eritakistus (*cm) =R*(s/l); erijuhtivus (*cm-1 eritakistuse temperatuuri tegur 100ºC = [1+(t100 t)]; dielektriline läbitavus (mahtuvus) %; elektriline tugevus Elä (kV/m); elektriline kadu - alalispinge(vool) DIELEKTRILISED MATERJALID 28. Milliseid füüsikalis-keemilised omadused määravad dielektriliste materjalide kasutusala? (Dielektrikute polariseerumine) Mehaanilised omadused: vastupidavus survele, tõmbele, paindele, vibratsioonile, löökidele, samuti elastsus , kõvadus jne. Küllaltki oluline on ka hügroskoopsus st materjali omadus endasse imeda niiskust. Dielektrilisd materjalid peavad täitma konstruktsioon materjal ülesandeid kui ka elektriisolaator ülesandeid. Vedelad ja gaasilised eelmainitulele peavad gaasilised kui ka vedelikud dielektrikud täitma jahutusaine ülesandeid. Tahkedel isolaator materjalidel peab olema tagatud kuumus kindlus. Kuumus kindluseks nimetatakse piir temperatuuri mille juures...
7.Lambavilla kvaliteedinäitajad Villa kvaliteet on määratud villakut moodustavate üksikute villakarvade omadustest. Villak koosneb erinevatest villasäukudest ja need koosnevad üksikutest villakarvadest(alus ülemineku, pealis, ohe või surnud villakarvad)Villa kvaliteeti mõjutavad villkarva füüsikalised e. tehnilised omadused.Villkarval on väga palju erinevaid tehnilisi omadusi (peenus, pikkus, tugevus,säbarus, venitatavus, vetruvus, elastsus , vormitatavus, läige, värvus, niiskus,hügroskoopsus jm.). Mõned nimetatud omadustest on lõpptoodangu kvaliteeti silmas pidades olulisemad teistest. Alljärgnevalt keskendume põhiliselt just nendele tehnilistele omadustele, mis viimaste aastate uurimistöö tulemustel on kõige enam seotud villast toodete lõppkvaliteediga. Villkarva diameeter e. üldisemalt villa peenus on tähtsaim villa kvaliteeti...
Selle kehtestamine toob tavaliselt endaga kaasa turu ülejäägi, sest on kõrgem turgu tasakaalustavast (tasakaalu)hinnast 4.Elastsus Elastsuseks nimetatakse nõutava või pakutava koguse reageerimistundlikkust, mis põhineb kauba hinna, koguse või teiste mõjurite suhtelise (tavaliselt protsentuaalsete) muutuste hindamisel Nõudluse elastsus Nõudluse hinnaelastsus e nõudluse elastsus hinna suhtes on hüvise/kauba või teenuse enda hinna muutusest põhjustatud nõutava koguse suhtelise (protsentuaalse) muutuse ja hinna suhtelise (protsentuaalse) muutuse suhe/jagatis, kui nõudluse kõik teised mõjutegurid jäävad samaks (ceteris paribus). See mõõdab hüvise nõutava koguse muutust, mis järgneb hüvise hinna muutusele. Kogutulu on tulu, mida ettevõte saab oma toodangu müügist e realiseerimisest....
karboahelaga CmHn, heteroahelaga CmHn+mittemetall Score: 0/10 Õige peaks olema D! 3. Kuidas muutub polümeeri teimiku pikkus tõmbeteimil? Student Response Feedback A. pikeneb pinge vähenemisel Student Response Feedback B. pikeneb pinge suurenemisel C. pikeneb konstantsel pingel D. plastne deformatsioon puudub Score: 10/10 4. Millest sõltub kummi elastsus ? Student Response Feedback A. väävli sisaldusest makromolekulis B. aatomsidemete iseloomust makromolekulis C. makromolekuli keemilisest koostisest D. makromolekuli kujust Score: 6,6/10 5. Kas orgaanilised vaigud (fenool-, polüestevaik) on termoplastid või termoreaktiivid? Student Response Feedback A. termoplastid B. sõltub temperatuurist C. termoreaktiivid D...
Vickers'i meetodiga on võimalik määrata õhukeste materjalide 50% kõvadust C. Rockwell'i meetodi C skaalaga on võimalik mõõta pehmete -20% metallide (näiteks puhas vask) kõvadust D. Rockwell'i meetodi B skaalaga ei saa mõõta karastatud terase 50% kõvadust. 5. Millised väited on õiged? Student Response Value Correct Answer A. Elastsus on materjali omadus peale deformatsiooni tekitanud 50% jõudude eemaldamist võtta esialgne kuju. B. Elastne deformatsioon tekib ka väikeste pingete korral 50% (oluliselt madalamad kui voolavuspiir). C. Elastne deformatsioon tekib alati peale plastset deformatsiooni 0% D. Elastsus on materjali omadus peale deformatsiooni tekitanud 0% jõudude eemaldamist säilitada deformeerunud kuju. 6....
