Too oma arvamuse kinnitamiseks näiteid. Ei olnud. Näiteks on Tartu rüüstamine ja vallutamine (1030-1061a.) venelaste poolt. 4. Iseloomusta eeslaste elu-olu 12. sajandil. Eestlased olid suhteliselt pikkakasvu ja heledapäised. Riided olid valmistatud villasest riidest ja mehed kantsid nahkvesti. Peamine riie oli siiski tekstiil, mida kaunistavad ehted, nt rinnanõelad, rinnakeed, sõlg või pronkstraadist spiraalkeed.Tarbeesemete hulka kuulus ka nuga. Elamud sarnanesid varasema perioodi omadele. Majad olid üheruumilised kerisahjuga nurgas. Lisaks olid majapidamise juures veel laut, ait jm. Enamasti tegeleti ikka põllundusega ja karjakasvatusega. Naised tegelesid ka käsitööga nt kootud vaibad. 5.. Selgita mõisted: aletamine Algeline põlluharimise tüüp, kus mets raiuti maha, puudel lasti mõnda aega kuivada, seejärel põletati ja tuhka külvati seemned. arheoloogia ehk muinasteadus.Ajaloo teaduseharu, mis käsitleb muististe põhjal
Eripärakuivendustöid soistel aladel, niisutuskanaleid alamjooksudele, haritavat maad laiendati, kaasnes viljatuks muutumine, savi, avatus(kauplemine, sõjad, rüüsteretked) Sumerite linnriigid Templiühiskond temple umber koondunud kogukond, mis moodustas linna. Linna ümbruse maavaldused kuulusid jumalatele, mida juhtisid preestrid. Inimest peeti jumala orjaks. Karistuseks tuli uputus, näg, vaenlased. Linnadehitati savitellistest kindla plaani järgi. Väljaspool müüri lihtrahva elamud Leiutisedesimesed linnaehitajad, niisutus ja kuivenduskanalid, ratas, vanker, mõõdud kaalud, seadused, eepos Sumerite hävingnende tugevaim kuningas vallutas sumerid, pani aluse akadi riigile. Sumerid sulasid ühte ja kadusid ajaloost. Semiidid arendasid sumerite kultuuri. Semiidi rahvaste rigid Akadi riik(23402160)peale sumerite vallutamist jõudis SargonI Vahemere rannikuni. Sargon oli I Mesop. Ühendaja ja impeeriumi rajaja.
saj. lõpust võeti kasutusele hobused (P: kapjade rautamine ja rangide kasutuselevõtt) · 10.saj. ratasadra leiutamine = künnab sügavamalt, mis tõi kaasa saagikuse kasvu + hobustega töö kiirem · põllukultuuride sortiment sõltus piirkondadest ja klimaatilistest tingimustest · karjakasvatus oli kuni varakeskaja lõpuni vähetähtis (P: ei suudetud loomi ületalve pidada ja tapeti enamasti sügisel) = sõnnikut vähe = mõju saagikusele · Talupoegade elukvaliteet oli madal: elamud tavaliselt üheruumilised, muldpõrandaga ja ilma korstnata (need hakkasid levima alles 11.saj.) mööblit vähe peamiseks toiduks teraviljatooted, kaunviljad ja juurikad. Liha söödi vähe riided tehti tavaliselt linasest või villasest kangast ise.
ratsavägi ja jalavägi Raskerelvastuses jalaväelane kiiver, kilp, oda Kergelt relvastatud mehed vibu, ling Armeesse kuulusid ka insener-tehnilise väeosad, kes ehitasid linnapiiramisseadmeid jms 10. Kirjelda elumaja Mesopotaamias Linnas olid kitsad ja kõverad tänavad, mille ääres seisid külg, külje kõrval lameda katusega ühe- ja kahekorruselised põletamata tellistest majad Tänavale avanesid vaid poed Paljud elamud olid ruumikad ja hoolikalt ehitatud Nelinurkne siseõu, kust pääses tubadesse. 11. Võrdle Egiptuse ja Mesopotaamia kunsti Egiptus Mesopotaamia Arhitektuur-materjal oli kivi, hauakambrid, Arhitektuur- materjal savi või sissetoodud templid tellised. Skulptuur- istuv, jalad koos, käed põlvedel, Templid- keerukas kompleks+tsikuraat
TEOTIHUACAN PRESENTATION NAME Company Name Me rilyn R a ie nd 1 1 C Üldiselt · Asub KeskAmeerikas, Mehhikos, 50 km Mexico linnast kirdes, kuival lavamaal · Hääldatakse Tay-oh-tee-wha-kahn · Linna hiilgeaeg 56 sajand · Mehhiko üks saladuslikum kultuur · 1520 a avastas varemed hispaanlane Hernan Cortes · Tänapäeval on teadmata, kes ehitasid selle linna, mis keelt seal kõneldi ning mis on linna pärisnimi, nime Teotihuacan andsid Asteegid · Esimene metropol Ameerikas · Linnas umbes 2600 peaehitist · Rangelt planeeritud ühiskond · Linnaelanikke hiilgeajal ~250 000 · Linna ala ~ 83 km² · Palverändurite ja kaubavahetajate meelispaik Elamud · R uum ika d ts e re m o o nia vä lja kud · Üh e ko rrus e lis e d ko rte rid , üld jo o nte s va lg e d (kip s ig a ka e tud ) ja a ke nd e ta , ka e tud vä rvilis te s e ina m a a ling ute g a · Ma ja d e l o li is e g i ä ra vo o...
