See näitab, et naabritelt on õpitud keraamika valmistamise oskust. Narva potid on robustsed, jäme savi, liiv, kivipuru, teokarbid. Kui pott läks katki, siis see parandati. Läänemere idakaldal on levinud kammkeraamika kultuur, sest kammilaadse riistaga üritati nõusid kaunistada. Nõud olid sageli üle pinna kaunistatud. Laoti kivid maapinnale ringi, et pott püsti püsiks ja ümber poti tehti lõke. Kammkeraamika tekkis 4000 eKr, siis levisid siia uued tööristad, uued elamud ja uued ehted. Kammkeraamika on laialt levinud, tekkis Laadoga järve juures ja levis väga 19 kiirest. Oli ka intensiivne kaubavahetus hõimude vahel. Levisid merevaik ja merevaikesemed, aga neid vahetati ja nad jõudsid välja Põhja - Soomeni. Majandustegevus. Soomest on võetud turbaproove, mis on näidanud kultuurtaimede olemasolu. Kultuurtaimed levisid Eesti alal varakult. Kaer
harva. Ja seda vaatamata asjaolule, et varasemast Vene riigivõimu ja baltisaksa aadli huve kaitsvast ebademokraatlikust härraskirikust oli põhjalike reformide teel kujundatud vaba rahvakirik. Suured muutused toimusid igapäevaelus. Linnades rajati terveid uusi linnajagusid ning ehitati hulk modernseid elamuid ja esindushooneid. Maal oli ehitustegevus sama vilgas kui linnades. Maal kerkisid majandushoonetest lahutatud moodsad elamud, mida iseloomustasid kõrge vundament, suured aknad, avarad verandad ning värvitud laudvooder- ja põrand. Iseseisvusajal muutus oluliselt Eesti kodu. Uutes linnamajades olid juba olemas nii elektrivalgustus, keskküte, telefon kui ka veega klosett. Kodusisustuses vahetati omavalmistatud talupojamööbel välja kogenud peentislerite või spetsiaalsete mööblivabrikute märksa kvaliteetsema ja moodsama toodangu vastu. Kasutusele tulid uudsed mööbliesemed: diivanvoodid, raamatukapid jm
TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esi...
Niiskusklass 4: Eriotstarbelised hooned, nt. pesumajad, pruulikojad, basseinid Niiskusklass 3: Teadmata niiskuskoormusega elamud. Eluruumid asustustihedusega kuni 40 m2 inimese kohta Niiskusklass 2: Eluruumid asustustihedusega üle 40 m2 inimese kohta
Autodega algas veel kiirem linnade suurenemine, sest kõigil oma transpordivahend, ja sai läbida suurema distantsi. Mõjutasid ka rahvastikukasv, suurenenud territooriumi vajadus. Jalakäigulinna põhimõte minimeerida transpordivajadust toimis seni, kuni isiklikuks tarbeks kodus toodetud ja käsitööliste poolt tehtud või esmastes vabrikutes valmistatud kaubad olid enamvähem ühe hinnaga. Tööstusrevolutsioon lõi linnade toimimisele hoopis teistsugused alused. Elamud suruti vabrikute tõttu linnast üha rohkem eemale. Toimuma hakkas ka tööjaotus ning eri tooraine kokkutoomine ühte kohta, kus neist toodet luua. Sellest tulenevalt muutus transport palju tähtsamaks, kui ta seda varem oli olnud. Tekkis vajadus hobukaarikutest ja jalakäimisest efektiivsemate transpordimooduste järele. Rööbastranspordi kasutuselevõtt lubas elada väljaspool kitsaid kesklinnaolusid (ka
feodaalile). Lisaks sellele pidid nad töötama ka oma põllul, et tasuda loonusrenti (pidid andma feodaalile osa oma saagist, tegema mõisa jaoks heina ja varuma küttepuid). Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Neid ei võinud müüa ega osta maast eraldi ja neil võis olla oma majapidamine ja oma pere. Põhja-Euroopa talupoegade majad olid tehtud palkidest ja katus õlgedest või roost. Lõuna pool olid aga kivist või savist elamud, mille katused olid laotud katusekividest. Maja koosnes enamasti ühest muldpõrandaga ruumist, mille keskel või nurgas paiknes tulekolle. Kuna korstnaid ei olnud, pääses suits välja erilisest katuseaugust, aknaavadest või uksest. Mõnikord elasid koduloomad sama katuse all. Tavaliselt oli majas suur voodi, mis mahutas kogu pere, ja suur puust söögilaud. Toa nurgas seisis kirst rõivaste ja muu vara hoidmiseks. Talupoja tähtsaim toit oli leib, mida lõuna pool
I osa RELIGIOONI TEOORIA 1. Maailmareligioonid ja maailma religioonid esimese alla kuuluvad usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni nt kristlased, islamiusulised, hinduistid, budistid, taohistid, konfutsiaistid, sintoistid. 2. Aabahamlike religioonide e kõrbemonotismi hulka kuuluvad judaistid koos kristlaste ja muhameedlastega. 3. ,,Cultura" e kultuur. Ladina keeles tähendab ,,Cultura" maaharimist. 4. Kunst, teadus ja religioon moodustavad kultuuri. Nikolai Roerich. 5. Ajas kõige püsivamad on vaimsed väärtused. Nende allikateks on raamatud, mis on ja jäävad, kõnelevad eri keeltes vaimu ühist keelt. 6. Kultuuride jagunemise 3 rühma: 1. Lineaar-aktiivsed kultuurid, kus tehakse ühte asja korraga, planeeritakse ja peetakse kinni ajakavast. 2. Multi-aktiivsed kultuurid, kus tehakse mitut asja korraga, ei planeerita prioriteete, jutukad rahvad. 3. Reaktiivsed kultuurid, kus esmatähtis on viisakus ja aupaklikkus...
