Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"ekvivalentne" - 271 õppematerjali

thumbnail
14
doc

Tehnoloogiliste protsesside eksami küsimused

Vedelik voolab torustikus. Kus asub voolu ristlõikes maksimaalne, kus minimaalne voolukiirus? Keskel on maksimaalne voolukiirus, äärtes on minimaalne voolukiirus. 23. Millisel juhul tuleb protsesside arvutamisel kasutada voolu ekvivalentset läbimõõtu dekv ning millistest 2 tegurist see sõltub? dekv = 4 * (F / Mp) Kui voolukuju ei ole silindriline (lame, ringikujuline jne), siis tuleb leida voolu ekvivalentne läbimõõt. Voolu ekvivalentne läbimõõt sõltub voolu ristlõikepinnast ja voolu märgperimeetrist (so. voolu ristlõike ümbermõõt, milline on kontaktis vedelikuga). 24. Millistest teguritest sõltub pumba summaarne tõstekõrgus (surve) Hsum? Hsum = hl + hk + hg + hap + hw; m H2O Liini- ja kohttakistuse kadudest, raskuskiirendusest, kiiruse survest ja survekadudest tehnoloogilistes aparaatides. 25. Millised tegurid (4 ­ G, Hsum, , 1,2) määravad pumba vajaliku võimsuse N (koos...

Tööstuslikud protsessid
117 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Rahanduse aluste kontrolltöö vastused

Liitintress on intress, mis arvutatakse põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste perioodide intressidel. Liitintress kasvab geomeetrilise jadana ehk teisisõnu, liitintressi puhul on kapital kasv kiirenev, st mida suuremaks kapital kasvab, seda kiiremini ta kasvama hakkab. Selle põhjuseks on asjaolu, et järgmise perioodi intressi arvutatakse nii põhisummalt ehk alginvesteeringult kui ka eelmise perioodil saadud intressisummalt. 22.Mis on aastase ekvivalentne intressimäär ja milleks seda vaja kasutada on? Aastast erineva perioodi korral tuleb käsitleda aastast ekvivalentset intressimäära. Sead tuleb arvutada sellepärast, et erineva arvestusperioodiga intressimäärasid ei saa otse võrrelda. 23.Mis on reaalne intressimäär ja selle kasutusvaldkond? Tegemist on inflatsiooniga (nominaalse) intressimääraga. Reaalne intressimäär­ inflatsiooniga korrigeeritud nominaalne intressimäär. Rahandusotsuseid...

Rahanduse alused
658 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Elektrotehnika

Alalisvooluringi seadused.Voouring koosneb: 1) toiteallikas; 2) tarbija e koormus: 3) ühendusjuhtmed. Faasirootoriga asünkr. Lühisrootoriga, kahe- ja ühefaasilised asünkroonmootorid. Graafilist kujutist nim skeemiks. Vooluring kus vool on ühe ja sama väärtuseks nim haruks. 3 või enama haru Asünkroonmootori ehitus: staator(koosneb välisest teraskerest, millesse on pressitud uuretega kalvaanilist ühenduskohta nim sõlmeks. Kui pinge ja vooluvaheline sõltuvus on lineaarne siis nim staatorisüdamik, mis koostatakse stantsitud terasplekist), rootor(koosneb terasplekkidest on mähitud) lineaarseteks vooluringiks. Suletud vooluringis eksisteerib vool kui eksisteerib potentsiaalide vahe e pinge 19. Asünkroonmootori tööpõhimõte- Töö põhineb pöördmagnetvälja ja rootori voolu vastastikusel toimel. alikate klemmidel. Vool kulgeb vooluringis alati kõrgemalt madalamale potensiaalile. Tarbijate koormust...

Elektrimaterjalid
140 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Skeemitehnika konspekt

SS-98. 1. M.Tooley “Everyday electronics data book” 2. Hessin “Impulsstehnika” 3. Horowits “The art of electronics” Skeemitehnika põhilised mõõtühikud Nimetus Tähistus Sümbol Kirjeldus Amper A I Voolutugevus juhtmes on 1A, kui juhtme ristlõiget läbib elektrilaeng 1 kulon 1. sekundi jooksul Kulon C Q Elektrilise laengu ühik e. Elektrihulk Farad F C Mahtuvus on 1F, kui potensiaalide vahe 1V tekitab mahtuvuse elektroodidel laengu. Henry H L Induktiivsus on 1H, kui voolumuutus kiirusega 1A sekundis tekitab induktiivsusel pinge 1V. Jaul J E Energiaühik. Oom  R Takistuseühik. Siemens S G Juhtivuseühik. Sekund s...