· 1958 - Tõraveres algab ehitustöö. Alustatakse 1.5m teleskoobi projekteerimisega. · 1958 - Aktinomeetriajaama baasil moodustatakse atmosfäärifüüsika sektor, juhatajaks saab Juhan Ross. · 1961 - Osa astronoomiasektorist alustab tööd Tõraveres. · 1963 - Valmib peahoone. Paigaldatakse esimene 50-cm teleskoop. Alustatakse aktinomeetriajaama ehitamist Tõraveres. · 1964 - Astronoomid kolisid Tõravere mäele, kus olid valmis saanud esimesed elamud, katlamaja ja peahoone. · 1964 - Moodustatakse rahvusvaheline helkivate ööpilvede andmetöötluskeskus. · 1964 - 14. septembril toimub Tõravere observatooriumi pidulik avamine koos F.G.W. Struve nime omistamisega. · 1965 - Hakatakse tegema mõõtmisi uues Tõravere aktinomeetriajaamas, mis peagi läheb üle ilmateenistuse alluvusse. · 1966 - Moodustatakse helkivate ööpilvede töörühm, juhataja Charles Villmann. · 1967 - A
sadamasse. Selle ääres paiknesid kõik tähtsamad ühiskondlikud hooned nagu Suurgildi hoone, Mustpeade vennaskonna hoone, Olevi ja Kanuti gildi hooned. Kuidas paigutati elamud tänava äärde keskajal? Keskajal paigutati majad linnamüüri sisese maa-ala kitsuse pärast vahetult üksteise kõrvale. Osadel hoonetel on lausa ühine vahesein (Näiteks: nn ,,Kolm Õde" Pikal tn.). Kus asub Taani kuninga aed? Taani kuninga aed on
merepinna. Taotletaval mäeeraldisel puudub asustus, territooriumi läbivad metsakvartaleid eraldavad metsasihid. Piki territooriumi lõuna-, kagu- ja kirdepiiri kulgeb kohalik kruusatee, millelt karjääri keskossa suundub metsasihte ühendav tee. Territooriumi põhja-, kirde- ja kagupiiridega külgenvad naaberkinnistud. Mäeeraldisest lääne suunas paralleelselt mäeeraldisega ligikaudu 2,5 km kaugusel asub Tallinn Tartu maantee ja põhja suunas Mäeküla Koeru maantee. Lähimad elamud asuvad territooriumi kagu-, kirde- ja läänepiirist 350 400 m kaugusel. Kärjääriga piirneval aktiivse reservvaruga alal on põllumaa. Kaevandatava mäeeraldise piirides puuduvad rajatised, mida kaevandamine võib kahjustada (elektriliinid, sidekaablid, vee- või gaasitrassid) 2) Geoloogiline iseloomustus Kavandatud karjääri territooriumil paiknevad Alamsiluri Raikküla lademe Mõhküla ja Imavere kihistud, mis on kaetud Kvarternaarisetete kihiga. Ehituskivi lasund lasub 1,5 -5
Nikita Sergejevitš Hruštšov Koostas: Kerttu Volk 12.c Sisukord Sissejuhatus Nikita Sergejevitš Hruštšov on sündinud 15.aprill 1894 Kurski kubermangus, Kiievis, aga ta pidas oma sünnipäeva 17.aprillil ja uskus, et ta on tol päeval sündinud. Hruštšov suri 11.september 1971 Moskvas, oma viimase...
3. Demootne kiri (rahval) 18. Mesopotaamia eluolu Kuninga võim oli piiramatu 15. Egiptuse arhitektuur ja kujutav kunst Mesopotaamias oli linnatsivilisatisoon. Kitsad kõverad tänavad, Algeline püramiid mastaba, pärast seda Dzoseri astmikpüramiid, küllaltki ruumikad elamud, põletamata tellistest majad ühe- ja siis murd- ehk kaldpüramiid ning siis Cheopsi püramiid. Karnaki ja kahekorruselised. Luxori templid. Püloon- värav+ sambad mõlemal pool. Mehel oli võim naise üle; naistel polnud sõnaõigust Sammasõu (peristüülõu)- pealt avatud. Hüpostüülõu- pealt kaetud Ühiskondlik kihistatus Sekos- templi pühamu- seal oli jumala kuju ja seal käisid vaid Kuriteo sooritajale oli karistuseks sama tegu.
Metsamaa - Metsamaa on puidutoorme kasvatamiseks kasutatav maa, mis toodab toorainet nii ehitiste ja mööbli valmistamiseks kui ka kütteks. Karjatatav maa - Karjatatava maa alla kuuluvad alad, millel karjatatakse kariloomi, siia kuuluvad nii hooldatavad kui looduslikud karjamaad ning preeriad; inimesele tagab see valdkond liha, villa ja piima. Hoonestatud maapind - Hoonestatud maapind on ehitiste alla olev maapind, kuhu kuuluvad näiteks elamud, tööstuspiirkonnad, teed ja teised infrastruktuurid. Ökoloogilise jalajälje kuus tüüpi Süsinikdioksiidi siduv maa - Süsinikdioksiidi siduv maa on maa-ala, mis seob fossiilsete kütuste põletamisel tekkinud süsihappegaasi. CO2 satub atmosfääri mitmel viisil, looduslikud viisid on näitaks metsapõlengud, vulkaanid ning loomade ja mikroobide hingamine. Bioproduktiivsed mere ja sisevete alad - Bioproduktiivse mere ja sisevete alla kuuluvad
Kas massiimigratsioon rikkastab või ohustab Euroopat? Aeg ajalt tuli inimestele praktiliselt üle maailma regioonides ohutus eesmärkidel jätta omad elamud ja sööstma teistesse elukohtadesse, et möönuma jälitustest, sõjalistest konfliktidest ja poliitilisest vägivallast. Ei või olla täpset vastust selle kohta, kuidas põgenikud mõjutavad Euroopat, kas nad lõhestavad teda või teevad paremaks. On vaid arvamused. Mina oma korda püüan argumenteerida ja kinnitada faktidega oma seisukohta. Minu seisukoht on selles, et suur põgenike arv Euroopas viib selle või teise riigi kultuuri kaoseni
1930. Aastatel arenes kohviku- ja restoranikultuur, hakati lugu pidama sportlikest eluviisidest. Regulaarne laevaliiklus viis soovijad Soome, Rootsi ja Saksa-, Prantsuse- ja Inglismaale. Levinud oli puhkuse veetmine kuurortlinnades. 3. Mis muutus inimeste igapäevaelus ja mis neid muutusi põhjustas? Linnades ehitati terveid uusi linnajagusid kuhu rajati modernseid elamuid. Ka maal kerkisid moodsad elamud. Vahetati välja kodusisustus, tavaliseks muutusid kodumasinad. 4. Kas 1930. Aastate olustikust võib leida ühisjooni rohkem 20.sajandi alguse või lõpu olustikuga? Põhjenda oma arvamust. Lõpu olustikuga, taasiseseisvumise järel inimeste elujärg paranes, osteti kodumasinad, kodusisustust jne. KT KÜS 1. Daatumid 24. Veb 1914 - Iseseisvus 02. Nov 1920 Tartu Rahu 15. Juuni 1920 - I põhiseadus 1. Dets 1924 kommunistide riigipöörde katse
KESKAEG X klass Keskaja dateering ja 3 perioodi-lääne-rooma riigi algus476a.pKr kuni ameerika avastamine1492,reformatsiooni algus1517,madalmaade revolutsioon või inglismaa kodusõda1640; vara-,kõrg-,hiliskeskaeg.Varakeskaeg: Frangi riik-tekkis 5.saj peale lääne-rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid gallia;Chlodovech-kuningas(suguvõsa nimi Merovech),vallutas gallia/rajas riigi,võttis vastu ristiusu,surma järel laguneb ühtne riik,võim majordoomustele;Karl Martell-714 Pippini järeltulijaks,loobub majordoomuse nimetusest->frangi hertsog,purustas POITIERS lahingus araablased,sadulajalused;Pippin lühike-751,pani aluse paavstiriigile756;Karl Suur(768-814)-rooma geisriks800,kultuuri tõus e. karolingide renessanss,soosis haridust;Verduni leping(843)-K.Suure pojad jagasid riigi lääne-frangi(prantsusmaa),ida-frangi(saksamaa),lõuna-frangi(itaalia).Feodaalkord e. läänikord-kuningale kuulus võim kogu kuningriigis,ta jagas aadlikele/feoda...
