saastab palju õhku. Suvel, kui on soojad ilmad, käin ma võimalikult palju jala või sõidan jalgrattaga, sest see ei saasta nii palju õhku. Kuid talvel ei saa nii palju rattaga sõita ja jala käies võib külm hakata ning sellepärast tuleb rohkem sõta autodega. Kui ma suureks saan ja autot hakkan ostma, ostan ma võimalikult säästliku auto. Autot valides vaatan, et see kas võtaks väga vähe kütust või töötaks päikesepatareidel, et see ei saastaks nii palju õhku. Linnakorteris elades ei märkagi m,e kui palju puhast vett niisama raisku läheb. Nõusid pestes ei lase ma veel mitte niisama voolata, vaid lasen vee kraanikaussi. Samuti ei lase ma kraaniveel hambapesu ajal niisama joosta. Ka dusi all käies püüan ma kiiresti ära käia. Elekter on selline asi, ilma milleta me ei oskakski tänapäeval elada. Samas me teame, et elektri saamiseks kulub palju põlevkivi. See omakorda kahjustab väga palju keskkonda. Ruumides,
liialt kommunistliku hõngu ja venemeelsusega vastikuks muutunud. Meie perekonnas ema ja isa valimas ei käinud, aga hetkest mil ma hakkasin poliitikast ise huvituma, hakkasid ka nemad sellega rohkem kokku puutuma ja erakondade vatsu huvi tundma. Isaga olen sellel teemal rohkem vestelnud, sest mõnda aega tagasi oli tema veel väikeettevõtja ja siis on ikka väga hea, kui oled poliitikaga kursis. Isale on samamoodi meeltmööda Reformierakond. Kahekesi saime ikka veel koos elades õhtuti seitsmeste uudiste ajal laua ääres kokku, et poliitika üle arutada. Tegelikult võib siiski vist öelda, et minu isal on olnud üsna suur roll minu poliitilise vaate kujundamises. Meedia roll on kah muidugi üsna suur. Üritan küll vältida kollast ajakirjandust, aga olen ju ainult inimene. Enda kogemust mul konkreetselt erakondadega ei ole, sest pole ühessegi neist veel astunud, kuid kui laps on sündinud, mõtlen kindlasti Reformierakonnaga liituda.
Lugesin ajalehest omavanusest Tallinna tänavapoisist, kes ei oska lugeda ega kirjutada, kuna pole ühtegi päeva koolis käinud, mis on väga ebanormaalne, sest kirjaoskamatus likvideeriti juba eelmisel sajandil. Õnnetuseks tõdevad paljud lapsed, et tänavatel on elu hoopiski huvitavam. Näiteks nägi üks tänavalaps, kuidas maja maha põles. Kuna see oli tema jaoks nii põnev, tundis ta rõõmu, et ei pidanud sel ajal kodus istuma. Tänaval elades näeb asju, mida teised inimesed põnevusega oma kodudes televiisoritest vaatavad. Mõni laps mõtleb tänaval ise enda jaoks huvitavaid asju välja, näiteks, kuidas inimesed käituksid, kui neile niisama selga hüpata. Kahjuks on tänavalaste seas laialt levinud liimi nuusutamine kui ka suitsetamine ja joomine, mis rikub nende tervise alatiseks. Iga tänavalapse mure on üks kuidas ära elada? Laps, kes on tänavale läinud
lisaks Eestile ja eesti rahvale head uut aastat soovimisele kõneles ka meie tulevikust; jagas lihtsaid soovitusi paremaks eluks. Ilmselt seetõttu pälviski selleaastane aastavahetusekõne ka rahva ning kriitikute- ajakirjanike poolehoiu ning kiituse. Selles referaadis toongi välja Ilvese kõnest mõningad katked, mis minu tähelepanu enim köitsid. Me tundsime palju kordi üksteise toetavaid õlgu: koos talgutööd tehes, koos lauldes ja oma sportlaste võitudele kaasa elades. Koosolemise rõõmu ja kokkusaamise tahet ei mõõda me rahas ega kasvuprotsentides. Seda kas on või ei ole. Meil on. Eesti on seetõttu õnnelik, päris terve ühiskond. See on meie tegelik jõud, millest saame vaid ise loobuda või seda loovutada. Me tähistasime koos oma riigi 90. sünnipäeva ja tänasime nii meie riigi rajajaid ja hoidjaid. Nii nagu nemad ei kõhelnud 90 aastat tagasi, ei kõhkle ka meie, et Eestil
Selle asemel tabas teda nõdrameelsus ja ta olukord kehvenes varasemast veelgi. Raskolnikovi lugu oli näide sellest, et oma põhimõtetele kindlaks jäämine ei vii alati soovitud eesmärgini. Alati ei teegi sisemise kurja hääle kuulamine halba. See võib olla tee õnneni. Hea näide selle kohta esineb H.de Balzaci teoses ''Isa Goriot'', kus noor Rastignac on enda eesmärgiks seadnud vaesusest pääsemise kõrghariduse omandamise teel. Ta suundub Pariisi õppima, kuid seal elades selgub talle kui väike osa on rikkuse saavutamise juures õppimisel ja hoopis suurem tähtsus pettustel, kontaktidel, auahnusel, salakavalusel, väljanägemisel. Avastades selle kergema vastupanu tee, on ta valmis oma senistest põhimõtetest loobuma. Kui kurjus saab inimeses domineerivaks pooleks, mürgitab see inimese. Eesmärkide, ka õilsate, saavutamiseks sooritatakse ebamoraalseid, jubedaid tegusid. Petetakse, röövitakse, tapetakse
Mart Reiniku gümnaasium Johann Gutenberg Referaat Koostaja: Annika Vesselov Tartu 2006 Trükikunsti ajaloost Keskaja suurimaks saavutuseks, mis mõjutas inimkultuuri kõige olulisemal viisil, tuleb pidada trükikunsti. Seejuures ei ole trükikunst siiski mitte ühe inimese, vaid pikaajalise arengu vili. Juba vanad roomlased kasutasid 200. aasta paiku järgmist moodust: tähed lõigati puuplaadi sisse, seejärel värviti ning pressiti siis tekst papüürusele või pärgamendile. 15. sajandil trükiti Euroopas niiviisi isegi Piibel. Lahtisi savitähti oli kasutatud Hiinas, 15. sajandil hakati Koreas ametlikke dokumente paljundama lahtiste metalltähtedega. Euroopas kuulub trükikunsti leiutaja au Johann Gutenbergile. Johann Gutengerg Johann Gutenberg sündis 1394. ja 1399. aasta vahel Mainzis, kui ta isa töötas peapiiskopi münditöökojas. Ta ise ...
