Elutarkust edastati õpetussõnade abil. Tuntumad neist puudutasid Vana ja Keskmise riigi vahel aset leidnud sisesegadusi. Egiptlasi peetakse ka novellivormi leiutajaiks. Kuulsaim on ,,Sinuhe jutustus". See on postuumne minavormis lugu, mis võtab lahkunu elutee lühidalt kokku. Kunst Hauakambrid Egiptus oli kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Usk teispoolsusesse oli suur, et allutas enda alla kõik kunstialad. Egiptlaste elamu oli mõeldud inimesele, hingele, surmale. Erilise tähelepanu all oli ühiskonna juhtide haudemised, sest usuti, et nende surma järgse elu eest hoolitsemine kindlustab heaolu tervele ühiskonnale. Alguses oli hauakambriks mastaba, hiljem astmik-püramiid. Püramiidid tehti kivist. Kõige monumentaalsem on Cheopsi püramiid Templid templitesse saatis tavaliselt sfinksi allee. Tihti oli neil vaarao nägu. Templi välisseinu
Orgaanilise aine lagunemine toimub aktiivmuda koostises olevate bakterite vahendusel. Bioloogilisest puhastusetapist voolab vesi edasi järelsetititesse, kus aktiivmuda settib ning puhas vesi voolab reoveepuhastist välja. · Maapiirkondades või väikeasulates, kus puudub ühisveevärk ja kanalisatsioon saab reoveepuhastust ühe või mitme elamu tarvis väga edukalt läbi viia septikust ja imb või filterväljakust koosneva puhastussüsteemi abil. Septik on kahe või kolmekambriline mahuti klaasplastist või järjestikku ehitatud settekaevudena, milles aeglaselt voolav vesi võimaldab tahketel osakestel settida mahuti põhja, kus toimub anaeroobne mikroobne lagundamine, mille jooksul sete osaliselt hüdrolüüsub
Asulad jõgede ja järvede ääres. Elamud ridastikku, ukseava veekogu poole. Ritvadest püstitatud koonusekujulised püstkojad. Neoliitikumis püstitati ühtlasi suhteliselt suuri neljakandilisi, postidele tuginevaid hooneid. JAHI- JA TÖÖRIISTAD Varasemaga võrreldes tublisti arenenud. Tulekivist nooleotsad töödaldud ühtlaselt üle pinna, mitte ainult servast. Moondekivimist hoolikalt lihvitud mitut tüüpi kirved ja talvad. MATMISKOMBED Tähtsamad surnud sängitati asula territooriumile. Elamu põranda alla. Lahkunule kaasa noake, kõõvits ja ehteid. KUNSTITASE Luust, merevaigust vooliti loomade, lidude, madude, inimeste kujukesi, osa kasutati ehetena. Maagiline omadus, hoidis-kaitses kandjat. ELATUSALAD Põlvkondade vältel samas keskkonnas elanud rahvas oli õppinud väga hästi tundma kalapüügisaladusi, loomade käitumist, mitmesuguseid taimi ja nende omadusi. Leiutatud ühtlaselt täiuslikud püügivahendid, looduse pakutavat osati max ära kasutada.
küttimine korilus maaviljelus, kalapüük, korilus, küttimine Matmiskombed Ei saa midagi kindlat Surnud maeti asula Maeti asulast välja öelda, sest avastatud territooriumile (vahel poole, surnu asetati on väga vähe isegi elamu põranda külili nagu ta magaks. matuseid. alla), kaasa pandi ehteid, kõõvits, noakesi, luust kujukesi, merevaiku, 3. Pronksiaeg: dateering; miks jäi periood suhteliselt lühikeseks, pronksi eelised kiviga võrreldes,
VT õpik ja töölehed! 2.1 Võimude lahusus ja tasakaalustatus 1. Mis on võimude lahusus ja milline on selle eesmärk? Võimude lahusus- valitsemisasutuste omavaheline tööjaotus ; on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Eesmärk: püütakse vältida võimutäiuse koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte, sest see look eeldused riigivõimu kontrollimatule kasutamisele ja seega kuritarvitamisele. 2. Millised on horisontaalse lahususe puhul riigivõimu kategooriad? Seaduseandlik võim: parlament Täidesaatev võim: valitsus, riigipea Kohtuvõim:kohtusüsteem 3. Millised asutused esindavad horisontaalse lahususe puhul erinevaid võimuliike Eestis? Nende ülesanded? Seaduseandlik võim: parlament-algatada, võtta vastu ja menetleda seadusi; riigieelarve kinnitamine Täidesaatev võim: valitsus, riigipea-viib ellu riigi sise-ja välispoliitikat; suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; koo...
Kool tegutses kuni 2001. aastani. Osa lapsi asus õppima Tartu Hiie Kooli, osa aga Tallinna Kurtide Kooli. Porkunis tegutseb praegu vaimupuudega laste kool. KURTIDE ÕPETAMISE TÄNAPÄEV Eestis on hetkel kurtidel noortel võimalik omandada põhiharidust ja keskharidust järgmistes erikoolides: Tallinna Heleni Kool, Tartu Hiie Kool, Porkuni Kool ja Narva Paju Kool. TARTU HIIE KOOL 1941. aastal loodi Tartu Kurttummade Kool asukohaga Tartu, Päeva 7. Internaadiks sai Tähe 42 asuv elamu. Kooli organiseerijaks ja esimeseks juhatajaks oli August Karu. Kooli tuli üheksa õpilast. Vaevalt saadi alustada õppetööga, kui puhkes sõda. Sõja-aastail toimus õppetöö katkendlikult ja lühendatud õppeaastatega. Sõjaajal sai koolimaja kannatada ning internaadihoone hävis. 1944. aastal anti kooli käsutusse neli maja Päeva tänavas. Kooli asus õppima 25 õpilast. Et kool oli maksuvaba ja tervishoiuorganid kontrollisid rangelt koolikohustuste täitmist, siis kasvas õpilaste arv
Samamoodi sai seda lugeda vallasasjaks alajaama rajamise ajal kehtinud analoogse sisuga AÕS § 8 lg 1 teise lause mõttes, lähtudes tollal kehtinud AÕS § 17 lg-st 1. (p 17) 2/67 Ehitise olulisteks osadeks võib pidada ka ehitise eesmärgipärast kasutamist võimaldavaid tehnosüsteeme, eelkõige kliima tagamiseks vajalikke kütteseadmeid. Riigikohus on leidnud, et ehitise oluliseks osaks on elamu kütmiseks vajalik soojussõlm (vt Riigikohtu 13. aprilli 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-144-08, p 13; 30. novembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-04, p 18). (p 18) Soojussõlmest eristab alajaama praegusel juhul vähemasti asjaolu, et soojussõlm teenis vaid selle elamu kasutamise huve, kus soojussõlm asus, varustades elamu korteriomanikke vajaliku soojusega. Alajaama põhieesmärk on elektri edastamine teistele tarbijatele, st rajatise
.................. 22 58 Üürniku õigused ja kohustused seoses tema kasutuses olevate eluruumide korrashoiuga..................................................................................................................... 23 59 Korteriomandi ese reaalosa määratlemine ja omaniku õigus seda kasutada ja käsutada........................................................................................................................... 23 60. Korteriomaniku õigused ja kohustused seoses elamu korrashoiuga............................23 61. Korterelamu valitseja põhikohustused (korteriomandiseadus) ...................................23 62. Ehitistele esitatavad põhinõuded (ehitusseadus) AA- s nr 65......................................24 63. Kinnisvara korrashoiu mõiste ja selle selgitus AA- s nr 66...........................................25 64. EVSEN 15221 seeria kinnisvarakeskkonna korralduse põhimudeli selgitus Puudub AA- st....................................................