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Lily Krassovski 10BH KODUKOHT Referaat Juhendaja: Reet Sai Signe Traumann Pärnu 2014 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................... 3 1pärnu linna ajalug............................................................................................. 3 1.1. Vana ja uus pärnu ...................................................................................3 ........................................................................................................................ 4 1.2.19. Sajand ja 20. Sajandi algus.................................................................4 2.vaatamisväärsused......................................................................................... 5 ...
6 Alvar Aalto; Paimio sanatooriumi jaoks tehtud kõige esimene ühest-tükist seljatoe ja istmeosaga tool. Kesk-sajandi pööre Pururikas, nagu sõjajärgne Ameerika oma kodanikele püüdis näida kõikjale kõrguvate pilvelõhkujate ning massimeedia abil, ei tähendanud aga otseselt ühiskonna heaolu paranemist. Progressi nimel heideti kõrvale Viktoriaanlikud massiivsed ning tahedalt ehitatud elamud, et lasta vohada korrapärasel ja kokkusurutud eeslinnadel. Noored pered vahetasid kõrged laed, pööningud ja suured terrassid iseseisvuse vastu, mida neile võimaldas pisike, veerandi- hektariline krunt eeslinnas. Kümne suure toa asemel olid neil mõned väiksed. Igal ruumil pidi olema rohkem kui üks funktsioon, nagu ka nendes paikneval mööblil. Esimest korda hakati tootma sisustust, mis rahuldasid moodsa elu vajadusi. Sõna ,,multifunktionaalsus" sai käibefraasiks.
1930.aastatel arenes kohviku- ja restoranikultuur hakati lugu pidama sportlikest eluviisidest. Regulaarne laevaliiklus viis soovijad Soome, Rootsi ja Saksa-, Prantsuse- ja Inglismaale. Levinud oli puhkuse veetmine kuurortlinnades. 3. Mis muutus inimeste igapäevaelus ja mis neid muutisi põhjustas? Linnades ehitati terveid uusi linnajagusid kuhu rahati modernseid elamuid. Ka maal kerkisid moodsad elamud. Vahetati välja kodusisustus, tavaliseks muutusid kodumasinad. 4. Kas 1930.aasate olustikust võib leida ühisjooni rohkem 20.sajandi alguse või lõpu olustikuga. Põhjenda oma arvamust. 20.sajandi lõpu. Inimeste elu läks palju halvemaks.
Oli sõjateenistuse kohustus. 14-16. sajandil Rahvaarv kasvas ja asustus tihenes. Talupoegade liigendus: adratalupojad, üksjalad, maavabad talupojad, vabatalupojad. Alamasse kihti kuulusid: vabadikud (eriti vaesed palgatööl talupojad), sulased, teenijad, orjad ehk träälid. Viljanõudluse tõttu kasvas ruttu mõisate arv ning lisandus mõisateo kohustus. Kujunes välja sunnismaisus. Hiljem kujunes välja pärisorjus. Elamu Elati suitsutaredes või ka rehetaredes. Elamud olid männi- või kuusepuidust ja õlgkatusega, majas oli vaid üks suur lihtsalt sisustatud ruum: laud, pingid, magati õlgedel. Talveks toodi loomad tuppa sisse. Riided Riided olid linased ja sirge lõikega. Kanti keepe ja vöösid, millel oli peale kinni hoidmise funktsiooni ka usuga seotud tagamõte. Naised kandsid rätikuid ja rinnas sõlgesid. Tööriistad Maa harimisel kasutati ikka veel kolmeväljasüsteemi. Tööloomadena kasutati hobuseid ja härgi. Tööriistad olid puust. 5
oli puhas reaalsus. Asutajaliikmeid oli kokku 10, põhiteoreetikud olid Theo van Doesburg, Pieter Oud ning Piet Mondrian. Nende loodud vähestest hoonetest on kõige kuulsam Gerrit Thomas Rietveldi projekteeritud Schröderi maja Utrechtis, mis oli juba väga lähedal funktsionalistlikule arhitektuurile. Üks de Stijli asutajatest, J: J: P: Oud lõi suurepäraseid funktsionalistlike hoonete näiteid, nagu Kiefhoeki asula ja Hoek van Hollandi elamud. Eesti tähtsamateks funktsionalistideks võiks nimetada Olev Siinmaad, Anton Soansi, Herbert Johansoni ja Edgar Johan Kuusikut, põhilielt kavandati eramuid. Soomes ehitati palju funktsionalistlikke esindushooneid, tugevamad fukntsionalistid olid Alvar Aalto, Erik Bryggmann ja Paul E. Blomstedt. Igal juhul oleks vale arvata, et funktsionalistliku hoone vorm tekib praktiliselt iseenesest. Nagu varemgi, on sellesli stiilis selge, lihtsa, funktsionaalse ja seega hea