Põllumajandus töötajaid mõjutab toidu hindade tõus vähem, kui linnas elavaid inimesi, sest enamasti elavad põllumajandus töötajad maapiirkondades ning kasvatavad ise palju söögiks tarvilikku. Maal elamisega on ka eluaseme hinnatõus põllumajandus töötajaid vähem mõjutav. Põllumajandus töötajad elavad oma majades või korterelamutes, mis asuvad odavamad maal, kus on eluaseme hinnad madalamad. Rohkem mõjutavad transpordi hinnad. Elades maal peab päris palju liikuma autoga, sest bussiliiklus on vägagi hõre. Seega on kulutused transpordile küllaltki suured. Inimesel, kes elab oma majas kulub palju vaba aega koduste toimetuste peale ning loomade eest hoolitsemiseks. Vaba aja veetmiseks klubis, kinos, muuseumis või mõnes muus sarnases kohas ei jää väga palju aega. Sellest tulenevalt ei mõjuta vaba aja veetmisega seonduvad hinnatõusud põllumajandustöötajat palju.
karistust alaealise väärkohtlemises ning väga suur võimalus on, et lapse isa saadetakse vangi võib-olla ka päris mitmeks aastaks. Tihti peale inimene kuritegu korda pannes, olgu see vargus, rööv või mõrv, püütakse oma kohustuste eest minema hiilida ning edasi elada veel magusamat elu kui enne. Kui inimene röövib panka, poodi või korterit püüab ta minema hiilida kogu varandusega ning jääda märkamatuks, elades edasi paremat elu kogu selle varandusega, mõtlemata sellele millist kahju ta võib tekitada vara omanikule. Kuriteo sooritaja kätte saades, võib eitada ta oma korda pandud tegu kohtu otsuse lõpuni, sest kaotada vabadus ning minna mitmeteks aastakes vangi on hirmutav. Need inimesed tavaliselt ei taha mõelda sooritatud kuriteo tagajärgedele, sest iha saada võõrast vara on nii suur, et viib neid sooritama vahel isegi väga kohutavaid asju. Mõrva
Linnastumise head ja vead Reisides suvel mööda Eestit ringi, märkasin üsna palju mahajäetuid taluhooneid ning isegi külasid. Hakkasin mõtlema,et millest võib see olla tingitud ning jõudsin järeldusele, et enamus rahvast lihtsalt läheb linna elama. Eriti toimub see noorte seas, kuna linn pakub palju suuremaid ja paremaid võimalusi võrreldes maakohaga. Vanad inimesed võivad küll jääda oma vanaduspõlve veetma maal elades, kuid kuna noori peale ei tule ning ükskord lõppeb ka vanade inimeste elu, siis paratamatult jäävadki külad tühjaks. Kuid kunagi pole halba ilma heata. Kindlasti leidub ka linnastumisega palju positiivset, miks muidu umbes 50% rahavastikust elab linnades. Linnastumine ehk urbaniseerumine tähendabki linnade kasvu ning linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus. Linnastumist iseloomustab linnastumise tempo. Linnastumisega kaasneb nii häid kui ka halbu asju.
määral kannatusi, nii füüsilisi kui ka vaimseid. Jõgeva Gümnaasium, 12.B Riina Tamm Kui loomakaitseseaduse poolt sätestatud ettekirjutusi loomahukkamisel eiratakse, ootab juriidilist isikut rahatrahv kuni 7988 eurot(125000 krooni)(loomakaitseseadus ptk 11 § 666) Eutanaasia on looma hukkamine omaniku algatusel või kaastundest, kui näiteks loomal on kaua aega olnud mõni ravimatu haigus ning tema piinad oleksid elades väga suured. Kuid ka siis on üldreegel teha seda viisil, mis on loomale valutu. Hukkamist viib läbi ainult loomaarst. Eesti Loomakaitse Seltsi peamiseks põhimõtteks on tagada loomale heaolu sõltumata sellest, kes loom ise või tema heaolu on inimesele kasulik või mitte. ELS on arvamusel, et iga inimene on kohustatud tagama looma heaolu, kui see heaolu on langenud inimese otsese või kaudse tegevuse tõttu. On palju tegevusi, mis pärsivad loomade heaolu säilitamist ning
töötajate töötingimused on orjale väga sarnased, kuid päris orjad nad pole. Nad saavad oma töö eest rahalist tasu ning saavad ka nädalas ühel päeval vabavoli midagi teha. Sarnaselt orjale neid aga karistatakse, kui nad rikuvad mõnda tööülesannet. „Töötame nii pikki päevi, kuid palka saame väga vähe." Töötajad kirjeldavad oma seisukohta niiviisi. Minu arvamus on nendega kattub. Nad töötavad kui loomad, kes saavad puhata üksikuid tunde, elades samal ajal kitsikuses ning ikkagi tööandja silma all. Nad ei oska ka palka juurde nõuda, sest neil pole aimu, kuhu ja millise raha eest nende töö viiakse. Isegi kui nad seda teaksid, ei julgeks nad palgakõrgendust küsida, kartes tööst ilma jääda. „Nad vaid istuvad ja töötavad ja töötavad ja töötavad. Ja selleks nad seal ongi. Ja mingeid naljahambaid seal ei ole, mingit naljatlemist, sest kui nad toodangut ei anna, siis palka ei saa. On alles süsteem. Seal toimib. USA-s see
Läänerindel muutusteta ’’Läänerindel muutusteta’’ on romaan Esimesest maailmasõjast. Kuna raamatu autor Erich Maria Remarque on käinud sõjas ja saanud ka mitmeid kordi haavata, oskas ta väga hästi kirjeldada sõjakoledusi. Tal on teoseid, mis räägivad sõjast on veel mitmeid. Autori teosed põletati 1933. aastal sõjavastase sisu tõttu ära ja põletati avalikult. Temalt võeti ära ka saksa kodakondsus. Romaan ’’Läänerindel muutusteta’’ räägib salgast noortest poistest kes on alles 18-aastased ja on läinud sõdima. Nad on alles tulnud koolipingist ja ei ole veel elugi näinud. Nad on füüsiliselt põrgad ja kõhnad, meesteks arenemata. Nad õpivad kuidas ellu jääda, kuhu varjuda, kuidas eristada erinevaid tapavahendeid, mis nende poole lendavad. Nad õpivad kuidas heli järgi tunda ära millega rünnatakse. Poisid oskavad käituda kui tuleb gaasi rünnak et nende kopsud ära ei kõrbeks. Nad oskavad varjuda mürsulehtris, sest nad te...