Imendumisel baseeruv ainevahetus toimub teatud veresoonkonna osas, kus torud on üliõhukesed (kapillaarid). Veresooned. Veresoonkond jaguneb läbivoolu ja vere voolu suuna alusel ainulaadset ülesannet kandvateks osadeks: kõiki torusid, mis väljavad pumpadest, nimetatakse arteriteks, ja kõik torud, mis toovad verd südamesse, on veenid. Arterid. Arteriteks nimetatakse veresooni, mida mööda veri voolab südamest elunditesse. Arterite iseloomulik tunnus on seina elastsus ja suhteliselt suur läbimõõt. Suurte arterite läbimõõt südame juures on umbes 2,5-3,5 cm, vähenedes kaugemas otsas umbes mm-ni. Mitmekihilise ehitusega arteri seina kaudu soones oleva vere ja ümbritsevate kudedega ainevahetust ei toimu. Arterite peamine ülesanne on osa verevoolule antud liikumisenergiast salvestada arteri seinte elastsusesse (venitakse välja) ning teisalt võimalikult väikese energiakaoga (suur läbimõõt) suunata veri järgmisesse vereringe osasse...
Kõvadus Survetöödeldavus Kulumiskindlus Soojuspaisumine Sitkus Lõiketöödeldavus Pinnaomadused Soojusjuhtivus Haprus Termotöödeldavus Tulekindlus Elektrijuhtivus Plastsus Keevitatavus Soojuspüsivus Magnetism Elastsus Joodetavus Ohutus Keskkonnasõbralik kus Materjalide füüsikalised omadused Materjalide olulisemateks füüsikalisteks omadusteks on tihedus ja sulamistemperatuur, mis on ka materjalide, eelkõige metallide liigitamise aluseks. Tihedus...
Naha kõige paksem ja tähtsam osa on pärisnahk ehk derma. Inimesel on see umbes 2 mm paksune. Pärisnahk koosneb võrdlemisi hõredatest kiuliste valkude kimpudest, mis on omavahel risti ja põiki läbipõimunud. Nendest valkudest on tähtsaim kollageen. Kollageenimolekulid on üksteisega seotud vesiniksidemete ja mõningate põiksidemete abil. Kollageenikiud on väga painuvad. Vananedes tekib kollageenimolekulide vahel järjest uusi põiksidemeid, mistõttu naha elastsus ja painduvus väheneb. Kiududes leidub ka elastiini, mis on nii elastne, et tema kiud vetruvad venitusel nagu kummipaelad. Veel on kiududes retikuliini, mis aitab moodustada pärisnaha põhiosa retikulaarkihi tugevat ruumilist struktuuri. Keemiliste omaduste poolest on elastiin ja retikuliin kollageeniga sarnased. Külmas vees ei lahustu neist ükski. Pärisnahas on palju vett (umbes 60%), mis moodustab kiukimpude vahel olevate mukoproteiinidega sültja geeli....
Vere sooladega koos vahetuvad luu mineraalid pidevalt .Täiskasvanu luudes on kaltsiumi üle kilogrammi . Luu struktuuri säilitavad mõningad hormoonid ning reagulatsiooni faktorid . Kasvuhormoon , kaltsitoniin , mees ja naissuguhormoonid ning D- vitamiinid soodustavad luu kasvamist . Luu kasvu aeglustavad parathormoon ja glükokortikoidid .Inimese vananedes luude koostis muutub . Luudes suureneb mineraalainete sisaldus , luude elastsus väheneb ning nad võivad kergesti murduda . Loote luustik koosneb peamiselt kõhrest , mis on luust pehmem ja painduvam . Elastne kõhrkude hõlbustab sündimist ja tagab luude arengu ja kasvu .Lapse kasvades muutub kõhr kõvaks luuks. Lastel on pikkade luude otstes kõhrest koosneb kasvuvöönd . Kasvuvööndi rakkude jagunemise tõttu kasvab luu pikemaks .Luud kasvavad tavaliselt kuni 20 eluaastani ,selleks ajaks on luustumine lõppenud .Kõhrega on kaetud ka luu liigesepinnad...