Postmodernistlik arhitektuur. - Postmodernistlikuarhitektuuri defineerimisel kasutab Jencks mõistet topeltkodering: see seisnebmodernistlike tehnikate kombineerimises varasemate traditsiooniliste tehnikate ja stiilidega, mille abil arhitekt püüab inimestega suhelda. Arhitektuuri olemus - Arhitektuur on oma kõikjaolus unikaalne kunstivaldkond. Sünnist surmani ümbritsevad ja suunavad inimesierinevad ehitiste tüübid: kirikud, elamud, kontorihooned, kaubamajad jne. Arhitektuuri kaudu ilmnebinimese tahe muuta oma ümbrus tähenduslikuks, mõtestada teda ümbritsevat keskkonda. Tihtipeale peegeldub arhitektuurilises übruses erinevate rahvastikugruppide poliitiline või majanduslik tähedus arhitektuur väljandab siis ka elanikkonda hierarhiat, inimest poliitilist positsiooni või suhet võimuga (loss versus talupoja elamu). Ühel või teisel asjastul kasutatavad
Eluhooned jagatakse funktsiooni ja tähenduse järgi: -olema püsivad(mittelibisevad) -asukoha j.-välis- ja sisesinad (on hoone osad, mis jaotavad hoone korrusteks. Oleneb 1-korteritüüpi elamud(eramud, kaksikelamud, ridaelamud, vaipelamud,ühe-ja mitmesektsioonilised elamud, koridoritüüpi asukohast{keldrivahelagi[on kelderkorruse ja 1 korruse
teine suvivili ja kolmas kesas.Loomapidamine-veised,hobused,lambad,kitsed,sead, kanad.Küttimine,kalapüük-põdrad,metssead,kitsed,jänesed jne.kalapüük sisevetel.Metsmesindus Käsitöö areng-ise valmistati oma tarbeks(raua tootmine ja töötlemine.rauatootmiskeskused-virumaal ja põhja-saaremaal.relvasepad.hõbe ja pronksehted.,savinõud(potikeder) Kaubavahetus-tihedam liivlaste,soomlaste,karjalastega. Vahetuskaubandus.vahenduskaubandus-kaup ka edasimüügiks.kaubeldi hõbemüntidega. Elamud ja külad-rehielamu. Sumbküla-kõik tihedasti koos, ridakülad-, hajakülad-üksteisest kaugemal. Kihel-ja maakonnad- 45 kihelkonda, 8 maakonda-Virumaa,Rävala,Järvamaa,Harjumaa,Läänemaa, Saaremaa, Ugandi,Sakala.(Alampois,Nurmekund, Mõhu,Vaiga.) On märke mk-de ühistegevusest. Rahvakoosolekud ja ülikud.-kasvas varanduslik ebavõrdsus. -Suhted naabritega- üldiselt rahumeelsed.aegajalt rööv- ja sõjakäigud. Sõjaline tase- Malev-
Maalidel näeme rahulikke inimesi istumas, seismas, jalutamas maastiku või pargi taustal. Täies pikkuses kujutatud figuurid mõjuvad puiselt kuid elegantselt, õrna õhulise pintslitöö ja varjundirohke koloriidiga on loodud lüüriline, unistuslik meeleolu. 13.Eesti barokk- Tsiviilehitisi püstitati kõige rohkem Narvas, mis oli Rootsi ajal Eesti tähtsaim linn. 1659 a. tulekahju järel ehitati uued hooned ühtses hollandipärases barokliku klassitsismi stiilis. Elamud olid kõrge sadulkatusega ja pikema küljega tänava poole. Paljudel majadel olid raidkivist ornamentikaga kaunistatud portaalid. Saj. lõpul liigendati jõukamate majade fassaadid pilastritega. 17saj. on säilinud Kuressaare raekoda ja vaekoda. Barokkstiili silmapaistvaim puunikerdaja 17saj. 2 poolel oli Christian Ackermann, kes on teinud nt. Tallinna toomkiriku altari ja kantsli. Kadrioruloss. Barokkstiil oli eeskujuks jõukamatele baltisaksa mõisnikele oma härrastemajade ehitamisel, nt
Majandus Eesmärgiks rahuldada inimeste vajadusi, piiratud ressurside tingimustes. Majandusressursid e. tootmistegurid: 1. Maa (mets, maavarad, kliima) 2. Tõõjõud e. inimkapital (rahvaarv, haridustase, kogemused) 3. Kapital (rahalised vahendid, seadmed, masinad) 4. Ettevõtlikus Alternatiivkulu-valides 1 toote tootmise või tarbimise, tuleb loobuda teisest. Nt maantee lisa kilomeetri ehitamine. SKP-sisemajanduse koguprodukt: 1. näitab riigis toodetud kaupade ja teenuste maksumust teatud aja jooksul. Arvesse võetakse lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus(vahetarbimine on siis, kui neid kasutatakse teiste toodete või teenuste edasi tootmisel). Lisandväärtus-igas tootmisetapis toimub kauba turuhinna suurenemine. 2. SKP-d kasutatakse majanduskasvu hinnanguga, sest ta näitab kaupade ja teenuste hulgakasvu. SKP-d näidatakse ühe inimese koh...
Islami asutamisest kuni tänapäevani mõjutab islami kultuur hoonete kujundust, struktuuri ning konstruktsiooni. Peamised tüübid on mosee, hauakambrid, palee ja kindlused. · Mohammedi mosee Mekas, kultuuriline märk. · Mosee, minarett on palve kordade teada andmiseks. · Mausoleum ja mosee hauarajatised. · Paleed ja kindlused · Erinevad saunad Rooma eeskujul, suured ühissaunad. · Aia arhitektuur · Elamud · Islami arhitektuur on sissepoole suunatud. Välisjooned pole nii olulised kui seesmised · Loori arhitektuur(naised kannavad sama eesmärgiga) · Majade mõõtmed näitavad kui tähtis too hoone on. Sisehoovid. · Mosaiik, vääriskivid, valge marmor. · Skulptuur puudub, kuna see on koraaniga keelatud. · Samarra tigu torni sarnane ehitis. · Arhitektuur on rütmiline ja korrapärane, sümmeetriline. Palju sümboleid, nisse, sambaid, võlve.