Eoliit e veerekiviriist. Pihusuurused kivist tööriistad, üks külg tahutud. Chopper e raienuga. Acheuli kultuur (1,5 milj. - 200k a. tagasi) (Homo erectus) Esimesed pihukirved, osati nürisid kive teritada. Acheuli pihukirveste tööndus sai alguse 1,5 milj a. tagasi Aafrikas. Esimesed märgid elamutest (Terra amata elamu Prantsusmaal, 400k a. tagasi) Keskpaleoliitikum: Moustier'i kultuur (200k - 40k a. tagasi) (Homo neanderthalensis) Levallois'i tehnika - õhukeste ja teravate kivitööriistade valmistamise viis. Kivist kildude välja löömisel kasutati sarveluud. Hilispaleoliitikum: Aurignac'i kultuur (34k - 28k a. tagasi) (kromanjoonlased) Võisid elada püstkoja taolistes elamutes. Gravette'i kultuur (28k - 22k a. tagasi)
Keskaja ühiskondlikke hooneid on säilinud ainult Tallinnas. Neist silmapaistvaim on a. 1404 valminud kahekorruseline raekoda, mille huvitavaim ruum on kahelööviline kodanikesaal teisel korrusel. Selle võlve toetavad kaks kaheksatahulist piilarit. Raekoda idafassaadi kohal kerkib sale kaheksatahuline torn. Keskaegseid elumaju on alles ainult Tallinnas, kuid ümberehitatud ja moonutatud kujul. Kõik nad pärinevad XV-XVI sajandist. Elamu asetses tavaliselt pika ja kitsa krundi tänavapoolses osas ja selle fassaad hõlmas krundi laiuse. Kõrge viiluga fassaad oli sageli liigendatud petikutega. Hoone ees oli lahtine kivitrepp etik, mille kahel küljel kõrgusid etikukivid, s.o kõrged dekoratiivsed kivitahvlid. Perspektiivportaali kaudu siseneti suurde kotta, mis tavaliselt ulatus läbi kahe korruse. Seda kasutati ka kaubakontorina, laona või töökojana. Kojast viis uks otse
4) ohtlike jäätmete käitlemine; 5) matusetarve või teenus; 6) etenduse või kontserdi korraldamine riigi, munitsipaal või eraetendusasutuse või rahvusooperi poolt tingimusel, et riigi, valla või linnaeelarvest või Eesti Kultuurkapitalilt saadavad vahendid moodustavad etenduse või kontserdi korraldaja kalendriaasta eelarvetulust vähemalt 10 protsenti; 7) füüsilisele isikule isiklikuks tarbeks, elamu või korteriühistule, kirikule või kogudusele, haiglat pidavale isikule, riigi, valla või linnaeelarvest finantseeritavale juriidilisele isikule või asutusele oma tarbeks müüdav soojusenergia ning füüsilisele isikule isiklikuks tarbeks müüdav kütteturvas, brikett, kivisüsi või küttepuit; 8) majutus või majutus koos hommikusöögiga, välja arvatud selle teenusega kaasnev kaup või teenus;
perioodi, hoone saalruum tsentraalse ülesehituse poolest jääb Esimese maailmasõja eelsesse aega. 1920-1930. aastatel selgelt tsentraalse ruumivormiga kirikute ehitamine eestis vähenes. Üks põhjusi oli kindlasti ka see, et üldse vähenes suurte, hea kuuldavuse ja nähtavusega kirikute ehitamine, suurimad põhakojad olid mõeldud ainult 600-700 inimesele. Tsentraalset saali esindasid mõned vennastekoguduse elamu tüüpi palvelate saalid ja üksikud baptisti koguduste saalid. 1923.aastal sai Pauluse kirik Amandus Adamsoni valmistatu marmorist skulptuurigrupi kristuse, Jeeriko pimeda ja Maarja-Magdaleenaga. Esimeseks uuestiilseks kirikuks 20.sajandi alguse eestis oli juugendlik Tartu Pauluse luteri kirik. Pauluse kiriku stilistika ja probleemistik kuuluvad küll esimese maailmasõja eelsesse perioodi, kuid lõplik
maksumus (prillid, kontaktläätsed, liigeseproteesid, ratastoolid, kuuldeaparaadid jt.). Kindlustuskatte ulatuse valib klient. 28. Tulumaksusoodustustega kindlustuslepingud Pensionikindlustus saab iga aasta tulumaksu tagasi, ning lepingu lõpus saab raha välja võtta 10% tulumaksuga. Laenukindlustus, lastekindlustus väljamaksmine on tulumaksuvaba 29. Kodukindlustuslepingud Kodukindlustus on mõeldud elamu ja selle abihoonete, rajatiste, korteri, suvila või nendes asuva koduse vara kindlustamiseks äkilise ja ettearvamatu sündmuse tagajärgede vastu, milleks on: · tulekahju; · veekahjustus, põhjustatud siseveevõrgust väljavoolanud vedelikust; · loodusjõudude (sh tormituule ja üleujutuse) kahju; · kõrvaliste isikute kuritegelik tegevus (sh murdvargus ja vandalism) 8
TALLINNA MAJANDUSKOOL ASJAAJAMISKORRA ANALÜÜS Tallinna Ülikool Juhendaja: Tallinn 2008 Asutuse nimi: Tallinna Ülikool Asukoha aadress: Narva mnt 25, 10120 Tallinn Telefon: (+372) 6409 101 Meiliaadress: [email protected] Veebiaadress: http://www.tlu.ee/ Kas asjaajamiskord sisaldab nõudeid ja protseduure järgmistele dokumendi- ja arhiivihalduse toimingutele: dokumentide loomine ja saamine- jah registreerimine, liigitamine ja säilitustähtaegade määramine- jah säilitamine asutuses- jah arhivaalide kaitse- jah juurdepääsutingimused- jah kasutamise jälgimine- ei hävitamine ja üleandmine- jah Kas lisaks asjaajamiskorrale on kehtestatud teisi dokumentide haldamistoiminguid reguleerivaid akte, milliseid? Ei ole. Kes vastutab järgmiste asjaajamistoimingute eest: ...
