Kuningal ja suurfeodaalidel oli muidugi palju rohkem võimu kui väikerüütlitel, kuid sellest hoolimata pidid nad omavahel suhtlema kui võrdne võrdsega ja järgima vastastikku rüütellikkuse reegleid. Ka aadlike kasvatuses ja eluviisis oli palju ühist. Kuna kõik rüütlid olid elukutselised sõjamehed, kellel ülesandeks kogu ühiskonna kaitsmine, oli nende elu seotud suurel määral sõjapidamisega. Linnused Feodaalid elasid kindlustatud elamutes ehk linnustes. Algul ehitati linnused puust, kuid alates 11.sajandist hakati üha enam rajama kivilinnuseid. Need rajati looduslikult hästi kindlustatud kohtadesse, näiteks kaljusele künkale või jõesaarele. Kõige enam levinud linnused olid tornlinnused- torni osa moodustas kaitse, keskmisel korrusel elas feodaal oma perega, allpool tema kaaskondlased ja kõige all paiknesid laoruumid või vangikongid. Suuremaid linnuseid piiras ringmüür, mis kaitses linnust või ka
erimeetmeid. Loa töö alustamiseks võib töötajatele anda ainult töö juhtija. Pärast töö lõpetamist ja töökoha ülevaatust tuleb kõik töö jooksul kasutatud tööriistad, seadmed ja vahendid töökohalt kõrvaldada. Alles pärast seda võib alustada taaspingestamistoiminguid. Kui töö juhtija on veendunud, et elektripaigaldis on valmis taaspingestamiseks, tuleb tal esitada elektri- paigaldise käidukorraldajale sellekohane teade. Pingealuseid töid kasutatakse elamutes harva. Nendel töödel tuleb hoolikalt rakendada elektrilööki ja lühist välistavaid kaitsemeetmeid. Keeruka töö korral tuleb ettevalmistustööd kavandada kirjalikult ja varakult. Enne töö algust tuleb töötajatele selgitada, milles töö seisneb, milliseid ohutusvõtteid rakendatakse, missugused on igaühe ülesanded ja milliseid tööriistu ja -seadmeid kasutatakse. Pingealuseid töötoiminguid tohib sooritada alles pärast tule- ja plahvatusohu kõrvaldamist
Venemaa karmides tingimustes oli see väga tihti vajalik ja abita ei oleks abivajaja ellu jäänud. Ellu oleks ta jäänud vaid end orjusesse müües. Perekonnad valdasid kindlat territooriumi ning see oli jagatud omakorda ühiskondlikuks ja isiklikuks varaks. Isikliku vara hulka kuulusid eluase ja seda ümbritsev maalapp, koduloomad ning kodune inventaar. Kogukonna liikmete üldises kasutamises olid jõed, järved, metsad ning põllu,- ja karjamaad. Slaavlased elasid elamutes, mis olid 10-20 m². Põrand oli 1,5 m sügavusel maapinnast. Elamu katus oli kaetud saviga, seinad olid laudadest ja vooderdatud. Maja sai kütta savi- või kiviahjuga. Slaavlastel oli väga palju erinevaid jumalaid. Aastate jooksul muutusid ja täienesid. Siin on mõned näited jumalatest ja sellest, mida nad süboleerisid. Svarog- peajumal, taeva valitseja ja maailma käskija. "Puhus" inimestesse elu ning valitses vihma. Rodi- pere ja kodu kaitsja, kogu maailma esiisa
Bioelectromagnetics 30, 198-204. 8. Nittby H, Brun A, Eberhardt J, Malmgren L, Persson BR, Salford LG. 2009. Increased blood-brain barrier permeability in mammalian brain 7 days after exposure to the radiation from a GSM-900 mobile phone. Pathophysiology : the official journal of the International Society for Pathophysiology / ISP 16 , 103-12. 9. Riigi teataja. 2002. Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine. Kättesaadav: http://riigiteataja.ee/akt/163816 [külastatud 4. november 2010]. 10. Salford LG, Brun AE, Eberhardt JL, Malmgren L, Persson BR. 2003. Nerve cell damage in mammalian brain after exposure to microwaves from GSM mobile phones. Enviromental Health perspectives 111, 881883 11. Schüz J, Jacobsen R, Olsen JH, Boice JD Jr, McLaughlin JK, Johansen C. 2006. Cellular
enne nakkushaiguste tekitajate- mikroobide avastamist. Ajal mil inimeste kogukonnad elasid veel teineteisest piisavalt kaugel ning eraldatult, oli suhteliselt väike epideemiate puhkemise võimalus. Haigused võisid küll üksikuid kogukondi hävitada, kuid laiaulatusliku haigestumist ei olnud. Kui inimesed hakkasid oma elualasid laiendama ja tekkisid linnad, siis tuli neil kokku puutuda üha rohkemate mikroobidega. Toiduainete säilitamine elamutes meelitas kohale hulgaliselt hiiri, rotte ning muid parasiite, kes kandsid endaga kaasas erinevaid haigusi. Linnade ehituse käigus tekkis hulgaliselt seisva ja roiskuva veega kraave ja kaevusid. Need samad kraavid olid samuti mikroobidele suurepärasteks paljunemise allikateks. Kaasajal aitab nakkushaiguste levikule jõudsasti kaasa ka tihe reisimine maailma erinevatesse paikadesse. 3 1. EPIDEEMIA
