Rooma Hanna Seeder 10 E Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 2008 Sisukord Eluolu Ühiskonna üldilme Seisused Orjad ja vabakslastud Perekond ja kasvatus Kalender Rõivastus ja toit Roomlaste elamud ja Rooma linn Avalikud mängud Kultuur Kreeka mõjud rooma kultuuris Teater Kõnekunsti areng. Cicero Kultuuri õitseng Augustuse ajal Vergilius Ajalookirjutus Rooma kirjandus pärast Augustust Kreeka kultuur Rooma keisririigi ajal Usk Rooma riigis Rooma jumalused Riigi osa religioonis. Preestrid ja kultus Ennustamine Kristluse tekkimine Kristluse tekkimine
Rahvusi liidavad ühtseks traditsioonilised iluhinnangud, mis on ühtsed. Visuaalse kunsti teosed on ilusad, kuid ilu pole ainus eesmrk. Kunsiteosed on sidunud inimesi ja on väljendanud religioosseid ja poliitilisi või eetilisi ideid. Teoste loomine on olnud eneseväljendamiseks ja teostuseks. Kunstelu keskmeks sündmusteks on näitused. Kunstiliigid · Arhitektuur Sakraalarhitektuur(religioosne) Profaanarhitektuur(ilmalik) Kirikud Elamud Templid Lossid Moseed Linnused Kloostrid Mõisad Katedraalid Kindlused Raekojad · Skulptuur · Ümarplastika · Reljeefid · Maalikunst · Tahvelmaal · Seina ehk monumentmaal · Raamatu ehk miniatuurmaal · Klaasi ehk vitraazmaal
dekoratiivsed freskod. Mükeene Lõvivärav on monumentaal skultuuri näide. Vanakreeka kunst Arhailine ajajärk 7-6 saj eKr Klassikaline ajajärk 5-4 eKr Hellenismi ajajärk 330-146 a eKr Muistne Kreeka asus Balkani ps lõuna osas. Kultuuri arenemiseks oli määravaks ühendus merega. Muistne kreeka ei olnud ühtne riik, vaid koosnes linnriikidest, polistest. Polise keskuseks oli pealinn ja see koosnes alllinnast ja ülalinnast ehk akropolist. Alllinnas olid elamud. Keskväljaks- agoraa- kus peeti turgu ja rahvakoosolekuid. Ülalinnas ehk akropolil asusid templid ja sinna mindi sõja ajal varjule. Linnades olid veejuhtmed ja algeline kanalisatsioon. Linn oli jagatud sirgete tänavatega täisnurkseteks kvartalisteks. Muistsetel kreeklastel oli huvitav usund ja rikas fantaasia. Tähtsamad olid olümpuse jumalad, eesotsas Zeusiga. Kreeklaste uskumuste kohaselt ei olnud Olympose jumalate võim piiramatu. Kreeka jumalatele omistati kõiki inimlike jooni
Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud,mille välispind oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mida tehti kammi meenutava hambulise templiga. Kuna sellised leiud olid väga tüüpilised,siis võtsid arheoloogid kasutusele nimetuse kammkeraamika kultuur. Kammkeraamika kultuur levis ulatuslikult territooriumil: Lõuna-Lätistkui Põhja -Soomeni ja Loode-Venemaa aladel. Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid enamasti jõgede ja järvede ääres. Elamud olid neljakandilised ja tugevad. Pilet nr.13 1.Lennart Meri ''Hõbevalge''- Hõbevalge: Reisikiri tuulest ja muinasluulest" on Lennart Meri kirjutatud raamat, mis ilmus esimest korda 1976. aastal. Meri arutleb teoses poolteaduslikult ja fantaasiaküllaselt eestlaste ning teiste läänemeresoomlaste mineviku üle. 2.Kunda kultuur-kunda kultuur oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja
Teema: Vana-Kreeka c 10 klassi arvutitund 1. veebruaril 2008. a. 1. Vana-Kreeka ajalooperioodid. Tuleta meelde, missugusteks etappideks jaotatakse Vana-Kreeka ajalugu, kirjuta nimetus tabeli ülemisele veerule. Egeuse ehk Kreeka- Tume ajajärk Arhailine ajajärk Klassikaline ajajärk Hellenismi aeg Mükeene kultuur 2000-1400 eKr 1100-800 eKr 800-500 eKr 500-330 eKr 330-30 eKr d, f, i, r, y, z n, p, s, t, bb c, h, j, l, m, v, cc a, k, q, x, dd, ff b, e, g, o, u, w, aa, ee Jaota alljärgnevate märksõnade numbrid Vana-Kreeka ajaloos sobivaima etapi juurde. Sündmused, mis jäävad kahe ajalooperioodi piirile, paiguta selle etapi alla, kuhu ta Sinu arvates (sümboolselt) paremini sobib. a) kreeka kul...
Alguse sai ka puuvillakasvatus: esmalt oli puuvill loomasöödaks, peagi sai sellest aga tekstiilitooraine. Linn koondus künkal paikneva kindlustatud lossi ümber, mis tõenäoliselt oli valitseja residents. Silmapaistvaid templeid polnud ja lossil oli ka pühamu funktsioon. Sealsamas olid ka mahukad viljasalved. Ümbruskonnas paiknesid põletatud tellistest elamukvartalid. Enamik rahvast elas madalates üheruumilistes majades. Jõukamate suuremad elamud olid vähemalt kahekorruselised ja sisehooviga, kus paiknenud kaevust ammutati vett ka n-ö vannitoa tarvis. Reovee väljajuhtimiseks oli kanalisatsioon. Linnades olid turuplatsid ja omaette käsitööliste kvartalid. Nii keraamika kui ka metallitöötlus saavutasid silmapaistvalt kõrge taseme. Induse linnade kaubandussidemed ulatusid arvatavasti Mesopotaamiani, mille valitsejad - Sumeri ja Akadi kuningad - olid huvitatud idapoolsetest toorainetest ja luksuskaupadest. Umbes 1700 a e
1.Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb seletuskirjast, materjalide loetelust ja spetsifikatsioonist (sisaldab koguseid ja mõõte), tehnilistest ja arhitektuurilistest joonistest, hooldusjuhenditest ja muudest asjakohastest dokumentidest ja materjalidest. Ehitusprojekti sisu ja mõiste juriidiliselt on esitatud ehitusseaduses. Ehitusseaduse § 18 kohaselt on ehitusprojekt ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. Ehitusprojekt peab olema koostatud mahus, mis võimaldab hinnata ehitisele õigusaktides esitatud nõuete täitmist. Ehitusprojekti olemasolu on oluline ka hilisema ekspluatatsiooni ja hoolduse läbiviimise seisukohast. Iga teine isik või organisatsioon saab ehitusprojekti abil ülevaate ehitise tehnilisest lahendusest ja osk...
