võimendusteguri ja ühispinge ülekandeteguri suhe. Ühispinge ja ülekandetegur on väljundpinge ja selle esilekutsunud ühispinge suhe 3. Nihkepinge (Un) on diferentsiaalpinge, mis tuleb rakendada OV sisendite vahele, et väljundpinge oleks null. Selle muutumisest nim. nihkepinge triiviks. 4. Sisendvool Isis on sisendite voolude aritmeetiline keskmine sisendpinge puudumisel 5. Sisendatakistuse diferentsiaalsignaalile Rdsis on ekvivalentne sisendite vaheline takistus nõrga signaali korral. (M'). 6. Sisendtakistuse ühissignaalile Rüsis on ekvivalentne takistus sisendi ja 0 klemmi vahel 7. Suurim väljundpinge +Uv ja Uv on suurim võimalik positiivne ja negatiivne väljundpinge etteantud koormustakistuse korral. 8. Ühikvõimendus sagedus F1 on sagedus, mille korral võimendusteguri moodul on võrdne ühega 9
redutseerumine vabastab ekvivalentses koguses vaba joodi, mis tiitritakse Na tiosulfaadi lahusega Indikaator: tärklis Kasutamine: Madala redokspotentsiaaliga aineid tiitritakse otse joodi lahusega :S2-, SO3 2-, Sn2+, Sb3+, As3+; Kõrgema redokspotentsiaaliga ained redutseeritakse enne jodiidioonide liiaga ja vabanenud jood tiitritakse naatriumtiosulfaadiga: MnO4 -, Cr2O7 2-, CrO4 2-, Cl2, Br2 jt. Hapete määramine- jodiid-jodaati sisaldavat lahust lisatakse liiaga, reaktsioonis vabaneb H+ le ekvivalentne hulk I2, mis tiitritakse tiosulfaadi lahusega Veavõimalusi jodomeetrias- Oksüdeerijate standardlahused- Oksüdeerijad: Kaaliumpermanganaat ja Ce(IV) MnO4 - + 8H+ + 5e- = Mn2+ + 4 H2O E0 = 1,51 V Ce4+ + e- = Ce3+ Ef = 1,44 V (1 M H2SO4) Permanganomeetrilist tiitrimist saab teostada ainult lahustes mis on vähemalt 0,1M happe suhtes. Kaaliumpermanganaadi ja tseerium (IV) lahuste võrdlus: Oksüdeerijatena võrdsed; Ce(IV) lahused on püsivad, KMnO4 ei ole; Permanganaadiga ei saa tiitrida
3.8) on koormatud ühtlaselt jaotunud väänava joonpöördemomendiga (ehk lauspöördemomendiga) mx. Sellest tingitud sisejõu muutus määratakse lõikemeetodiga. Priit Põdra, 2004 36 Tugevusanalüüsi alused 3. DETAILIDE TUGEVUS VÄÄNDEL Arvutusskeem (3D) Ekvivalentne arvutusskeem (2D) Ühtlaselt jaotunud väänav p = 100kN/m joonpöördemoment Lõige x
Meridiaanid on venitatud paralleelidega risti. Loksodroom on sirge ja ortodroom on kaar lähema pooluse poolt. Poolustele lähenedes tuleb mõõtkava suurendada, sest paralleeli kaarepikkus pooljustele lähenedes väheneb. 24. Nullsügavuse liigid.Praktiliselt loodeteta meredes: Paljuaastaline keskmine nulltase. Loodetega meredes: Süsüügialoodete minimaalne nulltase. Süsüügialoodete madalvee keskmine tase, kõikide madalvete keskm tase. Sadama nullsügavus. 25. Ekvivalentne projektsioon: pindalade suhe on jääv. Konformne projektsioon: lõpmata väikeste kujundite sarnasus. Pikkuste mõõtkava ei olene suunast ja nurgad on moonutusteta. 26. Nullsügavuse nõuded:1)Määrang peab olema täpne ja yheselt mõistetav. 2)nullsügavuse kriteerium peab olema kõigile üks.3)nullsügavus peab tagama laevasõiduohutuse. 4)Nullsügavus peab võimaldama minimaalsetes sügavustes laevatada
elektronpilvedejagamisel sidet moodustavale aatomite vahel.See on suunatud side. 4.Mis on kovalentse sideme tekke aluseks? on valentselektronidejagamine kahe naaberaatomi vahel nii, et kumbki sidemest osavõttev aatom saab inertgaasile vastava elektronkonfiguratsiooni. 5.Mis on kristalliline materjal?Materjal kus võrepunktide kogumik mingi võrepunkti umber on identne võrepunktide kogumikuga kristallvõre igas teises kohas. 6.Ekvivalentne aatomite arv HTP?6.HTP on ekvivalentne 6 aatomilisele rakule. 7.Kas on võimalik materjalides ideaalne korraparaja millistel tingimustel? On, ainult siis kui T=0 K 8.Kuidas difusiooni kiirus sõltub temperatuurist? Temp. tõstmine viib difusiooniprotsessi kiirenemisele, 9.Neli võimalikku tsoonistruktuuri materjalides?Kaks tsoonistruktuuri metallidele, uks isolaatoritele ja teine pooljuhtidele. 10.Millega on määratud valguse kiirus vaakumis? On määratud vaakumi elektrilise
mõõtkavas), arvutada toereaktsioonide väärtused, koostada tala sisejõudude M ja Q epüürid ning valida sobiv INP-profiil (vt Tugevusõpetus I kodutöö nr 4, selle lahenduskäiku siin uuesti teha ei ole tarvis, piisab kui esitada varem saadud tulemused koos lühiselgitustega. NB! Õppejõud seda kodutööd ei tagasta); 2. Koostada (vajadusel) tala ekvivalentne arvutusskeem ning läbipainde v ja pöördenurga universaalvõrrandid; 3. Arvutada tala vaba otsa läbipaine v ja pöördenurgk ; 4. Arvutada tala tugedevahelise osa suurima läbipainde asukoht (kohal, kus pöördenurk = 0, täpsusega ± 0,1 m) ning läbipaine sellel kohal vmax; 5. Formuleerida ülesande vastus. Koormuste mõjumise skeem vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A
