keha massi ja kiiruse absoluutväärtuse ruudu poole korrutisega. · Keha potentsiaalseks energiaks nim energiat mida keha omab tänu sellele et keha on vastastikmõjus teiste kehadega. · Keha deformatsiooniks nim keha kuju ja mõõtmete muutumist kusjuures keha deformatsiooni tagajärjeks on kehas elastsusjõudude tekkimine. · Hooke'i seadus: FE=-kx kus k on keha jäikus ja x keha deformatsioon. Suhteliselt väikestel deformatsioonidel on kehas tekkiv elastsusjõud võrdeline keha deformatsiooniga. · Keha potentsiaalne energia raskusjõudude väljas : E=mgh ja elastsusjõudude väljas : E=kx2/2 · Mehaaniliseks energiaks nim keha kineetilise ja potentsiaalse energia summat · Energia jäävusseadus: energia ei teki ei millestki ega kao mitte kuhugi, see võib ainult muunduda ühest liigist teise
AATOMIKS nim. väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna või molekulideks liitununa. Aatomite puhul ei kehti klassikalise mehaanika seadused ning seega tuleb aatomite kirjeldamiseks tuleb kasutada kvantmehaanika mõisteid. AATOMFÜÜSIKA on füüsika haru, mis tegeleb üksikute aatomite uurimisega. Varem peeti termineid aatomifüüsika ja tuumafüüsika sünonüümideks, kuid tegelikkuses keskendub tuumafüüsika aatomi tuumas toimuvate protsesside uurimisele samal ajal kui aatomifüüsika põhiliseks uurimisvaldkonnaks on aatomi elektronkate, selle moodustumine ja käitumine erinevates ergastatud olekutes. AATOMILASER on aatomitest koosneva koherentse osakeste kiire allikas. AATOMISPEKTER on isoleeritud aatomi kiirgusspekter või neeldumisspekter, mis on tingitud aatomite üleminekust ühelt elektronkatte olekust tulenevalt energiatasemelt teisele. AATOMIPEKTROSKOOPIA ehk ...
Universumis on 4 liiki vastikmõjusid: 1) gravitatsiooniline: põhiline mega- ja makromaailmas, 2) elektromagnetiline: põhiline makro- (hõõrde- ja elastsusjõud) ja makromaailmas, 3) tugev vastastik mõju e. tuumajõud: põhiline aatomituumades, 4) nõrk vastastik mõju: põhjustab suurte tuumade lagunemist (radioaktiivsust), mõjutab elementaarosakeste muundumisi Elektriõpetus tegeleb põhiliselt elektromagnetilise vastastikmõju uurimisega. 1) elektrostaatika: paigalseisvaid laenguid ja nende vahelisi mõjusid, 2) elektridünaamika- laengute liikumist ja sellega kaasnevaid nähtusi. alalisvool, vahelduvvool, magnetism, elektromagnetväli. Elektriõpetus on aluseks tehnilistele teadustele elektrotehnika, informaatika, robottika, elektroonik. El.energia eelised 1) kergesti muundatav teisteks liikideks, 2) saab toota paljudest energialiikidest (küttustest, tuulest, veest, päikesest). puudused: ei saa tagavaraks toota. Laetud kehad ja osakesed El.laengu...
Valgusallikas-keha, mis kiirgab valgust. Valguskiir-joon,mille sihis valgus levib. Op. ühetaolises keskk. levib valgus sirgjooneliselt. Vari-piirk. Kuhu valgus ei satu.Vari tekib läbipaistmatu keha taha,valguse sirgjoonelise levimise tõttu. Peegeldumisseadus-peegeldumisn. On võrdeline langemisn. Keskkonna optiline tihedus-selle määrab valguse kiirus keskkonnas. 300000 km/s. Murdumise seaduspärasus-üleminekul op. hõredamast keskk. op. tihedamasse keskk. murdub valgus ristsirge poole. Läätsed-jaotuvad nõgus-ja kumerläätseks.Läbipaistev keha,mis on ettenähtud valguse koondamiseks v hajutamiseks. Fookuskaugus-kaugus läätse op. keskpunktist fookuseni. F=1/D. Läätse fookus-punkt op. peateljel,mida läbivad peateljega paralleelsed kiired pärast murdumist läätses. Läätse op. tugevus-fookuskauguse pöördväärtus.mida tugevam/suurem op. tugevus,seda tugevamini lääts koondab v hajutab. D=1/f ühik-1dpt. Valge valgus on liitvalgus. Mõõtmine-füüsikalis...
voolutugevus (A) ja R – takistus (Ω) 8.Inertsimomendi väärtusi kehal on lõpmata palju. 9.Elektrivälja paigutatud laengut nihutati välja tekitavale laengule 3 korda lähemale. Selgitage, miks ja mitu korda muutub laengute vaheline jõud.Eeldame, et tegu on punktlaengutega, sellisel juhul kehtib formula. Kui laengute vaheline kaugus väheneb 4 korda, siis formula ja formula. Seega jõud suureneb 16 korda. 2.PILET 1. Elastsusjõud esineb keha kuju muutumisel ehk deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga. Elastsusjõud püüab keha esialgset kuju taastada. Absoluutselt plastse deformatsiooni korral mingit kuju taastumist ei toimu ja järelikult puudub seda põhjustav jõud, st elastsusjõud on null. Elastsusjõudude tekkepõhjuseks on aineosakeste vaheline vastastikmõju. Osakeste vahel esineb nii tõmbumine kui ka tõukumine, kusjuures mõlema tugevus sõltub vahekaugusest. Tavalises
· Coulomb'i hõõrdejõud. Neist teist tuleb arvesse võtta vaid suurte kiiruste korral, ning praktilistes arvutustes kasutatakse vaid esimest ja kolmandat takistavat jõudu. Süsteemis võivad mõjuda veel sundivad jõud, mis tavaliselt on sinusoidaalsed. Matemaatiliseks pendliks nimetatakse väikeste mõõtmetega keha, mis on riputatud venimatu ja väga väikese massiga niidi otsa. Kui niit on vertikaalne, siis tasakaalustab kuulikesele mõjuv niidi elastsusjõud raskusjõu . See pendli asend on tasakaaluasend. Väikeste kaldenurkade korral on matemaatilise pendli liikumise kiirendus võrdeline hälbega tasakaaluasendist . Siit võib järeldada, et väikeste hälvete korral on matemaatilise pendli võnkumine harmooniline. Matemaatilise pendli ringsageduse ligikaudne väärtus on avaldatav valemiga . Võnkeperiood on avaldatav valemiga: .
s I 1 q v= (ühtlane sirgjooneline liikumine) j= I = mR 2 (ketas) =k (punktlaengu) t S 2 R m axt 2 2 Kondensaatorid: = x = x 0 +v xt + (liikumisvõrrand) I = mR 2 (kera) V 2 5 q ...
