Abja Gümnaasium Referaat Mart Saar ja Cyrillus Kreek. Nende elutee ja loomingu võrdlus. Juhendaja: Kadi Kask Koostaja: Aneelia Kuusik 2010.a SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Mart Saare elulugu 4 1.1 Lapsepõlv 4 1.2 Haridustee 4 1.3 Mart Saare edasine elu 4 1.4 Mart Saare looming 5 2. Cyrillus Kreegi elulugu 5 2.1 Lapsepõlv 5 2.2 Haridustee 5 2.3 Cyrillus Kreegi edasine elu 6 2.4 Cyrillus Kregi looming 6 3. Kokkuvõte 6 4. Kasutatud kirjandus 7 Lisa 1. Mart Saare pildid 8 Lisa 2. Cyrillus Kreegi pildid 9 SISSEJUH...
lõplikku väljasuremist mõjutas viimane jääaeg. Hilised neandertallased elasid viimasel jääajal, umbes 24 000 aastat tagasi. Kliima muutumine mõjutas eelajalooliste inimeste populatsiooni suurust. Euraasia teistest osadest olid neandertallased välja surnud, kuid 24 000 aastat tagasi leidus nende populatsioone veel praegusel Ibeeria poolsaarel. Viimasele jääajale eelnenud jääaegadel jäi Homo neanderthalensis ellu väikeste kogukondadena elades. Nende kogukondade väljasuremisele aitas kaasa mitmed järsud kliimamuutused, mille tipp saabus umbes 30 000 aastat tagasi. Viimases neandertallaste asupaigas, Lõuna-Ibeerias, muutus 24 000 aasta tagasi kliima külmemaks. Teadlaste sõnul mõjutas neandertallaste väljasuremist nii külm kui ka toidu- ja veepuudus. (http://www.postimees.ee/210207/esileht/meelelahutus/246194.php) Liustikud Kohtades, kus on alati külm, muutuvad lumekihid omaenda raskuse tõttu jääks, sest
Referaat. Hawaii saarestik - vulkaanide ja tulejumalanna Pele kodumaa. Mirko Melser Tartu Tamme Gümnaasium 10.B klass 16. september 2009 a. Vähe on Hawaii saarestiku kõrval kohti, mida nii sageli kirjeldatakse ülivõrdes. Juba legend Hawaiist kui imeliselt lõhnavast saarestikust ja kauneimast maast on Lõunamere tuntuim. Sellise ülima tiitliga pärjatakse tihti ka Hawaii naiste graatsiat ja ilu, mis kõige ehedamalt väljendub nende maailma "magusaima" muusika saatel tantsitavas hulahulas. Hawaii on sageli see kõige-kõigem ka arvudes. Näiteks on keset Vaikset ookeani paiknev Hawaii maakera kõige isoleeritum saares...
aasta 11. augustil suri. Ta maeti Kroonlinna saksa kalmistule, aga augustis 1949 toodi tema põrm Eestisse ja maeti Metsakalmistule. See oli soov juba tema eluajal. Ta kirjutas sellest isegi luuletusi: "Igatsus", "Enne surma Eestimaale." Igatsus Ikka täidad minu mõtte, Igatsetud isamaa! Kas ei elades mul tõtte tohi soovid sirguda? Igavesti õhkan ilma sinu tuultest, sinu veest? Ega saja minu silma tera sinu päikesest? Kas ei sinu kiusatused minu hinge murra ka? Kas ei sinu parandused
Eduard Viiralt naasis Pariisist kodumaale aastal 1938, mil vahepeal kasutas juhust ja käis Marokos ka ,,ennast otsimas". Eestis elas ta kuni 1945. Aastani, mil kolis ta Rootsi ja sealt edasi Pariisi uuesti. Eestis elades oli näha tema ,,tehnika" arengut ja küpsust teostes. Aastate jooksul olid ta stiilid vahetunud mitmeid kordi ja Eestis olles pühendas ta oma tähelepanu rahva suurkujudele ja sümboolsetele kujutistele, näiteks teos ,,Kristjan Raud". Neljakümnendad olid justkui tema arengu viimane tipp, sest viiekümnendaid ta üle ei elanud ja areng hakkas taanduma peale neljakümnendaid. 1946. Aasta pöördus ta lõplikult tagasi Pariisi, kus ta ka 8 aastat hiljem suri
EELK Usuteaduse Instituut I kursus (usuteaduse rakenduskõrgharidus) Kristi Nõmm Munkluse roll ida- ja läänekiriku ning kristlike ühiskondade arengus (ca 300- 1500) Juhendaja Veiko Vihuri 6. juunil 2012. aastal Munk (kreeka keeles mono + achos 'üksik võitleja') on isik, kes praktiseerib religioosset askeetlust, elades kas üksi või teiste munkadega, kuid säilitades alati teatava eraldatuse nendest, kes ei jaga temaga sama eesmärki. Allikas: (http://et.wikipedia.org/wiki/Munk) Munga eesmärk on isikliku lunastuse saavutamine, ning oma elu Jumalale pühendamine. Mungad on andnud tavaliselt ka tõotused ning seeläbi saanud ordu liikmeks. Esimesteks kristlikeks munkadeks olid erakud, kes müüsid oma vara, hülgasid perekonnad ning elasid akseetlikult üksildastes paikades. Kas näiteks
Rästik on kõige laiemalt levinud ussiline, keda võib kohata 68`põhjalaiuskraadist kuni 40`lõunalaiuskraadini, lisaks kõigele on rästik ainus teadaolev mürgine madu Eestis. Asustus tihedus on kõikuv, mõnes kohas võib leida vaid 3-8 liigiesindajat, samas aga sobivas keskkonnas ehk nii öelda madude keskuses (koldes) võib neid leiduda kuni 90. Rästik on suhteliselt väike, kuni 75 cm pikkune pruunikas-hallikat värvi madu, kelle tunneb ära piki selga kulgeva tumeda siksakilise triibu järgi. Mõnikord võib esineda ka punakaspruune ja mustjaid, harva ka üleni musti isendeid. Samuti võib seljal asetsev joonis olla ühtlane sikk-saki mustriga või siis näida tumedama triibuna, mis koosneb täppidest ja punktidest. Mõned sarnanevad oma värvilt nii silenastiku kui ka tava nastikuga. See arvatavasti ongi põhjuseks, miks tihtipeale peetakse nastikulisi ka mürgiseks. Selline värvi st. välimuse poolest sarnanemine mürgiste ja tava madude vahel tekitabki in...