5 1. Usk Püramiidide ehitamise tõelist mõtet saab mõista, kui uurida lähemalt vana-egiptlaste religioosseid uskumusi. Egiptlased uskusid, et pärast inimese surma naaseb ta teatud aja pärast oma kehasse tagasi ja jätkab oma elu igavikuriigis. Selles teises riigis said aga eksisteerida vaid need, kellel oli kaasas kõik vajalik: elamu, toit, riided, teenrid, orjad. Eelkõige oli aga hädavajalik säilitada keha, sellele tuli tagada kindel kaitse iga kahjustava mõju eest. Ainult sel juhul, kui keha säilitati täielikult, võis pärast surma vabalt ringihõljuv hing igal ajal leida keha, mille juurde ta kuulus. 2 Uskumuse järgi pidi vaarao astuma mööda tohutut treppi päikeseni. Hiljem ehitati püramiidid siledaks lihvitud kaldkülgedega, nii et vaarao sai neid mööda taevani tõusta.
Gümnaasiume saab pidada esimesteks rahvaparkideks. Siin kasvasid pühad oliivipuud, plaatanid ja paplid, jalakad, jugapuud ja mirdid jt. Siin leidus haudu ja altareid ja pühasid koopaid. Aias leidus muuseum: kultuseplats muusadele. Gümnaasiumid asusid kindlasti kaunis ümbruses, kus leidus puid ja vett. Need olid ka üldiseks kogunemiskohaks, kuhu tuldi juttu ajama ja võimlejaid vaatama. 17. Selgita mõisteid: Aatrium- vanaroomas tubadega ümbritsetud elamu pearuum suure valgusavaga laes; selle all põrandas bassein vihmavee jaoks. Kaasajal nimetatakse aatriumiks ka ruumidega ümbritsetud sisehoovi. Allee- regulaarsetest puuderidadest või hekkidest ääristatud aiatee, tee või pargitee, ka puiestee maastikus. Akvedukt- üle jõe, oru vm viiv kõrge kivisilla taoline ehitis lahtise või kaetud veejuhtmega. Arabeskornamentika- stiliseeritud geomeetriline põimitud (taim)ornament, islami dekoratiivkunsti kaunistusmotiive.
Maria Siberimaal (romaan) Kupar 1988 Maailma viljad IV Kupar 1989 Elame üle. Eneseteostus (Jommi II ja VI romaan) ER 1989 Mind armastab jaapanlanna (teine raamat) Õllu 1990 Lõhkine küna (Jommi VII romaan) Õllu 1990 Aasta 1988 (päevik) Õllu 1990 Kuidas end tunned, kuuekümnene? (publitsistika) ER 1990 Mureaja laps (publitsistika) Õllu 1990 ,,Kupra" lõhenemine (Aasta 1989) Õllu 1992 Aasta 1985 Õllu 1992 Aasta 1979 Õllu 1992 ,,Jaapanlanna" kirjutamine (Aasta 1976) Õllu 1993 Kirjanike elamu (Aasta 1977) Õllu 1993 ,,Maria" saamine (Aasta 1978) Õllu 1993 Eluromaan (Aasta 1980) Õllu 1994 Organid (Aasta 1981) Õllu 1994 Stipendium (Aasta 1982) Õllu 1994 Romaani sulatamine (Aasta 1983) Õllu 1994 Padrik (Aasta 1984) Õllu 1994 Murrang (Aasta 1986) Õllu 1995 Fataalne optimist (Aasta 1987) Õllu 1995 Rekord. Register (Aasta 1990) Õllu 1996 Kuresaapad Ilmamaa 2002 Kõndes Ilmamaa 2003 ,,Kupra" algus Kiik 2003 4
Asteegid oli Mehhiko pinnal elav rahvas 14.16. sajandil. Asteekide rändhõim seadis end sisse Mexico orgu Texcoco järve soises ümbruses ning pani aluse Tenochtitlani linnale. Aastal 1500 valitsesid asteegid Mehhikos suurt impeeriumi. Riigi laiendamist alustas 1430. aastatel asteekide valitseja Itzcoatli juhtimise ajal. Tenochtitlani kõrgajal, keiser Montezuma II võimu ajal, elas linnas umbes 300 000 inimest. Suure elanikkonna toitmiseks kasvatati Texcoco järvele toitu kunstlikult rajatud saartel ehk chinampa'del. Asteegi kaupmehed ostsid ostsid põhjas elavate puebloindiaanlastelt türkiisi, lõunast aga toodi kirevavärvilisi sulgi, mida asteegid kasutasid keepide, lehvikute, peaehete ja kilpide valmistamiseks. Asteegi sõjaväe üks peamisi ülesandeid oli võimalikult palju vangide võtmine. Vangid ohverdati Tenochtitlani kesklinnas asuvates hiigelsuurtes püramiid-templites. Inimvere ohverdamine oli paljusid jumalaid kummardavate asteekide...
DEMOKRAATLIK VALITSEMINE 2.1. Demokraatlikud valitsemisvormid: esindusdemokraatia, osalusdemokraatia Demokraatia tuleneb kreeka keelest. Demos tähendab rahvast ja kratos võimu. Demokraatia tähendab rahvavõimu, rahvavalitust ehk riiki, kus võimul on rahvas. Demokraatia tugisambad on rahva iseseisvus, valitsemine valitsevate nõusolekul, enamuse võim, vähemuse õigused, inimõiguste tagamine, vabad ja ausad valimised, võrdsus seaduse ees, korrakohane õigusemõistmine, põhiseadusega piiratud riigivõim, sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline paljusus (pluralism), sallivus ja koostöö ning kompromissivalmidus. Demokraatia püsimisel on tähtis presidendi, valitsuse ja riigipea vastastikune seotus ning rahva võimalus poliitikas kaasa rääkida. Samuti võimu kontrollimine selleks loodud institutsioonide poolt, et tagada ühisvara kasutamine rahva huvides, Garanteerida riigi ja kodanike julgeolek, vältida riigivõimu kuritarvitamist. Demokraatiale on ...
