veebruar 1874 Tahkuna vallas, surnud 18.jaanuar 1956) oli Eesti riigitegelane , elukutselt jurist . Ta oli Eesti Vabariigi esimene president . Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkuranna vallas maaomanik Jakob Pätsi teise lapsena . Tal oli neli venda ning üks õde. Konstantin Päts oli õigeusklik. Tsaariarmee reservohvitserina omandati talle Vene impeeriumi personaalne, mittepärandatav aadliseisus. Mõnda aega peatus Päts Sveitsis, kust ta 1907. aastal siirdus Soome elades seal varjunime all ning tehes kaastööd ajalehtedele. Samuti valmisid Soomes Ollilas tollal radikaalseid ideid kandvad käsikirjad omavalitsus- ning agraarküsimustes. Pärast Eestisse naasmist andis Päts ennast ise üles ning ilmus suvel Tallinna ringkonnakohtu-uurija ette. Ta vabastati kautsjoni vastu. 1910. aasta veebruaris mõisteti Päts Peterburi kohtupalati väljasõiduistungil Tallinnas üheks aastaks
Otsida, kahelda, leida! Seda, et kõigil meil on ettemääratud saatus, teab ilmselt igaüks. Kuid iseasi on see, kui paljud meist seda usuvad ja tõsiselt võtavad. On suur hulk inimesi, kes peavad saatust lihtsalt üheks osaks ennustamisest ja muust ebausust. Samas, teine osa inimestest aga on kindel, et kõiki elusolendeid saadab kogu elutee jooksul ettemääratud saatus. Saatuse mõjutamise ja muutmise üle on vaieldud kaua ja vaieldakse ilmselt ka edaspidi. Võibolla ongi saatuse ülesandeks jääda alatiseks mõistatuseks. Arvan, et saatus on meile kujundatud kõrgemalt poolt ja seda muuta on väga raske, kui mitte öelda et võimatu. Kõige mõistlikum on elada päev korraga ja leppida infoga, mis on vajalik vaid praguseks eluetapiks. Raamatus ,, Kuningas Oidipus " kandsid sarnast suurt viga nii Oidipus ise, kui ka tema isa Laios- mõlemad olid liiga uudishimulikud. Mehed uurisid ebavajalikult palju oma tulevikku j...
mida lausume. Vanasti oli nii , et mida suurem on inimese vastutus, seda suurem on ka vabadus, kuid praeguse aja inimeste käitumine ning mõtteviis panevad mind sügavalt kahtlema, kas see reegel ka nüüdisajal kehtib. Mulle tundub, et tänapäeval on asjad just vastupidi. Arvan, et sageli ei oska me oma vabadust hinnata. Seega, mida suurem on vabadus, seda vähem tunneme me end elu ees vastutavana. Sageli õpime me asju väärtustama alles siis , kui me neist lõplikult ilma oleme . Elades me õpime ja täiustame end iga päevaga.Loodetavasti õpime me hindama oma vabadust nind vastutama oma sõnade, tegude nind mõtete eest !
Memo Urmas Lehtsalu Pension vananevas ühiskonnas Piret Mägi 12õ. 19. oktoober 2011 Vaatasin TV saadet Vabariigi kodanikud, kus räägiti teemal 'Pension vananevas ühiskonnas'. Saates arutleti, kuidas vanaks saades olla õnnelik, olla kindlustatud, ja seda mitte ainult 'täna', vaid ka neljakümne aasta pärast. Saates osalenud arvasid et, vanemad panustavad lapse kasvatamiseks ning hiljem lapsed hoolitsevad vanemate eest. See, et lapsed hoolitsevad oma vanemate eest, on loomulik. Maris Jesse aga arvas, et pigem annavad lapsed vanematele vajalikku tuge ja hoolt, kui rahalist toetust. Tõelist tuge vajavad hoopis need inimesed, kes on jäänud mingil põhjusel üksi või kellel lapsi ei olegi. Arrak väitis, et ühiskonnas, kus sündivus ainult kahaneb, ei ole jätkus...
saab olema selle uue organismi pisitillukese inimlooma elu mõte. Kui imikust saab täielikult väljaarenenud aju ja mõtlemisvõimega inimene, siis peab too ise selle probleemiga tegelema kui ta ise tahab. Siit tuleb välja, et ühelgi inimesel ei saa olla ette seatud eesmärki. Ükskõik kui palju erinevad filosoofiakoolkonnad saatuse ettemääratusest ka ei räägiks, inimese elu jääb alati teadmatuks täielikuks saladuseks, millest saab teada vaid see inimene ise oma elu elades. Prantsuse modernistlik kirjanik ja filosoof Jean-Paul Sartre nimetab kõigi eksistentsialistide ühiseks jooneks olevat veendumust, et inimene on tegelikult vaid see, kelleks ta ennast ise teeb. Kui inimesel pole sündides elus omaette eesmärki, siis järelikult ei oodata uuelt inimeselt elus esialgu mitte midagi peale lihtsalt vanemate jaoks ,,nunnu olemise". Kultuuriti on lapse saamise tähendus ehk see, mida lapselt suurena oodatakse, samuti erinev
Gyögry Ligeti Suure osa Ligeti varajasest loomingust moodustasid enamasti lihtsamad rahvalauluseaded. Ungaris elades oli Ligeti sunnitud arvestama poliitilise olukorraga, ning üks tema teostest, 2-osaline Tšellosonaat, keelati algselt NSVL juhitud heliloojate liidu poolt. Varased helitööd olid mõjutatud Béla Bartókist ning neid on sageli käsitletud tema helikeele laiendustena – näiteks klaveritsükkel Musica ricercata (1953), mida on võrreldud Bartóki Mikrokosmosega. NSV liidu tsensuuri tõttu jäid mitmed teosed, nende hulgas Musica ricercata ja Keelpillikvartett nr
kõlavuste tõstmiseks. Nad mängivad nii akordinoote, kui ka soolopartiisid. Dünaamiliste võimaluste, särava tämbri ja suure kõlajõu tõttu kasutataksegi tromboone. Tänapäeval on tromboon populaarne ka dzässmuusikas Üks kuulsamaid tromboniste on Alton Glenn Miller, ta sündis 1. märtsil 1904 Clarindas, Iowas, ja arvatavasti hukkus 15. detsembrist 1944. Glen Miller oli ameerika dzässhelilooja, -tromboonimängija ning -orkestrijuht. Tema noorusaastatel liikus ta perekond palju, elades vahelduvalt North Platte's, Nebraskas, Grant City's, Missouri's. Grant City's teenis Glenn Miller raha karjusepoisina ja teenitud raha eest ostis omale elu esimese trombooni. Peale keskkooli lõpetamist jätkas Miller kahe aasta kestel õpinguid Colorado Ülikoolis. Ülikooliõpingute ajal sai ta tõelise innustuse muusikast ja pillimängust. Lõpuks jättis ta pooleli ülikooliõpingud ja asus õnne proovima muusikuna.