40. Mille poolest erinevad amorfsed ained tahkistest? Tooge kaks erinevust. Kristall säilitab kuju ( kui temp. Liiga palju ei muutu), amorfne aine muudab kuju kui puudub kindel sulamistemperatuur on ka aine amorfne. Nt: parafiin soojenedes hakkab pehmenema. 41. Millise õhu tihedus on väiksem, kas kuiva või niiske? Põhjendage. Niiske, sest õhk on kerge, rõhub vähem. Nt: madalrõhkkonnas. 42. Millisel juhul avaldub vedelike elastsus , millisel juhul voolavus? Voolavus esineb nt jões, või siis kui valame vett yhest anumast teise. Elastsus järskude löökide korral (lutsu viskamine). 43. Mis on absoluutne õhuniiskus? Kui palju on maksimum grammi kuupmeetri kohta. 44. Mis on aururõhk? Rõhk, mida veeaur avaldab. 45. Mis on härmastumine? Aine üleminek gaasilisest olekust tahkesse olekusse nii,et vahele jääb vedel olek. 46. Mis on kapillaarsus?...
ja potentsiaalne ja kineetiline energia on võrdsed. Ep2 = Ek2 ja mv2/2 = mgh/2 , siit pärast taandamisi v2 = gh. Pos. 3 . Eeldame, et kõrgus läheneb nullile h0. Võime lugeda, et potentsiaalne energia on null, Ep3 = 0. Kogu potentsiaalne energia on muutunud kineetiliseks energiaks. Seega Ek3 = max. Suletud süsteemis kehtib mehaanilise energia jäävuse seadus. Suletud kehade süsteemis, kus mõjuvad ainult elastsus - ja gravitatsioonijõud, on süsteemi koguenergia kehade igasugusel liikumisel ja vastastikusel mõjutamisel jääv. Ep + Ek = const. Näidisülesanded 1. Helikopter, mille mass on 20 tonni lendab 1,5 kilomeetri kõrgsel maapinnast. Milline on helikopteri potentsiaalne energia maapinna suhtes? Andmed Lahendus m = 20 t = 20 000 kg = 2 x 104 kg Ep = mgh...
Müügikäibe piir rahalises väljenduses * Müügikäive- (muutuvkulud+püsikulud) =0 ehk S-(VC+F)=0 S* müügikäibe kriitiline maht rahas F summaarsed püsikulud VC summaarsed muutuvkulud S müügikäive S* = F_____ 1-VC S 43. Tegevusvõimendus DOL* Tegevusvõimendus ehk kasumi elastsus müügikäibe suhtes on seotud püsikuludega. Müügikäibe muutudes jäävad püsikulud samale tasemele ja seetõttu muutub kasum kiiremini kui müügikäive. Tegevusvõimendus uurib kasumi ennakmuutumist. Kasumi varieerumises väljendub ettevõtte äririsk. Tegevusvõimendus (DOL)= kasumi juurdekasv( %) / müügikäibe juurdekasv(%) 44. Finantsvõimendus DFL* Finantsvõimendus tekib, kui ettevõte kasutab finantsallikatena ulatuslikult laenu või eelisaktsiaid...
välistatud · Kopsude õhusisal dus on suurenen ud · Kopsude elastsus on vähenen ud P Bronhide limaskest Alveoolide seinad Hingamisteede Hingamisteede Põletikukoldes Kahjustab kopse, Trombi teke on Rõhu tõus väikeses...
vahustatud korpus ( suflee) Kompvekid liigitatakse: · glasuurimata kompvekid · sokolaadi ja rasvaglasuuriga kompvekid Glasuurimata kompvekid jagunevad: - pralineekompvekid- valmistatakse silindrikujuliste batoonidena Kaseke Kuku - piimakompvekid Sonja, Ronja, koorevenis, Pilveke (batoon) - närimiskompvekid valmistatakse suhkrust, tärklisesiirupist, zelatiinist, taimerasvast, sidrunhape, letsitiin ( massi elastsus ja püsivus) Draakon, Maasika - kamakompvekid Kama Rasvaglasuuriga kompvekid - pumatikorpusega Sidruni, Virsiku - zeleekorpusega Mari, Apelsini - pralineekorpusega Komeet Sokolaadiga glasuuritud kompvekid Glasuuri all on erinev korpus · pumatikorpus suhkru ja tärklisesiirupi vahustamisel, millele võib lisada kakaod, kohvi, piimasaadusi( piimapumat), maitse- ja aroomiaineid. Kuum mass valatakse tärklisest tehtud...