ASJAAJAMISKORRA ANALÜÜS Tallinna Ülikool Juhendaja: Tallinn Asutuse nimi: Tallinna Ülikool Asukoha aadress: Narva mnt 25, 10120 Tallinn Telefon: (+372) 6409 101 Meiliaadress: [email protected] Veebiaadress: http://www.tlu.ee/ Kas asjaajamiskord sisaldab nõudeid ja protseduure järgmistele dokumendi- ja arhiivihalduse toimingutele: dokumentide loomine ja saamine- jah registreerimine, liigitamine ja säilitustähtaegade määramine- jah säilitamine asutuses- jah arhivaalide kaitse- jah juurdepääsutingimused- jah kasutamise jälgimine- ei hävitamine ja üleandmine- jah Kas lisaks asjaajamiskorrale on kehtestatud teisi dokumentide haldamistoiminguid reguleerivaid akte, milliseid? Ei ole. Kes vastutab järgmiste asjaajamistoimingute eest: asjaajamiskorra ja dokumentide loetelu koostamine ja asjaajamise korraldamine- Ülikooli asjaajamise eest vastutab rektor. Ülikooli asjaajamist korraldab rektoraadi büroo. Struktuuriüksuse asja...
Haldusõiguse vastused 1. SISSEJUHATUS AINESSE. Avalik haldus, selle mõiste. Avaliku halduse erinevad määratlused. Võimude lahususe mõiste. Avaliku halduse funktsioonid. Avaliku halduse seotus õigusega. 2. HALDUSÕIGUS. Haldusõiguse mõiste. Haldusõiguse allikad. Haldusõiguse süsteem: üldosa ja eriosa, nende koostisosad ja iseloomustus. Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid. Hea halduse nõuded Euroopa Liidus. Haldusõigusnorm (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. SUBJEKTIIVNE AVALIK ÕIGUS JA HALDUSÕIGUSSUHE. Subjektiivse avaliku halduse mõiste. Haldusõigussuhted. Ühekordsed ja kestvad haldusõigussuhted. Haldusõigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise alused. 4. HALDUSORGANISATSIOON. Avaliku halduse kandja mõiste. Riik avaliku halduse kandjana. Eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad. Vahetu ja kaudse riigihalduse mõiste. Haldusorgan: mõiste ja tunnused. Haldusorgani pädevus. Ametniku erapo...
*Joonia (118) - Vana-Kreeka piirkond, mis hõlmas Väike-Aasia lääneranniku keskosa ning selle läheduses paiknevaid saari. Ptk VI-VIII *Epopöa (132) - pikemat ajajärku v *Baldahhiin (142) ehisvari voodi, trooni ajaloolisi suursündmusi käsitlev eepos, vm kohal romaan, romaanisari, film *Konsul (142) riigi ja selle kodanike *Pööbel (134) lihtrahvas huvide kaitsja välisriigis; kõrgem *Aatrium (141) Rooma elamu võimukandja Vana-Roomas ja keskaja pearuum; sammaskäiguga ümbritsetud Euroopas siseõu *Leegion (143) - väeüksus Vana-Roomas Ptk IX-XI *Presbüter (151) koguduse vanem või *Io ( (163) vanakreeka jõejumal juhatuse liige *Thales (163) mees, keda peetakse *Etleja (157) deklamaator, ilulugeja, esimeseks filosoofiks ja teadlaseks
kavas kasutada vanu ehitussäilmeid. Missuguses ulatuses see tookord toimus, on raske öelda. Igatahes on kümme aastat hiljem avaldatud märkmetes kirjas, et müüride lammutamine seisab ikka veel päevakorras. Jacob De la Gardie pidas 1636. aastal läbirääkimisi müürsepp Hans Langerniga mingisuguse vundamendi ja müüride lammutamise asjus. /Üprus, lk 9-10/ Jutt käib ilmselt Goeteerise pildil oleva kõrge korstnaga tornelamu lammutamisest. Kas aga vundamendi all mõeldakse sellesama elamu vundamenti või asus kuskil veel mingi vare, selle üle võib ainult spekuleerida. Inventariraamatud aastatest 1633 ja 1641 mainivad "suurt müüritud elumaja" (stora murade stenhuset) /Üprus/ või Norrmani sõnastuses "oli olemas suur müüritud kivimaja paari ruumiga, mis olid kohandatud härrasrahvale elamiseks" (var det stora murade stenhuset med ett par rum ordnade så att det grevliga herrskapet kunde bo där). Millist maja mõeldi? Kahe akna ja danskeriga
organisatsioonidele. Viimane reegel ei käi raha ja väärtasjade kohta. Elamu võõrandamine eluaegse ülalpidamise tingimusega 16 By Matti `98 Niisuguse lepingu järgi annab üks pool, kes on töövõimetu ea või tervisliku seisundi tõttu (võõrandaja) temale isikliku omandiõiguse alusel kuuluva elamu teise poole (omandaja) omandisse, mille vastutasuks omandaja kohustub võimaldama võõrandajale, lepingus ette nähtud juhtudel ka tema pereliikmetele, elueaegse või kuni nende töövõime taastumiseni materiaalse kindlustatuse natuuras elamu, toidu, hooldamise ja vajaliku abi näol. Lepingu vorm peab olema selline, nagu on nõutav elamu ostu-müügi korral. Omandajal ei lubata võõrandada elamut võõrandaja eluajal.