Merevaigust Pronksist sõled. viskekirved, sõjakirved, ehted. Luudest ja sarvedest oda, kilp. Oimuripatsid, harpuun, nooleotsad, sõrmused, kaelavõrud pistoda jne. (hõbe ja pronks). Elamutüüp, Hütid, koopad, püstkoda. Kindlustatud elamud, hütid, Rehielamu küttekolle, matmiskombed Põletusmatus. Maeti elamu püstkojad (puidust). tarandkalmed, lähedusse, tihti põranda Kivikirstkalmed, rituaalid, põletusmatus. alla. Panuseid pandi kaasa. põletusmatus. Ühiskondlik tase Kihistumist polnud, Eraomandi teke, teatav Väikeperede eraldumine võrdsus. Hõimud, ebavõrdsus
püksid sarnanesid lõikelt vene o madega. Need olid ena masti valgest v õi triibulistest linasest riidest. Ka särki kandsid nad venepäraselt pükste peal. Naistel pe eti eriti pidulikuks särgikaeluse sidumist punase lindiga. Nende ka mpsunid olid enamasti potisinised. Meelsasti kandsid nad ka õlakatteid. Abielunaine ei tohtinud käia palja peaga. Ta kandis peas linikut, rätti või tanu. Nende sõled ja prossid olid küllaltki suured. ELAMUD Eesti talurahvas elas palkidest ehitatud rehielamutes, mis koosnesid kahest suure mast osast: rehetoast ja rehealusest. Katused olid roost v õi õlgedest, hilje m lisandusid ka laastukatused. Vani matel rehielamutel polnud aknaid e ga korstnaid se et õttu olid toa seinad nõgised ja tahmased ning reheahju kütmisel tuli tuba paksult suitsu täis. Se e lasti toast välja ukse või väikese suitsuaugu kaudu
Tabel 1 Indikaatorid Eesti näitaja ja OECD keskmise võrdluses (andmed on saadud Vabariigi Valitsuse kodulehelt, mis on koostatud 06.07.2011) OECD VALDKOND INDIKAATOR EESTI KESKMINE Toad inimese kohta 1,2 1,6 Elamud Mugavusteta elamud % 12,2 2,8 Kodumajapidamise neto 13 486 22 284 Sissetulek sissetulek USD Kodumajapidamiste varad USD 11 202 36 808 Tööhõive määr % 61 65 Töökohad Pikaajalise töötuse määr % 7,84 2,7
Suulise arvestuse küsimused 2016/2017 1. Kiviaja arheoloogilised kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur aeg, elanike peamised tegevusalad ja kultuuri iseloomustavad tunnused ja muistised. 2. Eesti ühiskond esiaja lõpul. Sotsiaalne kihistumine (matmiskommete põhjal). Maakonnad ja kihelkonnad. Linnused. Külad (külatüübid) ja elamud. 3. Muinasusund (milles seisnes, iseloomulikud nähtused) ja ristiusu levik Eestis. Muinasusundi seos loodusega. Vanimad teated ristiusu levikust Eestis. Traditsioonid. 4. Muistne vabadusvõitlus. Balti ristisõja põhjused. Muistse vabadusvõitluse käik (3-4 olulisemat lahingut) .Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. 5. Vana-Liivimaa riiklik korraldus ja poliitiline kaart. Seisused. Maapäev. Vana-Liivimaa
kõik peale näo peab olema kaetud maalitakse optilisi illusioone; ilmalikud teemad vaba joon, sügavuse mõju ja laienes värvigamma. ARHITEKTUUR gooti võlv Sakraalehitised, suureneb ilmalike ehitiste osakaal (raekojad, raamtukogud, haiglad, elamud jne); -silindervõlv Tekkis ehitisi, mille põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest. Ümarad ruumiosad, kaarjad ja vonklevad jooned sulasid
*Noorte rännu-ja seiklusiha *Välisreisid oli haruldasemad kuid mitte harukordsed *Suvitamine oli puhkamine ja suvemaja püstitamist *Vähenes tasapisi religiooni tähtsus Seltsiliikumine *Rajati uusi rahvamaju *Toimnusid regulaarselt Üldlaulupeod *Tekkisid mitmesugused spordi-ja noorteorganisatsioone Olme *Linna rajati uusi linnajagusid(Tallinna Pirita ja Merevälja ning Tartusse Tähtvereja Tammelinn) *Hulk modernseid elamuid *Maal kerkisid majandushoonetest lahutatud moodsad elamud *Kodusisustuses vahetati välja omavalmistatud talupojamööbel *Aina tavalisemaks kujunesid kodumasinad *Muutused rõivamoes jõudsid Eestisse vägagi operatiivselt *Ilmus palju moodsaid busse,veo-ja sõiduautosid *Maal soetasid paljud inimesed endale jalgrattaid
Kõrbealad on hõredasti asustatud. Kõrberahvad on tavaliselt rändava eluviisiga karjakasvatajad, keda kutsutakse nomaadideks. Koos karjaga liiguvad nad värske rohu ja vee otsinguil ühest kohast teise. Kasvatatakse peamiselt lambaid, hobuseid ja kaameleid (parasvöötme kõrbetes peamiselt kaksküürkaameleid). Peatuspaigas pannakse üles suur sõrestiktelk, mis kaetakse pealt riide või loomanahkadega. Sellised elamud kaitsevad nii kuuma kui külma eest, neid on kerge kokku panna ja uues kohas jälle püstitada. Oaasides, kus vett saab kasutada maade niisutamiseks, on asustus tihe. Niisutatavatel põldudel kasvatatakse otra, nisu, lutserni, riisi, köögivilju (meloneid, arbuuse jne.) jt. Külma talve tõttu ei saa parasvöötme kõrbeoaasides kasvatada puuvilju ja viinamarju. Keskkonnaprobleemid Kõrbe taimestik on väga õrn ja ebaõige majandamine võib kaasa tuua kõrbe laienemise
