Newtoni 1 seadus ütleb, et vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või sirgjooneliselt. Newtoni 1 seadust nim. ka inertsiseaduseks. Newtoni 3 seadus ütleb, et jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. F = -F Keha inertsuse mõõduks on mass m. Raskusjõud on gravitatsioonijõud, millega Maa mõjutab lähedalasuvaid kehi. F=mg Hõõrdejõud tekib kehade kokkupuutel ja takistab nende liikumist või liikumahakkamist. Hõõrdejõud on võrdeline kokkupuutuvate pindade vahelise rõhumisjõuga ja sõltub pindade karedusest ning materjalist. Fh=N Elastsusjõud tekib kehade deformeerimisel ja püüab keha esialgset kuju taastada. Keha liikumishulk e. impulss on võrdne tema massi ja kiiruse korrutisega: p=mv Kaks keha tõmbuvad gravitatsioonijõuga, mis on võrdeline mõlema keha massiga ja pöördvõrdeline nende massikeskme...
Hõõrdejõud sõltub: rõhumis jõust (raskus) pindade töötlusest pindade materjalist Hõõrdejõu muutmise võimalused: pindade määrimine või õlitamine pindade puhastamine materjalide valimine Dünamomeetriga mõõdetakse jõudu Dünamomeetri osad: vedru osuti skaala Dünamomeetris kasutatakse deformatsiooni nähtust Vedrus tekkiv elastsusjõud on võrdne mõõdetava jõuga Maale mõjub jõud on 10 N, sest gravitatsioonijõud mõjub mõlemale kehale Rõhk on füüsikaline nähtus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja keha pindade jaotisega Valemid tähised ühikud: p= F jagatud S p= rõhk 1 Pa (paskel) F= p korda S F= jõud 1N S= F jagatud p S= pindala 1m2 (ruutmeeter)
...................................................................13 7. Newtoni III seadus...................................................................................................................13 8. Impulss.....................................................................................................................................14 9. Impulsi jäävuse seadus............................................................................................................15 10. Elastsusjõud...........................................................................................................................16 11. Keha kaal...............................................................................................................................16 12. Mehaaniline töö.....................................................................................................................17 13. Võimsus............................................................................
FF=mgF F= r² 7. Keha kaal, milles sõltub? On jõud millega keha mõjutab maa külgetõmbe tõttu, kas alust või riputusvahendit. Sõltub sellest, kas keha omab vertikaalis kiirendust või mitte.PF=mgF 8. Hõõrdejõud, millest sõltub? On jõud mis mõjub liikuvatele kehadele ja tekib pindade vahel. On vastassuunalin keha liikumise suunale. Hõõrdumisjõud on suunatud pikipinda. Sõltub pindade kokkupuutumise jõust ja pindade omadustest. 9. Elastsusjõud, millest sõltub? Elastsusjõud on jõud, mis tekib keha elastsel deformeerimisel ja püüab taastada esialgset kuju. Sõltub keha jäikusest, e-def suurusest. Hooke'i seadus väidab, et keha ellastsel deformeerimisel tekkiv elastsusjõud Fe on võrdeline keha pikkuse muutusega (pikenemisega) ja tema suund on vastupidine deformeeritava kehaosakeste nihke suunaga. Jäikustegur iseloomustab keha. Ta näitab, kui suur elastsusjõud tekib keha pikkuse ühikulisel
õju jõud või kui m õjuvate jõudude su m ma on null. Näide! Pane m e palli horisontaalsele p õrandale. Kui m e palli ei lükka, seisab pall paigal, sest talle m õ juvad raskusjõud ja põranda elastsusjõud on tasakaalus. Kui m e palli lükka m e, siis hakkab pall p õrandal veere ma. Pall veereb sirgjooneliselt , te ma kiirus väheneb ja pall jääb lõpuks seis ma. Pallile m õjus liikumapanev jõud seni, kuni m eie käsi on palli küljes
suuremaks, hakkab keha liikuma. Libisemisel mõjub kehale liughõõrdejõud, mis on vastassuunaline keha kiirusega. Hõõrdejõud on võrdeline kehale mõjuva rõhumisjõuga Hõõrdejõu valem Fh=N. Hõõrdetegur (müü) sõltub kokkupuutuvate kehade materjalist ja pinnatöötlusest. Ka vedelikes liikumisel esineb takistusjõud, mis sõltub kiiruse suunast, suurusest ja keha kujust. Elastsusjõud Keha kuju muutumisel e. deformeerumisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks.Deformatsiooni liigid: Tõmbedeformatsioon (absoluutne pikenemine: l=llo; suhtekine pikenemine = l/ lo)Survedeformatsioon Nihkedeformatsioon Paindedeformatsioon Väändedeformatsioon. Väikestel deformatsioonidel elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega. Hooke´i seadus Fe=kl (kkeha jäikus 1N/m)
Newtoni seadused. Jõud looduses Jõud-füüsikaline suurus, iseloomustab vastastikmõju tugevust[tähis-F]. Mass-iseloomustab keha inertsust. Newtoni I seadus-keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.Kui kehale ei mõju jõudusid või kehale mõjuvad jõud tasakaalustavad teineteist. Newtoni III seadus-keha kiirendus on võreldine kehale mõjuva resultantjõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Newtoni III seadus-kaks keha mõjutavad teineteist jõududega,mis on absoluutväärtuselt võrdelised kuid vastassuunalised. Gravitatsiooni jõud-jõud,millega kõik kehad tõmbuvad teineteise poole. Gravitatsiooni seadus -kaks keha mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade masside korrutisega ja pöördvõrdeline kehade vahelise kauguse ruuduga. Raskusjõud-Maa külgetõmbejõud,Maa gravitatsioonijõud, jõud millega Maa tõmbab enda poole lähedal olevaid kehi. Keha kaal-jõud millega keha mõjutab toetuspinda või riputus aas...