tuleohutuse eeskirju; - teatama elamus tekkinud riketest või avariiohtlikust olukorrast elamut hooldavale firmale, püüdma ise samaaegselt rakendada võimalikke abinõusid nende kõrvaldamiseks ; - eluruumist lahkumisel lülitama välja elektri ja gaasiseadmed (väljaarvatud automaatrezhiimil töötavad) ning sulgema veekraanid; - hoidma puhtust ja korda üldkasutatavates ruumides ning mitte rikkuma nendes olevaid seadmeid; - sulgema elamu välisuksed; - täitma valla korra eeskirju; -eluruumi kasutamisel üürilepingu alusel täitma üürilepingus sätestatud nõudeid; - erastatud eluruumi puhul täitma eluruumi halduslepingus sätestatud erastatud korteri omanikule kohustuslikke hooldustöid. Eluruumi kasutajatel on keelatud: - tekitada ajavahemikus kella 23- st kuni kella 7- ni müra, mis häirib naabreid; - hoida korterites ja üldkasutatavates ruumides õhku saastavaid esemeid ja aineid; - lasta
tuleohutuse eeskirju; - teatama elamus tekkinud riketest või avariiohtlikust olukorrast elamut hooldavale firmale, püüdma ise samaaegselt rakendada võimalikke abinõusid nende kõrvaldamiseks ; - eluruumist lahkumisel lülitama välja elektri ja gaasiseadmed (väljaarvatud automaatrezhiimil töötavad) ning sulgema veekraanid; - hoidma puhtust ja korda üldkasutatavates ruumides ning mitte rikkuma nendes olevaid seadmeid; - sulgema elamu välisuksed; - täitma valla korra eeskirju; -eluruumi kasutamisel üürilepingu alusel täitma üürilepingus sätestatud nõudeid; - erastatud eluruumi puhul täitma eluruumi halduslepingus sätestatud erastatud korteri omanikule kohustuslikke hooldustöid. Eluruumi kasutajatel on keelatud: - tekitada ajavahemikus kella 23- st kuni kella 7- ni müra, mis häirib naabreid; - hoida korterites ja üldkasutatavates ruumides õhku saastavaid esemeid ja aineid; - lasta
. Disainis tekstiile ja tapeete, keraamikat, töötas trükkali ja lasteraamatute illustreerijana. Crane pidas loenguid kunsti ja disaini alal, oli kunstipedagoog. Avaldas ka mitmeid kunstikriitilisi raamatuid. Philip Webb oli arhitekt ja disainer, alates 1854.a. kuulus Morrise sõpruskonda. Oli 1861.a. firma Morris, Marshall, Faulkner & Co asutajaliige, kujundas kirikumööblit ja kirikutekstiile. Kavandas 1859.a. Morrise ideede järgi Morrisele elamu `Red House', millest kujunes näidiselamu, kus püüti realiseerida kõiki Morrise ideid. William Arthur Smith Benson (1854-1924) pälvis suurt tunnustust oma valgustitega, kuid ta kujundas ka tapeete, furnituuri, metallfurnituuri ja hiljem põhiliselt metallvorme. Kasutas materjalidena vaske, hõbedat, kombineeris metalli ja klaasi. Furnituuri juures kombineeris metalli ja puitu, eelistades väärispuitu nagu mahagon. Erinevalt kolleegidest, rakendas ta moodsaid tehnoloogiaid,
Dekoratiivsete vormide rohkus: seinapinnaga vahetult liituvad poolsambad, pilastrid, horisontaalsed simsid, petikaaknad, nissid ja girlandid, grotesk. Elemendid on loovalt ümber töötatud. Tasakaalu taotlus horisontaalse ja vertikaalse liigenduse vahel. Huvitab ühtse ruumimõju probleem. PALAZZO PITTI- linnaloss, mida ei kaitse tarad. Meenutab kindlust; rasked, rustikaalsed kivid, 2.korrus poolrustika, 3.korrus madalkivi. Lähtub uuest mentaliteedist. Ühe rikka perekonna elamu. Kõige vanem ja levinum lossitüüp vararenessansi arhitektuuris. Range, kindlusetaoline, pidid kaitset pakkuma. Kodanluse elupaik. 3-korruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised 4-nurkse siseõuega. Katus madal. Laotud tellistest, kaetud suurte, jämedate, tahutud kiviplokkidega. Aknad ja uksed on kas 4-nurksed või ümarkaarsed. Rõhutati üksikosade funktsioone. Silmadele muutub hoone korrus-korruselt kergemaks, õhulisemaks. Dekoratiivsete vormide rohkus
kokkutõmmatud põlvini ulatuvat riidetükki. Pidulik pealisriie meestel oli aga tooga. Suur valge poolringikujuline riidetükk mähiti ümber keha nii, et parem käsi vabaks jäi. Jalanõudena kasutati sandaale. Vaesemad roomlased sõid leiba ja jahust valmistatud putru, sekka ka aeg-ajalt kala, juur- ja puuvilju. Jõukamates peredes oli suurel kohal lihatoidud. Toitu söödi näppudega. Peale joodi veega lahjendatud veini. Roomlaste elamud ja Roomlaste linn Tavaline Rooma elamu oli nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. Selle keskmes paiknes nelinurkne aatrium, mida piirasid igast küljest magamistoad. Aatriumi kohal oli katus avatud nii, et päevavalgus pääsens majja otse ülalt. Vihma jaoks oli põrandal väike bassein. Aatrium oli pere- või elutuba ning juba varasemal ajal võõrustati seal külalisi. Linnas olid elamud ehitatud kiiresti ja suhteliselt lohakalt. Foorum, kui linna ja impeeriumi sümbol omandas piduliku ilme. Lisandusid uued templid
vormi. Emotsioon annab värvingu peegeldatavale sisule, meie poolt aistitavale, tajutavale, mõeldavale. Nii laias tähenduses langevad emotsioonide ja tundmuste mõiste ühte. Kitsamalt mõeldakse emotsioonide all lühiajalisi elamusi. Tundmused on seotud inimkonna ajaloolise arengu jooksul tekkinud vajadustega, eeskätt sellistega, mis on seoses inimestevaheliste suhetega. Emotsioonid tekivad orgaaniliste vajaduste (toidu, elamu, une jt.) rahuldamise või mitterahuldamise korral, samuti siis, kui inimene vahetult reageerib ümbritseva maailma esemetele ning nähtustele. Emotsioonid tekivad ka kõrgemate tundmuste läbielamisel, kuid emotsiooniks ei nimetata näiteks armastust muusika vastu kui inimese väljakujunenud iseärasust, vaid naudingu ja vaimustuse seisundit, millesse inimene satub, kuulates head muusikat heas esituses. Sama tundmust elatakse läbi meelepahana, negatiivse emotsioonina, kui kuulatakse