Korterit tuleks koristada kord nädalas. Järelikult kulub koristaja palkamisele 4*15=60 eurot bruto. Kui koristaja palgata ametlikult, tuleks kokku maksta 80 eurot. Ise koristamine Koristamisele kulub nädalas umbes 3 tundi. Ise koristades kulub kuus koristamisele ligi 12 tundi. Sinna sisse on arvatud nii nõude pesemine, tolmuimejaga puhastamine ning kõik muu taoline. Muud kulud Antud näite puhul, kui leibkond teenib kuus 1500 eurot bruto ning elab üksi, siis kulub Tallinnas Mustamäel elades kuus üüri peale ligi 400 eurot. Sinna juurde veel kommunaalid ligi 80 eurot. Kokku teeb see 480 eurot elamiskuludele. Kui eeldada, et leibkond tegeleb ka aktiivse investeerimisega ning paneb iga kuu 20% oma palgast kasvama, siis jääb seejärel palgast alles 720 eurot. Valitud leibkonnal on auto välja ostetud, seega ei lisandu liisingumakseid, kuid igakuiselt kulub kütusele 70 eurot. Samuti esineb alati ka ettearvamatuid kulutusi ligi 200 eurot kuus. Seega jääb palgast alles 450 eurot.
Inimeste kannatused teda ei huvitanud, talle meeldis vaadata, kuidas inimesed teatud situatsioonides käituvad ja talle pakkus see nalja. Rändurlik eluviis on omane inimestele, kellel puudub püsivus ning vajadus end jäädavalt kellegi või millegagi siduda - võtta elult kõik, mida võtta annab ja seda kõike süüdimatult. Palju ringi liikudes, nagu seda tegi ka Nipernaadi, kohtub paljude erinevate inimestega, ilmselt neid nähes esimest ja viimast korda elus. Selle teadmisega elades, võivad nad teha ja rääkida kõike, mida vaid hing ihaldab. Inimesed on loomult naiivsed, et mitte uskuda siira olemusega võõrast. Kavalad inimesed teavad, mis on tavainimese nõrk koht ning tihtipeale kasutavad seda just kurjasti ära, kas siis omakasu eesmärgil või naljaviluks, kuid siiski on inimeste ja nende südametega mängimine negatiivne.
John Bunyan - oli aktiivne puritaan, baptistist jutustaja 12 aastat oma elust veetis vanglas. 1675 kirjutas ta “palveränduri teekond”. Teose populaarsus võrreldav piibliga. Hans Jakob Christoffer von Grimmelshausen - Peateos on „Simplicissimus“ Marie-Madeleine Pioche de La Vergne oli prantsuse kirjanik, üks suurimaid varase romaani arengu mõjutajaid. Pariisis elades sai kirjanduslike rühmituste keskuseks figuuriks, osaledes poliitikas. Peateost “Printsess de Cleves” on õigustatult nimetatud esimeseks psühholoogiliseks romaanis. 11. Filosoofiline miniatuur, maksiim, sentents. Miniatuur - Vaimukas lause millesse võetakse kokku mingi elutarkus või moraalne järeldus. Maksiim - peamine arvamus või seisukoht või moraalne sentents Sentents - üldine elutõde 12
Linnastumisega seotud probleemid tänapäeval. Reisides suvel mööda Eestit ringi, märkasin üsna palju mahajäetuid taluhooneid ning isegi külasid. Hakkasin mõtlema,et millest võib see olla tingitud ning jõudsin järeldusele, et enamus rahvast lihtsalt läheb linna elama. Eriti toimub see noorte seas, kuna linn pakub palju suuremaid ja paremaid võimalusi võrreldes maakohaga. Vanad inimesed võivad küll jääda oma vanaduspõlve veetma maal elades, kuid kuna noori peale ei tule ning ükskord lõppeb ka vanade inimeste elu, siis paratamatult jäävadki külad tühjaks. Kuid kunagi pole halba ilma heata. Kindlasti leidub ka linnastumisega palju positiivset, miks muidu umbes 50% rahavastikust elab linnades. Linnastumine ehk urbaniseerumine tähendabki linnade kasvu ning linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus. Linnastumist iseloomustab linnastumise tempo. Linnastumisega kaasneb nii häid kui ka halbu asju.