St, et energia ei teki ega kao kuhugile vaid muundub ühest liigist teise ning kandub ühelt kehalt teisele. Mehaanilise energia jäävuse seadus on jäävusseadus mille kohaselt isoleeritud süsteemis, mille kehade vahel mõjuvad ainult konservatiivsed jõud, on süsteemi mehaaniline kogu-energia muutumatu. Konservatiivsete jõudude hulka kuuluvad näiteks gravitatsiooni-väli (raskusjõud), staatiline elektriväli, elastsusjõud (vedru) jms. Näiteks keha vabal langemisel Maa raskusjõu väljas muundub potentsiaalne energia kineetiliseks, kuid nende summa jääb muutumatuks. 6) gravitatsiooni jõud ja vedru jõud 7) Kineetiline moment on arvuliselt võrdne inertsimomendi ja nurkkiirenduse korrutisega punkti suhtes. , millest ; dm massielement 8) Kuna inertsimoment on otseselt sõltuvuses keha raadiusega ehk kui kaugel asetseb mass keha tsentrist, siis on nad väga tihedalt omavahel seotud
Heli valjuse suurendamiseks kasutatakse resonantsi, st pannakse koos heliallikaga võnkuma ka mingi suurem keha (kõlakast). Resonantsi korralpeab kõlakasti omavõnkesagedus langema kokku keele omavõnkesagedusega. Selleks peab kõlakastil olema eriline kuju, et seal saaks tekkida erineva pikkusega seisulained. Katse heliharkide resonatsist (lulla kah) · Kuidas tekib heli poogna abil? Seisuhõõrdejõu mõjul haaratakse keel poognaga kaasa. Keele elastsusjõud püüab keelt tagasi viia tasakaaluasendisse. Mida kaugemale keel tasakaalu asendist viiakse, seda suuremaks läheb elastsusjõud (Hooke' i seadus F = k x ). Kui elastsusjõud saab suuremaks seisuhõõrdest, rebib 28 keel ennast poogna küljest lahti ja hakkab liikuma poognale vastassuunas (liugehõõre on väiksem ). Mingil hetkel saab aga elastsusjõud võrdseks
F=G Raskusjõud on gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Suuruse saab arvutada gravitatsiooniseaduse abil. g=GM/R² => F=mg (raskusjõud) Hõõrdejõud mõjub kehale, kui ta liigub mööda pinda. On suunalt vastupidine keha liigutava jõuga. Valem: F =N , hõõrdetegur, N rõhumisjõud, mis on alati suunatud risti pinnaga. Elastsusjõud tekib kehas keha kuju või mõõtmete muutumisel (deformatsioonil). Hooke'i seadus: venitusel või survel on elastsusjõud F võrdeline keha pikkuse muutusega l: F =-kl k jäikus, ühik 1 N/m=1 kg/s² Alati suunatud vastupidiselt deformatsiooni põhjustavale jõule (miinusmärk). Impulsiks ehk liikumishulgaks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist. Vektoriaalne suurus. Tähis p, ühik 1kgm/s. Valem: p=mv Impulsi jäävuse seadus suletud süsteemis: suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. p + p + p + ... + p =const. Suletuks nim
Keskmine kiirus näitab, kui suure teepikkuse keha läbib keskmiselt ajaühikus. Vkogu = s kogu / t kogu Kehade vastastikmõju o Jõud füüsikaline suurus, mis väljendab ühe keha mõju suurust teisele kehale. Tähis: F Mõõtühik: 1N (njuuton) Mõõteriist: dünamomeeter Valem: F = m * g F=A/s o Elastsusjõud kehas tekkiv jõud, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeeriva jõuga. o Hõõrdejõud jõud, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. o Raskusjõud Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuv gravitatsioonijõud. Raskusjõud sõltub keha massist ja teguri g suurusest. Valem: F = m * g
Valgusallikas Keha, mis kiirgab valgust. Valguskiir Joon, mis näitab valguse levimise suunda. Täisvari Ruumi piirkond keha taga, mida valgusallikas ei valgusta. Poolvari Ruumi piirkond keha taga, mida valgusallikas valgustab osaliselt Langemisnurk Nurk langeva kiire ja peegeldava pinna ristsirge vahel Peegeldumisnurk Nurk peegeldunud kiire ja peegeldava pinna ristsirge vahel Mattpind Pind, mis peegeldab valgust kõikvõimalikes suundades(hajutab) Tasapeegel Niisugune peegel, mille peegeldavaks pinnaks on tasapind. Valguse murdumine Valguse levimise suuna muutumine kahe läbipaistva keskkonna piirpinnal Murdumisnurk Nurk murdunud kiire ja ristsirge vahel Kumerlääts e. koondav lääts-lääts, mis on keskelt paksem kui äärtest Nõguslääts e. hajutav lääts-lääts, mis on ä...
