ei tea me temast kuigi palju, aga teose lõpus tuleb välja et ehk on tema teose kõige targem tegelane. Tema tarkus tuleb tema elatud elust, mitte nagu Harry oma, mis tuleb raamatutest. Alguses tundus raamat igav, aga mida kaugemale jõudsin seda huvitavamaks raamat muudus. Raamatu tuum tuli välja alles raamatu lõpus. Minu jaoks oli raamatut kerge lugeda, ei olnud vöörsõnu, mida ma ei mõistnud. Kuigi vahest oli raske jälgida tegevust.
Sõjakogemused muudavad inimese mõttemaailma palju. Andrei Gelasimovi teose „Janu“ peategelane Konstantin oleks sõjas peaaegu hukkunud. Kui ei oleks olnud sõpru, oleks Konstatin jäänud põlevasse tanki. Pärast sõda hakkas Kostja väärtustama inimsuhteid. Sõbrad ja perekond muutusid tema jaoks tähtsamaks kui enne. Kui oled pääsenud surmast, siis hakkad alles mõistma, mis on elus tegelikult tähtis. Maailmavaade põhineb suuresti kogemustel. Kui ollakse läbi elatud midagi julma, siis muutub inimese mõttemaailm. Mõttemaailm omakorda määrab selle, kes me oleme. Kui puuduvad põhimõtted, mille järgi elada tahetakse, siis lastakse ennast ka teiste poolt mõjutada. See mõjutamine võib olla tahtlik või tahtmatu. On inimesi, kes ei suuda mõjutustele vastu panna ning eneselegi teadmata elavad elu, mida nad elada ei taha. Näiteks Sofi Oksaneni romaanis „Puhastus“ töötab Zara prostitutsiooniäris
Raske on mõista inimest ja inimsuhteid. Kord võivad need olla head, järgmisel hetkel ollakse teineteise kõri kallal. Et me ei saa lugeda kellegi mõtteid, on sageli võimatu öelda, kas ollakse antud hetkel siiras või silmakirjalik. Kõige rohkem võib sellist passiiv-agressiivsust märgata naabrite seas. Kuid kas ongi üldse võimalik nii paljude tegurite ja tingimustega kõikidele meeldida? Aegade algusest peale on elatud koos suuremate või väiksemate kogukondadena. Pikka aega oli iseseisvalt elamine võimatu, sest sõltuti üksteise abist ning koos saadi raskematest probleemidest üle. Selistest asulatest, kus oli range tööjaotus, tekkisid linnad. Maapiirkondades on olnud inimesed rohkem eraldatud. Taludel võis olla palju maad ning naabertalud võisid jääda kilomeetrite kaugusele, mistõttu läbikäimised olid harvad. Seetõttu võib maarahvast pidada teistest vähem sõltuvaks
Terved linnad olid varemetes, tsiviilelanikke hukkus miljoneid ning paljusid tapeti päritolu põhjal. Sõja lõppedes jagunes maailm kaheks, kus ühes oli demokraatlik kord ja teises totalitaarne, mille puhul hoiti maid koos sõjaväe kasutamise ähvardusel. Nüüd on aga uueks ohuks terroristid, mis näitab, et inimene pole suutnud oma agressiivsust maha suruda. Loomulikult ei ole vägivald alati nii laiahaardeline. Sellega puutume kokku me kõik, olgu see siis omal nahal läbi elatud või teades kedagi teist, kes on kunagi ohvriks sattunud. Röövimised ja tapmised on ka Eestis igapäevased, siiski on märkimisväärne osa nende põhjustajatest mitte eesti rahvusest. Juhuslik vägivald avalikes kohtades, kus tavaliselt inimesed üksteist ei tunne, on harv. Suurem osa konfliktidest toimub enamasti kas sugulaste või tuttavate vahel. Hiljuti on olnud ka mitu juhtumit, kus lapsed ja noored langevad vägivalla ohvriks Interneti kaudu.
