mõnikord kastell-linnuse sisse ning viimane muutus seega eeslinnuseks. Kindlusearhitektuuris hakkas uus ajajärk, sest tuli arvestada kiiresti täiustuvate tulirelvadega. Kahurikuulide vastu ehitati müürid paksemad ja varsti tuli neid hakkata ka varjama muldvallide taha. Tallinna kaitsesüsteemis omandasid erilise tähtsuse võimsad suurtükitornid, mida on Tallinna vanalinnas võimalik ka tänapäeval näha- Kiek in de Kök 15. sajandist ja Paks Margareeta 16. sajandi algusest. Keskaegsete elamute ja ühiskondlike hoonete ehitusstiilile avaldasid mõju vajadus kokku hoida müüriga piiratud pinda ja püüe vältida tulekahjusid. 1433. aastal loobuti puuehitistest ning neid püstitati veel vaid eeslinnades väljaspool müüri. Majad erinesid keskajal üksteisest vähe, sest ajastule oli individualism võõras ja omapäratsemist peeti häbiväärseks. Õige oli ehitada nii, nagu teised samast seisusest inimesed olid juba ehitanud. Majad olid praktilised ja asjalikud, kuid
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond SR SEKRETÄRITÖÖ PRAKTIKA Praktika aruanne Juhendaja: Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Dokumendihalduse praktika sooritasin firmas (firma nimi)I, kus olin praktikant sekretär- juhiabi ametikohal. Kuna tegemist on väikefirmaga, siis on sekretär-juhiabil tööülesandeid päris palju. Peamiseks tegevuseks oli klientidega suhtlemine - pakkumiste vastuvõtmine ning nende vormistamine ehk siis suhtlemine klientidega nii telefonitsi kui ka e-kirja teel, harvemal juhul ka tavaposti teel. Järgmine juhiabi vastutusvaldkond oli dokumendihaldus ning arhiiv. Kuna tegemist on projekteerimisfirmaga, siis oli vaja tegeleda päris paljud paberkandjal dokumentide, plaanide ja joonistega. Lisaks eelenevale tuli tegeleda päris paljude jooksvate ülesannetega, mida firma tegevjuht juhiabile usaldas. Minu praktika analüüsi eesmärk on tuua välja erinevad t...
RENESSANSS Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade"vastu, tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessa...
programmile. Lühikese salvestusaja tõttu (Eestis on see argipäeviti 7 tundi) tuleb salvestite küttekehade nimivõimsus valida ligikaudu 3 korda suurem kui elektrilisel otseküttel. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Üksiksalvestitega elekterkütte keskse juhtploki kasutamisel (näide) (EETEL, Elamute elektripaigaldised, 2005) 1 jaotuskilp koos keskjuhtimisploki ja tariifikellaga, 2 toiteliinid, 3 termoandurid, 4 temperatuuri alandamise juhtliin, 5 elutoa salvestid, 6 magamistoa salvesti, 7 lastetoa salvesti, 8 teine temperatuuri alandamise juhtliin, 9 köögi salvesti, 10 hoiuruumi salvesti, 11 esiku salvesti, 12üleskütmise juhtsignaali ringliin, 13 välistemperatuuri andur Küttevee salvestid Elekterkeskküttes kasutatavad kütteveesalvestid sarnanevad rõhukindlate
savimulda, üks osa kõdunenud mättamulda, üks osa lehe- või turbamulda, üks osa jämedat liiva. Üldiselt pole alpitaimed mullastiku suhtes nõudlikud. Paljudele sobib ka tavaline aiamuld, kui aga on võimalik juurde lisada natuke kruusa ja huumusmulda, siis kasvavad taimed paremini. Enne kevadist istutamist kaevatakse maa läbi ja puhastatakse umbrohujuurtest. Siis võib kivid kohale asetada, et need vajuksid. Korrapärane kiviktaimla kujuneb elamute lähedusse tänu madalatele müüridele, terrassidele ja treppidele. Põhielement peale mulla on siin vahetäidisega laotud kuivmüürid, erineva kõrgusega horisontaalsed terrassid ja astangud, mis ühendatakse kiviplaatidest teede ja treppidega. Taimed istutatakse müürikivide vahele või terrassimulda. Korrapärane kiviktaimla rajatakse enamasti elamu lähedale, kaugemal aias võiks selle järk-järgult looduspärasemaks ja vabakujulisemaks muuta. Selline kiviktaimla
Peristüülis asus tavaliselt iluaed korrapäraste peenardega, mida piirasid madalad pügatud hekid. Aed oli tavaliselt korrapäraselt kujundatud, pikiteljega. Aia keskel enamasti bassein, purskkaevudega. Ehitati ka pergolaid ja puust sõrestikke, millele toetusid roosid ja muud ronitaimed. Aias võis olla ka mõni jumala või jumalannakuju: Dionysos või Veenus. Toad olid enamasti kas akende või ustega siseõue poole. Suurem osa informatsioonist aedade kohta pärineb elamute seinamaalidelt (freskodelt). Ühiskondlikud linnaaiad rajati ühiskondlike hoonete (teatrite jne) ümber olevatele väljakutele ja olid väga erineva suurusega. Rooma keisririigi ajal hakati ehitama järjest rohkem uhkeid villasid ja nende juurde aedu ja parke. Tekkis uus amet: topiarius, aednik, kes tegeles aedade kunstipärase kujundamisega. Rooma lähedal asutati lugematuid puukoole ja aiandeid, mis varustasid rikkaid linnakodanikke taimede ja lõikelilledega. Leidus