Ühiskonnas esinev sooline võrdõiguslikkus Elades tänases pidevalt uuenevas maailmas, käib meiega kaasas juba iidsetest aegadest pärit sooline ebavõrdsus. Eriti levinud on ebavõrdsus naiste ja meeste vahel ühiskonnas. Igal nädalal levivad sotsiaalmeedia Facebook keskonnas kuulutused klubiüritustest, kus 90% juhtudest on kirjas, et naistele südaööni sissepääs tasuta(va eriüritstel). See on näide üks paljudest ja kõige selgemini diskrimineeriv. On
. 3 Kasutatud kirjandus................................................................... 4 Elulugu Adolph Wilhelm Hermann Kolbe (September 27, 1818 November 25, 1884) oli Saksamaa keemik elas 66 aastaseks. Ta ei kasutanud oma täisnime, eelistas olla teatud Hermann Kolbe'ina. Kolbe' sündis Elliehausenis, Göttingeni lähedal. Hanoveri kuningriigis (Saksamaa) kõige vanema pojana viieteistkümnest protestandi pastori peres. Kolmeteist aastasena läks ta Göttingeni Gümnaasiumisse, elades ajutiselt ühe professori kodus. Ta sai lahkumiseks kirjaliku tunnistuse 6 aastat hiljem. Tal tuli huvi õppida keemiat kevadel Göttingeni Ülikoolis 1838. a, kui ta oli kohustatud õppima kuulsa keemikuga Friedrich Wöhleriga. 1842 aastal sai temast Robert Bunseni assistent Marburgi Ülikoolis, sai 1843. a sealt doktorikraadi. Uus võimalus tekkis 1845. a, kui ta läks Lyon Playfairile assistendiks uude Ökonoomse Geoloogia Muuseumisse Londonis, kus ta sai lähedaseks sõbraks Edward
lihtsalt õlgu ja ütlen sedasama, mida ütlevad surnute kohta tralfamadoorlased, ja nimelt: „Eks ta ole.”“ (lk 30) Romaani peamine antagonist pole tegelane, vaid II maailmasõda ise. Vonnegut’i isa mainib esimeses peatükis, et Vonnegut’i raamatutes „ ei esine ühtki suli ega kaabakat“ ja see on tõsi, sest Billy Pilgrim võitleb sõja traumaatiliste mõjudega palju rohkem kui teda ümbritsevad tegelased teda häirivad. Billy tuleb toime oma traumaga elades ühest hetkest teise, selle asemel et elada päevast päeva, mis juhtub kõigepealt pärast eriti piinavat lüüasaamist Bulge'i lahingus. Billy läheb kogu ülejäänud romaani vältel hüppab ajas edasi-tagasi, manööverdades oma elu erinevate hetkede vahel, püüdes maha suruda mälestusi sõjast, eriti Dresdeni pommitamisest. Billy lepib selle traagilise sündmusega alles ligi kakskümmend aastat hiljem, kui optikute meeskvartett „Nevid“ tuletas talle meelde saksa valvureid Dresdenis
Eesti inimene = pereinimene? Järjest rohkem on päevakorda kerkinud küsimused, mis seotud peremudelitega. Millised inimesed tohivad koos elada ning millised mitte? Millistes riikides lubatakse kodanikel elada koos nendega, kellega nad ise soovivad ja mis nendes riikides nii valesti on läinud, et elanikele sellised õigused on antud? Need on vaid mõned küsimustest, millega me kõik vähemalt korra kokku oleme pidanud puutuma. Veel hiljuti oli Eestis väga aktuaalseks teemaks uue perekonnaseaduse vastuvõtmine või tagasilükkamine. Uus seadus puudutas peamiselt samasooliste inimeste kooselu seadustamist. Seadus ei käsitlenud mitte abiellumiseks õiguste andmist kahele samast soost isikule vaid ametlikult ühe katuse all elamise legaliseerimist. Rahvalt koguti isegi allkirju, et sellist tavade ja traditsioonide „rüvetamist“ meie koduriigis mitte lubada. Kuid kas mitte ei peaks olema see iga inimese...
Tähtis projekt on ka Noorteparlament, kus aktivistid saavad Riigikogus jagada tegelikele parlamendisaadikutele oma ideid ning mõtteid Eesti praeguse olukorra osas. Tänasel päeval kuulatakse noori palju rohkem kui umbes 15-20 aastat tagasi. Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi ja mõtteid. Seetõttu ongi noored end kätte võtnud ja moodustanud omad organisatsioonid. Viimasel ajal on mind häirima hakanud siin riigis elades meie poliitikute käitumine. Ehe näide on Tallinna linnapea Edgar Savisaar. Jälgides interneti vahendusel tema vastuseid linnavolikogu saadikutele, tundsin häbi ja süümepiinu, et selline mees on pealinna eesotsas. Neid vastuseid, mida härra Savisaar volinikele jagas, ei saa absoluutselt adekvaatseteks pidada. Pigem oli see üks suur demagoogitsemine, hämamine ja rahvatarkuse lugemine. Lisaks jagub kriitikat ka me valitsuse liikmete kohta. Teatavasti astus endine
1943. aasta 27. jaanuaril langes mehest 4 meetri kaugusele pomm, mis ei lõhkenud. See pani teda oma elu ümber hindama ning ta otsustas Eestist põgeneda Soome. Sealt pidi ta õige pea edasi liikuma seoses Nõukogude Liidu nõudmistega Soomele. Järgnes põgenikelaager Rootsis, töö- ja elukohaotsingud. Haridus geograafias võimaldas tal lõpuks leida töö geograafiainstituudis. Hiljem töötas kindlustus- ja haigekassaametnikuna. Veel Eestis elades ja töötades valmisid suvekuudel romaanid “Tuli ja raud” (1938), “Õige mehe koda” (1940) ja “Rohtaed “ (1942). Tegu on triloogiaga, mis käsitleb linnastumise mõju ühiskonna erinevatele klassidele. “Tule ja raua” ilmumisel šokeeris kirjandusringkondi Ristikivi küpsus, suurepärane stiil ning detailne olustikukirjeldus - autor oli raamatu ilmumisel vaid 25 aastane. “Tuli ja raud” räägib sulaspoisi töömeheks sirgumisest, perekonna loomisest ning tema
a. 1930.a. lõpetas Eduard Tartu Kõrgema Muusikakooli ning asus elama Tartusse. 1930.a. alustas Tubin oma tegevust "Vanemuise" teatris esialgu klaverisaatjana, seejärel dirigendina juhatades ka "Vanemuise" aiakontserte. Aastail 1931-1944 juhatas ta arvukalt mitmesuguseid ooperi,-balleti- ja operetietendusi ning kirjutas ka tihti ise muusikat mitmesugustele draamalavastustele. Samal ajal juhatas ta Tartus mitmesuguseid sümfooniakontserte ning oratooriumide ettekandeid. Tartus elades tegutses Tubin ka koorijuhina: juhatas Tartu Meestelaulu Seltsi (TMS) meeskoori, Miina Härma nimelist segakoori ja Vanemuise Muusikaosakonna (VMO) segakoori, juhatas Tubin Tallinnas Estonia Muusikaosakonna (EMO) segakoori, kuid elas Tartus. TMS meeskooriga esines Tubin ka välismaal: 1935.a. jaanuaris Riias ja 1937.a. veebruaris Varssavis ja Krakovis. Alates 1933.a. juhatas Tubin korduvalt ka mitmesuguseid laulupäevi, kus oli tihti kavas ka tema enda laule.