Lisasoojustamine on üks võimalustest. Lisasoojustatud tarindi soojatakistus peab olema võimalikult suur. Samas tuleb arvestada ka majanduslikku efektiivsusega. Kriteerium ja garanteeritud edu väärtus: Praeguste materjalide puhul on majanduslikult efektiivne soojatakistus: RT= 5 m2K/W. 20.5. Lahenduse müratõrje omadused Ülesanne: Lahenduse lisamisega, tarindi optimaalse konstruktsiooni helipidavuse tagamine. Kriteerium ja garanteeritud edu väärtus: Keskpärase helikeskkonna tagamiseks elamutes peab konstruktsiooni helipidavus olema vähemalt 45 dB. Teades, et avatäidete helipidavus on oluliselt madalam sellest suurusest, siis võibki võtta konstruktsiooni helipidavuseks: 45 dB. 20.6. Lahenduse tuleohutus Ülesanne: Materjal peab tagama tulekahju korral piisava tulepüsivuse ning takistama tule levikut. Kriteerium ja garanteeritud edu väärtus: Kuna tegu on lisasoojustuspaneelidega, siis tulepüsivusele kriteeriumeid ei kehtestata. 20.7. Lahenduse uudsus
03.2013) 7. Ultraviolettkiirgus http://www.emhi.ee/?ide=29,720,1034 (07.03.2013) 8. Infrapunakiirgus http://et.wikipedia.org/wiki/Infrapunakiirgus (20.03.2013) http://puumarket.ee/static/files/201.Infrapuna1[1].pdf (20.03.2013) 9. Raadiolained http://users.kmg.tartu.ee/~aare/raadio/raadiolainelevi.htm (22.03.2013) 14 10. Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine. https://www.riigiteataja.ee/akt/163816 (02.04.2013) 15
41. Nimeta perspektiivseid energiaallikaid - Põhimõtteliselt kõik taastuvenergiaallikad. Tooks esile termotuumaenergia, mis on peaaegu ammendamatu. Kütteaine deuteerium, mida on rohkesti merevees. Ei teki radioaktiivseid aineid. 42. Tegevused energia kokkuhoiuks - Õigeaegne ning hea planeerimine, mõistlik tarbimine, taastuvate energiaressurside kasutamine, energia tõhususe suurendamine tööstuses, transpordis ja elamutes. 43. EL Energiapoliitika suund - säästmine ja vähendamine; üle-euroopaline energiavõrk; turvalisus ja varustuskindlus; tehnoloogiate arendamine ja innovatsioon; kontaktid välisvõrkudega. 44. Nimeta peamised õhusaaste probleemid - kasvuhoonegaasid; osoonikihi lagunemine; hapestumine(happevihmad) 45. Mis põhjustab osoonikihi lagunemist - Haloonid, Süsiniktetrakloriid CCl4, Metüülbromiid, Klorofluorosüsivesinikud. Neid leidub tulekustutites, kahjuritõrjes jne. 46
Plaate on võimalik kasut ka madala kalde puhul alates 5°. BETOONKATUSED EST-STEIN katuse min kalle 1:4 le (Lux, Elegant ja Minister). AKNAD UKSED VÄRAVAD- Aknad-esmaül on valgustada hoone ruume, kuid mtähtis on ka akende osa fassaadilahenduses ja kogu hoone väljanägemises. Aknad on seina kõige kallimad elemendid, mis ületavad nii betooni kui ka puidu ruutmeetri hinna mitmakordselt. Hinnanr kasvatavad sulused ja igasugused lismehhanismid. Aknaid kasutatakse elamutes, ühiskondlikes hoonetes ja tootmishoonetes. Akna põhi ül tuulutamine (kui puudub spets ventilatsioon või kliimasede), soojapidavus, ja valguse andmine (min valguse vajadus on ette nähtud normidega vastavalt ruumi funks, eluruumides10% põrandapinnast). Aknaplokk koosneb: aknapiidast, klaasitud raamidest, akna aluslauast ja aknaplekist. Oma konstruktsi võivad aaknad olla: ühe või kahekordsed, avatavad või mitte, sisse või väljapoole avanevad, paarisraamidega
41. Soojustatud põranda ehitamine keldrita hoones (1. korruse põrand) · Põranda alune eelpinnas täidetakse liivaga. · Pinnasesse põranda alla tambitakse 3...4 cm paksune kiht killustikku. · Selle peale pannakse 8 cm paksune raudbetoonplaat. · Raudbetooni peale pannaks hüdroisolatsioonikiht ja 10 cm klaasvilla 42. Nõuded akendele, akende tihenditele Nõuded akendele · Piisav valgustus akende pinnad võetakse akna- ja põrandapinna suhte järgi. Elamutes 1:8...1:10, klassiruumis 1:5, operatsioonisaalis 1:2 · Piisav helipidavus 30...35 db, tänavaäärsel majal 40...45 db · Piisav soojapidavus R0 0,47 m2K/W, selle tagab 3kordne klaas või 2kordne pakettaken, mille üks klaas on soojust peegeldav. · Odav, nägus, kestev · Varustatud õhutusaknaga (vähemalt 1 ruumis). · Akna sisepinnal ei tohi tekkida kondensvett · Siseruumist pestavad (v.a 1korruseliste elamute puhul)
andma feodaalile osa oma põllult kogutud saagist, tegema mõista jaoks heina ja hankima küttepuid. Rüütlid sõdisid ja kaitsesid inimesi. Vabal ajal otsisid nad endale lihtsaid ja sageli tooreid meelelahutusi. Valdav osa feodaalidest oli kirjaoskamatu ja sellepärast armastati rohkesti süüa, süüa ja pidutseda. Väga levinud oli jahipidamine ja turniirid - rüütlite sõjalised võistlusmängud. Feodaalid elasid kindlustatud elamutes ehk linnustes. Linnused rajati enamasti juba looduslikult hästi kaitstud kohta - kõrgele kaljusele künkale, jõekääru, vahel isegi järve- või jõesaarele. Nendest kohtadest oli hea ka lähenevat vaenlast silmitseda, sest võimsad ja sõltumatud feodaalid püüdsid igati oma rikkusi ja võimu veelgi suurendada. Mõnedki pidasid end Karl Suure järeltulijatega täiesti võrdväärseks ja ihaldasid koguni kuningakrooni. Tagajärjeks olid peaaegu lakkamatud kodusõjad.