Küpsusiga on kõigi võimete kõrgaeg(mõnede osas varem, mõnede osas hiljem) mille järel algab füüsiliste ja pisut hiljem ka vaimsete võimete aeglane taandareng. Vanadus toob kaasa jõudude kiirema kahanemise. Väheneb õppimisvõime ,nõrgeneb mälu,nürinevad meeleelundid, kaob liigutuste elastsus . Inimene muutub konservatiivsemaks. Mõtlemisvõime ja intelligentsuse fluiidne komponent(väljendub mõtlemise kiiruses ja probleemilahenduse kerguses) areneb ja hakkab siis taandarenema. Mõtlemisvõime kristalliseerunud komponent , mis toetub talletatud spetsiifilistele teadmistele ja kogemustele , võib aga täiustuda kuni kõrge eani. 8) Raugaeas (75 ja üle) süveneb taandareng.Tihti süvendavad taandarengut easpetsiifilised...
Tuntumaks näiteks võib tuua raua ja titaani. Raua kristallivõre muutub temperatuuril 911 °C ruumkesendatud kuupvõrest tahkkesendatuks ja temperatuuril 1392 °C tagasi ruumkesendatuks. Metall mittemetall Metallid on ained, millel on tahkes olekus iseloomulik läige, hea elektri ja soojusjuhtivus ning tavaliselt ka hea mehaaniline töödeldavus, suur plastsus ja elastsus . Metallide omadused on seletatavad aatomi tuumaga nõrgalt seotud vabade elektronide (valentselektronide) olemasoluga nende kristallivõre aatomite välimises elektronkihis. Metallid loovutavad kergesti väliskihi elektrone, mis on omakorda mõjutatavad välise elektriväljaga, andes korrapärase elektronide voolu ja hea elektrijuhtivuse. Metallide hulka kuulub keemilistest elementidest 80%, kusjuures kõik metallid peale...
Villas leidub kuni 20 aminohapet, nendest kõig rohkem tsüstiine, leutsiini, arginiini ja glutamiinhapet. (allikas 1 ) Villa tehnoloogilised omadused Villa tehnoloogilised omadused on jämedus, säbarus, pikkus, tugevus, venivus, vanuvus. Villa jämedus määrab saadava lõnga väärtuse, valmistatava riide paksuse ja pehmuse. Säbarus võib olla: · lame · normaalne · kõrge Mida peenekiulisem on vill, seda säbaram ta on. Säbarusest oleneb villa elastsus , vanuvus ja riide poorsus. Villakarva pikkus määrab lõnga siledus ja tugevus. Villa tugevus oleneb kiu jämedusest ja kvaliteedist. Jäädes puuvillale ja linale tugevuse poolest olla, on vill samal ajal venivam, elastsem ja (kandmisel) vastupidavam. Villa venivus ja elastsus on suurem kui teistel kiududel, mistõttu on villane riie vähekortsuv ja tooted säilitavad hästi vormi. Soojuse ja mehhaaniliste tegurite mõjul muutuvad...
1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas.
Füsioloogia on õpetus elusorganismi talitlusest ja tema suhetest ümbrusega. Füsioloogia
peamiseks uurimisvaldkondadeks on eluavaldused, millega tagatakse nii indiviidi kui liigi
elutegevuse hoidmiseks vajalik organismi sisekeskkonna püsivus ehk homöostaas. Talitluse
tundmaõppimiseks on vaja korraldada katseid elusatel rakkudel, kudedel, elunditel ja
organismidel.
Füsioloogia on õpetus elusorganismide talitlusest ja nende seostest ümbritseva keskkonnaga.
Talitlust ei saa mõista ilma elusorganismide ehitust uuriva õpetuse anatoomia (Anatoomia
(
Kude Ühesuguse päritolu ja talitslusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. Kudede põhirühmad: 1. epiteel ehk kattekoed katavad keha välis- ja sisepindu. Kiire regeneratsiooni võime. Rakkudevahelist ainet min., põhiliselt vaid rakud. 2. tugi-toitekude ehk sidekude tal on palju rakkudevahelist ainet ning ta seob teisi kudesi. 3. lihaskoed neile omane kontraktsiooni- ehk kokkutõmbevõime. Elastsus . 4. närvikude võimeline erutuma ja erutust edasi andma. Moodustab närvisüsteemi. 3. Kudede liigid: Epiteelkude Katteepiteel katavad keha välispinda, moodustavad naha ja siseelundite pindmise kihi Näärmeepiteel sekreedi valmistamine Sensoorne epiteel ärrituste vastuvõtmine Sidekude...
Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus o...