oskused. Hiljem ka vaimne harimine. Koduõpetajad/7 a kooli -> kirjatarkuse alused. Poliitiku harimine kestis pikka aega (kreeka, ladina keel, kirjandus, ajalugu, filosoofia). Vabariigi lõpuni kuukalender. Aasta algas märtsis, hiljem 1. jaan. 1. saj eKr - päikesekalender - tänapäevani (juuliuse kalender). Argipäevane riietus- tuunika, pidulik - tooga. Sandaalid. Vaesemad sõid leiba, jahust valm. putru (harva ka kala, juur- ja puuvilju), rikkad liha. Rooma elamu: 1korruseline, nelinurkne, kivist. Keskmes aatrium - avatud katusega, bassein, pere- või elutuba, varasemal ajal võõrustati ka külalisi, piirasid magamistoad. Roomas elanike arvu tõttu palju lohakalt tehtud elamuid jms., keisrite ajal see muutus. Foorum - linna ja imp. keskus, pidulik. Panteon - kõigi jumalate tempel. Keisrite palee. Suur äravoolukanal -> arenes kanalisatsiooni süsteemiks. Akveduktid - varustasid linna veega. Termid - avalikud
Hoone renoveeriti 2006. aastal ning on praegugi kasutusel elumajana. Maja seinal on ka mälestustahvel Nikolai von Glehni nimega. 5 Järgnevalt algas lossi ehitamine. Viimase asupaigaks valitud koht Mustamäe veerul oli kulus ilusa väljavaate poolest. Lossi katuselt näeb roheliste metsade taga paistmas Harku järve ja teisalt paistab Toompea ja Tallinna tornid. Ehituse plaani koostas Glehn ise, varustades oma elamu keldrite, müürisiseste keerdtreppide, ärklite, tornide ja sakilise rinnatisega, mis kokku pidid looma kujutluse keskaegsest rüütlilossist. Glehn palkas töömehed ehitustöödele, osad neist sai ta ka vangimajast appi. Kuid ta võttis oma kätega osa ka praktilisest ehitamisest, aidates töömehi, kuni loss sai nii kaugele, et võis sisse kolida. Kadaka küla paemurrust, praegusest Rae vallast, toodi ehitusmaterjal. Lossil on kahekorruseline krohvimata paehoone
kunsti toetamine. Klassitsism tekivad kunstiakadeemiad, väljub käsitöölise staatusest 20. sajand boheemlased, said kuulsaks alles peale surma, mässasid õpetlase staatuse vastu. KUNSTILIIGID on visuaalse kunsti nähtused, mille tunnuseks on selle loomise vahend. Klassikalised 5 kunstiliiki: ARHITEKTUUR 1. sakraalarhitektuur religioossed ehitised: kirik, kabel, klooster, temple 2. profaanarhitektuur ilmalikud ehitised: loss, pale, linnus, raekoda, elamu SKULPTUUR kõvast materjalist loodud mahuline kujund 1. ümarplastika saab igalt poolt vaadata 2. reljeef kujutatu eendub tasapinnast, kuid on sellega seotud, vaadeldav vaid ühest küljest. Jaoutub: kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Skulptuuri jagunemine otstarbe järgi: 1. vabaplastika asukohast sõltumatu 2. ehitusplastika seotud ehitisega või pargikujundusega 3. monumentaalplastika kindla asukohaga nt Triumfikaar
korilus kalastamine, jahtimine Küla Aastaringsed külad Ei elatud ühes kohasa pikemalt vaid otsiti uusi paiku karjale ja põlluharimise jaoks. Suuremad kogukonnad olid jagunenud omaette üksikperedeks. Matused Maeti asula alale, elamu Surnud asetati maasse kaevatud põranda alla. Surnutele haudadesse külili kägarasendis, pandi kaasa nt nuga, käed/käsi pea all. Maeti asulast kõõvits või ehe. Haud oli kaugemale tehtud nagu ase, kus oli kasetohtu, oksi, laip oli okste peal. Pea juures oli puuront.
monoliitbetoonist, paksusega 0,6-0,8m - Seinad paekivist ja tellistest lubi- või segamördil, paksusega 0,51-0,64 m. - Keldrilaed võlvitud kividest, samuti terastaladel betoon-või kivivahetäitega. - Vahelaed puit ja terastaladel, 5-7m sildadega, puit või betoon vahetäitega. - Katused keraamilistest katusekividest või tsingitud plekist, saematerjalidest toolvärgil toetuvsarikatega. Kordamisküsimused: 1) Mis oli jääaja järgne inimeste puidust eluase. 2) Milline elamu muutus valdavaks eestalastele eelmisel aastatuhandel? 3) Milline uuendus oli ehitustehnikas, kui ilmus puit-karkassmaja? 4) Kus ja millal leiutati laud-nael-karkassmaja? 5) Mida kasutati keskajal peamisteks kandetarindite materjalideks? 6) Mis on muinsuskaitse ülesanded? 7) Tarindite kandevõime hindamise soovitatav järjekord? 8) Mis on hoone jääkiga? 9) Mille abil ühendatakse rõhtpalkseinte ristnurkasid? 10) Milliseid rõhtpalkmaju valmistatakse tänapäeval?
loomakasvatusega. Käsitööaladest olid tähtsamad ehte ja tööriistade valmistamine. Nenega tegelesid sepad. Tänu soodsale asendile Läänemere lääne- ja lõunaranniku ning Venemaa linnade vahel, tegeldi edukalt vahenduskaubandusega ja vahetuskaubandusega. Vahetusväärtuseks oli kujunenud hõbe. Elamuks oli välja kujunenud suitsutuba, mida kasutati ka vilja kuivatamiseks. Suitsutuba peetakse rehielamu eelkäijaks. Ühetoaline elamu, millel puudus korsten. Talud moodustasid endiselt küla. Kuid tähtsamateks haldusüksusteks said kihelkonnad, mida oli muinasaja lõpuks 45. Muinasaja lõpul oli alanud nende liitumine maakondadeks. Varem arvati, et enamik Eesti elanikest olid varanduslikult ja õiguslikult võrdsed. Kuid viimasel ajal on ajaloolased jõudnud seisukohale, et ühiskond kihistus juba alates pronksiajast. Ühiskond jagunes ülikuteks ja talupoegadeks, kes pidid ülikuile tasuma andamit. Kasutati ka orje,