1.3) Kui palju tuleb võtta 1 M Tris-HCl, 5 M NaCl, 20% SDS ja 0,5 M EDTA-Na 2 lahuseid, et valmistada 1 ml 2 x PK puhvrit (0,4 M Tris-HCl, pH 7,5; 0,44 M NaCl, 2% SDS, 25 mM EDTA-Na2). 400µl Tris HCl, 88µl NaCl, 100 µl SDS ja 50 µl EDTA-Na2 lahuseid 3 1.4) On vaja ligeerida 100 ng 5000 bp pikkune plasmiid ja 1000 bp pikkune insert. Mitu ng tuleb võtta inserti, et see oleks ekvivalentne plasmiidiga (arvesse tuleb võtta nende 5-kordset pikkuste erinevust)? Mitu ng tuleks inserti võtta, kui ligeermisreaktsiooni panna inserti 3 korda rohkem kui ekvivalentne kogus plasmiidi? Ekvivalentne kogus oleks 20 ng (1000bp*100ng/5000bp). Tegelikkuses peaks võtma 3x rohkem ehk 60 ng. 4 Töö nr 2: Ligeeritud produktide transformeerimine E.coli rakkudesse. Lähteained:
( F 1, F 2, ... , F n) ( P 1, P 2, ..., P k) 5. Millist jõusüsteemi võib nimetada tasakaalus olevaks jõusüsteemiks? tasakaalus (olevaks) jõusüsteemiks ehk nulliga ekvivalentseks - nim. jõusüsteemi, mis mõjudes paigalseisvale jäigale kehale ei kutsu esile selle liikumist. Nt. ( F 1, F 2, ... , F n) 0 6. Millal võib jõudude geomeetrilist summat nimetada resultandiks? Kui antud jõusüsteem on ekvivalentne ühe jõuga, siis seda jõudu nim. antud jõusüsteemi resultandiks. Nt. ( F 1, F 2, ... , F n) F* 7. Mis vahe on üksikjõul ja jaotatud jõul? Mida tuleb teha jaotatud jõuga jäiga keha tasakaaluvõrrandite koostamisel? üksikjõud - rakendatud kindlasse punkti jaotatud jõud - mõjub mingi piirkonna igale punktile 8. Mis on süsteemi sisejõud ja välisjõud? Miks pole vaja arvestada
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Täiskasvanukoolituse osakond KEE-007 977 (rühm) (registri nr) (ees- ja perekonnanimi) Kontrolltöö (töö pealkiri) Elekriajamid (õppeaine) Kodutöö nr. 1 Juhendaja R. Kask Esitamine TPT-sse ............ 2009 Hinne ................. Kuupäev ............. Õpetaja allkiri ....................... Tallinn 2009 ÜLESANNE Nr. 1 (Variant 7) Määrata pikkihöövelpingi töölaua mehhanismi taanadatud inertsimoment. Mehhanismi kinemaatiline skeem on kujutatud joonisel 1.1 Andmed tab...
isotoobi C 14 poolestusaeg : T = 5730 aastat Looduslikul kiirgustaustal on olnud väga suur tähtsus elu arengule Maal, sest ta tekitab mutatsioone. Ioniseerivat kiirgust ei saa kahjuks vältida. 30 aasta jooksul saab inimene järgmise doosi : kosmiline kiirgus 20-40 mSv Maa radioaktiivsus 10-15 mSv radioaktiivne kaalium (K-409 kehas 6 mSv radioaktiivne süsinik kehas (C-14) 0,5-1 mSv Sv( siivert) ekvivalentne kiirgusdoos e. biodoos. Bioonika on teadus, mis uurib bioloogiliste objektide struktuuri ja protsesse, et kasutades modelleerimist luua uusi tehnoloogiaid ja materjale. Veealused rajatised : vesiämblik ja tuukrikell Jääkaru kasukas on soojuspüüdja. Jääkaru kasukas näib valge, sest karvad on seest õõnsad ja läbipaistvad. Kui sellistes kanalites leidub õhku, paistavad nad valged.
Leida hoone välispiirde ehk katuse soojusjuhtivuse U W/ (m2K). 1.3.2 Arvutuskäigud 1. Leian pinnast iseloomustava teguri B', valemiga: 2,475 ( valem 9) kus: P Kogu hoone perimeeter seest poolt arvestades, m A kogu põranda pindala, m2 B' põrandat iseloomustav tegur, m 2. Leian põranda ekvivalentse paksuse, arvutamiseks kasutan järgmist valemit: ( valem 10 ) kus: dt põranda ekvivalentne paksus w sokli kogupaksus, m pinnase pinnase soojusjuhtivus, (m2·K) Rsi on piirde sisepinna soojustakistus. Selleks suuruseks on põranda puhul 0,17, (m2K)/W. Rf põranda soojustakistus, mille hulka arvestatakse kõik põranda kihid kaasaarvatud põrandakate. Rse piirde välispinna soojustakistus, (m2K)/W 12 Arvutan põranda ekvivalentse paksuse valem 10-ga: = 7,35
*Ekvivalentne jõusüsteem - Kui ühe jõusüsteemi võib asendada teise jõusüsteemiga nii, et keha paigalseisus või liikumises midagi ei muutu, siis neid jõusüsteeme nimetatakse ekvivalentseteks jõusüsteemideks. * Tasakaalus olev jõusüsteem - Jõusüsteemi, mis rakendatuna paigalseisvale jäigale kehale ei kutsu esile selle liikumist, nimetatakse tasakaalus olevaks jõusüsteemiks *Jõusüsteemide resultant - Kui antud jõusüsteem on ekvivalentne üheainsa jõuga, siis seda jõudu nimetatakse antud jõusüsteemi resultandiks. 6. Välisjõud. Sisejõud. Koondatud jõud. Jaotatud jõud. * Välisjõududeks nimetatakse jõudusid, millega antud kehale mõjuvad teised kehad. * Sisejõududeks nimetatakse jõudusid, millega antud keha osad mõjuvad üksteisele. * Jõudu, mis on rakendatud keha mingis punktis, nimetatakse koondatud jõuks. * Jõude, mis mõjuvad antud ruumiosa või pinnaosa kõikidele punktidele, nimetatakse jaotatud jõududeks 7