Esimeseks kosmiliseks kiiruseks nim. kiirust,mis tuleb anda kehale,et keha hakkaks tiirlema tehiskaaslasena ümber Maa. .Elastsusjõu suund on alati vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke suunale.elastsusjõud tekib kui tahket keha deformee rida,siis aatomite ja mol.vahelised kaugused muutuvad ning nende vahelised tõmbe-või tõukejõud püüavad aatomeid algasendisse tagasi viia.hooke seaduse järgi arvutatakse elastsusjõudu F=-kx.Keha deformeerisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemise ja tema suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke suunale.keha impulsiks nim. suurust, mis võrdub keha m ja tem a kiiruse korrutisega(i=mv).jõu imp. Nim. jõu ja aja,mille vältel jõud mõjutab keha,korrutist(I=Ft).impulsi jäävuse seadus seisneb selles,et suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende kehade igasugusel liikumisel ja vastastikmõjul jääv. reaktiivliik. nim
NEWTONI SEADUSED Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. VASTASTIKJÕUD ❏ Inertsiaalne taustsüsteem on taustsüsteem, kus kehtivad Newtoni seadused. Vastastikmõju tõttu muutub kehade kiirus. ❏ Kiiruse muutumist iseloomustab kiirendus ja kehadele antav kiirendus sõltub keha massist. ❏ Inertsust iseloomustab keha mass. ❏ Resultantjõud on kehadele mõjuvate jõudude summa. RASKUS- JA GRAVITATSIOONIJÕUD. ❏ Kehadele mõjuvad jõud on arvuliselt võrdsed, aga vastassuunalised. ❏ ❏ Kaks punktmassi tõmbavad te...
Liikumine - keha asukoha muutumine taustkeha suhtes. Kinemaatika uurib kehade liikumist ruumis Dünaamika uurib liikumise tekkepõhjusi ja kuidas keha liikumine ühe või teise mõju tagajärjel muutub. Staatika uurib kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad. Trajektoor joon mida mööda keha liigub. Kulgliikumine keha kõikide punktide trajektorid on ühesuguse kujuga Nihe keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik Taustsüsteem taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja ajamõõtmise süsteem Vabalangemine õhutakistused puuduvad, keha langeb alla Kiirus liikumist iseloomustav suurus Kiirendus - näiab kui palju muutub kiirus ajaühikus (sisuliselt on tegemist kiiruse muutumise kiirusega) Gravitatsioon maa külgetõmbejõud Elastsusjõud keha kuju ja mõõtmete muutumisel tekkiv jõud Newton - füüsik, avastas raskusjõu.. "njuuton" on seetõttu JÕU mõõtühik Töö kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul liig...
kiirenduse 1 m/s2. Jõu mõõtmiseks kasutatakse dünamomeetrit. Lihtsaim dünamomeeter koosneb vedrust, mida on võimalik mõõdetava jõu abil deformeerida. Dünamomeetriga saab jõu suurust mõõta seal oleva vedru pikenemise (deformeerumise) kaudu. Dünamomeetri töö põhineb vedrus tekkiva elastsusjõu mõõtmisel – mida suuremaks muutub vedru deformatsioon, seda suurem elastsusjõud temas tekib. Dünamomeetrid Sageli mõjub ühele kehale korraga mitu jõudu. Samale kehale korraga mõjuvate jõudude summat nimetatakse jõudude resultandiks ehk resultantjõuks (tähis F või R) Kui mõjuvate jõudude suunad on ühesugused, siis saab neid jõud omavahel liita ning keha liigub edasi samas suunas. Kui mõjuvate jõudude suunad on vastassuunalised, siis tuleb suuremast jõust maha lahutada väiksema väärtusega jõud.
elastseks deformatsiooniks. Iga keha on mingil määral elastne. Kehi, mis säilitavad talle antud kuju peale deformeeriva jõu lakkamist nim. platseteks kehadeks ja deformatsiooni plastseks deformatsiooniks. Kehi, mis juba väikse deformatsiooni korral purunevad nim. rabedateks kehadeks. Elastsusjõuks nim. jõudu, mis tekib kehas, kui keha deformeeritakse ja on võrdeline ning vastassuunaline deformeerivale jõule. Elastsusjõud on tingitud osade vahelisest jõududest. Fe=Fr Fe- Elastsusjõud Fr- Raskusjõud Rõhk Rõhk on füüsikaline suurus, mis näitab kui suur rõhumisjõud mõjub ühikulisele pinnale. Rõhk 50Pa tähendab, et ühele ruutmeetrilisele pinnale mõjub rõhumisjõud 50N. p=F/S p- Rõhk F- Rõhumisjõud (N) S- Pindala (m² )
elastseks deformatsiooniks. Iga keha on mingil määral elastne. Kehi, mis säilitavad talle antud kuju peale deformeeriva jõu lakkamist nim. platseteks kehadeks ja deformatsiooni plastseks deformatsiooniks. Kehi, mis juba väikse deformatsiooni korral purunevad nim. rabedateks kehadeks. Elastsusjõuks nim. jõudu, mis tekib kehas, kui keha deformeeritakse ja on võrdeline ning vastassuunaline deformeerivale jõule. Elastsusjõud on tingitud osade vahelisest jõududest. Fe=Fr Fe- Elastsusjõud Fr- Raskusjõud Rõhk Rõhk on füüsikaline suurus, mis näitab kui suur rõhumisjõud mõjub ühikulisele pinnale. Rõhk 50Pa tähendab, et ühele ruutmeetrilisele pinnale mõjub rõhumisjõud 50N. p=F/S p- Rõhk F- Rõhumisjõud (N) S- Pindala (m² )
MEHAANIKA
Ühtlane sirgjooneline liikumine:
v=s/t vk=s1+s2/t1+t2
Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine:
a=v-vo/t (a)=m/s2 s=vot+at2/2 s=v2-vo2/2a
v>vo, siis a>o => kiirenev liikumine
v
Hõõrdejõud on keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. Mõjutavateks teguriteks on keha raskus jõud ning pindade materjal ja omadused. Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud, mis on vastassuunaline ning suuruselt võrdne jõuga, mis keha antud hetkel deformeerib. Jäikus on keha võime koormuse all vastu panna kuju ja mõõtmete muutumisele ehk deformeerimisele. Ringliikumine on kulgliikumine mööda ringjoonekujulist trajektoori.Ringliikumise näideteks on planeetide tiirlemine ümber tähtede. Pöörlemine ehk pöördliikumine on keha ainepunktide ringliikumine ümber kehaga seotud kahe ainepunkti. Tiirlemine on keha perioodiline kulgliikumine ümber telje või punkti.(kuu maa ümber) Pöördenurk on nurk, mille võrra pöördub ringliikumises oleva keha trajektoori raadius mingi aja jooksul. Tähis: Ühik: rad Põhivalem: = s / r (s=kaare pikk...