"Kiri d'Alambert'ile" (1758), milles ta ründas kaasaegse teatri moraalilagedust, viis ta vastuollu entsüklopedistide ja Voltaire'iga. Ülimenukaks sai ta tugeva romantilise kallakuga kiriromaan "Julie ehk uus Héloise"(1761). Rousseau mahukas kasvanduslik traktaat "Émile ehk kasvatusest" (1762) määrati võimude poolt põletamisele ja "Ühiskondlik leping"(1762) tõukas tegutsema jakobiinidest revolutsioonilisi demokraate. Elades tagakiusamise tõttu Pariisis tagasihoidlikus korteris lõpetas ta avameelsuse poolest erandlikud "Pihtimused"(1781) ja "Üksildase uitaja unistused"(1782). Rosseau kaudu kõneles masside hääl!
elasid Aafrika rohumaadel. Nad olid kohastunud elama avamaal, seda tõestavad nii nende luud kui ka tööriistad. Nende ajukolju oli suurem ja hambad väiksemad (kõrvaloleval fotol). Neid eellasi nimetatakse osavateks inimesteks (Homo habilis). Osav inimene oli umbes 120-140 cm pikk. Ta valmistas ja kasutas algelisi kivist ja puust tööriistu. Ta ei tundnud tuld ega osanud kõnelda. Karjadena elades toitusid nad peamiselt viljade, juurikate jm. korjamisest ning väikeloomade küttimisest. 2 kuni 1 miljonit aastat tagasi rändasid püstise inimese (Homo erectus) esindajad Aafrikast välja Vana Maailma troopilistele aladele üle Egiptuse ja Iisraeli. Nad olid umbes 140-160 cm pikkused ja nende aju oli juba märksa suurem. On tõendeid, et Homo erectus kasutas kivist ja puust tööriistu, küttis elevante ja valmistas tulel toitu ning oskas kõnelda. Nad elasid
Budism Buddhism on usulis-filosoofiline õpetus, mis tekkis Indias 6.-5. saj. e.m.a. ning kujunes hiljem kõrvuti ristiusu ja islamiga üheks kolmest nn. Maailmausundist . Selle õpetuse rajajaks peetakse Sakjamunit . Budism tekkis brahmanismi ehk hinduismi varajase arengujärgu langusajal mitme õpetuse vahelises võitluses, sarnaneb mõnel määral brahmanismiga ja temaga samal ajal tekkinud dzainismiga . Algbudismist ei ole kindlaid teateid, sest budismi kanoonilised tekstid on kirja pandud tunduvalt hiljem (2. saj. e.m.a.-7.saj. m.a.j.) . Ent arvatavasti kuuluvad õpetuse varasemasse järku neli nn. Õilist tõde: 1) on olemas kannatus, 2) kannatusel on põhjus (ihad ja soovid), 3) kannatust saab kaotada (põhjuse kaotamisega), 4) selleks on 8-astmeline tee(õige vaade, kavatsus, jutt, tegu, eluviis, püüdlemine, mõtlus, keskendumine . Kannatus ei ole argine piin, vaid alguseta sansaara põhiomadus . Kan...
Euroopa kodakondsus- mis see on? Iga isik, kelle on mõne Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsus on liidu kodanik ning seega omab ka Euroopa kodakondsust. EL kodakondsus täiendab liikmesriikide kodakondsust, aga ei asenda seda. Liidu kodanikel on neile asutamislepinguga antud õigused ja neile kehtivad selles pandud kohustused. Liidu kodakondsuse olulisus seisneb asjaolus, et liidu kodanikel on ühenduse õiguse kohased tegelikud õigused: õigus liikmesriikide territooriumil vabalt liikuda ja elada; õigus valida ja olla valitud Euroopa Parlamendi valimistel ja elukohajärgse liikmesriigi kohalikel valimistel; õigus diplomaatilisele ja konsulaarkaitsele; õigus pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole ja õigus pöörduda Euroopa ombudsmani poole. Olenemata elukohast on Euroopa Liidu kodakondsust omava töötajana õigus asuda palgatööle mis tahes liikmesriigis kõnealuse riigi kodanikega samadel...
Andres oskab seletada kohtule asja nii, et Pearu süüdi jääks (187) Pearu on üha edukam nii kõrtsis kui ka kohtus, kuna hakkab oma salanippe, krutskeid kasutama, et Pearu süüdi või naerualuseks jääks. 4. Andrese suhted Krõõdaga Andres ei tea milliste tunnetega tuleb Vargamäele Krõõt. Krõõt ei räägi palju oma tunnetest mehele, on nõus kannatama, sest ta on alandlik ei julge vastu vaielda. Krõõt ei taha oma tervet elu tööd tehes ja Vargamäe talus elades mööda saata. Krõõt ei ole jõua rasket tööd teha. Krõõt päris nende esimesel ööl, miks Andres ostis Vargamäele talu, väljendas sellega enda muret (lk12). (Lk 35) Krõõt kurdab põllukivide vedamise ajal, et see võtab kaua aega, oma 10 aastat enne kui põllud korralikult kividest puhtaks saab. Andres lubab Krõõda surmapäeval lapsed ise üles kasvatada (lk 151), Andres lubas Inimsuhted mõjutab Vargamäel Krõõda surm
tehakse praegu. See on umbes sama loll kui elada tänapäeva maailmas ja kasutada keskaja tehnilisi lahendusi. Inimesi on erinevaid ja nagu näha osadele see siiski meeldib. Ma leian, et elu peab alati arenema edasi, mitte minema tagasi. Me peame õppima minevikust ja rakendama seda oma olevikus, mitte arvama, et mis oli on õigem kui see mis on praegu. Õeldakse ju, et kes ei mäleta minevikku, see elab tulevikuta. Elades aga minevikus ei saa mingist tulevikust juttugi olla. Kui mõni asi on vanaks jäänud, tähendab see, et sellest on uus ja täiustatum versioon. Miks võetakse siis kasutusele uusi asju kui vanad on paremad. Võibolla on tore vahest kuulata algelist muusikat, sest ka inimestel meeldib meenutada oma lapsepõlve, kus kõik oli veel lihtne. Sellega aga asi peakski piirduma, meenutusega, sest oma lapsepõlves ei saa ju elama hakata. Kui tahad tegeleda muusikaga, mis on tänapäeva mõistes
poliitiliste jõudude võitlusest. Romaanis avaneb julm ja keeruline vanade sotsiaalsete suhete purunemise protsess, konfliktid kõigis eluvaldkondades. Kaasaegsed reageerisid teravalt romaani ilmumisele. Peale "Isad ja pojad" ilmumist saabus korjanikul kõhkluste ja pettumuste periood. Ilmuvad teosed "Viirastused"(1864), "Küllalt"(1865) ja paljud teised, mis on täidetud kurbade mõtiskluste ja pessimistlike meeleoludega. 70-ndatel aastatel, elades Pariisis sõbruneb Turgenev Narodnikute liikumise tegelastega (nimed...); abistas materiaalselt nende ajakirja "Edasi". Ta jälgib Vene ja Prantsuse kunsti arengut; liitub Prantsuse kuulsamate kirjanike ringkonnaga. Väga suur oli Turgenevi roll Vene kirjanduse propageerimisel välismaal. Turgenevi tegevust kirjanduse, teaduse ja kunsti vallas hinnati Prantsusmaal ja Inglismaal väga kõrgelt. 1878.a. valitakse ta Pariisis rahvusvahelise kirjanduskonverentsi viitsepresidendiks. 1879.a