Positiivne Negatiivne Inimesele Taimedel viljakad tingimused, Kodud hävivad, eluohtlikud maavarad, kui riigid saadavad olukorrad, mis põhjustavad abi, võib tekkida uusi töökohti, suuri vigastusi ja surma, rajatakse uued kaasaegsed purustused, töökohtade kaotus, elamud, haigused levivad rohkem, nälg, joogivee puudus Majandustegevusele Turismi arendamine, maavarade Hävivad nt tehased, firmad kaevandamines, sellistel aladel lähevad pankrotti purustuste saab kasutada maasisest soojust tõttu, infrastruktuur hävineb,
hakkasid vabrikutes kaupade tootmiseks kasutama aurujõudu. Algus 18. sajandil toimusid ühiskondlikud muudatused. Kui varem rajanes riik põllumajandusel ja enamik inimese töötas kodus, siis nüüd muutusid valdavaks vabrikud ja tööstuslinnad. Muutuste põhjuseks oli masinate leiutamine, mis võimaldasid kaupu toota kiiremini ja odavamalt kui varem. Uute masinate omanikud palkasid masinatega töötama teisi inimesi. Nii tekkis vabrik, mida ümbritsesid tööliste jaoks ehitatud elamud. Tihti rajati ühte kohta mitu vabrikut, millest tekkis uus linn. 17 sajandit nimetatakse tihti teadusrevolutsiooni ajastuks. Sellel sajandil jõudis ka kellade valmistamine heale järjele, osati teha märkimisväärselt keerukaid ja usaldusväärseid ajamõõtjaid. Kellade valmistamisel vajalik täpsus kandus üle ka teistele teadus intstrumentide ehitamisele. 19. ja 20. Sajandi sotsialistliku liikumisel oli kaks põhjust: industrialiseerimise ajastul tekkis
Tutvuste kaudu toimis maapiirkonnast saadud põlumajanduslike saaduste ning linnas toodetud käsitöö jms vahetuskaubandus. Osa sugulastest võisid elada isegi linna läheduses asunud linnasarases või ümberkaudsetes külades, millest hiljem kasvasid välja eeslinnad. Eeslinnades elanud maarahva elu oli mitmeid kordi ohtlikum, kui linnamüüri sees elanud inimestel, sest sõja korral hävitati tavaliselt eeslinnade elanikkonna elamud ja põllud. Lähedal asuv Tallinna linnamüür oli ümberkaudsele maarahvale pelgupaigaks. Keskajal säilis maapiirkondades elava maarahvast elanikkonna seas muistne perekonnatüüp kärgperekond. Koos elasid mitu põlvkonda, arvestades muidugi tolleaegset kõrget suremust ja lühikest keskmist eluiga. Ühiskond oli kokkuvõttes üsna noor. Kärgperekonna tüüp hakkas linnas elava maarahva seas teisenema ja muutuma tänapäeva tuumikperekonnaga sarnasemaks
KORDAMISKÜSIMUSED J. Kangilaski ,,Kunstikultuuri ajalugu" 10. klassile lk.7- 89. 1.Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1. Seinamaal: fresko- märjale krohvipinnale kujundatud maal, sakko- kuivale krohvipinnale
KREEKA & ROOMA KUNST I EGEUSE e KREETA-MÜKEENE KUNST / Minoiline kunst (3000-12.saj eKr) 1.Arhitektuur a)suured lossid (Kossos, Phaistos, Hagia Triada) koosnesid suhteliselt paljudest väikestest ja eriilmelistest ruumidest(müüt labürindist Knossoses) värvilised sambad, seinad kivist, laed puust 2.Kujutav kunst a)seinamaalid ja reljeefid hoiduti stililiseerimisest ja sümmeetriataotlusest(Egiptuse stiilist) elav, mänglev ja maaliline laad (nt fresko Knossosest:akrobaadid sõnniga) b)keraamika ere värvirõõm ja dekoratiivsus looduslähedane ornamentika (mereloomad) 3.Levis mandrile Peloponnesose poolsaarele ja edasi põhja poole a) kindlustatud lossid ja linnamüürid Tirynsi linnus ja Müke...
Linnastumine arengumaades: Arengumaades toimub väga kiire linnastumine. See kasvab nii loomuliku iibe kui massiivse sisserände tõttu. Linnades toimub industrialiseerumine ja ülelinnastumine. LINNADE LAIENEMINE JA SISESTRUKTUUR: Linnad jagunevad sektoriteks, mis kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest. Vanades ühe keskusega linnades on: Kesklinn ehk ärila Üleminekupiirkond e Agul elamud, kontorid, kauplused, teenindusettevõtted Vana tööstuspiirkond elamu või kaubanduspiirkond Odavad elurajoonid Eliidi elurajoonid Uuskeskus e. Edge City Uus tootmise piirkond jne Väljaspool linnapiiri on eeslinn ja uuslinn. Põllumajandusajastu linn: avalikud asutused (kirik, kool), teenindus (turg), tootmine ja elamurajoonid linna kaitsemüüride vahel. Agul kasvas piiridest välja.