ta alla rusuks on raugenud rind. See helin mu elu ja minu hing, tal kitsas on jäänud maapealne ring. Ma leian,et luuletus räägib elutahtest. See, mida kirjanik nimetab helinaks on huvi ja lootused elult. Juba väikese poisina tundis ta rõõmu ja nautis elamist ning elu avastamist. Vanemaks saades, kui pilt mängumaalimast ja lapsepõlvest edasi reaalsemaks arenes, süvenes elu avastamise soov veelgi, kõik muutus huvitavamaks, kui kunagi varem. Kuid lõpuks kui elu on juba peaagu elatud avastatakse , et pool elust oleks nagu elamata jäänud ning lüüakse käega. Vanemas eas vaid mõeldakse kõigele , mis on olnud. Luuletus tuletab mulle meelde, kuidas ma koolieelse põnnina mängisin kooliskäimist. Kirjutasin ja joonistasin täis kõik raamatud, mis kätte sain. Kui kooliag kätte jõudis ja kõik reaalsuseks muutus, polnud mul mingit tahtmist tegeleda õppetööga. Soov oli hoopis saada pemüüjaks ja käia tööl nagu emagi
Sealt algas majanduse kiirem areng. On imelik mõelda et kõik need muutused olid tingitud tööstuslikust pöördest. XIX sajandil toimusid ka suured muutused ka transpordis ja ehituses. Nimelt loodi 1814 Inglismaal aastal esimene auruvedur. Pea kümne aasta pärast valmis esimene raudteeliin. See aitas kaasa maailmaturu tekkimisele jällegi tekkisid uued töökohad ja linnastumine kasvas veelgi. Ehituses võeti kasutusele raudbetoon, millest ehitati uued hooned. Kogu minevik oli elatud puust majades ja tulekahju korral võis hävida terve linna või suur osa sellest, nagu juhtus Londoniga 1666 aastal. Seega tänu raudbetooni kasutusele võtu kasvas turvalisus elumajades, nii kokkuvarisemise kui ka tuleohutuse suhtes. Samal sajandil toimus minu arvates tolle ajastu suurim sündmus pärisorjusest vabastamine. Eestimaal toimus see 1816 aastal , Liivimaal aga kolm aastat hiljem (1819 a). Sellele mõttele tuli kuulus prantsuse väejuht Napoleon,
Valgus ja varjud inimhinges Inimhing on väga keerukas ning tihti vastuoluline, kuna igas inimeses on see erinev. Kõik tema head ja halvad küljed peegelduvad läbi isiksuse kogu tema elu. Tihti mõjutavad seda minevikus toimunud sündmused, ka nendel inimestel, kellelt seda kõige vähem oodata oskame. Need läbi elatud hetked võivad panna igaüht tegema midagi, mis on tema loomuse vastu ning neid ei ole kerge unustada. Pahatihti kiputakse inimestest uskuma head ning harva kahtlustatakse halba. See ei ole tark tegu, kuna just kõige tavalisem ja ohutuna näiv inimene võib tänapäeva maailmas osutuda kõige ohtlikumaks. Inimsuhted on muutunud nii petlikuks, et ollakse veendunud selles, mida esimesena kuuldakse. Ameerika Ühendriikides röövis ja vangistas üks pealtnäha tavaline pereinimene
ei andnud tulemusi ning Anton Tsehhov suri 15. juulil 1904. aastal. LOOMING 1880 esimene jutustus "Kiri õpetatud naabrile" 1884. aastal ilmus esimene jutukogu ,,Melpomene jutud" 1893. aastal ilmus ,,Sahhalini saar"- olukirjeldused elust Sahhalinil. 1880-1888 kirjutas humoristlikke novelle- need pole mitte üksnes lõbusad ja hiilgavalt teravmeelsed, vaid juba varakult üsna tõsimeelsed ja uuenduslikud. Mõisas elatud aeg (1892-1898) olid loomingus kõige viljakamad aastad. Kirjutas siin kõige tuntumad teosed. Draamateosed algul enamjaolt lõbusad ja tervameelsed, nt ,,Karu", ,,Abieluettepanek", ,,Pulmad". Oma paremad komöödiad ja draamad kirjutas Tsehhov alles 1890. aasta lõpul. ,,Kajakas" (1896) ,,Onu Vanja" (1897) ,,Kolm õde" (1900) ,,Kirsiaed" (1903) Uuenduslik näidend ,,Kajakas" 1896. Esietendus kukkus läbi: publik tuli vaatama naljalugu
Õppimine on, aga tegevus, mis kestab kogu elu ning ei piirdu ainult kooliga. Inimese õppimine läbi terve elu on vajalik seetõttu, et maailm, milles me elame on muutuv. Tänapäeva ühiskond on väga kiiresti arenev, kuid nii pole see alati olnud. Võrdluseks võib tuua siia näiteks selle, et kui keskajal käisid oma koolitee ära ning said oma teadmised omandatud, näiteks omandasid oskuse arvelauaga arvutada siis piltlikult said ära elatud pensionipõlveni. Paratamatult meie ajajärgul see võimalik pole, pidevalt toimub palju uusi avastusi ning näiteks siiani pikalt kehtinud põhitõed lükkatakse ümber. Näiteks kui mõnda aega tagasi arvati, et kui inimene on nakatunud HIV-viirusesse, siis justkui tema elu on läbi ja meditsiin ei saa aidata. Nüüdseks on kindel, et seda saab hoida ravimitega kontrolli all ja inimene saab elada niikaua kui muidu oleks elanud. Väga tähtis omadus
