Ei ole mõttetult elatud aegu Suur hulk inimesi ei ole aru saanud, et iga elatud hetk on suure väärtusega ning iga hetkega me õpime midagi uut võttes vastu infot kas siis läbi nägemis-, haistmis-, maitse- või mõne teise meele. Tunded mängivad inimese elus suurt rolli ning paljud peavad mõttetuks meenutada halbu või ebamugavaid mälestusi või läbielamisi. Miks on kogu elatud ajal tegelikult alati mingi mõte olemas? Sellele küsimusele on tegelikult lihtne vastata. Tuleb lihtsalt tagasi mõelda neile alguses tunduvatele mõttetutele aegadele ning järeldusi teha mida neist õpitud on. Tehes järeldusi ebameeldivatest või mitte meelepärastest asjadest mõtlevad enamjaolt kõik inimesed, et nad ei seo end millegi sellisega enam. Sellepärast ongi tegelikult ka negatiivsetel mälestustel või
Kirjand, essee Meie suurim ja hiilgavaim meistritöö on õigesti elatud elu. Õigesti elatud elu. Mõistatus peaaegu sama suur, kui elu mõte. Siiski, kristlikul kultuuriruumil on läbi aegade suhteliselt hea aimdus olnud, missugune peaks olema õigesti elatud elu. Moosese kümme (nägemust) käsku piiritlevad selgesti, kuidas inimene ei tohiks elada. Neist kümnest keelust on siiski võimalik tuletada juhtnööre, kuidas peaks elama. Õigestielatud elu on aus elu: mitte tappa, varastada, ega petta on enesestmõistetav. Kogu ühiskond põhineb laiemal määral sellel, et
Meie suurim ja hiilgavaim meistritöö on õigesti elatud elu. Vanemaks saades vaatame kõik tagasi elatud elule. Arutleme, kas valikud, mida tegime ja otsused, mis täide viisime, olid ikka õiged. Mida oleksime võinud või pidanud teisiti tegema. Kas meie elu oli elamist väärt. Kas ja kuidas saame elada nii, et lahkudes saaksime enda üle uhked olla? Milline on õigesti elatud elu? On see üldse olemas? Harva mõtleme, kuidas ja millest koosneb meie elu. Tähtsad on haridus, karjäär, pere, kodu ning üleüldine hakkamasaamine. See kõik kokku moodustabki meie elutee. Teod, mida korda saadame, olgu need siis head või halvad, jäävad inimestele meelde ning neid ei unustata. Elame selleks, et täide viia oma unistused. Saavutamaks seda läbime nii head kui halba. Tähtis on vaid ise lõpptulemusega rahule jääda. Aleksandr Puskini raamatu `` Jevgeni
Ainult üks elu Olen tihti mõelnud sellele, mis on elus kõige tähtsam ning olulisem. Osa inimesi tabavad seda kohe, teistele jääbki see küsimus peadmurdvaks. Leian, et see kõige tähtsam on meil kõigil ühine, nimelt pean silmas elu. Elu võib olla pikk ning vahel üürike, kuid sellegipoolest peaksid inimesed kasutama oma võimalusi ning hindama elatud aega. Me elame oma elu erinevalt ning keegi ei tea, kuidas on õige.Mina leian,et elu on elatud õigesti, kui sa suudad nautida oma tehtud tegusi ning aega, mida kulutad. Enda eesmärkidega seame tee, mida mööda hakkame sammuma. Olgu meie eesmärgid suured või väikesed, nende täitumisel oleme lähemal iseenda rahulolule ja õnnele. Elu pole alati lihtne ning meeltmööda, ettetulevad takistused panevad proovile meie kannatused. Usun, et iga ületatud takistus viib meid elus edasi. Hiljuti lugesin ajakirjanduses nendest inimestest, kes ei saa elada täisväärtuslikku elu. Pean
majast majata majadest majadeta majale majaga majadele majadega Paradigma Sõna elama paradigma (kindel kõneviis): elan elasin olen elanud olin elanud elad elasid oled elanud olid elanud elab elas on elanud oli elanud elameelasime oleme elanud olime elanud elate elasiteolete elanud olite elanud elavad elasid on elanud olid elanud ei ela ei elanud ei ole elanudei olnud elanud elatakse elati on elatud oli elatud ei elata ei elatud ei ole elatud ei olnud elatud Paradigma Sõna elama paradigma (tingiv kõneviis): elaks(in) oleks(in) elanud / elanuks(in) elaks(id) oleks(id) elanud / elanuks(id) elaks oleks elanud / elanuks elaks(ime) oleks(ime) elanud / elanuks(ime) elaks(ite) oleks(ite) elanud / elanuks(ite) elaks(id) oleks(id) elanud / elanuks(id)
saab valitsejaks, peab teda teistele näitama täiuslikuna. Kui valitsejal oli lühem jalg siis tehti nii nagu seda tegelikult poleks. Kui ta ei osanud mõnda asja tehti nii nagu ta seda oskaks. Kuna kui teised teaksid, et valitseja polegi nii täiuslik kui välja paistab, siiis nad ei saaks aru miks just tema valiti valitsejaks. Ning see tekitaks omakorda olukorra kus kõik tahaksid saada valitsejaks ning siis ei oskaks enam kedagi valida. "Iga elu, mis on hästi elatud, on pikk elu" Selle renessansikirjaniku Leonardo da Vinci ütlust mõistan ma nii- Kui inimene oma elu jooksul teeb palju häid asju, kogeb palju seiklusi, omab häid sõpru, töötab alal mis talle meeldib ning on elus väga positiivne siis võib nimetada, et ta on oma elu hästi elanud või, et too inimene saab olla oma elatud eluga rahul. Kuid kui inimene oma elujooksul midaig korda ei saada näiteks ei koge seiklusi, on tihti negatiivse ellusuhtumisega, ei ole rahul
Elu mõte Paljud tänapäeva noored esitavad endale enne täiskasvanu ikka saamist levinud küsimuse, mis on elu mõte? Vastuse sellele peab igaüks iseseisvalt leidma ja otsustama, kas seni on õigesti elatud või mitte. Mehis Heinsaare esimene soovitus tema artiklis ,,Mis on elu mõte?" on lasta elutempol raugeda ja leida aega oma seni elatud elu eemalt analüüsida. Seda mõtet on väljendanud ka Anton Nigov teoses ,,Harjutused" öeldes, et elu ainult ei tule elada, vaid seda tuleb ka mõista. Kõrvaltjälgides suudame paremini otsustada seni elus tehtud valikute üle, mis tänapäeva tempokas ja rutiinirohkes maailmas on jäetud tähelepanuta. Kui iga inimene leiaks natukene aega, et kaalutleda põhjalikult oma otsuseid ja vajadusel neid korrigeerida, elaksime me tunduvalt õiglasemas ühiskonnas.