kalastamine (ahingud, kalatõkked, mõrrad, algelised võrgud), jaht (põdrad, hülged, koprad) - kasutati vibu, nooli, püüniseid, lõkse. 2) Kammkeraamika kultuur (u 4000 a eKr) : *savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega - neid tehti kammi meenutava hambulise templiga * levis Lõuna-Lätist Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa aladel * asulad paiknesid samuti veekogude läheduses * elamud asetsesid ridastikku ukseavaga veekogu poole * jahi- ja tööriistade valmistamisoskused olid paranenud - tulekivist nooleotsad, moondekivimitest hoolikalt lihvitud mitut tüüpi kirved ja talvad * tähtsamad surnud sängitati asula territooriumile, lahkunutele pandi kaasa möni noake, ehteid, luust kujukesi, merevaiku jms * kõrge kunstitase - luust ja merevaigust vooliti kujukesi, ehteid 3) Nöörkeraamika kultuur (u 3000 a eKr) : * savinõusid ilustati nöörijäljenditega * venet
Inimeste elupaigad olenesid palju asukohast. Elati enamasti veekogude ääres, sest vee lähedus võimaldas kalastamist, samuti oli ka pesemisvõimalus sealt samast võtta. Keskmisel kiviajal elati 15-30 inimesega kogukondades ja sellest ajast puuduvad hoonete jäänused, kuid on leitud tuleasemeid. Nooremast kiviajast, kammkeraamika kultuuri ajastust(u 4000 a eKr) pärinevad, aga esimesed neljakandilised postidele tuginevad hooned ja äramärgitud on ka seda, et elamud paiknesid sel ajal veekogude ääres ridastikku. Nöörkeraamika ajastut(u 3000 a eKr), aga iseloomustab õhuke kultuurikiht, see tähendab, et inimesed ei elanud pikemat aega ühes kohas või, siis olid jagunenud kogukondadest eraldi elavateks üksikperedeks. Pronksiajal hakati ehitama esimesi kindlustatud asulaid. Enam asustatud oli ranna piirkond, vähem sisemaa. Leidis aset üksiktaluline asustus, põllumaa eraomandus ja suurenes ka varanduslik ebavõrdsus. Eel-
Noorpered on vahetanud varasema eelistuse Mai piirkonnas odavama piirkonna korteri vastu. Eratarbimisega seotud kulutused on kasvanud, seega on Eesti maksupoliitika muudatused viimase kolmeaasta jooksul mõjutanud paljugi tehinguteaktiivsust. 2. ARENGU PROGNOOS JA PÕHJENDUS 2019-2021 AASTAKS ,,Pärnu linnas jäävad ostjaskonna huviorbiiti Mai ja Papiniidu piirkonna paneelmajade korterid, soodsa hinnaga renoveerimist vajavad korterid ja kuni 150 000 eurot maksvad elamud, samuti elamukrundid. Potentsiaalsed ostjad otsivad konkreetset lisaväärtust, olgu selleks siis vaade veekogule, kõrged laed, lifti olemasolu korterelamus, elamu või korteri paiknevus ilmakaarte suhtes või kinnistu ajalooline pärand." (Arco Vara, 2019) Tuleval perioodil on oodata Pärnu linnas ka uusi ja unikaalseid uusarendusi. Ehitusele tuleb Kesklinna linnaosa Rannajoone piirkonda Rannakivi Residents. Asukoht on ligitõmbav, kuna ehitis hakkab asuma 30 m Pärnu jõe veepiirist
Hajali rannapüük Ida-, Kagu-Aasias, Norras(kala püütakse väikeste paatidega ranniku lähedal, merel ollakse lühikest aega, saak läheb kohe turule või kalatööstusesse. Konsentreeritud rannapüük põhjariigid, Tsiili, Peruu ( kala püütakse suuremate kalalaevadega, kus on külmutusseadmed; merel ollakse mitu nädalat, rannabaasis on laevaremonditöökojad, kalatööstusettevõtted, kalurite elamud, toimud majandusvete piires) Ookeanipüük USA, Jaapan, Venemaa ( kaugel rannikust, püük kallis, püüki teostatakse terve laevastikuga: püügilaevad, luurelaevad, kalatööstuslaevad, trantspordi laevad) Kalakasvatus: peale kalade kasvatatakse ka limuseid, veetaimi ja vähilaadseid,kalu kasvatatakse tiikides, betoon-ja plastikbasseinides, sumpadesning suletud veekasutusega süsteemides. Kasvatatakse forelli, lõhet, karpkala, angerjat, turska, lest. Kalapüügi maht on kasvanud.
Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasium; “Säde” seltsimaja Valgas Karl Burman (vanem) (1882-1965) 1900 õppis Moskvas G. Strogonovi tehnilise joonistamise koolis 1910-1902 Peterburi Stieglitzi kunsttööstuskoolis 1902-1910 Peterburi KA 1910 alustas tegevust Tallinnas (projekti allkirjastamis õigus 1937) Ehitused: “Kalevi” seltsimaja; elamud Viljandis ja Pukas; Tallinnas Tatari 21b; Viru 4/Sauna 1, Väike-Karja 1 (koos A. Pernaga); Tartus Eesti Panga hoone (koos A. Matteusega) Arhitektuur 1920-1930 1918-36 alustati arhitektide ettevalmistamist Tallinna Tehnikumis. Lõpetas 33 arhitekti. 1921 asutati Eesti Arhitektide Ühing 1920ndatel valitses ekspressionism ja traditsionalism 1929 esimene funktsionalistlik elamu 1930ndate II pool esindustraditsionalism
· 1558 - Jaanuari lõpul tungib Moskva Tsaaririigi sõjavägi Tartu Piiskopkonda. Pealetungid ka Harju- ja Virumaale. Samal ajal tungivad sisse ka Moskoovia abiväed Vilaka piirkonnas ja Peipsi järvest põhja pool. Vaenlase lahkumise järele läbi Järva- ja Virumaa üle Narva jõe laastatakse kogu Ida-Maavald, raskesti kannatada saavad Vastseliina, Rõngu, Rannu, Kongota, Kärkna, Laiuse, Põltsamaa, Jõhvi jm. Külad, talud ja elamud põletatakse või rüüstatakse paljaks, maa upub ebainimlikesse tapmistesse. "Ja mis vaenlane vilja ja loomi mitte ei saanud ära viia, selle hävitas ta ja ajas palju loomi küünidesse ja pani küünid siis põlema ja põletas ühes loomadega ära." 11. mail vallutatakse Narva. Suvel 1558 toimub uus Moskoovia pealetung 60 000 - 80 000- mehelise väega. Vallutatakse Vastseliina (30. juunil), Kirumpää, Tartu (18. juulil) ja Tartu piiskopkond ning naabruses olevad alad