r2 Suletud süsteemi moodustavate kehade impulsside summa ei muutu nende vastastikmõju tulemusel. Impulsi jäävuse seadus p const p mv keha impulss Elastsusjõud on võrdeline pikenemisega. Hooke'i seadus Fe kx k keha jäikus (1N/m), x keha deformatsioon e. pikenemine (1m) Toereaktsioon N mg cos mg raskusjõud, kaldenurk Amontons'i-Coulomb'i seadus Fh N Liugehõõrdejõud on võrdeline toereaktsiooniga. hõõrdetegur, N toereaktsioon III
Gravitatsioonijõud. Gravitatsioonijõu abil iseloomustatakse arvuliselt gravitatsioonilise vastastikmõju suurust. Sõltub vastastikmõjus olevate kehade massist ja kehade kaugusest. Mida suurem keha m. seda suurem gravitatsioonijõud, mida suurem kehade kaugus, seda väiksem gravitatsioonijõud. Raskusjõud. Nim. maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu. Sõltub keha massist ja teguri g suurusest. F=mg. Hõõrdejõud. Nim. jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Deformatsioon- keha kuju muutumine. On elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne keha taastub. Plastiline kui ei taastu. Elastsusjõud- elastsusjõuks nim. kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeeriva jõuga. Rõhk- nim füüsilist suurust, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja keha kokkupuutepinna pindala jagatisega p=F/S. resultantjõud- nim jõudu, mille mõju kehale on samasug...
Newtoni III seadus Jõud millega kehad teineteist mõjutavad, on vastassuunalised, nende moodulid on võrdsed Impulssi jäävuse seadus Suletud süsteemi moodustavate kehade impulsside summa ei muutu nende vastastikmõju tulemusel Gravitatsiooniseadus Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Hooke'I seadus Elastsusjõud on võrdeline pikenemisega Mõisted: Inerts on ühtlase sirgjoonelise liikumise või paigalseisu säilitamise nähtus, mis ilmneb teiste kehade mõju puudumisel. Inertsus keha omadus, mis väljendab selles, et kiiruse muutumiseks kulub teatud aeg Keha mass on keha inertsust ja gravitatsioonilist külgetõmmet iseloomustav suurus. Jõud on suurus, mis iseloomustab vastastikmõju intensiivsust ning võrdub keha massi ja kiirenduse korrutisega. F=ma
- gravitatsioonikonstant v .m kosmiline kiirus - hõõrdetegur R h g raskuskiirendus a kiirendus m1 m2 F . r 2 Gravitatsioonijõud P mg Keha kaal Elastsusjõud (vedru) Fe k x2 x1 Fh . N Hõõrdejõud N F Toereaktsioon 2 mv Ek Kineetiline energia 2 Potentsiaalne energia Ep mgh 2 k x2 x1 Potentsiaalne energia Ep 2 A Fs Mehaaniline töö
Gravitatsioonijõud e. külgetõmbejõud kahe keha vaheline tõmbejõud Hõõrdejõud-kehade vastastikune liikumise takistamine Deformatsioon-keha kuju muutus Elastsusjõud-jõud,mis püüab keha kuju säilitada Rõhk-Füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja kehade kokkupuutepindala jagatisega. Resultantjõud-kehale mõjuvate jõudude summa Pascali seadus-vedelikus ja gaasis avaldub rõhk igas suunas ühtviisi Manomeeter-seade rõhu mõõtmiseks Baromeeter-seade õhurõhu mõõtmiseks Üleslükkejõud-jõud,mis mõjub kehale vedelikus ja gaasis Gravitatsioon sõltub massist(mida suurem mass, seda suurem jõud) ja kaugusest ( mida kaugemal on keha, seda väiksem gravitatsioon) Maa tõmbab mind enda poole = 10*minu mass. Hõõrdejõud on kasulik- keha liigub ja peatub lõpuks, kahjulik - kulumine Hõõrdejõud sõltub massist e.rõhumisjõust, pinna karedusest(mida karedam, seda suurem jõud),pindade kokkupuutepindalast(mida väiksem,seda väiksem jõud) Seisuhõõrdej...
FÜÜSIKA KÜSIMUSED 1.Milline neist ei ole soojuslik valgusallikas? a)elektripirn b)lõke c)päike d)teleriekraan 2.Mille abil kujutatakse valguse levimise suunda? a)valgusjoone b)valgusnoole c)valguskiire d)valgusallika 3.Millise tähega märgitakse valguse murdumist? a)alfa b)beeta c)gamma d)delta 4.Millisena tajume teleriekraani, kui kõrvuti asetsevad punased ja rohelised täpikesed? a)punasena b)kollasena c)lillana d)sinisena 5.Millist füüsikalist mõistet annab kujukalt edasi lause "algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama"? a)tihedus b)üleslükkejõud c)inertsus d)elastsusjõud 6.Milline neist ei ole hõõrdejõu liik? a)seisuhõõrdejõud b)veerehõõrdejõud c)liugehõõrdejõud d)lennuhõõrdejõud 7.Raskusjõudu arvutatakse valemiga F=m*g. Mis on teguri g väärtus maapinnal? a)7,6 N/kg b)8,4 N/kg c)9,8 N/kg d)10.2 N/kg 8.Mis on puhta vee tihedus? a)1 g/cm b)24 g/cm c)0,2 g/cm d)75 g/cm 9.Milline neist ei ole rõh...