mõisaomaniku von Paykulli perekonda kasvatada. Õppis 18101814 Rakvere kreiskoolis, 1814 1817 Tartu Kubermangugümnaasiumis ja 18171827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Lydia Koidula oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar. Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. Ado Reinvald Kirjutas luuletusi, jutustusi, naljalugusid ja näidendeid. Tema isamaaluule järgib Lydia Koidula eeskuju ning kirjanduslikuks nõuandjaks oli Friedrich Reinhold Kreutzwald. Tema luuletusest Kuldrannake on saanud rahvalik laul
Pehme, värvid õrnad ja säravad, sulavad piirjooned Inimesed maalidel tulvil tervist ja rõõmu Edgar Degas-1834-1917 juhuslik, pildiserv lõikab inimese pooleks. Ballett ja ratsavõistlused. kiire liikumine ja külmades toonides valgus. Postimpressioon-kui impressionisit olid maalinud väljaspoolt saadud muljeid, siis postimp püüdisd edasi anda eelkõige tundeid ja meeleolusid Vincent van Gogh 1853-1890, hollandlane. Prantsusmaal elades parimad tööd näib nagu leegitseks kõik, kõike mida nägi hakati kõrgelt hidnama alles peale ta surma Paul Cezanne- 1839-1906 kindla vormiga, rütmiliselt liigendatud ülesehitusega maastikud, natüürmordid ja portreed. Püsiv ja jäädav, varjundid, suunanäitaja paljudele Paul Gauguin-1848-1903 omapärase saatusega, tumedad piirjooned, eksootiline, värvikülane loodus. Värvid, (roosa maapind, kollane taevas)
ee) Enne äädikapuud istutama hakkamist, tuleb tema jaoks planeerida piisavalt kasvuruumi. Äädikapuul on halb omadus ajada rohkelt juurevõsu. Muru niites saab neist aga kergesti lahti. Puu all ja läheduses ei ole soovitatav tegeleda mulla kaevamisega, sest see soodustab suurevõsude tekkimist. Peenras kasvav äädikapuu tuleks ümbritseda 1,5 meetri laiuselt 1 m sügavuse juuretõkke- kangaga, kui ei taha, et ka naabril oleks varsti see kena puu aias. Äädikapuu pole pikaealine, elades keskmiselt 20-30 aastaseks. Märgates puul vananemise tunnuseid (lõhed tüves, kuivanud oksad), on targem kasvatada mõnest võsust uus taim. Liigtundliku nahaga inimestel ei soovitata puud katsuda paljakäsi. Eriti kaunis on äädikapuu lõhislehine sort 'Dissecta', mis on aga tunduvalt külmaõrnem. (eds.ee) 1 SIBERI KONTPUU Üks laialdasemalt kultuuris levinud liike.
Eesnimi Perenimi - rühm KAS JA MIKS ON DOKUMENDITÖÖ VAJALIK? Elades tänapäeva infoühiskonnas, on raske ette kujutada maailma ilma dokumentideta. Eksisteerime ka lisaks füüsilisele keskkonnale juriidilises maailmas, mis kehtestab omad reeglid nii meile kui füüsilistele isikutele ning ka meie dokumentidele – kirjadele, avaldustele, lepingutele jne. Kas dokumenditöö on vajalik? Kui küsida see küsimus tavainimeselt, siis võib vastuseks saada, et eks ta ikka ole, kuid ei osata täpselt seletada miks see nii on. Vastus ei
10.09 1. Iseloomusta keskmist kividega Eestis (asula kohad, töö ja tarberiistad, elatus alad). 1967 aastal leiti sealt õhuke tume viirg, mis sisaldas söetükke, loomaluid ning kivist ja luust tööriiistu. Kunda kultuuri elanikud rajasid asulaid veekogude lähedusse , kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud metsloomi. Toitu saadi enamasti kas kalastades või pidades jahti. Veekogu ääres elades, oli alati toit laual olemas. Kala püüdmiseks tehti konksud luudest, suuremaid kalu püüti ahtingutega. Kivi ajal elati arvatavasti 15-30 liikmelistes gruppides, mis koosnes 2-4 perekonnast. Kogukondadel võis olla mittu elukohta, neid vahetati sõltuvalt saakloomade püügiaegadest ja taimede korjeperioodist. Kiviajal valmistati enamus töö ja tarberiistu kivist, luust, sarvedest kui ka puidust.
piiramatut kaunidust, mis meid igapäevaselt ümbritseb. Meie imepärane loodus, mis armastab jäägitult selle planeedi igat eluvormi, alustades primaatidest, lõpetades inimsoo suurvaimudega. Tänutäheks kostitab kõikvõimas meid päikesetõusu ja -loojangutega, kustutab lõpmatut ja igikestvat janu vihmapiiskadega, tõrjub pahameelt vikerkaare ja sünget väsimust lumeräitsakatega. Ning see kõik on oskuslikult sümbioosusesse sätitud, pakkudes külluslikult kogemusi siin, Maal, elades. Oleks me vaid nii targad, et oskaks kogu seda imposantset õndsust hinnata ja selle rütmis hingata. Kogu inimkonna poolt kasvatatud kurjuse eest oskab loodus andeks anda. Emake Maa andestab meile meie vead. Jooksujalul jõudis inimkond agraarühiskonnast tarbimisühiskonnani, kus lihtne rõõm looduse andide eest muutus kahjurõõmuks ligimese varakaotuse üle. Me toodame, tarbime ning raiskame piiramatult arvates, et hüvesid, mida loodus meile andnud, on lõpmatult. Igal aastal
igasugused muud programmid, nad näitavad meile milline peab olema meie elu. Sisendades meile aegapisi milline peame olema ja kuidas mõtlema. Vaadates mõnda seebiooperit(näiteks ,,Metsik Kass") tuleb tunne, et nii käibgi elu mujal ja ega siis mina halvemini elada saa. Ja edasi enam ei mõeldagi muule, kui sellele kuidas saavutada sama mis televisioonis. Televisiooni tekkega on muutunud meie elud igaveseks ja seda muuta enam ei anna. Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta! Elades tänases kommuunis unustatakse tihti peale ära, kust me pärit oleme. Meil ei ole aega, et minna külla vanematele, vanavanematele ja lihtsalt rääkida nendega, uurida kuidas elasid nemad kunagi. Pole viitsimist kuulata nende elutarkusi ja õpetusi, mis on neid aidanud. Me lihtsalt laseme tarkustel oma kõrvadest mööda tuhiseda, sest nende tarkus on vananenud ja aeglane. Tänapäeval aga peab kõik kiire olema, aega on ju vähe. Ja nii, vajuvad unustusse need kaua
Eesti kunstnikud Heleri Melsas Katrin Seervald Sündis 1981 aasta talvel väikeses linnakeses nimega Saue, siiski veetis enamuse oma lapsepõlve vabast ajast Raplamaal Keava külas, kus rabades, metsades ja niitudel jalutades õppis tundma loodust ja selle ilu. Linnas koolis käies, paneelmajas elades, meenusid talle pildid looduses nähtust ning nii ei läinudki palju aega kui ta sirutas käe pintsli järele, et need mälupildid nähtavaks teha. Sedamoodi joonistades ja maalides on ta oma oskusi täiendanud ja kvaliteeti lihvinud. Pea alati jääb rõhuma tunne, et saaks veel paremini, kuid enamasti on aega nii vähe! Tema jaoks on oluline, et kunst pakuks silmale ilu ja oleks võimalikult realistlik. Tema maale Tema tehtud plakatid Evald Okas
Suve lõpus oli kodus suur paanika, mida ma koolis kandma hakkan. Koolipäevi ei kujutanud ilma teksapüksteta ettegi. Nüüdseks olen avastanud seeliku ning viigipükste võlud. Isegi hommikul on kergem otsustada, mida selga panna. Kuu ajajooksul olen avastanud endas mitmeidki uusi külgi ning omadusi, mille olemas olust mul ei ole aimugi olnud. Näiteks varem oli minu puhul täiesti mõeldamatu, et jätan enda arvamuse valjusti väljaütlemata. Aga neljakesi ühes toas koos elades, pean üsnagi hoolikalt jälgima, et oma arvamusega, kedagi ei solvaks. Eriti raske on see, sest mina olen iseloomult sangviinik ning üks minu toakaaslane on melanhoolik. Teine suur asi on see, et ma poleks elu sees uskunud, et ma võin igatseda enda nooremate õdede järel. Suve lõpus oli, saaks juba rutemini linna, saab iseseisev olla, keegi ei kontrolli ega nuhi. Nüüd, aga sooviks enda nooremaid õdesid tihedamini näha.
välimus.Oraaklid:Jumalate tahte selgitamiseks jälgisid kreeklased endeid.Kreekas olid ka spetsiaalsed pühamud kus võis nõu küsida jumalatelt.Neid kohti minetati oraakliteks.Kuulsaim Delfi oraakel.Mitte alati ei küündinud inimlik mõistus jumaliku tõeni.Surmajärgsus:Kreeklased ei pannud suurt rõhku sellele, mis saab neist pärast surma.Inimese saatus pärast surma ei sõltunud oluliselt tema tegudest eluajal.Hakati ka uskuma seda, et siinpoolses elus elades vooruslikult sai mõjutada surmajärgset saatust.Spordivõistlused: Sport oli üks meelisharrastusi.Kuulusid usupidustuste programmi.Neid peeti enam-vähem kõigis linnriikides.Hinnati ilusat musklis keha. Kreeklased sportisid alasti.Noormehed ja poisid veetsid palju aega gümnaasiumis.Nii kujunesid Gümnaasiumid hariduskeskusteks.Spordi juurde kuulusid võistlused. Kohalike ürituste seas kerkisid esile ülekreekalised võistlused ja nende seas omakorda olümpiamängud.(Esimene
aktiivselt ainetest, mida saavad ·Seenerakkudel on rakukestad väliskeskkonnast ·Kasvad kogu elu ·Rakkudes talletuvad samasugused varuained Millised on seened ja kust neid leida võib ? Seened kuuluvad omaette seeneriiki, enamik neist on hulkraksed. Toitu saavad nad orgaanilist ainet lagundades või teistelt elusorganismidelt neil kas parasiteerides või nendega sümbioosis elades. Seega toituvad nad valmis orgaanilisest ainest. Erinevalt taimedest puudub seentel klorofüll ja seetõttu pole neile valgus oluline. Kõige kiiremini kasvad seened soojas ja Seente ehitus Hulkraksed seened koosnevad pikkadest peentest seeneniitidest, mis omakorda koosnevad piklikest rakkudest. Seenerakke ümbritseb õhuke rakukest, mis kaitseb neid lagundamise ja toitainete väliskeskkonda lekkimise eest. Seente rakukest koosneb kitiinist, millest koosneb ka putukate välistoes.
ilmub lavale Carmen – kõigi meeste ihaldusobjekt, ka Kapral Jose üks lemmik. Carmen on vabrikus haavanud noaga ühte töötajat ja talle määratakse vanglakaristus. Jose peab Carmeni vangi viima, aga ta laseb naisel põgeneda, see-eest läheb ta ise vangi. Peale vangist vabanemist saavad nad aga uuesti kokku. Samal ajal on Carmenisse kiindunud ka teine mees – Zuniga. Muidugi suudab Jose Zuniga’ga tülli minna ja ta peab koos salakaubavedajatega mägedesse põgenema. Mägedes elades lahtub Carmeni armastus Jose vastu ning talle ennustatakse surma. Micaela ja Escamillo tulevad mägedesse – üks otsib Jose’d teine Carmen’it. Escamillo kutsub kõiki oma järgmisele härjavõitlusele, Jose aga läheb oma haiget ema külastama. Kui kätte on jõudnud härjavõitluse aeg, kohtuvad Carmen ja Jose taas – aga seekord viimast korda. Jose tapab Carmeni meeleheites. Tegelased: Peategelane: haritud, uudishimulik, tundis hästi keeli, rahakas. Don Jose: Maria
Päevakeskus on hoolekandeasutus, kus pakutakse võimalust aktiivseks tegevuseks ja vajalikke teenuseid piirkonnas elavatele eakatele. · toitlustamine · pesupesemine · meditsiiniteenust · lugemistuba · erinevad käsitööringid · kontserdid, loengud · interneti kasutamine Avahooldus Avahoolduseks on koduteenused, eluasemeteenused ja päevane hooldamine hoolekandeasutuses ning muud teenused, mis aitavad eakal inimesel oma kodus elades toime tulla. Eesmärk on võimalikult kauaks säilitada iseseisvus ja kodu. Mitmete hooldusasutuste juures ka eakatele näiteks päevahoiuteenust. Päevahoiuteenuse sisuks on: · eaka päev sisustamine erinevate tegevustega. · juhendamine ja abistamine igapäevaelu vajalike toimingute sooritamisel. · aktiviseerivatesse tegevustesse kaasamine. · Juhendamine ja toetamine üldiste avalike teenuste kasutamisel. · töösarnasesse tegevusse kaasamine.
viidi. Erinevate tagakiusamist tõttu tuli tal tööd pidevalt varjata, kuid ta ei loobunud oma mõtete kirjapanemisest. Siiski, endisest hiilgava karjääriga ohvitserist oli saanud nõdrameelseks tunnistatud riigivastane, kes pidi kogu oma ülejäänud elu veetma koduarestis. Timo otsustas põgeneda Eestist ning pärast mõningasi ebaõnnestumisi oli eruohvitser von Bock sama hästi kui pääsenud arestist. Siiski Timo ei lahkunud: ta leidis, et ainult Vene tsaaririigis elades suudab ta midagi muuta, kas või pelgalt oma olemisega olla raudnael impeeriumi ihus. Von Bock pöördus tagasi Võisiku mõisavalitseja majja, kus ta peaaegu kümne aasta pärast ka segastel asjaoludel suri. Lisaks eetilist käitumist ülimaks pidava Timo, on romaanis ka teisi tegelasi, kellest rohkem paistavad silma Jakob Mätlik, Eeva Mätlik ehk Katarina von Bock ja mõisavalitseja Laming, kelle nimi kõlab romaanis seoses erinevate tegelastega.
Alati on mingid uued ideed peale tulemas ja vanad lükatakse kõrvale. Kui ei oleks vanu asju, ei saaks uued tekkida, uued aga ise muutuvad mingi ja pärast vanaks ja annavad teed omakorda järgmistele uutele asjadele. 3) Veel võib vaadata vanaeidekest ja last kui algust ja lõppu/ elu ja surma. Ilma teineteiseta ei oleks kumbki midagi. Nagu öeldakse, kui pole lõppu, ei ole ka algust. Nagu vanad ideed asenduvad uutega, nii ka inimesed annavad teed järgmistele, elades edasi oma lastes ja lastelastes. 5) Vanaeideke ja laps võivad tähendada ka puhtus ja rikutust. Väike laps ei tea veel milline ,,rikutud" moraal tema ümber valitseb. Puhtus ja süütus tõukab siin endast eemale allakäinud moraali, suurlinna pahed. (Baudelaire põdes ise süüfilist ja armastas suitsetada hasisi.) Elu koosneb vastanditest, ilma üheta ei oleks teist, ilma halvata ei teaks me mis on hea. Üks ei välista teist
1858. aastal siirdus Rooma ja tegeles seal maalimise ja oma tööde esitamisega. Maalis rohkesti Itaalia maastikke ja rahvatüüpe. Akadeemikunimetuse sai Köler Peterburi Kunstide Akadeemialt 1861.a., pärast seda, kui oli Roomas näitusele esitanud Cesese kiriku altarimaali teisendi ,,Kristus ristil" (originaal valmis kunstnikul 1858.a.) Nii sai saunamehe pojast akadeemik. 1862.a pöördus Köler tagasi Peterburgi, kus ta sai õpetajakoha Kunstide Edendamise Seltsi koolis. Venemaal elades külastas ta tihti kodumaad ja kodukohta. Kodumaistel teemadel on tehtud "Kunstniku sünnipaik", eesti neiu kujutis "Ketraja". Ühiskondlikult tähtsad olid 1864.a. maalitud F.R.Kreutzwaldi portree ja feodalismivastane allegooriline kompositsioon ,,Ärkamine nõidusunest". Pilt sümboliseeris eestlaste ja lätlaste rahvuslikku ärkamist (praegustel andmetel kadunud, on säilinud vaid eskiis ).Vaeses peres kasvanuna tundis Köler meie rahva majanduslikke ja ühiskondlikke kannatusi põhjalikult.
hobidega/spordiga, mis annab talle end vormis hoida; korteri müük- ost ja elama asuma tütre lähestikku. Isiksuse areng: iga inimene tahaks kujutleda elatud elu tervikuna millel on tähendu s ja väärtus. Pensionieas on vananemise normaalse kulgemise puhul võimalik teha uusi valikuid: osaleda harrastustegevuses, õppida, tegeleda lapselastega jne Uuritav eakas oleks hea meelega läinud õppima juurde veel midagi uut: akordioni õpe, rahvatantsu... Kahjuks, elades maal õppimisvõimalused on piiratud. Igal vanuseperioodil on omad arenguülesanded, probleemid ja kriisid (Havighurst 1971). Eluea kestel võivad mitmed sündmused inimese elukäiku mõjutada- lesestumine ja tütre surm mõjutasid antud inimest väga psüühilisel tasandil. Tänu õigel ajal saadud psühholoogilise abile, klient tuli kriisist välja. Kriiside lahendamisest oleneb eluperioodide ja terve elutee õnnestumine või ebaõnnestumine. Tema puhul on tähtis, et mitte
Avatud uksed Nõukogude ajal, mil inimesed olid allutatud kommunistlikele tõekspidamistele, oli liidu piiride ületamine suhteliselt utoopiline unelm. Lahkuda sai vaid eritingimustel. Välismaal suurema raha teenimine ei tulnud kõne allagi. Nüüdseks on olukord täielikult muutunud. Piirid on ülemiseks vabad. Kas avatud uksed maailma on parandanud eestlaste heaolu? Alates taasiseseisvumisest on inimesed rohkelt kasutanud võimalust reisida. Avardades silmaringi ning tutvudes erinevate kultuuridega, saavad nad meeldejäävad elamused, mis muudavad argipäevaelu kirkamaks. Hiina reisilt õpitud pulkadega söömine annab võimaluse seda teadmist tuttavatega jagada. Korraldades taolisi õhtupoolikuid, võib teistelgi tekkida huvi reisimise vastu. Inimesi on ikka meelitanud kõik uus ja tundmatu. Tänu sellele saab Eesti oma kultuuripärandit veelgi suurendada. Peale gümnaasiumi lõppu algab noore inimese elus täiesti võõras eluetapp, milleks on tarvis juba...
Lõunasse talvitama lendavad suitsupääsukesed septembri teisel poolel või oktoobri algul, kevadel saabuvad oma tuttavale pesapaigale tagasi aga aprilli lõpul või mai alguses. Suitsupääsuke kuulub looduskaitse alla. 3 Täpsem info Elupaik ja viis. Looduslikes tingimustes seotud koobastega: mäestikujõgede orgude kaljukaldail. Viimasel ajal kogu areaali piires levinud asulatesse elades peamiselt hoonetes. Linnadesse enamasti ei tule. Vaenlasi ründavad ähvardavate sööstudega ja hirmutavad rapsides. Madalal temperatuuril jäävad tardumusunne ebasoodsate toidutingimuste üleelamiseks. On elupaigatruu - pesitseb aastaid samas kohas. Ränne Rändlind. Talvitab Lõuna-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Aafrikas, Lõuna- Aasias, sõltuvalt pesitsusalast. Pesitsuspaigale saabub, kui on küllalt soe ja piisavalt palju putukaid õhus, Eestisse aprilli lõpul või mai alguses. Lahkub
Tänapäeva maailma hirmud Läbi ajaloo on inimeste käitumise üheks suurimaks mõjutajaks olnud hirm. Aegade alguses domineerisid kartused nälja, mahalöömise või nahkapistmise ees. Kaasaegses maailmas on need asendunud tuhandete uute ning isegi laastavamate hirmudega. Kaasaegne mugavusi ning näilist turvalisust pakkuv ühiskond peidab endas üha suurenevat hirmude arsenali. Millised on tänapäeva maailma hirmud? Üks suurimaid hirme, mis mõjutab kõiki inimesi, on globaalne kliima soojenemine. See vähendab tõenäoliselt paljudes maailma riikides toidutoodangut ning tõstab oluliselt nälgivate inimeste hulka. Paljud teadlased on kindlad, et kõrgemad temperatuurid toovad kaasa jäämasside sulamise, meretaseme tõusu ning senisest enam torme, üleujutusi ja põudasid. Sellest probleemist räägitakse palju, kuid tuleb tõdeda, et inimesed liiguvad üha enam selle aja poole,kus valitseb ükskõiksus ja elades tarbim...
ning armastusega. Juba väikesest peale on Camille ja Therese sunnitud magama ühes voodis ning kui poiss oli haige, pidi ka Therese rohtusid võtma. Isegi siis, kui ta haige polnud. Therese on alati olnud vaba hing ning põlanud seda põdurat poissi, kes on pidevalt surmasuus olnud. Proua Raquin arvab, et noored võiksid abielluda, mida nad ka teevad, armastamata teineteist. Camille tahab elama asuda pariisi, kuid ema pole nõus last käest andma, seega otsustab noortega kaasa minna. Pariisi elades kohtab Camille vana sõpra Laurenti, kellega nad kohe tihedalt suhtlema hakkavad. Laurent kutsub noormehe enda juurde ning Laurent hakkab seal tihti käima. Laurent ei näe algul Thereses midagi muud, kui vaid mängueset. Neidu, keda ta võib ära kasutada, kellega magada, teda armastamata. Ta ei arva, et tüdruk on ilus. Vastupidi kuna Therese ei ole oma tuima eluga rahul, muutub ta ka ise igavaks ja tuimaks, et mitte öelda koledaks.
Sõltudes teiste arvamustest lasigi ta Henryl enda ilusa elu luua. "Noorus on ainus asi mida tasub omada." Sellest lausest sõltus suurel määral Doriani elu kuna ka tema arvas, et oleks lahe lõpmatuseni noor olla ja nautida seda elu. Selle soovi ta saab teoks teha tänu Basilile, kes maalis suurepärase maali Dorianist. Teades seda, et ta võib lõppmatuseni noor olla, hakkas ta tegema kõike seda mida ei tohiks teha. Elades elu millel polnud mitte mingit mõtet. Teiste inimeste tunded ei olnud tema jaoks üldse mitte tähtsad. Mängides lihtsalt inimeste tunnete ja eludega. Sibyl oli andekas noor neiu kellese Dorian armus ja tüdruk vastas samaga. Dorian armus veel tema andesse, mis ka rikkus selle suure ,,armastuse". Tüdruku süda oli murtud kui Dorian ta maha jättis ja kukkudes teatri karjääri redelilt ka alla, võttis ta endalt elu. Henry oli mees kes ütles kõik asjad mida Dorian tegema peaks
Romaani ainetel on ungari rezissööril István Szaból 1981. aastal valminud samanimeline film. Thomas Mann sündis Lübeckis, jõuka kaupmehe ja senaatori Thomas Johann Heinrich Manni perekonnas. Tema ema, Júlia da Silva Bruhns, oli Brasiilia päritolu. Pärast isa surma 1891. aastal kolis perekond elama Münchenisse.Aastal 1905 abiellus jõukast juudi perest pärit Katia Pringsheimiga (1883 1980), neil oli kuus last.Aastal 1933 lahkus ta Saksamaalt ning jätkas Sveitsis ja USA-s elades võitlust inimsuse ja kultuuriväärtuste eest. Elu viimastel aastatel elas ta Sveitsis. Teosed: "Buddenbrookid: ühe perekonna langus , "Võlumägi , "Seikleja Felix Krulli pihtimused" , "Seadus" , ,,Mario ja võlur".
,,Merilehmad" ,,Rändavas järves"- põhjustab õnnetuse murtud truuudusevanne ,,Lapsehukkajas" viib traagilise lahenduseni omaaegses ühiskonnas valitsenud põlgus vallasema ja vallaslapse vastu. Piibliainelised sonetid: ,, Taaveti kannel" ,,Püha Jüri"- annavad portreed inimlikest tüüpidest. Under pühendas luulesarja ka emale ,, Pärast ema surma"- Selles elab ta uuesti läbi ema viimased haiguspäevad ja kahetseb lapsemeelselt, et ei osanud ema elades olla ta vastu küllalt hell. ,, Mureliku suuga" on klassikaliselt suursugune ja selge sõnumiga kokkuvõte kannatusaastates. Pagulaspõlve Rootsis avaldas Under viimased luuletuskogud" Sädemed tuhas ja ,,Ääremail. õigust nõudvad ja süüdistavad toonid. Kodu igatsust tema südames kirjeldas" Põgenik" Kord veel tagasi tahaksin, leida kodutee ,kodumullas siis magaksin. Underi loomingut on interpreteerinud eesti kirjanduse parimad tundjad üle maailma, tema
Sellest on inspireeritud ka tema teosed, milledest paljudes mängib emake loodus asendamatut rolli. Hiljuti loetud Gailiti romaan ,,Toomas Nipernaadi" on eeldatavasti üks tuntumaid gümnasistide seas. See raamat räägib peategelasest, kelle elu on suviti täielikult seotud rändamisega. Nipernaadi aastaringne elutsükkel oli jagatud perioodidesse. Talvel hallil ajal, on Toomas tubli ja töökas pereisa. Sellel ajal veetis ta aega pere seltsis, elades nii nagu tavaks oli. Kuid suvel, mil päike üha suurema kaarega mööda lendab, hakkab ta ringi rändama. Nipernaadi suudab ilmuda mitmesse kohta korraga, luues inimestele endast alati uue profiili. Sihitult mööda ilma rännates ei otsi ta tegevust, sest teab, et see tuleb ise tema juurde. Nii tungib ta inimeste igapäeva ellu, paneb end maksma leides endale sobiva positsiooni ning viimasel hetkel lahkub jäljetult jättes kõik lahendamata. Mida keerulisem olukord, seda
Kätlin Viilukas 10A Rahulolematuse rahu Elu on nagu lind, kes käib kaugetel maadel puhkamas, talvitumas. Koduigatsus, rahutus toob ta ikka tagasi oma koju, oma pesasse ja siin on ta mõnda aega õnnelik elades rahus. Miks me oleme rahulolematud, kuigi meil on olemas kõik, et olla rahul omaenese eluga? Miks ei osata hinnata seda, mis meil on ja olla lihtsalt õnnelikud? Seda suures osas sellepärast, et ei osata hinnata õigeid elemente elus. Tihtipeale saadakse oma õnnest aru alles siis, kui ollakse sellest ilma jäämise äärel. Sellised olukorrad panevad inimesi mõtlema elu üle järele. Mõistetakse, mis on elus tähtis ja kui pole veel hilja, siis on võimalik ka ennast parandada.
Kiri- hieroglüüfid (pühad märgid) meenutavad piltkirja. Pühad loomad kehtestasid ühte või teist jumalat mõnes tema ilmingus. Mustusekuulikest veeretav sõnnikumardikas skarabeus kehastas Ra'd. Templid- maapealsed kohad, kus inimesed kandsid jumalate eest hoolt. Karnaki tempel, pühendatud Amon-rale, teebas. Kaugemal Luxori tempel. Templis olevale jumlakujule ohverdati loomi. Egiptlastel oli detailne ettekujutus elust pärast surma. Surnu jätkas samasugust elu nagu elades. Hauapaigad asusid Niiluse läänekaldal ja matuserituaalide hulka kuulus muumia toimetamine paadiga üle jõe idast läände. Hauakamber pidi kindlustama lahkunu häirimatu elu surmariigis, pandi kaasa lahkunu kujusid. Teadus oli praktikas tarvilike õpetuste kogum. Kirjandus viljelesid lühivorme. Egiptlasi peetakse novellizanri loojaiks. See kasvas välja ülikute hauakambrite seintele kirjutatud autobiograafiast. Hümnid jumalatele. Ehnatoni usureform- uue riigi ajal tõi egiptuse
viimane võimalus -see oleks kohalikele elanikele ja sõduritele surma minek. Turvalisema ja rahu toovama homse nimel tuleb vaadata üle inimeste enda väärtushinnangud, leida teisi võimalusi ning teha kaalutletuid tarku otsuseid. Eesti kuulub heaoluriikide sekka, kuid samas tekitab muret inimeste sotsiaalne kindlustatus. Vanurid, kes on töötanud kodumaa heaks mitmeid-kümneid aastaid, on kitsikuses. Riigi makstava pensioniga tuldakse vaevu toime.Kokkuhoidlikult elades saab ta vaid söönuks ja suudab maksta oma elukoha eest.Sarnane kitsikus valitseb ka invaliidide ja töötute seas.Kas enam kindlustatud ei peaks meie ühiskonnas rohkem hoolt kandma nõrgemate eest? Eesti ühiskond on muutunud isekaks, mõeldakse oma rahast, majast, karjäärist.Samas sõna ,,oma" jääb kestma inimeste mõttemaailmas .Kas need asjad teevad siis inimesi õnnelikuks? Pigem tekitavad uusi probleeme, selle asemel võiks leppida vähesemaga ning aitada teistel saada õnnelikuks
"Edgar juba Tallinnas mõtles, et ta võiks ka joonistamise asemel kirjutada. Ta hakkas üles märkima laste omapäraseid mõttekäike ja ütlemisi ning tahtis neid edaspidi lasteraamatu tegemisel kasutada. Siiski kulus aastakümneid, kuni Võrumaal see soov tugevamaks muutus. Linna pealiskaudsetest askeldustest vabana sai Edgar Valter võimaluse süveneda loodusse ja oma tähelepanekuid pildis ja sõnas jäädvustada.Lisaks pidevalt jätkuvale kunstiloomingule sai ta valmis Pöörismäel elades 15 lasteraamatut autori illustratsioonidega. ,,Ahaa, kummitab!" aastal 1995 ja ,,Ikka veel kummitab!" aastal 2005 on saanud inspiratsiooni Tallinna-päevilt, kunagisest ateljeest Pika Jala väravatornis. ,,Lugu lahkest lohe Justusest ja printsess Miniminnist" aastal 1995 on mõtteliseks jätkuks karikatuuriseeriale printsessidest ja lohedest.Teised raamatud on nii või teisiti saanud ainet, tegelasi ja tegevuspaiku Võrumaalt. Pöörismäe kass Sooru
Suri tõestades, et ta pole nõid. 2. Kolm tilka verd · Esimene Esimene tilk verd tuli pärast seda, kui oli Prokopiuse juures ja uuris Kürbenzeineilt saadud raamatu pärgamendi vahelt heebrea keelset juttu, mis oli pöördumise Luciferi poole. Pärast toas toimunud plahvatust leidis ta kullatükke, mis puudutades muutusid tuhaks. Pärast kätepesu oli tal sügav, aga pisike haav, mis ei tahtnud paraneda. · Teine Dandolini juures elades ostis ta ühelt meremehelt kotikese hasisit ja proovis seda. Nii nägi ta hallutsinatsioone Hermes Trismegistast ja laboris toimuvast. Veel nägi ta, et too mees andis talle punase rubiiniga sõrmuse. Hommikuks oli tal taaskord sõrm katki. · Kolmas Krahv Drachenheina lossis pärast rikkalikku õhtusööki raske ja magusa veiniga, jäi ta oma voodisse riietega magama ja ärkas nõelava valu peale üles. Hommikuks oli tal poolkuu kujuline haav ja tardunud vere jälg kaelal.
Küünised on eriti tugevasti arenenud kahel teineteisele vastandataval varbal. Need on piisavalt tugevad, et kanda looma raskust. Koaala liigutused on äärmiselt aeglased. Seetõttu on ta võimetu joostes põgenema. Koaalad tavaliselt vaikivad, kuid kohkunud või haavatud koaala karjub ja «nutab» nagu laps. Koaala on öise eluviisiga. Päeval võib ta tunde liikumatult paigal püsida. Inimeste suhtes on koaalad üldiselt heasoovlikud. Inimeste juures elades kohanevad nad kiiresti. 5 2.1. Toitumine Toitumiselt on koaala väga kitsalt spetsialiseerunud. Täiskasvanud isend sööb ainult eukalüptilehti. Sellega seoses on tal hästi arenenud umbsool, mille pikkus ulatub 2,4 meetrini. Koaala ei joo midagi (siit ka Uus-Lõuna-Walesi hõimude nimetus: ei joo), talle piisab lehtede niiskussisaldusest. Koaala eelistab eukalüptide värskeid, noori võrseid.
lähedaste ja kallite inimestega. Arvatakse, et neid hetki täidavad meeldejäävad sündmustest nagu kooli lõpetamine, pulmad, lapse sünd.. Loomulikult on elus nii kurbi, kui ka rõõmsaid hetki, kuid kõige ilusamat või kurvemat hetke pole võimalik leida. Nad kõik on omavahel seotud. Seda igas mõttes. Öeldakse ju, et pole head ilma halvata. Täpselt nii ka on. Kui inimese elus ei oleks mitte midagi halba juhtunud, ei suudaks ta väärtustada seda head. Elades läbi halbu kogemusi, mõistame me, kui tähtis on see vähenegi osa head. Mõni aasta tagasi suri mu õde ära. See oli väga valus ja kurb kogemus, kuid teatud määral olen ma selle üle õnnelik. Nii on küll natukene õel öelda, kuid siiski. Kui mul poleks seda kogemust varnast võtta, ei suudaks ma väärtustada enda ümber elavaid inimesi. Varem olid kõik minu sõbad-tuttavad ja pere elu loomulik osa, kuid peale õe surma mõistsin, et elu võib kõigest hetkega
Järvekarbid on lahksugulised loomad. Nad hakkavad sigima sügisel. Emane järvekarp muneb mantliõõnde kuni 200 000 muna. Ka isaskarbid eritavad seemnerakud mantliõõnde, kust need veevooluga välja emaskarbi juurde liiguvad ja munad viljastavad. Munadest koorunud vastsed kinnituvad karbi võrkjate lõpuste külge ja jäävad sinna kevadet ootama. Kevadel paiskab karp tillukesed vastsed välja. Need peavad kinnituma kalade lõpuste külge ja seal kuu või paar parasiitidena elades edasi arenema. Kui vastne kalani ei jõua, siis ta hukkub. Seejärel laskuvad nad veekogu põhja ja muutuvad väikesteks karpideks. 8. Mida tead karpide mitmekesisusest ja tähtsusest? Pärlikarbid-Elavad meredes, väikese võõrkeha sattumisel mantliõõnde, hakkavad nad selle ümber pärlmutrikihti kasvatama. Ebapärlikarp- Eestis paaris Ida-Virumaa jões. Neid on vähe ja LK all. Rõõneskarp- suurim karp-250 kg. Söödav Rannakarp- mustjas-lillad, kasvavad suureks, vaid soolases vees.
Ela kiirelt sure noorelt Läbi alkoholi elades juhtub lühikese aja jooksul väga palju head ja halba mis ilma alkoholita kulgeksid stabiilselt elu jooksul. Alkoholi mõjuall olles võib juhtuda õnnetusi, haigestuda või leida ennast enesetapu küüsis mis on vale lõpp elule. Seltskond on üks kindlatest võimalustest kus tarvitatakse alkoholi ja selleläbi on inimesed palju avatumad ja hulljulgemad. Kogunetakse kokku, juuakse ja tehakse vastavalt tujule ning seltskonna ühtsetele soovidele midagi lõbusat. Peo õhtud
Second level Third level Fourth level Fifth level Kentaur ja lapiit Autor: Phedias Parthenoni friisi metoop u. 447-438 e.m.a. Asub: Ateenas Kentauride inimlikud voorused Tänapäeval elades oleksid nende positiivseteks külgedeks 1.Õpi- ja õpetamishimu 2.Üllasus 3.Abivalmidus Halbadeks külgedeks aga 1.Joomahimu 2.Kangekaelsus 3. Ohjeldamatus 4.Vägivaldsus Kentauri kujutus tänapäeval Kentaure kujutatakse tänapäeval mängudes, filmides ja maalidel. Kentaur on ka firmade nimede ja logode sees näiteks kirjastus Kentaur. Tehakse ka tänapäevalikke skulptuure. Mida uut õppisin sellest jumalast?
ühiskonna omavahelist sidusust. Ühiskond aga ongi ju paljude rühmade kooselu viis. See kooselu saab toimida vaid siis kui neid gruppe valdab vastastikune usaldus ning tahe teist osapoolt, rühma, aidata. Selle puudumisel pooldub Eesti oma ühiskonnas aga veelgi ning võõrandub teisest osapoolest. Kui sellest edasi mõelda, võib kogu asi viia suure katastroofini, mis halvimal juhul võib välja kujuneda rahutusteks või riigi kahestumisel. Niisiis... elades Eesti Vabariigis ning kuuludes kõik ühte ja samasse ühiskonda, peame pidama silmas ka teisi enda ümber, kes erinevad meist varanduslikel alustel. See muudabki meist, inimestest, ühiskonna. Omades tahet elada ühtses riigis, peame omama tahet ka selle nimel võidelda ning selle eest vaeva näha. Vaid nii suudame hoida oma riiki tervikuna.
Marit Puusepp 12.klass Ü1 Parim võimalikest maailmadest Iga inimene näeb maailma erinevalt, suhtub sellesse erinevalt ja kujutab seda endale ette erinevalt. Voltaire'i kangelane Candide'i arvates, et kui maailma peakski juhtima mingi kõrgem seaduspära, siis vaatamata sellele peab iga inimene niiöelda harima oma aeda. Leides täiusliku maailma, ei tunne me seda tihti peale ära. Nõnda juhtus ka Candide'ga, kes sattus Eldoraadomaale, rikkusemaale. Olles pimestatud rikkusest, kullast, rahast tüdines Candide elust seal ja asus otsima paremat paika, olles veendunud, et see on olemas. Muidugi on ka võimalus, et kui otida parimat, täiuslikumat paika, siis selle leides tuntakse äratundmisrõõmu ja pole kahtlustki, et leitud on jus see ja sealt lahkumis...
Holden idealiseerib lapseiga. Täiskasvanud, on omaks võtnud ühiskonnas valitsevad väärtushinnangud ja elavad nn tavalist elu. Kuid laste mõttemaailm on hoopis erinev, seal eksisteerib veel omakasupüüdmatu ja puhas armastus ning mõistmine. Holden just kui otsiks midagi- otsitavat võiks nimetada puhtaks ja siiraks armastuseks, üldisemalt võttes üritab ta aga lihtsalt oma elu mõtestada. Ta eesmärk on müstiline ning Holden on veendunud, et tavapäraselt elades ta selleni ei jõua. Holdeni ainukeseks sooviks on olla rukkipõllul ja kaitsta lapsi kuristikku kukkumise eest. ". Samuti sümboliseerib püüdjarolli seljataha keeratud nokaga müts, mida Holden kannab, viidates püüdjale pesapallis. Kuristikku, kuhu lastel on oht kukkuda, võib tõlgendada kui täiskasvanuks saamist. Holden idealiseerib süütut lapsepõlve. Lapsepõlve kehastab tema surnud vend Allie. Ta peaaegu jumaldab Alliet ja pole ikka veel tema surmast üle saanud
koolihairdus. Need on väga olulised demokraati tunnused, mida Eesti riik ka täidab. Sest näiteks kui mõni inimene ei saa tööd, kuna tal pole omandatud keskharidust, ei saa ta väita, et see on riigi süü. Igal inimsel on õigus ja võimalus käia gümnaasiumis ja see edukalt lõpetada. Kuigi ka sellel on omad konksud, sest päris tasuta ei ole võimalik ka gümnaasiumis õppida, tuleb maksta paljude õppevahendite eest. Kuid elades demokraatlikus riigis, on meil võimalus taotleda oma lastele toetust, et nad saaksid siiski õppida. Mina saan näiteks toetust oma koduvallalt, mulle makstakse iganädalast koolitoidu raha ja samuti makstakse kinni koju sõidu bussipiletid. Sellist toetust on aga võimalik taotleda igal meie valla elanikul, mina ei ole mingi erand. Lisaks neile demokraati tunnustele on neid Eesti riigis veelgi. Ja sellepärast arvan, et Eesti ei ole mitte ainult riik, vaid ka demokraatlik riik
poeg. See rõõmustas Eespere talurahvast ning tõi ka naeratuse Krõõda näole, kuid naine teadis, et teda enam kauaks pole. Veel enne surma jõudis ta paluda Marilt teene, et see tema lapsed üles kasvataks. Mari kätt hoides Krõõt surebki. Andrese teine abielu oli Mariga. See ei sündinud niivõrd mitte suurest armastusest nagu Krõõda puhul, vaid pigem vajadusest leida oma lastele asendusema. Mari tundis Andrese juures elades end süüdi, sest just tema pärast oli Juss, tema eelmine mees, sooritanud enesetapu. Samuti tundis ta, et teda võrreldakse igal sammul Eespere endise perenaisega. See asetas tema õlgadele koorma, sest Krõõda heledast ,,jaalest" oli saanud omamoodi Vargamäe legend. Lisaks pani Krõõt talle surivoodil kohustuse hoolitseda Liisi, Mareti, Anni ja Andrese eest. Olukorra tegi veelgi keerulisemaks see, et Maril olid ka endal väikesed lapsed kooselust
Ükskord, ma ei tea mitmendat korda lugedes luuletust "Jääpõrgu", mõtlesin, et milleks ma üldse luuletan see, millest mina kirjutan, on ju juba öeldud." - François Serpent "Juhan Viiding on eesti luuletaja, kellest peab kõnelema kogu aeg. Tema tähtsust ei pea rõhutama. Kõik teavad niigi. Ta vajas olemiseks palju ruumi, palju inimesi enda ümber. Teda austati ja armastati sügavalt nendel ülekohtustel nõukogude kümnenditel, mille keskel elades tema luule sündis ja millest mitme nurga alt räägitakse ka täna Tartus algaval konverentsil ,,Juhan Viiding, eesti luuletaja"." - Marin Laak, Sirp 29.08.2008 " Kõik Juhan Viidinguga seonduv on nii terav, et tekitab lausa füüsilist valu. Kui püüaksin iseloomustada Juhanit kahe sõnaga, siis ütleksin, et ta oli suur ja terav. See formuleering kujutab vähemalt eesti keeles endast ambivalentset antiteesi: teravus on paratamatult seotud teraga, väiksusega. See on nimelt eesti
Keisrile tõe ütlemise eest veetis mees aastaid vangistuses ning hiljem koduarestis. Teda peeti hulluks, kuid Timo jäi oma tõekspidamistele kindlaks. Ta ei põgenenud ka siis, kui selleks võimalus avanes, vaid seisid uhkelt oma arvamuse eest. Eesmärgitu kulgemine oleks kindlasti lihtsam valik kui võidelda paljude raskustega, mida oma põhimõtetele kindlaks jäädes kahtlemata teha tuleb. Inimene võib küll ilma igasuguse eesmärgita oma elu elades õnnelik olla, kuid nii pole ka tema ekstitentsil kõige vähematki tähendust. Parem kannatada ja jääda endale kindlaks, kui olla selgrootu inimene. Vaimulik Toomas Paul on öelnud, et enese armastamine tähendab seda, et inimene ei võrdle ennast mingi mõõdupuuga ega soovi iseendale ja teistele oma tublidust tõestada. Igaühe eesmärgid on erinevad ning neid pole mõtet kellegi teise omaga võrrelda. Iga inimene peab leidma oma tee ning
kontserdit, mis toimus Teaduspark Tehnopoli auditooriumis. Kontsert oli žanri poolest elektrooniline jazz popmuusika sugemetega. Esinejateks olid Liisi Koikson ja tema bänd, mis koosnes Raun Juurikast (süntesaator), Raul Ojamaast (elektrikitarr), Tiit Kevadest (trummid) ja Marti Tärnist (basskitarr). Esitusel olevad laulud olid inglisekeelsed ning need loodi Liisi õpingute ajal Londonis. Laulud olid inspireeitud tunnetest, mis valdasid naist suures linnas üksi elades ning tegutsedes. Tehnopoli auditoorium Veenus, kus kontsert toimus, oli üsna väike ja seetõttu polnud seal ka rahvast palju, aga minu arvates oli see just hea, sest kontsert tekitas kuidagi sellise intiimsema tunde, kuna puudus see suur rahvamass. Lihtsam oli ka sisse elada kontserdisse, kuna puudus see ümbritsev suur sagimine. Lavakujundus oli tagasihoidlik: esinejate taha seinale olid suunatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