Telekommunikatsionni alused
45 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Rändeülemineku teooria

Loogiline samm rändeülemineku jätkamiseks oleks teisendada füüsiline ruum rändajate ja pendelrändajate funktsionaalseks ruumiks. Kuid on ka teisi elastseid mõõdupuid, mille üle peaks muret tundma. Mil viisil me tajume ja hindame aega ja inimesi rohkem püsivamalt kui vahemaad? Kas võime kindlalt väita, et üks tund on ekvivalentne tunniga või et üks imik teise imikuga, kui ühte ühiskonda võrreldakse teisega või näiteks kui me vaatame sama ühiskonda erinevatel aegadel? Me võime saada ebatäpseid numbreid. Rändeüleminekust terviseüleminekule ei ole potentsiaalsete demograafiliste üleminekute numbrid veel ennast ammendanud. Terviseülemineku suhteliselt varajane avastamine võib olla selle terav mõju kolme kõige enam nähtavamale ja olulisemale statistilisele indeksile- sündimuse üldkordajale ja...

Demograafia
81 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Lab I - programmeerija lahendus (+näide) {2011}

vahetamiseks. Alternatiivne lahendus. Soovime korrektselt ja kontrollitavalt realiseerida minimaalse Boole'i funktsiooni nor loogika elementidel, teades et funktsiooni sisendile {a, b, c, d} peab vastama väljund, mille esimese 10 väärtust on {1, 0, 0, 0, 1, 1, 1, 0, 1, 1}. Üks vaste sellele oleks Mathematica koodis või WolframAlpha.com'is (link avab lahenduse): Mille vastuseks on: Remark: Ühe sisendelemendine nor loogikaelement on ekvivalentne inversioonile. Antud ülessande kaitsmisel saab simuleerimiseks kasutada: http://www.falstad.com/circuit/...

Arvutid i
106 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Jupiter (referaat)

Sellest hoolimata võrdles ta järgmisel päeval signaalide lähtekohti Jupiteri positsiooniga taevas ja leidis täpse kokkulangevuse. Jupiter oli pungil raadioenergiast ­ pigem nagu täht , aga mis võis seda põhjustada? Kõik soojuskiirguse allikad tekitavad ka raadiolaineid, isegi inimesed. Mida kuumem keha, seda tugevamad raadiolained. Jupiterilt üle kantav energia on ekvivalentne miljardite välgunooltega ja kui Jupiter ise oleks selle energia allikas, peaksid tema väliskihtide molekulid olema kõrvetavalt kuumad. Teadlased teadsid soojusmõõtmistest, et asi pole nii. Vastupidi ­ Jupiteri kõrgemate pilvekihtide temperatuur on 150 kraadi alla nulli. Mis on siis selle kuumuse allikas? Noor astronoom Frank Drake uuris Jupiterilt lähtuvat pulseeruvat raadioenergiat erinevatel lainepikkustel ja pakkus teooriast lähtuvalt, et allikaks võib olla Jupiteri...

Füüsika
12 allalaadimist
thumbnail
64
pdf

Kolokvium 1 materjal

staff.ttu.ee/math/ Ivar Tammeraid http://www.staff.ttu.ee/itammeraid/ ¨ US MATEMAATILINE ANALU ¨ I Elektrooniline ~oppevahend Tallinn, 2001 Tr¨ ukitud versioon: Ivar Tammeraid, Matemaatiline anal¨ uu ¨ Kirjastus, ¨s I, TTU Tallinn 2001, 227 lk, ISBN 9985-59-289-1 ¨ Raamatukogu Viitenumber http://www.lib.ttu.ee TTU ~opikute osakonnas 517/T-15 c Ivar Tammeraid, 2001 Sisukord 0.1. Eess~ ona K¨aesoleva ~ oppevahendi aluseks on autori poolt viimastel aastatel Tallinna Tehnika¨ ulikoo- lis bakalaureuse~ oppe u ¨li~ opilastele peetud u ¨he muutuja funktsiooni diferentsiaal- ja inte- graalarvutuse loengud nimetuse "Matemaatiline anal¨ uu¨s I" all. Siiski ei ole tegu pelgalt u ¨hel semestri...