Hoones on sageli ventilatsiooniga ja küttekollete kasutamisega tekitatud vähene alarõhk, mis soodustab radooni imbumist ümbristevast pinnasest läbi vundamendi ruumidesse. Eesti Standardi EVS 840:2003 "Radooniohutu hoone projekteerimine" kohaselt peab projekteeritavate hoonete elu-, puhke- ja tööruumides aasta keskmine radoonisisaldus olema väiksem kui 200 Bq/m³ (bekerelli kuupmeetris õhus). Kiirguskeskuse soovituste kohaselt tasuks radooni vähendamise meetodeid kasutada kui elamutes ületab radooni kontsentratsioon 600 Bq/m³. Radooniohtu on võimalik vältida erinevate meetoditega. Eelkõige aga tuleks enne maja ehitamist välja selgitada, kas tegemist on kõrge radooni kontsentratsiooniga pinnasega või mitte. 14 Kokkuvõte Käesoleva töö eesmärgiks oli analüüsida radioaktiivsuse ajaloo, olemuse kohta ning selle mõju keskkonnale ja inimese organismile. Uurimustöös tõin välja radioaktiivsuse
mõõtmise kord (RTI 2002, 15, 83) 7. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord 1 (RTI 2007, 34, 215) 8. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord1 (RTI 2007, 34, 214) 9. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RTL 2002, 38, 511) 10. Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord (RTI 2000, 4, 29) 11. Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas (RTL 2000, 12, 117) 12. Esmaabi korraldus ettevõttes kehtestamine (RTL 2000, 6, 63) 13. Töötajate tervisekontrolli kord (RTL 2003, 56, 816) 14. Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord (RTL 2000, 136, 2157) 15
madalama aadlikkonna, kes ei olnud kuninglikust perest. Ühiskonda organiseeris meestest koosnev klanni süsteem nagu ka kuninga perekond. Kuninga vanimast pärijast sai uus kuningas. Maajade kultuuris olid just aadlikute pojad need, kes said kõige parema hariduse. Preestrite hoole all õppisid nad kirjakunsti, muusikat, ajalugu, sõjakunsti ja religiooni. Aadlikute tütred olid rangelt eraldatud. Vanemad lapsed elasid just neile ehitatud elamutes. Lapsed elasid oma vanematega kuni nad olid piisavas vanuses, et abielluda. Poistele oli piisav abiellumis vanus 20 aastat. Keegi ei tohtinud abielluda kellegagi teisest klassist kui talle ei ole just selle piirkonna juht loa andnud. Maajade tsivilisatsioon on tuntud oma püramiidide, vormitud kivi sammaste ja templite poolest. Neil olid hieroglüüfid, saviesemed, matemaatika, astronoomia ja kalendrid. Maajade kultuur oli väga arenenud ja neis oli iga inimese roll määratud. .
dünastia võimsusest ja linna pühadusest. Sisemised ruumid oli aga küllaltki pisikesed ja mahutasid enamasti korraga ainult mõne inimese- erinevalt näiteks Copani väljakust, kus võis korraga viibida 3000 inimest. Trooniruumid ja templi siseruumid olid siiski mõeldud ülikutele ja preestritele. Kuid isegi sellised suuremad ruumid olid liiga väikesed, et võimaldada midagi enamat kui ülikute tseremooniat. Valitsejate ja lihtinimeste elamuid iseloomustasid siseõu, ülikute elamutes leidus sageli suuremaid terrasse, kuhu sai koguneda suguvõsa. Maiade suurimaks eesmärgiks oli luua ehitistega raamitud avatud ruum- tseremoniaalse keskuse korral oli see ruum avalik ning seda piiritlevad hooned kõige monumentaalsemad linnas. Spetsiaalsed kompleksid Iseloomulikumateks kompleksideks olid püramiidtemplid- tempel ehitati kõrge, tavaliselt astmikpüramiidina loodud platvormi tippu, paleed ja palliväljakud, kus leidus siseõu, preeriastiilis
V= , (5.3) bs − bv kus A on saasteaine eritus ruumi, ε – õhuvahetuse efektiivsuse tegur, ε = 0,4…1,0 [28, lisa4], bs – antud aine maksimaalne lubatud kontsentratsioon ruumiõhus, bv – antud aine kontsentratsioon välisõhus. Saasteainete väljaviimiseks vajalik õhuvahetus tuleb valida sellise saasteaine järgi, mille eemaldamine nõuab kõige suuremat õhuvahetust. Elamutes ja kontoriruumides võivad olla saasteaineteks, mille järgi on vaja ventileerida, süsinik- dioksiid (süsihappegaas, CO2), niiskus või liigsoojus. Süsinikdioksiidi kahjustav toime tekib 5% kontsentratsiooni juures, õhk on hea, kui selles on kuni 1% CO2. Ruumiõhu niiskus ei või kestvalt olla üle 60%. Hapnikuvajaduse järgi on õhuvahetus kõige väiksem. Õhuvahetuse arvutuse hõlbustamiseks antakse sageli elamutele valmis õhuvahetus- normid
Et seda vältida paigaldatakse ruumi sisepinna sisse vahetult sisepinna lühedusse niiskutõke. Soojus isolotsioon pannakse ruumi sisepinna lähedusse. Hoonete soojusvarustus süsteemid Hoone soojusvarustuseks kasutatakse süsteeme: · Lokaalne e kohaliks süsteem- soojuse andmine hoones paiknevast v antud hoonet soojusega varustavast katlast v katlamajast. Kasutatakse põhiliselt maal/ asulates ja linnades ühepere elamutes · Grupiviisiline- toimub hoone grupi varustamine soojusega. · Kaugsoojus varustuse süsteem- suuremas keskses soojusvarustus ettevõte. Nt soojuselektrijaam. Suured katlamajad. Kaugkütte süsteemidel on suur hargnev välissoojusvõrk, mis kulgeb maapinnas. Müüda seda transporditakse kuuma veeabil soojust laiali. Joon 40 lk 8 Kaugkütte eelised on paljuski seotud välisõhu temp resiimiga, mis määrab kütte
kui see ületab 400 bekerelli piiri, tuleks kiiremas korras alustada radooni ärastustorustiku(väljatuulutamis torustiku) või ärastuskaevu(väljatuulutamis kaevu) rajamist või võtta tarvitusele abinõud, mis vähendavad radooni pääsu eluruumisesse. Selleks selgitatakse välja radooni sisseimbumise kohad ja püütakse neid sulgeda. Mida kõrgem on kontsentratsioon, seda kiiremini tuleks töödega alustada. Nii uutes kui vanemates elamutes on tüüpiliseks sisseimbumise kohaks vundamendi sokliosa ja põrandaplaadi aga samuti vundamendi ja keldri põrandaplaadi liitekoht. Sisseimbumise vähendamiseks tuleb liitekohad avada ja täita bituumenil põhineva mastiksiga. Samuti tuleb käituda põrandaplaati läbivate kommunikatsioonidega. 1.2 Eramu radoonitorustik kaitseb tõhusalt. Samas on rajatavas eramus radooni ohtu võimalik vähendada ennetavas korras. Selleks on mõistlik vundamendi rajamise käigus paigaldada radooni