* Hõõrdumine on kokkupuutuvate kehade vaheline vastastik mõju, mis takistab pindade teineteise suhtes liikumist. Iseloomustatakse hõõrdejõu abil. Hõõrdumine tekib, kuna pindade konarused jäävad üksteise taha kinni. * Liugehõõrdejõud tekib keha libisemisel teise keha pinnal, mis püüab takistada pindade teineteise suhtes liikumist. Sõltub keha vastu pinda suruvast jõust ja pindade töötlusest. Liugehõõrdejõud on võrdeline vastu pinda suruva jõuga. 6. Deformatsioon. Elastsusjõud * Deformatsioon on keha kuju igasugune muutumine. Keha deformatsioon võib tekkida keha väänamisel, painutamisel, venitamisel või kokku surudes. Kehad võivad olla elastsed või plastsed. * Keha deformatsiooni iseloomustame elastsusjõu abil, mis tekib keha deformeerimisel ja mis püüab keha algset kuju taastada, osakeste liikumine on alati vastassuunaline. 7. Rõhk * Rõhk näitab ühele pinnaühikule mõjuvat jõudu. p= F/S p- rõhk= F- jõud/ S- kehade
Elektrivälja võnkumisel muutub polaarsus vastavalt sagedusele ja materjali polaarsed molekulid püüavad võnkuda faasis elektriväljaga. Seda indutseeritud liikumist aeglustavad hõõrde-, inerts- ja Mikrolaine-vaakumkuivati elastsusjõud, põhjustades materjali kuumenemist. TÄNAN KUULAMAST!
Newtoni I seadus: Iga keha säilitab paigaloleku või ühtlase sirgjoonelise liikumise seisundi seni ja niivõrd, kuni ja kuivõrd ta pole sunnitud rakendatud jõudude mõjul seda seisundit muutma Newton II: kehale mõjuv jõud võrdub keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega. Newtoni III: Igale mõjule vastab alati võrdne ja vastasuunaline vastumõju, st kahe keha vastastikmõju on omavahel võrdne ja vastasuunaline. Inertsiaalsüsteemid taustsüsteemid, mis liiguvad üksteise suhtes ilma kiirenduseta Inertsus- nähtus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks teatud suuruse võrra peame kulutama aega. Einsteini relatiivsusprintsiip mitte mingite mehaanikaliste katsetega ei ole võimalik kindlaks teha, kas antud taustsüsteem on paigal või liigub jääva kiirusega ühtlaselt ja sirgjoonseliselt. Üks njuuton on selline jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1m/s2 Kui kehale mõjub mitu jõudu, siis kiirendus sõltub nend...
Seega peab klotsile mõjuma horisontaalsuunas veel üks jõud, mis tasakaalustab elastsusjõu, s. t. on sellega võrdvastupidine. Seda jõudu nimetatakse seisuhõõrdejõuks. *Seisuhõõrdumine (inglise static friction) on hõõrdumine vastaspindade vahel nende liikuma hakkamisel. Liugehõõrdejõud. Kinnitame klotsi külge dünamomeetri ja veame klotsi selle abil ühtlaselt horisontaalsel laual. Liikumiseks mõjub kltosile dünamomeetri vedru elastsusjõud. Kuna liikumine on ühtlane, siis peab kehale mõjuvate kõigi jõudude resltant võrduma nulliga. Järelikult mõjub klotsile ühtlase liikumise ajal peale elastusjõu veel sellega võrdvastupidine jõud. Seda jõudu nimetatakse seisuhõõrdejõuks. Liugehõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumise kiirusele v. Ta põhjustab alati selle kiiruse vähenemist. Veerehõõrdejõud Kui keha ei libise ega seisa, vaid veereb mööda teise keha pinda, nimetatakse
(lk 98-99) VASTUS: Gravitatsioonijõud (g) mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtus. Keha gravitatsioonijõud sõltub selle massist. (Maa graviatatsioonijõud: g = 9,8 10) 12. KÜSIMUS: Mis on hõõrdejõud ja millest see sõltub? (lk 99-100) VASTUS: Hõõrdejõud jõud, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud sõltub: *rõhumisjõust, *pindade töötlusest, *kehade materjalist. 13. KÜSIMUS: Mis on elastsusjõud ja millest see sõltub? (lk 102-103) VASTUS: Elastsusjõud kehas tekkiv jõud, mis on võrdne ja vasassuunaline keha deformeerivale jõule. 14. KÜSIMUS: Mis on rõhk? Rõhu valem ja ühik (lk 104-105) VASTUS: Rõhk (Pa [paskal]) füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja kehade kokkupuutepinna pindala jagatisega (rõhk=jõud/pindala). 15. KÜSIMUS: Pascali seadus (lk 112) VASTUS: Pascali seadus vedelikule või gaasile avalduv rõhk levib võrdse jõuga
Varju piirkonnas lained interfereeruvad, kui lained on koherentsed. Varju piirkonnaks nimetatakse seda ruumiosa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. Impulsiks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist: . Impulssi iseloomustab purustusvõime. Kehale mõjuv jõud F ja impulsi muutus p on omavahel Siit saame, et impulsi muutus . Mida lühema aja jooksul impulss muutub, seda suurem jõud mõjub kehale. Hooke'i seadus. Elastsel deformatsioonil tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega: Fe = - k l, kus Fe on elastsusjõud, l keha pikenemine ja k – jäikustegur . Jäikustegur näitab, kui suurt jõudu tuleb rakendada, et keha pikendada pikkusühiku võrra. Jäikusteguri ühikuks on 1 N/m. Energiaks nimetatakse keha võimet teha tööd. Liikumisest tingitud energia on kineetiline energia Ek = mv2/2, kus m – keha mass, v – keha kiirus. Kehade vastastikusest asendist tingitud energia on potentsiaalne energia