Mürgistuse korral halvatakse inimese närvisüsteemi talitlused ning vereringe. Ohu korral tuleks võimalikult kiiresti saada abi, sest surm hingamisteede seiskumise tagajärjel võib saabuda kiiresti. Täpiline surmaputk (Conium maculatum) Täpiline surmaputk on sarikaliste sugukonda kuuluv ja surmaputkede perekonda kuuluv mürktaim. Taime nimi viitab sellele, et tegu on väga mürgise taimega ning parem on kokkupuudet sellega vältida. Täpilise mürkputke meelispaikadeks on prahipaigad, elamute ümbrused, teeservad aga ka mererannikud, lamminiidud ja metsaservad. Taim kasvab 60- 150cm kõrguseks ja täpilise mürkputke vars on seest õõnes. Lehed on kolmnurksed ja sageli kokkukasvanud, allapoole kaldu. Lehed on kaheli-või kolmelisulgjad ja hallikasrohelist värvi. Õied on valged ning levitavad ebameeldivad lehka. Need taimed, mis on kasvanud varjulisemas kohas, on üldjoontes mürgisemad kui need, mis on kasvanud otsese päikesevalguse käes
on asulakoha uurimine jätkunud tänaseni. Selgus, et tegu oli ca 7500 eKr neoliitikumis asutatud linnaga, mille territoorium hõlmas üle 100 hektari ning kus võis elada hiilgeaegadel kuni 10 000 inimest. Linn oli ehitatud põletamata tellistest, majade vahel puudusid tänavad ja muud ühendusteed ning oma valdustesse sisenesid inimesed katustel olnud uste kaudu. Kokku on avastatud 18 arheoloogilist kihti, mis annavad tunnistust sellest, et vanade elamute deformeerudes ehitati nende tasandatud varemetele uus asula. Majad olid väga oskuslikult ehitatud ning tihtipeale kaunistatud kõikvõimalike reljeefide ja maalingutega. Asulakohast on muude skulptuuride hulgas leitud rohkelt ka naise kehavorme kujutavaid kujukesi, mille tõttu on tihtipeale oletatud, et Çatal Hüyükis elanud inimeste religiooni keskmes võis olla viljakust sümboliseeriv emajumalus. Peamiseks tegevuseks oli põllumajandus, karjakasvatus ning jahipidamine
eraldi tõmbekanalit pööningule või katusele. Õhu- vahetust reguleeritakse igas korteris klappidega. Sundõhuvahetus ei sõltu ilmastikust. Õhu kiirus torustikus on suurem, kui loomuliku õhuvahetuse korral, seega on kanalite ristlõiked väiksemad. Elamute ventilatsioonitorustikes võib õhu liikumis- kiirus olla kuni 4,5 m/s, siis ei teki veel olulist Joonis 5.5. Korrusmaja müra õhu liikumisel. Tööstushoonete õhukanalis sundõhuvahetuse süsteem [24] lubatakse õhu kiirust kuni 10 m/s [28]. 73 Sissepuhke ja väljatõmbe sundõhuvahetussüsteem võimaldab sinna lisada soojustagasti, mis võtab soojuse väljuvalt saastunud õhult ja annab selle puhtale
13 Kuigi oleme tagant kolmandad pikaajalise töötuse määra osas (enne veel Hispaania ja Slovakkia) ning eestlased töötavad aastas 1969 tundi (neljas tulemus ja tugevalt üle OECD keskmise), siis paistame silma väikelaste emade kõrge tööhõive määraga, mis viitab heale tagasipääsule tööturule. Viletsaimad skoorid oleme saanud elamute osakaalu osas, kus puudub vesitualett (Eestis elamute osakaal 12,2%, OECD keskmine 2,8%, meist tagapool vaid Türgi), samuti valitsemise ja eluga rahulolu valdkondades Kasutades kõigi valdkondade puhul võrdseid osakaale moodustavad parima elukeskkonnaga riikide esikolmiku Kanada, Austraalia ja Rootsi. Eesti platseerub 34 OECD riigi seas 31. positsioonile. Tabel 1
Nende häälitsemine elamu läheduses on halb enne, enamasti ette kuulutades inimese või looma surma. Kunagi lasknud peremees kariloomade vahele hüüdma tulnud tihase püssiga maha, mille järel naabri lambad ära surnud. Kagu-Eestis peeti tihase häälitsemist teekäija suhtes vasakul heaks märgiks, paremal halvaks märgiks. Enamasti on tihaste ilmumist elamute juurde siiski kogu maal peetud külma ilma, mõnikord ka tuisu endeks. Tihane ja orav "Miks sa, orav, pesast välja ei tule?" "Mina linnuke tihane, hoian soojust. Väljas on nüüd külm, ma sulgesin pesaava samblaga, toppisin kõik praod kinni. Ei julge nina välja pista." "Aga mida sa sööd?" "Mina varusin juba suvel kuivatatud seeni, pähkleid ja tammetõrusid. Nii saangi külma aja pesas üle elada!"
Varred vaid ülaosas üksikute karvadega, suuremas osas karvutud. · Õitseb juuli-september · Kasvab niitudel, metsaservadel. Harilik päevalill Helianthus annuus · Perekond päevalill · 100-250 cm · Lehed lõhestumata, rootsulised 20 cm laiad, karedad. Putkõied pruunid, keelõied kuldkollased.Õisikud kuni 30 cm läbimõõduga. · Õitseb august-september · Kasvab põldudel kultuurina , aedades ilutaimena; metsistunult prahipaikadel, elamute läheduses Valge karikakar Anthemis arvensis · Perekond karikakar · 10-40cm · Varred on tõusvad või lamavad. Lehed on lõhestunud peenteks hõlmadeks · Õitseb juuni-september · Kasvab põldudel umbrohuna, põlluservadel, jäätmaal. Vähemlevinud kui kollane Kollane karikakar - tincroria · Perekond karikakar · 10-50 cm · Kasvab väikeste kogumikena. Varred pisut tõusvad, jäigad ja lehed on karvased. · Kasvab karjäärides,
liivaga.Pump lõõb vee imbtorudesse,imbtorudel on all avad.Vesi hakkab avadest välja tilkuma.Läbides liivapadja,killustiku ja uuesti liivapadja,vesi jõuab filtreerituna drenaaz torudesse.Kuna drenaaztorudel on peal avad mis korjavad vee uuesti kokku.Kuna drenaaz torudel on põhi terve voolab vesi sealt välja.Kui vesi on filtreeritud siis võib vee suunata kas tehisjärve või jõkke.Samasuguseid imbväljakuid ehitatakse ka ajali asustatud elamute juurde.Aga ehituse juures on teatud nõuded:Biofiltri kaugust kaevust on 5m.Olemasolevast jõest või järvest kaugus 20m.Ajalihajutuste juurest juhitakse filtreeritud vesi kraavi.Kraav ei tohi asutseda metsast lähemal kui 3m.Selleks et me ei vigastaks puu juuri.Puud võtavad veest välja fosfori,lämmastiku ja muud ained.Kraav suubub jõkke või järve.Aptiseptikud paigaldatakse pinnasesse nagu kontrollkaevud kanalisatsiooni.Antiseptikuid võib olla 3 või 2 tükki koos