- lärm ehk müra teatud ebameeldiv heli, mis väsitab või kahjustab organismi füüsiliselt ja psüühiliselt Füüsikalises mõistes - müra helide korrapäratu segu, milles on mitmesuguse kõrgusega (võnkesagedusega) ja intensiivsusega (tugevusega) helisid, mis tervikuna on ebapüsivad ja komplitseeritud Allikad: Tööstusettevõtted ja töövahendite kasutamine Transpordivahendid Elamis- ja puhkealal tekkiv müra Elamutes ja avaliku kasutusega asutustes tekkiv müra. Müravastu: õiguslike, linnaehituslike ja planeerimise, tehniliste, organisatsiooniliste, halduslike kasvatuslike meetmetega Hoida ära müra tekkimine või selle võimaluse puudumisel nõrgendada mürataset vähemalt lubatud piirväärtuseni; Tõkestada müra pääs ümbritsevassekeskkonda; Kaitsta töötajaid ja elanikke nendele toimiva müra eest. 6. Veereostus: Paralleelselt õhu saastumisega saastub ka vesi
EESTI SOTSIAALHOOLEKANDE JA SOTSIAALPOLIITIKA KUJUNEMINE Hoolekande algus Süsteemsel hoolekanne Eesti territooriumil saabus koos Saksa ordu ja ristiusuga 13. sajandil; Eesti- ja Liivimaa kloostrite varjupaigad; Seek ehk põdurate maja; Hospitaalid pidalitõbistele, süüfilisuse haigetele, vigastele; Seek Tallinna Püha Johannese leprosoorium ehk rahvapäraselt Jaani seek Eestimaa esimene hoolekandeasutus, mille kohta on kirjalikud andmed aastast 1237; Vaesed eestlased; Maaomanik ja laenuandja; Seek (Terve nädala söök) 1639 Iga pühapäeva keskpäevaks tuleb neile anda lihakarnist ostetud värsket loomaliha, seni kuni Rae mõisas karjatatavaid lambaid saab tapale viia. Härja- või lambaliha peab virtin keetma koos vedela supiga, kuhu on lisatud tangu, nii et vaesed saaksid sinna sisse leiba murda. Pühapäeva õhtul peab virtin lihasupi hospidalis üles soojendama ja vaestele välja jagama. Ja nii peab sündima terve nädala jooksul, nimelt et k...
· Esimesed kunstilised kujutised ~40 000 aastat tagasi · Inimesi ei kujutatud (nt viljakusks Willendorfi Veenus nägu puudub, kuid lopsakas figuur) · Loomadel anti edasi liiki ja liikumist, kuid suurussuhted ja asetus on juhuslikud · Altamire koobas Põhja-Hispaanias 15 000 a tagasi esimene koopamaalileid · LaCaux koobas Lõuna-Prantsusmaal 15 000 a tagasi Mesoliitikum (10 000 a pärast jääaja lõppu) · Elati juba koobaste asemel lihtsamates elamutes · Jeeriko kiviasula Palestiinas 8000 a eKr (majas olid ümmargused hütid, linna ümber kaitsemüürid, vahitornid ja veega täidetud kraav) · Katal Hüyük Türgis 7000 a eKr (majadel nelinurkne põhiplaan, tihedalt kõrvuti, liigeldi katustel, tänavavõrk puudus, linna ümber kaitsemüür) · Templid ja hauakambrid Maltal 5000 a eKr Euroopa vanimad kiviehitised Neoliitikum (paikseksjäämine (Eestis savinõud 4000 a eKr) kuni metallide kasutuselevõtt)
tsoonis. Külmemat põrandaosa saab soojaks muuta soojustades soklit seestpoolt vertikaalse 5-10 cm paksuse vahtplasti kihiga, mis ulatub 30-40 cm allapoole maapinda. Tänapäeval kasutatakse pealmise liivakihi asemel kergkruusa paksusega 5-15 cm. 42. Nõuded akendele, akende tihenditele Nõuded akendele Piisav valgustus akende pinnad võetakse akna- ja põrandapinna suhte järgi. Elamutes 1:8...1:10, klassiruumis 1:5, operatsioonisaalis 1:2 Piisav helipidavus 30...35 db, tänavaäärsel majal 40...45 db Piisav soojapidavus R0 0,47 m2K/W, selle tagab 3kordne klaas või 2kordne pakettaken, mille üks klaas on soojust peegeldav. Odav, nägus, kestev Varustatud õhutusaknaga (vähemalt 1 ruumis). Akna sisepinnal ei tohi tekkida kondensvett Siseruumist pestavad (v.a 1korruseliste elamute puhul)
ehitamiseks, kuplite ja võlvide tegemiseks. Kivimid, marmor. *Teedevõrgustiku rajamine Rooma Vabariigis - Via Apia. Kaarekonstruktsioonid võimaldasid ehitada sildu üle jõgede, veevõrgustik veejuhtmed kaaristutel. Termid saunad, amfiteatrid (Colosseum 82 a.pKr.) higistamisruumid, basseinid ja saalid lõdvestamiseks,jalutamiseks ja suhtlemiseks. Roomlased elasid ühepere elamutes e. villades/maakodud. Keisrite ajal hakati linnaehitusele rõhku panema 2 peateed, foorum, kirikud, tähtsad ehitised, kauplused jne. Monumentidega, sammastega ja triumfikaartega kaunistatud majad teeääred. Triumfikaared, templid. Kui Roomast sai keisririik, toimusid suured muudatused ehituskunstis ''võttis vastu kivist linna,jättis maha marmorist linna''. Keiser Augustus Traianuse foorum, Traianuse sammas (30m, 19 marmorblokki, hobune otsas)
Tallinna Tehnikaülikool Ehitusteaduskond Ehitustootluse instituut SOOJUSISOLATSIOONIMATERJAL KIVIVILL Referaat Tallinn 2010 1 Standardikohane klassifikatsioon.........................................................................................2 2 Tootjad....................................................................................................................................7 3 Tootmine.................................................................................................................................8 4 Tooted....................................................................................................................................10 5 Soojustamisest üldiselt.........................................................................................................16 6 Võrdlus analoogid...