Iga paremlineaarne keel on aktsepteeritav (mittedeterministliku) lõpliku automaadi poolt G = (,Q,N,S) M = (, N ühend {F},delta,{S},{F}) Kusjuures: F ei kuulu N B kuulub üleminekuf,.ni delta(a,A) parajasti siis, kui A aB on produktsioon F kuulub delta(a,A) parajasti siis A a on produktsioon L = T(M), kuna näeme, et eksisteerivad ekvivalentsed tuletuskäigud: Iga mittedeterministliku automaadi N jaoks leidub ekvivalentne deterministlik lõplik automaat M, nii et T(N) = T(M) Olgu N = (,Q,delta,Q0,F) Teeme deterministliku M = (,Q',delta',Q0',F'), kus Q' = P(Q) delta'(a,p) = ühend kõigist üleminekuf.-nide väärtustest, mille korral p kuulub q- sse {delta(a,q)} Sellest nähtub, et kui mittedeterministliku automaadi korral: (aw,p) (w,q*) kui q* kuulus delta(a,p) p kuulub P ja q kuulub Q Siis deterministliku automaadi korral: (aw,P) (w,Q) Järeldused: Väited on ekvivalentsed: · L on paremlineaarne keel
*detail on õhukeseseinalise profiiliga ja/või on ristlõike joonmõõtmetega võrreldes võrreldes lühike; * ühes ja samas ristlõike piirkonnas tekivad suurimate väärtustega lõike- ja paindepinged. 8.35. Kus paiknevad painutatud ja väänatud ümar-ristlõike ohtlikud punktid? ümar-ristlõike ohtlikud punktid painde ja väände koosmõjul on alati ristlõike serva mingid diametraalsed punktid O1 ja O2 8.36. Määratlege ekvivalentne paindemoment? 8.37. Kuidas määratakse paindes ja väändes ümarvarda ohtliku ristlõike asukoht? *sisejõudude (paindemomendid My ja Mz ning väändemoment T) epüürid arvutatakse lõikemeetodiga *ekvivalentse paindemomendi epüüri saab koostada kolmanda tugevusteooria järgi valemiga: 8.38. Kus paiknevad painutatud ja väänatud nelikant-ristlõike ohtlikud punktid? suurimad paindepinge väärtused on alati nelikant-ristlõike
selliseid tarindeid nim. Staatikaga määramatuteks. (2 lahendusideed: jõumeetod ja siirdemeetod) Jõumeetod Iga tarind peab olema kujukindel, seda tagavaid sidemeid nim vajalikeks.Staatikaga määramatu tarindi iseloomulikuks jooneks on lisaks vajalikele liigsidemete olemasolu. Lihtsustame arvutusskeemi ja saame põhiskeemi, selle moodustamiseks eemaldataud sidemete arvu nim staatikaga määramatuse astmeks. Rakenduspunktide siirded ei saa olle meelevaldsed: iga reaktsioon on sidemega ekvivalentne ainult sel juhul , kui ta koormusega koos mõjudes tagab tarindi puntki nullsiirde eemaldatud sideme sihis. i=0. Siirete sobivusvõrranditele antakse kanooniline kuju. Põhiskeemi tegemisel võib eemaldada nii välissidemeid kui ka sisesidemeid Jõumeetodi kanooniline võrrandisüsteem Selliselt väljendatud sobivusvõrrandite süsteemi nimetatakse jõumeetodi kanooniliseks võrrandisüsteemiks, sest see vastab kindlale tarindi iseloomust sõltumale reeglipärale. Vahel nim
K = KkKmKpKtKu, kus (vt harjutustunni näide): Kk on koormusliigitegur, dekv 2 0,010462d 2 Km on mastaabitegur, mille tarvis ristlõike ekvivalentne läbimõõt arvutada seosega Kp on pinnakaredustegur, 0,0766 Kt on temperatuuritegur, mille väärtus valida kõrvaltoodud tabelist, Kp on usaldatavustegur, mille väärtus valida alltoodud tabelist;
3.3 Tala tugevuskontroll ohtlikus ristlõikes B Suurim paindepinge M 17,5∗103 δ max = = ≈ 50 MPa W 3610∗10−6 Tugevuse kontroll paindel δy 235 Sδ = ≥[S ] = 4 δ max = 50 = 4,7 Ristlõike B tugevus paindel on tagatud Alljärgnevalt normaalpinge epüür Tala ekvivalentne arvutusskeem ning läbipainde v ja pöördenurga φ universaalvõrrandid. Paindedeformatsioonide väärtused sõltuvad nii joonkoormuse algus- kui ka lõppkohast. Tala joonkoormusi tuleb muuta nii, et: • kõik ulatuksid kuni tala lõpuni ning • joonkoormuste painutav mõju ei muutu Universaalvõrrandite parameetrid: −¿ FA ¿ aFA= 0 +¿ FB ¿ aFB = 3,5 m −¿ F ¿ aFC = 5,25 m +¿ p1 ¿ ap1 = 0 −¿
5. Arvutada materjali pöördpainde väsimuspiir seosega σ- 1 = 0,5Rm ; 6. Arvutada ristlõike B kohalik väsimuspiir , kasutades väsimuspiiri alanemise tegurit, mille väärtus tuleb seosest K = Kk KmKpKtKu, kus (vt harjutustunni näide): ● Kk on koormusliigitegur, ● Km on mastaabitegur, mille tarvis ristlõike ekvivalentne läbimõõt arvutada seosega ● Kp on pinnakaredustegur, ● Kt on temperatuuritegur, mille väärtus valida kõrvaltoodud tabelist, ● Kp on usaldatavustegur, mille väärtus valida alltoodud tabelist; 7
valmistada 1 ml 2 x PK puhvrit (0,4 M Tris-HCl, pH 7,5; 0,44 M NaCl, 2% SDS, 25 mM EDTA-Na2). On vaja võtta: 400µl Tris HCl, 88µl NaCl, 100 µl SDS ja 50 µl EDTA-Na2 lahuseid. 1.4) On vaja ligeerida 100 ng 5000 bp pikkune plasmiid ja 1000 bp pikkune insert. Mitu ng tuleb võtta inserti, et see oleks ekvivalentne(ekvimolaarne) plasmiidiga (arvesse tuleb võtta nende 5-kordset pikkuste erinevust)? Mitu ng tuleks inserti võtta, kui ligeermisreaktsiooni panna inserti 3 korda rohkem kui ekvivalentne kogus plasmiidi? On vaja võtta 20 ng inserti, et see oleks ekvimolaarne plasmiidiga. Tuleb võtta 60 ng inserti ,kui ligeerimisreaktsiooni panna inserti 3 korda rohkem kui ekvivalentne kogus plasmiidi. Insert- see fragment, mida kloonitakse. 3 Töö nr 2: Ligeeritud produktide transformeerimine E.coli rakkudesse. Lähteained: Ligeeritud genoomne DNA (6 l). TE, 10 mM Tris-HCl, pH 7,5; 1 mM EDTA-Na2. E.coli DH5 alfa kompetentsed rakud (valmistamist vaata lisast)