KÄIK: * 6-7.nov väljaastumine sõjast * Ajutise Valitsuse liikmed arreteeriti * 8.nov moodustati Rahvakomissaaride nõukogu eesotsas Leniniga * Mitmel pool tekkis vastupanu bolševike võimule TAGAJÄRJED: * Kõrgemaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee * Eestlastest ametnikud asendati enamlaste kontrolli all olevate inimestega * Kujunes ühe partei diktatuur * Majandusreformid * Ettevõtete riigistamine * Ettevalmistused elamute natsionaliseerimiseks * Maa kuulutati riigi omandiks * Mõisnike maavaldused konfiskeeriti * Teisiti mõtlemise eiramine (keelustati kõik teised parteid ja poliitilised vastased kõrvaldati) * Palju ohvreid (kümned miljonid) * Maailmarevolutsiooni idee õhutamine teistes riikides 7. Revolutsioon Saksamaal ja sõja lõpp. Liitlasteta jäänud Saksamaa olukord oli lootusetu. Sõjalise lüüasaamise mõjul lahvatas pikka aega kasvanud rahulolematus revolutsiooniks 1918 novembris
· Seinad kaunstati reljeefsete stuk kaunistustega · Immiteeriti värvilist marmorit · Seintele maaliti arhitektuuri detaile(fantastilised) · Tehti maastikuvaateid, · Sõja teemalisi maale polnud · Iseloomulikud olid maalitud avad, millest avanes vaade illusteeritud kaugusesse · Seintel piiravad ornamendid · Taust punane · Põrandad kaetud mosaiikidega · Esivanemate kultus · Maalivad loomi , linde Rooma arhitektuur · Elamute põhiplaan sama mis etruskitel( aatrium keskel ja teised toad sümmeetriliselt ümber selle) · Leiutasid betooni kui sideaine · Ümar-, silinder- ja ristkolvid · Termid pesemis ja sulplus kohad, peahoones oli külm,soe, kuum saun, kolmest küljest ümbritses hoonet lille aed, neljandal küljes asus staadion · Neljandas hoones olid ujumisbasseinid purskaevudega · Kahes korpuses olid ka raamatukogud ja muusikatoad · Mahutas 1600 inimest
pingelang mingil määral juhistikust toidetava mikroelektroonikaaparatuuri talitlust. 7. Rikkevoolukaitse rakendamine ei tekita probleeme. TN-S-juhistik võimaldab tõhusalt realiseerida liigpingekaitset ning lisapotentsiaaliühtlustust. 8. Oma selgete eeliste tõttu on TN-S-juhistik kujunenud kõigi madalpingepaigaldiste tarbijavõrkude põhilahenduseks. 9. TN-C-S-juhistiku võib näiteks moodustada TN-C-juhistik, mis ulatub elamute korruskilpideni, korterites on aga nõuetekohane TN-S-juhistik. Vaja on, et neutraal- ja kaitsejuht ei oleks pärast hargnemist enam üheski kohas kokku ühendatud. 10. Elektromagnetiliste häirete vältimiseks tuleb PEN-juhi hargnemispunkt PE- ja N- juhiks ühendada peapotentsiaali ühtlustussüsteemiga.
Peamiseks koduloomaks on kaamel, kellelt saadakse piima ja liha. Nahast ja villast tehakse riietusesemeid. Kaamel on peamine liiklusvahend kõrbes. Kaamelikarja suurus näitab rikkust. Joonis 4 Nomaad kaamliga 8 Elamud Vanades kõrbeasulates on kitsad ja kõverad tänavad ning lameda katusega majad, mille akendeta seinad ja savimüürid jäävad tänava poole. Elamute siseõuedes on aiad ning kaevud. Kõrberahvad elavad ka praegu veel loomanahkadest, vildist valmistatud telkides. Vanades kõrbeasulates on majad ehitatud savist, lamedate katustega, akendeta. Parasvöötme kõrberahvad kannavad aasta läbi loomanahkseid kasukaid, mis kaitseb neid päeval (suvel) ülemäärase kuumuse eest ning öösel (talvel) külma eest. Nomaadid kes on rändava eluviisiga elavad sõrestiktelkides, mis pannakse peatuspaigas üles ja kaetakse pealt riide või loomanahkadega
Tõnis Agasild, Eva Liho, Kristo Tuurmann, Priit Haug, Roode Liias, Priit Langeproon (OÜ Langeproon Inseneriehitus), Oliver Orro (Tallinna LV, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Muinsuskaitse osakond), Leele Välja (Eesti Kunstiakadeemia, Muinsuskaitse ja restaureerimise osakond), Karl Õiger, Georg Kodi, Simo Ilomets, Lembit Kurik. Uurimisraporti sisulise poole on toimetanud Targo Kalamees ja keelelise poole Mari-Ann Tamme. Täname uurimistöö rahastajaid ning uuritud elamute elanikke ja korteriühistute esimehi- naisi oma panuse eest uurimistöö õnnestumisesse. Säästva Renoveerimise Infokeskus, Eesti Korteriühistute Liit, omavalitsuste Kultuuriväärtuste Ametid ja Muinsuskaitseamet, restauraator ja ehitaja Jüri Reemann on tänatud abi eest uurimisobjektide leidmisel. Tallinna LV, Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti Muinsuskaitse osakond (Oliver Orro) ja Eesti Kunstiakadeemia Muinsuskaitse ja restaureerimise osakond (Lilian Hansar, Leele Välja,
järgijaid leidsid. Renessansiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod (alasti lapsukesed), kipsist lille- ja puuviljavanikud, akantuselehed ja paljud muud roomaaegsete ehitiste varemetelt õpitud üksikasjad. Suur osa neist jäid tarvitusele kuni meie sajandini. Jälle tuli käsutusele ümarkaar. Jõukamad inimesed hakkasid nüüd suuremat rõhku panema elumajade mugavusele ja ilule. Endiste kitsalt kokkusurutud elamute asemele kerkisid nn. Palazzo'd, mille laiad esiküljed olid julgelt tänava poole pööratud. Palazzo oli põhiplaanilt ruudukujuline, tema keskossa jäi nelinurkne kaarkäikudega ümbritsetud siseõu. Tavaliselt oli palazzo kolmekorruseline. Tema nelinurksed karmiilimelised tänavafassaadid olid kaetud jämedalt tahutud kiviplokkidega, mille töötlus peenenes korruskorruselt ülespoole. Sellises vanemat tüüpi palazzo's elas ka Firenze mõjukam perekond- rikkad pankurid ja
KASVUHOONEEFEKTI OLEMUS Kasvuhooned on tavaliselt kaetud klaasiga. Klaas laseb päikesekiirgust sisse, soojuskiirgus aga välja ei pääse, sest klaas neelab soojuskiirgust, mis on pikema lainepikkusega kui päikesekiirgus. Vähem räägitakse sellest, et kasvuhooneefekt ei ole seotud ainult kiirgusega, vaid kasvuhoones on soojem veel seetõttu, et seal puudub tuule ja õhukeeriste jahutav mõju. Samuti toimivad elamute aknad, tänu millele on köetud korterites ja elamutes soe. Kujutagem ette, et atmosfäär on kui hiigelkasvuhoone, mis laseb enamiku päikesekiirgusest maapinnale. Aluspinnas tekkinud soojuskiirgusest pääseb vaid osa atmosfäärist välja. Atmosfäär toimib nagu taimede kasvuhoone. On aga veel pisikene, kuid oluline erinevus. Lainepikkuste vahemikus 715 mikromeetrit asub nn atmosfääri aken, mis laseb osa soojuskiirgust siiski maailmaruumi aken on nagu "praokil". Õnnetuseks aga
Vaatamata sellele, et tänapäeval niisugune hoiatus enam ei kehti, on ammustest aegadest omaette hoidvad, külalislahkuseta ja sõjakad, koguni vennatappudega kuulsust kogunud lobid säilitanud oma mässajaliku meele tänaseni. Nad ei lase endale liiga teha, ja peavad jahti - nagu ennevanasti - vibu ja nooltega. Loomult individualistid, ei tunne nad tsentraliseeritud poliitilist struktuuri ja elavad endiselt suveräänsete peredena. Lobi küla kujutab endast kindlustatud elamute laialipillatud kogumit, kus pered elavad üksteisest üsna kaugel. Lobid ohverdavad esivanematele ja selle tänini elava riituse tarbeks valmistavad nad kujukesi ja amulette, mis on tähelepanuväärselt napid ja silmatorkavalt suure sisemise jõuga. Igal lobi perel on oma kultusese, mille tarvis ehitatakse pere elamisse eraldi ruum. Tema ülesanne on kaitsta perekonda kõige eest, mis on ühiskonnas halba: nõidade, haiguste, halva õnne eest. Olles animistid
eeskujuks oli siin Rooma Panteon. Renessansiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod (alasti lapsukesed), kipsist lille- ja puuviljavanikud, akantuselehed ja paljud muud roomaaegsete ehitiste varemetelt õpitud üksikasjad. Suur osa neist jäi tarvitusele kuni meie sajandini. Jälle tuli käsutusele ümarkaar. Jõukamad inimesed hakkasid nüüd suuremat rõhku panema elumajade mugavusele ja ilule. Endiste kitsalt kokkusurutud elamute asemele kerkisid nn. palazzo'd, mille laiad esiküljed olid julgelt tänava poole pööratud. Palazzo oli põhiplaanilt ruudukujuline, tema keskossa jäi nelinurkne kaarkäikudega ümbritsetud siseõu. Tavaliselt oli palazzo kolmekorruseline. Tema nelinurksed karmiilmelised tänavafassaadid olid käetud jämedalt tahutud kiviplokkidega, mille töötlus peenenes korruskorruselt ülespoole. Sellises vanemat
Tänapäevaks on nad enamasti hävinud või on nende värvid tuhmunud. Erilise pühaliku ja salapärase võlu andsid kirikute poolhämarale sisemusele värvilisest klaasist aknad, nn. vitraazid, mis tol ajal katusele tulid. Eri värvi, sügavates ja küllastunud toonides klaasist moodustati pildid, kus piirjoonteks olid tumedad tinaraamid. Vitraazide tõeline hiilgeaeg saabus küll järgmisel - gooti ajastul Jätkus ka raamatuillustratsioonide - miniatuurmaalide õitseaeg. Romaani stiili elamute sisustus oli väga lihtne ja napp. Igapäevaste esemete hulgas omab suurt tähtsust kirst, mis asendas laudu, toole, asemeid ja kappe. Hiljem, kui kirst omandas erilise koha teiste sisustuselesemete hulgas, tehti talle küllaltki kõrged jalad ning esipind kaunistati nikerdustega. Sel ajal ilmub mööbel istumiseks olles tervenisti valmistatud treitud detailidest. Peale neljajalgsete toolide eksisteerisid ka kolmejalgsed taburetid. Mööbel värviti eredate värvidega.
Varrel on ka nii kõrve- kui lihtkarvad. Taim võib muutuda umbrohuks heina- ja karjamaadel ning põldudel. Risoomid paiknevad küll pindmiselt, kuid on mullast raskesti kättesaadavad. Levik Kõrvenõges kasvab hästi rammusal ja lämmastikurikkal mullal. Kasvab huumusrikastes metsades: salu-, laane-, lammi- ja lodumetsas, eriti kuusikutes, lepikutes ja pankranniku aluse metsades, parkides, niitudel küünide ja kuhjalavade ümbruses, sageli elamute ümbruses, aedades umbrohuna, varemetes, jäätmaadel. Esineb ka jõekallastel ja mererannal. Väga laia levilaga: kasvab ulatuslikel aladel nii Euroopas kui Aasias, tulnuktaimena jõudnud ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse ning Austraaliasse. Eestis kõikjal väga sage. Kasutamine Kõrvenõges on kõrge väärtusega taim loomasöödana, sisaldab rohkesti mineraalaineid, C-vitamiini, oblikhapet jm. Söödataimena on tuntud üle 200 aasta. Lehmadel tõstab piimaandi ja piima rasvasust.
Renessansiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod (alasti lapsukesed), kipsist lille- ja puuviljavanikud, akantuselehed ja paljud muud roomaaegsete ehitiste varemetelt õpitud üksikasjad. Suur osa neist jäi tarvitusele kuni meie sajandini. Jälle tuli käsutusele ümarkaar. Jõukamad inimesed hakkasid nüüd suuremat rõhku panema elumajade mugavusele ja ilule. Endiste kitsalt kokkusurutud elamute asemele kerkisid nn. palazzo'd, mille laiad esiküljed olid julgelt tänava poole pööratud. Palazzo oli põhiplaanilt ruudukujuline, tema keskossa jäi nelinurkne kaarkäikudega ümbritsetud siseõu. Tavaliselt oli palazzo kolmekorruseline. Tema nelinurksed karmiilmelised tänavafassaadid olid käetud jämedalt tahutud kiviplokkidega, mille töötlus peenenes korruskorruselt ülespoole. Eriti rikkalikud olid idamaist toredust armastava Veneetsia paleed, mille vastu kanaleid
Tartu Kõrgem Kunstikool Alvar Aalto side Eestiga Kolm projekti referaat Tartu 2009 Sisukord Alvar Aalto 3 Elu ja looming 4 Hooneid 5 Kolm projekti 7 Pärnu mudaravila 7 Tammekannu villa Tartus 8 Tallinna Kunstimuuseum 9 Tähtsus Eestile 10 Kasutatud kirjandus 12 2 Alvar Aalto Hugo Alvar Henrik Aalto (3. veebruar 1898 Soome, Kuortane 11. mai 1976 Helsingi) oli soome arhitekt ning mööbli- ja klaasnõude disainer. Teda peetakse üheks väljapaistvamaks arhitektiks arhitektuuri ajaloos. Aalto oli üks Skandinaavia moodsa arhitektuuri mõjukamaid esindajaid ja organisatsiooni Congrès Internationaux d'Architecture Moderne (CIAM) liige. Tema tuntumad hooned on Villa Mairea, Finlandia-talo Helsingis ja Helsingi Tehnikaüli...
ELEKTRITINGMÄRGID Koostaja: Raivo PÜTSEP TALLINN 2006 SISUJUHT 1. ELEKTRISKEEMIDEST ........................................................................................................................................ 3 2. ELEKTRISKEEMIDE LIIGITUS...........................................................................................................................3 2. ELEKTRISKEEMIDE TINGMÄRKIDE MÄÄRATLUSED.................................................................................4 3. ÜLDTINGMÄRGID................................................................................................................................................6 4. JUHTMED, KAABLID JA LIINID .........................................................................................................................6 5. ÜHENDUSED JA KLEMMID. MAANDUS JA POTENSIAALI- ÜHTLUSTUS.......................
puitvaheseinad, puittrepid, aknad-uksed (okaspuit+ õlivärv), korstnad, kütteseade (50%klaaspalt, 50% lihtpalt) ning pliidid (lihtpalt) ei saa enam paremat hinnangut kui ,,rahuldav". Samasse kategooriasse langeb ka katusetuba oma saepuruseinte 6 ning laudpõrandate ja lagedega. Märgitakse ka, et majas on sees elekter (220V), veevärk, kanalisatsioon ja 2 puiduküttega ahju. Keskküte puudub. Sel ajal on ehitise omanikuks Elamute Valitsus. Inventariseerimisaruandest hoone konstruktsioonide kohta väga konkreetseid andmeid ei saa. 1957. aastal on kirjeldused täpsemad: välis- ja kap.seina konstruktsioon pole mitte palk, nagu varem oli üles tähendatud, vaid sõrestik, 2x laud, poorse täidisega. Seinte väliskate: laud+ krohv+ lubivärv. Seinte siseviimistlus: 70% papp+ tapeet, 30% krohv+ tapeet Laed: konstruktsioon- puit+ krohv+ liimvärv Küte: 50% plekkkestas, 50% klaasitud pott 1971
Vormsile olid omased hargneva külatänavate võrguga sumbkülad, kus talud asetsesid korrapäratuna kobaras. Küla ümbritsesid põllud, heina- ja karjamaad. Algul olid sellised õuede kobarad kaunis hõredad, kuid aja jooksul tekkis talude poolitamisel uusi õuesid juurde ja külad tihenesid, nii et õuesid võis olla lausa üle 50. Külade ümber lagedamatel ja võimalusel kõrgematel tuulistel kohtadel seisid tuulikud. 19. sajandi viimasest veerandist algas uute moodsate, korstnaga elamute ehitamine. Ehitati nii hoogsalt, et 1940. aastateks olid säilinud vaid üksikud suitsutared. Ilmselt pärinevad praegused Vormsi taluelamud kõik 20. ja 21. sajandist. 19. sajandi ehituspärandit esindavad vaid mõned kõrvalhooned. 1943 lubasid Saksa okupatsioonivõimud vormsilastel lahkuda Rootsi tingimusel, et maha ei jää tühje talusid ega peremeheta vara. Kinnisvara haldamine korraldati rendilepingutega ja vallasvara anti naabritele või usaldusmeestele säilitamiskviitungite vastu
LINNASTUMINE · Linnastumine on linnade arvu, suuruse ja osatähtsuse kasvamine seoses majanduse ja ühiskonna arenguga 2 Asulate areng Asula on kompaktsete perede, talude, elamute jne paigutusega asustatud koht ASULATE paiknemist mõjutasid: · Joogivee lähedus · Vajaliku kütuse olemasolu · Põllumajanduses kasutatava maa lähedus · Vajalike ehitusmaterjalide lähedus · Kaitse vaenlase ja halva ilmastiku eest · Soodne transpordi-geograafiline asend 3 Asula Maa asulad Linnalised asulad küla alevik väikelinn suurlinn hiidlinn maailmalinn Erinevused
kulub hoonete kütmiseks ja sooja vee saamiseks, aga samuti elektrienergia ja külma ning sooja vee mõistlikku tarbimist. Mõistlik on elamus juurutada energia, sooja ja külma vee tarbe jälgimiseks kindel süsteem. 90-ndatel alanud energiakandjate hindade olulise muutuse alguses määrasid Eesti ehitusalaspetsialistid koos mitmete välisriikide (Rootsi, Soome, Taani, jt) ekspertide kaasamisega kiiresti ära prioriteetsed abinõud elamute energiasäästuks. Paljude pilootprojektidega on püütud kontrollida nende abinõude 9 tulemuslikkust praktikas. Selleks, et hinnata ettepanekute tegelikku tulemuslikkust, on aga kindlasti vaja kinni pidada ühtsest metoodikast: algolukorra täpne fikseerimine
Jaapani arhitektuur Läbi ajaloo on Jaapani arhitektuur saanud tugevaid mõjutusi teistest Aasia maadest, eriti Budistliku religiooniga riikidest ning Hiinast. Hoolimata teatud sarnasustest nendega on Jaapani arhitektuur midagi hoopis omanäolist, mida ei võinud leida mitte kuskilt mujalt maailmast. Tänapäeval on Jaapani stiilis arhitektuur nii populaarne, et koopiaid sellest võib leida üle kogu maailma. Üks väike riik Aasia idakaldal on oma ehitusstiiliga pahviks löönud kõik teised riigid. Jaapani elamu on läbi ajaloo jäänud suures osas muutumata. Umbes ,,Asuka" ja ,,Nara" perioodil 7. sajandil pandi alus Jaapani majale, mida kasutatakse tänapäevani ning mille populaarsus on niivõrd märgatav, et inimesed üle kogu maailma tahavad elada sellist sorti majas. Jaapani maja on peaaegu eranditult tehtud puust. Enamasti lakitakse puu punaseks, mis on saanud lausa Jaapani elamu sümboliks. Kuna Jaapanit raputavad tihed...
Vallas on 41 küla mille pindalaks on kokku 228,1 km² ja kus elab 2014. aasta seisuga 1349 inimest. Valla suuremateks keskusteks on jäänud majandite aegadest Sandla, Pihtla, Kõljala, Haeska ja Püha, millele mõeldes on ka välja arendatud valla taristu. Vallavalitsus asub Pihtla külas, kuigi kõige rahvarohkem piirkond on vallas Kõljala asula. Hetke elamuehitus toimub aktiivsemalt rannaäärsetes piirkondades, lisaks toimuvad ettevalmistused planeeringu näol ühepere elamute loomiseks Kõljalasse. Pihtla vallas on kokku 455 ühepereelamut ja 16 korterelamut, milles on 136 korterit. Salavere küla moodustab vallast vaid väikese osa ning seal on vaid 4 ühepereelamut ning 10 elanikku. Salavere küla, mis asub 17km kaugusel Kuressaarest, eeliseks on veel see, et selle kõrval asub Kaali meteoriidikraater, mis on üks Eesti tähtsamaid turismiobjekte ja seda külastavad suur osa 400 000 turistist, kes aastas Saaremaad külastab. (Saarte hääl, 2014) Turistide pidev
Varastematel aegadel, enne tööstusrevolutsiooni algust oli inimkonna mõju kliima soojenemine. Tööstusrevolutsiooniga hakati suurtes mastaapides fossiilseid kütuseid kasutama tööstuse tarbeks. Uute töökohtade tekkimise tõttu hakkas rahvastik koonduma linnadesse. Maa erinevaid loodusvarasid on sellest ajast ekstensiivselt kasutatud igasugu eesmärkide tarbeks, loodusliku keskkonna pindala on vähenenud uute elamute ja muu sellise rajamiseks ja seda ainult ainult suurtemates mahtutes inimkonna kiire kasvu tõttu. Kõige selle tagajärjeks on kasvuhoonegaaside eraldumine keskkonda. Nende eraldumises ei ole süüdi ainult tööstus vaid ka looma ja taimekasvatuses näiteks sigade ja piimakarja kasvatuses ning riisipõldudel kui nad on veega üle ujutatud.[1] Viimase 150 aastaga on gasvuhoonegaaside hulk atmosfäärist kasvanud 280 ppm-lt 379 ppm- le.[2] 2.2. Looduslikud tegurid
Käibemaks -Käibemaks on toote või teenuse lisandunud väärtuse maks. Maksu arvutatakse kauba või teenuse käibelt. Majandus -Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. Riigi majanduse eesmärk on tagada riigi elanikkonna äraelamise ja arengu võimalusi, sellepärast kuuluvad riigi majanduse koosseisu sellised tegevusalad nagu toidu ja rõivastuse hankimine, elamute ehitamine ja kütmine, hariduse saamine, tervise ja kultuuriliste vajaduste eest hoolitsemine Majanduskasv - Majanduskasv on tootmismahu suurenemine. Toodangu või tootmismahu all mõistetakse seejuures terves majanduses toodetud kõiki kaupu ja teenuseid. Nende väärtus arvutatakse kokku hindade abil. Majanduskriis -Majanduskriis on kogu majandust või mõnda selle haru perioodiliselt haarava tootmise, turustamise, rahalise suhete järsk terav häirumine
Milline on keskkonnasäästlik hoone? Üha enam kuuleme ehitussektoris selliseid väljendeid, nagu: madalenergiahoone, ligi nullenergiahoone või plussenergiahoone. Mida need mõisted tähendavad ja kuidas on see seotud keskkonnasäästlikkusega? Mida me keskkonnasäästlikkuse mõiste all üldse silmas peame? Keskkonnasäästlik mõtlemine ja looduslike materjalide kasutamine ei pea tingimata tähendama, et kavandatavas hoones tuleks loobuda mugavustest ja pöörduda tagasi esivanemate traditsioonide ning eluviiside poole. Küll aga tuleks mõelda, kas kasutusele võetud mugavusi on ikka tarvis või saab ka siin looduse kasuks kokku hoida. Keskkonnasäästliku ehitamise kõrval võiks kasutada ka sellist väljendit nagu ,,ökoloogiline elumiljöö", mis tähendab, et hooned ja nende sisustus kujundatakse nii, et inimesed tunneksid end neis hästi ja et tervis ei oleks ohustatud. Sellisel juhul võiks kasutada ka...
• Põhijoontes säilinud ka keskaegne ruumijaotus vanalinna hoonetes. Kaupmehemaja • Elamu tähtsaim ruum oli koda („diele“), mis täitis võõrastetoa, tööruumi, köögi ja sööitoa ülesandeid. • Kojatagune tuba „dornse“ oli ainus kõetav ruum majas. • Ülemistel korrustel olid laoruumid, kuhu pääses kojuast trepi kaudu. Elamute fassaadid • Majad olid sarnased, sest keskajal peeti omapäratsemist häbiväärseks. • Elamute fassaade kaunistati „petikute“ ehk kõrgete teravkaareliste niššidega ja „etikukividega“ (ukseni viiva trepi külgedel olevate kivipinkide raid tahvlitega) • Mõnikord kaunistati ka majasiseseid ukseavasid ehk siseportaale. Ühiskondlikud hooned vanalinnas • Raekoda- kõige kaunim ühiskondlik hoone Tallinna vanalinnas (alustati 13.saj, laiendati 15.saj.) • Suurgildi hoone- suurkaupmeeste ühingu hoone, millel on tammepuust uksed
Tänapäeva elektrotehnika hõlmab elektrienergia tootmise küsimusi, tema jaotamist ja peamiselt muundamist teisteks energia liikideks. Sai võimalikuks elektrikeevitus, elektrolüüs, kõrgete temperatuuride saamine, karastamine kõrgsagedusvooluga, samuti telefoni ja raadioside. Elektrienergia tootmiseks on vaja võimsaid turbiine ja elektrigeneraatoreid, mida toodab elektrotehnikatööstus. Elektrienergia ülekandmiseks suurte kauguste taha ja jaotamiseks tarbijate tehaste, sahtide, elamute jne. vahel, ehitatakse alajaamu ja elektriliine. Rahvamajandusharu mille ülesandeks on elektrienergia tootmise tagamine, nimetatakse energeetikaks. Elektrienergiat on lihtne muundada mehaaniliseks või keemiliseks energiaks, soojuseks või valguseke ja suunata üsnagi kaugel asuvatele tarbijatele. Tänapäeval ehitatakse soojus- ja elektrijaamu arvukalt, kuna lisaks elektrile saadakse sealt auru soojusvõrkudesse. Eesti suurimad soojuselektrijaamad on: · Balti SEJ 1390 MW,
Lõpuks värvisid maalijad ihukarva toonidega figuurid ja seejärel teised detailid. Hauakambrite piltide temaatikaks on hauataguse elu ülistamine. Ülestõusmiseks pidi olema loodud vajalik keskkond, milles eksisteerida. Hauakambrite seintele loodi maalitud või värvilise madalreljeefina illusioon sellest keskkonnast. Süžeed oli võimalik järgida ringides ridadena seintele maalitud kompositsioonides. Hauakambri lakke maaliti paljudel juhtudel tähistaevas. Paleede ja elamute sisekujundustest näiteid säilinud ei ole. Paralleele võib leida hauakambrite kaunistamisest, kuna surnule loodi elluärkamiseks vajalik ja tuttav interjöör . Paleede siseruumide kujundus võis sarnaneda vaaraode hauakambrite kujundusega, ülikute elamu sisemust korrati nendele ehitatud hauakambrites. Palju kasutati värviliste kapiteelidega sambaid, mitmesuguse temaatikaga seinamaale või- reljeefe; ornamentaalne friis oli osaks seinakaunistustest.
c) noorem kiviaeg ehk neoliitikum (4200 1800 eKr) 2) Pronksiaeg ( 1800 500 eKr) 3) Rauaaeg a) vanem rauaaeg (500 450 eKr) b) keskmine rauaaeg (450 eKr- 800 pKr) c) noorem rauaaeg (800 1200 pKr) 2. Kiviaja kultuurid: Kunda kultuur, kammkeraamika, venekirves- ehk nöörkeraamikakultuur: dateering, millest tuleneb kultuuri nimi, tuntumad asulad (dateering), nende asukoha ja elamute lühikirjeldus, kooselu vormid, oskused, töö- ja tarberiistad, elatusalad, matmiskombed. Osata tuua näiteid, mis tõestaksid, et iga järgnev antud kultuur on varasemast kõrgemal arengutasemel. Kunda kultuur Kammkeraamika Nöörkeraamika ehk kultuur venekirveskultuur Dateering Mesoliitikum, Neoliitikum
saavuta parlamendis absoluutset enamust, valimised katkestati. Koheselt kärbiti kodanikuõigusi: keelustati poliitilised koosolekud, suleti mitmed ajalehed, arreteeriti juhitavaid rahvuslasi. Samuti ei austatud kodanike usuvabadust- natsionaliseeritud kirikud muudeti rahvamajadeks ja koolides kaotati usuõpetus. Majandusreformid algasid pankade natsionaliseerimisega, seejärel riigistati tööstusettevõtted, suurärid, hotellid ja restoranid; asutati ette valmistama elamute ülevõtmisi. Enamlaste poliitika tekitas rahva seas järjest suuremat rahulolematust ning nende toetajaskond hakkas vähenema. (Laur 1997: 41, 42) Sama aasta jaanuaris astuti esimesed reaalsed sammud Eesti iseseisvaks kuulutamise poole- loodi kontakte välisriikide saatkondadega Petrogradis ja moodustati välisdelegatsioon. Ka baltisakslased olid aktiviseernunud ning enamlased kehtestasid Eestis piiramisseisukorra, algas mõisnike arreteerimine ja väljasaatmine
Seega on oodata ka edaspidi uusarendustes hindade alandamisi, kas siis selleks, et müüa ära viimased järelejäänud vabad korterid majas või et üldse müügiga alustada. Eesti ostjad on väga hinnatundlikud ning seda on näha sellest, et hea asukohaga uusarendustes, kus hindu on langetanud, on ka kortereid seejärel rohkem ära müüdud. Kui ka edaspidi on oodata korterite müügihindade alandusi suurusjärgus ca 10%, siis tehinguhindades nii suurt langust enam ei tohiks tulla. Elamute ja kruntide turul toimub samuti vähem tehinguid. Kõige keerulisem on müüa elamukrunte Harjumaal, mille asukoht ei ole millegi poolest omapärane ega kõrgelt hinnatud. Ka see trend on muutumas 2008. aastal, kui ehitustööjõudu on lihtsam leida ning kui ehitushinnad mõnevõrra soodsamaks läinud. See muutus ei toimu küll aasta alguses, kuid 2008. aasta suveks on kindlasti huvi ka elamukruntide ostmise vastu tõusnud. Tehingud, mis tänases turusituatsioonis toimuvad,
kultuuri. Iseloomuliku kammilaadse templiga tehtud ornamendi järgi savinõudel nimetatakse seda perioodi tüüpilise kammkeraamika kultuuriks. Eestis tuntakse ligi 50 kammkeraamika kultuuride asulakohta. Osa neist paikneb juba varasemast tuntud asustuspiirkondades, kuid on ka uusi alasid. Endiselt jõgede, randade ja mererandade ääred, aga ka rannalähedased väikesaared. Esmakordselt on olemas ka rohkem infot kiviaja elamute kohta. Elatud on maapealsetes elamutes. Eluasemete põrandaosad olid süvendatud liivapinda ja hoonetes paiknesid ka tuleasemed. Väiksema elamu jõepoolses küljes avastati esikulaadne sissepääs ja teisel küljel väike nelinurkne eend arvatav panipaik. Majadel oli sageli isegi viilkatus. Aastaringne asustus. Eestis on 8 kammkeraamika matmispaika. Sageli o surnud maetud eluaseme juurde või isegi nende sisse. Kammkeraamika ajast pärinevad ka üksikud matmispaigad, mis asusid
elupaik nii imetajatele, lindudele, kaladele kui ka taimedele. Samuti on antud jõelõik kultuurilooliselt tähtis asupaik olnud juba sajandeid, siinmail on peetud lahinguid ja lahinguplaane juba 13.sajandist saadik. Samuti on omamoodi vaatamisväärsus uurimisobjekti ümbritsev loodus. Sealsed rohumaad vahelduvad madalate võsastike ning andide rikaste metsadega, mis omakorda on põimitud läbi suvilate ja elamute rägastikuga. Ka kõik minu lapsepõlve suved on möödunud just seal. Võhandu kui veekogu on koduks 23 erinevale kalaliigile ning arvukatele taimedele, selgrootutele ja selgroogsetele. Sealsetes vetes on kaitstud elupaigadpaksukojalisele jõekarbile, kuna seal on talle sobivad elutingimused. Uuritava jõelõigu ja üldse Võhandu kui Eesti ühe pikima jõe kohta oli üllatavalt vähe materjali nii paberkandjal kui ka internetis. Mind pani ka imestama, et sellises suures teoses
Tallinna Tehnikaülikool Inseneriteaduskond FIBO ploki kasutamine ehituses referaat Ehituskeemia KCM0014 Sügissemester 2017/18 Tallinn 2017 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................................2 Fibo ploki omadused........................................................................................................................3 Poorsus.........................................................................................................................................3 Külmakindlus...............................................................................................................................3 Veeimavus ja niiskusesisaldus.....................................................................................................3 Ruumala p...
Toimub aatomi ergastamine ja sellele järgnev elektromagnetlaine kiirgamine. Hõõguvate tahkiste ja vedelike kiirgusspekter on pidev. Mida kõrgem on keha temperatuur, seda suurem on kiiratava valguse intensiivsus ja seda lühemalaineline on kiiratav valgus 17.Soojuskiirgus on ka silmale nähtamatu infravalgus. Millistes seadmetes ja milleks kasutab inimene infravalgust? Infravalguse toimel põhineb ka termograafia, mille abil tehakse kindlaks näiteks elamute soojuslekke kohad. Nendest kohtadest väljub ka infravalgust, mille muudavad inimesele nähtavaks termokaamerad.Infravalguse kasutamisel põhineb ka öönägemisseadmete, kontaktivabade termomeetrite ja liikumisandurite töö. 18.Kuidas ergastatakse aatomid luminestsentskiirguse korral? Too mõned näited ergastusviisidest ja luminestsentsi kasutusaladest Luminestsents on elektromagnetiline kiirgus, kus aatomite ergastamine toimub teiste energialiikide, mitte soojuse arvel
Kadrioruks kutsuma hakati. Lossi ja pargi arhitektiks oli itaallane Niccolo Michetti. 1720. aasta juunist sai Kadrioru lossi ja pargi ehitus- ja kujundustööde juhatajaks Mihhail Zemtsov Peterburist. Lisaks Kadrioru lossiansamblile rajati praeguse Poska tänava piirkonda maju lossi teenijatele ja ehitajatele. Seda hoonerühma nimetati Kadrioru lossialeviks ehk slobodaaks. Kadrioru lossi ja teenijaskonnale vajalike elamute ehitamine lõi piirkonda suurema hoonestuse enne seda asusid seal kandis Tallinna rae kirjutaja Heinrich Fonne kinnistud ja Drentelnide suvemõis. 18. sajandil Kadrioru lossi teenijaskonnale rajatud majad moodustavad tänapäevase Kadrioru hoonestuse vanema ja väärtuslikuma osa. Rida vanemaid maju hävis 1843. aasta tulekahjus, osa aga lammutati nõukogude ajal. Säilinud hoonetest on ühed vanemad aadressil Poska tänav 19 asuv hoonekompleks, mitmes järgus kujunenud
tüdrukud aidas, poisid lakas, täiskasvanud kambris. Rehielamu kõrval on Eesti äärealadel tuntud ka ürgne suitsutuba. Nii on setu sautare valdavalt sama tüüpi suitsutuba nagu ümberkaudsetel venelastel. Umbahi oli ehitatud palkalusele, tare põrand olid alati laudadest ja selle all asus kelder, tare kõrval oli avar seenine (esik) ja selle teisel küljel sageli teine elutuba. Põhjarannikul kalurikülades kujunes 18.-19.saj jooksul Soome elamute ja Eesti rehielamute eeskujul omapärane rannaelamu. Koosnes kõrvutisest toast ja kojast ja nende kõrvale hoone otstesse ehitatud tubakambrist ja kodakambrist. Viimast kasutati sahvri või aidana. Lõpuks on olemuselt suitsutuba (ka see rannaelamu on) ka saun, mida Eestis kasutati kehvikuelamuna. 1 Lääne- ja Põhja-Saaremaal leidusid ka elamuid, mille keskel asus roovialune kiviseinte, võlvlae, lahtise
· aatrium poli omalaadne pere- voi elutuba kus varasemal ajal võõrustati ka külalisi · hiljem keisririigi perioosil hakkas majadele juurde tulema ka sammaskäiguga piiratud aed mille tagumises osas oli külaliste vastuvõtuks eraldi ruum · linnaelu arenguga muutus ka arhidektuur · kuna kohati elanike arv kasvas väga suureks siis oli vaga laialdane kuid samas ka vägagi lohakas elamuehitus. · traditsiooniliste elamute kõrvale tulid odavad mitmekorruselised puust ja hiljem ka kivist üürimajad vaesemate inimeste ja ka proletariaatide majutamiseks · eriti palju oli selliseid elamuid rooma sadamas ostias · keisrite ajal asendus senine sihipäratu ehitamine sihipärase väljaarendamisega · Foorum, kui linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus omandas piduliku ilme · varasematele templitele lisandusid kõikide jumalate templid Panteonid
Tartu Kutsehariduskeskus Referaat Ohtlikud jäätmed,jäätmehooldus ja hügieen Koostajad:Birgit Pihelgas Laura Kuus Juhendaja: Ülle Mugu 2013 Sissejuhatus Referaat räägib ohtlikest jäätmetest, jäätmehooldusest ja hügieenist meie keskkonnas. Ohtlikeks jäätmeteks loetakse neid jäätmeid, mis oma keemiliste või omaduste tulemusena on kahjulikud inimesele või keskkonnale. Nad erinevad tavajäätmetest, kuna on juba väikses koguses keskkonnale või inimestele kahjulikud. Seepärast on ka väga oluline, et neid ei veetaks tavajäätmete prügilasse, vaid käideldaks erilisel viisil ja ei ladestata loodusesse või kanalisatsiooni. Selle tõttu on oluline, et ohtlike komponente sisaldavate toodete tarbija oleks teadlik ka sellest, kuidas nendega edasi käituda, ku...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