Andmed Tänane kuupäev 21.4.14 Sünnikuupäev 6.5.94 Elatud päevad 7290 Biorütm Füüsiline Emotsionaalne Intellektuaalne 23 28 33 Kuupäev Elatud päevad Füüsiline Emotsionaalne Intellektuaalne 7.4.14 7276 0,816969893 -0,7818314825 0,0950560433 8.4.14 7277 0,631087944 -0,6234898019 -0,0950560433 9.4.14 7278 0,39840109 -0,4338837391 -0,2817325568 10.4.14 7279 0,136166649 -0,222520934 -0,4582265217 11.4.14 7280 -0,13616665 0 -0,6181589862 12.4
TE (m2) ela/si/te ole/ksi/te ela/nud ole/vat ela/nud NAD (m3) ela/si/d ole/ksi/d ela/nud ole/vat ela/nud EITUS EI ELANUD EI OLEKS ELANUD EI OLEVAT ELANUD UMBISIK ela/ti ole/ks ela/tud ole/vat ela/tud EI ELATUD EI OLEKS ELATUD EI OLEVAT ELATUD MA (a1) ole/n ela/nud SA (a2) ole/d ela/nud TA (a3) on ela/nud ME (m1) ole/me elanud TE (m2) ole/te ela/nud NAD (m3) on ela/nud EITUS EI OLE ELANUD UMBISIK on ela/tud EI OLE ELATUD MA (a1) oli/n ela/nud SA (a2) oli/d ela/nud
-ma -maks -da (-ta, -a) -v -nud -mine -ja (jooksja) -mas -mata -des (-tes, -es) -tav (-dav) (jooksmine) -mast -tud (-dud) Kindel Tingiv Kaudne Käskiv Olevik Elatakse elataks elatavat elatagu Lihtminevik Elati Oleks elatud Olevat elatud Olgu elatud Täisminevik On elatud Enneminevik Oli elatud 8) Sõnade tuletamine Sõnade tuletamine on kõige kergem viis saada eesti keelde uusi sõnu, samuti aitab see omavahel tähenduslikult seotud sõnu grupeerida. Sõnamoodustus on olemasolevatest sõnadest uute saamine liitmise või tuletamise teel. Tuletamise puhul lisatakse sõnatüvele tuletusliide. Liitmise puhul ühendatakse kaks sõnatüve.
Aga täismineviku vormi kasutatakse ka siis, kui kõnehetkele järgnevat tegevust vaadeldakse mingi veel hilisema vaatlushetke seisukohalt (tuleviku minevikus), näiteks Loodame, et pühapäeva õhtuks oled sa selle töö lõpetanud. Täisminevik avaldub liitajavormina, mis koosneb verbi olema kindla kõneviisi isikulise tegumoe olevikuvormist ja põhiverbi (isikulise või umbisikulise tegumoe) mineviku kesksõnast, näiteks olen elanud, oleme elanud, on elatud. 42. Enneminevik e pluskvamperfekt, iseloomustus ja näited. Enneminevik ehk pluskvamperfekt on kindla kõneviisi minevikuaeg, mis väljendab seda, et sündmushetk eelneb minevikulisele vaatlushetkele (tegu on mineviku minevikuga), näiteks Näostki võis näha, et Mari oli kõvasti tööd teinud. Enneminevikku kasutatakse ka kaudse kõneviisi üldmineviku tähenduses, näiteks Selle koha peal oli vanasti linn olnud. (= Selle koha peal olevat vanasti linn olnud).