Palatsode juures kasutati erinevatel korrustel erinevalt töödeldud kive, näiteks alumise korruse kivid olid suured ja rohmakalt tahutud (rustika-talupoeglik müür), teise korruse omad on juba tasasemad ja väiksemad, kuid mõjuvad siiski peenemalt kui kolmanda korruse peen ja puhas ladu. 15. sajandi keskpaigaks muutus palatsode stiil peenemaks ja kergemaks. Rikkurid, kes seal elasid, ei tahtnud ometigi oma rikkust varjata. Seepärast muutuski kindluse moodi elamu järjest rohkem lossi moodi. Aknad muutusid suuremaks, fassaadidel võeti kasutusele järjest rohkem detaile. Leon Batista Alberti (1404-1472) nimega on seotud uus palatso tüüp, kus iga korruse akende vahele paigutati pilastrid. See elustas fassaadi ja lõi tasakaalu kandvate ja kantavate osade vahel. Nii muutusid palatsod järjest rohkem lossitaolisteks. Powerpoint'i fail vararenessansi arhitektuurist VARARENESSANSI SKULPTUUR 15
aladel. Elumajade tarindusele olid omased kõik keskaja ehituskunstile tüüpilised jooned: kitsas fassaad, massiivsed kiviseinad, mida kroonis kõrge ja järsk viilkatus. Üha suuremat levikut hakkas aga saavutama karkassehitus (vahvärk), kus puidust seinakonstruktsiooni kandev palksõrestik täideti telliste või saviga, sõrestik ise jäi nähtavale ning moodustas tumedaks värvituna ilmeka kontrasti seinte heledama pinnaga. Elamu ehitati sageli tänava kohale eenduvate ülemiste korrustega. 14.-15.sajandil kasutati elamuehituses fassaadidel tihti ka azuurset astmikviilu. Gooti stiil ei jätnud puudutamata ka Itaaliat, kuid sealsetele ehitajatele jäi ta siiski üsna võõraks. Palju suuremat mõju avaldasid Vana-Rooma aegsete ehitiste suurejoonelised varemed. Üha jätkati värviliste marmortahvlitega kaetud kirikute ehitamist. Itaalia marmorgootika tipuks peetakse Firenze toomkirikut, mis aga gooti ajal pooleli jäi
Raudsepp), tema kodus on majamuuseum (asutatud 1955). Kunstnik Ants Laikmaa (Hans Laipman) sünnikoduks oli Vigala valla Araste küla Paiba talu, Poti- Silla maanteelt 5 km ida suunas. 1860. a. ehitatud elumaja on säilinud, majapidamishooned enamasti hävinud. Kasutatakse aita, mille ühe ukse kohale on kunstniku poolt sisse lõigatud peremärk: vikat, reha, kaks pinta ja tähed H. L. (Laipmanni isa initsiaalid). Tuhmunud osas on arvatavasti kolmnurkne sirkel ja viljavihk. Elamu seinal on tammest mälestustahvel:"Kunstnik Ants Laikmaa sündis selles majas 5. mail 1866. a." Ants Laikmaa oli perekonnas 13. laps. Esimese õpetuse sai ta Velise vallakoolis, hiljem õppis Vigalas, Haapsalus ja Lihulas. 1891. a. läks jalgsi Düsseldorfi, et asuda õppima sealsesse kunstiakadeemiasse. 1901. a. korraldas Tallinnas esimese eesti kunstinäituse. Saatus viis 38aastase kunstniku Ants Laikmaa ja 21aastase abielunaise Marie Hackeri kokku 1904. a
AS Silikaat tooted Iseseisev töö Koostaja:Kadri Braun(EV110) Juhendaja:Tarmo Rand 24.10.10 Silikaatkivid SILIKAATKIVID - JA PLOKID Loe. Artiklitest "Miks ma kasutan elamu ehitusel silikaattellist?" Silikaattooted on liiva ja lubja segust pressitud ning veeauru toimel autoklaavis kõvastatud tehiskivid. Ehitajate poolt hinnatud kui ilmastiku- ja tulekindel, heliisoleeriv ning väga vastupidav ehitusmaterjal. Samas projekteerijatele piiramatuid võimalusi osutades isikupäraste fantaasiate teostamisel. Silikaatkivi vastab kõikidele tänasel päeval temale esitatud ehitusnormidele. Reakivid
aladel. Elumajade tarindusele olid omased kõik keskaja ehituskunstile tüüpilised jooned: kitsas fassaad, massiivsed kiviseinad, mida kroonis kõrge ja järsk viilkatus. Üha suuremat levikut hakkas aga saavutama karkassehitus (vahvärk), kus puidust seinakonstruktsiooni kandev palksõrestik täideti telliste või saviga, sõrestik ise jäi nähtavale ning moodustas tumedaks värvituna ilmeka kontrasti seinte heledama pinnaga. Elamu ehitati sageli tänava kohale eenduvate ülemiste korrustega. 14.-15.sajandil kasutati elamuehituses fassaadidel tihti ka azuurset astmikviilu. Gooti stiil ei jätnud puudutamata ka Itaaliat, kuid sealsetele ehitajatele jäi ta siiski üsna võõraks. Palju suuremat mõju avaldasid Vana-Rooma aegsete ehitiste suurejoonelised varemed. Üha jätkati värviliste marmortahvlitega kaetud kirikute ehitamist. Itaalia marmorgootika tipuks peetakse Firenze toomkirikut, mis aga gooti ajal pooleli jäi
Meeste hooleks olid põlluharimine, metsa- ja veotööd ning hobuste eest hoolitsemine. Naiste hooleks oli perede toidu ja riiete valmistamine, kariloomade talitamine ja lastega tegelemine.Eesti pere elutingimused. 18.-19. sajandil oli eesti talurahva hulgas peaaegu üldvalitsev rehielamu, mis koosnes kolmest põhiosast: hoone keskel paiknes peamine elurum rehetuba, ühes otsas oli ajandusruum avar rehealune, teises kamber (või kambrid). See omapärane ja ainuladdne hoone, mis täitis elamu, rehe, lauda, töö- ja hoiuruumi ning paiguti ka sauna ülesandeid. Reheelamu keskne ja vaieldamatult tähtsai, ruum oli küttekoldega rehetuba. Rehetoa suurus oli keskmiselt 30-40 m. Peasissepääau kõrval- või vastasnurgas asus suur keedukoldega ahi, suu ukse poole. Vastu tagaseina ahju kõrvale jäikõige varjatum, intiimsem ruumiosa, kus paiknesid magamisasemed, vanemal ajal lavatsid, hiljem voodid. Kõige esindulikum ruumiosa asus ahju suhtes diagonaalselt vastasnurgas
1) Enne ehitustööde alustamist peab uute ja rekonstrueeritavate ruumide projekti kooskõlastama asukohajärgse tervisekaitsetalitusega 2) Ettevõte avamiseks peab ettevõtjal või tema seaduslikul esindajal olema asukohajärgse tervisekaitsetalituse nõusolek. 3) Ettevõte võib elamutes asutada teenuse osutamiseks ette nähtud eraldi hoones, üldkasutavas hoones või elamus. Teenuseid võib elamutes osutada, kui sissepääs teenuse osutamise ruumidesse on elamu sissepääsust eraldi. Ühine sissepääs on lubatud kõigi korteriomanike või korteriühistu üldkoosoleku kirjalikul nõusolekul. 4) Ettevõtet ei planeerita korrusele kus põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgusest. 5) Ettevõtte ehitus- ja viimistlustöödel on lubatud kasutada materjale Eestis kehtivate seaduste ja nende alusel kehtestatud muude õigusaktide nõuete kohaselt