Enamasti aga peab paika väide, et andekaks ei õpita, vaid sünnitakse. Kes meist siis ei sooviks olla näiteks samal tasemel kui tippkorvpallur LeBron James või muusik Vanessa Mae. Iga inimene ei pruugigi oma elu jooksul üles leida oma andekust. Seetõttu moodustavad geeniused ja üliinimesed kogu ühiskonnast vaid imepisikese osa. Enamik kuulub halli massi ehk lihtinimeste hulka. Samas oleme me kõik tänulikud neile, kes on kunagi elades on leiutanud, avastanud või võtnud kasutusele asju, milleta me tänapäeva elu ette ei kujutaks. Nii jääme me näiteks mäletama Isaac Newtoni ja Albert Einsteini avastusi füüsikas. Samuti ka Benjamin Franklini ja Michael Faraday pingutusi elektri kasutuselevõtul. Kõik Need isikud ning paljud teised on oma tegudega muutnud meie igapäevase elu tunduvalt lihtsamaks ning mugavamaks. Andekus aga ei pruugi alati tähendada head. Näiteks on viimase sajandiga
Kus on sinu meelest parem elada-linnas või maal? Linnas ja maal elamine on kaks väga erinevat elulaadi või elustiili. Mõlemal neis on omad plussid ja miinused. Maal ehk siis linnast väljas, kuskil rahulikus kohas elades on kindlasti õhk puhtam ja palju rahulikum. Tihtipeale on ka maal raske toime tulla, kuna võib puududa vesi või elekter, rääkimata telefonist või Internetist. Seal on paar külapoodi, ilus loodus ja tavaliselt kõik teavad üksteist, sellega kaasneb aga külajuttude levik, kuna inimesed on üldjuhul väga kadedad üksteise peale. Vähe näeb tänapäeval sellist asja, kus mõnes väikeses kohas saavad kõik naabrid üks-teisega hästi läbi.
Calderon ja veel tähtsal kohal oli ka Shakespeare. Vene kirjanikest olid Lermontov, Nekrassov, Puskin ja Gontsarov. Samuti tutvus L. Koidula ka saksa suurte klassikutega, kelleks olid Goethe, Schiller, Lessing jt. 1862.a sooritas Lydia Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami. Sellest ajast alates hakkas ta järjest rohkem tegelema ajakirjandustööga, aidates isal algul Pärnus, hiljem Tartus ajalehte toimetada. Samal ajal hakkas Lydia tegelema ka oma kirjaniku tööga. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. 1866.aastal oli ilmunud tema esimene luulekogu "Vainulilled",mis oli luuletaja esimeste värsside kokkuvõtteks. Aasta hiljem ilmus juba teine luulekogu "Emajõe ööbik". See luulekogu tõstis Koidula rahvusliku liikumise juhtluuletajaks. Koidula
Lydia Koidula Elulugu Ta lpetas 1861. aastal Prnu saksa krgema ttarlastekooli. Prast seda abistas isa ajalehets. Tartus elades vttis Koidula osa trkavast eesti vaimuelust ning vljendas loomingus rkamisaja vaateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" rkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu likooli arstiteaduskonna lti rahvusest lipilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sndis
kõik selleks, et kriisist pääseda. Ainus võimalus ülemaailmne kriis järgmisel kahel aastal võimalikult valutult üle elada on olla tark ja paindlik ning vältida poliitikat põhimõttel "mida halvem Eestil, seda parem meie parteil". Seega on parim võimalus paremale majandusele kui töötame maailmaga koos. Eestil on kindlasti veel ees ootamas mitmeid raskusi millega võidelda. Ning kõige paremad kogemused tulevadki just neid raskusi läbi elades. Tugevale tahtele ja heale tööle järgneb lõpuks Eestile taas hea majanduslik areng, ning võibolla kunagi isegi Lääne-Euroopa riikidega võrreldav seis. 2
arenenud riigid. Meil on küll veel reserve, aga kaua needki kestavad. Ilmselt on valusam hetk veel tulemata, sest riigikassa sissetulekud vähenevad pidevalt ja reservid kuluvad kiirelt. Samuti ei saa me lubata suurt puudujääki, sest sellisel juhul ei saaks me eurorahasi, mida meil majanduse arendamiseks hädasti vaja on. Lisaks on vaja valitsusel toetada inimesi ja ettevõtteid. Hetkel ei ole küll Eesti rahvas optimistlik, kuid üheskoos vaeva nähes, olles edasi töökad ja elades selle kriisi ajal targalt ja paindlikult, suudame me sellega üheskoos kriistist üle saada. Loodame, et saame kogemuse võrra targemaks ja tugeva tahtega majanduse taas õitsema panna. Viimasel ajal on teateid juba USA börside vaiksest tõusust. Kinnisvara olukord USAs on paranemas ja tänu Obama üleskutsetele on sisetarbimine ka suurenenud. Isegi nafta hind tõusis tänu majandustõusu lootusele, kuigi ega see nüüd eriti hea pole. Aga positiivseid teateid tuleb mujaltki
Sai mitmeid kordi haavata. Ta armastas väga loodust ning õppis nooruses klaverit. Ta oleks saanud pianistiks aga ta vigastas oma kätt sõjas. Tal on kogu aeg olnud soov luksuse, rikkuse ja naiste järele. Pärast Esimest maailmasõda jätkas õpinguid ning tegi juhutöid raamatupidaja, müügiagendi, hauaplaatide müüja, klaveriõpetaja ja organistina. Samuti kirjutas ta teatrikriitikat Osnabrücki ajalehtedele. Hiljem elas ta Hannoveris ja Berliinis. Berliinis elades töötas Erich Maria Remarque Sport im Bild spordiuudiste toimetajana. Aastal 1931 lahkus Erich Maria Remarque Saksamaalt ning läks elama Lago Maggiore järve äärde Tessinisse. Aastal 1938 võeti temalt Saksa kodakondsus. Aastal 1939 emigreerus ta USAsse, kus esialgu elas Los Angeleses (19391943) ning hiljem kolis New Yorki. Aastal 1947 sai ta USA kodakondsuse. Alates 1948. aastast elas Erich Maria Remarque vaheldumisi New Yorgis ja Sveitsis, Ronco sopra Asconas. 25. veebruaril 1958
ja nendega pole probleeme , ehk siis linna rahval oli kergem saada võimule. Linna miinused : 1) Linnad olid väga tihedalt asustatud , inimesed , kes elasid linnas viskasid kõik oma prügi tänavale. Selle pärast oli ka linnades hügeeni probleeme. Sellest tinigtuna levis linnas palju haigused ja katke. 2)Linnas ei saanud kasvatada endale ise näiteks kartult, kapsast ja teisi toiduaeined , sest et linnas oli kõik kätte saadav ja linnas polnud seda kuskil kasvatada. 3)Linnas elades pidi maksma makse , mida maal ei olnud . Paljudel , aga ei olnud seda raha ning neid karistati selle eest. 4)Linnades oli rõhkem tülisid kui linnades . Tülid tekkisid selle tõttu , et keskajal oli selline ütlus . "linnaõhk teeb vabaks" : neid talupoegi , kes suutsid end varjata rohkem kui aasta ja ühepäeva siis ei tohtinud mõisnikud enam neid tagasi nõuda , see aga tekitas tülisid linnade ja vasallide vahel , mis viisid välja verevalamisteni.
Nõnda veedavad nad pea terve ülendjäänud päeva arvuti tagant lahkumata. Seetõttu ongi väljamõeldud e-kool, lootes, et kui õpilastel pole aega nina arvuti tagand välja pista, siis äkki leiavad nad aega neti hüppata, ning nii muuseas vaadata, mis järgmiseks päevaks õppida jäi. Loomulikult on aidanud e-kooli arengule tublisti kaasa ka arvutite kättesaadavus ja interneti massiline levik üle Eesti. Põhjamaa kliimas elades, kus üle poole aastast valitseb külmus ning pimedus, ei taha inimesed kodunt välja ronida. Selle asemel nad pigem keedaksid tassi kuuma kakaod, ning surfaks päev läbi netis ringi. Nagu uurimused tõestavad, siis põhjamaa elanikud on rohkem masendunud, kui lõunamaa inimesed. See on tingitud sellest, et inimesed peavad minema tööle või kooli pimedas ning ka tulema pimedas. Päevane aeg möödub aga tööd tehes, mis viib inimesed täiesti endast välja
ega ükski laulja ilma oskusteta kuulsaks ja hinnatuks. Paraku jääb ühe mehe lagi teise põrandaks. Just iseenese tõttu, leitakse vabandusi, et ma hakkan sellega homme tegelema ja jäädaksegi lootma, et kõik kukub niisama sülle. Näiteks võivad kaks ühe põhikooli lõpetanut olla kümne aasta pärast hoopis erinevais paigus. Poiss, kes ei viitsinud juba põhikooliski õppida ja edasi ennast harima ei läinud on tõenäoliselt kuskil põllumees või lihttööline. Elades käest suhu ja nuttes , et elu on tema vastu olnud nii ebaõiglane. Teine poiss, kes õppis hästi põhikoolis, gümnaasiumis ja ülikoolis elab aga nüüdseks luksuskorteris Pariisis. Sõidab uhke autoga, külastab maailmaklassi muuseume, omab aktsiaid, väärtuslikku kunsti. Tänu selle eest võlgneb ta just iseendale. Nüüd on klassivend kade, et miks temal nii ei ole vedanud. Näiteid võiks ka tuua spordimaailmast. On suusatajaid, kes on pidevalt oma ala tipus, teenides
Ühtekokku olen üles astunud Eesti, Venemaa, Soome, Rootsi, Saksamaa, Inglise ja Ameerika telesaadetes. Võimalik et ka mujal." Analüüs Mart Sanderi tööst Mart Sander töötab Kanal 2-s ning juhib saadet ,,Tähed muusikas", mida siiski lindistatakse ETVs. Mart Sander on teinud oma tööd kogu aeg perfektselt, just seetõttu oodataksegi teda pidevalt erinevatesse saadetesse ja üritustele nii saate- kui ka õhtujuhiks. Oma küsimusi esitab ta saates alati väga huvitavalt, elades ise alati teemale kaasa. On alati näha, et ta on ise sellest huvitatud, millest ta räägib, ning kõigega kursis. Samuti sobib alati ta riietus saate teemaga kokku, kunagi avaldas ta ka meediale, et peaaegu kõik tema esinemisriided valmivad ta ema käte all. Mart Sander on küll juba 42. aastane, kuid näeb alati hea välja. Ka saatekülalistega saab ta vägagi hästi läbi, õhkkond on alati vaba, rahulik, lõbus ja sõbralik
kasuks seda hinge hool! Südame ma kinni köitnud sinu külge, emakeel! Ikka sinu hõbehelin heliseb mu kõrva eel! Kümme keelemurret kärsi väsind kõrvus hanguvad sinu rikka regivärsi ette põrmu langevad! Südame ma kinni köitnud sinu külge, isavaim! Võõral pinnal närtsib sinu varjul sirgund kodutaim! Ristikese jaoks jaga paika põuel uhkele : sinu mulda luba panna väsind jalad puhkele! ,,Igatsus" Ikka täidad minu mõtte, Igatsetud isamaa! Kas ei elades mul tõtte tohi soovid sirguda? Igavesti õhkan ilma sinu tuultest, sinu veest? Ega saja minu silma tera sinu päikesest? Kas ei sinu kiusatused minu hinge murra ka? Kas ei sinu parandused mindki hüüa hõiskama? Sinu poole püüab ihu sinu elus elab vaim! Pael ei paisu ,niit ei nihu üksi hingan, eesti taim. Ikka tahad, salalootus, põue põhjas tuksuda? Võidab viimaks mulle tootus kallistatud Kaanani? ,,Emasüda" Üks paigake siin ilmas on, kus varjul truudus arm ja õnn;
välimus.Oraaklid:Jumalate tahte selgitamiseks jälgisid kreeklased endeid.Kreekas olid ka spetsiaalsed pühamud kus võis nõu küsida jumalatelt.Neid kohti minetati oraakliteks.Kuulsaim Delfi oraakel.Mitte alati ei küündinud inimlik mõistus jumaliku tõeni.Surmajärgsus:Kreeklased ei pannud suurt rõhku sellele, mis saab neist pärast surma.Inimese saatus pärast surma ei sõltunud oluliselt tema tegudest eluajal.Hakati ka uskuma seda, et siinpoolses elus elades vooruslikult sai mõjutada surmajärgset saatust.Spordivõistlused: Sport oli üks meelisharrastusi.Kuulusid usupidustuste programmi.Neid peeti enam-vähem kõigis linnriikides.Hinnati ilusat musklis keha. Kreeklased sportisid alasti.Noormehed ja poisid veetsid palju aega gümnaasiumis.Nii kujunesid Gümnaasiumid hariduskeskusteks.Spordi juurde kuulusid võistlused. Kohalike ürituste seas kerkisid esile ülekreekalised võistlused ja nende seas omakorda olümpiamängud.(Esimene
Kadrina Keskkool Lydia Koidula "Emajõe ööbik" Luulemapp Martin Pajussaar 7a Juhendaja õp. A. Särg Kadrina 2010 Sisukord 1. Kadrina Keskkool.............................................................................................................................1 Sisukord............................................................................................................................................2 Elulugu .............................................................................................................................................3 Kasutatud kirjandus...........................................................