3) Sümmeetria - kui üks seotud vektor on kollineaarne teise seotud vektoriga, siis teine seotud vektor on kollineaarne esimesega Samasuunalised (erisuunalised) seotud vektorid kui vektorid a ja b on kollineaarsed ning nende suund on sama (suund on vastupidine) Seotud vektori ekvivalents kui kaks vektorit on omavahel võrdete pikkustega, paralleelsed ja samasuunalised OMADUSED: 1) Refleksiivsus - iga seotud vektor on ekvivalentne iseendaga 2) Transitiivsus - Kui esimene seotud vektor on ekvivalentne teisega ning teine kolmandaga siis on ka esimene ja kolmas seotud vektor omavahel ekvivalentsed. 3) Sümmeetria - Kui üks seotud vektor on ekvivalentne teise seotud vektoriga, siis on ka teine ekvivalentne esimesega. Ekvivalentsiklass - Seotud vektoriga AB E 0 ekvivalentsete seotud vektorite hulka { : ~ AB } nimetame ekvivalentsiklassiks moodustajaga AB . Ekvivalentsiklassi
2.4. Sademete jaotus Sademete moodustumine on oma olemuselt ebastabiilne protsess ning ajaliselt ja ruumiliselt väga ebaühtlane. Traditsiooniliselt mõõdetakse sademeid meteojaamades sademekogujate abil. Sademete hulka mingi perioodi vältel (päev, kuu, aasta) mõõdetakse millimeetrites (mm). Lumi võib olla väga erineva tihedusega ning lumekihi paksus üksinda ei näita lume sulamisel tekkivat vee hulka. Seetõttu lume korral määratakse ekvivalentne veekogus, ühikuks samuti mm. Sademete intensiivsus (hulk ajaühikus) määratakse kui mm/h. Olgu meil valgala (maismaal sadevee äravoolu piirkond) tähistatud A ning sellel paikneb n sademete mõõtmise punkti, kus määratakse sademete hulgad Pi , i = 1 n . Valgalasse langevate sademete koguhulga määramiseks on punktmõõtmiste põhjal vaja rekonstrueerida pidev jaotus P ( x, y ) ning integreerida see üle kogu valgala PA = P( x, y ) dx dy . Kui
1. Elementaarosakesteks nimetatakse mateeria kõige väiksemaid koostisosi, mis käituvad vaadeldavates füüsikalistes protsessides jagamatu tervikuna. Nad ei lagune tükkideks, nad muunduvad üksteiseks. Fundamentaalosakesteks nimetatakse kõige algsemaid osakesi, mis ei koosne enam omakorda mingitest algosakestest. Suur osa elementaarosakestest on ka fundamentaalosakesed. Need on osakesed, millel puudub sisemine struktuur. 2. Mateeriaosakesed: kvarke on 6 (u,d,c,s,t,b). u-,c-,t-kvarkidel on elektrilaeng +2/3e ning d-,s-,b-kvarkidel -1/3e. Kvargid osalevad nõrgas ja tugevas vastastikmõjus. Kvargid ei saa vabal kujul eksisteerida, nad on alati omavahel ühinenud. Kvarkidele on omane tugev vastastikmõju laeng, mida nimetatakse värviks (P,K,S). Looduses on kõik elementaarosakesed valged st koosnevad 3- st eri värvi kvargist. Leptoneid on 6 (elektron, müüon, tauon ning 3 vastavat neutriinot). Kolmel esimes...
5. Koostada valitud mõõtkavas selle INP-profiiliga tala ristlõike kujutis ning ohtlike ristlõigete (või ohtliku ristlõike) normaalpinge ja nihkepinge epüürid; 6. Arvutada ohtlike ristlõigete (või ohtliku ristlõike) varutegurid normaalpinge ja nihkepinge järgi ning kontrollida tala tugevust; 7. Koostada (vajadusel) tala ekvivalentne arvutusskeem ning läbipainde v ja pöördenurga universaalvõrrandid; 8. Arvutada tala vaba otsa läbipaine v ja pöördenurk ; 9. Arvutada tala tugedevahelise osa suurima läbipainde asukoht (kohal, kus pöördenurk = 0, täpsusega ± 0,1 m) ning läbipaine sellel kohal vmax; 10. Formuleerida ülesande vastus.
tsiviilfirmad; •Õhu- ja meretransport (lennukikandjad); •Raketid, satelliitidel ja infotehnoloogial tuginevad sõjatehnika juhtimis- ja jälgimissüsteemid LOGISTIKA FENOMEN •Investeerimine uutesse toodetesse ja tipptehnoloogiasse muutub üksnes logistika rakendamisel tööviljakuse tõusu, kulutuste vähendamise ja uute turgude hõivamise põhiteguriks. •Logistiliste süsteemidega on seotud 20-30 % lääneriikide SKT-st. Logistikakulude vähendamine 1 % võrra on ekvivalentne firma läbimüügi suurendamisega ca 10 %. MITU % AJAST JA KULUDEST KULUB EL RIIKIDE FIRMADEL KAUPADETOOTMISELE, TRANSPORDILE JA LADUSTAMISELE? Nimetus Aeg % Kulud % Tootmine 2 8 Transport 5 32 Ladustamine 93 60 Kokku 100 100 LOGISTIKA FENOMEN •Üle 25 aasta praktiseerivad logistika kontseptsiooni strateegilises planeerimises ja praktilises juhtimistegevuses sellised suurfirmad nagu IBM, General Motors, Toyota,
Esimese kollokviumi (teooriatöö) kordamisküsimused 1. Tõkestatud hulga mõiste. Ülalt/alt tõkestatud hulga mõiste. Tuua näide. Definitsioon: Hulka X nimetatakse tõkestatud hulgaks, kui X on ülalt ja alt tõkestatud. Definitsioon :Kui leidub niisugune reaalarv M, et hulga X iga elemendi x puhul kehtib võrratus x ≤ M, siis öeldakse, et hulk X on ülalt tõkestatud, kusjuures arvu M nimetatakse hulga X ülemiseks tõkkeks. Definitsioon :Kui leidub niisugune reaalarv m, et hulga X iga elemendi x puhul kehtib võrratus x≥m, siis öeldakse, et hulk X on alt tõkestatud, kusjuures arvu m nimetatakse hulga X alumiseks tõkkeks. Nt: x={1;1;3;5;7} M=ülemine tõke=7 m=alumine tõke=1 2. Sõnastada arvu ε...