Nullpunkti valik võib olla suvaline, tavaliselt pöörlemisteljel. Kuigi tavaliselt käsitletakse selliseid pöörlemisi, mille võetakse maakera raskusjõuväljas selleks maapind. korral pöörlemistelg läbib keha keskpunkti, ei pea pöörlemistelg Gravitatsioonijõud on jõud, mille kaudu avaldub gravitatsiooni Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutmisel ehk üldsegi keha läbima. nähtus. Gravitatsioonijõud avaldub kehade vastastikuse deformeerimisel tekkiv jõud, mis on vastassuunaline ning suuruselt Pöörlemisel ümber liikumatu punkti liiguvad kõik keha punktid mööda tõmbumisena. võrdne jõuga, mis keha antud hetkel deformeerib
raskusjõuga. Elastsusjõud tekib keha deformatsioonil, st keha osade vastastikuse liikumise tulemusena, ja püüab esialgset kuju või ruumala taastada. Suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihkesuunale. Gravitatsiooniseadus kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdne nende kehade masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga; gravitatsioonikonstant G=6,67*10-11m3/kg*s2 Hooke'i seadus elastsusjõud on võrdeline pikenemisega. Jõud on vastassuunaline deformeeritava kehaga. Hõõrdejõud tekib kehade kokkupuutel ja on suunatud piki kehade kokkupuutepinda. Impulsi jäävuse seadus suletud süsteemi moodustavate kehade impulsside summa ei muutu vastastikmõju tulemusel. Impulss on keha liikumisolekut iseloomustav suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. Inertsiaalne taustsüsteem on taustsüsteem, milles kehad liiguvad jääva kiirusega, kui neile ei mõju teised kehad
Tasemetöös pead oskama leida: 1)Auto: *Raskusjõudu; *Veojõudu; *Höördejõudu; *Resultantjõudu; *Kiirendust; *Lõppkiirust; *Läbitud teepikkust; *Kineetilist energiat. 2)Liikumine kurvis kesktõmbejõud , liikumine kumeral ja nõgusal sillal. 3)Arvutada rehvirõhku sõltuvalt temperatuurist. 4)Teadma seadusi: *Newtoni seadusi; *Gravitatsiooni seadust; *Impulsi jäävuse seadust. Vastused: *1)Auto raskusjõud: Raskusjõud on jõud millega Maa tõmbab keha enda poole Raskusjõud on kehale mõjuv jõud. ( F = mg , kus g on vabalangemine ja võrdub 9,8m/s2 ja m on mass). Näide: Kosmoselaev liigub Maa lähedases ruumis vertikaalselt üles kiir...
t aeg l koormise kaugus toetuspunktist g - gravitatsioonikonstant n - hõõrdetegur g raskuskiirendus a kiirendus all. Gravitatsioonijõud Elastsusjõud (vedru) Hõõrdejõud Toereaktsioon Kineetiline energia Potentsiaalne energia Potentsiaalne energia Mehaaniline töö Mehaaniline töö Võimsus Jõumoment F=mg Raskusjõud F=ma Jõud Molekulaarkineetiline teooria Tähised: N- molekulide arv
suunatud piki nende kehade massikeskmeid ühendavat sirget. 16. Mehaanilise energia jäävuse seadus. Mehaanilise energia jäävuse seadus on jäävusseadus mille kohaselt isoleeritud süsteemis, mille kehade vahel mõjuvad ainult konservatiivsed jõud, on süsteemi mehaaniline koguenergia muutumatu.[1] Konservatiivsete jõudude hulka kuuluvad näiteks gravitatsiooniväli (raskusjõud), staatiline elektriväli, elastsusjõud (vedru) jms. Näiteks keha vabal langemisel Maa raskusjõu väljas muundub potentsiaalne energia kineetiliseks, kuid nende summa jääb muutumatuks. 17. Elastne ja mitteelastne põrge. 18. Punktmassi impulsimoment. Jõumoment. Momentide võrrand. 19. Süsteemi impulsimomendi muutumise kiirus. , kus Mi' on sisejõudude moment ja Mi on välisjõudude moment. pöördliikumise dünaamika põhivõrrand. 20. Impulsimomendi jäävuse seadus. 21
pidurdama, tiku tõmbamine jne 9.4. Miks tekib hõõrdejõud? Hõõrdejõud tekib alati kehade vahetul kokkupuutel, mõjub piki kokkupuutepinda ja on suunatud vastassuunas liikumisele. 9.5. Kaks keha said vastastikmõjus kiirendused, üks 3 m/s2 ja teine 2 m/s2. Leidke teise keha mass, kui esimese mass oli 1 kg. 7 10. P 10.1. Mis on elastsusjõud? Sõnastage Hooke'i seadus. Tooge näiteid elastsusjõudude kohta looduses. Jõudu, mis tekib keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel, nimetatakse elastsusjõuks. Hooke’i seadus- elastsusjõud on võrdeline kujumuutuse ehk deformatsiooni suurusega. NT: Tugev tuul painutab puid 10.2. Mis on keha liikumishulk e impulss? Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega
Ringjoonelist liikumist iseloomustavad suurused: pöördenurk, periood, sagedus, joonkiirus, nurkkiirus. Ühtlase ringjoonelise liikumise kiirendus kesktõmbekiirendus. Newtoni seadused. Inerts. Inertsiaalne taustsüsteem. Newtoni I seadus. Inertsus ja mass. Jõud ja kiirendus. Resultantjõud. Newtoni II seadus. Kehade vastastikmõju. Newtoni III seadus. Mitteinertsiaalne taustsüsteem. Inertsijõud. Tsentrifugaal-inertsijõud. Coriolis'i jõud. Jõud looduses. Deformatsioonid. Elastsusjõud. Hooke'i seadus. Jäikustegur. Toereaktsioon. Dünamomeeter. Gravitatsioon. Gravitatsioonijõud. Gravitatsiooniseadus. Gravitatsiooniväli. Gravitatsioonivälja tugevus g. Raskusjõud. Keha kaal. Hõõrdumine: seisuhõõre, liugehõõre, veerehõõre. Hõõrdejõud. Liugehõõrdetegur. Takistusjõud kehade liikumisel gaasides ja vedelikes. Liikumine jõudude mõjul. Jõudude lahutamine komponentideks. Kehade liikumine kaldpinnal. Pidurdusteekond, selle sõltuvus hõõrdetegurist ja kiirusest
Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon kaob, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) elastseks. Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon (vähemalt osaliselt) jääb alles, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) mitteelastseks ehk plastseks. Elastse deformatsiooni liigid on venitus, nihe ja vääne. Kehas tekkivat jõudu, mis püüab taastada keha esialgset kuju, nimetatakse elastsusjõuks. Hooke'i seadus väidab, et kehas tekkiv elastsusjõud Fe on võrdeline keha pikkuse muutusega (pikenemisega) x: Fe = - k x . Miinusmärk Hooke'i seaduses näitab, et elastsusjõud on deformeeriva jõu suhtes vastassuunaline. Võrdetegurit k nimetatakse jäikusteguriks. Jäikustegur iseloomustab keha. Ta näitab, kui suur elastsusjõud tekib keha pikkuse ühikulisel muutmisel. Jäikusteguri ühikuks on 1 N/m. Elastsusjõu (deformeeritud keha) potentsiaalne energia avaldub kujul Ep = k x2/ 2 .