Nimi Oma nimi Sünniaeg 1.09.1939 Täna 19.12.2012 Elatud päevade arv: 26773 Biorütmide perioodid: 23 28 Kuupäev Elatud päevade arv Füüsiline Emotaionaalne -14 5.12.2012 26759 0,3984010898 -0,9009688679 -13 6.12.2012 26760 0,1361666491 -0,9749279122 -12 7.12.2012 26761 -0,1361666491 -1 -11 8.12.2012 26762 -0,3984010898 -0,9749279122 -10 9.12.2012 26763 -0,6310879443 -0,9009688679 -9 10.12
Elame Elaks(ime) Elavat Elagem Elate Elaks(ite) Elavat Elage Elavad Elaks(id) Elavat Elagu LIHT- Elasin Oleks(in) elanud Olevat elanud Olgu elatud Elasid Oleks(id) elanud Olevat elanud Elas Oleks elanud Olevat elanud TÄIS- MINEVIK Elasime Oleks(ime) elanud Olevat elanud Elasite Oleks(ite) elanud Olevat elanud Elasid Oleks(id) elanud Olevat elanud
kõrvalt hobidega. KESKMINE TÄISKASVANUIGA (eluaastad 40-65) Selles eas on rohkem aega tegeleda iseendaga ja oma hobidega. Lapsed lahkuvad kodust ja vanemad ei vaja veel nende toetust. Kehalised ja vaimsed võimed hakkavad tasahaaval halvenema, kuid kasulik on hoida ennast pidevalt toonuses ja hoolitseda nii keha kui vaimu eest. HILINE TÄISKASVANUIGA (eluaastad üle 65) Selles eas on võimalik olla rahul elatud eluga. Füüsilised ja vaimsed võimed halvenevad järk-järgult ning kohanetakse suurema sõltuvusega teistest, mis võib kaasa tuua vajaduse elu ümber korraldada. Oluline on suhtuda ellu positiivselt, jagada oma elutarkust teistele ja tunda rahulolu elatud elust. KOKKUVÕTE Inimese elukäiku kujutatakse elukaarena, mis koosneb arenguperioodidest, kuid on siiski üks tervik. Arenguperioodide tundmine aitab inimeses toimuvaid muutusi
ühele ja samale tüdrukule. Kui Oskar viga saab ja koju põdema jääb, otsustab ta pärast tervenemist laia ilma minna. Kustas, kellel olid Juuliga vahepeal paremad võimalused head suhet luua, otsustab Juuliga suhet mitte arendada ja tahab samuti laia ilma minna ja koos Oskariga, sest mis see üks tüdruk ühe õige sõpruse jaoks ikka loeb. ,,Mereanni" Pikasääre Sander, kelle motoks on: ,,Ausalt elatud, ausalt tuleb ka surra," otsustab poegade abil madalikule jooksnud ja hüljatud aurikult metalli tooma hakata. Kogemata saavad sellest teada ka ülejäänud külaelanikud ja peagi kuulevad sellest ka võimud. Sander võtab kogu süü enda peale, maksab trahvi ja kuna järelikult oli see metalli toomine kuritegu viib ta selle tagasi. Oma mõtteviisiga loodab ta sügistele tormidele, mis
Fourth level meelelahutussaadet "Reisile Fifth level Sinuga" ja Kanal 2s autorisaadet "Meie". 2004 "Teisipäeval Teiega" on kuulatav Vikerraadios. Töö trükimeedias ja publitsistikas Maire Aunaste on seltskonnaajakirja Kroonika üks asutajatest ja esimene peatoimetaja Kirjutas järjelugusid oma Ameerikas elatud ajast ajakirjas Naised. Hiljem sai järjejutust raamat "Viis aastat peidus" Igal nädalal ilmub SLÕhtulehes temanimeline veerg. Maire Aunaste on kirjutanud kolm raamatut: "Iseennast kuulates" "Viis aastat peidus" "Mitte ainult meestest"
Uued teadussaavutused aitasid ka inimestel iseennast paremini mõistma hakata. 1905. aastal avastati hormoonid, mis meie käitumist ja keha talitusi mõjutavad. Lisaks sellele tuli sajandi alguses Sigmund Freud välja psühhoanalüüsiga. See teooria põhineb seisukohal, et inimeste tegusid määrab alateadvus, mis omakorda koosneb peamiselt allasurutud seksuaalihadest. Arvan, et need kaks avastust sokeerisid tolle aja inimesi päris korralikult. Seni oli elatud rahulikult, tavainimene ei mõelnud sellele, miks ta üht- või teistmoodi käitub. Nüüd aga said inimesed teada, et neid mõjutavad hormoonid ja alateadvus, millest kellelgi ennem aimugi ei olnud. Maailmapildi avardumisele ning ühiskonna puuduste märkamisele aitasid kaasa sajandi alguses valitsenud kunstivoolud. Näiteks ekpressionism, seadis esikohale autori tunded, kes aga enamasti kujutasid oma töödes ühiskonna valupunkte ja inimese hingeseisundit
Otsida, kahelda, leida Johann Wolfgang Goethe "Faust" Kõikidel inimestel maailmas on mingid sihid ja ülesanded, miks nad on siia ilma loodud. Kui aga pool elust on ära elatud sügavas teadmatuses, mõtlemata oma elu põhjuste ja eesmärgi üle, siis pannakse ülepeakaela end kasutute nimekirja ja kaob eluisu. Aga kas see ongi lahendus? Mina seda ei arva. Inimesed saavad oma elu ise kujundada vastavalt valikutele, mida nad teha otsustavad ja mida mitte. Alati ei tasu minna lihtsama vastupanu teed, tegudel on tagajärjed, mille peale tuleb varakult mõtlema hakata. Kui seda ei tehta, siis võib inimene eksiteele sattuda ja asuda ennast petma
Eluea kasv oli viimase 20aasta jooksul Balti riikidest kõige kiirem Eestis, siis Läti ja Leedu. Kõige suurem oli varajane suremine enne 65.aastat surmade tõttu Venemaal, kõige väiksem Rootsis. 1990ndate keskel oli suremus veresoonkonna haigustesse rekordkõrge, meestel suremus pahaloomulistesse kasvajatesse suurem kui naistel. Kõige suuremad erinevused valitsesid suremuses vigastuste, liiklusõnnetuste jms tõttu. Naiste tervena elatud elu ületab märgatavalt meeste tervena elatud eluaastaid. 2. Rahvastikumuutused, eluiga ja tervis Enne 1990ndaid oli Baltimaades sarnane sotsiaalne ja rahvastiku struktuur. Iive oli positiivne, suur sisserändamine Nõukogude Liidu aladelt. 1990ndate alguses toimusid äkilised muutused. Uued ühiskondlikud standardid, struktuurid ja väärtused. Positiivsest iibest sai negatiivne. Eestis oli lühiajaline sündimuse tõus, võibolla ettevõtete lapsetoetuste tõttu. Oli vaesus, hüperinflatsioon ja tarbekaupu nappus. Eluiga
koosneb peamiselt allasurutud seksuaalihadest. Suuresti vapustas ja õpetas inimesi maailma mõistma ka Albert Einsteini relatiivsusteooria. Selles järleldas ta esiteks, et aeg võib erinevate vaatlejate jaoks kulgeda erineva kiirusega ja teiseks, et valgus on korraga nii lainetus kui osakeste voog. Suured avastused tegi ka Saksa füüsik Max Planck, kes pani aluse kvantmehaanikale. Arvan, et need avastused sokeerisid tolle aja inimesi päris korralikult. Seni oli elatud rahulikult, tavainimene ei mõelnud sellele, miks ta üht- või teistmoodi käitub. Nüüd aga said inimesed teada kuidas miski asi maailmas toimub ja miks. Maailmapildi avardumisele ning ühiskonna puuduste märkamisele aitasid kaasa sajandi alguses valitsenud kunstivoolud. Näiteks ekpressionism, seadis esikohale autori tunded, kes aga enamasti kujutasid oma töödes ühiskonna valupunkte ja inimese hingeseisundit.
Mida tahtis Shakespeare oma teosega öelda? Autor tahtis selle teosega öelda, et alati ei pea olema võitjad ja kaotajaid. Alati ei pea võim jääma headele või halbadele. Teinekord tuleb lõpp kiirelt, ootamatult ja rahumeelselt. Koos inimestega võivad kaduda ka probleemid, mille pärast on varasemalt läbi elatud rohkelt tülisid ja valatud palju verd. ,,Olla või mitte olla selles on küsimus." Autor näitas kui raske on sellistes olukordades toime tulla. Meeltesegaduses tehakse alati kiireid ja mõtlematuid otsuseid, mis võivad väga kurvalt lõppeda. Nii lõppes ka see lugu kõigi surmaga, kus kõigi veretööd said tasutud. Minu arusaam sellest loost on, et Hamlet oli inimloomuse ohver. Tema võitluse põhjus, mis sest, et igaüks mõistab seda natuke isemoodi, on kõigile arusaadav
psühholoogiline sügavus. Piibli-ainelistes töödes üldinimlik sisu. Rembrandti käekäik oli nooruses õnnelik, vanadus aga tänu mitmetele saatuselöökidele (naise surm, tellijate kaotus, varanduslik laostumine) vilets ja rõõmutu. Rembrandti looming läks aga sellest hoolimata järjest sügavamaks ja paremaks. Loomingu ühed tippteosed- vanade inimeste portreed, kus näeolt võib lugeda kogu elatud elu vaeva. ,,Dr. Tulpi antoomia" ,,õine vahtkond" ,,kadunud poja tagasitulek On mõiste ,,väikesed hollandlased". Sellega tähistatakse kunstnikke, kelle Maalid olid mõõtmetelt (mitte tähtsuselt) väikesed. Siia kuuluvad: Pieter de Hooch, Gerard Terborch, Jan Steen, Adriaen van Ostade jt.
näha, et oled kõvasti tööd teinud. Ent täismineviku vormi kasutatakse ka siis, kui kõnehetkele järgnevat tegevust vaadeldakse mingi veel hilisema vaatlushetke seisukohalt (tuleviku minevikus), nt Loodame, et pühapäeva õhtuks oled sa selle töö lõpetanud. Täisminevik avaldub liitajavormina, mis koosneb verbi olema kindla kõneviisi isikulise tegumoe olevikuvormist ja põhiverbi (isikulise või umbisikulise tegumoe) mineviku kesksõnast, nt olen elanud, oleme elanud, on elatud. Enneminevik Enneminevik on kindla kõneviisi minevikuaeg, mis väljendab seda, et sündmushetk eelneb minevikulisele vaatlushetkele (st tegu on mineviku minevikuga), nt Näostki võis näha, et Mari oli kõvasti tööd teinud. Seoses verbiga olema kasutatakse enneminevikku ka kaudse kõneviisi (üld)mineviku tähenduses, nt Selle koha peal oli vanasti linn olnud. (= Selle koha peal olevat vanasti linn olnud.)
Eesti keskaegsed linnad: Narva Freaky geeky,noobshit,retard,saiaspetspe ts Asutamine Narva aladel ja selle ümbruses on elatud juba kiviajal. Taanlaste poolt võidi Narva linnus (ilmselt muinaseestlaste linnuse kohale) 1220ndatel aastatel, esimesed teated 1254. Esimest korda mainiti Taani Hindamisraamatus 1240. aastal. Linnaõigus Saadi 14. sajandi esimesel veerandil 1345 kinnitatud ja laiendatud Valdemar IV poolt 1347. a. Liivi Ordu valitsuse alla Asukoht Narva foogtkond (Liivi Ordu ajal) Narva jõe alamjooksul
Looming Esiplaanil on klaverimuusika. 3 sümfooniat `'Sümfoonilised tantsud'' Ooperid: `'Aleko'', `'Francesca da Rimini'', `'Ihnus rüütel'' Klaveriprelüüdid 4 Klaverikontserti `'Rapsoodia Paganini teemale'' klaverile ja orkestrile "Ma ei ole kunagi suutnud otsustada, milline on mu tõeline kutsumus: helilooja, pianist või dirigent. On momente, mil mulle näib, et peaksin olema ainult helilooja, mõnikord tunnen, et olen ainult pianist. Nüüd, mil on elatud suurem osa elust, vaevab mind pidevalt mõte, et killustades end mitme ala vahel, ei ole ma leidnud oma tõelist kutsumust." Kasutatud kirjandus · http:// et.wikipedia.org/wiki/Sergei_Rahmaninov · http:// www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Muusika/0102.htm Lõpp.