kalastada, parem liikumisvõimalus). Elati 15- 30 liikmeliste kogukondadena. Peamine tegevus oli jaht ja kalastamine. Tähtsal kohal olid ka loodusannid: taimed , marjad juurikad jne. Inimesi maeti asulakohtadesse ja ka põranda alla. Selili välja sirutatult. Hauda pandi kaasa hammastest ja merevaigust ripatseid ning tööriistu ja jahitarbeid. Noorema kiviaja üldiseloomustus – kammkeraamika kultuur (perioodi alguse dateering, asulakohad, elamud ja tegevusalad) ja nöörkeraamika kultuur (perioodi alguse dateering, asulakohad, elamud ja tegevusalad). Noorema kiviaja alguseks peavad arheoloogid keraamika kasutuselevõttu. 1) Kammkeraamika kultuur (4000 eKr, seotud uute hõimude saabumisega Idast) 2) Venekirveste kultuur (ka nöörkeraamika, 3000 eKr, pärit lõunast) Nimetusele andsid aluse nendest aegadest leitud savinõude kaunistusviisid. Eesti vanimad savinõud valmistati savist, millesse oli
olnud.Indiat võib iseloomustada kui keelte ja kommete Paabelit. Suurmogulite dünastia silmapaistvaim valitseja oli Akbar Suur (1556-1605), kes kuulutas end jumala esindajaks maa peal ja kõigi indialaste erapooletuks juhiks.Suurmogulid olid pärsia kirjanduse ja kunsti suured austajad.Laialt levis Tulsi Dasi (1532-1632) poeem ,,Ramayana", kus ta arendas humanismi ideid, kritiseeris sotsiaalset ebavõrdsust ning moraalitust.Arhidektuuris vastandusid bambusest ja kõrkjatest ehitatud lihtrahva elamud ametliku ehituskunstiga, milles domineeris pärsia mõju.Valmis palju monumentaalseid ehitisi,näiteks Taj Mahali mausoleum ja Pärlimosee.Maalikunstis domineeris miniatuurmaal.Abkar Suur rajas 1650.aastal ateljee kus leidsid tööd paljud India kunstnikud,kelle juhendajateks olid pärsia meistrid.Kujunes välja Moguli koolkond, mille taiesed olid aristokraatlikud, ilmalikud ja looduslähedased. Mitmed maalikunsti kookonnad keskendusid süzee valikul rohkem usulistele teemadele,
kalda keskelt voolab Võru linna poole Koreli oja. Vaatlusi raskendas tihe pajuvõsa ja jõkke suubuvad väikesed ojad, mis olid mudased ja millesse oli kerge sisse vajuda. Samuti suured ja tihedad lõikheinaliste(liigini ei suutnud tuvastada) väljad, millest oli raske läbi pääseda teatud lõikudel. Samuti raskendas jõkke kukkunud puud vaatlemist jõe kaldalt. Lõikudel, mille ääres paiknesid elamud või kuhu ulatusid nende hooldatud alad, oli võimalik küll liikuda, kuid seal leidus vaid tavalisi maismaataimi ning enamik alasid olid ka niidetud ja täiesti hooldamatut keskkonda seal ei esinenud. Alad, mis ei piirnenud otsese asustusega, olid kaetud enamasti hügrofüütidega ehk niiskuslembeliste taimedega. Mitmes kohas leidus kalda äärtes ka veesiseseid ja ujulehtedega taimi, näteks kollast vesikuppu Nuphar lutea. Teisi taimeliike käsisitleb pikemalt elustiku peatükk.
aastal. Vaksalihoone pidi tulema kogu liini suursuguseim, kuna sinna rajati keisririigi raudteetavade kohaselt II klassi jaam. 15 Ülipika fassaadiga kompleksi kuuluvad reisijatehoone, väikese torni ja varikatusega nn Imperaatoripaviljon ja ühendav katusealune. Neile lisaks asub jaamahoone ümbruses säilinud ja tänaseks kaitse all olevaid abiehitisi, näiteks: pagasiait, platvormiga kaubaladu, veetorn, depoo, vedurite pöördsild, raudteelaste elamud ja teised väiksemaid abihooned. Haapsalu jaamahoone projekt kinnitati 19. oktoobril 1904, välja arvatud Imperaatoripaviljon, mille teine variant sai heakskiidu alles 28. juunil 1905. Jaamahoone ehitust juhtis suurte volitustega insener Götte, ehitajateks olid kohalikud ettevõtjad. Jaamahoone sai enamasti vaid suurlinnadele omase ülipika perrooni pikkusega 100 sülda (216 m), mis ainulaadse nähtusena oli tervikuna kaetud katusega.
Pelgulinna asum paikneb kesklinnast 3 km kaugusel läänes, piirneb lõunast Paldiski maanteega, idast Kopli kaubajaama ja Kalamaja asumiga, põhjast Pelguranna ja Sitsi asumiga ning läänest Merimetsa asumiga. Pelgulinnas elab ca 14 600 elanikku. Tänapäeva Pelgulinn on mitmesuguse kooslusega elurajoon, mille moodustavad peamiselt 1920. aastate algul ning 1930. aastail ehitatud puitmajad. Sõle tänava ja Merimetsa piirkonna vahel paiknevad 1960. aastail tüüpprojekti järgi ehitatud elamud. Asumis paikneb mitmeid (tööstus) ettevõtteid (Tapa veduridepoo Tallinna osakond, Elion Ettevõtted AS, AS Tallinna Vesi, Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS, Mööblimaja AS), koole (Pelgulinna Gümnaasium, Sõle Gümnaasium, Ehte Humanitaargümnaasium, Ristiku Põhikool, Kurtide Kool), kirikuid (Peeteli kirik, mormooni kirik), raamatukogu, Pelgulinna Rahvamaja, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Tallinna Psühhiaatriahaigla ning hipodroom kui perspektiivne elamu-, äri- ja keskuseala.
name Page 1 of 19 Vahelaed ja põrandad Vahelaed ja põrandad Õpikeskkond: Tallinna Tehnikakõrgkooli e-õppekeskkond Kursus: Ehitustehnika alused - Leena Paap Raamat: Vahelaed ja põrandad Printed by: Leena Paap Kuupäev: pühapäev, 23 oktoober 2011, 14:26 http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 2 of 19 Sisukord Koostaja andmed ja kasutatud kirjandus Vahelaed ja põrandad 6.2 Raudbetoonist monteeritavad vahelaed 6.3 Monoliitsed raudbetoonvahelaed 6.4 Puitlaed 6.5 Põrandad http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 3 of 19 ...