See tähendab, et tuleb anda osa oma saagist feodaalile ning tegema mõisa jaoks heina ja varuma küttepuid. Talupojad elasid väikestes külades, kus majad asusid lähestikku. Küla ümber paiknesid põllud. Põlluharimisel kasutati kaheväljasüsteemi: poolele põllumaale külvati vili, teine pool jäeti tühjaks. Järgmisel aastal pooled vahetati. Kodukülast kaugemale jõudsid talupojad harva. Põhjapoolses Euroopas ehitasid talupojad oma elamud tavaliselt palkidest, katuse tegid õlgedest ja roost. Lõuna pool aga kasutati savi ja kive ning katuseid laoti katusekividest. Tavaliselt oli majas suur voodi, puust söögilaud, kirst riiete ja uute asjade jaoks. Söödi leiba, putru, herneid, liha, joodi kalja ja õlut. 6) Feodaalide elu keskajal Kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega, moodustasid rüütliseisuse ehk aadli. Feodaalid elasid linnustes. Need rajati kaljusele künkale, jõekääru või saarele
Tööriistu tehti nt sarvest. ·Narva kultuur- (umbes 5300 eKr kuni 4200 eKr) oli Euroopa neoliitikumi aegne arheoloogiline kultuur tänapäeva Eesti, Läti, Leedu, Kaliningradi oblasti (endine Ida- Preisimaa) ja osaliselt ka Poola ning Venemaa alal. Narva kultuuri sees on eristatavad 3 regiooni: Põhja-Eesti, Kagu-Eesti ja Lääne-Eesti saared. Erinevused peamiselt keraamikas. ·Kammkeraamika kultuur- jõudis Eestisse 4000 ema. Asustused vee ääres. Elamud asetsesid ridamisi veekogu poole, kodade kõrval püstitati ka juba neljakandilisi postidele toetuvaid hooneid. Küttimise-koriluse õitseaeg. Maeti asulate territooriumile (arvatavasti tähtsamaid isikuid), pandi ka asju kaasa. Valmistati ka ehteid. Kujukesed olid ,,maagilised". ·Venekirveste e nöörkeraamika kultuur- levis u 3000 a ema. Esimest korda hakati maaviljelusega tegelema. Väga laialdane levik maailmas. Asulad olid kohtades, kus oli
100. Elulaadis muutusid kasvas rahva lugemishuvi Rahvas tahtis saada haridust linnakultuuri osaks teatrid kontserid, kunstinäitused, kinod hakati lugu pidama sportlikust eluviisist, reisimisest ja suvitamisest religiooni tähtsuse vähenemine 101. 102. Olmes muutusid uued moodsad elamud ja esindushooned, inspireeritud ülejäänud maailmast maakodude välisilme parandamine kodusisustus vahetati välja uue vastu tavalisemaks hakkasid muutuma kodumasinda: nt. õmblusmasin; lukususkaubad elekrtipliidid, külmkapid, pesumasinad uus rõivamood läänest
8 Tuletõkkesektsiooni pindala Kasutajate arv Põlemiskoormus Ehitises toimuva tegevuse tuleohtlikkus Tarindite tulepüsivus ja pinnakihi süttivuse ja tule leviku omadused. Ehitise või selle osa tuleohutuse näitajateks on tulepüsivus ja tuletundlikus. Tulenevalt ehitise kasutamise otstarbest jaotatakse nad tuleohutusest tulenevalt klassidesse: I elamud ja eluruumid II majutushooned III ehitised, mis on ööpäevases kasutuses ja kus on hoolealuseid või isoleeritavaid inimesi IV suurte rahvahulkade kogunemishooned V ehitised, mis on üldjuhul päevases kasutuses ja milles viibivad ruume tundvad isikud VI tööstus- ja tootmishooned, milles reeglina viibivad ruume tundvad isikud. VII garaazid Tulepüsivusklassid: TP-1 (tulekindel) kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul variseda, kusjuures
ratsahobune muretsemiseks. Nad tegelesid kaubandusega ja olid kohtunikud. 3. Linnade käsitöölised, vabad talupojad ja rentnikud Orjad ja vabakslastud Orje kasutati põllumajanduses, kaevandustes, teenijatena, oskustöölistena, arstidena ning õpetajatena. Omanik võis orjaga teha mis tahtis. Sageli lasti orjad tänutäheks vabaks Perekond ja kasvatus Lk. 181 Kalender Lk. 182 Rõivastus ja toit Lk. 182 Roomlaste elamud ja rooma linn Elamu oli ühe korruseline, nelinurkse põhiplaaniga kivist maja, mille keskel asus ristkülikukujuline aatrium. Vaesed elasid mitmekorruselistes üürimajades. Tekkis maa-alune kanalisatsioon. Linnas asusid avalikud saunad ehk termid. 4.5 Kirja sõna ja kultuur Rooma kirjandus kujunes kreeka kultuuri mõjul kolmandal sajandil enne Kristust. Teoreetiliste teaduste ja filosoofia alal jäid roomlased kreeklastele alla
e pärusvaldused ja hakkasid moodustuma pärusmõisad. Suurvürst andsid tasuks teenistuse eest maad vürstidele või vanematele druzinnikud õigusega seal maksu koguda, need andsid samasuguse õiguse oma druzinnikutele jne. Koos kohtupidamis õiguse alla deleegeerimisega koos maaga muutuisd mingi ala elanikud kohalikust valitsejast täielikku sõltuvusse. Pärusmaõisad meenutasid reeglina kindlustatud elamuid. Maa-asulates olid esialgu poolenisti maa sisse kaevatud elamud, ajajooksul asulad muutusid ja koondusid ühte rivvi kas tee või jõe äärde. Samuti ei kevatud enam maasse. Ehitusmaterjalina kasutati mändi, kuuske vahel ka tamme. Linnad kujunesid tavaliselt vanadest hõimukeskustest kus paiknesid paganlikud pühamud. Linnad tekkisid tavaliselt kaubateede äärsetesse peatumiskohtadesse.Linnad koosnesid reeglina kahest osast sisemisest linnast ehk linna keskmest(al 14 saj nim kreml)kus
476.aastal kukutas germaani väepealik Odoaker toonase Lääne-Rooma keisri võimult, tunnistas ülemvalitsejana Ida-Rooma keisrit ja hakkas tema asemikuna Itaalias valitsema. Selle sündmusega lõppes Lääne-Rooma keisririik. Keskaeg- üld ajaloo psa, mis järgneb vanaajale ja eelneb uusajale, umbes 1000.a periood , so Euroopa ajaloo periood. Tunnusjooned: feodalism, katoliiklus, seisuslik ühiskond. 2. Eestlased hilisrauaajal Elatusalad. Halduslik korraldus: külad, kihelkonnad, maakonnad. Elamud. Ühiskond. Sõjaline tase. Suhted naabritega. Kasutati rauda, pronksi. Esile kerkisid mitmed käsitöö alad, rauatootmiskeskused. Olulised maaharimine, loomapidamine, küttimine, kalapüük, metsandus, talirukki -> kolmeväljasüsteem. Eluase oli suitsuvaba, paikne, pea terve Eesti ala oli asustatud. Talud kihelkonnad maakonnad. Põletusmatused tarandkalmu. PILET 20 1.Frangi riik Chlodovech. Majordoomused. Karl Martell. Pippin Lühike. Karl Suur. Karolingide poliitiline pärand