60. võtmekasvu sektor - key growth sector 61. ülemereline turismi aastatulu - overseas tourism revenue 62. majapidamises kestev - household durables 63. töökoha seadmed - office equipment 64. seadusjärgne süsteem maakasutuse planeerimiseks - statutory system of land- use planning 65. nõuab spetsiaalset planeerimisluba - requires specific planning permission 66.keskkonna avaldus - environmental statement 67. omanike tegevusala elamutes - owner-occupation of dwellings 68. pikaajaline hüpoteeklaen - long-term mortgage loan 69. valdusi kasutama kui kaitset - using the property as security 70. majapidamine - household 71. avalik sektor - public sector 72. kohalikud ametivõimud - local authorities 73. eramaa omanik, üürileandja - private landlord 74. odavad majutused - low-cost housing 75. avaliku sektori tegelane - public sector tenant 76. hinnaalandusega - at a discount 77
piirnevate seintega; eri korruste vahelise heliisolatsiooni seisukohalt on oluline ka vahelae liitumine välisseinaga. 12. Õhumüra leviku takistamine maastikul Küllalt sageli osutub eluruumide kaitsel välismüra vastu põhiliseks abinõuks välispiirete heliisolatsioon. Kui elamu välisseinaks on raske kivikonstruktsioon, määravad seina helipidavuse aknad. Korraliku tihenduse puhul mõjutab elamutes kasutusel olevate pakettakende heliisolatsiooni eelkõige klaaside paksus ja klaasi tüüp (tavaline või laminaatklaas), mitte niivõrd klaaside arv Planeerimislahendustes soovitatakse paigaldada elamu ja müraallika vahele müra levikut tõkestavaid ekraane või haljastust. Õigesti kavandatud ekraan võib mürataset eluterritooriumil vähendada umbes 10 dBA võrra. Müra levikut tõkestav haljastus peab olema tihe, piisavalt kõrge ja aastaringselt haljas
FROM http://www.eaei-ttu.extra.hu/ ~Projekteerimisest~ 2-Anfilaadhooned(kus ruumid on järjestikku osakesi)àjäme purdpinnas, kuiv/väheniiske savipinnas(savi, Väikeplokkseinad Projekt on vajalik ehitise püstitamiseks/rekonstrueerimiseks. läbikäidavad(muuseumid,kauplused, kaubamajad, saunad, liivsavi, saviliiv) Mida kasutatakse vähekorruseliste hoonete projekteerimisel ja Projektis lahendatakse kõik ehitise ja ehitamisega seotud probleemid, raamatukogud) Halb ehitusalune pinnas on : tolmliiv,plastne- ja voolav ehitamisel. Väikeplokkide valik on mitmekesine, NN: SILBET, arvestades lahenduse majanduslikkust ja otstarbekust konkreetsetes 3-Saalhooned(kus hulk vä...
3 12. Õhumüra leviku takistamine maastikul Küllalt sageli osutub eluruumide kaitsel välismüra vastu põhiliseks abinõuks välispiirete heliisolatsioon. Kui elamu välisseinaks on raske kivikonstruktsioon, määravad seina helipidavuse aknad. Korraliku tihenduse puhul mõjutab elamutes kasutusel olevate pakettakende heliisolatsiooni eelkõige klaaside paksus ja klaasi tüüp (tavaline või laminaatklaas), mitte niivõrd klaaside arv Planeerimislahendustes soovitatakse paigaldada elamu ja müraallika vahele müra levikut tõkestavaid ekraane või haljastust. Õigesti kavandatud ekraan võib mürataset eluterritooriumil vähendada umbes 10 dBA võrra. Müra levikut tõkestav haljastus
Esimesed märgid elamutest (Terra amata elamu Prantsusmaal, 400k a. tagasi) Keskpaleoliitikum: Moustier'i kultuur (200k - 40k a. tagasi) (Homo neanderthalensis) Levallois'i tehnika - õhukeste ja teravate kivitööriistade valmistamise viis. Kivist kildude välja löömisel kasutati sarveluud. Hilispaleoliitikum: Aurignac'i kultuur (34k - 28k a. tagasi) (kromanjoonlased) Võisid elada püstkoja taolistes elamutes. Gravette'i kultuur (28k - 22k a. tagasi) Soultre kultuur (20k - 16k a. tagasi) Retuseeritud pinnaga tulekivi otsad, mida kasutati noolteotsadena. Kasutasid tõenäoliselt vibu. Oluline saakloom metshobune. Metshobuste karja püüti taga ajades kaljuservadelt alla kukutada. Madeleine'i kultuur (18k - 10k e.m.a.) Kesk- ja Lääne-Euroopa viimane paleoliitiline kultuur.