Kõrbealad on hõredasti asustatud. Kõrberahvad on tavaliselt rändava eluviisiga karjakasvatajad, keda kutsutakse nomaadideks. Koos karjaga liiguvad nad värske rohu ja vee otsinguil ühest kohast teise. Kasvatatakse peamiselt lambaid, hobuseid ja kaameleid (parasvöötme kõrbetes peamiselt kaksküürkaameleid). Peatuspaigas pannakse üles suur sõrestiktelk, mis kaetakse pealt riide või loomanahkadega. Sellised elamud kaitsevad nii kuuma kui külma eest, neid on kerge kokku panna ja uues kohas jälle püstitada. Oaasides, kus vett saab kasutada maade niisutamiseks, on asustus tihe. Niisutatavatel põldudel kasvatatakse otra, nisu, lutserni, riisi, köögivilju (meloneid, arbuuse jne.) jt. Külma talve tõttu ei saa parasvöötme kõrbeoaasides kasvatada puuvilju ja viinamarju. Keskkonnaprobleemid Kõrbe taimestik on väga õrn ja ebaõige majandamine võib kaasa tuua kõrbe laienemise
· Varasemate kultuuride mõju. · Jumalale ohverdati nädalas ca 1000 inimest (nende südamed). Ohvrite saamiseks tuli lakkamatult sõdida · Väga kõrgelt arenenud arhitektuur, ehtekunst, rituaalsed spordimängud, tarbekunst · Kasutati piltkirja · Ei tuntud tulirelvi, tugevaid metalle, ratast Arhitektuur · Kivi, tappühendused, mört, sidumata · Puit akna ja uste sillutiseks · Püramiidtemplid, paleed, observatooriumid, palliplatsid, elamud, terrassid jne. · Inseneriehitused: tammteed, sillad, tehissaared, kanalisatsioon ja veevärk TIKAL 5.saj · Maiade kultuuri kõrgaeg 5.saj · 3000 hoonet · Linnaväljak 85*67m, kipskrohviga müür · 2 tempelpüramiidi: 9astmelised väga järskude treppidega, kaetud rejeefidega, pühamu kohal paikneb harikroon, mis on kaetud reljeefsete maalingutega. · Kogu linna templeid ja paleesid ühendavad tammteed. · 4. Püramiid välja kaevamata
-1939. aastal lahti kaevatud 15 m sügavune linnuse kaev. See on pealt nelinurkne, 5,5 x 5 m suurune, põhjas läbimõõduga 2 m, ülemine osa on vooderdatud paekiviga. Kaevamistööde käigus leiti poolsada 15.-17. sajandil ohverdatud münti ja mitmeid igapäevatööriistu. Ohverdamiskohtadeks olid ka väravakäigud ja arvatav allikakoht. 1974.-1982. aastal uuriti linnust üsna põhjalikult ning loendati umbes 90 elamukohta tähistavat kivivaret. Elamud olid väikesed, nelinurksed, rõhtpalkidest ilma korstnata suitsutoad. Taganurgas, suuga ukse poole paiknes kerisahi, selle ees koldel valmistati süüa, nii nagu ka hilisemas taluelamus. 19. sajandil elas linnuses metsavahi pere, kelle eluase oli idavärava lähedal ja kes keskaegset kalmistuala kasutas põlluna, hiljem heinamaana. Varbola Vahvad Vennad Varbola Vahvad Vennad (VVV) on Varbola linnuse kandis elavate või siit pärit meeste ühendus,
132,5 m). Ehitamist alustati arhitekt Bramante kavandi järgi. Tema surma järel juhtis töid 10 arhitekti, vahepeal töö seisis. 1547 sai ehitustööde juhiks Michelangelo. Tema alustas kupli ehitamist (lõpetati küll teiste poolt). Kiriku ees olev eeskoda ja väljak koos sammaskäikudega ehitati 17. sajandil, barokkstiilis. Peetri kirikut peetakse kauneimaks kuppelehitiseks. · palazzo`d itaalia rikaste elamud. See elamutüüp on ruudukujulise põhiplaaniga, siseõuega keskel. Fassaadid on kaetud jämedalt tahutud kiviplokkidega (selline müüritis, kus kivide esikülg on jäetud tahumata, on rustika). · Prantsusmaal on palju renessanss-stiilis losse, eriti palju on neid Loire`i jõe orus. Need on tõelised muinasjutulossid, rikkalikult kaunistatud, tornide ja katuseakendega. Üks tuntumaid on kuningas François` I Chambord`i /samboori/ jahiloss. (364 ruumi,
Linn kavandati 1946-47 projekteerimisbüroos "Lengiprosaht" ja hoonestati võrdlemisi ruttu ning terviklikult üleliiduliste tüüpprojektidega. Samas on linna asukoht erakordselt maaliline, võimaldades luua kommunistliku õnne kujundit." Suurelamud hrustsovkad 1950.-60. aastatel rajatud esimene suurelamukvartal, mis paikneb kesklinnas, on hoonesatud viiekordsete tüüpelamutega (nn hrustsovkad). See on planeeritud ajastule iseloomuliku vabaplaneeringulise printsiibi järgi. Elamud paiknevad tänavate suhtes diagonaalselt, kvartali keskel on abihooned, staadion ja lasteaed. Turismiraport Sillamäe linn & Toila vald (Ida-Viru maakond) välisturistide külastus ajavahemikus jaanuar 2010 detsember 2010 Ajavahemikul jaanuar 2010 - detsember 2010 külastas haldusüksust kokku umbes 51 100 välisturisti. Külastavuse poolest on esikohal järgmised päritolumaad: Venemaa, Soome, Läti.