1) iseäraseks punktiks on koordinaatide alguspunkt (0;0). Süsteemi karakteristiline determinant on ehk (19.2) Karakteristilise võrrandi juures k on maatriksi A omaväärtused. Vaatleme omaväärtuste k erinevaid variante: 1. , reaalsed ja sama märgiga . Sel juhul on iseäraseks punktiks sõlm. ebastabiilne sõlm stabiilne sõlm 2. , reaalsed ja erineva märgiga . Iseärases punktis on sadul, mis on alati ebastabiilne. 3. , reaalsed ja võrdsed. Maatriks A on ekvivalentne diagonaalse maatriksiga. Sel juhul on iseäraseks punktiks tähtsõlm. ebastabiilne tähtsõlm stabiilne tähtsõlm 4. , reaalsed ja võrdsed. Maatriks A on ekvivalentne maatriksiga: Iseäraseks punktiks on mitteregulaarne sõlm. ebastabiilne mitteregulaarne sõlm stabiilne mitteregulaarne sõlm 5. Komplekssed omaväärtused Iseäraseks punktiks on fookus. ebastabiilne fookus stabiilne fookus 6. Puhtimaginaarsed omaväärtused
See on staatika põhielement, nagu jõudki 17. Jõupaari moment ja tema omadused Mo(F,F') Jõupaari moment on vabavektor, mille moodul M=Fh, kus h on jõupaari õlg. 18. Jõupaari omadusi Jäiga keha seisund ei muutu, kui asendada üks jõupaar teise samas tasandis mõjuva samasuunalise jõupaariga, mille momendil on sama moodul Jäiga keha seisund ei muutu, kui jõupaar üle kanda oma tasandist mistahes teise paralleelsesse tasandisse. Jäigale kehale mõjuv jõupaaride süsteem on ekvivalentne ühe jõupaariga, mille moment võrdub jõupaaride momentvektorite summaga Mres= SMi 19. Staatika põhiteoreem Iga jõusüsteemi saab asendada ekvivalentse süsteemiga, mis koosneb taandamiskeskmesse rakendatud jõust - peavektorist ja jõupaarist, mille moment võrdub peamomendiga 20. Varignoni teoreem Kui jõusüsteemil on resultant, siis võrdub resultandi moment mis tahes punkti suhtes süsteemi jõudude sama punkti suhtes leitud momentide geomeetrilise summaga 21
1. Temperatuuride graafik ja keskmine logaritmiline temperatuuride vahe Vee algtemperatuur t1= 20 °C Vee lõpptemperatuur t2= 87 °C Auru temperatuur tuleb leida aurutabelist. Primaarauru rõhk pa = 1,2 ata. Sellele vastab temperatuur ta = 105 °C. Keskmine logaritmiline temperatuuride vahe kütteauru ja vee vahel: t 2 - t1 87 - 20 67 67 t = = = = = 43,2 ta - t 1 105 - 20 ln ( 4,722 ) 1,552 °C ln ln ta - t 2 105 - 87 t= 43,2 °C Joonis 1. Boileri töö temperatuuride graafik 3. Vee keskmine temperatuur aparaadis ja sellele vastavad vee füüsikalised omadused Vee keskmine temperatuur: tkesk = ta t ; °C tkesk = 105 43,2= 61,8 °C tkesk = 61,8 °C Selle temperatuuri järgi leian veetabelist järgmised näitajad: Soojusjuhtivustegur = 0,567 kcal/m°Ch Tihedus (erikaal) = 983,2 kg/m3 Erisoojus c = 1,004 k...
7. Lõpliku arvu loenduvate hulkade otsekorrutis on loenduv. Teoreem 6. 1. Kui on lõplik tähestik {1,2,3,...,}, siis kõigi (lõpliku pikkusega) sõnade hulk tähestikus on loenduv. 2. Programmide hulk igas programmeerimiskeeles on loenduv. 3. Kui on loenduv tähestik {1,2,3,...}, siis kõigi (lõpliku pikkusega) sõnade hulk tähestikus on loenduv. Mitteloenduvad hulgad. Kontiinumi võimsusega hulgad Vahemik (0,1) ei ole loenduv hulk. Iga vahemik (,) arvsirgel on ekvivalentne vahemikuga (0,1) ja seega on mitteloenduv. Tõestus. Tõestamiseks on hea kasutada nn projekteerimist, mis annab bijektsiooni : (,)(0,1) või bijektsiooni -1: (0,1)(,). Hulka, mis on ekvivalentne vahemikuga (0,1) nimetatakse kontiinumi võimsusega hulgaks. (Lad. k. continuum pidev, katkematult jätkuv). Niisiis, hulk ja kõik vahemikud ning ka lõigud [,], kus <, on kontiinumi võimsusega. Kui ja on vastavalt kõigi ratsionaal- ja irratsionaalarvude hulgad, siis =. Et on
rahavoogude suurendamiseks (sama riskitaseme juures) Plussid Miinuesed -Tihedalt seotud NPV-ga, tavaliselt -Ebatavaliste rahavoogude puhul viib samale järeldusele võib saada mitu tulemust või üldse -Lihtne mõista ja teistele mitte toimida mõistetavaks teha -Võib viia valedele järeldustele üksteist välistavate projektide hindamisel 13. Ekvivalentne annuiteet ja selle rakendamise vajadus projektide hindamisel Ekvivalentne annuiteet on meetod, mida kasutatakse üksteist välistavate ja ebavõrdse pikkusega investeeringute vahel valimiseks. Kapitali hind võtab intresse arvesse. Kõigepealt peab rahavoog olema piisav, siis vaatleme kuidas seda finantseerida. 14. Mis on kapitali hind (WACC) ja kuidas seda hinnatakse ja kuidas rakendatakse? WACC weighted average cost of capital ehk kaalutud keskmine kapitali hind
ekvivalentne antud jõusüsteemiga. 1 9. Mis vahe on üksikjõul ja jaotatud jõul? Mida tuleb teha jaotatud jõuga jäiga keha tasakaaluvõrrandite koostamisel? Üksikjõud on rakendatud süsteemi ühte punkti, aga jaotatud jõud mõjub mingi pinna või joone kõigile punktidele. Jaotatud jõud tuleb asendada resultantjõuga, mis on rakendatud pinna või joone keskmesse ja mis on ekvivalentne jaotatud jõuga. 10. Mis on süsteemi sisejõud ja välisjõud? Miks pole vaja arvestada sisejõudusid jäiga keha toereaktsioonide leidmisel? Sisejõud on jõud, millega vaadeldava keha osakesed mõjutavad üksteist. Välisjõud on jõud, millega vaadeldavale kehale mõjuvad teised jõud. Kõik sisejõud moodustavad tasakaalus oleva jõusüsteemi, mille jäiga keha uurimisel võib välja jätta. 11.Kirjutada jäiga keha sisejõudude omadused.