Mööbel Mööbel on ruumi spetsiaalselt kujundatud sisustus, mis on mõeldud täitma erinevat funktsiooni : Istumiseks ( toolid, järid, pingid= Toetamiseks Lamamiseks voodid, diivanid Töötamiseks lauad Esemete paigutamiseks kirstud, kapid . Mööblitoodete liigitus vastavalt nende kasutuskohale : Kodumööbel Büroode ja ühiskondlike ruumide mööbel Kodumööbel – tooted, mis on mõeldud kasutamiseks elamutes ELUtoamööbel Magamistoamööbel Söögitoa mööbel Köögimööbel Esikumööbel Lastetoamööbel Vannitoamööbel Vannitoamööbel Aiamööbel Mööblitoodete liigitus vastavalt kasutusotstarbele : Mahutusmööbel ehk korpusmööbel ( kapid, riiulid, kummutid jne…) Lastemööbel (toolid, taburetid, järid, pingid) Lauad (söögilauad, diivanilauad, töölauad )
Hoone osad EPMÜ Koostas: Meeli Kams 51 Hoone osad EPMÜ 10. AKNAD Ruumidele välisvalguse andmiseks kasutatakse aknaid, vitriine, klaasinguid Nõuded: · piisav valgustus (täpsemad arvutused lähtuvad päevavalgustegurist, ligikaudsed akende pinnad võetakse akna- ja põrandapinna suhte järgi: elamutes 1:8 1:10, klassiruumis 1:5, operatsioonisaalis 1:2. · piisav helipidavus (30 ... 35 db, tänavaäärsel majal 40 ... 45 db) · piisav soojapidavus (soovitav R0 0.47 m2K/W, mille tagab kolmekordne klaas või kahekordne pakettaken, milles üks klaas on soojust peegeldav) · odav, nägus, kestev · varustatud õhutusaknaga (vähemalt 1 õhutusaken ruumis) · akna sisepinnal ei tohi tekkida kondensvett · siseruumist pestavad (v.a. ühekorruseliste elamute puhul)
Eluruumi erastamine vormistatakse ostja (õigustatud subjekti) ja müüja (kohustatud subjekti) vahel sõlmitava ostu-müügilepinguga. Leping peab olema notariaalselt tõestatud ning kuulub notari esitusel registreerimisele. Omandiõigus erastatavale eluruumile, sealhulgas järelmaksuga ostetud eluruumile tekib vastavalt asjaõigusseaduse § -le 92. Erastatud eluruumide haldamise korraldamine Erastatud eluruumidega elamus võivad omanikud asutada elamu ühiseks haldamiseks korteriühistu. Elamutes, kus ei ole korteriühistut moodustatud ega haldamist korteriomanikele üle antud, korraldab elamu haldamist kuni 2002. aasta 31. detsembrini eluruumide erastamise kohustatud subjekt või isik, kellele on haldamine õigusaktides sätestatud korras üle antud ja kellele on erastatud eluruumide omanikud kohustatud maksma majandamiskulusid korteriomandiseaduse järgi. Elamus, kus korteriomanikud on elamu haldamiseks sõlminud
töö- või muid ruume ning sealjuures ei kasutata kuuma vee tsirkulatsiooni. Tänapäeval on laiemalt levinud ahju või kaminaga ruumide kütmine. Kamina ja ahju tähtsaim erinevus on selles, et ahjul on soojamüür ning see püsib kaua soe, mistõttu pole seda vaja kütta tihemini kui kord ööpäevas. Pliidi peamine erinevus ahjust ning kaminast on see, et pliidi peal on võimalik ka sööki valmistada . Tänapäevastes elamutes siiski seda küttelahendust väga tihti ei kohta. Kütuseks on neil kolmel peamiselt puit, kuid kasutatakse ka sütt, pruunsütt, kütteõli ja maagaasi. (Vikipeedia. Ahiküte) Ahje, pliite ja kaminaid on suhteliselt odav ehitada ja küttekulud on väikesed, kuid kütta ebamugav, eriti kaugemaid tube. Puudub võimalus automatiseerida. Kütmisel-jahtumisel kõigub temperatuur liiga palju. Sobib kuni kolme ruumi kütta, ülejäänuid tuleb kütta elektriga
morfoloogilisest kirjeldusest arendati üldisem mudel Tulemuseks saadi viiest vööndist koosnev 20saj alguse ideaallinn. (vt joonist) . 1 Esimene vöönd Ärikeskus (pangad, bürood, kaubandus- ja lõbustuskohad). Teine vöönd Kergetööstus e üleminekuvöönd ( tehased, odavam kinnisvara, taandunud elupiirkonnad). Kolmas vöönd alamklassi elupiirkond (on kauplusi, asuvad madalapalgalised töölised suhteliselt odavates elamutes ning sisserändajad teistest vöönditest. Mitmed elanikest on teise põlvkonna immigrandid. ) Neljas vöönd Keskklassi elupiirkond (kõrgema klassi vöönd, kõrge kvaliteediga paneelmajad, ka kalleid ühepereelamuid ning kaubanduskeskusi). Viies vöönd pendelvöönd, ülemklassi elupiirkond (paiknevad äärelinnad, nn väiksed magamislinnad ja külad). Kuues vöönd rasketööstus või põllumajanduse piirkond (näidati,
; f) niiskus ehitise eri osades g) kemikaalide eritumine peab olema takistatud 4) KASUTUSOHUTUS ehitis peab olema ehitatud nii, et nende kasutamisel ei teki õnnetuse riski (näiteks libised basseini põrandal- libedad plaadid) 5) KAITSE MÜRA EEST ehitusmüra ei tohi kahjustada läheduses oleva inimese tervist, peab saama rahuldavalt magada, elada ja töötada; sots ministri määrus 4. märts 2002 nr 42 müra normtasemed elu ja puhke aladel, elamutes ja ühiskasut. Hoonetes ja müratasemete mõõtmise meetodid 6) Energiasääst ja soojapidavus Energiamärgis § 31. Energiamärgis (1) Energiamärgis on dokument, mis antakse projekteeritava või olemasoleva sisekliima tagamisega hoone kohta ja mille eesmärk on anda teada, milline on selle hoone projekteeritud energiavajadus või tegelik energiatarbimine, ning vajaduse korral tõendada hoone vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele
elektrivõrku ühendatud seade, mille põhielementideks on autonoomsetest tulekahjusignalisatsioonianduritest moodustatud rühmad ja keskseade; 3) automaatseks tulekahjusignalisatsioonisüsteemiks, mis on erinevatest komponentidest moodustatud süsteem, mis annab automaatselt teate tekkinud tulekahjust, samuti oma töövalmidust ohustavast rikkest. · § 32. Autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur · Autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur peab olema: 1) elamutes paiknevate eluruumide (korterite) vähemalt ühes ruumis; 2) kuni 10 majutuskohaga II kasutusviisiga ehitiste majutusruumides; 3) kuni viie voodikohaga hoolekandeasutuses ning haiglas ja muudes ravihoonetes; 4) maksimaalselt 10 voodikohaga koolieelsete lasteasutuste hoonetes; 5) kuni 50 m2 pindalaga IV kasutusviisiga ruumides. · § 33. Autonoomne tulekahjusignalisatsioonisüsteem · Autonoomne tulekahjusignalisatsioonisüsteem peab olema:
on eluohtlik inimesele. 48.Nõuded elektriseadmeid teenindavale personalile,elektritööd.Vastava kategooria olemasolu (teadmiste tase vastavate vooluga töötamiseks),vastav tunnistus,mis lubab töötada.Kaitsevahendid ,misa tagaksid personali tööohutuse 49.Elektrijuhistiku süsteemid, elektriseadmete ühendamine jaotuskilbiga.Kodus olev elektrivõrk on ühendatud üldise elektrijaotusvõrguga. Suurtes elamutes tuleb elekter korruse- või korterikilpidesse hoone peakilbi kaudu. Väikeelamus jaotatakse elekter rühmaliinide vahel elamu peakilbis. Korterikilbis asuvad peakaitsmed, pealüliti, rühmakaitsmed ja elektrienergia arvesti. Rühmakaitsmetest algavad rähmaliinid, mis viivad elektrivoolu pistikupesadeni ja elektritarvititeni (valgustiteni, kodumasinateni, elektripliidini jms.). 50.Potentsiaaliühtlustus- Potentsiaali ühtlustust on vaja, et el. seadmete kered ei oleks pinge all. seadme
Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad lood...