· Osias on rahva käitumisest meeletu ning tapab end. · Juudit vabastatakse taas, kuigi vastu ta enda tahtmist. Siimeon tahab ta lõpuks kotta viia, kuid Juudit tahab koju. Siimeon ei taha teda sinna lasta, kuna tema koda olevat rahva poolt rüüstatud. · Juudit ja Siimeon arutlevad Jehoova olemasolu üle. Siimeoni poeg olevat samuti surma saanud, kui rahvas oli Juuditi koda rüüstamas. · Siimeon ja Juudit asuvad Siimeoni koja poole teele, lootes, et Siimeoni kojas elades leiavad nad koos ehk kunagi jumala. Neile tuleb vastu naine, kes palub oma lapsukesele juua. Juudit avastab, et laps on surnud ning naine on hullunud. Siimeon ja Juudit eemalduvad naisest.
Tallinna Õismäe Gümnaasium Dinosaurused Silver Mäesepp XIb Veebruar, 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus Dinosaurused olid mitmekülgsed ja kirjud selgrooksed loomad, kes domineerisid meie planeeti kokku kauem, kui 160 miljonit aastat (u. 230 miljonit aastat tagasi kuni u. 65 miljonit aastat tagasi). Paleontoloogid on suutnud tuvastada üle 500 erineva perekonna ja rohkem kui 9000 erinevat liiki maismaa- ja veesaurusi. Säilmeid on leitud igalt kontinendilt. Osad dinosaurused olid taimetoitlased ja mõned lihatoitlased. Kõigesööjaid oli vähe. Osad dinosaurused kõndisid kahel jalal ja osad neljal jalal. Mõned liigid suutsid võrdselt hästi liikuda nii kahel, kui ka neljal jalal, näiteks Iguanodon. Paljudel maismaal arenenud liikidel olid arenenud eksoskeleti taolised kaitsemoodustused näiteks luupla...
Autor kirjeldab, mis toimub praosti surmaõhtul tema vanas kodukandis, mis toimub tema lähedaste juures ja veidi ka seda, mis toimub mujal, sealhulgas Molotovi- Ribbentropi pakti sõlmimine. Kõik teose tegelased on tegelikult rohkemal või vähemal määral omavahel seotud. Inge oli algselt olnud armunud Andres Vanatoasse. Just Andres Vanatoa perekonna elu kirjeldataksegi paralleelselt Tammikute omaga, sest tegelikult on need omavahel üsna seotud. Nimelt on Andres Vanatoal vend Heini, kes elades üliõpilasena Tartus, on armunud Ann Malmi, kes samuti Tartus õpinguid sooritab. Heini on armukade Anni soomlasest sõbra suhtes, kuid asjata. Samal õhtul, kui praost sureb, on Heini Vanatoa Tartus ja hulgub mööda tänavaid lootes kohata Ann Malmi. Samuti samal õhtul sünnib Andres Vanatoal poeg, Andrese ja Heini isal on sünnipäev, Gunnar seilab merd ja Alt-Mihkli talus lõpetatakse heinategu. Pärast praosti surma tekib kerge segadus tema matuste ümber. Olles olnud omal ajal üsna
Koirohi, mille põhjal absinti valmistatakse, on juba ammu olnud kasutuses ravimtaimena seda on näiteks kirjeldanud nii Hippokrates kui Pythagoras. Kuid absinti, mis erineb lihtsast koirohuleotisest, hakati valmistama umbes 18. sajandi lõpus. Legendi järgi mõtles absindi retsepti välja 1792. aastal prantsuse arst nimega Dr. Pierre Ordinaire. Ta oli põgenenud revolutsiooni eest Sveitsi, kus ta Val-de-Travers piirkonna väikelinnas Couvet's elades seda destilleerima hakkas. Ordinaire kirjutas absinti välja ravimina paljude erinevate haiguste puhul. Aja jooksul selle populaarsus kasvas ning talle pandi hüüdnimi La Fée Verte "roheline haldjas", mis jäigi alatiseks külge. Pärast Ordinaire'i surma liikus absindi retsept edasi kahele Henriod'-nimelisele õele, kes hakkasid seda suuremates kogustes tootma ja müüma. See traditsionaalne jutustus ei ole aga tõenäoliselt täpne. Absindisarnaste jookide tootmisest on teateid juba 1750
KT nr. 9 1. Mendeli seadused: Mendel elas 19saj. Ta õpetas loodusteadust. Seejuures ka matemaatikat, ning kasvatas kloostriaias taimi (herneid) jt köögivilju, lilli. Tegi katseid. Katsete analüüsil avastas Mendel geenid, kui pärilikkuse püsivad ja segunematud tegurid, ning avaldas esimesed pärandumise seaduspärasused euroopas. Katse põhi meetodiks oli hübridiseerimine e. ristamine. Ristamist kus jälgitakse ühe tunnuse pärandamist nim. monohübriidseks ristamiseks. Kahe dihübriidseks ja mitmete e. paljude polühübriidseks ristamiseks. Mendeli I ja II seadus on monohübriidse ristamise kohta ja III dihübriidse kohta. Mendel ristab hernetaimi, jälgib nende värvust nii seemnete kui õite osas. N: ristab ta kahte aedherne vormi, millest üks annab kollaseid ja teine rohelisi seemneid. Hernes on ise tolmneja aga ta ristas need vormid. Esimeses põlvkonnas andsid kõik taimed kollaseid seemneid. Siit esimene järeldus, et geeni erivorm = alleel...