Gravitatsioonijõud on jõud, mille kaudu avaldub gravitatsiooni nähtus. Kehtib punktmassidele! Gravitatsiooniseadus on Newtoni poolt formuleeritud mudel gravitatsioonijõu toime kohta. Selle seaduse kohaselt kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga: (r on kehadevaheline kaugus, G- grav.konstant) Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutumisel tekkiv jõud, mis on vastassuunaline ja suuruselt võrdne jõuga, mis antud hetkel keha deformeerib. Hooke'i seadus väidab, et kehas tekkiv elastsusjõud Fe on võrdeline keha pikkuse muutusega (pikenemisega) x: Fe = - k x . Miinusmärk Hooke'i seaduses näitab, et elastsusjõud on deformeeriva jõu suhtes vastassuunaline. Võrdetegurit k nimetatakse jäikusteguriks. Jäikustegur iseloomustab keha
m1v1+m2v2 = m1v1'+m2v2' INTERFERENTSon lainete liitumine, mille korral tekib ruumis võnkumiste püsiv jaotus amplituudi järgi KAPILLAARSUS nähtus, kus vedelik pindpinevusjõu tõttu tõuseb või langeb peenikestes torudes kapilaarides LAINE võnkumiste edasikandumine ruumis MEHHANISMI KASUTEGURon kasuliku töö ja kogu tehtud töö suhe MEH ENERGIA JÄÄVUSSEADUSkui kehale mõjuvad ainult raskus ja elastsusjõud, on keha mehaaniline koguenergia jääv Ep1+Ek1 = Ep2+Ek2 NEWTONI I SEADUSon olemas sellised taustsüsteemid, mille suhtes liikuvad kehad säilitavad oma kiiruse jäävana, kui neile ei mõju teised kehad või teiste kehade mõjud kompenseeruvad NEWTONI II SEADUSkeha liigub kiirendusega, mis on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga NEWTONI III SEADUSkaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on arvväärtuselt võrdsed,
Materjalist olenev suurus G on igale ainele iseloomulik konstant, mida nimetatakse nihkemooduliks. Tegelikkuses seda valemit ei rakendata. Nihkemooduli määramiseks kasutatakse keerd-ehk torsioonvõnkumist. Olgu pingule tõmmatud elastse traadi külge jäigalt kinnitatud kõva keha nii, et tema vaba telg langeb kokku traadi pikiteljega. Kui selline keha viia välja tasakaaluasendist tema pööramisega ümber vaba telje, siis traat deformeerub ja elastsusjõud tekitavad jõumomendi, mis püüab viia keha tagasi tasakaaluasendisse. Pärast vabastamist hakkab keha sooritama tasakaaluasendi ümber muutuva suunaga pöördliikumisi, mida nimetatakse keerd-ehk torsioonvõnkumiseks. Kuna keha pöörleb, siis võib tema kohta rakendada pöördliikumise d dünaamika põhiseadust M = I . dt Arvestades, et torsioonvõnkumisel on jõumoment M suunatud
fotoelement, sedea rakendatakse fotoelektrilistes püromeetrites. 10.Rõhumõõteriistades rakendatakse rõhutajuritena palju mitmesuguseid rõhu toimel deformeeruvaid mehaanilisi elemente_ manomeetrilisi torusid ja membrane. Nende elementide mehaaniline deformatsioon on üldiselt võrdeline rõhuga, mistõttu mõõteriista skaala on ühtlane.. Mehaanilisel deformatsioonil põhinevates rõhutajurites tasakaalusttavad mõõdetavat rõhku tajuri elastsusjõud või ka mõõdetavale rõhule vastassuunas toimuvad välisjõud, näiteks mehaanilise vedru jõud. Paljudes deformatsioontajurites võivad rõhu tasakaalustamisest osa üheaegselt mõlemad jõud. Manomeetriliseks torudeks nimetatakse tavaliselt neid deformatsioontajureid, kus tasakaalustavaks jõuks on tajuri enda elastsusjõud. Neist tüüpilisemad: Ühekeeruline manomeetriline toru ehk Baurdoni toru Mitmekeeruline helikoidaalne manomeetriline toru
Füüsikaline mudel Nähtuse või keha lihtsustatud käsitlus Punktmass Liikuva keha mudel Inertsus keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. Inerts Liikumise kiiruse säilitamine. Keha kaal mõjub alusele või riputusvahendile, raskusjõud aga kehale endale. Elastsusjõud keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud. Impulss - liikumishulk Impulsi jäävuse seadus Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Kineetiline energi liikumisenergia Potensiaalne energia vastastikmõju energia Energia jäävuse seadus energia ei saa tekkida ega kaduda. Ta võib vaid muunduda ühelt kehalt teisele. Impulsimomendi jäävuse seadus kui kehale jõumomenti ei mõju, st võrduse parem pool on null, peab nulliga võrduma ka vasak pool ja impulsimomendi muutus on null. Võnkumine - ühe osa perioodiliselt korduv liikumine...