REFERAAT Heisenberg Kool Klass Nimi Aasta Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kvantmehhaanika algus.............................................................................................................. 4 Algusaastad................................................................................................................................. 5 Vanematest..................................................................................................................................5 Haridustee................................................................................................................................... 5 Abielu...............................................................................................................................
hoidmisel ja vedamisel ning saadakse (registri) loomine ja ülapidamine on aga Näiteks diskonteerimismäär 10% tähendab, primaarenergia ressurssidest ekspordi ja kallis. Lihttasuvusaja meetodit on sobiv kasutada, et 100 krooni 1999. aastal on ekvivalentne aasta lõpu varu lahutamise teel. Eestis tegeleb riikliku statistikaga kui tegemist on aastati võrdsete sissetulekute, 146,4 krooniga nelja aasta pärast aastal Statistikaamet, mille töö korraldamiseks on 2003 (F4 = 100·(1+0,1)4 =146,4)
LOENGUKURSUS UTT0080 INSENERIMEHAANIKA UTT0090 INSENERIFÜÜSIKA 6. LOENG KEHADE SÜSTEEMI TASAKAAL. HÕÕRE. KINEMAATIKA 6.3 JÕUSÜSTEEMI TASAKAAL Varem oleme näidanud, et jõusüsteem on ekvivalentne tema peavektoriga ja peamomendiga. Süsteemi tasakaaluks on tarvilik ja piisav, et need võrduksid nulliga: FO = 0; MO =0. Toodud avaldised esitavad süsteemi tasakaalutingimusi vektorkujul. TASAKAALUTINGIMUSED Descartes’i koordinaatides omavad nii peavektor kui ka peamoment kolm komponenti, mis annab kokku kuus tasakaalutingimust. Skalaarkujul tasakaalutingimused väljenduvad järgmiselt:
(funktsiooni) (x) nimetatakse lõpmata suureks suuruseks, piirprotsessis xx 0, 1+2 x 1- y kui limx x0 x = 30. S~onastada ekvivalentne suurus. Lõpmata väikeseid (suuri) suurusi (x) ja (x) nimetatakse piirprotsessiks xx 0 ekvivalentseks lõpmata väikesteks (suurteks) suurusteks, kui limx x0 x/x =1 32
Vahel hoiab müra ära õnnetusjuhtumeid, see võib esineda ettevõttes, kuid sagedamini tänval, kus inimene kuuleb läheneva liiklusvahendi mürinat. Keskendumist nõudval tööl ei tohiks müra oma valjuselt ületada vaiksel vestlusel tekkivat heli. Muutliku tegevuse ja kvaliteediga müra häirib rohkem, kui ühtlane müra. Aga ka päris müravabas keskkonnas ei tunne inimene ennast hästi. 2.1 MÜRA OLEMUS JA OHTLIKUS INIMESELE Uuringud on näidanud, et ekvivalentne müratase, mis jääb tööpäeva jooksul alla 70 dB(A), ei kujuta endast ohtu inimese kuulmiselundkonnale, kui anda sellele pärast tööpäeva lõppu piisavalt puhkust. Seetõttu nimetatakse müra alla 70 dB(A) häirivaks müraks. Häiriva müra näideteks on ventilatsioonisüsteemi mühin, töötajate eelistustega kokkusobimatu muusika töö ajal, kolleegide valjuhäälne vestlus, ruumis töötavate seadmete monotoonne heli vms
vahel. Ekvivalentne mahtuvus avaldub valemist: Kondensaatorite rööpühendus. Kõikidel rööbiti ühendatud kondensaatoritel on sama potentsiaalide vahe mis kogu kondensaatorite ühenduse otstele rakendatud potentsiaalide vahe. Kondensaatorites salvestatud kogulaeng on võrdne üksikute kondensaatorite laengute summaga. Rööbiti ühendatud kondensaatorid saab asendada ühe kondensaatoriga, millel on sama kogulaeng q ja sama potentsiaalide vahe. Ekvivalentne mahtuvus avaldub valemist: 4. Alalisvool; elektromotoorjõud; Ohmi seadused. Elektrivooluks nimetatakse elektrilaengute suunatud liikumist. Metallides on laengukandjateks vabad elektronid (juhtivuselektronid). Elektrolüütides on laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid. Vabas olekus on elektronid metalljuhtmes või ioonid elektrolüüdis on korratus liikumises. Selleks, et tekiks elektrivool, peab olema jõud, mis paneb elektrilaengud kindlas suunas liikuma
Vektorkorrutis a x b=-b x a. Samasihiliste vektorite vektorkorrutis on null. sel juhul vektorite vaheline nurk alfa =0kraadi või 180kraadi ja sinalfa =0 Jõupaari põhiomadused jäiga keha seisund ei muutu kui asendada üks jõupaar teise samas tasandis mõjuva samasuunalise jõupaariga mille momendil on sama moodul jäiga keha seisund ei muutu kui jõupaar üle kanda oma tasandist mistahes teise paralleelsesse tasandisse Jääigale kehale mõjuv jõupaaride süsteem on ekvivalentne ühe jõupaariga millemoment võrdub jõupaaride momentvektorite summaga. Kahe paralleelse jõu liitmine kahe samasuunalise paralleeljõu resultant on suuruselt võrdne antud jõudude suuruste summaga ning oin paralleelne ja samasuunaline antud jõududega; tema mõjusirge jagab komponentide mõjusrigeid ühendava lõigu sisemielt osadeks mis on pöördvõrdelised jõudude suurustega. Kahe antiparalleelse jõu liitmine kaha paralleelse mittevõrdse ja vastassuunalise jõu resultant on on