tehingut, mida oli võrrelduna möödunud kuuga 25% vähem ning võrrelduna mulluse aasta sama ajaga 21% rohkem. Aritmeetiliseks keskmiseks tehinguhinnaks kujunes tehtud tehingute lõikes 77 000 eurot ning mediaanhinnaks 60 000 eurot. Tartu linna lähinaabruses (kaugus 5 kuni 10 km) on peamiselt nõutud ~ 150 250 m2 suurused väga heas seisukorras uuselamud (kivimajad). Ostjate jaoks on olulisemad ostuotsust mõjutavad tegurid asukoht ja ehituse kvaliteet. Enim on nõutud lokaalse maaküttega elamud. Krundi pindala on eelistatult ~ 1 5002 000 m2. Selliste elamute hinnatase on olnud ~ 140 000 200 000 eurot. Kõrgema kvaliteedi ja hinnaklassiga elamute tehinguid (hindad vahemikus 200 000 250 000 eurot) toimub Tartu linnas ja selle naabervaldades aasta jooksul pigem harva. [20] Võrreldavad pakkumised KV.ee-s: 1. Kambja vald, Pühiküla küla. Maksumus: 150 000 eurot, krundi pind on 18 046m2 ja maja suurus on 165,4m2. Elamu seisukord hea. Majal on kaks korrust, millest
kirdeosa(suured jõed toovad palju magedat vett ja toitaineid). Suurimad kalapüüdjariigid – Hiina, peruu, jaapan, india, usa. 58. iseloomustab kalanduse vorme: rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus ja toob näiteid riikidest, kus need vormid on tüüpilised; RANNIKUPÜÜK: kaluritel külmutusseadmetega laevad: minnakse merele nädalateks: kala püütakse kogu majandusvööndi ulatuses ja väljaspoolgi: rannabaasis on kalurite ja nende perekondade elamud ning neid teenindav infrastruktuur. Ida-Aasia ja Kagu-Aasia OOKEANIPÜÜK: püügiga on seotud terve laevastik, kus peale püügilaevade on ka saaki töötlevad baas- ja kalaluurelaevad ning materjale kohale ja toodangut äravedavad transpordilaevad või –lennukid. Ookeanipüük on kallis ja tasub ennast ära vaid väga suurte mahtude korral. Töötlemine ja külmutamine laevas. Jaapan, Venemaa, Usa – ainult arenenud riigid. KALAKASVATUS: Kasvatatakse tiikides ja sumpades
inimesed tema hoonetes elama ja töötama hakkavad. 4 Hooneid · 1925 Jyväskylä tööliste maja · 19271935 Viiburi linnaraamatukogu · 1929 isamaalaste ühenduste hoone Jyväskyläs · 1929 Turu ajalehe Turun Sanomat toimetuse hoone · 19291933 Paimio tuberkuloosisanatoorium Turu lähedal · 1932 Villa Tammekann Tartus · 19361939 ja 19511954 elamud Sunilas · 1937 Restoran Savoy Helsingis (täielikult säilinud Aalto interjöör; ikka veel restoran) · 1937 Soome paviljon Pariisi maailmanäitusel · 1938 Villa Mairea Noormarkkus · 1939 Soome paviljon New Yorgi maailmanäitusel · 19471949 Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi Senior Dormitory (Baker House) Cambridge'is Massachusettsis · 1952 Säynätsalo raekoda · 1953 spordikeskus ja kontserdisaal Viinis Vogelweidplatzil
lõpuni toimuda. Kaks kuud hiljem, 1.juunil 1974 purunes eelnimetatud toru, mille arvatavasti 4 põhjustas torust 20 cm kaugusel tekkinud tuli. Minutiga valgus välja ligikaud 40 tonni tsükloheksaani, millest moodustus suur gaasipilv, millele silmapilkselt järgnes tohutu plahvatus. Tehas hävis täielikult ning 1,6 kilomeetri raadiusesse jäänud elamud said kahjustada. Surma sai 28 töötajat, vigastada 36 läheduses olnud inimest. Plahvatus toimus laupäeval, argipäeval oleks tööl olnud umbes 500 töötajat. Toru purunes, sest rõhu tõusuga torus tekkis liigne külgsurve. Kuid põhjused algasid juba nimetatud ühendustoru ehitamisest - nimelt töötasid selle välja insenerid, kes polnud kokku puutunud kõrgesurve-torudega ja ei tehtud ühtegi skeemi. Toru ei testitud maksimaalse rõhu suhtes, tema toestamiseks paigaldati
X kool Ehituskonstruktsioonid ja –materjalid KUNDA TSEMENDITEHAS Referaat Koostaja: XX Kursus: X Juhendaja: XX XX 2015 AS Kunda Nordic Tsement on 1992. a asutatud aktsiaselts, kelle eelkäijad on Kundas tsementi tootnud alates 1870. aastast. AS Kunda Nordic Tsement kuulub maailma juhtivasse ehitusmaterjale tootvasse kontserni HeidelbergCement Group kes omab 75% aktsiatest, 25% aktsiatest kuulub Iiri kontsernile CRH. Kunda tsemenditehase ajaloos on selgesti võimalik eraldata nelja perioodi. 1870. aasta 9. oktoobril asutati tsemenditootmise osaühing ja ehitati esimene šahtahjudega vabrik. Toorainena kasutati muistse Kunda järve põhja ladestunud lubjamerglit ja sinisavi. Tsemendi järele oli suur nõudlus ja see tingis tehase järkjärgulise laiendamise. Pudelahj...
keskkonnaseire kahepaiksete seirest. Kõre seirealadeks tuleb võtta ka taasasustamisalad, eeskätt Saastna, kuhu taasasustamist alustati juba 2000. aastal. 5.Imetajad Pisiimetajate (putuktoidulised, närilised) seiret on tehtud aastatel 1994 -1999. Seire andis ülevaate kaitseala pisiimetajate liigilisest kooseisust ja liikide esinemisest erinevates biotoopides, nagu 5 niidud, metsad, puisniidud, põllud ja elamud. Nahkhiirte seire toimub riikliku keskkonnaseire programmi raames 1993. aastast alates nii suvise kui talvise loendusena. Peale selle uuritakse haruldase liigi - tiigilendlase arvukust. Kaitseala saab andmeid kasutada inimeste informeerimiseks nahkhiirte elutingimusi kahjustavatest tegevustest. Samuti saab soodustada nahkhiirte elutingimusi parandavaid tegevusi. Kopra populatsiooni arvukuse muutusi looduskaitseala jõgedel on jälgitud 1985. aastast alates
ARHITEKTUUR E. EHITUSKUNST Sakraalarhitektuur- kiriklik ehituskunst, usuga seotud(kirikud, kloostrid, templid jne) Profaanarhitektuur- ilmalikud ehitised(valitsejate lossid, sõjaline e. kindlusarhitektuur, raekojad, elamud, tööstusehitised) SKULPTUUR Skulptuur- mingist kõvast materjalist loodud mahulised kujundid. Oluline osa vormil. Skulptuuride loomise kolm põhilist viisi on väljaraiumine, modelleerimine, valu Raidkunst- Kuju tehakse mingist kõvast materjalist tükke eemaldades(kivi, graniit, puu) Punkteerimine kavandi kivisse raiumise vaheetapp. Plastika, Modelleerimine- voolimine- kuju tehakse pehmest materjalist tükk, tükikaupa kokku pannes. ( savi, plastiliin, vaha)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