7) Kas hõõrdumine on kasulik või kahjulik? Üldiselt vajalik kuid ka vahel kahjulik. 8) Millise mõõteriistaga saame me hõõrdejõudu mõõta? Dünamomeeter. NB! Kui keha liigub ühtlaselt , siis temale mõjuv hõõrdejõud on võrdne liikuma paneva jõuga, ainult jõu suunad on erinevad. Näiteks kui kelk liigub ühtlaselt ja ma rakendan kelgu vedamisel jõudu 12N, siis kelgule mõjuv hõõrdejõud on ka 12N. 9) Deformatsioon on Keha kuju muutus. Keha deformeerimisel tekib elastsusjõud, mis püüab keha taastada. Deformatsiooni liigid on: 1)Elastne Näide Kuju taastub. 2)Plastiline Näide...Kuju ei taastu. 10) Dünamomeetri tööpõhimõte: Dünamomeetri abil võrreldakse mõõdetava jõu suurust dünamomeetri vedrus tekkiva elastsusjõu suurusega. 11) Resultantjõuks nimetatakse :Jõudu, mille mõju kehale on samasugune kui sellele kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku.
valikust. VASTASTIKMÕJU nähtus, kus ühe kehaga juhtub midagi teise keha mõjul. Omadused: kiiruse muutumine kuju muutumine liikumise suuna muutumine vastasmõjus osaleb vähemalt 2 erinevat keha VASTASTIKMÕJU LIIGID LOODUSES: GRAVITATSIOON ülemaailmne kehade vastastikmõju, mis avaldub kehade tõmbumises. VABALANGEMINE kehade kukkumine, kus õhutakistus puudub. ELEKTROMAGNETILINE hõõrdejõud, elastsusjõud. TUGEV VASTASMÕJU hoiab koos aatomi tuuma NÕRK VASTASMÕJU elementaarosakesed muunduvad uuteks osakesteks. KINEMAATIKA mehaanika osa, mis kirjeldab kehade liikumise omadusi. MEHAANILINE LIIKUMINE JAGUNEB: 1)ühtlane sirgjooneline liikumine 2) mitteühtlane sirgjooneline liikumine. ÜHTLANE SIRGJOONELINE LIIKUMINE keha sooritab võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked. KIIRUS füüsikaline suurus, mis näitab ajaühikus sooritatud nihke suurust.
liikumist või liikumahakkamist.Ühe keha libisemisel teisel kehal, tekib kehade vahel hõõrdejõud, mis on alati suunatud vastupidiselt keha liikumise suunale hõõrdetegur = Fh/N Jäikustegur – (Jäikustegur näitab, kui suurt deformeerivat jõudu on vaja ühikuliseks vedru pikkuse muutmiseks),mõistet pole vaja vist.. Keha jäikus sõltub keha materjalist ja mõõtmetest. Hooke´i seadus – elastsuse piirides on kehas tekkiv elastsusjõud võrdeline deformatsiooni vastandväärtusega Fe=-K* X Deformatsioon – Keha kuju ja ruumala muutumine keha välise jõu mõjul A=F/m -> F=m*a N=9,8 * mass(N=g*m) NB! Arvutusülesanded: Gravitatsioon, Raskusjõud, keha kaal, Hõljumine, Deformatsioon Hooke´i seadus, Hooke´i seadus.
Dünaamika Keha on paigal, kui teiste kehade mõjud on kompenseeritud. Kui teiste kehade mõjud antud kehale on kompenseeritud, siis keha võib ka ühtlaselt sirgjooneliselt liikuda. Seda nimetatakse Newtoni esimeseks seaduseks. ESIMENE SEADUS NÄEB VÄLJA NII: Kui teiste kehade mõjud antud kehale on komperseeritud, siis keha on paigal või liigub ühtalselt sirgjoonelislt. SEDA SEADUST NIMETATAKSE INERTSISEADUSEKS! St. Et keha püüab säilitada oma liikumiskiirust. Näiteks inimesed bussis soovivad paigale jääda, mitte ei hakka kohe bussiga kaasa liikuma Kaugusthüppes võtad hoogu ja lendad edasi. Jalgrattaga sõites pedaalidele ei enam ei vajuta, siis sa seisma ei jää Newtoni esimene seadus kehtib inertsiaalses taustsüsteemis. Inertsiaalsüsteemiks loetakse süsteemi mis on maasuhtes paigal või siis liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. NEWTONI TEINE SEADUS. Selgita, milles seiseb kehade innertsus(näide). Selles, et k...
Antud töös on selliseks võnkumiseks õjus. Vedru otsa riputatud koormis on tasakaaluasendis siis, kui temale mõjuv raskusjõud mg on suuruselt võrdne vedru elastsuskõuga kl : mg=kl kus k on vedru jäikus, l=l-l0 – vedru pikenemine koormise mg mõjul. Kui viia koormis tasakaaluasendist välja, siis tekib jõud, mis püüaab teda tuua tagasi tasakaaluasendisse. Selleks jõuks on vedru elastsusjõud F1 , mille suurus kasvab võrdeliselt koormise kaugusega tasakaaluasendist (hälbega x) ja suund on vastupidine hälbele (Hooke’i seadus): F1=-kx Jõu F1 mõjul hakkab koormis võnkuma. Energiakaudude puudumisel kestab võnkumine lõpmata kaua ja on harmooniline. Reaalses süsteemis pole mehaaniline energia aga jääv, seetõttu võnkumine sumbub, s.t. ta amplituud väheneb ajas.
I seadus: Keha seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui teised kehad talle ei mõju või kui teiste kehade mõjud tasakaalustuvad Inertsiseadus: on olemas taustsüsteemid, mille keha liigub ühtlselt sirgjooneliselt kui kehadele mõjuvate jõudude resultant on 0 Galilei relatiivsusprintsiip kõik mehaanilised nähtused toimuvad ühesuguselt kõigis inertsiaalsetes taustüsteemides Einsteini relatiivsusprintsiip mitte mingite mehaaniliste katsetega ei ole võimalik kindlaks teha, kas antud taustsüsteem on paigal või liigub jääva kiirusega ühtlaselt sirgjooneliselt II seadus:Kehale jõu poolt antud kiirendus on võrdeline selle jõuga ja põõrdvõrdeline keha massiga Jõud on füüsikaline suurus, mis on võrdne keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse koorutisega Jõud on suurus,mis iseloomustab kehadevahelist vastastikmõju 1N on jõud, mis annab kehal massiga 1kg kiirenduse 1m/s2 III seadus: igale kehal vastab alati võrdne ja vas...