*detail on õhukeseseinalise profiiliga ja/või on ristlõike joonmõõtmetega võrreldes võrreldes lühike; * ühes ja samas ristlõike piirkonnas tekivad suurimate väärtustega lõike- ja paindepinged. 8.35. Kus paiknevad painutatud ja väänatud ümar-ristlõike ohtlikud punktid? ümar-ristlõike ohtlikud punktid painde ja väände koosmõjul on alati ristlõike serva mingid diametraalsed punktid O1 ja O2 8.36. Määratlege ekvivalentne paindemoment? 8.37. Kuidas määratakse paindes ja väändes ümarvarda ohtliku ristlõike asukoht? *sisejõudude (paindemomendid My ja Mz ning väändemoment T) epüürid arvutatakse lõikemeetodiga *ekvivalentse paindemomendi epüüri saab koostada kolmanda tugevusteooria järgi valemiga: 8.38. Kus paiknevad painutatud ja väänatud nelikant-ristlõike ohtlikud punktid? suurimad paindepinge väärtused on alati nelikant-ristlõike
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: Kert Kerem KOOD: 082657 JUHENDAJA: Igor Penkov TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT PÕHIÕPPE PROJEKT MHX0020 Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m = 600 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,06 m/s Maksimaalne liikumiskiirus l = 400 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised Joonis esitada formaadil A2 A4 Töö välja antud: 04.02.2010.a. Esitamise tähtpäev: 20.05.2010.a. Töö väljaandja: I.Penkov 1. Projekteerimise objekt ja lähted Projekteerimiseks on esitatud elektriajamiga vints kandevõimeg...
ajutine. Fiskaalpoliitika võib mõjutada inimeste otsuseid valiku tegemisel töötamise ja vaba aja vahel, säästmis- ja investeerimisotsuseid, uute tehnoloogiate väljatöötamist. Palgalt võetav maks vähendab algul inimese heaolu, ta hakkab vähem tarbima ja rohkem töötama (maksu sissetulekuefekt). Kui töötasu väheneb, väheneb ka tema töömotivatsioon (maksu asendusefekt), isik asendab tarbekaupade tarbimise vaba ajaga. Tulumaksu kehtestamine on ekvivalentne palga alandamisega. Kui tulumaks on proportsionaalne, toimivad asendusefekt ja tuluefekt vastassuunas: sissetuluefekt ajendab inimest rohkem töötama, asendusefekt vähem. Kui riigis on kehtestatud väga kõrge tulumaksukoormus, vähendab see inimeste soovi oma tööjõudu pakkuda. Kui väheneb tööjõu hulk, siis mõjutab see oluliselt ka potentsiaalset SKP-d. Kõrged maksud võivad pärssida inimeste soovi säästa, sest säästmine sõltub otseselt inimeste sissetulekutest.
Põlevkivi – merevetikate settimisel ja edasi moondumisel, 50-70% orgaanilist ainet 3. Moondekivimid (sette või magmaliste kivimite sattumisel muutunud füüsikalis- keemilistesse tingimustesse) Moondekivimid: marmor – lubja kivide dolomiitide moondel (Saaremaa, Vasalemma, Väo marmor) kildad – kvartsiit Mulla füüsikalis-keemilised omadused: Mulla neeldumisnähtused: asendumis ehk füüsikalis-keemiline – mulla võime vahetada teatud osa ioone, see võime on ekvivalentne., keemiline – mullas toimuvate keemiliste protsesside tulemusena kergesti lahustuvate ühendite muutumist raskemini 2 lahustuvateks, bioloogiline – mullas olevate toitainete akumuleerumine, taimede ja mikroorganismide kehadesse, füüsikaline – mulla peenimate osakeste vabapinna energia ehk pindpinevuse mõjul toimuv neeldumine, mehhaaniline – mullavõime jämedamaid osakesi
Vektorkorrutis a x b=-b x a. Samasihiliste vektorite vektorkorrutis on null. sel juhul vektorite vaheline nurk alfa =0kraadi või 180kraadi ja sinalfa =0 Jõupaari põhiomadused jäiga keha seisund ei muutu kui asendada üks jõupaar teise samas tasandis mõjuva samasuunalise jõupaariga mille momendil on sama moodul jäiga keha seisund ei muutu kui jõupaar üle kanda oma tasandist mistahes teise paralleelsesse tasandisse Jääigale kehale mõjuv jõupaaride süsteem on ekvivalentne ühe jõupaariga millemoment võrdub jõupaaride momentvektorite summaga. Kahe paralleelse jõu liitmine kahe samasuunalise paralleeljõu resultant on suuruselt võrdne antud jõudude suuruste summaga ning oin paralleelne ja samasuunaline antud jõududega; tema mõjusirge jagab komponentide mõjusrigeid ühendava lõigu sisemielt osadeks mis on pöördvõrdelised jõudude suurustega. Kahe antiparalleelse jõu liitmine kaha paralleelse mittevõrdse ja vastassuunalise jõu resultant on on
18 GAUSSI MEETOD Gaussi (17771855) meetod on universaalne meetod lineaarsete võrrandisüsteemide lahendamiseks. Selle abil vastatakse küsimusele süsteemi lahenduvusest ja kui süsteem lahendub, siis leitakse tema üldlahend. Meetod tugineb järgmisele tulemusele. LAUSE. Kui lineaarse võrrandisüsteemi AX = B ühele võrrandile liita nullist erineva arvuga korrutatud teine võrrand, saadakse süsteem, mis on esialgsega ekvivalentne. GAUSSI MEETOD: 1) Kirjutada välja süsteemi AX = B laiendatud maatriks. 2) Teostades elementaarteisendusi ridadega (ülevalt alla), teisendada süsteemi maatriks trapetskujule. 3) Kui rank A = r, aga rank A|B = r +1, siis süsteem ei lahendu. 4) Kui rank A = rank A|B = r n, siis süsteem lahendub. Toimub tundmatute jaotus: r = rank A baasitundmatut x1, x2, . . . , xr , n-r vaba tundmatut xr+1 , xr+2, . . . , xn .