Ning halbu ja egoistlikke mõtteid jätkus talle küllaga. "Avdotja Romanovna , kui ma praegu siit uksest niisuguste sõnade saatel välja lähen, siis võtke arvesse ei tule ma enam kunagi tagasi. Mõelge hästi järele! Ma oma sõna ei murra." "Tema otsustas teda(Dunjat) võtta, hoolimata tema halvast kuulsusest." Luzin pidas end niinimetatud heategijaks. "Oma unistustes ta juba valitses tema üle." "...peab hävitama selle upsaka piimahabeme-noormehe, kes oli kõige põhjuseks." Elades Peterburis, kohtus Raskolnikov veel paljude inimestega, kes teda teose jooksul mõjutasid positiivselt või negatiivselt. Olgu selleks südamlik Sonja või enesekeskne Luzin, lasi Raskolnikov end Peterburi elust palju mõjutada. Nagu teisedki tavalised inimesed.
vangi viidi. Erinevate tagakiusamist tõttu tuli tal tööd pidevalt varjata, kuid ta ei loobunud oma mõtete kirjapanemisest. Siiski, endisest hiilgava karjääriga ohvitserist oli saanud nõdrameelseks tunnistatud riigivastane, kes pidi kogu oma ülejäänud elu veetma koduarestis. Timo otsustas põgeneda Eestist ning pärast mõningasi ebaõnnestumisi oli eruohvitser von Bock sama hästi kui pääsenud arestist. Siiski Timo ei lahkunud: ta leidis, et ainult Vene tsaaririigis elades suudab ta midagi muuta, kas või pelgalt oma olemisega olla raudnael impeeriumi ihus. Von Bock pöördus tagasi Võisiku mõisavalitseja majja, kus ta peaaegu kümne aasta pärast ka segastel asjaoludel suri. Lisaks eetilist käitumist ülimaks pidava Timo, on romaanis ka teisi tegelasi, kellest rohkem paistavad silma Jakob Mätlik, Eeva Mätlik ehk Katarina von Bock ja mõisavalitseja Laming, kelle nimi kõlab romaanis seoses erinevate tegelastega.
1675. aasta detsembris haigestus Vermeer raskelt ja suri poolteist päeva hiljem. Tema lesk seostas tema surma rahaliste raskustega. Kunstituru kokkulangemine kahjustas tema sissetulekuid nii kunstniku kui kunstikaupmehena. Pärast tema surma kuulutati välja tema pankrot ja pankrotihalduriks oli mikroskoobi leiutaja Antoni van Leeuwenhoek. Üldiselt on Vermeeri elust vähe teada. Tundub, et ta oli täielikult kunstile pühendunud, elades kogu oma elu Delftis. Tema nime kohtab üksnes mõnes registris, mõnes ametlikus dokumendis ja teiste kunstnike kommentaarides. Tema kuulsus hajus pärast tema surma. Arnold Houbrakeni 17. sajandil kirjutatud kolmeköiteline suurteos hollandi kunsti kuldajast käsitles 440 kunstnikku, kelle seast aga Vermeer puudub, teda mainitakse vaid ühes kohas möödaminnes ja seejärel unustati ta kaheks sajandiks täielikult. 19
imikuid. Mul oli pikemat aega plaanis minna seda etendust vaatama, aga kuna „Otsides varandust“ on lasteetendus, siis läksin ma sinna eelarvamusega. Ma kartsin, et etendus on liiga lapselik, ning ma pean pettuma oma valikus, kuid nagu välja tuli, oli see väga õpetlik lugu poisist, kes tahab omada varandust ning unustab tänu sellele ära kõik muu, mis on elus tähtis. See näidend, oli minu elu esimene nukuetendus ning ma ei oleks elades ette kujutanud, et üks nukkudega mängitud etendus võib olla nii huvitav. Mul on kogu elu olnud nukuetenduste kohta eelarvamused.
liikumise taotluste ja patriootilise võitlusvaimu mõjukaim väljendaja Eesti luules. Ta tõusis silmapaistvale kohale kujunevas Eesti kultuurielus tänu hoogsele osavõtule "Vanemuise" seltsi tegevustest, pidev luuletuste ja juttudega esinemine, kirjavahetus Soome ja Saksa literaatidega. 1873. aastal abiellus Lydia Koidula Tartus arstiteadust õppinud Eduard Michelsoniga (1845-1907) ning asus koos mehega elama Kroonlinna. Kuid ka Venemaal elades ei kaotanud ta sidet kodumaaga. Ta jätkas oma loomingulist tegevust ning käis sageli Eestis. Kuid kestev eemalolek kodumaistest oludest ning ühekülgne informatsioon omastelt muutsid oluliselt Koidula väljavaateid ning mõtteviisi. Koidula tervis halvenes äkitselt 1882. aastal. Oma viimased eluaastad veetis ta võideldes vähktõvega. 11.augustil (30. 07.) 1886. aastal ta suri. Kirjanik maeti Kroonlinna, kuid tema 60.
sõjareform, seejärel kaasajastati armee väljaõpet ja relvastust - püüti teha kaitsevõime tõstmiseks kõik, mida väikeriigi ressursid võimaldasid. Johan Laidoner suri 13. märtsil 1953 Venemaal Vladimiri vanglas. Ta maeti Vladimiri linna kalmistule. Lydia Koidula (sünninimega Lydia Emilie Florentine Jannsen) oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar. Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli, pärast seda abistas isa ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja vaateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Koidula oli oma aja luule suurkuju, romantiline
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