hetusel ka Venemaal. Suure panuse raudbetooni arengusse andis E. Mörsch, kelle teos “Raud- betoon, selle teooria ja rakendus” (1912) sai aastakümneteks raudbetooni arengu aluseks. Esimesed raudbetooni normid ilmusid 1904. a. Saksamaal ja Šveitsis. Enne I Maailmasõda leidis raudbetoon kasutamist peamiselt tööstus- ja sillaehituses, hiljem järgnes sellele laialda- ne kasutamine ühiskondlikes hoonetes ja elamutes. Pingbetooni loojaks peetakse prantslast E. Freyssinet’d. Pingbetooni idee oli tuntud juba va- rem, kuid selle elluviimine viibis kõrgtugevusega terase puudumise taga. Monteeritava raudbetooni levik algas käesoleva sajandi kolmekümnendail aastail ja jõudis haripunktile N. Liidus kuuekümnendail ja seitsmekümnendail aastail, kus monoliitne raudbe- toon tsiviil- ja tööstusehitusest tõrjuti praktiliselt kõrvale. Praeguseks on meil normaalne su-
Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad lood...
Saksamaal oli XI sajandi algusest alates levinud kiviahi. Mõnel majal olid eraldi ruumid vanemate pereliikmete tarvis. Kehvemate talupoegade majad olid mõistagi norgema ehitusega neid võis suurema vaevata paigast nihutada. Valgus tuli hoonetesse akendest, mis suleti puust luukiga. Akendel ei olnud klaase, vahemasti talumeeste majadel mitte. Pimedal ajal valgustas ruumi kolle või pird, vahaküünlaid kasutati üksnes kirikutes ja feodaalide elamutes. Valgusallikaid ei läinutki majas eriti tarvis, sest ärgati paikesetõusul ning magama mindi loojangul. Mööblit oli vahe, tavaliselt vaid laud ja voodi. Kappe ja toole võisid endale lubada, vaid üksnes rikkamad isikud, teised ajasid läbi pinkide või seina veerde asetatud rõivaskirstudega. Talupoeg kandis linasest või villast kangast rõivaid, mis olid tavaliselt tumedat värvi. Külmal ajal lisandus lambanahkne ürp. Nööpide aset täitsid pöörad ja sidumispaelad, naistel ka sõled
Süüdati küünlad ja laua kohale riputati laekroon. Talvel kaunistati eluruume kuuseokstega, mis kinnitati seintele või raputati peeneks hakitult põrandale. 3.2.Muutused elamukultuuris 19.saj teisel poolel hakkad eesti talupoja elamukultuur omandama üha uusi jooni. Tähelepanu hakati pöörama eelkõige elamuruumide esinduslikkusele, mispuhul järgiti paljus linlike eeskujusid. Kambrid võeti aastaringsesse kasutusse. Rehest eraldi olevates 2-3 toa ja köögiga elamutes sisustati ruume enam-vähem nagu rehielamu kambreid. Suurte, 4-6 toaga häärberites hakati ühte suuremat tuba - saal sisustama eriti ilusasti ja külaliste jaoks puhtana hoidma, nõda linlikke tavasid jäljendades. 19.saj lõpuks olid talurahva eri kihtide elamute sisekujunduses kujunenud märgatavad erinevused. Mitmeid mööbliesemeid valmistati kodus ise, kuid järjest enam tekkis juurde kohalikke oskuslikke
Muutuva tasemega müratase muutub ajas üle 5 dB Katkendlik müra muutub hüppeliselt 5 dB või rohkem, erinevate müratasemete kestvus peab olema suurem kui 1 sekund Impulssmüra koosneb ühest või paljudest heliimpulssidest, milliste igaühe kestvus on alla 1 sekundi Tonaalne kui selle sagedusspektris esineb selgelt eristatav diskreetne heli Müraallikad Tööstusettevõtted ja töövahendite kasutamine Transpordivahendid Elamis- ja puhkealal tekkiv müra Elamutes ja avaliku kasutusega asutustes tekkiv müra Tekkeviisilt jaotatakse Mehaaniline tahke keha hõõrdumise või löögitoimel Aerodünaamiline gaasi või õhu liikumisel, kui rõhk või liikumise suund järsult muutub (sisepõlemismootorid, ventilatsiooniseadmed, sireenid jms) Müra kahjulik mõju Müra kahjulikkus oleneb müratasemest, sagedusest, iseloomust (püsiv, katkendlik või impulssmüra), toimeajast, inimese individuaalsetest omadustest
eluohtlik inimesele. 47. Nõuded elektriseadmeid teenindavale personalile, elektritööd. Vastava kategooria olemasolu (teadmiste tase vastavate vooluga töötamiseks),vastav tunnistus,mis lubab töötada.Kaitsevahendid ,misa tagaksid personali tööohutuse 48. Elektrijuhtmestiku süsteemid, elektriseadmete ühendamine jaotuskilbiga. Kodus olev elektrivõrk on ühendatud üldise elektrijaotusvõrguga. Suurtes elamutes tuleb elekter korruse- või korterikilpidesse hoone peakilbi kaudu. Väikeelamus jaotatakse elekter rühmaliinide vahel elamu peakilbis. Korterikilbis asuvad peakaitsmed, pealüliti, rühmakaitsmed ja elektrienergia arvesti. Rühmakaitsmetest algavad rähmaliinid, mis viivad elektrivoolu pistikupesadeni ja elektritarvititeni (valgustiteni, kodumasinateni, elektripliidini jms.). 49. Potentsiaaliühtlustus. Potentsiaali ühtlustust on vaja, et el. seadmete kered ei oleks pinge all
Tõlgendusi pärimustes: Phaetoni, päiksejumala Heliose poja lugu, kelle Jupiter paiskas ta Eridanose jõkke, õed heliaadid muutusid papliteks, nutavad merevaigupisaraid. Prof. Kovalevski 1954, et Eridanos on Daugava, legendid tek. 2. a. Tuh. Keskel eKr Pythease reis ~350-320 eKr Britanniasse; Thule saarele- koht, kuhu “Päike heidab magama”. Thules kasvatati vilja, mida kuivatati päikese väesuse tõttu suurtes elamutes. Šamaanitrummid kui maailmakaardid Hinge surmajärgne teekond surnute Maale hantidel The land of the Dead The Ob river The master of the Land of the Dead The Master of the holy town Kalteš, the woman of the main god Numi-Torum Mir-Susne-Hum (a culture hero, madiator between humans and the God, the 7 th son of the Numi-Torum) (Naisel 4 hinge, Mehel 5) Religioosne topograafia ja rituaalikirjeldused regilauludes
Tõlgendusi pärimustes: · Phaetoni, päiksejumala Heliose poja lugu, kelle Jupiter paiskas ta Eridanose jõkke, õed heliaadid muutusid papliteks, nutavad merevaigupisaraid. · Prof. Kovalevski 1954, et Eridanos on Daugava, legendid tek. 2. a. Tuh. Keskel eKr · Pythease reis ~350-320 eKr Britanniasse; Thule saarele- koht, kuhu "Päike heidab magama". Thules kasvatati vilja, mida kuivatati päikese väesuse tõttu suurtes elamutes. Samaanitrummid kui maailmakaardid Hinge surmajärgne teekond surnute Maale hantidel The land of the Dead The Ob river The master of the Land of the Dead The Master of the holy town Kaltes, the woman of the main god Numi-Torum Mir-Susne-Hum (a culture hero, madiator between humans and the God, the 7th son of the Numi-Torum) (Naisel 4 hinge, Mehel 5) Religioosne topograafia ja rituaalikirjeldused regilauludes Mardipäeva kristlik pühak on Pühak Martinus hea tahtlik sõjamees
nitraadid Vee organoleptilisi (maitse, lõhn, värvus, hägusus) omadusi ja kasutamist mõjutavad ained - raud, vask, tsink, kloriid Üldist saastust iseloomustavad ained - ammoonium, naftaproduktid, nitraadid jne.. Eesti Vabariigi standardiga on olmeveele kehtestatud kvaliteedinõuded, mille järgi peab joogivesi olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt kahjutu ning keemiliselt kahjutu ning organoleptiliselt vähemalt rahuldav olmereovesi - elamutes, ühiskondlikes hoonetes ja kommunaalettevõttes Pinnaveele on iseloomulik kõrge looduslike raskesti lagunevate orgaaniliste ühendite ehk huumuse sisaldus. Väljendatakse KHT ehk keemilise hapnikutarve abil või COD Bakteriaalne lagunemine = orgaanilise aine oksüdatsioon BHT ehk bioloogiline hapnikutarve - seisundi ja surveindikaator. (BHT7) - milligrammides väljendatud hapnikuhulk milligrammides väljendatud hapnikuhulk, mis mikroobidel kulub ühes liitris vees oleva kergesti laguneva
Kunstiajaloo arvestus 1. Kunstiliigid 8-10 1. ARHITEKTUUR visuaalselt kõige silmapaistvam. Eriliselt väljendusrikkad usuga seotud ehitised. *Sakraalarhitektuur (püha usuga seotud) kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. *Porfaanarhitektuur (ilmalik) lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. 2. SKULPTUUR kõvast materjalist loodud mahuline kujund *Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef *Ümarplastika Skulptuur võib jaguneda ka: 1. Vabaplastika 2. Monumentaalplastika 3. Ehitusplastika 3. MAALIKUNST unikaalne värviline kujund tasapinnal *Seina- e. monumentaalmaal (freskotehnika maalitakse märjale temperavärvidega; sekotehnika maalitakse kuivale pinnale) *Tahvelmaal *Raamatu e. miniatuurmaal *Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil) *Kla...
Sajandite jooksul jõudsid siia Aasia mandrilt ja saartelt ümberasujad, keda ajas siia nälg, hirm või lihtsalt seiklushimu. Siin nad pidid kohanema, kuna edasiminek itta polnud võimalik. Juhtivat osa jaapani kultuuri kujunemisel omaski põhirahvus ainud, millele viitab lingvistika, antropoloogia jne. Kuna migratsioon toimus väga pika aja jooksul aeglaselt, siis omandasid uustulnukad kohaliku elulaadi. Lõunamere saartelt tulnud suguharude mõju on tunda elamutes, riietuses, toidus, mis lähtub vihmasest troopilisest või subtroopilisest kliimast. Nende erinevate rahvuste segunemisel kujunes välja võrdlemisi ühtlane jaapanlase tüüp. Mehed on väheldase kasvuga, lühikeste jalgade, vähese karvakasvuga kehal ja näol, nahk on tõmmu, juuksed mustad ja siledad, silmad tumedad ja mongoliidse lõikega. Jaapani rahvus on homogeenne, 99% neist räägib jaapani keelt. Jaapani lipp hi-no-maru (päikesering) oli kasutusel juba 13
parimal viisil ära kasutatud. Kui päikesevalgus langeb ehitisele, siis vastavalt materjali omadustele päikesekiirgus kas peegeldub, kandub edasi või neeldub. Päikese tekitatav soojus põhjustab õhu liikumist, füüsikas tuntud terminina konvektsioon. [5: 16-17] Eestis on valdavalt energeetiliselt ebaefektiivsed hooned. Kiire ja odav ehitus tähendab tihtipeale suuremaid küttekulutusi. Vähendades soojuskadu vanemates elamutes, tuleks tihendada aknad, soojustada välisseinad ning katuselaed. Efektiivne on ka kolmekordsete akende kasutamine. Maja renoveerimisega saavutatav energia kokkuhoid on umbes 20%. [5: 24] 1.4.1. Kasutamine hoonete ehituse valdkonnas passiivmaja Passiivmaja ideed on arendatud lähtudes teaduslikust huvist, kui kaugele saab maja energiakulude vähendamisega minna. Erinevalt null-energia majadega on passiivmaja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