• Sündis Londonis York House’is • Isa oli sir Nicholas Bacon, Elizabeth I aegne suurpitsati hoidja. • Ema Ann Cooke Bacon, oli oma aja haritumaid naisi. Oskas 5 keelt ja oli tuttav kaasaegsete antiigiuuringutega. • Francis oli oma vanemate viiest pojast noorim. • Bacon sai lapsena koduõpetust, kuna tema tervis oli õrn. • 1573.aastal astus ta 13-aastasena Cambridge’i ülikooli Trinity College’isse. Seal õppis ta kolm aastat, elades oma vanema venna juures. Õppides Cambridge’i ülikoolis mitmeid teadusi tuli ta järeldusele, et nii nende teaduste meetodid kui ka tulemused olid ekslikud. Ta pidas seda viljatuks ja asjatult vaidlushimuliseks ning selle eesmärke valedeks. Ülikoolist lahkudes oli Baconil juba tekkinud esialgne nägemus oma tulevase filosoofia põhiideedest. • • 27.juuni 1576 võeti Francis ja vanem vend vastu Gray's Inni. Isa püüdis poegi
seal osati ka lõbutseda. Peeter oli väga elav, püsimatu ja seiklushimuline. Ühel oma retkel sattus Peeter Kukui külasse. See oli saksa agul, mis erines täiesti muust Venemaast. Peeter leidis sealt endale palju sõpru. See oli imedemaa, mis võlus oma uudsuse ja erilisusega. Kukuis tutvus Peeter ka Anna Monsiga, kellest sai tema armastus pikkadeks aastateks. Peeter õppis tundma seal sakslaste kombeid, tutvus uue tehnika ja eesrindlike ideedega. Preobrazenskis elades sisustas oma päevi sõjamängudega. Saksa kindrali, Peetri sõbra Franz Leforti plaanide järgi ehitati ümber lossi lähedal Peetri mängukindlus ja sõjamängud omandasid tõsisema ilme. Mängusõdurid said tõelistele sõduritele vastava väljaõppe. Kuigi pommide asemel kasutati laskemoonana herneid ja naereid. Kukuis sai ta ka mõtte hakata ehitama laevu. Perejaslavskoje järve kaldale laevatehases ehitas ta laevu. Kohale oli toodud
2,5 miljonit vanad eellased olid juba suurema ajumahuga, oskasid kasutada kivist tööriistu ja elasid Aafrika rohumaadel. Nad olid kohastunud elama avamaal, seda tõestavad nii nende luud kui ka tööriistad. Nende ajukolju oli suurem ja hambad väiksemad (kõrvaloleval fotol). Neid eellasi nimetatakse osavateks inimesteksHomo habilis). Osav inimene oli umbes 120-140 cm pikk. Ta valmistas ja kasutas algelisi kivist ja puust tööriistu. Ta ei tundnud tuld ega osanud kõnelda. Karjadena elades toitusid nad peamiselt viljade, juurikate jm. korjamisest ning väikeloomade küttimisest. (2 kuni 1 miljonit aastat tagasi rändasid püstise inimese (Homo erectus) esindajad Aafrikast välja Vana Maailma troopilistele aladele üle Egiptuse ja Iisraeli. Nad olid umbes 140-160 cm pikkused ja nende aju oli juba märksa
laulu sula sõnumikus õhud hõiskavad ülevel. Lindu, sugulane sulle, Laulus hinge lendu viin! Õhk ja kodu, omad mulle- Halvand tiiba nutan siin! Personifikatsioon-kodus kiidab kullakeel, Õhud hõiskavad ülevel, Epiteet-tarka tiivuline Sinu külge Igatsus Südame ma kinni köitnud Ikka täidad minu mõtte, sinu külge ,isamaa! Igatsetud isamaa! Sinu surmal tahan surra, Kas ei elades mul tõtte sinu elul elada! tohi soovid sirguda? Kus ma käinud, mida näinud, mida õppind kuskil pool: Igavesti õhkan ilma sulle kõike kasvatanud sinu tuultest, sinu veest? kasuks seda hinge hool! Ega saja minu silma tera sinu päikesest? Südame ma kinni köitnud sinu külge, emakeel! Kas ei sinu kiusatused Ikka sinu hõbehelin minu hinge murra ka?
mis kirjanikule omane oli ja mille juurde ta hiljem pikemates teostes tagasi tuli. · Ülikoolis õppimise aeg on Tammsaare loomingus jäädvustunud nn psühholoogiliste üliõpilas- ehk linnanovellide näol ("Kärbes", "Noored hinged"). · Tuberkuloosi tõttu Kaukaasias veedetud aeg andis inspiratsiooni kunstmuinasjuttude ("Ööbik ja roosid") ning miniatuuride ("Poiss ja liblik") loomiseks. · Pärast maooperatsiooni venna juures Koitjärvel elades kirjutas Tammsaare samuti Kaukaasia-teemalise, impressionismihõngulise pikema jutustuse "Varjundid", mis ilmus alles 1917. aastal. Seoses ühiskondlike kriisidega (I maailmasõda) kirjutas Tammsaare ka ühiskonnakriitilist publitsistikat, näiteks "Sõjamõtted". · Koitjärve muljetest sündis ka armastusromaan "Kõrboja peremees" (1922). 1930.aastatel romaanid "Elu ja armastus" (1934), "Ma armastasin sakslast" (1935) , näidend
sõnaraamatut. Garlieb Merkel alustas kirjanduslikku tegevust 1780ndate lõpus, kuuludes Riias tegutsenud Prophetenclubi sõpruskonda. Tema esimene ja ühtlasi mõjukaim trükis ilmunud teos kandis pealkirja "Die Lettern", kus ta nõudis teravalt pärisorjuse kaotamist Liivimaal. 19. sajandi alguse veetis ta Saksamaal, kus andis muuhulgas koos August von Kotzebuega välja kirjandusliku ja poliitilise sisuga ajakirja, hiljem jätkas ta oma ajakirjanduslikku tegevust Riias ja selle lähistel elades, nt toimetas ajakirja "Der Zuschauer". Nii tema kirjanduslik kui ajakirjanduslik tegevus juhindus eelkõige valgustuslikest ideedest, ta võitles oma kirjutistes senise seisusliku ebavõrdsuse kaotamise eest. Uus draamakeel J.M.R. Lenzi "Koduõpetajas"; Mõjutasid: teoloogiline taust (isa Liivimaal pastor), mässas Aristotelese klassitsismireeglite vastu, mis puudutasid tegevus-, koha- ja ajaühtsust ("Koduõpetajas" toimub tegevus kahes
Adbustersi Ostuvaba päeva koduleht algab Fawzi Ibrahimi sõnadega: “Tänasel päeval on inimkond valiku ees, kas loobuda kapitalismist ja päästa planeet või päästa kapitalism ja loobuda planeedist."1 (Adbusters: 2012) Järjest rohkem on sotsiaalmeediast kuulda: elame ületarbivas maailmas. Kui paljud inimesed selle sõnumi vastu võtavad, sügavamalt ületarbimise peale mõtlevad või kui paljud sellest üldse aru saavad, seda kahjuks väga täpselt mõõta ei saa. Elades internetiajastul on väga lihtne levitada infot ületarbimise kohta ja selle kohta, kuidas vähem tarbida. Paraku kasutavad samu kanaleid ka tootjad ja "tarbi rohkem!" satub silme ette oluliselt suuremas mahus, kui "tarbi vähem!"2 . Kui iga inimene vaataks kriitiliselt üle oma tarbimisharjumused ja püüaks alustuseks igal aastal teha ühe ostuvaba päeva, siis oleks see juba väga suur samm keskkonnasäästmise suunas
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Christoph Kolumbus Referaat Koostaja: Karina Jätsa 10E1 klass Harjumaa 2020 1 SISUKORD: Sisukord................................................................................................................... ........................................................ 2 Sissejuhatus............................................................................................................. ...................................................... 3 Kolumbuse lapsepõlv.................................................................................................................. .............................. 4 Kolumbuse esimene avastusretk Ameerikasse..................................................................................
Jäätmed on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Vaata kuidas on jäätmed defineeritudjäätmeseaduses Prügi on kasutuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis enamasti veetakse prügilasse Praht on see, mis on maha pillutud, kuigi öeldakse ka ehituspraht, lammutuspraht. Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades. Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aer...
teenisid nad ka maksudelt rohkem raha. Enam ei peetud tähtsaks ka seda, mis seisusesse keegi kuulub, pürgiti võrdsuse poole. Inimestele anti ka võimalus saada haridust ning käia kirikus, kus räägitakse emakeeles, mitte ladina keeles, millest enamus aru ei saanud. Parandati ka töölisrahva olukorda, sest nende töötamistingimusi peeti liiga karmiks. Linnastumine tõi kaasa ka kultuuri arengu. Inimesed said võimaluse käia teatrit vaatamas. Samas tingimused linnas elades olid halvad: puudus korralik kanalisatsioonisüsteem, väljaheited visati akendest alla ning see kõik voolas äärelinna poole. 2) iseloomustab uut maailmapilti ning selgitab renessansi, maadeavastuste ja reformatsiooni osa selle kujunemisel; analüüsib kriitiliselt erinevaid teabeallikaid; - kuskilt kaartidelt otsi 3) teab, mis mõju avaldasid Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni reformid Euroopale; 4) iseloomustab industriaalühiskonda ning analüüsib selle mõju inimeste igapäevaelule;
Tal on lühike ja lai keha ning saba puudub. Koaala kinnitub puu külge tugevate küünistega, mida ta vajutab puukoore sisse. Küünised on eriti tugevasti arenenud kahel teineteisele vastandataval varbal. Need on piisavalt tugevad, et kanda looma raskust. Koaala liigutused on äärmiselt aeglased. Seetõttu on ta võimetu joostes põgenema. Koaala on öise eluviisiga. Päeval võibta tunde liikumatult paigal püsida. Inimeste suhtes on koaalad üldislt heasoovlikud. Inimeste juures elades kohanevad nad kiiresti. Joonis 3. Koaalal on suur lai pea. Toitumine Toitumiselt on koaala väga kitsalt spetsialiseerunud. Täiskasvanud isend sööb ainult eukalüptilehti. Sellega seoses on tal hästi arenenud umbsool, mille pikkus ulatub 2,4 meetrini. See võimaldab seedida vintskeid lehti ja toime tulla lehtedes sisalduva mürgiste ainetega. Kuna eukalüptilehed pole eriti toitvad, siis peavad koaalad palju puhkama, et energiat kokku hoida
Rousseaud vahetama pidevalt elupaika. "Kiri d'Alambert'ile" (1758), milles ta ründas kaasaegse teatri moraalilagedust, viis ta vastuollu entsüklopedistide ja Voltaire'iga. Ülimenukaks sai ta tugeva romantilise kallakuga kiriromaan "Julie ehk uus Héloise"(1761). Rousseau mahukas kasvanduslik traktaat "Émile ehk kasvatusest" (1762) määrati võimude poolt põletamisele ja "Ühiskondlik leping"(1762) tõukas tegutsema jakobiinidest revolutsioonilisi demokraate. Elades tagakiusamise tõttu Pariisis tagasihoidlikus korteris lõpetas ta avameelsuse poolest erandlikud "Pihtimused"(1781) ja "Üksildase uitaja unistused"(1782). Rosseau kaudu kõneles masside hääl! Denis Diderot (1713-1784) paistis XVIII sajandi teise poole prantsuse kirjanduses silma oma poleemiliste teostega. Ta oli materialistlik filosoof ja juhtiv entsüklopedist, olles samas karm usukriitik ja mehine võitleja eesrindlike kodanlike ideede eest. Teda köitis eeskätt draama
Nimi Katarism anti kristlikule sektile, millel olid gnostilised ja dualistilised tunnused. Katarismi sünnikohaks võib lugeda Languedoci maakonda Prantsusmaal 11. sajandil. Liikumise tippaeg oli 12. ja 13. sajandil. Nagu paljudele religioossetele liikumistele omane, oli ka kataritel mõtlemise- ja praktikakoole. Ühed olid dualistilised, teised gnostilised, mõned olid lähemal ortodoksile, samal ajal aga hoiduti vastu võtmast katolikuõpetusest. Kuigi dualistiline teoloogia oli kõige domineerivam, eksisteeris selles armastuse ja võimu kokkusobimatus. Katarid ei uskunud ühte kõikvõimsasse jumalasse, vaid kahte, kes mõlemad olid staatuselt samaväärsed. Nad uskusid, et füüsiline maailm on kuri ja Rex Mundi poolt loodud, kes ümbritses kõike, mis oli materiaalne, kaootiline ja võimukas. Teine jumal, keda nad kummardasid, oli kehatu: puhta hinge ja rüvetamata mateeria puhas hing või seaduspärasus. Ta oli armastuse-, rahu- ja korraj...
veeprotseduurid. Lapsed loobivad üksteist veega. Usk jaanikaste tervistavasse toimesse pole külades veel taandunud. ,,Jaanipäeva hommikul enne kastet tõusta, pesta kastega haigeid kohti, kui kaste maha tuleb" - see on terviseks. Kes kastega silmi peseb, see on kaunis. Palja jalu tuleb käia, kui jalad on haiged. KUS SAI ALGUSE JAANIPÄEV Ristija Johannes sündis umbes kuus kuud enne Kristust ja oli tema emapoolne sugulane. Saanud kõrbes elades valgustuse, liikus ta Jordani jõe äärde. Kütkestava jutlustajana pööras ta paljusid oma usku, oli kuulus prohvet ja ristija, mille tõttu pälvis juba eluajal hüüdnime Ristija Johannes. Johannesega on seotud mitmed tuntuimad ja maailmakirjanduses korduvalt läbikirjutatud lood, mille hulka kuulub lugu tema äkilisest surmast. Nimelt nõudis noor tantsija Salome valitsejalt, kes oli lubanud täita iga ta soovi, et talle toodaks kandikul Ristija Johannese pea. Salome sai soovitu, ehkki
elul oli siiski veel vähem mõtet kui käesoleval. Ta hakkab tajuma kuivõrd vähe oli tal tegelikku vabadust oma linnaelus, nüüd kui ta enam paljudest asjadest ei sõltu. Kella asemel päikest , vareste päevast lendu ja muid märke kasutades, saab ta justkui vabaks kellaorjusest, mis teda linnaelus piinanud oli (''Väga paljud tuttavad pidasid kelli otsekui väikesteks ebajumalateks ja minulegi tundus selline suhtumine mõistlikuna. Orjuses elades on kasulik etttekirjutustest kinni pidada, et oma isandat pahandada mitte ära pahandada.''). Veel tunneb p metsas ainsa inimesena endal suurt rolli kui ainus, kes on võimeline halastust ilmutama (''Ainus olevus kogu metsas, kes saab tõepoolest toimida õiglaselt või ebaõiglaselt, olen mina''). Lisaks avastab ta võimalusi, mida kõike tema keha ja käed on võimelised tegema (''Käed on imelised!''), seega omandab ka tema keha tema jaoks suurema tähtsuse
saksa mõju alla. Nt. 19. saj. ei olnud rahvuslikku identiteeti Tehhil, suurel osal Ungaril, Poolal, Soomel. Nad olid allutatud oma suurte keiserlike naabrite poolt. Muusika on parim vahend rahvuslikun identiteedi taasavastamisel. Muusikaga saab väljendada Toetudes rahvaloomingule luuakse ka originaalteoseid. seda, mida sõnadega ei saa. Frederick Chopin - poola-prantsuse päritolu, elades suure osa elust eemal Poolast, kasutas oma teostes poola rahvatantsuviise Ferenz Liszt - ungarlane. Kasutas rahvuslikke rütme ning oma kodumaa Ungari mustlasstiili oma muusikas (,,Ungari rapsoodiad") Mihhail. Glinka - kirjutas esimesed rahvuslikud teosed Venemaal (ooper ,,Ruslan ja Ludmilla Edvard. Grieg - esimene mõjuvõimas Skandinaavia rahvuslik helilooja. Kasutab oma klaverikontserdifinaalis (Liszti auhind) norra rahvatantsu rütme
joonte olemasolu. Neil on raske andestada ka tühiseid eksimusi. Kogedes ikka ja jälle, et keegi pole täiuslik, tekib pettumus inimestes, kibestumus, eemaletõmbumine, mõnikord ka soov maksta kätte kõigile oma elu õppimata tükkide eest. Enesehaletsus viib enesehävituseni juhusuhetes või alkoholis. Omamoodi on enesehävituslik ka enda matmine töösse, asjadesse, rahasse. Noorukiiga on õppimise iga. Õpitakse kõike ise läbi elades, vaid oma vigadest. Alles pärast jõuavad kohale vanemate varasemad õpetussõnad. Just selliselt elutarkus elutarkuse vastu hakkavad kujunema ka uued suhted vanematega täiskasvanute võrdsed omavahelised suhted. Tõeline perspektiivitunne areneb muidugi hoopis hiljem, pärast neljakümmet. Kui aga esmane vastutustunne ei ärka 20.-22.eluaasta paiku, siis jääbki inimene elama tundega, et teised määravad tema elu ja olemise.
eesmärgiga nimelt teda asjade üle julgemalt mõtlema panna. Niisama iseseisev ja leppimatu tunnustatud autoriteetide suhtes kui Corno di Basetto muusika alal oli ka teatrikriitik G. B. S. Oma ülesannet arvustajana võttis G. B. S. Väga tõsiselt, ta nõudis kriitikult ausust ja rangust nii iseenese kui ka oma lemmikute suhtes (tema enda lemmikuks tolleaegsete draamakirjanike seas oli Henrik Ibsen). Londonis elades täiendas Shaw end pidevalt. Tema huvi muusika vastu süvenes, ta käis palju kontsertidel ja muuseumides, eriti Natsionaalgaleriis, kuhu pääses tasuta. Tema lemmikautoriks sel perioodil oli P. B. Shelley Shaw ütles, et nagu Shelley, on ka tema vabariiklane, taimetoitlane ja ateist. Majanduslikult olid need aastad Shaw`le õige rasked, retsensioonid andsid nappi sissetulekut ja pärast tema surma leitud päevikust võime lugeda ülestunnistusi selle kohta, et mõnikord puudus
EL kodanikul on lisaks majanduslikele ja sotsiaalsetele õigustele ka selged poliitilised õigused. Maastrichti lepingu kohaselt on igal liidu kodanikul õigus hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel ning kohalikel valimistel liikmesmaal, mille kodanik ta ei ole, kuid kus ta püsivalt elab. Samuti võimaldab EL kodakondsus laiaulatuslikku konsulaar ja diplomaatilist kaitset kolmandates riikides. See tähendab seda, et viibides reisil või elades riigis, kus puudub Eesti riigi diplomaatiline esindus, on Teil kui Euroopa Liidu kodanikul võimalus abi saamiseks pöörduda ükskõik millise EL liikmesriigi diplomaatilise esinduse poole. Näiteks reisides Egiptuses ja sattudes varguse või õnnetuse ohvriks on võimalik abi paluda Prantsusmaa saatkonnalt, kes aitab Teil kodumaale tagasi pöörduda. Maastrichti leping (ametlik nimetus Euroopa Liidu leping) on 1992. aastal
eksisteeriks või keegi elaks sellistes oludes. On küll selliseid inimesi, kellel on elus kehvemini läinud, tunnevad tihti nälga, elavad hallitanud elamutes. Praegust olukorda võrreldes teoses kirjeldatud perioodist eristab praegune inimeste kadedus, teistele halva soovimine. Ei usu, et 19. sajandi lõpul sellist kadedust oleks olnud. Tööl, kellegi palganumbri teada saamine põhjustab tihti suuri tülisid, kuigi see pole kellegi teise asi. Praegugi ülemused soovivad teenida suurt kasumit, elades ise rikkalikult, aga nad ei jaga seda rikkust kellegi teisega, miinimumpalk ja töötajad peavad rahul olema. See on tavaks, palgad on kujunenud nii ja palgatõus kerkib inflatsiooniga samas tempos. Töötades kahes täiesti erinevas töökohas, olen inimestes tõsiselt pettunud. Ühes eksisteerib sarnane juhtimisstiil, mis teosest sai lugeda ja seal ei hoita töölisi absoluutselt, ülemused ei tea kellele teregi öelda. See on väga ebameeldiv, aga muuta ei oska ega arvatavasti ei saagi
uusi probleeme ja raskusi tekitada, millest on hiljem veelgi raskem lahti saada, kui oleks olnud esialgsete probleemidega tegelemine. 8 KASUTATUD KIRJANDUS Blaszczynski, A. 2007, Võit hasartmängusõltuvuse üle. Tänapäev Greenfield, D. 2005. Võitlus Interneti-sõltuvusega. Ersen McGill, T. 2003. Uimasteid trotsides: teejuht lapsevanematele. Varrak Rebane, A. 2010. Elades kainelt. Eesti Keele Sihtasutus Spada, M. 2008. Võit alkoholiprobleemi üle. Tänapäev Tallinna Noorsooamet. Kui tead oled tugevam Wahl, D; Eik, E. 1998. Narko. Avita 9
Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) Elulugu: Sündinud Järvamaal, Tammsaare talus. Tammsaare pole tegelt tema isnikunimi, vaid talu, kus ta sündinud on. Elas suhteliselt vaestes oludes. · Haridustee lünklik (väikemaarja kihelkonnakoolis) aastad jäid pidevalt vahele sõltus isa viljasaagist. Õppimistee venib väga pikaks. · Läheb Tartusse Hugo Treffneri gümnaasiumisse (eragümn.) - tuli maksta, seega ei käind seal väga kaua pidi selleks töötama. Tartu ÜK õppis juurat. ÜK jäi ka pooleli haigestus tuberkoloosi (leidis raha ja veetis aasta Kaukaasias tervist parandamas) sai sellest üle tänu reisile. · Veetis järgnevad aastad venna juures Koitjärvel (pärast Kaukaasiast tulekut) Haigusega käib kaasas see, et ei tohi väga pikalt istuda (vend tegi spetsiaalse kirjutamise puldi) · Pärast tuli elama Tallinna ja abiellus Käthega. · Tõmbus avalikust elust kõrvale peale seda -ei ...
Oscar Wilde romaani "Dorian Gray portree" analüüs 1. Dorian Gray on peategelane, kaunis noormees, kes üha pahelisemat elu elades ei ilmuta mingeid märke vananemisest. Kunstnik maalis temast nooruses portree ja portree läbi hakkavad kajastuma noormehe hingepiinad ja patud. Ta ajab terve elu taga ilu, see on tema jaoks kõik. Ta muutub aastatega südametuks ja kalgiks. Südametunnitus lausa puudub. Teose lõpus jõuab talle aga kohale millist elu ta on elanud ja kui paljudele ta on põhjustanud valu ja vaeva. Ta soovib ennast muuta ja heaks saada kui taipad, et saab hingerahu ainult ennast tappes tagasi. 2
2) Tegevusaeg: Umbkaudselt määratav. 19. sajand. 18301840. Tegevuskoht: Hispaania Ülevaade sündmustikust: Sisukokkuvõtet otsustasin alustada kohast, kus peategelane läks Josed vanglasse külastama ja Don Jose rääkis talle oma loo. Tegevus saab alguse Sevillas tubakavabriku esisel platsil, kus rahvas veedab oma suvepäeva. Kapral Jose'd tuleb kodukohast külastama tema pruut Micaela. Samal väljakul aga hakkab peagi tubakavabriku töönaiste puhkepaus, mille ajal ilmub lavale Carmen kõigi meeste ihaldusobjekt, ka Kapral Jose üks lemmik. Carmen on vabrikus haavanud noaga ühte töötajat ja talle määratakse vanglakaristus. Jose peab Carmeni vangi viima, aga ta laseb naisel põgeneda, seeeest läheb ta ise vangi. Peale vangist vabanemist saavad nad aga uuesti kokku. Samal ajal on Carmenisse kiindunud ka teine mees Zuniga. Muidugi suudab Jose Zuniga'ga tülli minna ja ta peab koos salakaubavedajatega mägedesse põgenema. Mägedes elades lahtub...
tuleb siinkohal elementaarsetest teadmistest nagu söögitegemine või tubade koristamine. Kui ühel hetkel juhtub midagi ettearvamatut, mistõttu meil ei pruugi enam infotehnoloogiaga kaasnevaid hüvesid käepärast olla, siis võib tekkida olukord, kus inimesed ei saa enam iseendaga hakkama. Nagu öeldakse – tänapäeval on nutikad telefonid ja rumalad inimesed. Kui neid nutikaid telefone enam ühel hetkel ei ole, siis jäävad meile alles ainult rumalad inimesed. Elades aga kogu aeg nii ja oodates, et ehk midagi juhtub, võib elu ära elada mitte midagi korda saatmata. Nagu ütleb vanasõna: kes ei riski, see šampust ei joo. Maarja Saar (2013) ütleb oma Eesti Päevalehes ilmunud artiklis: „Noori süüdistatakse tihtipeale vales erialavalikus. Eesti kontekstis, kus koolisüsteem on faktipõhine ja oma arvamuse kujundamisele rõhku ei panda, ei ole üllatav, et keskkoolist väljuvad noored, kes ei ole tööturul toimuvaga kursis
kultuuri üles ehitada. Antropoloogia sünd. kolonialismist, vajadus kolooniaid tunda ja mõista, et neid paremini valitseda. Lisaks missionitöö-pidi tundma rahvaid kellele oma usku levitati, et ära hoida probleeme. Nt uuriti ka praktilisi asju nt toidu hankimine-läbi usulise vaate sai õpetada paremaid viise, et oma usku läbi selle atraktiivseks teha. Varem eristati, et antropoloog käis kaugetel maadel kohalikega koos elades andmeid kogumas, aga etnoloog uuris oma kodumaal. Tänapäeval segunenud sest algsed lähtepunktid muutunud, etnoloogidel pole vaja oma rahvust reklaamida ja antropoloogidel pole eksotilisi maid, kus keegi poleks kunagi käinud. Inimkonna psüühiline ühtsus, ehk biopsühholoogiline võrdsus idee, et indiviidid erinevad emotsionaalselt ja intellektuaalselt AGA kõik on võimelised kultuuri looma, kõik omavad kultuuri. Alus uurimaks kultuuriuniversaale- kult. nähtus, mis omane
" Keel ja sotsiaalne elu on omavahel lahutamatult seotud. Raamat ei olnud avaldamiseks valmis Wittgensteini eluajal. See avaldati 1953. aastal, kaks aastat peale autori surma. 8 Kokkuvõte Ludwig Wittgenstein oli üks tuntuimaid filosoofe, kes oli pärit Austriast ning kes oli reisinud ja elanud Euroopa erinevates kohtades. Suurema tuntuse ta saavutas Suurbritannias elades. Tal oli kolm põhilist teost: "Loogilis-filosoofiline traktaat", "Filosoofilised uurimused" ja "Tõsikindlusest". Oma teostes meeldib talle mõistete tähenduse üle mõelda ja analüüsida kuidas keelt kasutada. Wittgensteinile ei talunud kui tema filosoofilisi vaateid kritiseeritakse. Just oma omapärase filosoofia tõttu on ta Euroopas väga tuntud. Wittgensteini esimene tähtsaim teos mõjutas sügavalt filosoofide ühendust-Viini ringi.
puudujääke. Ülemusel tuleks uurida, kas insener on oma praeguse palgaga rahul ja selgitada välja, milliste väliste tegurite osas oleks vaja teha muudatusi. Range kasvatuse ja pere raske majandusliku olukorra tõttu puudub Jacobil kindlustunne. Olles harjunud kooli kõrvalt eeldatavasti väikese palga eest tööl käima, oli tema ainukeseks eesmärgiks töökoht säilitada ning sellepärast kuuletus mees ülemuste igale käsule nagu ka vanemate juures elades. Tuleks üle vaadata ka tema töötingimused, et kõik vastaks nõuetele ja et Jacobi töökoht oleks teiste inseneride lähedal, mis julgustaks teda diskussioonidest osa võtma ning vajadusel teistelt nõu küsima. Lõppotsuse langetaks ta ikkagi ise, nähes, et ka teised nii toimivad. See parandaks ka inimestevahelist suhtlust, töötajad õpiksid Jacobit tundma ühena neist, mitte kui inimesest, kes tekitab neile vaid lisatööd. Nähes, et teised töötajad
Ala on valdavalt metsane, kuid esineb ka kidurate mändidega kuivendatud rabamaastikku. Kaitsealale jäävad metsise mängu- ja püsielupaigad. 7 Lehtsaare Säästlik ellusuhtumine Tähtsal kohal keskkonna säästmisel on iga indiviidi ellusuhtumine ja maailmavaade. Küll on palju räägitud prügi sorteerimisest, vee ja soojusenergia säästmisest, kuid vaatamata sellele väga palju sellele ei mõelda. Vallas elades näeb, kui vähe tegelikult pööratakse tähelepanu keskkonnasõbralikule käitumisele. Vähe on neid inimesi, kes reaalselt prügi sorteerimisega tegelevad, minu tutvusringkonnas võib-olla 1-2 leibkonda. Veekasutuse puhul on samuti mõttekohti, näiteks oleks mõistlik kasutada pesemiseks järvevett, mitte puhast ja väärtuslikku põhjavett. Otseselt pole sel ju mõtet. Selliste lahendusteni ei jõuta tõenäoliselt niipea, kui üldse.
TEEMA: ,,21. SAJANDI VÄLJAKUTSED" Kirjuta vähemalt 400- sõnaline arutlev kirjand, milles analüüsid 21. sajandil lahendamist vajavaid probleeme. ÜLESANNE: KONTROLLI, KAS ÕPILASE SÕNASTATUD PEAPROBLEEM JA PEAMÕTE SOBIVAD OMAVAHEL KOKKU: Peaprobleem: Kuidas mõjutab tehnoloogia areng ühiskonda? Peamõte: Tehnoloogia on andnud inimkonnale palju ning ilma oleks tänapäeval raske elada. Ei lähe kokku. Probleemis küsitakse kuidas mõjutab ja peamõttes vastatakse küsimusele mida on nadnud. Peaprobleem: Miks on muutunud tehnika kiire areng nii populaarseks? Peamõte: Tehnika kiire areng tekitab ühiskonnas puudusi. Ei lähe kokku. Probleemis küsitakse miks on muutunud ja peamõttes vastatakse mida tekitab tehnika kiire areng. Peaprobleem: Kuidas ohjeldada tehnika kiiret arengut ning suurel kiirusel kasvavat populaarsust inimeste seas? Peamõte: 21. sajandil mängib tehnika inimeste seas liiga suurt rolli. Tänu nutividinatele kaob järk- järgult inimes...
Oscar Wilde romaani "Dorian Gray portree" analüüs 1. Dorian Gray on peategelane, kaunis noormees, kes üha pahelisemat elu elades ei ilmuta mingeid märke vananemisest. Kunstnik maalis temast nooruses portree ja portree läbi hakkavad kajastuma noormehe hingepiinad ja patud. Ta ajab terve elu taga ilu, see on tema jaoks kõik. Ta muutub aastatega südametuks ja kalgiks. Südametunnitus lausa puudub. Teose lõpus jõuab talle aga kohale millist elu ta on elanud ja kui paljudele ta on põhjustanud valu ja vaeva. Ta soovib ennast muuta ja heaks saada kui taipad, et saab hingerahu ainult ennast tappes tagasi. 2
Võõra kultuuri mõistmine tavainimesena võrreldes etnoloogilise ja antropoloogilise kultuurimõistmisega Essee Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Kultuur ja selle mõistmine....................................................................................................................4 Kultuuri tõlgendamine ja kultuuriteooriad...........................................................................................6 Kokkuvõte............................................................................................................................................8 Kirjandus..............................................................................................................................................9 ...
neile süüa ja siin sai Meelis teada, kes oli tema kaaslane Astrid. Astrid saadeti o ma koju tagasi, kuid Meelisel ei olnud kuhugi minna ja nii j äi ta rauga juurde elama. Vanake ütles, et kui poisil on midagi tarvis, siis maavürst on talle tänuvõlgu ja abistab poissi kindlasti. Rauga juures elades ei tahtnud poiss mitte tänamatult võõrast leiba süüa, vaid õppis käsitse ma nuga ja vool m eraudu. Te mast oleks v õinud saada vooli mis m eister. Peale eraku sur ma tahtis Meelis minna tagasi kodu maale, kuid enne minekut tahtis ta tänada maavürsti. Tee maavürsti mägilossi oli pikk ja vaevarikas.
hüüdnimest Manny ning sellest tulenevalt kasutas kunstnik nime Man Ray. Man Ray sai tuntuks modernistina, andes suure panuse dadaismi ja sürrealismi arengusse. Ta oli tuntud portree- ja moefotograafina ning mängis fotograafia arengus 20.sajandil olulist rolli. Man Ray oli mitmekülgne kunstnik lisaks fotograafiale praktiseeris ta maali, skulptuuri, kollaazi ja assamblaazi. Ta on küll enim tuntud oma avangardistliku fotograafia tõttu, kuid ennekõike pidas Man Ray end maalijaks. Elades New Yorgis, moodustas Man Ray koos Marcel Duchampiga dadaismi Ameerika haru. Ta oli dadaistliku rühmituse Others kaasasutaja 1917. 1921. aastal kolis Man Ray Pariisi Montaparnasse'i kvartalisse, kus teda ootasid ees sõbrad Marcel Duchamp ja Francis Picabia. Seal töötades tõi Man Ray järgmise 20 aasta jooksul fotograafiasse hulga uuendusi. Pariisis veetis Man Ray suurema osa oma elust. 19401951 elas ta Los Angeleses abiellus seal 1946. aastal tantsijanna Juliet Browneriga.
- 638 islamiusulised valitsejad - raamaturahvas, ehk tegu on religioossete suurustega. -900-1100 juudi kultuuri kuldaeg Cordobas - 1066 Granada veresaun, kus tapeti 1500 juudi perekonda. Põhjuseks oli poliitiline olukord. Juudid vs vabamüürlased. - Reconquista ja 1492 pagendamine Hispaaniast - 17.saj Ida-Euroopa, Bogdan Hmelintski. Juudid elades võõraste rahvaste seas on välja kujunenud tugev rahvuskaaslus.Siiamaani süüditatakse kõiges juute. - 1894 Dreyfusi protsess ja sionismi sünd, kui muututakse võimalikult selle rahva suguseks, kus elatakse, ei kiusata neid enam taga. Dreyfusi süüdistati spioneerimises sakslaste kasuks, kuna ta on juut ja pole hea inimene.Selle tulemusena sündis sionism, selle rajajks võib pidada Theodor Herzl, kes
kes võttis selle ameti vastu taas tõrkuva hoiakuga ning nõustus valikuga alles pärast Bütsantsi keisri mandaadi saabumist. Eelnevalt oli ta keisrilt palunud teda mitte tunnustada, kuid Rooma prefekt Germanus lükkas paavsti palve tagasi. Traditsiooni järgi põgenes Gregorius pärast keisri mandaadi saabumist metsa, kus ta veetis kolm päeva. Tema asupaik metsas oli valgustatud üleloomuliku valguse poolt. Ta suhtus paavstiks olemisse väga tõsiselt, elades paavstina endiselt koduses kloostris. Ta oli esimene munk, kes sai paavstiks. Gregorius I kultuuriloos Gregorius I on tuntud gregoriuse laulu loojana. Üle 850 kirja Gregorius I tegevust kirikupeana kajastavad tema 854 kirja. Need on ühed olulisemad tolleaegsed allikad, mis kätkevad endas mitmeid teoloogia- ja moraaliküsimusi ning annavad aimu Gregoriuse elust paavstina. Muuhulgas formuleeritakse ta kirjades ära ka seisukoht, mis
liikmete korraldada. 1941. Aastal hindasid mahajäänud majapidamised ära selleks toiminguks määratud usaldusmehed, arvelevõetud vara tuli mõõdukate hindadega kümne päeva jooksul maha müüa . Kinnipeetud inimesed viidi autodega jaamadesse, kus nad paigutati looma vagunitesse ja transporditi Siberisse. 3. Elu Siberis Küüditatute esialgsed eluolud Üks peatükk küüditatute oludest alguses sinna jõudes ja seal elades. Missugused olid elamispinnad ja mis tööd tehti. Oma raamatus kirjutab A-R. Tamm et, 1941. aasta sügistalv oli küüditatute jaoks väga raske aeg. Eriti raske oli olukord vanurite, haigete ja lastega kes ei olnud harjunud raske füüsilise tööga ja väga külma talvega. Arstiabi polnud seal kuskilt saada ja ellu jäid vaid tugevamad. Eestist saabuti kergetes suveriietes, soojasid riided aga polnud kuskilt saada
pikkune aeg on kirjaniku Koitjärve-periood, mis andis tema loomingule eriti loodusotiivide poolest olulisi mõjutusi. Esimesi jutustusi, mis Tammsaare operatsioonist toibudes Koitjärvel kirjutas, oli impressionismihõnguline "Varjundid", kuigi see ilmus alles 1917. aastal. Kirjutamiseks meisterdas vend kirjutuspuldi, et ta saaks seistes kirjutada, kuna istuda ei olnud esialgu võimalik. Ka nö metsas elades jälgis kirjanik tähelepanelikult maailmasündmusi ja kirjutas palju publitsistikat (nt "Sõjamõtteid). Ilukirjanduslikku loomingut kirjutas ta sel perioodil vähem, kuid hilisemas loomingus on Koitjärve olustikud, loodusmotiivid ja inimesed olulisel kohal (vt Toomas Haug "A.H. Tammsaare ja A.H. Koitjärve. Maastikuloolisi märkmeid", Looming 2003, nr 1). Koitjärvelt tuli Tammsaare Tallinnasse 1919
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