Selle kaudu saadakse teada oma tugevad ja nõrgad küljed ning nõrgemaid külgi saab siis, kui need on leitud, parandama hakata. Eneseanalüüsi kaudu saadakse oma iseloomu kohta palju teada. Korralikult läbi mõeldud eesmärgid ja vajalike oskuste üles leidmine enese seest on rahuldust pakkuva kärjääritee aluseks. Alati aga ei olegi kõige suurema ja kaugema unistuse saavutamine nii nauditav kui need pisihetked ja rahulolutunded, mis selleni jõudmise käigus on läbi elatud. Oskused: Olen oma elus omandanud mitmeid oskuseid. Suurimaks oskuseks pean oskust enda ja ka teiste aega planeerida. Olen selle oskuse saavutamiseks töötanud nii laboriassistendina kui ka administraatorina. Minu ajaplaneerimisoskusest on palju kasu ka igapäevase pereelu ja logistika korraldamiseks. Arvan, et oman ka oskust teisi inimesi kuulata. Kuna olen töötanud kaua klienditeenindjana siis on see oskus mulle olnud hädavajalik. Võimed:
Autori ja teose vahelised seosed on märgatavad autor kirjutas sõjast ja armastusest, täpselt nagu ta oleks seda ise kogenud (olles olnud sõjas ja 3 korda abielus). Tema maailmavaade on laialdane, ta suudab inimese oma teosesse kaasa haarata, nii et inimene kujutaks seda ette kui reaalsust. Teos kui struktuurne tervik Lissabonis kohtuvad kaks sarnase saatusega meest ning üks jutustab teisele oma loo. Loo sellest, kuidas ta naaseb Saksamaale peale põgenikuna elatud aastaid, leiab üles oma naise, too lahkub temaga ning saab samuti põgenikuks. Teel kohtavad nad raskusi, kuid ületavad need. Lõpuks viiakse nad koonduslaagritesse Prantsusmaal, kust nad põgenevad. Mees saab teada naise haigusest ning raamat lõpeb sellega, et jutustava naine sureb ning lugu kuulav mees saab endale too laevapiletid, viisad ning ka passid ja leiab välismaal võibolla(?) oma õnne. Teose tegelased (ka tegelasrühmad)
Õnneretsept Lugupeetud kuulajad: direktor, õpetajad ja klassikaaslased. Ma usun, et iga inimene siin ilmas tahab, et tema elatud elu oleks õnnelik. Kuid mis on õnne valemiks ja mida teha, et saavutada heaolu? Fortuunat on raske defineerida. Me teame, mis tunne on olla õnnelik ning oskame nimetada mis või kes meid õnnelikuks teeb. (mõttepaus) Keeruline on seletada millega siiski täpselt tegu on. Kõik mõistavad õnne erinevalt- mis ühe jaoks tähtsusetu, see teise jaoks on õnne aluseks. On inimesed, kes väärtustavad kärjääri, head majanduslikku seisu ja positsiooni.
Lapsed pidid kindlasti oma panuse andma, niipea kui nad õppisid omal käel toime tulema. pühendati palju aega ja tähelepanu religioonile ja rituaalidele Joonistati väga palju koobaste seintele oma tähtsaid sündmusi ja loomasi. Inimesed kodustaasid loomi. Loomad Esimesed loomad olid linnud Järgnesid väiksemad kiskjad, kellest suurim oli polaarrebane. Jää taganedes ilmus tasapisi nii palju taimi, et põhjapõdrad said ära elatud. Rituaalid ja uskumused Rituaalid a) Surma ennetamine b) Ilma muutmine c) Ellu äratamine Uskumused d) Nad uskusid oma rituaalidesse e) Nad uskusid paganasse f) Nad uskusid, et pärast surma on elu. Olud Olud olid elamiseks väga kehvad, polnud haridust, polnud õiget majapidamist,ei olnud õigeid pesemis võimalusi, polnud häid laste kasvatamiseks võimalusi, söök ei olnud mitmekesine, sest tollel ajal ei olnud piisavalt toitu. Seadused 1