mõjul. Venekujulisi kirveid on leitud näiteks Karlovast, Külasemast. Ka vanema ning noorema pronksiaja kirveid kasutati tõenäoliselt eelkõige sõjarelvadena. Sel ajal tihenevad olulisel määral sidemed Skandinaaviaga, meresõit areneb. Pronkskirvestel on selles tõenäoliselt olnud oluline roll, kuna nende abil on olnud võimalik valmistada tõhusamaid veesõidukeid. Veel üks huvitav nähtus, mis pronksiajal on levinud, on palkidest elamud ning tundub jällegi olevat loogiline, et oma roll selles on olnud pronkskirvestel, kuna kivikirveste abil nii suuri palke raiuda on keeruline. Putkkirved on varre otsa kergemini kinnitatavad ning nendega on võimalik tõhusamalt tööd teha. Mõned putkkirvestest on väga kaunite ornamentidega, mis sageli viitab sellele, et tegemist ei ole niivõrd tööriistaga, vaid pigem staatust näitava esemega. Sellegipoolest on need siiski vaid oletused. Relvasid on läbi
Ehteid on leitud palju Enamus leitud ehetest on kohalikku päritolu. Välismaine ehe sulatati ümber oma maitse järgi. Nt palju kant sõlgi, millest suurimad olid kuni 1 kg. Viikingiaeg - eluasemed Majade suurus ja ehitusviis sõltus omaniku staatusest ja kohalikest oludest. Kivihooned mördiga - kirikud 11. saj Hoones oli hämarus, kuigi tunti küünlaid. Hoone/ruumi keskel oli tulease. Võis olla ka eraldi ahi. Viikingiaeg elamud Tunti ka õlilampe, kuid neid kasutai harvadel ja tähtsatel puhkudel, kuid ka käsitöö nt vaipade valmistamisel. Hoonetel olid uksed, mis käisid kas metall- või puulukuga kinni. Võtmehoidjal oli perekonnas tähtis staatus. Varguse eest lukustatud ruumist karistati karmilt, sest lukk sümboliseeris võõrast vara. Viikingiaeg - eluasemed Suits levis kogu ruumis ja inimestel oli pidevalt vingumürgitus. Muldpõrandad tambiti kõvaks ja neile puistati õlgi.
tsivilisatsioonidega, eriti kaupmehed. Arvatavsti päritav seisus. Druiid tegutses harva kaupmehena, hoidis end ,,kõrgemate asjade jaoks". Bardid e laulikud olid erioskustega druiidid, druiidide alamseisus. Kõige suurem seisus olid maaharijad, lisaks ka üsna arvukas orjade grupp (sõjavangid või sisseostetud). Naistel oli roomlastega võrreldes üsna palju õigusi, mõned omasid lausa varandusi, pidasid omavahel pidusid. Elamud lihtsakoelised, kuid vürsti elamu ehitati künka otsa ja polnud vaid puust, aga mineraalsetest ainetest. Peosaal oli eraldi majana, kuna võis kergesti põlema minna. Mandril oli nt kivitornidega pealikuehitisi, Britannias ümmargusi kivikindlusi, mandril veel murus callicerum (kivisisaldusega muldvall). Linnad polnud suursugused, aga suuremad asulad kaubateede ristumispunktides olid tavalised. Need olid sageli ümbritsetud muldvalliga, kõrgemal künkal
tagakiusamised 3.saj p.Kr. Roomas kriis- alguses oldi ikka ristiusu vastu, hiljem mitte; ristiusu levik Esilagu visuaalne kunst kristlastele lubamatu; neile oli kõige tähtsam Jumala sõna, pühakiri; Vana Testamendiga võeti üle juudi usu vaenu kujude ja piltide suhtes. Kristliku raamatukunsti sünd; kirjutusmaterjalina levis papüürus, hiljem rohkem pärgament. Raamatumaal e. Miniatuurmaal Kristlane kokkutulekukohad- algselt jõukamate koguduseliikmete elamud, aiad või vaba loodus. 1.-2.sajandi kristliku kunsti peaaegu ainsateks allikateks maa-alused koopad katakombid, mille seintesse maeti surnuid Katakombid- osalt looduslikud, osalt inimeste kätetöö; Rooma linna all ulatus käikude kogupikkus ligi 900km-ni, moodustades hiiglasliku mitmekorruselise labürindi; esimesed varakristlikud kunstiteose (peamiselt seina- ja laemaalid), kõrvale on jäetud erootilised motiivid + paganlike jumaluste kummardamine
administratsiooni ja toimetada kõiki valitsusakte; kohtumõistmise õigus. Tähtis ametnik piiskopi kõrval oli stiftifoogt. Igas stiftis kujunes ka oma stifti nõukogu. 8. Linnade eriline õiguslik seisund ja korraldus keskaegses Eestis. Linna piirkond jagunes õiguslikult kahte ossa. Esimene osa oli piiratud müüriga, milles elasid linnakodanikud. Linna keskel, kokkusurutud majade vahel asus turg, linna tööstuslik ja kaubanduslik süda. Väljaspool müüri asuval maal-alal asusid elamud, kus asusid isikud, keda linnaelanikud meelsasti enda keskel ei näinud. Ümbruses olevat maad kasutati karjamaana. Seda osa nimetati eeslinnaks. Maahärrade esindajana tegutsesid linnades foogtid. Ajastu algul kuusus neile seadusandlik, valitsuse ja kohtuvõim. Peale foogti olid linnades kujunenud omavalitsuse organid. 13.saj esimesel poolel hakkas kasvama foogti võim ja see hakkas kohtunikuna otsustama kõiki asju, mis külakondliku õiguse järgi talle ei kuulunudki
Neid kujutati tömbi ninaga ja sikusarvede, - kõrvade, -jalgade ning sabaga, flööt käes. · Palatinuse küngas (lk 65) Üks vana-Rooma seitsmest künkast. Neist küngastest seisab kõige rohkem eraldi Palatinuse küngas, mida orunõlvadega ühendab vaid madal Velia seljak. Sinna rajasid Romulus ja Remus pärimuse kohaselt 21. aprillil 753 eKr Rooma linna. Sinna ehitati linna esimesed elamud. Hiljem asetsesid Palatinuse künkal suursuguste roomlaste majad ja lossid. · Konklaav (lk 79) - Nimetati ruumi, kus rooma matroon veetis aega lugemisega, võttis vastu lähedasi sõpru ja kus toimusid intiimsed kõnelused. Harilikult asetses see tuba magamistoa kõrval; Paavsti valiv kardinalide kogu; paavsti valimise ruum. · Matroon (lk 75) Abielus olev suursugune roomlanna; auväärne abielunaine, pereema.
varastati neid, müüdi, kasutati ehitusmaterjaliks jne. Niimoodi päästeti marmor paratamatu hävingu käest. 78.Selgitada Ateena Akropolise ja selle ümbruse saatust antiikajale järgnevatel ajalooperioodidel. Miks on Akropolis kujunenud üheks tähtsamaks antiikaja sümboliks? 6.sajandil suure slaavlaste invasiooni ajal rüüstati Akropolise ümbrus. Türklaste ajal olid agoraal elamud ning Parthenonist sai mošee. Parthenon on olnud ka kristlik kirik. Propüleedest sai väejuhataja residents. Veneetslaste rünnaku ajal tegid türklased Parthenonist püssirohulao, mis lendas õhku ja koos sellega enamik ehitisi Akropolil. 19.sajandil hakati Parthenoni uuesti üles ehitama. Akropoli võib pidada antiikaja sümboliks sellel asuva Parthenoni tõttu, mida peetakse oma aja tähtsaimaks ehitusmälestiseks 79
Kunstiajaloo arvestus 1. Kunstiliigid 8-10 1. ARHITEKTUUR visuaalselt kõige silmapaistvam. Eriliselt väljendusrikkad usuga seotud ehitised. *Sakraalarhitektuur (püha usuga seotud) kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. *Porfaanarhitektuur (ilmalik) lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. 2. SKULPTUUR kõvast materjalist loodud mahuline kujund *Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef *Ümarplastika Skulptuur võib jaguneda ka: 1. Vabaplastika 2. Monumentaalplastika 3. Ehitusplastika 3. MAALIKUNST unikaalne värviline kujund tasapinnal *Seina- e. monumentaalmaal (freskotehnika maalitakse märjale temperavärvidega; sekotehnika maalitakse kuivale pinnale) *Tahvelmaal *Raamatu e
mõistma või teispoolsusesse Akh energia, jumalik säde, mis teeb elavaks III loeng 20.02.2012 Vana-Mesopotaamia Eufrati ja Tigrise vahel Maailma vanim tsivilisatsioon Mesopotaamia oli asustatud 8000 e.m.a. 4 ja 3. at. Tekkisid esimesed riigid. Sumeri kirjapildid savitahvlitele. Vanimad Sumeri linnriigid Ur, Uruk, Nippur jt olid juhitud preesterkuningate poolt peeti jumalate asemikeks. Linnad korrapärase planeeringuga, veevärgiga ja puha. Vanimad sumeri elamud pilliroost onnid. Adoob põletamata savist tellis Sumeri linande keskpunktiks oli Zikkurat e astmiktorn. (zikkurat mägi sumeri keeles) Zikkurat on Uri suurimaid püramiide Paabeli torn Etemenanki jumalate asupaik. Etemenanki pärineb 1.-2. At. Zikkurat maailma keskpunkti tähendus Mööda astmeid saab jumala juurde. Sumeri mütoloogia ja religioon on mõjutanud assüürlaste, babülooniate jt Igal linnriigil oli oma kaitsejumal. Nippuri linna kaitsejumal Enlil / Marduk
Erki Soekov, Tallinna Tehnikaülikool SOOJUS- ISOLATSIOONID EHITISTES Isolatsiooni terviklik süsteem Valiku ja paigalduse põhimõtted Tehnoloogia Vigade vältimine 1 SISU: MÕISTED SISEKLIIMA SOOJUSKAOD SOOJUSISOLATSIOON FUNKTSIOONID NÕUDED ISOLEERIMISTÖÖD VANAD HOONED VIGADE VÄLTIMINE JÄRELEVALVE 2 1 ... Soojuse temaatika mõisted; Õhu, soojuse, niiskuse, vee ja saasteainete liikumine ehitises ja keskkonnas; Sisekliima ja selle tagamine hoones; Energiatõhususe miinimumnõuded ja nende interpret...
just nimelt see gootika. Kui klassitsistlikus pärandis oli antiiki matkitud, siis juba 18. sajandil väga palju tegeldi vastavate antiikhoonete kaitsega, 18. sajandi II pool on gooto arhitektuuri taassünni aeg. Nt Goethel on saksa ehituskunstist artikkel. Gooti pärandist sai sellel hetkel uus mood. See ei mõjutanud küll talumajapidamist, see puudutas mõisaid, kus enam ei ehitatud antiigiobjekte, vaid eelistatid gooti laadis ehitusi, kus ka elamud projeteeriti tornidega ja tervate tippudega. Üks selliseid gooti lossi ehitajaid oli Horace Walpole, oli ka kirjanik. Sinna ümber rajas ka goori printsiipidest lähtuva pargi. Sünnib Inglise park, mis läheb sujuvalt üle metsaks, kujundatakse mitte häirides looduslikku. Sõna "maailine" tuleb mängu, ei hakka tähendama ainult heledat, ilusat, selgepiirilist geomeetria joont - trend, mis jätkub romantilises kirjanduses, ilu hakatakse nägema ka inetuses
1973. a energiakriisi järel. Energiatarbimise kasvutempo alanes võrreldes majanduskasvu tempoga. Sõltuvus naftast vähenes oluliselt, samas kui sõltuvus maagaasist kasvas. Selliste alternatiivsete energiaallikate, nagu päikese-, tuule ja tuumaenergia rakendamine kogub populaarsust. Seoses kokkuhoiupüüdluste ja tööstuse struktuuri muutumisega vähenes kaevanduste ja töötleva tööstuse poolt tarbitava energia osakaal, samas kui büroohooned ja elamud ning transport on tarbima hakanud rohkem kui 50 % energia tootmismahust. Jaapan impordib enam kui 80 % energeetika toorainest. Sõltuvus sisseveetavast naftast, mis moodustab 40,3 % tarbitava energia toorainest, oli 2001. a rahandusaastal 99,7 %. Jaapan tarbib ühe elaniku kohta energiahulga, mis on võrdne 4,13 tonni naftaga (USA-s 8,35, Saksamaal 4,13), naftat ennast kulub ühe elaniku kohta 2,09 tonni (USA-s 3,22 ja Saksamaal 1,60 t)
Tutvused saksa ja vene aadelkonna hulgas ning välismaine perioodika lausa kohustasid kohalikku kõrgklassi Euroopa vooluga kaasas käima. ,,Kui käesoleva aastasaja algul peetud sõja järel tuli veel meie isadelgi elada viletsa õlgkatusega kaetud armetuis puumajades, millel väiksed aknad ja mõnikord polnud korstnatki peal, siis nüüd võib igal pool näha mitte üksnes kivist, vaid ka väga nägusalt ja suure maitsekusega rajatud mõisasüdameid, kus elamud seismas kui hôtel´id, ümbritsetuna korrapäraselt asetuvaist kõrvalhoonetest," on täheldanud toona Põltsamaa pastori ametit pidanud August Wilhelm Hupel. Praegune Lahmuse mõisasüda pole ehitatud siiski mitte Bockide, vaid Krüdeneride aegu. Need olid hoopis põlisemat päritolu kui Bockid, sellegipoolest oli Lahmuse alles esimene mõis, mille nad siitkandist endale said. Krüdeneride valdusse tuli see 1758. aastal, pärast seda,
1. Mis on võistupakkumine. Pakkumissüsteemi põhiprintsiibid Mitmel töövõtjal palutakse teha pakkumused projekti kogusummale, võttes aluseks tellija poolt koostatud töömahtude loendid. Eduka töövõtja pakkumus saab aluseks projekti finantsjuhtimisele: seega üks dokument (töömahtude loend) on aluseks nii töövõtja valikul, hinna määramisel kui lepingu juhtimisel. Selline lepingutüüp annab tõenäoselt madalaima hinna, kuigi pole õige lugeda seda moodust parimaks, sest ka tema pole vaba puudustest. Siiski on see lepingutüüp koos töömahtude loendiga dokumendiks, mis annab enamiku andmeid maksumusanalüüsiks ja muidugi tagab kontrolli pakkumuste üle. Pakkumissüsteemi põhiprintsiibid: - kõigile pakkujatele võrdsed algandmed - õiglane konkurents (ilma hinna kokkulepeteta) Võistupakkumise korraldab tellija või tema poolt volitatud juriidiline isik. Tellija huvides on, et pretendentide arv ei oleks liiga väike, sest siis ei tule välja madalam pakku...
tagajärjed. Inimesed on suhtunud loodusesse kahel moel: · koostöö loodusega ja looduslike tingimuste ärakasutamine või passiivne alistumine loodustingimuste arvestamine ehk elukeskkonna loomisel võetakse arvesse kliimast ja asupaigast tulenevaid tegureid, luuakse loodusega kooskõlas olevad sotsiaalsed normid, traditsioonid, väärtused tarbeesemed, elamud, kultusobjektid jne. Vähem arenenud kultuurid on rohkem loodusega seotud. · vastandumine loodusele, looduse valitsemine looduse valitsemine on inimese vabaduse eelduseks (Fr. Schiller). Uudne tehnoloogia ja teadmised: jõgede ümberpööramine, geenivaramud ja kloonimine, jm. 9.2.Kultuur, ühiskond ja inimene Ameerika sotsioloog Talcott Parsons on uurinud kultuuri, ühiskonna ja isiksuse vahelisi suhteid ajaloolisest aspektist
Tallinna Tehnikaülikool Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Rahvusvaheliste suhete ja politoloogia õppetool Õppejõud Jüri Raudsepp, PhD Religiooniteooria üldmõisted I 1. Mis vahe on kahel mõistel "maailmareligioonid" ja "maailma religioonid" ? Maailmaareligioonid usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni inimese maailmas (nt kristlased, islamiusulised jt) Maailam religioonide kõik maailmas eksisteerivad religioonid 2. Millised usundid kuuluvad aabrahamlike religioonide perekonda? Judaism, kristlus ja islam 3. Millisest ladinakeelsest sõnast pärineb mõiste "kultuur"? cultura 4. Missugused kolm komponenti moodustavad kultuuri ja kellelt see kultuuri mõiste määrang pärineb? Teadus+kunst+religioon=kultuur Pärineb: N.Roerich 5. Milline kultuuri kolmest kom...
Kunstiajalugu esiaeg - ka ürgaeg algab esimeste eellaste ilmumisega, veidi arenenud kolju ehitus. u. 7 milj aastat tagasi aafrikas vanimad leiud on tsaadist(6-7 milj. aastat tagasi) ja etioopiast tööriistu on eellaste juurest leitud 2 milj. aastat vanu, Tansaaniast ja Keeniast (olduvai nõost) imeste kivist tööriistadega algab paleoliitikum e. kiviaeg. see kestab kuni esimese suure jääajani (Euroopas 10 000 eKr) eestia aladele jõutakse _ _ _ , siis algab mesoliitikum, ek keskmine kiviaeg. see lõppeb viimase jääkilbi sulamisega põhja euroopas. regulaarselt on viimase poole miljoni aasta jooksul toimunud järske külmumisi. (põhja euroopas). selle teooriaga peaks tulema varsti meile jääaeg. mesoliitikumi käsitletakse neoliitikumiga (uuem kiviaeg). tihti on neid raske üksteisest eristada. neoliitikum lõppeb raskemetalli kasutusele võtmisega, kui tuleb pronks. esiaja kunst paleoliitikumi kunst kujutav kunst tekib paleoliitikumi lõpus, siis on...
Eesti põllumajandusülikool Maainseneri teaduskond Maaehituse instituut Hoone osad Loengukonspekt Koostanud Meeli Kams Tartu 2002 Hoone osad EPMÜ Konspekt on koostatud mitte-ehituseriala üliõpilastele õppeaine "Ehitusõpetus" omandamiseks. Konspektis on kasutatud ehitusmaterjale tootvate firmade toodete paigaldusjuhiseid, T. Masso ajakirjanduses ilmunud artikleid, T. Masso raamatuid: Väikemajad Tallinn, 1990, Palkmajad Tallinn, 1991, E.Talviste raamatut Hooned 1974, A. Veski raamatut Individuaalelamute ehitamine ja G. Samueli raamatut Kivikatused Tallinn, 1994. Pärast sissejuhatava osa läbimist, mis käsitleb hoonete liigitust, hoonetele esitatavaid nõudeid, ehitusfüüsikat, tulepüsivust ja loomulikku ventilatsiooni, tuleb õppeaines Ehitusõpetus põhitähelepanu pöörata hoonete erinevatel...
Sageli on ehitistel peale puhtpraktilise otstarbe ka kunstiline tähendus - väline ja sisemine ülesehituse loogika, eriline suursugusus või siis kaunistused. Ehituskunsti võib otstarbe järgi jagada mitmesse harusse: Sakraalarhitektuur - vaimulik arhitektuur - templite, kirikute ja muude usulise otstarbega ehitiste loomise kunst. Profaanarhitektuur - ilmalik arhitektuur - praktilise otstarbega hoonete loomise kunst, nn . Sellesse valdkonda võib lahterdada elamud, ühiskondlikud hooned, kindlused (militaararhitektuur), haudehitised, sillad, staadionid jne. Omaette valdkonna moodustavad maastikuarhitektuur ja aiakunst. 1.3 Mis on skulptuur? Skulptuur tegeleb kolmemõõtmeliste kunstiteoste loomisega. Skulptuuride tegemise kolm põhilist viisi on: Väljaraiumine ehk raidkunst. Sel juhul luuakse kuju mingist kõvast materjalist, näiteks kivist (eriti armastatud on läbi ajaloo olnud suhteliselt pehme marmor), puidust või luust. Kuulus renessansiajastu
1. Kunstiliigid. Kirjeldus. Näited. o ARHITEKTUUR (Kõige vastupidavam) Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloosrtid, moseed, templid(vaimulik) Profaanarhitektuur lossid, linnused, paleed, raekojad, elamud(ilmalik) o SKULPTUUR Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika 3D Skulptuur jaguneb ka: Vabaplastika; monumentaalplastika; ehitusplastika o MAALIKUNST Seina- e. Monumentaalmaal (fresko ja sekotehnikas) Tahvelmaal algselt kokkulöödud laudadele Raamatu- e. Miniatuurmaal ilmestavad pildid teksti juures Mosaiikmaal (kuigi pole loodus pintsli ja värvide abil) klaasi või kivitükkidest Klaasimaal e. Vitraazikunst klaasitükkidest, seotakse tinaridvaga, väiksed detailid joonistatakse pintsliga o GRAAFIKA Kõrgtrükk nagu tempel Sügavtrükk paberile jääb lakitud, söövita...
Elektripaigaldise projekteerimisel väljaehitamisel tuleb arvestada järgmisi asjaolusid: · paigaldise otstarvet, üldehitust ja toitesüsteeme · paigaldisele mõjuvaid välisfaktoreid · paigaldise seadmete ühildatavust · paigaldise hooldatavust Ülalnimetatud asjaolusid tuleb arvestada ka kaitseviiside valikul ja paigaldamisel. Madalpingepaigaldiste alane eeskiri käib järgmiste objektide elektripaigaldiste kohta: · elamud · põllumajanduslikud ehitused · äriehitised · tehastes toodetavad valmisehitised · avalikud ehitised · sõidukelamud, nende laagriplatsid jm. · tööstusehitised taoline · ehitus- ja remondiplatsid; näituse-, laada- ja messiehitised jm. ajutised rajatised · paadisadamad, paadid, jahid jm huvisõidualused · elektrivarustusettevõtete ehitised. Eeskiri ei puuduta · elektriveoseadmeid · mootorsõidukite elektriseadmeid
17.01.2008 11:35 Peruu uurijate rühm usub, et on leidnud üles inkade iidse linna, mis legendi järgi oli kauges minevikus täis kulda ja väärisesemeid. Paititi kadunud linna on otsinud sajad seiklejad ja teadlased, kuid seni tulutult, vahendab Reuters. Nüüd leidsid kohalikud teadlased Cuzco lähedalt varemed, mis võivad nende endi sõnul tähistada just seda eldoraadot. Legendides räägitakse Paititist kui inkade kadunud linnast, mida ehtisid kuldsed templid ja elamud ning Hispaania konkistadoorid raiskasid terveid varandusi, et seda küllusesalve üles leida. Maapõuest nüüd ilmavalgele toodud kindluse varemed ei ole siiski kullast, ent selle müürid ja ehitised on tehtud peenelt nikerdatud kivist. Arheoloogide sõnul avastasid nad linnast ka tunneleid, altareid, tseremoniaalpaiku ja torne. Kas tegemist on tõesti iidse inkade kadunud linnaga, peab välja selgitama hilisem uurimistöö. Fujimori tütar kandideerib Peruu presidendiks 15.01.2008 00:58
5. TARBIJATE OSTUKÄITUMINE Turunduskontseptsiooni kohaselt on turundustegevuse aluseks tarbijate vajaduste selgitamine ja järgnev rahuldamine sobiva turunduskompleksi abil. Seega sõltub turunduse resultatiivsus tarbijate ja nende ostukäitumise tundmisest. Ostukäitumise all mõeldakse kõiki tegevusi ja otsustusi, mis seonduvad kaupade valimise, ostmise ja ostujärgse kasutamisega. Teatavasti ei saa tarbija ennast olulisel määral ümbritsevast keskkonnast eraldada, seepärast on ka tema käitumine sünnipäraste karakteristikute, ümbritseva keskkonna ja turundustegevuse vastasmõju tulemus. Kahjuks puudub tänapäeval üldine teooria, mis selgitaks piisava põhjalikkusega, miks tarbijad käituvad just nii, nagu nad käituvad. “Pigem võib võlukepikese abil rauda kullaks muuta kui ostjaid tunda ja nende käitumist ennustada,” on kriitiliselt kommenteerinud selle valdkonna alaseid teadmisi oma turundusõpikus Geoffrey Randall (Randall,...
Jürka kurtis, et miks mees ni palju renti tõstab seletas talle kuidas Jürka metsast endale nüüd palju kasu saab teha, kuidas see on loomulik tõusvale riigile ja maailmale nong patriootlik ehk alandlik ning ohvrimeelne oma rahva nimel on õndskas saanud, kui Juulale rendi tõusmiset rääkis vastas see , et kas Eesti rahavs ei ole siis suur ja uhke kui apõrgupõhjal ei ole kõrge rent ja seda, et see on jälle mingi saksa tarkus ning mida kõrgem on rent seda uhkemaks läheb Antsu elamud ja seda rohkem paisub ta sugu. Kuid Jürka vaidles vastu, et tööd ja vaeva mis toob õndsust annab Ants. Ants on muidu endale hulga uusi väike ärisi soetanud ning masinaid koos nendega. Noor- Jürka kes oli vahepeal kinni istunud võti tagasi tööle ühele neile masinale kuna Ants ei tahtnud Vanapagan head nime määrida. Seda mainides räägivad nad ka mures noorsugu pärast kuna puudub eeskuju kelle najal saab rahva tueleviku ehitada. Jürka
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Võru linna juubelipidustused Uurimistöö Autor: Sander Lebreht 11.d Juhendaja: õp Kaja Kenk Võru 2014 RESÜMEE Uurimistöö eesmärk oli koguda informatsiooni Võru linna kolme juubelipidustuste (100., 150. ja 200. sünnipäevade) üritustest ja kõike seda puudutavast ning võrrelda neid omavahel. Uurimistöö autor toetus juubeliürituste kirja panemisel peamiselt vastava aja ajalehtedele. Autor vaatas läbi Wõru Teataja 1933. ja 1934. aasta ajalehed ning Töörahva Elu 1984. aasta ajalehed. Lisaks aitasid informatsiooni nii pidustuste kui ka linna üldise käekäigu kohta leida kolm juubeliväljaannet: koopia H. E. Strucki 1884. aasta saksakeelsest üleskirjutusest ,,Zum Gedächtnik der FEIER DES 100 JÄHRIGEN BESTEHENS WERRO'S"; Fr. Suiti ja H. Meleski koostatud ,,Wõru linn 150-aastane" ja Raimo Pullati ,,Võru linna ajalugu". Töö põhiline pro...
välismaailmaga. Tegelikult pole Tallinn mitte üksiklinn, mille ametlikes piires elab umbes 400 000 inimest, vaid võrdlemisi hästi arenenud linnastu üldise elanike arvuga peaaegu 600 tuhat. Tallinna linnastusse kuuluvad Maardu, Saue, Saku, Keila, Paldiski, Raasiku, Kohila, Viimsi, Vääna, Laulasmaa jpt. väiksemad asulad, kust inimesed iga päev Tallinna tööle või äriasjus sõidavad, kus on paljude tallinlaste elamud või suvilad. EMORi 2000. aasta alguses tehtud küsitlusest selgub, et Tallinnas käib iga päev tööl 38% töötavatest harjumaalastest ehk kokku üle 20 000 inimese; iga viies harjulane ostab Tallinnast igapäevaseid tarbekaupu, suuremad ostud teeb Tallinnas aga koguni kolmveerand harjulasi. Aga Tallinna linnastu ulatub ka Raplamaale ja vähesel määral Läänemaale ja Lääne-Virumaalegi. Tallinna linnastu tähtsus
külje kõrval kitsaste ja kõverate tänavate ääres seisvatest ühe ja kahekordsetest põletamata tellistest lameda katusega majadest. Kuid suuremates linnades oli ka palju mitmekordseid maju. Tänavale avanesid vaid poodide read, kus, nagu arvata võib, käis tänaselegi idamaale omane elav ja häälekas kauplemine. Ka templite avarad eesõued olid päevaajal avatud ja täis linnaelanike vilgast sagimist. Paljud küllalt avarad ja hoolikalt ehitatud elamud annavad tunnistust linnakodanike jõukusest. Pere-elu koondus väikesele nelinurksele sisehoovile kust pääses edasi siseruumidesse. Suurematel majadel paiknesid alakorrusel töö-, külaliste ja söögruumid, ülalkorrusel aga majapere elutoad. Müüridest piiratud ja tihedalt hoonestatud linnakeskusest väljapoole jäid aedade rohelusse uppuvad eeslinnad. Õiguskord, ühiskond ja perekond Hammurapi seaduste põhjal
Maalikunstis ja skulptuuris pääses lõplikult võidule realistlik ja looduslähedane kujutamislaad. Kasutati järjekindlalt anatoo mia ja perspektiiviseadusi. Suurenes kunstnikuisiksuse tähtsus. Arhitektuur Peetri kirik Roomas maail ma suuri m kirik .Ehitamist alustati arhitekt Bramante kavandi järgi. Te ma sur ma järel juhtis töid 10 arhitekti, vahepeal töö seisis. 1547 sai ehitustööde juhiks Michelangelo. Te ma alustas kupli ehitamist. palazzo`d itaalia rikaste elamud. Se e elamutüüp on ruudukujulise põhiplaaniga, sise õue ga keskel. Fassaadid on kaetud jä medalt tahutud kiviplokkidega. Üks tuntumaid on kuningas François` I Chambord`i jahiloss. Louvre`i lossi vani mad osad Pariisis on sa muti renessansiajast. MAALIKUNST JA SKULPTUUR Itaalia. Vararenessanss Ilmnevad edusa m mud looduse ja ruumi kujutamisel, loo mulike pooside ja ini mese tundeelu edasiand misel. Kasutatakse puhtaid kirkaid värvitoone. Üksikasjade peen väljamaali mine on
Asulad ja ehitused 49 18.-19. sajandil elasid mansid väikestes asulates, kus oli kuni 20 elamut koos kõrvalhoonetega. Elanikke oli nendes asulates kümnest üheksakümneni. Mansidel oli mitu asulat ning sõltuvalt aastaajast ja majanduslikust tegevusest (kalapüük, küttimine, põhjapõtrade kasvatamine) asusid nad ühest asulast teise. 20. sajandi algul olid manside elamuteks ristpalkelamud, püstkojad ja neljakandilised elamud. Tänapäeval neljakandilisi onne enam ei kasutata, traditsioonilised algelised ristpalkelamud ning püstkojad on veel vähesel määral kasutusel. Sajandi algul olid ristpalkelamud üheruumilised, seintel oli 6-14 palgirida. Katuste roovpalkidele asetati kisklauad, mis kaeti kasetohuga, millele asetati palgid või latid. Talveelamute katus kaeti sageli mullaga. Elamu uks oli laudadest. Aknad olid seintes, vahel ka katuses. Need olid väikesed, umbes 30 × 30 cm, vahel isegi 10 × 15 cm,
kavandatud on kuppel Firenze toomkiriku nelitisele. Brunelleschi oli veendunud, et hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone ja numbrites väljenduvaid mooduleid, mida ta antiikarhitektuurist tuletada püüdis. Renessanssarhitektuuris võeti kasutusele antiigis kehtinud proportsioonireeglid, esmajoones kuldlõike reegel. 15. sajandil oli Firenze suurimaks kunstikeksuseks. Kõige vanem ja levinum lossitüüp vararenessansi arhitektuuris on kindlusetaolise ilmega palatso (palazzo), sest elamud pidid ülestõusude ajal ülikutele ja rikkuritele kaitset pakkuma. Palatsod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus oli neil nii madal, et seda tänavale peaaegu ei paistnudki. Palatsode puhul eirati igati gootikale omaseid jooni- vertikaalse suuna asemel hakkas domineerima horisontaalne joon. Üks kuulsmaid palatsosid on Palazzo Medici. Palatsode juures kasutati erinevatel korrustel
Homo erectus e. sirge inimene. 2-1,8 mln aastat tagasi. Pihukirved. Luid on leitud lisaks Aafrikale ka Aasiast ja Euroopast. Toimus väljaränne (kümnete põlvkondade jooksul). Olid olemas rõivad (loomanahk). Koopaid ja hütte/onne kasutati elamutena. Tuli. Kujunesid välja erinevad inimese alaliigid (nt Euroopa homo erectus oli Heidelbergi inimene). Homo sapiens neanderthalensis e. neandertaallane. 250 000 - 40/30 000 aastat tagasi. Ajumaht oli isegi suurem. Kasutas oda. Rõivad, elamud. Mattis oma surnuid. Kaetud ookermullaga (oranzikas) ja oli lisatud hauapanuseid (tööriistad ja relvad). Tekkisid usulised kujutelmad. Homo sapiens sapiens e. nüüdisinimene. Aafrikas ~200 000 aastat tagasi. Pärineb väga väikesest inimgrupist. Nüüdisinimese esiema kannab nime Aafrika Eeva. Euroopasse jõudsid 70 000 või 45 000 aastat tagasi (erinevad arvamused). Lisaks rändasid Aasiasse ja Ameerikasse. Elasid mingi aeg kõrvuti neandertaallastega. See
ühiskonna liikme inimõigustest ja neid, kes ei ole suutelised seda turutingimustes enesele kindlustama, tuleks selles abistada. Eluase on keerukas majanduslik kaup, mida eristab tavalistest kaupadest: 1. Vastupidavus, püsivus – et eluaseme kui kapitalimahutuse eluiga on tavaliselt väga pikk, siis on eluaseme juures oluline silmas pidada, et tegemist on ühtaegu nii ”elamufondi” kui ka ”eluasemeteenusega”; 2. Heterogeensus – sama hinnaga elamud võivad erineda suuruse, vanuse, arhitektuurilise ilme, asukoha, asumi kvaliteedi ja selle maksumuse mudeli ning kohaliku omavalitsuse poolt pakutavate teenuste ja kehtestatud maksude poolest; 3. Ruumiline fikseeritus – oluline on eristada elamu omadusi ja asumi iseloomu, kus elamu asub. Põhiliselt peetakse oluliseks kaugust teistest tähtsamatest linnaosadest (infrastruktuur) ning asumi ümbritseva ala maakasutuse iseloomust; 4
- Tootmispõhivara on töövahendid, mis võtavad korduvalt osa tootmise protsessist, säilitades sealjuures oma naturaalse kuju, kuluvad järk-järgult ja kannavad oma väärtuse üle toodangule osade kaupa, vastavalt kulumisele. Siia kuuluvad tootmishooned, ehitised, masinad, seadmed, transpordivahendid jne. - Mittetootmispõhivara on vara, mis ei võta osa otseselt tootmise protsessist, näiteks administratsiooni hooned, ettevõttele kuuluvad elamud, rajatised jne. Kinnisvarainvesteeringud (RTJ 6) Kinnisvarainvesteering on kinnisvara (maa või hoone, osa hoonest või mõlemad), mida hoitakse (kas omanikuna või kapitalirendi tingimustel rendituna) eelkõige: renditulu teenimise, kinnisvara väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga: a) kasutamiseks kaupade tootmisel, teenuste osutamisel või halduslikel eesmärkidel või b) müügiks tavapärase majandustegevuse käigus.
Temaatiline kava Eesti uusaja mõiste: Eesti uusaja mõiste: 1710-1900. Aastal 1710 ei toimunud mitte midagi, kuskilt pidi alustama Uusaega Eestis, sisuliselt midagi ei muutunud vahetus välja Rootsi kuningas Vene tsaariga, kuid kohaliku valitsust toimetasid baltisakslased (Vanasti Eesti uusaeg 1800-1918). Suuremad muutused Eesti ajaloos toimusid 19. saj teisel poolel. Uusaeg jaguneb: varauusaeg, uusaeg, uusimaeg. Majanduses üleminek kapitalismi majanduse. Tööstuses võetakse kasutusele aurulaevad. Poliitika: kodanikuühiskond, rahuvs liikumised. 2) Eesti uusaja ajaloo allikad: Dokumentide kvantitantiivne kasv. Valitsusasutuste kantseleid hakkavad dokumenteerima rohkem. Ilmuvad uued allika liigid, mida varem pole olnud kasutatud. Kirjalike allikaid on liiga palju, otsitakse ainult kõige relevantsemad allikad, mis annavad täieliku iseloomustuse sündmustest. Rahvastikuajalugu: Hingeloendid (hinger...
kivimite all ja vett mitteläbilaskvate setete (näiteks savi) lasumine vett läbilaskvate setete (näiteks liiv)all. Maalihked on sagedased mäestikes ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades, kuid inimtegevuse mõjul esineb neid ka mujal. Maalihete tulemusena liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda nõlva, nii et neis eneses suuri muutusi ei toimu. Maalihked võivad tekitada majanduslikku kahju- kui lihete teele jäävad elamud, teed või muud infrastruktuuri üksused. Samuti võivad tekitada üleujutusi, kui orus oleva jõe tee blokeeritakse maalihke tagajärel. Jne. MÕISTED: Litosfäär- maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200km. On liigenenud laamadeks. Astenosfäär- kiht maakoore all, kus kivimid on mõningaselt ülessulanud (plastilises olekus). Sellel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse tahkeks
KUTSEÕPE PÕHIKOOLIS JA GÜMNAASIUMIS VALDKOND: LAEVA TEKIMEESKOND ERIALA: MADRUS VALIKAINE MEREKULTUUR JA ETIKETT KOOSTAS: PAUL KOOSER 2012/2013 Õ.A. AINEKAVA 1. Õppeaine nimetus: Merekultuur ja etikett 2. Õpperühmad: merendusklassid 3. Üldmaht: 40 tundi 4. Õppeesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab merekultuuri ja selle mõju kutselise meresõidu arengule. Tunneb laevadel kehtivat etiketti ja oskab käituda vastavalt etiketinõuetele. 5. Õppesisu ja õppeaine temaatiline plaan: Õppesisu(käsitletavad teemad ja alateemad) Tundide arv 1.MEREKULTUUR 1.1Merekultuuri mõiste 1.2Meresõidu ajalugu. Foniiklased ja nende peamised 8 tegevusalad(sadamalinnade ehitus,kaubandus ja meresõit) 1.3Maailma tuntumad meresõitjad...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