Matemaatiline analüüs
65 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Mehaanika eksam

Jõupaari moment ja tema omadused Mo(F,F') Jõupaari moment on vabavektor, mille moodul M=Fh, kus h on jõupaari õlg. 18. Jõupaari omadusi Jäiga keha seisund ei muutu, kui asendada üks jõupaar teise samas tasandis mõjuva samasuunalise jõupaariga, mille momendil on sama moodul Jäiga keha seisund ei muutu, kui jõupaar üle kanda oma tasandist mistahes teise paralleelsesse tasandisse. Jäigale kehale mõjuv jõupaaride süsteem on ekvivalentne ühe jõupaariga, mille moment võrdub jõupaaride momentvektorite summaga Mres= SMi 19. Staatika põhiteoreem Iga jõusüsteemi saab asendada ekvivalentse süsteemiga, mis koosneb taandamiskeskmesse rakendatud jõust - peavektorist ja jõupaarist, mille moment võrdub peamomendiga 20. Varignoni teoreem Kui jõusüsteemil on resultant, siis võrdub resultandi moment mis tahes punkti suhtes süsteemi jõudude sama punkti suhtes leitud momentide geomeetrilise summaga 21...

Füüsika ii
76 allalaadimist
thumbnail
29
docx

Põhiõppe projekt

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: Kert Kerem KOOD: 082657 JUHENDAJA: Igor Penkov TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT PÕHIÕPPE PROJEKT MHX0020 Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m = 600 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,06 m/s Maksimaalne liikumiskiirus l = 400 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised Joonis esitada formaadil A2 ­ A4 Töö välja antud: 04.02.2010.a. Esitamise tähtpäev: 20.05.2010.a. Töö väljaandja: I.Penkov 1. Projekteerimise objekt ja lähted Projekteerimiseks on esitatud elektriajamiga vints kandevõimeg...

Tootmistehnika alused
198 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Mullateaduse I KT

Bioloogiline n.v - mullas olevate toitainete akumuleerumine, taimede ja mikroorganismide kehadesse 3. Füüsikaline n.v - mulla peenimate osakeste vabapinna energia ehk pindpinevuse mõjul toimuv neeldumine 4. mehhaaniline n.v - mullavõime jämedamaid osakesi kinni pidada Füüsikalis-keemiline e. asendusneeldumine: mulla võime vahetada teatud osa ioone, see võime on ekvivalentne . Seaduspärasused: asendusreaktsioon pöörduv, neeldumine toimub ekvivalentsetes olukordades, väljatõrjutavate katioonide hulk sõltub välja tõrjuva lahuse konsentratsioonist, neeldumiskiirus ja intensiivsus kasvavad katioonide aatommassi ja valentsiga. Mullaneelamis mahutavuse all mõistetakse 100 gr mulla poolt maksimaalselt neelatavate katioonide hulka milligramm ekvivalentides. Sellest sõltub mulla võime varustada taimi toitainetega...

Mullateadus
130 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Radioaktiivsus ja kiirgus

9. Mis on poolestusaeg? Poolestusaeg T on ajavahemik, mille jooksul laguneb pool vaadeldava radioaktiivse elemendi tuumast. 10. Mis on ioniseeriv kiirgus? Kiirete osakeste voogu ja lühilainelist elektromagnetkiirgust nimetatakse ioniseerivaks kiirguseks. 11. Mis on kiirguse neeldumisdoos? Kiirgusi iseloomustav suurus, mis näitab, kui suur energiahulk neeldub 1kg aines. 12. Mis on ekvivalentne kiirgusdoos, kuidas tähistatakse, millistes ühikutes mõõdetakse? Ekvivalentse kiirgusdoosiga mõõdetakse kiirguse kahjustusi. Ühikusk on Siivert (Sv), mõõdetakse J/kg 13. Mis on biodoos? Biodoos ehk ekvivalentne kiirgusdoos iseloomustab kiirguse mõju elusorganismidele. 14. Mis on isotoop? Isotoop on keemilise elemendi teisend, mille aatomituumas on sama arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid. 15. Mis on massidefekt?...