Mehaanika. 1. Elastsusjõud. Hooke seadus Elastsusjõud esineb kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga. Hooke'i seadus: Väikestel deformatsioonidel on elastsusjõud võrdeline keha deformatsiooniga. F e = -k l k-jäikus l-keha pikenemine 2. Raskuskese on punkt, mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultandi mõjusirge keha igasuguse asendi korral Punktmass on keha, mille mõõtmeid antud liikumistingimustes ei tule arvestada. 3.Kulgliikumise korral liiguvad keha kõik punktid ühtemoodi (läbivad sama aja jooksul sama teepikkuse) 4. Nihe. Nihke ja lõppkiiruse võrrand. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga
elastsusjõud, teades materjali elastsusmoodulit? Elastsusmoodul E on suurus, mis näitab materjali elastsust. keha jäikus S Hooke’ seadus: ⏞ ⃗ Fel = −k ∆ x;k= E l S Fel =∆ x E l ∆x on keha absoluutne pikenemine, l keha esialgne pikkus, S keha ristlõike pindala. 16. Hooke’ seadus? Mis on mehaaniline pinge ja kuidas sellest sõltub elastsusjõud? Kuidas muutub energia deformatsiooni käigus? Hooke’i seadus väidab, et suhteline deformatsioon on võrdeline deformeeriva pingega. ∆l F =k ∙ l S , kus Δl on absoluutne pikenemine, l – keha esialgne pikkus, F – venitav jõud, S – keha ristlõike pindala, k – materjalist sõltuv võrdetegur, mida nimetatakse elastsuskoefitsiendiks. F on suunatud kehast väljapoole(venitamine), samuti Δl. S
Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon kaob, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) elastseks. Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon (vähemalt osaliselt) jääb alles, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) mitteelastseks ehk plastseks. Elastse deformatsiooni liigid on venitus, nihe ja vääne. Kehas tekkivat jõudu, mis püüab taastada keha esialgset kuju, nimetatakse elastsusjõuks. Hooke'i seadus väidab, et kehas tekkiv elastsusjõud Fe on võrdeline keha pikkuse muutusega (pikenemisega) x: Fe = - k x . Miinusmärk Hooke'i seaduses näitab, et elastsusjõud on deformeeriva jõu suhtes vastassuunaline. Võrdetegurit k nimetatakse jäikusteguriks. Jäikustegur iseloomustab keha. Ta näitab, kui suur elastsusjõud tekib keha pikkuse ühikulisel muutmisel. Jäikusteguri ühikuks on 1 N/m. Elastsusjõu (deformeeritud keha) potentsiaalne energia avaldub kujul Ep = k x2/ 2 .
6. Si jõuühik !N=1kg*1m/s ruudus. !N on F, mis annab 1kg massiga kehale a 1 (m/s ruudus). IV RÜHM 1. Teepikkus 2. Kaal Kaal- kaal on jõud, millega keha rõhub alusele või pingutab riputusvahendit. Kaal tekib, sis maa tõmbab kehi enda poole, aga alus või riputusvahend ei lase kehal langeda. Kaal on olemuselt elastsusjõud. Keha kaal sõltub keha kiirendusest, millega ta liigub verikaalses sihis, kui keha langeb vabalt, siis keha on kaaluta olekusP=0.Maa suhtes paigalseisva või ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva keha kaal on P=mg,p=keha kaal 1kg, g=raskuskiirendus 1ms²,m=keha mass, a=kiirendus
Dünaamika. Jõud iseloomustab ühe keha mõju teisele, ühik on 1 N . Raskusjõud F = m g . Hõõrdeõud Fh = µ N , kus N on hõõrduvaid pindu kokkusuruv normaaljõud. Kehale mis liigub suhteliselt väikeste kiirustega v vedelas või gaasilises keskonnas mõjub kiirusega vastassuunaline keskkonna takistus-hõõrdejõud F = rv , kus r on keskkonda ja keha iseloomustav tegur, suuremate kiiruste korral F = r2 v 2 . Elastsusjõud Fx = -k x . . Kehale massiga m mõjuv Maa gravitasioonijõud F = G M m r 2 , kus r on keha kaugus Maa keskpunktist. Keha mass on nii keha inertsi kui ka gravitatsioonijõudu määrav G G füüsikaline suurus. Keha impulss p = mv on kiirusega samasuunaline vektor. Newtoni I seadus: vaba keha liigub konstantse kiirusega. Newtoni III seadus ehk mõju ja vastumõju seadus: kaks keha mõjutavad teineteist jõududega mis on suunalt vastupidised ja
a = , siis tsentripetaaljõu suurus on F = ja mõlemad on suunatud kõveruse r r sisse. Molekulaarjõud Molekulaarjõud on molekulide vahel mõjuvad jõud, mis olemuselt on elektrilised, ent mida saab kirjeldada ka makroskoopiliselt ehk nö kollektiivselt. Kohesioon kirjeldab seoseid ühe ja sama aine molekulide vahel ja avaldub aine vastupanus osadeks jaotamisele: · Elastsusjõud avaldub vastupanus keha kuju muutmisele · Pindpinevusjõud hoiab vedeliku pinna sellisena, et pinna pindala oleks minimaalne Adhesioon kirjeldab seoseid aine eri faaside või eri kehade kokkupuutepindade vahel: · Märgumine · Kirjutamine · Liimimine · Tinutamine Molekulidevaheliste jõudude omapäraseks väljendusviisiks on hõõrdejõu teke. Selle põhjuseks on asjaolu, et ühe pinna liikumisel vastu teist pinda tuleb
11.Energia jäävusseadus: Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teiseks. 12.Termodünaamika I: keha siseenergia muutus võrdub välisjõudude töö ja kehale antud soojushulga suurusega U=A+Q, kehale antud soojushulk läheb tema siseenergia muuduks ja keha paisumistööks Q=U+A' 13.Termodün.II: iseenesest läheb soojus soojemalt kehalt külmemale ja vastupidine protsess saab toimuda mingi keerulisema protsessi tulemusena. 14.Hooki: deformatsioonil tekkinud elastsusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega ja vastupidine defor. suunale. Kehade deformeerumisel suhtel.defor. on võrdeline vahendatud pingega. Fex=-kx l/lo=F/ES 15.Mehaanilise energiajäävuss.:takistus jõudude puudumisel on keha potentsiaalse ja kineetilise energia summa jääv ja võrdne kogu energiga. Wk+Wp=Wkogu=const. 16.Eneriga jäävusseadus hõõrdejõu olemasolul: Hõõrdejõu olemasolul on keha mehaanilise energia ja siseenergia summajääv Wm+Ws=W=cons, Wm=Wk+Wp 17
Siis saadakse teada, kust rohkem kuumutada. [2] Kõrgsageduskuivatus Kõrgsageduselektrivälja kasutamine tehnoloogilises protsessis põhineb materjali kuumenemisel muutuva suunaga elektrivälja mõjul. Elektrivälja võnkumisel muutub polaarsus vastavalt sagedusele ja materjali polaarsed molekulid püüavad võnkuda faasis elektriväljaga. Seda indutseeritud liikumist aeglustavad hõõrde-, inerts- ja elastsusjõud, põhjustades materjali kuumenemist. Kiirelt muutuva elektromagnetvälja toimel kuumeneb puit seestpoolt kogu mahus.Puidu kuivatamisel kuumutatakse puidus olev niiskus keemistemperatuurini ja auru vaba väljapääsu puudumine puidu kapillaarsüsteemi takistuse tõttu põhjustab ülerõhu tekkimise puidu sisekihtides. Ülerõhk sisekihtides on selle kuivatusmeetodi puhul peamiseks niiskuse eemaldamist põhjustavaks väga efektiivseks
OPTIKA Valgusallikas valgust kiirgav keha. Valguse levimine valguse kandumine ruumi. VALGUS LEVIB SIRGJOONELISELT. Hajuv valgusvihk - teineteisest eemalduvad valguskiired Paralleelne valgusvihk paralleelsed valguskiired Koonduv valgusvihk teineteisele lähenevad valguskiired Langemisnurk on nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . Peegeldumisnurk on nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . VÕRDSED Kumerpeegel hajutab valgust. Nõguspeegel koondab valgust (koondumispunkti nimetatakse peegli fookuseks). Hajus valgus valgus, millel puudub kindel suund. Hajus peegeldumine valguse peegeldumine, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades. Mida tumedam on keha pind, seda rohke valgust kehas neeldub ja vähem peegeldub. Nägemiseks on vaja valgust. Silmapõhjas on valgustundlikud rakud, nendes valgus neeldub. Rakkudes aine laguneb ning selle tulemusena tekib rakkudes erutus, mis kandub ajju. Seda taj...
tagastusvedru pikkusega ja ei ole üldjuhul suurem kui 100 mm. Kasutatakse lukustamiseks, kinnitamiseks, kokkusurumiseks, tõukamiseks, tõstmiseks, detailide etteandmiseks, jne. Ühepoolse toimega pneumosilinder Ühepoolse toimega silindrite eritüüp on membraansilindrid. Membraansilindrites asendab kolbi kas kummi-, plastik- või terasmembraan. Kolvivars on kinnitatud membraani keskele. Sellistes silindrites puudub hõõrdejõud, tekib ainult membraani deformatsioonist tekkiv elastsusjõud. Veokitel nimetatakse neid silindreid ka pidurikambriteks Ühepoolse toimega pneumosilinder Kasutusel on ka ühepoolse toimega silindrid, kus tööliikumine toimub vedru mõjul, kolvi tagasiviimine lähteasendisse toimub aga suruõhu mõjul. Selliseid silindreid kasutatakse siis, kui on olemas suruõhu kadumise oht (veoautode õhkpidurid) Seisupiduri haru Kahepoolse toimega pneumosilinder Kolvi liikumine silindris toimub suruõhuga mõlemas suunas. Kahepoolse
elastsel deformatsioonil .Elastseks liikuma panev jõud f ¯=const kogu nimetatakse deformatsiooni,mille puhul liikumise vältel ning jõu rakenduspunkti pärast deformeeriva jõu mõju lakkamist ei nihe ajaühikus ehk kiirus on samuti jää jääkdeformatsioone. konstantne Elastne deformatsioon allub Hooke'i V ¯=dS ¯/dt=const seadusele,mille kohaselt elastsusjõud f¯=- kx¯ Võimsus avaldub sel juhul valemiga: k-deformeeritava traadi või varda jäikus N=f¯V=fVcos x¯-jõu rakenduspunkti nihe vektor · Nurk on nurk vektorite f¯ ja V¯ deformeerimisel,ehk deformatsioon vahel · SI süsteemis on võimsuse ühikuks `-´ - näitab,et elastsusjõud on vatt(W) ja CGS süsteemis erg/S 1
Gravitatsiooniseadus m1 m2 F =G G gravitatsioonikonstant r2 Suletud süsteemi moodustavate kehade impulsside summa ei muutu nende Impulsi jäävuse vastastikmõju tulemusel. seadus p = const p = mv keha impulss Elastsusjõud on võrdeline pikenemisega. Hooke'i seadus Fe = kx k keha jäikus (1N/m), x keha deformatsioon e. pikenemine (1m) Toereaktsioon N = mg cos mg raskusjõud, kaldenurk Amontons'i-Coulomb'i Fh = µN Liugehõõrdejõud on võrdeline toereaktsiooniga. seadus hõõrdetegur, N toereaktsioon III. Töö ja energia Energia muutumise Keha energia muut võrdub väliste jõudude poolt tehtud tööga.