Isiklik kasutusõigus elamule (AÕS § 227) Isikul, kelle kasuks on see seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa. Kui kasutusõigus on antud mitmele isikule ühiselt nende elueaks, kestab see seni, kuni kasvõi üks neist isikutest on veel elus Isik võib elamusse majutada oma perekonnaliikmeid, samuti isikuid, keda on vaja tema eest hoolitsemiseks (sarnaselt võlaõigusliku üüriga) Kui kasutusõigus on antud elamu osale, võib õigustatud isik kasutada ka elanikele ühiseks kasutamiseks määratud ruume, sisustust ja seadmeid. Isikliku kasutusõiguse tekkimine, lõppemine ja sisu reguleeritud reaalservituudi sätetega
173.Different design- erinev disain 174.Dips- lohud 175.Discordant - vastuloluline 176.Dissemination of data andmete levitamine 177.Distinctive- eristatav 178.Distinguished silmapaistev 179.Disturb häirima 180.Dormant seisev 181.Drain kuivenduskraav 182.Drainage drenaaz 183.Dramatic piece of sculpture- skulptuuri dramaatiline osa 184.Drought-resistant- põua kindel 185.Durable- vastupidav 186.Dwelling- elamu E 187.Eccentric- iseäralik, veider, boheemne, eksentriline 188.Echo- järelkaja 189.ecology- ökoloogia 190.Efforts underway vaeva nägemine 191.Elaborate viimistletud, keerukas 192.Elevation- külgvaade 193.Embellish- kaunistama 194.Emphasized- rõhutatud 195.Enclosure piiratud ala, aed, tarastus 196.Endangering seada ohtu 197.Enhance- paremaks muutma 198.Ensure tagama 199
Palmett on enamasti asetatud sümmeetriliselt, sageli on ka väänseoses. Antiigis esindas palmett looduslikku vormi, muutudes hiljem puhtalt ehismotiiviks. Pildil erinevad kreeka ornamendid, millest esimene on meander ja keskmine palmett: 11 Aatrium (lad. k. atrium koldesuitsust mustunud ruum) laes asuva valgusavaga nelinurkne pearuum vanarooma elamu keskel. Aatrium oli majas nö elutuba, kust pääses ümbritsevatesse ruumidesse. Aatriumi kohal oli katuses ava, kust pääses sisse päikesevalgus. Põranda keskel oli väike bassein katuseavast sisse sadava vihmavee kogumiseks. Ainult nelja sambaga aatriumi nimetatakse atrium tetrastylicum (neljasambaline aatrium). Aatriumi, mille katuseava kannab palju sambaid, nimetatakse atrium corinthicum (Korintose aatrium). Väiksemates majades oli ka täielikult katusega
Leib tehakse hapendatud taignast. Hapendamiseks kasutatakse juuretist tshapaftuma, mida hoitakse tavaliselt samas nõus, kus tainast tehakse: Juuretise hoidmiseks on olemas ka spetsiaalne savikauss kurtsjaga. Tänapäeval hoitakse juuretist klaaspurgis. Leiba tehakse puust leivakünas. Leivategemise ajal asetatakse ta ahju peale (kashlangso) või väikesele pingikesele (veshkidjem) ahju lähedale, et säilitada püsivat soojust. Leivaküna. Mordva ANSV Kovõlkino raj. Elamu ahi pena kud. Mordva ANSV Valgapino k. E. Saarde, 1965. (Fk Zubovo-Poljana raj. Mordovski Pimburi k. 1437:54) J. Karm, 1984. (Fk 2086:69) Leib küpsetatakse ahju põrandal, kuid vahel pannakse leibadele alla ka kapsalehti. Kui leiba küpsetatakse ahju põrandal, puhastatakse see eelnevalt. Luud tehakse niinekoorest ja seotakse puust varre otsa. Rukkileiva valmistamiseks sõelutakse jahu, valatakse nõusse vett, jahu ja juuretist,
Ühiskonna õpetus Poliitilised ideoloogiad (2.6) · Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi · Poliitiline ideoloogia kommunism, liberalism, sotsialism · Mittepoliitiline ideoloogia religioon, filosoofia Tähtsamad ideoloogiad Konservatism Liberalism Sotsiaaldemokraatia IRL, Rahvaliit, Kristlikud Reformierakond Keskerakond, sotsid demokraadid juhtidee Traditsioonide ja stabiilsuse Indiviidi vabadus Võrdsed võimalused hoidmine, rahvusluse, moraali, kõigile religiooni tähtsustamine majandus Sekkumise vastu, mõõdukad Riik peaks sekkuma Riik reguleerib majandust, maksud, kaitstakse rahvusliku minimaalselt; vaba turu ja suurema tulu saajatel kapitali huve...
aastal." Tahvlilt leiame ka Niccoln Michetti ja Mihhail Zemtsovi initsiaalid. Peakorrusel asusid peale pidusaali keisripaari elu- ja magamistoad, salongid ja kabinetid. Vasakpoolne osa lossist kuulus Katariinale ja parempoolne osa Peetrile. Seda tõendavad ka kuplisaali kartussidele maalitud monogrammid. Kõrvalhoonetest on alles Peeter I maja, lustla, külalistemaja, köögimaja, jääkelder ja lossivalitseja elamu. Alles 1740. aastail hakatakse seda Kadrioruks nimetama. Rahvas räägib, et Peeter I pühendas Tallinna lahe kaldal asuva Kadrioru (Katariina org) tervikuna oma abikaasa Jekaterina Esimesele ja.ehitas selle oma naise auks. Seda legendi ei kinnita ükski dokument ning ka Katariina I seosed Kadrioruga peaaegu puuduvad. 1726. aastal pidi Katariina külastama Peeter I rajatud lossi "metsatukas Reveli lähedal". Isegi mööbel saadeti Peterburist siia, kuid ta ise ei tulnud.
PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Sisetööde elektrik Elektripaigaldiste käit ja plokkskeeem Juhendaja: Pärnu 2015 Plokkskeem Käidu- ja hoolduskava Dokumentatsioon Hoolduskava Käidu organisatsiooniline korraldus Elektrialane ohuteadlikkus Käiduohutus põhialused Töökorraldus Käidutoimingute ohutus Mõõtmised Käidutoimingud Kontrolll ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