Nendel rasketel aegadel tunnetab inimene kriisi sümptome: ärevust, viha, hirmu, suutmatust, süütunnet jm. 6. VANADUS ERIK ERIKSONI JÄRGI Vanadus (65 kuni surmani): terviklikus vs ahastus ( integrity vers despair). Isiksuslik küpsus saabub kuuekümne viiest ning väljendub meelerahus, elutarkuses ja isiksuse terviklikuses. Kui inimene saab küll vanaks, ent mitte isiksuslikult küpseks, valdab teda lootusetus (kibestumine, ahastus, meeleheide). Tulevik tundub trööstitu, kogu elatud elu mõttetu. Möödunud aastate karma, aga ka võime elatud elu enda jaoks mõtestada, määrab selle, mis seisundis jõuab inimene oma elu lõppjärku. Elu viimane etapp kujutab endast suurt väljakutset. Probleemiks saab see, kas inimene suudab oma elu lahti mõtestada nõnda, et ta vabaneb oma ego külge klammerdumisest ja saavutab enne surma mõistvuse, selguse ja meelerahu või ei suuda ta enesekeskusest välja murda ning sureb lootusetuse tundega
suremine 96% veeliikidest ja 70% selgroogsetest liikidest sureb 251,4 miljonit aastat tagasi tekib uus võimuvahekord liikide vahel 220 miljonit aastat tagasi Paljasseemtaimedest metsad domineerivad, taimetoidulised loomad arenevad kasvult suuremaks, sest nende soolestik vajas rohkem ruumi ,et loomad saaksid toitainevaesetest taimedest elatud 200 miljonit aastat tagasi esimesed tõendid viirustest. Imetajate teke 150 miljonit aastat tagasi lindude teke 130 miljonit aastat tagasi õistaimede õitseaeg, mis meelitasid putukaid ja loomi õietolmu levitama. 65,5 miljonit aastat tagasi pooled tekkinud liikidest surid ( meteoriitide kokkupõrge Maaga) 35 miljonit aastat tagasi muru domineerib paljudes ökosüsteemides
Sain palju teada Jaan Kaplinski elust, mis on ka olnud väga seiklusterohke. Minu arvates on tore, et Eestis on olemas selliseid kirjanike ja luuletajaid, kes mõtlevad raamatut kirjutades lugejatele, kui ka arendades ennast. Jaan Kaplinski pilt Jaan kaplinski Jaan kaplinski Raamatuid Luule Raamatud TOLMUST JA VÄRVIDEST TULE TAGASI HELMEMÄND ÖÖLINNUD ÖÖMÕTTED ÕHTU TOOB TAGASI KÕIK MA VAATASIN PÄIKESE AKNASSE TÜKK ELATUD ELU MITU SUVE JA KEVADET RASKE ON KERGEKS SAADA UUTE KIVIDE KASVAMINE JÄLJED ALLIKAL VALGE JOON VÕRUMAA KOHALE Lasteluule Raamatud Kuhu need värvid jäävad JALGRATASTE TALVEUNI Luuletus Jaan kaplinski 1941 Ma koidu ajal ärkasin ja hirmsat lugu märkasin: kõuepilv oli köögis käinud porgandid olid hapuks läinud; Viksised olid hambaharjad, läkiläkis kuremarjad. Polnud miski nii kui pidi, Kõik oli sootuks pahempidi. Ma läksin voodi tagasi
millele jõuti lõpuks jälile. Teose lõpus kuulutab Billy dramaatiliselt oma perele, et teda ei võeta peres kuulda ja talle ei sobi see, seega ta lahkus mõneks ajaks kodust. Billy otsustas peagi ikkagi ümber ja tuli tagasi koju, sellega ka lugu lõppes. Kõik näitlejad täitsid oma rolle hästi, kurdi mängimine oli väga edukalt õnnestunud, ei ole märgatagi, et tegelikult inimene pole kurt. Oma rollidesse oldi sisse elatud ning väljendati tegelaste iseloomujooni. Lavakujunduseks oli perekonnakodu, mis püsis kogu etenduse aja samasugune. Heli- ja valguslahendused püsisid etenduse vältel samad. Etendus paneb mõtlema selle üle, kui palju raskendab kurt olemine inimese enda elu kui ka tema lähedaste elu. See muudab, kuid ka ühendab perekonna – peab rohkem hoolt kandma abituma pereliikme eest, kuid tema aitamine ühendab pere, sest igaüks peab andma oma panuse.
Need peod näitavad eestlaste ühtsust ja nagu keegi tundmatu on öelnud: "Olgem ausad, need peod teevad Eestist Eesti"[1]. Need on kujunenud pikaajaliseks traditsiooniks. Nendes pidudes kajastuvad eestlased ja Eesti. Tantsu- ja laulupidudel on tähtis osa meie kultuuriloost. Kultuur on aga meie riigi üks olulisemaid näo kujundajaid ja kultuuri loob rahvas. Eestlane on väga pikka aega seda traditisiooni au sees hoidnud. Traditsiooni pole niisiis kaasaegselt viljeletud, vaid selles on elatud [2]. Ma arvan, et eestlastel on oma riigi näo kujundamisel väike roll, kuna riigist lahkub väga palju eestlasi ja juurde tuleb palju teisi rahvuseid. Eestlastel on liiga vähe traditsioone, mis näitaksid Eesti riigi olemust. Arvan, et kuniks meil on need vähesed traditsioonid ja ühtsus, siis kujundame me vähemalt mingil määral Eesti nägu. Kasutatud kirjandus 0: , 100 põhjust, miks on Eestis hea elada, , http://www.president.ee/et/meediakajastus/100-eesti- eelist/
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