4) bioproduktiivne meri ja siseveed mere- ja mageveekalade kasvamiseks sobivad piirkonnad; 5) hoonestatud maa ehitiste all olev maapind. Siia kuuluvad nii elamud, tööstuspiirkonnad kui ka teed jms infrastruktuur; 6) süsinikdioksiidi siduv maa maapind, mis (tabelis eri pooltel andmed eri allikatest) seob fossiilsete kütuste põletamisel tekkinud süsihappegaasi. Maakera pinna erinevatel tüüpidel on ökoloogilise jalajälje seisukohalt erinev väärtus.
vahel. Arhitekte huvitab ühtse ruumimõju probleem. Sisekujunduses saavad jõuka kodanluse elamud rikkaliku puutahveldise, mille liigendus meenutab arhitektuurilisi vorme. Kohati ulatub tahveldis laeni. Eelistatakse suurte reljeefsete palkidega lagesid, samuti kassettlagesid. 5.3. Lossitüübid vararenessansi arhitektuuris Kõige vanem ja levinum lossitüüp vararenessansi arhitektuuris on range kindlusetaolise üldilmega palatso (palazzo), sest elamud pidid ülikutele ja rikastunud linnakodanlusele ülestõusude puhul kaitset pakkuma. Nii kõrgus Firenzes kolmekorruseline Medicite residents Palazzo Medici (Riccardi) võimsana linna väiksemate elamute kohal. Palatsod ehitati suurtest tahumata esiküljega kividest. Niisugust ehitusviisi nimetatakse rustikaks. Arvestades elupruugist tingitud vajadusi ehitati rustikas sageli ainult korrus ja ülemised korrused tehti tahutud pinnaga kividest
Norra kuningriik on üks suurimaid riike Euroopas, hõlmates kokku 324 219 km2. Lõunapoolseim punkt, Lindersnes, on umbes samal laiusel kui Aberdeen sotimaal ja riidi põhjapoolseim tipp, Nordkapi lähedal, asub juba peaaegu Arktikas.Norra on üks Põhjamaadest Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool. Norra rannajoon on väga liigestatud, tema rannikul on kuulsad fjordid. Kokku rannajoont üle 20 000 km-i. Peale Rootsi piirneb ta Venemaa ja Soomega. Norrale kuuluvad Svalbard ja Jan Mayen, mida peetakse kuningriigi lahutamatuks osaks. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas ja Peeter I saar Vaikse ookeani lõunaosas on Norrast sõltuvad territooriumid ning neid ei peeta kuningriigi osaks. Samuti pretendeerib Norra Kuninganna Maudi maale Antarktikas. Norra on jaotatud 19 maakonnaks. Maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks. Neid on 454.Kaalumisel on haldusreform, mis asendab maakonnad suuremate piirkondadega. Riigi ulatuseks on 175...
aga jäi endiselt värskeks. Punase värvi põhjuseks oli tark kaupmees öelnud olevat vees leiduva savi, mille üle kallaste tõusnud vool võtab lõuna poolt endaga kaasa. Kogu Egiptus näis nüüd muutuvat hiiglajärveks. Suure vulina ja kohinaga võitis tõusev jõgi takistusi, voolas kohtadesse, mis olid varemini kaitstud kõrgemate maaosade taha. Kauemaks ajaks jäi Egiptus üleujutatuks. Nagu saared ulatusid külad ja linnad välja veest, sest inimeste elamud asetsesid ikka kunstlikel või loomulikel kõrgendikel. Liiklemine külade vahel toimus lootsikute abil. PÜRAMIIDID Egiptuse püramiidid kuuluvad antiikaja seitsme maailmaime hulka. Umbes kakstuhat kuussada aastat e.Kr ehitati Egiptuses Gizas kolm püramiidi- Cheopsi, Hafre ja Menkaure, mis olid loodud kolmele Egiptuse kuningale. Neist suurim, valmistatud enam kui kahest miljonist tohutu suurest lubjakivitahukast. Selle ehitamiseks kulus
riidetükk, mis mässiti keha ümber nii, et parem käsi jäi vabaks. · pükste kandmine oli neile nagu ka roomlastele võõras. · jalanõudena enim kasutatud sandaalid · vaesemad elanikud sõid leiba ja jahust valmistatud putru · vahest sekka ka kala, juur- ja puuvilju · jõukamad sõid palju lihatoite · rikas roomlane sõi tavaliselt 3 korda päevas · toitu söödi näppudega nig peale joodi veega lahjendatud veini Roomlaste elamud ja rooma linn · traditsiooniline elamu oli ühekorruseline nelinurkse põhiplaaniga kivist maja · selle keskmes paiknevat ristkülikulist ruumi nimetati aatriumiks · aatrumit ümbritsesid iga külje pealt magamistoad · aatriumi kohalt oli katus avatud, nii, et päevavalgus pääses majja otse ülalt · sissesadava vee tarvis oli põranda keskel väike bassein · aatrium poli omalaadne pere- voi elutuba kus varasemal ajal võõrustati ka külalisi
Savinõud savist, millesse segatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipurdu. Suured teravneva põhjaga padad. Tehti ka liuataolisi savinõusid taldrikud. Kammkeraamika 4000a eKr levis uus arheoloogiline kultuur. Paremini valmistatud savinõud, mis olid kaunistatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mis tehti kammi meenutava hambulise templiga. Kammkeraamika kultuur Lõuna-Lätist Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaal. ASULAKOHAD Asulad jõgede ja järvede ääres. Elamud ridastikku, ukseava veekogu poole. Ritvadest püstitatud koonusekujulised püstkojad. Neoliitikumis püstitati ühtlasi suhteliselt suuri neljakandilisi, postidele tuginevaid hooneid. JAHI- JA TÖÖRIISTAD Varasemaga võrreldes tublisti arenenud. Tulekivist nooleotsad töödaldud ühtlaselt üle pinna, mitte ainult servast. Moondekivimist hoolikalt lihvitud mitut tüüpi kirved ja talvad. MATMISKOMBED Tähtsamad surnud sängitati asula territooriumile. Elamu põranda alla
leiab aset kultuuridevahelises suhtluses, ühe või teise kultuuri ruumikasutustavasid mitte arvestades. Teadvustatakse ju oma kultuuri suhtlusnorme alles siis , kui neid rikutakse. Võõras kultuurikeskkonnas tõlgendatakse teadmatuid eksimusi ruumikäitumises agressiivsuse, ebaviisakuse või ükskõiksusena. Näiteks sakslased tajuvad ruumi kui isiklikku sfääri ja enda "mina" laiendust. Oma ego kaitsmiseks ja varjamiseks on sakslaste elamud kujundatud arhitektuuriliselt nii, et säiliks eraldatus. Seetõttu on majad ümbritsetud aia, heki, põõsaste või puudega. Sakslastele on oluline visuaalne privaatsus. Saksamaal on ehitistes enamasti helikindlad topeltuksed. Ameerikas on seevastu uksed õhukesed ning kerged ja kostavad läbi. Ka on ameerika ja saksa kultuuris suletud ja avatud uksel erinev tähendus. Ameeriklased hoiavad kontorites uksed lahti, sakslased aga hoiavad uksi suletuna. Saksamaal ei tähenda
märtsil kell 00.00) Eesti Vabariigis (v.a välisriikide diplomaatiliste ja konsulaaresinduste diplomaatiline personal ja nende pereliikmed ning välisriigi sõjaväe tegevteenistuses olevad isikud); · isikud, kelle püsielukoht oli Eesti Vabariigis, kuid kes ajutiselt (kuni 1 aasta), viibisid välisriigis; · Eesti Vabariigi diplomaatiliste ja konsulaaresinduste diplomaatilise personali ja nende pereliikmed, kes viibisid loendusmomendil välisriigis; · elamud ja muud elamiseks kasutatavad hooned, neis paiknevad korterid ja muud eluruumid (v.a välisriikide diplomaatiliste ja konsulaaresinduste hooned ja neis paiknevad eluruumid). Loenduseks vajalikud rahvaloenduskaardid koostati digitaalsete vektorkaartidena . Vektorkaardid on ka loendustulemuste kartograafilise esitamise aluseks. Rahvaloenduskaardid ja loendusüksuste kaardidkoostati koostöös firmadega AS Eesti Kaardikeskus ning AS Regio ja kohalike omavalitsustega
Asulad, hooned Asulad paiknesid Asulad paiknesid Asulad paiknesid jõgede ja järvede enamasti jõgede ja kaugemal suurtest ääres. Elati järvede ääres, mõned veekogudest. Majad koonusekujulistes ka mererannal, olid neljakandilised ja püstkodades. väikesaarel. Elamud tuginesid postidel. tavaliselt ridastikku Ilmselt elati taludes. ukseavaga veekogu poole. Lisaks koonusjatele elamutele ka neljakandilised postidel tuginevad
jälgi esemete, maapinnavormide vms kujul [Kalevipoja säng, Vanapagana kivi]. Tuntumad on tekkemuistendid, vägilasemuistendid. Mõistatus - rahvaluule liik, mis annab olendist, esemest, nähtusest või olukorrast varjatud kujul rea tundemärke, mille põhjal see tuleb ära arvata. Koosneb 2 osast : Küsimusest ja vastusest. Nende sisuks on talupoegadele lähedaste mõistete ring - põlutöö, tööriistad, koduloomad, majapidamine, riietus, elamud, loodusnähtused, loomad jms. Müüt - usundiga seotud fantastiline jutustus, mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad ning mis räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtustest jms. [Friedrich Robert Faehlmanni "Koit ja Hämarik" ja "Emajõe sünd" Naljand - rahvaluule liik : lühike, humoristliku või satiirilise sisuga rahvajutt. Sündmustik on valdavalt tõsieluline. Olulisel kohal on liialdused, sõnamäng ja -koomika.
Kreeka ajaloo periodiseerimine: 1. Tume ajajärk( u 1100-800 eKr) * Kreeta-Mükeene kultuuri põhjalik häving. * Osa kreeklasi rändasid segasel ajal üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Ja see piirkond muutus siis püsivaks asulaks ja Egeuse meri muutus Kreeka sisemereks * Samal ajal võeti seal ka raud kasutusele. * Kreeka oli tol perioodil nii Idamaade kui ka eelnenud Kreeta-Mükeene ajajärguga võrreldes üsna vaene ja mahajäätud maa. Ka välissuhted olid 2. Tsivilisatsiooni uus tõus ( u 8.-6. Saj eKr) * Uuteks keskusteks said linnad * Kerkis esile aristokraatia- rikas ja mõjukas ülemkiht * Hakati seadusi üleskirjutama * Tekkisid taas tihedad välissidemed, eriti Idamaadega. Eelkõige foiniiklastega. * U 800 eKr loodi tähestik foiniikia tähestiku põhjal * Iilias ja Odüsseia * Suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd * 7 saj lõp eKr hõberaha * Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa. * 776 eKr hakati pidama Olümpiamäng...
Tema poolestusaeg on kõigest 3,8 ööpäeva. Maapinnast õhku pääsenud radoon hajub atmosfääris sisaldus välisõhus on 10-20Bq/m3. Radooni kontsentratsioon võib ohtlikumaks muutuda kinnisemates ruumides, kus tal ei ole võimalik eriti hajuda. [] RADOON EESTIS Siseõhu radoonisisalduse uuringud 1981-1991.aastal korraldas ETUI ehitusfüüsika osakond esimesed radooniuuringud. Mõõtmised toimusid 400 majas (90% elamud, 10% koolid ja lasteaiad). 72% majadest oli radoonitase alla 100Bq/m3, 4% üle 800Bq/m3. Suurimaks tulemuseks saadi 6700Bq/m3 (Sillamäel). Normeületavaid radoonieraldusi ehitusmaterjalides ei tuvastatud. [] Keskkonnaseire raames toimus radooni uuring ka 1994-1998.aastatel. Selle eesmärgiks oli teada saada üldine radoonitase Eestimaa majades, radooniohtlikumad piirkonnad ja radooniohtlikud hoonete tüübid. Mõõtmised teostati 700 majas (peamiselt elamud).
Siit-sealt on leitud ka kiviaegsete veesõidukite jäänuseid. Nt ventojist (Lääne-Leedu) ja Sarnatest (Läti) on leitud mõlasid. Ruhe ja mõlad ventojist Lääne-Leedus Reed ja suusad Reejalased on teada Soomest Heinolast, neist vanim leid on dateeritud 8000 ema. Sellist kelku vedasid arvatavasti koerad. Soomest ja Lätist on leitud ka suuski, lisaks on suusatajaid kujutatud kaljujoonistel. Soomest leitud reeosade rekonstruktsioon Elamud Varem arvati, et kiviaja elamud olid üksnes ümmarguse põhiplaaniga, praeguseks on aga Eesti naabermaadest leitud jäänuseid ka nelinurkse 15 põhiplaaniga hoonetest. Ilmselt ei erinenudki need väga hilisemast ajast teada olevatest hoonetest. Kiviaja elamute rekonstruktsioone Soomes ja Lätis Püügiala ja kogukond Praegu levinud teooria kohaselt (mis on toodud ära ka Kriiska õpikus) elati aastaringselt nn emakülades, kust korraldati välja püügiretki, mille ajal
Maakera kõrbetes elab üle 1 miljardi inimese. Kõrbealad on hõredasti asustatud. Kõrberahvad on tavaliselt rändava eluviisiga karjakasvatajad, keda kutsutakse nomaadideks. Koos karjaga liiguvad nad värske rohu ja vee otsinguil ühest kohast teise. Kasvatatakse peamiselt kitsesi, lambaid, hobuseid ja kaameleid (parasvöötme kõrbetes peamiselt kaksküürkaameleid). Peatuspaigas pannakse üles suur sõrestiktelk, mis kaetakse pealt riide või loomanahkadega. Sellised elamud kaitsevad nii kuuma kui külma eest, neid on kerge kokku panna ja uues kohas jälle püstitada. Elatakse oaasides ja jõgede ( Niilus, Niger, Amudarja, Sõrdarja ) orgudes. Oaasides, kus vett saab kasutada maade niisutamiseks, on asustus tihe. Niisutatavatel põldudel kasvatatakse otra, nisu, lutserni, riisi, köögivilju (meloneid, arbuuse, aprikoosid, virsikud jne.) jt. Külma talve tõttu ei saa parasvöötme kõrbeoaasides kasvatada puuvilju ja viinamarju
· Roomas kerkisid esile õigustundjad juristid · Roomas kujunes selge juriidiline terminoloogia 82 · Roomlased jõudsid ehituskunstis väga kõrgele. Filosoofia, kunst, teadus · Rooma õigusemõistmist. Nendelt pärineb kogu meie tsiviilõigus · Itaalia elanikud võtsid Kreeka lafabeeri omapoolsete mugandustega üle. Nende variandi alusel kujunes välja ladina tähestik, mida kasutame ka meie · mitmekorruselised elamud 83 · Kreeka ja Rooma kirjandus on olnud eeskujuks paljudele tänapäeva autoritele. · Teater · Ajaloo uurimine · Ehituskunst · Eeposte kirjutamine · Büst rinnakuju · kalender · kaardistamine · Roomas hakati ehitame mitmekorruselisi maju 84 · Usk paljudesse jumalatesse. · Mõlemad armastasid võistlusi, teatrit, vaatemänge · Klassikalised orjanduslikud maad
KUNSTIAJALUGU 1. teema Kunstiliigid Kunstiliigid 1. ARHITEKTUUR · Sakraalarhitektuur ehitised, mis on seotud religiooniga. Nt kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid. · Profaanarhitektuur ilmaliku funktsiooniga ehitised. Tähtsad sõjalised ehitised nt kindlused, linnused linnakindlustused. Lisaks lossid, raekojad, aga ka elamud ja tööstushooned. 2. SKULPTUUR · Reljeefid vaadeldav ühest küljest - kõrgreljeef figuurid on alusmaterjalid kõrgemal - madalreljeef figuurid on alusmaterjalid kõrgemal, kuid vahed kõrguste vahel on väiksemad - süvendreljeef figuurid on uuristatud alusmaterjali · Ümarplastika vaadeldav kõigist külgedest Võib jagada ka
kompaktse hoonestusega olemasoleva või planeeritava territooriumi osa. Maa alad, mille kohta on koostatud linnade ja alevite generaalplaanid, detailplaneerimise projektid, ettevõtete gruppide generaalplaani skeemid, maa-asulate planeerimise ja hoonestamise projektid ning muud planeerimisprojektid, mida ei ole kehtetuks tunnistatud. 20. Selgita mõistet: küla, ehk millised alad kuuluvad küla koosseisu? Küla on väike maa-asula, mille moodustavad üksteisega lähestikku asuvad talud või elamud. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse kohaselt on küla siiski mitte asula, vaid vallasisene territoriaalüksus. Eestis on traditsiooniliselt olnud: sumbkülad valdavalt Lääne-Eestis ja saartel; ahelkülad ja ridakülad Kesk-Eesti voortel ja seljakutel; hajakülad Lõuna-Eestis; tänavkülad peamiselt Peipsi ääres ja mitmel pool mererannikul. Põhja-Eestis on olnud valdavad haja-sumbkülad. 21. Kas küla saab olla tiheasustatud ala?
PILET 1 1) Kiviaja kultuurid (Kiviaja Kolm Kultuuri) Kultuur ja periood Elualad Tööriistad Elamud ja Leviala eluviis Kunda Kütiti koertega Joonaseid ja Kivi, luu, sarv, tulekivi, Pigem rändav Balti- 9000-5000 eKr Henrisid (aka Põtru ja Kopraid), kvarts <^ nendest tehti eluviis, ajastu maad
Lisaistungjärgud peetakse Brüsselis, kus käivad koos ka parlamendi komiteed. 2.5 Vaatamisväärsused Brüsseli tähtsust Põhja-Euroopa ajaloos peegeldab linna arhitektuur, mis ulatub uhketest keskaegsetest tornidest kuni Euroopa valitsusasutuste säravalt postmodernsete hooneteni. Euroopa pealinnas on säilinud mõned Brabanti gootika näited, kuid tähtsaimad on siin leiduvad maailma kaunimad flaami renessanssehitised ning elegantsed klassitsistlikus stiilis kirikud ja elamud. Brüsselis ka mitmeid looduskauneid parke, mida külastada (purskkaevudega ümbritsetud Brüsseli park, Heyseli park, Juubeli park, Mont des Arts ehk Kunstimägi, mägine Leopoldi park ja Ixelles'i tiigid). Atomium 1958. aasta maailmanäituseks ehitatud Atomium on tõenäoliselt tuntuim Brüsseli sümbol, mille tipust avaneb suurepärane vaade kogu Brüsseli linnale. See on terasest ja alumiiniumist aatomimolekuli monument, mida on suurendatud 165 miljardit korda. Atomium
Sotsioloogia kordamine 2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu 1. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika Arengu eeldus 1: tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise • Töö = algne universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna • Tööjaotus => vilumus, uued tehnoloogiad, spetsialiseerumine => tööviljakuse kasv, aga ka rutiin, ühekülgsus • Rahvusvaheline tööjaotus => efektiivsus + lõputu kasvumasin: konkurents, tööjaotuse süvenemine, toodangu mahu kasv, laienemine uutele turgudele, tootmise ümberkorraldamine, madalamad hinnad (prognoosis Inglismaa arengut) Arengu eeldus 2: vaba turukonkurents, majanduse eneseregulatsioon • Vaba konkurents kui majandusliku arengu mootor – • Vabanemine riigi seatud piirangutest majandusele • Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg (turu eneseregulatsioon e n...
· Roomas kerkisid esile õigustundjad juristid · Roomas kujunes selge juriidiline terminoloogia 82 · Roomlased jõudsid ehituskunstis väga kõrgele. Filosoofia, kunst, teadus · Rooma õigusemõistmist. Nendelt pärineb kogu meie tsiviilõigus · Itaalia elanikud võtsid Kreeka lafabeeri omapoolsete mugandustega üle. Nende variandi alusel kujunes välja ladina tähestik, mida kasutame ka meie · mitmekorruselised elamud 83 · Kreeka ja Rooma kirjandus on olnud eeskujuks paljudele tänapäeva autoritele. · Teater · Ajaloo uurimine · Ehituskunst · Eeposte kirjutamine · Büst rinnakuju · kalender · kaardistamine · Roomas hakati ehitame mitmekorruselisi maju 84 · Usk paljudesse jumalatesse. · Mõlemad armastasid võistlusi, teatrit, vaatemänge · Klassikalised orjanduslikud maad
Oru Toila vallaga, Sompa Jõhvi vallaga ning Viivikonna ja Sirgala asum Vaivara vallaga. 4. oktoobril 1952 avatud Kohtla-Järve kaevurite kultuurimaja Kohtla-Järve on noor linn (linna staatuse sai 15. VI 1946) ja seetõttu on siin suhteliselt vähe arhitektuuri- ja ehitusmälestisi. Arhitektuuriliselt huvitavaimad hooned asuvad Järve linnaosas: 1920.–30. aastail põlevkivitööstuse töölistele (Hädaküla) ja teenistujatele ehitatud paekivist elamud (Siidisuka) ning ühiskondlikud hooned – 1938 ehitatud õigeusu kirik, 1939 valminud funktsionalistlikus stiilis algkool ja stalinistliku arhitektuuri hulka kuuluv kultuurimaja (valmis 1953). Teise maailmasõja eelne ja järgne linnaplaneerimisstiil erinesid teineteisest oluliselt. Enne ja vahetult pärast sõda järgiti aedlinna põhimõtteid: rühmadena rajatud kuni 2-korruseliste elamute vahelisel alal oli igale korterile ette nähtud aia- või köögiviljamaa. 1950.–60
Vanem rauaaeg Eelrooma ja rooma rauaaeg: perioodi nimetus, töö- ja tarberiisted, elatusalad, ühiskond, matmiskombed. Eelrooma ja rooma rauaaeg: ( u 500 eKr-50 pKr) oli sõdateta aeg perioodi nimetus- tööriistad olid rauast töö- ja tarberiisted- Rauast, pronksist ehted kivi jäi tahaplaanile elatusalad- põllu harimine, karjakasvatus, käsitöö areng, kalastus, küttimine, korilus ühiskond- asustus kaugenes veekogudest. Eluviis oli paikne. Elamud olid nelinurkse põhiplaaniga palktared. matmiskombed- tarandkalmed + põletusmatus + arvukalt ehetest hauapanuseid PILET 11 Foiniikia Asend ja looduslikud olud ning nende mõju elatusaladele. Linnriigid. Kartaago ja Puunia sõjad. Tähestiku kujunemine ja mõju teistele tähestikele. Asukoht Vahemere idarannik - suhteliselt kitsas kuid küllalt mägine, viljakas ala. Vihma sajab piisavalt, põldu hea harida.
linnarahvastiku juurdekasvu nimetatakse ülelinnastumiseks. 2.7 Linnade laienemine ja sisestruktuur Linnad jagunevad sektoriteks, mis kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest. Vanades ühe keskusega linnades eristatakse järgmisi linnaosi: 1) kesklinn ärila, kus ülekaalus on kaubandus ja kontoripinnad; 2) üleminekupiirkond agul; segahoonestus, kus valdavad ümberehitatud teenindushooned, kontorid ja elamud, soositud elamispiirkond; 3) vana tööstuspiirkond 4) madala maksumusega elamurajoonid; 5) kõrge maksumusega (eliidi) elamurajoonid; 6) uuskeskus; 7) uus tootmise piirkond, nt lennujaama juures; 8) uus (raske)tööstuspiirkond; 9) vanad ja uued keskklassi elamurajoonid; 10) eeslinn, vaid eliidi elumajad (suburb); 11) regeneratsiooniala endises agulis või tööstusalal.
enne meie aegse 3. ja 2. sajandi alguse arhitektuurist. Võime siiski arvata, et tollane arhitektuur oli lihtsalt eeletapp sellele, mis hiljem järgnes. Vaadates Pompeji ja Herculaneumi varemeid, hakkab esmajärjekorras silma eeskujulik tänavatevõrk (pilt 2) ja kanalisatsioon. Majades oli veevärk ja keskküte (kuuma õhuga). Vaadates kodanike maju, siis elati ühepereelamutes, mis algselt olid välja kujunenud etruskide elamutest (pilt 3). Pompeji rikaste elamud on nende edasiarendused, mida on juhtinud eklektitsismi vaim, mis on ühendanud väga erisuguseid elemente ja stiile nagu näiteks itaalia aatrium ja hellenistlik peristüül kuulsas Vettiuste majas. Ühiskondlike hoonete nagu näiteks termid, 3 stiilimuutusi vabariigi ajast keisririigi aega vaadeldes saab kiirelt selgeks, et vabariigiperioodi ehitistes
Augustus ja Traianus veel oma keiserlikud foorumid. Panteon- jumalate tempel. Kanalisatsioonisüsteem juhtis reoveed Tiberisse. Termid avalikud saunad. Nendest kujunesid puhkeasutused, ka vaestele. Korruselamud odavad, varem puust, siis kivist. Üürimajad vaeste majutamiseks. Allkorrusel poed, töökojad, söögikohad. Üleval üürikorterid. Ehitatud kiirustades, ohutusnõudeid järgimata. Palju leidus Ostias. Aatriumelamud rikaste mugavad ja madalad elamud. Pompei Lõuna-Itaalias. 79. aastal mattus vulkaanilise tuha alla, leitud kivistunud inimesi, loomi. Olemas olid kõik linna heaolu ja kultuuritaseme tunnused, kuig tegu oli väikelinnaga. · Ehituskunst: vabariigi ajal kivist teed ja sillad, aveduktid(varustasid linnu joogiveega). Monumeltaalsed veejuhtmed. Põrandaalused küttesüsteemid. Võeti õppust Kreeka ehitusknstist, keisririigi ajal saavutati tipp, mis kõrgemal tasemel kui Kreekas.
Ugala koduks Koidu seltsimaja. Uus teatrimaja valmis Viljandis 1981. aastal. Tollal oli see Baltikumi uhkeim teatrimaja. 8 3.4 Muud vaatamisväärsused · Trepimägi On rajatud 19. sajandi lõpus ja 20 saj. alguses linna ja järve vahelise ühendustee parandamiseks. Trepp on viiejärguline ja sel on 158 astet. Trepimägi on rekonstrueeritud 1991 aastal. Trepimäe äärde jäävad kunagiste linna kaupmeeste ja rikkamate linnakodanike kaunid elamud · Viljandi muuseum Muuseumile pandi alus 1878. a. seoses Viljandi lossivaremetes alustatud arheoloogiliste kaevamistega. Alates 1942. a. asub linna ühes vanimas kivimajas - vanas apteegihoones, mis ehitati 18. sajandil. Sellest ajast on säilinud välisuks, mida ilustavad vaskne lukuplaat ja koputi. Muuseumis võib näha muinasaja, keskaja ja tänapäeva tutvustavaid eksponaate, nagu ordulossi makett, muistse sõdalase rekonstruktsioon, täismõõdus rehetoa makett
1. Nimeta tähtsamad kunstiliigid ja nende jagunemine? I ARHIDEKTUUR- 1) sakraararhidektuur(kirikud, kabelid, moseed, templid) 2) profaanarhidektuur(lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud) II SKULPTUUR- 1) reljeefid(kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef) 2) ümarplastika. Skulptuur jaguneb ka: vabaplastika, monumentaalplastika ja ehitusplastika. III MAALIKUNST- 1) seina e. monumentaalmaal(fresko-ja sekotehnikas) 2) tahvelmaal 3) raamatu e. miniatuurmaal 4) mosaiikmaal e. vitraazikunst IV GRAAFIKA- 1) kõrgtrükk 2) sügavtrükk 3) lametrükk V TARBEKUNST- 1) keraamika(savist esemed) 2) metallehistöö 3) klaasikunst 4) nahkehistöö 5) tekstiil 6) puitehistöö 2. Millised olid üldse esimesed maalid, skulptuurid ja arhidektuurialged? Leiukohad? Kõige esimesena hakati skulptuure tegema, seejärel koopamaalid(10-15000 eKr.) Arhidektuurialged- Inglismaal Stonehenge'is, Menhir Lääne-Saksamaal(u 200...
Linnavärav oli kolmeosaline - umbes nagu kunagi meie Harju värav - kahe sisehoovi ja kolme uksega. Värava taga olid kaks torni. Siit algas kitsas tee linna üles, mis oli ääristatud linnamüüri vastu ehitatud lihtsa plaaniga töökodadest ja elumajadest. Igas majas olid vihmavee kogumise tsisternid, kuna vist vesi oli linnas üsna suureks probleemiks. Linna keskel oli Töökojad ja elamud agoraa sügava nelinurkse veetsisterni ja väikese sammasteta templiga. Agoraast põhja jäi prütaneion - riikliku koldetule asupaik. Agoraast lõunas oli suur tempel (10x6,5 m), mis oli ilmselt pühendatud Eileithyiale. Lato avastati 19. saj. keskel. Süstemaatilised väljakaevamised Latos algasid 1899-1901. vaade prütaneionile 9 Knossos
miljoni elanikuga riigi hõimupilt on kirev. Hõimud eristuvad silmnähtavalt: nende päritolule viitavad soeng, kehamaalingud, ehted, käitumismaneer, geograafiline asukoht, keelekasutus jms. Asjatundlik kõrv eristab hõimlaste kõnemaneeris tänapäeval ligikaudu 200 dialekti. Etioopia hõimud kannavad tänini huuleplaate, seavad soenguid savi ja sulgedega ning armistavad end ilu nimel. Etioopia on kontrastide maa - inimesed on kas rikkad või väga vaesed ja keskklass justkui puudub, elamud on kas meie mõistes majad või siis omalaadsed hurtsikud. Tänapäeval saavad seal eurooplase jaoks kokku otsekui mitmed ajastud. Pealinna Addis Abeba ehk n-ö uue linna modernne lennujaam ja selle ümbruses olev rikaste rajoon viitab tänapäevale. Sama linna argipäeva tänavapilt sobiks justkui nõukogude aja Eestisse, mil sõideti ringi valdavalt Ziguli- laadsete sõidukitega. Etioopias konkureerivad nende valdavalt helesiniste Zigulidega teedel küll
seisundi hinnangu alusel, protsentides. - Füüsilise vananemise teoreetiliseks piirsuuruseks loetakse 70%, mis tähendab, et hoone on oma ressursid ammendanud ju kuulub lammutamisele. Piirvananemist mõjutavad: - Kasutatud ehitusmaterjalide kvaliteet - Läbiviidud remontide sagedus ja kvaliteet - Hoone ekspluateerimise kvaliteet - Hoone tühiseisu pikkus. Hoone moraalne vananemine - Seisneb selles, et aastatega hoone minetab oma esialgse kasutusotstarbe. Elamud ei rahulda enam inimeste vahepeal kasvanud vajadusi. - Moraalse vananemise hindamisel võrreldakse antud hoonet sama tüüpi täisväärtusliku etalonhoonega - Moraalne vananemine kõrvaldatakse hoone rekonstrueerimisega. Hoone kasutuse jääktööiga - Hoone ja tema tarindite kasutuse veel järelejäänud tööiga, ehk lühemalt jääkiga, hinnatakse nende füüsilise vananemise ja nn aastase amortisatsiooninormi järgi,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