Gravitatsiooniseadus m1 m2 F =G G gravitatsioonikonstant r2 Suletud süsteemi moodustavate kehade impulsside summa ei muutu nende Impulsi jäävuse vastastikmõju tulemusel. seadus p = const p = mv keha impulss Elastsusjõud on võrdeline pikenemisega. Hooke'i seadus Fe = kx k keha jäikus (1N/m), x keha deformatsioon e. pikenemine (1m) Toereaktsioon N = mg cos mg raskusjõud, kaldenurk Amontons'i-Coulomb'i Fh = µN Liugehõõrdejõud on võrdeline toereaktsiooniga. seadus hõõrdetegur, N toereaktsioon III. Töö ja energia Energia muutumise Keha energia muut võrdub väliste jõudude poolt tehtud tööga.
pöörlemistelja suhtes. Ühikuks ml2 on ning valemiks 22. Mis on massikese (raskuskese) ja kuidas saab leida keskme koordinaadid X,Y,Z ruumis? Massikese on punkt, milles lõikuvad kõik keha või kehade süsteemi kulgliikumist põhjustavate jõudude mõjusirged, ehk punkt, kuhu oleks nagu koondunud kogu keha mass. 23. Pöörleva (veereva) keha kineetilise energia valem. 24. Deformatsiooni liigid. Hooke`i seadus. Liikideks on tõmme, surve, nihe, vääne ja paine. Elastsusjõud on võrdeline keha deformtsiooniga e kehas tekkiv elastsusjõud Fe on võrdeline keha pikkuse muutusega. 25. Elastsusmoodul ja selle füüsikaline sisu. Mis on absoluutne ja suhteline deformatsioon? Elastsusmoodul on pinge, millele vastav suhteline pikenemine on üks. Hooke'i seadus kehtib seni, kuni pole saavutatud elastsuspiir. Absoluutse deformatsiooni korral keha esialgne kuju ja mõõtmed ei taastu, suhtelise deformatsiooni korral taastuvad. 26. Millest sõltub biokoe elastsus?
Vabalt langevad kehad on kaaluta olekus Kui aga alus või riputusvahend üldse eemaldada, siis kaob ka keha mõju sellele. Kui pole mõju alusele või riputusvahendile, ei saa olla ka kaalu ning tegemist on kaalutuse ehk kaaluta olekuga. Kõik vabalt langevad kehad on kaaluta olekus. Kaalu ja raskusjõudu ei tohi samastada, sest need jõud mõjuvad eri kehadele. Keha kaal mõjub alusele või riputusvahendile ja on olemuselt elastsusjõud. Raskusjõud on olemuselt gravitatsioonijõud, mis mõjub kehale endale. Need on täiesti erinevad jõud. Normaaljõud Normaaljõud N on jõud, mida aluspind avaldab endale toetuvale kehale. Normaaljõud on pinnaga risti. Rõhumisjõud (keha kaal) ja normaaljõud on võrdsed ning vastassuunalised. Vastavalt Newtoni III seadusele tekib keha mõjutamisel alati
FÜÜSIKA I PÕHIVARA Põhivara on mõeldud üliõpilastele kasutamiseks õppeprotsessis aines FÜÜSIKA I . Koostas õppejõud P.Otsnik Tallinn 2003 2 1. SISSEJUHATUS. Mõõtühikud moodustavad ühikute süsteemi. Meie kasutame peamiselt rahvusvahelist mõõtühikute süsteemi SI ( pr.k. Syste`me Internatsional) mis võeti kasutusele 1960 a. Selle süsteemi põhiühikud on : meeter (m), kilogramm (kg) , sekund (s), amper (A), kelvin (K), kandela (cd) ja mool (mol). Skalaarid ja vektorid. Suurusi , mille määramiseks piisab ainult arvväärtusest,nimetatakse skalaarideks. Näiteks: aeg , mass , inertsmoment jne. Suurusi , mida iseloomustab arvväärtus (moodul) ja suund , nimetatakse vektoriks. Näiteks: kiirus , jõud , moment jne. Vektoreid tähistatakse sümboli kohal oleva noolekesega v , F . Tehted vektoritega: 1. Vektori korrutamine skaalariga. av = av 2. Vektorite liitmine. ...
muutub suund III 1) Sisemised – iseseisvalt ei rakendu KRK’sse ning saavad muuta vaid segmentide vahelisi asendeid (aktiivsed, passiivsed) 2) Välised jõud: - Raskusjõud: gravitatsioonijõud, millega maa tõmbab keha enda poole - Keha kaal: väljendab raskusjõudu, millega keha mõjub tugipinnale - Toereaktsioon: jõud, mis tekib keha rõhumisel tugipinnale - Väliste kehade inertsjõud: inimese poolt kiirendatava keha toime mõõt - Väliste kehade elastsusjõud: tekib kehade deformeerumisel ja püüab taastada nende algolekut - Hõõrdejõud: tekib kehade kokkupuutel ja takistab või pidurdab nende suhtelist liikumist - Keskkonna takistusjõud Jõu mõõtmine: 1) Mehaanilised mõõteseaded: kaalud (keha mass), mehaanilised dünamomeetrid (staatiline jõud) 2) Elektroonilised andurid ja mõõteseadmed – jõu poolt tekitatud surve muudetakse elektriliseks 3. Energeetilised. Jagunevad: 1) Töö
Raskusjõu arvuamiseks kasutatakse raskuskiirendust. Raskusjõud sõltub keha massist ja teguri g suurusest. F = mg F jõud (1 N) g = GM m mass (1 kg) R2 2 g raskuskiirendus (9,8 m/s ) KAAL Keha kaal on jõud, millega deformeeritud keha rõhub toele või pingutab riputusvahendit. Olemuselt on keha kaal elastsusjõud. Kaalu ei tohi samastada raskusjõuga, sest: · Kaal on rakendatud toele või riputusvahendile (raskusjõud kehale) · Kaal on elastsusjõud (raksusjõud aga gravitatsioonijõud) · Horisontaalsel alusel, mis on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt, on keha kaal võrdne raskusjõuga P=F P = mg P keha kaal 1N m mass (1 kg)
1.LUUKOE EHITUS (PÕHIMIKULINE JA LAMELLAARNE LUUKUDE) Luukude kuulub sidekudede hulka: peamiseks ehitusmaterjaliks on valk osseiin (kollageenvalgu erivariant), millele annavad tugevuse kaltsiumi ja magneesiumi soolad. Olenevalt osseiinikiudude asetusest eristatakse:- põhimikulist luukude (nt kõõluste kinnituskohas); - lamellaarset luukude (koosneb lamellidest osseiinkimbud paiknevad paralleelsete kimpudena). Kõrvuti asetsevates lamellides on kollageenkiudude suunad erinevad. Niisugune ehitus teeb luu eriti tugevaks. (Ealised iseärasused: Laste ja noorukite luudes on osseiinisisaldus suur luud on elastsed ja kergesti deformeeruvad. Ea tõustes luude osseiinisisaldus väheneb, luude mineraalosa soolade sisaldus luud muutuvad jäigemaks.)2.LUU KUI ORGANI EHITUS (PLINKAINE, KÄSNAINE), LUU KASVAMINE Luu põhilised koostisosad on plinkaine (paralleelselt orienteeritud luuplaadid + osteoonid) ja käsnaine (luulamellidest moodustunud võrgust...
komponent tööd ei tee. Gravitatsioonijõu poolt tehtav töö sõltub keha kõrguse muudust A=mgh h on keha alg- ja lõppasukoha kõrguste vahe. Levinud on valem kujul Kui keha liigub vertikaalselt, võrdud kõrguse muut nihkega. Ülesse liikudes teeb gravitatsiooni jõud negatiivset tööd, keha kineetiline energia väheneb. Takistusjõu puutumisel suureneb sama palju keha potentsiaalne energia. Horisontaalsuunalisel liikumisel gravitatsioonijõud tööd ei tee. Vedru elastsusjõud töö sõltud vedru elastsus- tegurist k ja vedru otsa koordinaadist x. Vedru elastsusjõu töö on positiivne kui vedru otsas olev keha on liikumise lõpul tasakaaluasendile lähemal ja negatiivne kui keha on tasakaaluasendist kaugemal. Kui vedru küljes olev keha on paigal enne ja pärast nihutamist, siis on temale rakendatud välisjõudude töö võrdne ja vastasmärgiline vedru elastsusjõu tööga. Töö ja energia ühikuks SI-süsteemis on dźaul
* Liugehõõrdejõud on hõõrdejõud, mis tekib keha libisemisel teise keha pinnal. * Kui ratas veereb keha pinnal, siis on tegemist veerehõõrdumisega. * Deformatsioon on keha kuju muutmine. * Elastne keha on keha, mille kuju peale deformeeriva mõju lakkamist taastub. * Elastset keha võib kokku suruda, venitada või väänata. * Deformatsioon on elastne, kui keha esialgne kuju taastub. * Deformatsioon on plastiline, kui keha kuju ei taastu. * Elastsusjõud on kehas tekkiv jõud, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule. Töö ja energia: * Mehaaniline töö on füüsikaline suurus, mis võrdub jõu ja selle mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega. Töö = jõud * teepikkus * Tööühik on 1 J (dzaul). * Tehtud töö on 1 dzaul, kui jõu üks newton läbib keha ühe meetri pikkuse tee.
Nihkemooduli võib määrata selle valemi järgi, mõõtes suurused tan , F ja S. Kirjeldatud meetodit nihkemooduli määramiseks tegelikult ei rakendata. Selle asemel kasutatakse nihkemooduli määramiseks keerd- ehk torsioonvõnkumist. Olgu pingule tõmmatud elastse traadi külge jäigalt kinnitatud kõva keha nii, et tema vaba telg langeb kokku traadi pikiteljega. Kui selline keha viia välja tasakaaluasendist tema pööramisega ümber vaba telje, siis traat deformeerub ja elastsusjõud tekitavad jõumomendi, mis püüab viia keha tagasi tasakaaluasendisse. Pärast vabastamist hakkab keha sooritama tasakaaluasendi ümber muutuva suunaga pöördliikumisi, mida nimetatakse keerd- ehk torsioonvõnkumisteks. Kuna keha pöörleb, siis võib tema kohta rakendada pöördliikumise d M I dünaamika põhiseadust dt , kus M on jõumoment antud telje suhtes, I keha inertsimoment d
=k ∙ , kus Δl on absoluutne pikenemine, l – keha esialgne pikkus, F – l S venitav jõud, S – keha ristlõike pindala, k – materjalist sõltuv võrdetegur, mida nimetatakse elastsuskoefitsiendiks. F on suunatud kehast väljapoole(venitamine), samuti Δl. S Teine kuju: Fel = -k ∙ Δx, kus k = I ∙ E . k on keha jäikus, ∆x keha pikkuse muutus (võrreldes tasakaaluasendiga) ning E on elastsusmoodul. Miinusmärk k ees näitab, et elastsusjõud on vastassuunaline deformeeruva jõuga. 14. Kuidas on seotud kehale mõjuv jõud ja keha impulss? (Põhjendada) Keha impulss on kehale mõjuva jõu tuletis aja järgi. dmv dv p=mv ; =m∙ =ma=F dt dt 15. Kuidas peavad kaks keha liikuma, et nad peale absoluutset plastilist põrget jääksid seisma? (Kiiruste suunad ja suurused) Suletud süsteemi impulss on konstantne, seega kui pärast põrget on
Kui aine molekulide keskmine kineetiline energia on suurem kui molekulide vaheline keskmine potentsiaalne energia, on aine gaasilises olekus. Kui aine molekulide keskmine kineetiline energia ja molekulide vaheline keskmine potentsiaalne energia on ligikaudu võrdsed, on aine vedelas olekus. 5. Molekulide kaootilist liikumist nimetatakse Browni liikumiseks 6. Hooke'i seadus ütleb: Venitusel või survel on elastsusjõud võrdeline keha pikkuse muutusega 7. Koobalti laenguarv on 27 ja massiarv 59. Prootonite arv koobalti aatomis on 27, neutronite arv 32 ja elektronide arv 27 8. Vedelikku (või gaasi) sukeldatud kehale mõjuva üleslükkejõu leidmiseks võib kasutada valemit Fü=gV, kus g on raskuskiirendus, on a. Vedeliku tihedus V on a. Allpool vedeliku pinda paikneva kehaosa ruumala 9. Aatomituuma osakesed on a. Prootonid b
40. Kirjeldage kristallivõret? Aineosakesed paiknevad kristallvõres korrapäraselt. Punkte, mis vastavad osakeste kõige püsivamatele tasakaaluasenditele, nim. sõlmedeks. Sõlmede vahelisi sidemeid kujutatakse joontena. 41. Mida nimetatakse elastsuseks? Elastsuseks nimetatakse deformeeritud tahkete kehade omadust taastada oma esialgne kuju ja suurus pärast välisjõudude mõju lakkamist. Keha taastab algse kuju. 42. Kuidas tekib elastsusjõud? Et elastselt deformeeritud keha püüab taastada oma kuju ja ruumala, siis mõjub ta teda deformeerivatele kehadele teatud jõuga, mida nimetatakse elastsusjõuks. Muudame osakestevahelist kaugust. Vedrude korral on väändumine. 43. Mida nimetatakse plastsuseks? Kehade omadust säilitada deformatsioon pärast väliskoormuste kõrvaldamist nimetatakse plastsuseks. keha esialgne kuju ei taastu. 44. Mida nimetatakse hapruseks?
1N on selline jõud, mis, mõjudes 1kg massiga kehale, põhjustab sellele kehale kiirenduse 1 s2 kg m 1N = 1 s2 46. Mida nimetatakse deformatsiooniks? Deformatsiooniks nimetatakse nähtust, mille käigus muutub kehaosakeste vaheline kaugus ning mis kutsub esile elastsusjõu. 47. Sõnastada Hooke'i seadus. Elastsusjõud on võrdeline vedru pikenemisega. Fe - elastsusjõ ud [1N ] N Fe = - kx k - vedru jäikus 1 m x - vedru lühenemine v pikenem ine [1m] Kehtib väikeste deformatsioonide korral. 48. Mida nimetatakse toereaktsiooniks?
1. Teoreetilise mehaanika aine. Teoreetilise mehaanika osad (staatika, kinemaatika, dünaamika, analüütiline mehaanika). Insenerimehaanika. *Mehaanika on teadus reaalsete objektide liikumisest. * Teoreetiline mehaanika on mehaanika osa, mis uurib absoluutselt jäikade kehade paigalseisu ja liikumist nendele kehale rakendatud jõudude mõjul. Absoluutselt jäigaks kehaks nimetame keha, mille kahe mistahes punkti vaheline kaugus on jääv sõltumatult kehale toimivatest välismõjutustest (jõududest). *Seega: absoluutselt jäigas kehas ei toimu iialgi mitte mingisuguseid deformatsioone. On aga selge, et absoluutselt jäiga keha mõiste on abstraktsioon, sest kõik reaalsed kehad tegelikult ikkagi deformeeruvad välisjõudude mõjul. Igapäevases praktikas me aga näeme, et rakendatud jõudude toimel on need deformatsioonid üldiselt väga väikesed ja paljudes ülesannetes võib nad esimeses lähenduses jätta arvestamata. See asjaolu õigustabki jäiga keha kasutami...
Antud töös on selleks võnkumiseks vedrupendli vaba võnkumine õhus. Vedru otsa riputatud koormis on tasakaaluasendis siis, kui temale mõjuv raskusjõud mg on suuruselt võrdne vedru elastsusjõuga k l: mg = -k l (1) kus k on vedru jäikus, l = l - l o -vedru pikenemine koormise mg mõjul. Kui viia koormis tasakaaluasendist välja, siis tekib jõud, mis püüab teda tuua tagasi tasakaaluasendisse. Selleks jõuks on vedru elastsusjõud F1, mille suurus kasvab võrdeliselt koormise kaugusega tasakaaluasendist (hälbega x) ja suund on vastupidine hälbele (Hooke'I seadus): F1 = -kx Jõu F1 mõjul hakkab koormis võnkuma. Energiakadude puudumisel kestab võnkumine lõpmata kaua ja on harmooniline. Reaalses süsteemis pole mehaaniline energia aga jääv, seetõttu võnkumine sumbub, s.t. ta amplituud väheneb ajas. Sumbumist põhjustav
KINEMAATIKA ALUSED Kulgliikumise kinemaatika- Kulgliikumisel jääb iga kehaga jäigalt ühendatud sirge paralleelseks iseendaga. Sirgjooneline liikumine - Keha liikumise tegelik tee on trajektoor. Nihkvektoriks s¯ nimetame keha liikumise trajektoori alg-ja lõpppunkti ühendavat vektorit.Olgu nihe ∆S¯ ajavahemikku ∆t jooksul,siis kiirusvektor: V¯=lim ∆S¯/∆t=dS¯/dt Kui kiirus ajas ei muutu,siis diferentsiaale ei kasutata ning vektorseosed kattuvad skalaarseostega,sest on tegemist sirgjoonelise liikumisega.Järelikult on ajaühikus läbitud teepikkus võrdne kiirusega ühtlasel sirgliikumisel: V=S/t Ja aja t jooksul läbitud teepikkus on siis vastavalt S=Vt. SI süsteemis on kiiruse mõõtühikuks m/s. Ühtlane ringliikumine - Ühtlase ringliikumise korral on nii joonkiirus kui nurkkiirus konstantsed.ω-nurkkiirus ω=φ’ ω=φ/t f-sagedus T-periood f=l/T=ω/2Π V=Rω an=v2/R an- normaalkiirendus. Ühtlaselt muutuv ringliikumine - Nurkkiirus pole konstantne sellepä...
Skeem 1. Töö teoreetilised alused Lihtsamaks võnkumise liigiks on harmooniline võnkumine. Antud töös on selleks võnkumiseks vedrupendli vaba võnkumine õhus. Vedru otsa riputatud koormis on tasakaaluasendis siis, kui temale mõjuv raskusjõud mg on suuruselt võrdne vedru elastsusjõuga k l. Kui viia koormis tasakaaluasendist välja, siis tekib jõud, mis püüab teda tuua tagasi tasakaaluasendisse. Selleks jõuks on vedru elastsusjõud F1, mille suurus kasvab võrdeliselt koormise kaugusega tasakaaluasendist (hälbega x) ja suund on vastupidine hälbele (Hooke’I seadus): F1 kx Jõu F1 mõjul hakkab koormis võnkuma. Energiakadude puudumisel kestab võnkumine lõpmata kaua ja on harmooniline. Reaalses süsteemis pole mehaaniline energia aga jääv, seetõttu võnkumine sumbub, s.t. ta amplituud väheneb ajas. Sumbumist põhjustav hõõrdejõud on lihtsamal juhul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