Füüsika
61 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

MULLATEADUSE I KT

lahustumine CaCO3 + CO2 + H2O à Ca(HCO3)2 hapendumine 2Fe3O4 + 2O2 à 3Fe2O3 taandumine (vastupidine hapendumisele) hüdrotatsioon ehk veepüsiv liikumine mineraalidega Fe2O3 + 3H2O à 2Fe(OH)3 hüdrolüüs - mineraali osaline lagunemine Bioloogiline murenemine - taimed, loomad, mikroorganismid Mulla neeldumis nähtused: 1. asendumis ehk füüsikalis-keemiline - mulla võime vahetada teatud osa ioone, see võime on ekvivalentne . Seaduspärasused: o asendus reaktsioon pöörduv o neeldumine toimub ekvivalentsetes olukordades o väljatõrjutavate katioonide hulk sõltub välja tõrjuva lahuse...

Mullateadus
106 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Kordamisküsimused: Elektriväli ja magnetväli.

Suurused: · Elektrilaeng - q (C) · elektrivälja tugevus ­ E-vektor (1N / C) · elektrivälja potentsiaal = töö, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju. (J) · magnetiline induktsioon ­ B-vektor · Coulomb'i seadus kui pöördruutsõltuvus - Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. · Elektrivälja tugevuse valem ja väljatugevuste liitumine (vektorkujul!). Elektrivälja tugevus = sellesse punkti asetatud positiivsele ühiklaengule (+1C) mõjuv jõud. · Juhi potentsiaali ja mahtuvuse vaheline seos. Mahtuvus - juhile antud laeng jagatud juhi potentsiaaliga. Farad (F) - juhi mahtuvus, kui laeng 1 C tõstab tema potentsiaali 1 V võrra. Loeng 1...

Füüsika
213 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Tehniline mehaanika I

Kirjeldamiseks on vaja anda tema rakenduspunkt, suund ,moodul . Rakenduspunkt ja suund koos määravad jõu mõjusirge. Ekvivalentsed ehk samaväärsed on need jõud, millel on sama rakenduspunkt, suund ja moodul. Jõusüsteemi moodustavad mitu ühele ja samale kehale rakendatavat jõudu. Kui üht jõusüsteemi saab asendada teisega, ilma et keha seisund muutuks, siis on tegemist ekvivalentse jõusüsteemiga. Kui jõusüsteemiga on ekvivalentne ainult üks jõud , siis nimetatakse seda jõudu resultandiks Fres, mida on võimalik leida näiteks rööpkülikuaksioomi korduval kasutamisel.. Tasakaalu all mõistetakse mehaanikas keha paigalseisu teiste kehade suhtes. Staatika- mehaanika haru , mis uurib jõusüsteemide omadusi ja nende tasakaalu. Põhiülesanneteks on jõusüsteemi taandamine ja jõusüsteemi tasakaalutingimustega. Jäiga keha mudel- vaatleme keha justkui deformatsiooni ei esineks. Jäika keha nimetatakse vabaks , kui...

Tehniline mehaanika
397 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Semiootika eksamimaterjalid, Mihhail Lotman

SÜNTAGMAATIKA Märk suhtes kontekstiga. Metonüümia ehk ühe nähtuse, mõiste, eseme või isiku asemel nimetatakse teist, mis meie teadvuses on lahutamatult seotud kujutlusega samast nähtusest, mõistest, esemest või isikust. Nt selle asemel, et öelda 'kokku said Euroopa riikide kuningad', ütleme 'kokku said Euroopa kroonitud pead'; 1 Alternatiivide valik eeldab võimalust asendada üks teisega, mis on ühelt poolt ekvivalentne ja teiselt erineb sellest. süntagmaatilised reeglid determineerivad, kuidas moodustada ahelaid (sõnade järjekord, lause struktuuri reeglid, kuidas moodustada häälikust silpi jne) 3. PARADIGMAATIKA Märk suhtes koodiga(mäluga) mitte reaalse teatega, metafoor. Näiteks kui muuta üksuste omavahelist suhet. Nt asendada lauses üks sõna teisega ja tähendus muutub Adressaat võtab teate vastu kui kombinatsiooni, mis on moodustatud erinevatest osadest...