Füüsika arvestus 2011 teooria 1.Elastsusjõud (Hooke`seadus) Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutumisel ehk deformeerumisel tekkiv jõud. Elastsusjõud on vastassuunaline keha deformeeruva jõuga. Kui keha elastsusjõud muutub võrdseks raskusjõuga, siis seisab keha paigal. Fe=kΔl , kus Fe- elastsusjõud, k-keha jäikus ja l- teepikkus Hooke`seadus: Keha deformeerumisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega ja tema suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke suunaga. F→e=-kx→ (k- keha jäikustegur ja x- osakeste nihe ) 2.Keha raskuskese. Punktmass Punktmass e. masspunkt on füüsikaline keha mudel, mille puhul mass loetakse koondatuks ühte ruumpunkti. Keha raskuskese ühtib massikeskmega. Raskuskese on punkt mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultaadi mõjusirge keha igasuguse asendi korral. 3
väiksem 6. Hõõrdejõud on liikumist takistav jõud. Fh=kN=kmg , Fh- hõõrdejõud, k-hõõrdejõu tegur, N-pinnareaktsioon. Hõõrdumise liigid: a) seisuhõõrdumine- mingi jõud püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale. b) liugehõõrdumine- keha liigub ning libiseb mööda teise keha pinda. Hõõrde põhjused: * pinna ebatasasus * kehade aineosakeste vaheline tõmbejõud. 7. Elastsusjõud: jõud, mis tekib keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel. Liigid: tõmbedef., survedef., paindedef., väändedef., nihkedef. Fe= k* delta l, delta l- keha defor. Pikkus, k-jäikus Hookie seadus: deformatsioon, kus keha kuju taastub. Jäikus: füüsikaline suurus, mis näitab kui suurt jõudu on vaja rakendada, et keha pikkus muutuks ühiku võrra. 8. Impulss: ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis.p= m*v . Impulss on vektoriaalne suurus.
kus F on hõõrdejõud; on pindadele iseloomulik hõõrdetegur; m on keha mass, ja g on raskuskiirendus Mille poolest erinevad elastne ja plastiline deformatsioon ? Elastne deformatsiooni ja Plastilise deformatsiooni vahe on selles et elastne taastub keha esialgne kuju Nt: vedru aga plastiline deformatsioon on see kui keha esialgne kuju ei taastu. Mida nim. elastsusjõuks? Keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. Elastsusjõud on deformatsiooniga vastassuunaline. Abiks võib ka olla: http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5ud http://et.wikipedia.org/wiki/Vektoriaalne_suurus http://et.wikipedia.org/wiki/F%C3%BC%C3%BCsikaline_suurus
Kineetiline energia on siis kui see pendel liigub edasi- tagasi.potensiaalne energia on siis kui pendel seisab paigal. 6. Mehaanilise energia jäävuse seadus on jäävusseadus, mille kohaselt isoleeritud süsteemis, mille kehade vahel mõjuvad ainult konservatiivsed jõud, on süsteemi mehaaniline koguenergia muutumatu.Konservatiivsete jõudude hulka kuuluvad näiteks gravitatsiooniväli (raskusjõud), staatiline elektriväli, elastsusjõud (vedru) jms. Näiteks keha vabal langemisel Maa raskusjõu väljas muundub potentsiaalne energia kineetiliseks, kuid nende summa jääb muutumatuks. 7. Masinaid, mis välise energia arvel tööd teevad, nimetatakse jõumasinateks ehk mootoriteks. Jõumasinate tarbeks energia hankimine on alati seotud kulutustega.Igavese jõumasina,masin mis töötaks lõputult ilma välise energiaallikata, loomine pole energia
TEST 6 võnkumised ja lained, heli 1. Kuidas liigitatakse mehaanilisi laineid sageduse alusel? 1. < 16 HZ infaheli 2. > 20 000 Hz ultraheli 3. 16 ... 20 000 Hz heli 2. Kuidas helisid liigitatakse? 1. Mitme harmoonilise laine summa kõla 2. Harmooniline laine toon 3. Paljude erinevate ja muutuvate sageduste summa müra 3. Millised lained levivad antud keskkondades? 1. tahke keha rist ja pikilaine 2. Vedelik ainult piki 3. Gaas ainult piki 4. Sea vastavusse suuruse definitsioon ja nimetus 1. Täisvõngete arv 2 sekundi jooksul ringsagedus 2. Ajaühikus sooritatud võngete arv (võnke)sagedus 3. Võnkuva keha suurim kaugus tasakaaluasendist võnkeamplituud 4. Aeg,mille jooksul sooritatakse 1 täisvõnge võnkeperiood 5. Võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist hälve 5. Kui sundiva jõu sagedus langeb kokku...
võrdeline nende kehade massiga ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga Raskusjõud- gravitatsioonijõu avaldamisvorm, Maa külgetõmbejõud. Jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi Keha kaal- jõud, millega keha mõjub alusele või riputusvahendile. + siis kui P>mg. siis kui a=g Hõõrdejõud- jõud, mis tekib kehade kokkupuutel ja on suunatud piki kokkupuutepinda Elastsusjõud- keha kujumuutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud Hooke'i seadus- elastsusjõud on võrdeline deformatsiooniga Newtoni kolmas seadus- kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete, vastassuunaliste jõududega Keha impulss- ehk liikumise hulk võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega Impulsi jäävuse seadus- suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv 5.peatükk Töö- füüsikaline suurus, mis võrdub kehale mõjuva jõu ja selle jõu mõjul läbitud teepikkuse korrutisega
jõust. Deformatsioon - kehade mõõtmete ja kuju muutus. Deformatsiooni liigud: · tõmme · surve · vääne · paine · nihe Elastne deformatsioon deformatsioon, mis kaob peale deformeeriva jõu lakkamist. Mitteelastne ( plastiline) deformatsioon)- deformatsioon, mis säilib peale deformeeriva jõu lakkamist. Hooke'i seadus- Elastsel deformatsioonil kehas tekkiv elastsusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega ja on suunatu vastupidiselt deformatsiooni suunale. Mehaaniline töö füüsikaline suurus, mis kirjeldab olukorra muutumisel tehtavat pingutust ning võrdub jõu ja jõu mõjul liikunud keha nihkevektori skalaarkorrutisega. Kineetilise energia seos jõu poolt tehtud tööga Keha kineetiline energia suureneb kehale mõjuva jõu poolt tehtud töö võrra.
Kehtib punktmassidele! Gravitatsioonijõud avaldub kehade vastastikkuse tõmbumisena, see mõjub kehade massikeskmeid ühendava sirge sihil ning tõmbab neid teinetese poole. 3. Gravitatsiooniseadus Kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga: (r on kehadevaheline kaugus, G- grav.konstant) 4. Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutumisel tekkiv jõud, mis on vastassuunaline ja suuruselt võrdne jõuga, mis antud hetkel keha deformeerib. Elastsusjõudu kirjeldab Hooke'i seadus, mis väidab, et kehas tekkiv elastsusjõud Fe on võrdeline keha pikkuse muutusega Fe = - kx , k – jäikustegur. Miinusmärk Hooke'i seaduses näitab, et elastsusjõud on deformeeriva jõu suhtes vastassuunaline. Jäikustegur näitab, kui suur
Elementaarosakesed Kõige lihtsamad ja algelisemad osakesed. Pole olemas sellist osakest, mis ei muutu. Vastastikmõju- intergratsioon Kõige nõrgem jõud on gravitatsioonijõud. See toimib kõigi osakeste vahel vastavalt massile ja on nii nõrk, et üksikute osakeste juures pole tema toimet võimalik mõõta. Ainult tänu sellele,et ta mõjub kuitahes kuitahes kaugele ja toimib ainult ühtemoodi, s.o. tõmbavalt muutub ta suurte kehade (nt maakera) juures tuntavaks. Gravitatsioonijõud on maa külge tõmbejõud. Osakeste vaheline tõmbejõud. Gravitatsioon hõõlmab kogu mateeriat. Teiseks on elektromagneetilinejõud-vastastikmõju. Kõigi elektriliste laetud osakeste vahel. Aatomitele ja makrokehadele mõjuv jõud on seotud just selle vastastikmõjuga. Tuumajõud. Ainult tuuma sees, kaugemal ei mõju. Neutronite ja prootonite vahel tuumas. Prooton ja neutron on liitosakesed. Nad koosnevad üliväikestest liikuvatest osakestest- kvarkidest. Tugev vastastikmõju ongi te...
Valemid Seletus Valem Ühik/(märkus) kiirus s m/s v= t tihedus m kg = V m3 raskusjõud Fr = mg N (njuuton) üleslükkejõud Fü = gV N (njuuton) hõõrdejõud Fh = kN = kmg N (njuuton) elastsusjõud Fe = kl N (njuuton) (k - jäikus (N/m)) rõhk F Pa (paskal) p= S pindpinevustegur F N = l m vedelikusamba kõrgus 2 m h=...
mõju lakkamisel keha esialgne kuju ei taastu(plastiliin). Elastsusjõuks nim kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule. Dünamomeetri abil võrreldakse mõõdetavat jõudu dünamomeetri vedrus tekkiva elastsusjõuga. (Näiteks kui kehale mõjuva raskusjõu mõõtmiseks riputatakse keha dünamomeetri konksu otsa. Maa tõmbab keha enda poole ja dünamomeetri vedru venib välja. Kui keha peatub on vedrus tekkiv elastsusjõud võrdne kehale mõjuva raskusjõuga.). Elastseid kehasid ei tohi üle mõistuse deformeerida, kuna need võivad ka selle tagajärjel niimoodi kuju muuta, et enam tagasi algvormi ei lähe(nt. inimese luud on teatud piirides elastsed, aga kui neid liiga palju väänata või liigutada, siis nad võivad katki minna või murduda jne). Resultantjõud!! Resultantjõuks nim jõudu, mille mõju kehale on samasugune kui sellele kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku
Ühtlase liikumise kiirus Ühtlaselt muutuva liikumise kiirendus Kiirus ja keha poolt läbitud teepikkus ühtlaselt muutuval liikumisel Kesktõmbekiirendus Kehale mõjuv jõud määrab keha kiirenduse. Valemina kus m on vaadeldava keha mass. Juhul kui kehale mõjub samaaegselt mitu erinevat jõudu, määrab keha kiirenduse kehale mõjuv kogujõud Kehale mõjuv kogujõud on võrdne kõikide kehale mõjuvate jõudude vektorsummaga Raskusjõud P = m g , kus g on raskuskiirendus ja m on vaadeldava keha mass. Elastsusjõud F = − k x , kus k on jäikus, x deformatsiooni suurus. Hõõrdejõud - Ühe keha libisemisel teise keha pinnal mõjub liikumissuunale vastupidine hõõrdejõud kus µ on hõõrdetegur (liugehõõrdetegur) FN on keha kokkupuutepinnaga risti olev jõukomponent (jõu normaalkomponent). Kesktõmbejõud - Ringjoonelisel liikumisel mõjub kehale ringi tsentrisse suunatud kesktõmbejõud kus v joonkiirus ja r ringi raadius. Kiirendust nimetatakse kesktõmbekiir...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