18 GAUSSI MEETOD Gaussi (17771855) meetod on universaalne meetod lineaarsete võrrandisüsteemide lahendamiseks. Selle abil vastatakse küsimusele süsteemi lahenduvusest ja kui süsteem lahendub, siis leitakse tema üldlahend. Meetod tugineb järgmisele tulemusele. LAUSE. Kui lineaarse võrrandisüsteemi AX = B ühele võrrandile liita nullist erineva arvuga korrutatud teine võrrand, saadakse süsteem, mis on esialgsega ekvivalentne. GAUSSI MEETOD: 1) Kirjutada välja süsteemi AX = B laiendatud maatriks. 2) Teostades elementaarteisendusi ridadega (ülevalt alla), teisendada süsteemi maatriks trapetskujule. 3) Kui rank A = r, aga rank A|B = r +1, siis süsteem ei lahendu. 4) Kui rank A = rank A|B = r n, siis süsteem lahendub. Toimub tundmatute jaotus: r = rank A baasitundmatut x1, x2, . . . , xr , n-r vaba tundmatut xr+1 , xr+2, . . . , xn .
MÜRA........................................................................................................................................2 MÜRATASEME MEETRILISED MÕÕTMED.................................................................................. 2 PSÜHHOFÜÜSIKALISED NÄITAJAD.............................................................................................3 EKVIVALENTNE HELI TASE........................................................................................................4 MÜRA JA KUULMISE KAOTAMINE............................................................................................. 5 KUULMISE MÕÕTMINE...............................................................................................................5 LIHTSAD KUULMISTESTID ...........................................................................................................5 AUDIOMEETREID ...............................................
Valemilehel! Puitakende lengi- ja raamiosa soojusläbivuse võib arvutada keskmise lengi- ja raami paksusega homogeense materjalikihina, mis kahemõõtmelise soojusläbivuse arvestamiseks jagatakse läbi 0,7-ga. Klaaspaketi servaliistu joonkülmasild: plast- ja puitakendel 0,06; soojuskatkestusega metall- profiilidel 0,08; soojuskatkestuseta metallprofiilidel 0,02. 30. Soojuslevi pinnasesse (põranda iseloomulik mõõt, põranda ekvivalentne paksus, põranda ääreala mõju); külmakerkeisolatsiooni arvutus Pinnase soojuserijuhtivus jääb vahemikku: 1,5-3,5 W/(mK). Põranda iseloomulik mõõt B’ – soojusvoo kolmemõõtmelisus ja hoone geomeetriat arvestav suurus. B’=A/(P/2), kus P on köetavate ruumide välisseinte perimeeter ning A on köetavate ruumide välisseinte vahelina pindala. Põranda ekvivalentne paksus dt – põrandaga võrdse soojustakistusega pinnasekihi paksus. dt = w +λ·(RSi+Rf+RSe), m
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: ....... KOOD: ........ JUHENDAJA: I. Penkov TALLINN 2007 1. Ajami kinemaatiline skeem 2. Trossi valik ja trumli läbimõõdu arvutus Tugevustingimus Maksimaalne pingutusjõud Fmax = m g = 450 * 9,81 4415 N . Varutegur [S] = 5 [6]. Pidades silmas trossi keeramist ainult trumlil (mitte alt olevate trossi keerdude peal) valime tross TEK 21610 [7], mille Ft = 59,5 kN Siis Trossi mõõt d = 10 mm. Siis trumli läbimõõt kus e = 20 Valime D = 200 mm reast 160; 200; 250; 320; 400; 450; 560; 630; 710; 800; 900; 1000 mm 3. Mootorreduktori valik Trumli pöörlemiseks vajalik võimsus kus T pöördemoment, Nm; T - nurkkiirus, rad/s. Pöördemoment kus F - tõstejõud. Fmax = m g = 450 * 9,81 4415 N Kus g 9,81 m/s raskuskiirendus; ...
Ütleme selle kohta, et reaktsiooni paljunemistegur võrdub kahega, üksteisele järgnevate lõhustumiste arv kasvab 1,2,4,8,16.. see kõik toimub väga kiiresti ja tulemuseks on plahvatus. Nii kulgebki tuumapommi lõhkemine. (vana) Tuuma lõhustumine on võimalik tänu sellele, et raske tuuma seisumass on lõhustumisel tekkinud kildude masside summast suurem.Sellepärast eraldubki energia, mis on ekvivalentne lõhustumisega kaasneva seisumassi vähenemisega. Osadeks võivad lõhustuda ainult mõnede raskete elementide tuumad.Tuumade lõhustumisel kiirgub 2- 3 neutronit ja gammakiired.Tuumade ebapüsivus on tingitud sellest, et neutronite vastastikmõju piirdub umbes 1,5 neutroni läbimõõduga, mistõttu hoiab tuuma koos naabernukleonide vastastikmõjuenergia. Neutroni lisandumisel muutub tuum ebapüsivaks ja laguneb kaheks peaaegu võrdse massiga uueks tuumaks.Lagunemisel eraldub iga
kaal, sealjuures ka ballast koormus, mille mõju väsimusele, Konstruktsiooni skeem ja töötamise Trossi trumlile kerimise kiirus m/s: ja vastukaal ( Fok, Fvk ); kuumenemisele või kulumisele on ekvivalentne 3. tuule koormus, mis sõltub (samasugune) tegeliku, s.t muutuva koormuse põhimõte:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