Hiljem Tartu Ülikoolis õigusteadust 1944-1949 töötas ENSV Raudteevalitsuses 1949 süüdistati ametiseisundi kuritarvitamises ja ta arreteeriti 1949-1957 sundasumisel 1958 tuli salaja Tartusse Loomingust Kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne,kujundlik Sageli kasutatavad märksõnad- surm,ulm,mälu,armastus,veri,valu,õhtu,öö,liiv,vesi Keelekasutus on eriline Tõi uusi, värskeid suundi eesti luulesse Loometee olulised aastad 1960-1964 Tsitaadid tema luulest Ei ole mõttetult elatud aegu.Mõte ei pruugigi selguda praegu.(Luuletus "Aeg", 1964) Suur on see, mis särab end säästmata. (Luuletus "Improvisatsioone harfil") Alkeemias ei oleks vähimatki halba,kui kuld ei kõliseks nii kuradi kunstlikult. ("Olematus võiks ju ka olemata olla", 1968) Kas elu on naljakalt tõsine või tõsiselt naljakas? (Luuletus ,,Alternatiive") Teosed ,,Nimetu saar"(näidend) 1966 ,,Olematus võiks ka ju olemata olla" 1968 ,,Luule" 1976 ,,Päikesepillaja" 1997
MESOLIITIKUM (kivikirves), luust liikumisvõimalused õngekonksud *Pulli küla, Kunda Lammasmägi NOOREM KIVIAEG *savinõud *loomakasvatus *veekogude ääres *asula 5000-1800 eKr *kamm- ja *maaviljelus *ühes kohas ei elatud territooriumile, NEOLIITIKUM nöörkeraamika (oder, nisu, kaer) kaua elamu põranda alla *neljakandilised *kalastamine ja jaht *suured kogukonnad või kõrgemale hooned olid jagunenud künkale *moondekivimitest perekondadeks *külili kägarasend,
.. Aeg on midagi väärtuslikku. Midagi,mida me vajame kogu aeg ja alati. Aja muutumine ei ole meie poolt kontrollitav,aeg muutub iseenesest. Tihti tiksub aeg väga kiiresti ,niiet me arugi ei saa . Võib jääda mulje ,et oleme oma aega valesti kasutanud,kuid nii see ei ole .Ei tohiks mõleda tagasi ,vaid elada praeguses ajas ja hetkes. Ühe näite selle kohta tooks Artur Alliksaare luuletusest ,,Aeg". Ei ole paremaid,halvemaid aegu. Ei ole mõttetult elatud aegu. On ainult hetk,milles viibime praegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Mis kord on alanud,lõppu sel pole. Vähemat,rohkemat olla ei võinuks. Kestma jääb kaunis,kestma jääb kole. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Nende kahe salmi kohta arvan ma, et luuletaja ülistab hetke ja rõhutab, et aeg on väga väärtuslik ja liigub aina edasi.
Sünnikuupäev 01/31/1994 Tänane kuupäev 10/20/2014 Elatud päevade arv 7567 Füüsiline 23 Elatud päevade arv Täisosa Murdosa 10/06/2014 7553 328.3913 328 0.3913 2.4586 10/07/2014 7554 328.4348 328 0.4348 2.7318 10/08/2014 7555 328.4783 328 0.4783 3.0050 10/09/2014 7556 328.5217 328 0.5217 3.2782 10/10/2014 7557 328.5652 328 0.5652 3.5514
Teavet antakse edasi neurotransmittide kaudu ehk virgatsaine. 2. Sensoorne küllastumine ja sensoorne nälg. Sensoorne nälg tekib, kui inimene on täiesti pimedas helikindlas ruumis ja puudub kompimisvõime. Sensoorne küllastumine on vastupidine protsess. 3. Protseduuriline, episoodiline ja semantiline mälu. Protseduuriline mälu talletab teadmised, kuidas midagi teha. (nt. Kingpaelte sidumine) Episoodiline mälu sisaldab teadmisi, mis on meie poolt vahetult läbi elatud. (autobiograafiline mälu) Semantiline mälu puhtad teadmised. Igasugused faktid, teooriad, hinnangud. 4. Mõtlemisstiilid. Idealistlik stiil · olulised on inimlikud väärtused · lahendavad edukalt probleeme, kus kesksel kohal on emotsioonid · iseloomulik kõike kõigega lepitada Sünteetiline stiil · kombineeritakse vastuolulisi ideid · eksperimenteeritakse Pragmaatiline stiil
- Sensoorne küllastumine tekib olukorras kus tekib infot liiga palju. Mälu liigid - Protseduuriline mälu talletab teadmised millegi teostamise, sooritatud toimingute kohta. - Ikooniline ja ehhooniline mälu ikooniline mälu fikseerib nägemsorganitest saadud info, ehhooniline aga kuulmisel, haistmisel, maitsmisel ja kompamise teel saadud info. - Episoodiline mälu sisaldab teadmisi, mälestusi meie enda poolt vahetult läbi elatud sündmustest. - Semantiline mälu puhtad teadmised. Mõtlemine Mõiste Mõtlemine on sümbolite, kujundite ja sõnade teadliku ja alateadliku kasutamise protsess. Mõtemisvõtted: - Analüüsi aluseks on vaadeldava nähtuse mõtteline jaotamine üksikosadeks, tervikut moodustavaiks elementideks - Näide: Ettevõttlus koosneb tootmisest, raamatupidamise, jurunduse jne.
LIIKUMINE Tänapäeval peetakse füüsilist passiivsust neljandaks riskifaktoriks suremuse põhjuste seas maailmas. Füüsilise passiivsuse tasa mõjutab oluliselt südame- veresoonkonnahaiguste, rasvumise, teise tüübi diabeedi, luu- ja liigesehaiguste levikut ning elanike keskmist eluiga kui tervena elatud aastate arvu. Füüsiline aktiivsus ei ole vaid sporditegemine Füüsiline aktiivsus on igasugune kehaline liikumine, mida tekitavad energiat kasutavad skeletilihased. Kõndimine Kodu- või ajatööd Aktiivne mängimine Teadlik spordi tegemine Tervise säilitamiseks on kriitiline kehaline koormus täiskasvanud isikul vähemalt 30 minutit mõõdukat tegevust viis korda nädalas. Eesti inimeste kehaline aktiivsus
Aga hetkel, kui hakkan lõpetama põhikooli, õpin seda, mis tähtis nüüd ja praegu. Tihtipeale tunduvad paljud asjad ja teadmised mõttetutena. Arvame, et me ei vaja neid elus ja paljude asjadega nii ongi. Kuid kas me sis vajame kõike mida õpime või ei, annab õppimise harjumus meile peale saadavate teadmiste ka palju muud.Harjumuse õppida, olla kannatlik, tahte saada targemaks ja osata kasutada seda, mida oleme õppinud. Vanemad on öelnud mulle, et iga elatud aaastakümme õpetab ka midagi. Tahaks hirmasti, et mul võimalikult palju meeles püsiks ja ma oskaks nende teadmistega, mis ma praegu omandan ka paljude aastate pärast midagi peale hakata. Seega võib päris ausalt öelda, et terve elu on õppimine.
20.sajandi muusika. Stravinski loomingus võib eristada kolme stiililiselt erinevat perioodi. VENE PERIOOD Stravinski vene perioodi iseloomustab eelkõige rahvuslikkus ja folkloor. NEOKLASSITSISTLIK PERIOOD Neoklassitsistliku perioodi esikteoseks loetakse tavaliselt balletti "Pulcinella" (1920). Periood lõpeb ooperiga "Elupõletaja tähelend" (1951), mis katab ajaliselt aga täielikult Stravinski Prantsusmaal elatud aastad ning kümmekond aastat Ameerikas elatud ajast. AMEERIKA PERIOOD Stravinski Ameerika perioodil (1940–1971) kirjutatud muusikat iseloomustavad mõjutused džässmuusikast, tihendatud stiil, minimaalne materjalikasutus ja kristlikud sümbolid. 1950. aastatest leiab Stravinski loomingus ka seriaalse meetodi rakendusi. Ameerika perioodil kirjutatud teoste hulka kuuluvad "Ebony Concerto" džässorkestrile (1945), "Cantata" (1952), "Canticum sacrum" (1955), "Agon" (1957; pühendatud George
filosoofiline ja mõtlema panev. Paljud tema luuletused on pühendatud ajale ja tema enda kohale antud ajamomendil. Ta on mõtisklenud väga sügavalt eluliste väärtuste üle . Üks tema tuntumaid luuletusi on ,,Aeg" mille ta kirjutas mõni aasta enne oma surma. Eriti sügavat muljet jätab selles luuletuses ühe ajahetke väärtustamine, kus autor leiab,et ,,ei ole paremaid, halvemaid aegu.On ainult hetk, milles viibime praegu. " Veel leiab poeet ,et ,,ei ole mõttetult elatud aegu.Mõte ei pruugigi selguda praegu." Tema ajakäsitlus on väga sügavamõtteline ning ta mõtiskleb aja jäävuse üle. Alliksaar oli väga omapärane ja sügavamõtteline luuletaja, kes vahel ütles otsekoheseid arvamusi välja, näiteks luuletuses ,,On asju,milles eksida ei saa" on ta välja öeldnud järgmise mõtte : ,,Iga vaimset värdjat, suli, luru, kiita heaks mu värsse ma ei nuru." Samas luuletuses annab ta mõista, et selleaegses kirjanduses leidus väga
filosoofiline ja mõtlema panev. Paljud tema luuletused on pühendatud ajale ja tema enda kohale antud ajamomendil. Ta on mõtisklenud väga sügavalt eluliste väärtuste üle . Üks tema tuntumaid luuletusi on ,,Aeg" mille ta kirjutas mõni aasta enne oma surma. Eriti sügavat muljet jätab selles luuletuses ühe ajahetke väärtustamine, kus autor leiab,et ,,ei ole paremaid, halvemaid aegu.On ainult hetk, milles viibime praegu. " Veel leiab poeet ,et ,,ei ole mõttetult elatud aegu.Mõte ei pruugigi selguda praegu." Tema ajakäsitlus on väga sügavamõtteline ning ta mõtiskleb aja jäävuse üle. Alliksaar oli väga omapärane ja sügavamõtteline luuletaja, kes vahel ütles otsekoheseid arvamusi välja, näiteks luuletuses ,,On asju,milles eksida ei saa" on ta välja öeldnud järgmise mõtte : ,,Iga vaimset värdjat, suli, luru, kiita heaks mu värsse ma ei nuru." Samas luuletuses annab ta mõista, et selleaegses kirjanduses leidus väga
vaimse jõu viimse piirini. · Tööjõu puudus. · Sõja venimine tekitas tüdimust ja pahameelt, kiirelt hakkas kasvama deserteerumine rindelt. Uut hoogu sai sõja puhkemisest rahvuslik vabadusvõitlus. · Naised olid aastateks lahutatud oma meestest ning pidid ise hakkama saama. Üha enam olid tehastes ja kaevandustes vähema palga eest tööl just naised. · Ühiskonnas levisid kiiresti vasakpoolsed vaated, sõja ajal üle elatud vapustuste ja õuduste tagajärjel vähenes religiooni mõju. Igapäeva elu I MS ajal · Toidupuuduse leevendamiseks võeti kasutusele ersatskaup, mis pidi olema originaal toiduainega samaväärne, kuid tegelikult see nii polnud. · Puudus kasvas ning 1917 aastal algas nälg, millele lisandusid epideemiad, mis nii tagalas kui rindel ulatuslikku laastamistööd tegid. · Eriti keeruline oli olukord Venemaal, mis oma ressursside tõttu poleks pidanud sõja all
Kõigil on omad plussid ja miinused nind see moodustabki isiksuse kelle sarnast teist ei ole. Inimese iseloom on tema saatus. Oleneb kuidas tahetakse oma elu elada ja mismoodi seda siiani tehtud on. Paljud omakasupüüdlikud inimesed ei hinda teist tema tegude põhjal vaid sõbrunevad tema paksu rahakoti või ilusa auto pärast. Tehes valikuid ja otsuseid mõjutame oma tulevikku suuremal või vähemal määral ning tuleb leppida ka negatiivsete tagajärgedega. Õigesti elatud elu suureks tunnuseks on rahulolu. Selle võib saavutada igaüks erineval ajal ja teistsuguse põhjuse üle. Väga palju eeliseid loob see, kui ollakse sündinud majanduslikult heal tasemel perre. Mingilmääral on neil elus lihtsam, võrreldes nendega, kelle rahalised seisud pole kiita ning kellel tuleb hakkama saada vähesega. Inimese välimus ütleb vahepeal nii mõndagi tema elust. See võib välja peegelduda varases eas tekkinud hallides juustes,
4/9/2019 2019 4 9 9/19/2018 3 tes esmaspäevast 2 01.01.1900 kuni sisestatud kuupäevani. t seerianumber tuleb: lahter(kursori kuju on valge rist 999( seerianumber 2958465) siis ilmub tulemuse asemel veateade ####### Ülesanne Nimi Sünnikuupäev Elatud päevi Vanus aastates Nädalapäev Hans 3/3/1998 7707.00 21 2 Tiiu 9/1/2018 220.00 0 6 Maria 2/25/1932 31820.00 87 4
vallas. · On noorim rahvuspark, loodi 2004. aastal. · Kaitstakse pesitsus-, toiutumis-, sulgimispaiku, saari, luhaniite ja roostikke. · Pindala on 48 610 hektarit. · Kasari jõe lehtersuue, lääneosa delta ja idaosa roostik. Lahemaa rahvuspark · Asub Harjumaal Loksa ja Kuusalu, Lääne- Virumaal Kadrina ja Vihula valla maadel. · Loodi aastal 1972. · Metsa, soo, ranna ja pärandkultuuri kaitseks. · Pindala on 72 510 hektarit · Elatud üle 4000 aasta. · Valitsevad okasmetsad, kuid ehteks on pangametsad. Soomaa ja Karula rahvuspark ·Soomaa rahvuspark- esineb nn viies aastaaeg. ·Karula rahvuspark- kõige lähedal olevam rahvuspark valgalastele. Vilsandi ja Matsalu rahvuspark ·Vilsandi rahvuspark- Baltimaade vanim rahvuspark. ·Matsalu rahvuspark- linnu- uurija paradiis. Lahemaa rahvuspark ·Kauneim rahvuspark Euroopas, ühtlasi suurim ning külastatuim rahvuspark Eestis.
Olukorda on vaja sekkuda kolmandal isikul, kes räägib ühega või teisega. Niimoodi saabki tüli lahendada ja kõigil on hea meel. Inimesed on erinevad ja ka nende tujud, meeleolud, käitumused ja arusaamine elust. Elusolendid mõistavad üksteise probleeme, õnnestumisi ja kaotusi. Iga inimese maailmapilt on erinev teise omast. Kui üks mõtleb nõnda, siis alati ei pruugi teise mõtlemine olla sama. See võib tulla lapsepõlves elatud kogemustest. Pereliikmetega on võib-olla lihtsam suhelda kui seda on vanaemadega või hoopis vanaisadega. Täiskasvanutest on vahel raske aru saada, sest nad on rohkem elukogenenud ja targemad kui nooremad inimesed. Kindlasti on mõnusam momendil ajastul toimunud sündmustest parem kõnelda, vestelda või rääkida omavanuste sõpradega. Mida väiksem põlvkondade vahe, seda mõnusam suhelda. Noorte ja
Turja eluhooned on vanad ja kidurad. Nad on väikeste tubade ja väikeste akendega. Seal elati hetkel 6- kesi ja hiljem 5-6-kesi. · Hannese söögilaud on söögiga kaetud vastavalt mere tujudele. ( ,,Vaata sured ära jääb see homne söök sul söömata. Aga mis kõhus, see on ikka päriselt oma. EI seda võta enam konstaabel ega kohtupristav. Seepärast, emm: kui on, elame hästi. Kui pole mõtleme naeruse näoga, et oli, oli kena päev ning sai elatud, siis kui oli..." Nii sai elatud. Nii oli tuntud puudust. Ja vahel sekka küllustki. Nii kuis oli meri. Ja tujukas, nagu ta oli, oli ka Turja söögilaud. Vahel oli seal keedetud ja küpsetatud kalu ning liha, kuid enam päevi, mil torgiti soolvett ja leivaroobil polnud tuua ahjust värsket lõhnavat leiba. Kuid nüüd näe, pojad ju mehed ja majas on jälle söögipoolist ning seesugusel päeval näis, nagu olnuksid kõik elupäevad ilusad. ) {lk 12-13}
Milles seisneb elu mõte? Inimesed sünnivad ja surevad iga päev. Võib arvata, et iga kindel isik on maa peal selleks, et täita elu eesmärk. Ilmselt on see igal inimesel erinev, kuid oma isikliku elu mõtte üles leidmine võib tunduda keeruline. Üleüldse, tunnetada elu mõtet ja elada elu täisväärtuslikult, see on oskus omaette. Mõni inimene ei saavutagi seda tippu, et surmaeel, mõeldes tagasi elatud elule, saaks tunda, et kõik oli täpselt selline, nagu pidi olema. Milles seisneb elu mõte? Kõik mõtlevad sellest, mitte küll igapäev, kuid vahel siiski. Ka Vargamäe Andres, Krõõt, Vargamäe lapsed ja sauna-Mari küsisid eneselt seda. Vargamäe Andres oli tubli maainimene, kes rabas tööd, ning seostas elumõtet sellega, et järeltulevatel põlvedel oleks hea elu, ning iseenese vanaduspõlv oleks ilus, koos Krõõdaga. Peale
Liivile meeldis tema isamaaline maapind ja mullastik, tänu millele said inimesed ikka kõhu täis, sooja ja muid vajalike materjale. Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos ja kastekullal hiilgas iga roos, mis mururinda rikkalikult toitis. Must lagi on meie toal! Selles luuletuses räägib ta isamaa vaesusest, et tol ajal oli kõik väga raske. Palju on juttu Eestimaa läbielamistest, missugune oli olukord siin veel mitmeid aastaid tagasi. On üle elatud pärisorjus, mitmeid sõdasid ja Liiv kardab, et midagi taolist on taas tulekul. Näind palju pisaraid, nuttu, ja palju riidu ka, nii palju, palju valu, - oh issand, halasta!
Keskajal olid kõik inimesed usklikud ja väljaspool kirikut ei olnud inimestel võimalik eksisteerdida. Kiriku ülesanded: 1) krik oli koht kuhu registeeriti sünnid,surmad ja abielud 2)kirik tegeles hariduse andmisega. KIRIKUÕPETUS-Põhines piiblil õpetas ,et siin maailmas tuleb olla alandlik ja kannatada ja oma tsau ,elatud elu eest saame pärast suma. SAKRAMENT-keskajal oli seitse sakramenti , sakrament on õnnistatud tegevus. PÄRISPATT-sünniga kaasa saadav kurjus ,mida inimene peab kogu elu kahetsema. 1054-kirikulõhe ida ja lääne kirik läksid lepitamatult tülli. Kiriku võim Euroopas. Paavstid määrasid kohalike valitsejate õigusel võimul püsida PIISKOP-paavstivõimu esindaja kohapeal,kes määras ametisse preestrid ja kontrollis maksude laekumist. Innocentius III (paavst)-teda peetakse kõige aegade võimsamaks paavstiks ,kes algatas ka eesti alade ristiusustamise VAIMULIKUD ORDUD- Benecliktiinid ,Tsistertslased,dominiik...
Kirjand Mina ja raamatud Kui öeldakse, et inimesed, loomad ja taimed on elus ning neil on hing, siis minu jaoks on ka raamatutel eluvaim sees. Neis kõigis elab oma hing. Nad kõik on sama elusad kui iga teine maal eksisteeriv olend. Raamatutel on oma lugu, oma elatud elu ja tulevik. Minu jaoks saavad kõik raamatud nende kirjapanemisel endale hinge. Mina ja raamatud ei ole iialgi võõrad olnud. Küll mäletan ma lapsepõlves loetud muinasjutte, mida sai aina üle loetud, meenuvad ka varases teismeeas loetud ning praeguseks minu jaoks monotoonse varjundi omandanud raamatud ja loomulikult ei saa ma ka oma mõtetest ning hingest välja lugusid, mis praegu minu jaoks huvitavad, elulised ning vaatepilti muutvad.
Ostuvõimeline turg kujunes pikkamööda, inimesed hakkasid ostma vabrikus toodetud tooteid selle asemel, et neid ise valmistada. Eelkõige tähendas see aga seda, et inimesed pidid ise raha teenima, et vabrikukaupu osta. Vabrikutööstuse areng tõi kaasa ühiskonna ümberkihistumise. Olulise osa rahvastikust moodustasid nüüd vabrikutöölised. Teise pooluse moodustas keskklass. Maarahvastik vähenes, linnadesse siirduti tööd otsima, sest maal ei saadud enam vanaviisi ära elatud. Samas rajati aga ka maale uusi ettevõtteid, kus leidsid tööd paljud inimesed. Linnaelanikke tuli toiduga varustada ja seega vajati senisest enam põllusaadusi tööstuslik pööre andis omakorda tõuke põllumajanduse arengule. Kui linnades hakati rajama üha enam tööstusettevõtteid, hakkas linnadesse kogunema ka hulga rohkem inimesi. Kujunema hakkas linnaühiskond. See mõjutas aga inimeste elu tugevalt. Vähenes pere, kiriku ja tavade roll, seda eriti noorte seas. Levima
Tänapäeval on vägivald üheks suureks probleemiks kujunenud.Inimesed justkui arvavad, et vägivald on ainuke viis probleemide lahendamiseks.Kuid kuidas sünnib vägivallast vägivald ? Lapsepõlves on palju halba läbi elatud,mispärast ei tehta õigel ja valel vahet.Peretülid, kus isa kasutab ema vastu vägivalda, laste silme ees.Kui see muutub igapäevaseks, arvab laps, et nii peabki olema ning see on õiglane.Anders B. Breivikul oli olnud raske lapsepõlv,kus ema teda igapäevaselt peksis ning ka ahistas, see viis selleni, et mees tappis 22.juulil 2011 aastal 69 inimest. Tänapäeva filmides näidatakse üha rohkem vägivalda,millest inimesed õppust võtavad.
lastele kirjutada-joonistada 15 raamatut ning kujunes lühikese ajaga üheks viljakamaks ja tunnustatumaks eesti lastekirjanikuks. 18.05.2014 7-B Georg Roosalo 7 Küsimusele, kuidas kunstnikust sai kirjanik, on Edgar Valter vastanud: “Olles illustreerinud õige mitmeid lasteraamatuid, tekkis ajapikku mõte ja soov püüda ka ise lastele kirjutada. Otseseks ajendiks sai Võrumaa loodus, mille keskel juba pikemat aega elatud.” 18.05.2014 7-B Georg Roosalo 8 Edgar Valter on läbi aegade enim tunnustust pälvinud autor Nukitsa konkursil, kus kirjanike ja kunstnike loomingu hindajaks on tuhanded Eestimaa lapsed. 1996 kanti Edgar Valter Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja “Pokuraamatu” piltide eest ja märkimaks tema elutööd lasteraamatukunstnikuna. 2001 omistati talle Valgetähe kolmanda klassi orden.
Kõike hoiti saladuses ja tihtipeale ilustati asjaolusid. Näiteks: Tsernobõli katastroofi ajal ei teadnud Eestis elavad inimesed mitte midagi kiiritusest või kui ohtlikuks võis see neile osutuda. Nad elasid täielikult totalitaarse reziimi all, kuulates raadiost kommunistlike uudiseid, mis ülistasid nende suurt juhti Stalinit. Inimesed ei julgenud avameelselt oma arvamust avaldada, kuna teati, et järgmist päeva ei või siis tulla. Meie läbi elatud kogemused, elamused mida me sel hetkel tundsime vormivad meist selle, kes me oleme. Inimesed kogevad kannatusi, valu kuid ka rõõmu tänu oma riigile. Meie, kes me oleme sõltub paljuski meie kodumaast, riigist ja selle tulevikust või minevikust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