Semiootika
430 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Otsustuse õpetus

Subjekt on mõtte põhielement, mida iseloomustab (ei iseloomusta) teatud predikaat. Predikaat on mõtte põhielement, mis väljendab subjekti teatud omadust. Koopula on otsustuse liige, mis väljendab subjekti ja predikaadi vahelist seost (tõlkes side). Operaatorsõna on otsustuse liige, mis asub subjekti ees ja väljendab selle mahtu, kogust, hulka või määra. Lihtotsustus on otsustus, mis koosneb subjektist, koopulast ja predikaadist. Liitotsustus on otsustus, mis koosneb kahest või enamast lihtotsustusest. Kategooriline otsustus on lihtotsustus, milles subjekt on/ei ole seotud predikaadiga. Otsustuse modaalsus ehk modaalne otsustus väljendab usaldusväärsuse taset hinnatuna formuleerija aspektist. Modaalsed otsustused on problemaatiline, assertooriline ja apodiktiline otsustus. Problemaatiline otsustus on lihtotsus...

Loogika
25 allalaadimist
thumbnail
25
doc

PROJEKT: ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 l D v Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m = 680 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 300 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised Joonis esitada formaadil A2 ­ A4 Töö välja antud: 05...

Masinatehnika
102 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Molekulaarbioloogia protokoll

On vaja võtta: 400µl Tris ­HCl, 88µl NaCl, 100 µl SDS ja 50 µl EDTA-Na2 lahuseid. 1.4) On vaja ligeerida 100 ng 5000 bp pikkune plasmiid ja 1000 bp pikkune insert. Mitu ng tuleb võtta inserti, et see oleks ekvivalentne (ekvimolaarne) plasmiidiga (arvesse tuleb võtta nende 5-kordset pikkuste erinevust)? Mitu ng tuleks inserti võtta, kui ligeermisreaktsiooni panna inserti 3 korda rohkem kui ekvivalentne kogus plasmiidi? On vaja võtta 20 ng inserti, et see oleks ekvimolaarne plasmiidiga. Tuleb võtta 60 ng inserti ,kui ligeerimisreaktsiooni panna inserti 3 korda rohkem kui ekvivalentne kogus plasmiidi. Insert- see fragment, mida kloonitakse. 3 Töö nr 2: Ligeeritud produktide transformeerimine E.coli rakkudesse. Lähteained: ­ Ligeeritud genoomne DNA (6 l). ­ TE, 10 mM Tris-HCl, pH 7,5; 1 mM EDTA-Na2. ­ E.coli DH5 alfa kompetentsed rakud (valmistamist vaata lisast)...

Molekulaar- ja rakubioloogia...
103 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Diferentsiaalvõrrandite eksami konspekt

Süsteemi karakteristiline determinant on ehk (19.2) Karakteristilise võrrandi juures k on maatriksi A omaväärtused. Vaatleme omaväärtuste k erinevaid variante: 1. , reaalsed ja sama märgiga . Sel juhul on iseäraseks punktiks sõlm. ebastabiilne sõlm stabiilne sõlm 2. , reaalsed ja erineva märgiga . Iseärases punktis on sadul, mis on alati ebastabiilne. 3. , reaalsed ja võrdsed. Maatriks A on ekvivalentne diagonaalse maatriksiga. Sel juhul on iseäraseks punktiks tähtsõlm. ebastabiilne tähtsõlm stabiilne tähtsõlm 4. , reaalsed ja võrdsed. Maatriks A on ekvivalentne maatriksiga: Iseäraseks punktiks on mitteregulaarne sõlm. ebastabiilne mitteregulaarne sõlm stabiilne mitteregulaarne sõlm 5. Komplekssed omaväärtused Iseäraseks punktiks on fookus. ebastabiilne fookus stabiilne fookus 6. Puhtimaginaarsed omaväärtused...

Dif.võrrandid
419 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun