Eesri asub 60˚ laiuskraadidel. Aastas sisenev päikesekiirgusehulk on väiksem kui aastane peegelduv ehk väljuv kiirgus. 11. Millised jõud ja kuidas mõjutavad õhumasside liikumist Maal? Gradientjõud- tekib õhurõhu erinevuse tõttu erinevates piirkondades, paneb õhu liikuma kõrgrõhualalt madalrõhuala poole. Coriolisi jõud- Maa pöörlemisel tekkiv inertsjõud, kallutab põhjapoolkeral tuuli paremale, lõunapoolkeral vasakule. Ekvaatoril see jõud ei mõju. Aluspinna hõõrdejõud- mõjutab tuuli maapinna lähedal, tuule kiirus maapinna kohal väheneb ja suund muutub. Mida suurem on hõõrdejõud, seda enam kaldub tuul põhjapoolkeral esialgsest liikumissuunast vasakule, s.t madalama õhurõhuga ala suunas. 12. Iseloomusta Maakera üldist õhuringlust (koos skeemiga) 0˚- madalrõhuala ehk tõusvad õhuvoolud, õhk liigub pooluste suunas.
selle ajani, peaaegu kahe tuhande aasta jooksul alates Aristotelesest oli teaduses kombeks arvata, et rasked kehad langevad Maale kiiremini kui kerged. Kiirendust, millega kehad langevad Maale, nimetatakse vaba langemise kiirenduseks. Vaba langemise kiirenduse vektorit tähistatakse sümboliga ja see on suunatud vertikaalselt alla. Maakera erinevates punktides olenevalt geograafilisest laiusest ei ole g arvuline väärtus alati ühesugune, muutudes 9.83 m/s2 poolusel kuni 9.78 m/s2 ekvaatoril. Kui arvutustes ei nõuta suurt täpsust, siis võetakse tavaliselt g arvuline väärtus Maa pinnal võrdseks 9.8 m/s2 või isegi 10 m/s2. Lihtsaks vaba langemise näiteks on keha langemine teatud kõrguselt h algkiiruseta. Vaba langemine on ühtlaselt muutuva liikumise erijuht, mille korral keha liigub maapinna suhtes ainult raskusjõu toimel. Kui suunata koordinaattelg OY vertikaalselt üles, võttes koordinaatide alguspunktiks maapinna,
tagajärjel tekkib õhumassis kondenseerumine ja udu Auramisudu esineb suhteliselt sooja veekogu pinnal mille temparatuur on vähemalt 8 20C õhutemperatuurist kõrgem. 23. Õhurõhk ja selle geograafiline jaotus Kuna päikesekiirgus jaotub tsonaalselt ning ka meri ja maismaa soojenevad ebaühtlaselt?on ka õhurõhu jaotus Maa pinnal vöönditi erinev. Mõlemal poolkeral on 4 õhurõhuvööndit. Ekvaatoril madal, 30ndatel kõrge, 60ndatel madalam ja polaaraladel kõrgem 24. Atmosfääri tsirkulatsioon Lühidalt öeldes tähendab see õhuringlust atmossfääris. Üldine tsirkulatsioon põhjustatud päikesekiirgusest ja selle ebaühtlasest jaotusest,seejuures võib öelda,et õhuliikumised saavad alguse ekvaatorilt,kus õhk tõuseb suurtesse kõrgustesse, hakkab siis jahtudes valguma pooluste suunas ja tekitab mõneti suletud ringi. 25
vähim (periheel) 147 098 290 km = 0,98329134 AU keskmine 149 598 261 km (≈150 milj.km) = 1AU, kiirus orbiidil: 29,8 km/s, 20 tiirlemisperiood: 1yr (Maa-aasta) = 365,256363004d (Maa-päeva) = 8766,15h = 525969,166min = 31 558 149,76s, pöörlemisperiood: 1d = 24h = 46 400s kaaslaste arv: 1 (Kuu), läbimõõt: ekvaatoril 12 756,2 km, poolustel 12 713,6 km, keskmine 12 742,0 km ruumala: 1.08321·1012 km3 mass: 5,97219·1024 kg tihedus: 5,515 g/cm3, raskuskiirendus (raskusjõud) planeedi pinnal: 9,798 m/s2 = 1g, paokiirus: 11,186 km/s, temperatuur pinnal: minimaalne: −89.2°C, keskmine: +15°C, maksimaalne: +56.7°C
Pilet nr. 3 Atmosfääri kihid. Öökülm (tekkepõhjused ja liigitamine). Atmosfäär jaotatakse mõttelisteks kihtideks. Meteoroloogias kasutatakse jagamisel temperatuuri vertikaalset muutumist. Kihte nimetatakse sfäärideks.Troposfäär kiht, kus me elame ja see kus toimuvad peamised protsessid. Tõustes maapinnast kõrgemale langeb seal temperatuur 6° C km kohta. Asub 8-18km ja sõltub aastaaegadest. Tropopaus(1-3km). Kõrgus sõltub geograafilisest laiusest, aastaajast. Kõrgeim suvel ekvaatoril kuni 18km vähim talvel pooluste kohal 8km. Isosfäär ümbritseb pooluste lähedasi alasid. Omaduseks on see, et kõrguse kasvades temperatuur püsib. Temperatuur on siin ~ -50°C. Kiht ulatub kuni 30km kõrguseni.Isopaus.Stratosfäär omaduseks on kõrguse kasvades temperatuuri tõus 3°C võrra 1km kohta. Ülemine piir on ~50km kõrgusel (temp. 0°C).Stratopaus üleminekukiht 5km. Mesosfäär temperatuur tõustes kõrgemale langeb. Ülemine piir on ~80km
Kasutatakse nt lennunduses. · Pöördliikumise globaalsed efektid (K.E.v. Baer, vektorkorrutis, Coriolise kiirendus, Maa pöörlemise nurkkiirus, Foucault' pendel, passaathoovused, El Niño, Ekmani hoovus, geostroofiline tuul, tsüklon, antitsüklon, Cromwelli ekvatoriaalne vastuhoovus). o Karl Ernst von Baer avastas jõgede kallaste uhtumise seaduspärasuse põhjapoolkera jõed uhuvad rohken paremat, lõunapoolkera jõed vasakut kallast. Ekvaatoril efekt puudub. Seda põhjustab Coriolise jõud. o Vektorkorrutis kahe vektori a ja b vektorkorrutiseks nimetatakse vektorit c, mille pikkus on arvuliselt võrdne vektorite a ja b poolt määratud rööpküliku pindalaga. Suund on määratud parema käe reegliga. o Coriolise jõud kallutab põhjapoolkeral liikumist kiiruse suunast paremale, Coriolise kiirenduse suurus vektorkorrutise valemi järgi on V 2 sin = V f . V- keha kiirus, f- Coriolise parameeter (konspekt III, lk 42 tabel).
Sõltuvalt määramissüsteemist võivad olla kas geodeetilised, sfäärilised või astronoomilised koordinaadid. · Geograafiline pikkus maaellipsoidi nullmeridiaanitasandi ja antud punkti meridiaantasandi vaheline nurk maaellipsoidi ekvaatoritasandil. Mõõdetakse 0° Greenwichi meridiaanist kuni ±180°-ni. Idapikkusedon positiivsed. · Geograafiline laius maaellipsoidi ekvaatoritasandi ja antud punkti normaali vaheline sisenurk. Mõõdetakse 0° ekvaatoril kuni ±90° poolustel. Põhjalaiused on positiivsed. · Moondeellips näitab, missuguseks moondub maapinnal olev standardse suurusega ring · Geotsentrilised koordinaadid - koordinaadid ruumilises ristkoordinaatide süsteemis, mille alguspunkt on Maa massi raskuskeskmes, X-telg on ekvaatori ja Greenwichi meridiaantasandite lõikejoon, Z-telg on Maa pöörlemistelg ja Y-telg on nendega risti. · Geodeetilised koordinaadid geodeetiliste mõõtmistega kindlaks määratud
keemilist murenemist. Jahedad ja niisked laiuskraadi vahel nende lagusaadustest moodustunud põlevad tingimused soodustavad füüsikalist murenemist. - 900 Ma lõunapooluse lähedal maavarad. Kaustobioliidid on näiteks turvas, lk 23 - Tõepoolest, Lontova kihistu sinisavi on Kuivades tingimustes on murenemine aeglasem. - 825 Ma ekvaatoril pruunsüsi, põlevkivid ja nafta;energeetika- ja tüüpiliste mereliste joontega settekivim- temas - u 750 miljonit a tagasi Lauraasia osa - liigub keemiatööstuse tooraine. esineb vaid meres elanud organismide
Tõustes maapinnast kõrgemale langeb seal Pilet nr. 11 Atmosfääri massiarv, läbipaistvus ja Bougeri seadus. Õhu temperatuur ja muutused. temperatuur 6° C km kohta. Asub 8-18km ja sõltub aastaaegadest. Tropopaus(1-3km). Kõrgus sõltub geograafilisest laiusest, aastaajast. Atmosfääri massiarv – iseloomustab kiirte tee pikkust atmosfääris. Kiirguse nõrgenemise on seda suurem, mida pikem on nende tee õhus. Kõrgeim suvel ekvaatoril kuni 18km vähim talvel pooluste kohal 8km. Isosfäär – ümbritseb pooluste lähedasi alasid. Omaduseks on see, et Kiirte tee õhus on lühim, kui nad langevad vertikaalselt päikese seniidis ja teise päikese asendi korral läbivad kiired õhus pikema tee. Arvu, mis kõrguse kasvades temperatuur püsib. Temperatuur on siin ~ -50°C. Kiht ulatub kuni 30km kõrguseni.Isopaus
* Gravitatsioonijõud on seda suurem, mida suurem on keha mass. * Gravitatsioonijõud on seda suurem, mida väiksem on kehade vaheline kaugus. * Raskusjõuks nimetatakse Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjubat Gravitatsioonijõudu (F). * F = mg; F gravitatsioonijõud (raskusjõud) [1N]; m keha mass [1kg]; g raskuskiirendus (g = 9,8N/kg) -) arvutis kasutada: g = 10N/kg -) Raskuskiiruse arvväärtus sõltub asukohast nt. Maa poolustel on g = 9,84N/kg, ekvaatoril g = 9,78 N/kg. * Raskusjõud on jõud, mis on rakendatud kehale ja mis on alati suunatud vertikaalselt alla. 1.5.3. Hõõrdejõud * Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. (Fn hõõrdejõud) [1N] * Hõõrdejõud on põhjustatud: 1) Kokkupuutest pindade krobelisuses (konarused); 2) Kokkupuutuvate kehade molekulide (aatomite) vahelistest jõududest. * Hõõrdejõudu liigitatakse: Seisu- ja liugehõõrdejõuks.
Oluline osa veeaurul, sest 99% planeedi veeaurust on troposfääris. Veeauru kontsentratsioonid muutuvad laiusega: on suurimad troopikas (kuni 4,5%) ja vähenevad pooluste suunas. Kõik ilmastikunähtused toimuvad troposfääris, ehkki turbolents võib tungida stratosfääri alaossa. Troposfäär tähendab segunemise piirkonda ja on nõnda nimetatud konvektiivsete õhuvoolude tõttu. Kihi ülapiir ulatub 8km-ni suurtel laiustel ja 18km-ni ekvaatoril. See kõrgus muutub sesoonselt: kõrgeim suvel ja madalaim talvel. Tropopaus konstantse temperatuuriga kiht eraldab troposfääri stratosfäärist. Stratosfäär Stratosfäär: 10-50km. Õhu temperatuur on peaaegu konstantne kuni 20km-ni. Siis tõuseb kuni stratopausi alapiirini. Kuna temperatuur kõrgusega kasvab, siis stratosfääris ei esine konvektsiooni (õhu püstsuunalist liikumist). Kiht on stabiilne.
m= g (2.4) Siinjuures tuletame veelkord meelde, et kaalu P ühikuks on njuuton (N), massi m ühikuks aga kilogramm (kg). Keha mass ei sõltu keha asukohast ja mõjuvatest jõududest. Kaal ja raskuskiirendus sõltuvad aga keha kõrgusest ja mõningal määral ka geograafilisest laiusest. Näiteks põhjanabal on raskuskiirendus merepinnal 9,832 m s 2 , ekvaatoril aga 9,780 m s 2 . Standardgravitatsiooniks on võetud raskuskii- rendus 45° põhjalaiusel merepinnal g n = 9,80665 m 2 (2.5) s Märgime veel, et Tallinnas on raskuskiirendus 9,8188 m s 2 . Dünaamika põhivõrrandi alusel määratud massi (2.4) nimetatakse ka inertseks massiks. Massi võib määrata aga ka gravitatsiooniseaduse alusel, mille järgi
Ökoloogia ja keskkonnakaitse alused Kordamisküsimused: 1) Mis on ökoloogia? Ökoloogia teadus, mis uurib organismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid. Ökoloogia jaguneb veel: Inimese ökoloogia - uurib inimese poolt mõjutatud ökosüsteeme, samuti kuidas keskkond ja selle muutumine mõjutab inimest. On kompleksteadus ühiskonna ja looduse suhetest, sotsioökoloogia osa, mis uurib inimese mõju looduslikele ja kultuurökosüsteemidele. 2) Mis on populatsioon? Populatsioon e. asurkond on ühte liiki kuuluvate isendite (organismide) rühm, mis asustab mingit kindlat territooriumi. Populatsiooni iseloomustavad arvukus, vanuseline, sooline ja geneetiline struktuur ning levila e. areaal. Populatsiooni moodustavad kogred tiigis, oravad pargis, hiired aidas jne. 3) Mis on biotsönoos? Biotsönoos e. elukooslus on kõikide liikide populatsioonide kogum antud territooriumil. Hõlmab kogu antud ala asustava elustiku. ...
kiiresti veega. Sama efekt on ka luhtades ja lodumetsades. Reljeefi pole nagu silmaga nähagi kuid taimestikulised erinevused võivad olla väga suured. 53. Miks on erinevate laiuskraadide elustik erinev, millised keskkonnatingimused sõltuvad laiuskraadist? Päike on maal peamiseks valgus- ja soojusallikaks. Maale langevast kiirgusest neelab atmosfäär 20 – 40%. Poolustel, kus langemise nurk on teravam, tuleb kiirgusel läbida rohkem atmosfääri kui ekvaatoril. Samuti on valguse terava nurga tõttu poolustel kiirgushulk pinnaühiku kohta oluliselt väiksem. Nii on ekvaatori aastane kiirgushulk kokkuvõttes ca. 2 korda suurem kui poolustel . Maa viltuse pöörlemistelje tõttu esinevad suures osas maakerast aastaajad, mis muutuvad omavahel aina erinevamaks pooluste suunas. Nii on ekvaatoril päeva pikkus ca. 12h, poolusel aga esineb polaarpöev ja- öö. Laiuskraadist sõltub päikesekiirguse hulk, ööpäeva erinevused, aastaajad. 54. Kliimamuutused?
5) Ruumiline vastastoime (värv, suurus, objekti kalle)- selle tajumine ei sõltu vaid objekti füüsilistest omadustest, vaid ka ümbritsevatest esemetest. 6) Ajaline ja ruumiline vastastoime - see, mida enne tegid, mõjutab ka järgnevat. 32 kg -> 5 kg tundub jube kerge, kui oleks 5 kg enne tõstnud, ei tundu nii kerge. Inimese taju on valiv. Tähelepanu tõmbavad omale erinevad asjad. Adaptsioon - taju süsteemid kohanevad väliskeskkonna muutumisega. Need kes elavad ekvaatoril, ei erista hästi rohelist ja sinist, kuna elavad ereda valguse käes. Kaasasündinud taju - nt linnupojad nokivad neid teri, mis on võimalikult looduspärased - ovaalsed. Tajuõppimist võib vaadelda kui 1) füsioloogiliste struktuuride küpsemisena ajus 2) teatud elukogemuse lisandumisega ja aktiivsusega maailma tundmaõppimise kontekstis. Taju liigid: 1) objektitaju 2) ruumitaju- kahe silmaga erineva kujutise nägemine- disparaatsus 3) liikumistaju 4) ajataju. 11
Suurem osa mandrite kivimitest on bretshadeks nimetatav keeruline segu teistest kivimitest. Mõned bretshad on iseäraliku keemilise koostisega ja neid kutsutake KREEP-iks. Nimi tuleneb nendes tavalisest rohkem esinevate elementide kaaliumi (K), haruldaste muldmetallide (ingl. k. Rare-Earth Elements) ja fosfori (P) nimede esitähtedest. Kuna Kuul pole atmosfääri, siis pole seal midagi, mis temperatuure ühtlustaks ja kontrastid on selles osas väga suured. Keskpäeval tõuseb ekvaatoril temperatuur 110°C, öösel enne Päikese tõusu langeb aga -180°C. Kuu pinnakihi halva soojusjuhtivuse tõttu on sügavamal kui üks meeter temperatuur püsivalt umbes -50°C. Veel sügavamal hakkab temperatuur kasvama Kuu sisemusest tuleva soojuse tõttu. 6 Kuu siseehitus Kuu siseehituse kohta on andnud kõige rohkem infot "Apollo" astronautide poolt paigaldatud neli seismograafi
Riigieksami küsimused navigatsioonis 2005 1. Põhilised punktid ja jooned Maa pinnal. Maakera kujutab endast pooluste suunas veidi lapikut kera või pöördellipsoidi. Tegelikult on maakera korrapäratu geomeetriline keha, mida nimetatakse ka gedoid´iks. Suur pooltelg = 6 378,24 km Väike pooltelg = 6 356,86 km Maakera keskmine raadius on 6 371,1 km Maakera telg Maa keset läbiv mõtteline telg, mille ümber ta pöörleb. Maa geograafilised poolused punktid, kus Maakera telg lõikab Maa pinda. Meridiaanid pooluseid läbivad suurringi kaared. Ekvaator Maakera teljega ristuv ja maakera keskpunkti läbiva tasandi ning Maa pinna lõikejoon. Paralleel ekvaatori rööptasandi ja Maa pinna lõikejoon. Tõelise meridiaani tasand püsttasand, mis läbib vaatleja silma ja maakera telge. Vaatleja meridiaan tõelise meridiaani tasandi ja Maa pinna lõike jälg. Tõelise horisondi tasand Vaatleja silma ...
Pilet nr 1. Kiirgusbilanss. Aastane ringkäik. Ööpäevane ringkäik. Tuule tekkimine ja suuna kujunemine. Kiirgusbilanss on juurdetulnud ja lahkunud kiirgusvoogude vahe. Sõltub koha geograafilisest laiusest, aastaajast, aluspinnast (manner, ookean), ilmast jt teguritest. Negatiivne bilanss aasta lõikes on aladel, kus aluspind on aastaringselt kaetud lume või jääga (Gröönimaa, Antarktika jne). Suurim on ta ekvaatoril. Eestis on novembrist veebruarini bilanss negatiivne, juunis aga on see maksimaalne. Veidi aega enne päikeseloojangut ja pärast päikesetõusu on kiirgusbilanss aga 0. Kiirgusbilanss läheb positiivseks mõni aeg pärast päikese tõusu ja läheb tagasi negatiivseks mõni aeg enne päikese loojandut. Maapinnale langevad kiirgused: 1. päikese otsekiirgus 2. hajukiirgus 3. atmosfääri vastukiirgus Maapinnalt lahkuvad kiirgused: 1
punane värvus. Meelitavad kohale tolmeldajaid ja viljade levitajaid. Nad on võimelised ergastunud elektrone klorofüllile edasi andma. UV valgust ega FR valgust ükski pigment neelata ei suuda! Fotoautotroofid – saabad energia päikeselt Kemoautotroofid – kasutavad keemilise energia allikaid 4 PARi globaalne kättesaadavus varieerub Eesti – 0.84 Ekvaatoril – 2.1 PARi intensiivsus varieerub kuni 2 korda!! Samal laiuskraadil: maismaal 1.68 (kõrbes) vees 2.1 Liivatormide tõttu on atmosfäär kõrbete kohal veidi udune ja seetõttu ja pilvisem, sest pilve moodustamiseks on vaja tolmukübe, mille ümber moodustub tilk. Mida madalamal on päike, seda vähem energiat pinnaühiku kohta maale jõuab. Kui palju on PARi langenud? PARi aastane jaotus Hollandis ja ekvatoriaal-Aafrikas
Väga nõrga valgussignaali korral kasutatakse laviinfotodioode. Nende npip-struktuuris on i-kiht täielikult vaesunud (vastupinge piisavalt tugev) ning seal toimib tugev elektriväli, mis suurendab toimekiirust ja võib põhjustada laengukandjate laviinpaljunemist. Paljudest fotodioodidest koostatud päikesepatareid kasutatakse autonoomse elektritoiteallikana. Eesti laiuskraadidel langeb Päikeselt maapinna ühele ruutmeetrile keskmiselt 1000 W energiat, ekvaatoril aga ligi 1500 W/m2. Päikesepatareisid valmistatakse nii räni kui galliumarseniidi baasil, nende kasutegur on 15...30%. Seega peaks meie kliimas saama 1 m2-lt keskmiselt 200 W elektrienergiat. Joonis 4.5. Fotodioodi ehitus, tingmärk ja väliskuju. Mõnel neist on valgusdioodiga sarnanev korpus. [3, 5]. Fotodioodide eelkäijateks olid ventiilfotoelemendid. Ventiilfotoelemendi
punkti. 15.2. (osaülesanne 42) Milline antud jõgedest on aasta läbi ühtlaselt veerohke? Õige vastus märkige X-ga. A. Jõgi O B. X Jõgi U C. Jõgi J D. Jõgi Ö (osaülesanne 43) Põhjendage. Põhjendus andis 1 punkti, kui vastuses oli välja toodud, et jõgi asub ekvaatoril, kus sajab aastaringselt palju. 15.3. (osaülesanne 44) Millisel jõel esineb kevadine suurvesi? Õige vastus märkige X-ga. A. Jõgi N B. Jõgi S C. Jõgi U D. X Jõgi K (osaülesanne 45) Põhjendage. Põhjendus andis 1 punkti, kui vastuses oli välja toodud, et jõgi asub parasvöötmes, kus kevadel lumi sulab. 15.4
ruhiorge ehk trooge. Viimased on U-kujulised tasase põhjaga järsuveerulised moldorud, mis on liustike poolt laiendatud endised erosioonilised sälkorud. Oruliustikud ulatuvad lumepiirist allapoole ahelikevahelistesse orgudesse või mäestikuesistele tasandikele. Jää sulades kaasatoodud materjal vabaneb jääst ning kantakse enamasti sulamisvete poolt poolt laiali.Looduses on lumepiir poolustel meretaseme lähedal, ekvaatoril aga kuni 6400 m (Andides) kõrgusel. Ta on erineva ekspositsiooniga nõlvadel erinev, sest need saavad soojust ja tahkeid sademeid erinevalt. Et tegelik lumepiir sõltub sõltub orograafilistest ehk reljeefi iseärasustest, nimetatakse seda ka orograafiliseks lumepiiriks. Lumepiirist kõrgemal olevate alade kliimat käsitletakse lumekliima ehk nivaalse kliimana. Atmosfääri osa, kus aastas langeb rohkem sademeid kui sulab ja aurub, nim kionosfääriks
atmosfääris veeauruna. Veeringe tagab ka aineringe Maal. Atmosfäär gaasid Maa ümber. Gaaside segu, kuid sisaldab ka tahkeid osakesi. Lämmastik 78%; Hapnik 21%; teised gaasid u 1%, sh CO2 0,04%; Metaan 0,0002% CO2-e koguhulk 2800 gigatonni. Atmosfääri üleminek maailmaruumiks on sujuv. Kokkuleppeline ulatus u. 80000 km 99% asub 50 km ulatuses merepinnast. Atmosfääri alumine kiht troposfäär, ulatus ekvaatoril 12 km, poolustel 6km. Stratosfäär ulatub 50 km kõrgusele. Sisaldab osoonikihti. 25. Biosfäär. Ökosüsteem. Aine-ja energiavood ökosüsteemis. Troofiline püramiid. Biosfäär elavad organismid ja nende vahetu keskkond. Maakera osa, kus on elusat ainet (biota). Ulatub troposfäärist ookeani põhja, suurim ulatus 25 km. Absoluutne enamus elust toimub 16 km paksuses kihis. Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev süsteem, mille
See on tingitud sellest, et põhjapoolkeral asuv vesikond talletab ligi 40% rohkem sooja kui lõunapoolne. Kõige soojem on Vaikne ookean pinnalähedase vee keskmine temperatuur 19,37° C, teisel kohal on India ookean 17,37° C, kolmandal kohal Atlandi ookean 16,53° C. Viimasel kohal on tunduvalt madalama temperatuuriga Põhja Jäämeri miinus 0,75° C. Merevee temperatuuri määrab põhiliselt asupaiga geograafiline laius. Siiski ei ole ekvaatoril, kus vette neeldub kõige rohkem soojust, merevee temperatuur kõige kõrgem, vaid ekvatoriaalses tsoonis põhjalaiuse 5 ja 10° vahel. Seal on merevee keskmine aastaringne temperatuur 27,3° C. Sügavuti minnes merevee temperatuur langeb algul kiiresti, seejärel üha aeglustub kuni saavutab sügavusel 5000 m kõikides ookeanides pea ühesuguse temperatuuri, mis kõigub 0,4 ja 2,3° C vahel. Soolsus. Selle all mõistame 1 kg-s merevees lahustunud soolade hulka väljendatuna grammides
Kui algkiirus on null ( vo= 0 ), siis v = at Kui lõppkiirus on null ( v = 0 ) S.t. liikumine lõpeb seismajäämisega, siis 0 = vo + at ja vo = - at Kiirenduse üheks liigiks on raskuskiirendus (vabalt langeva keha kiirendus) Raskuskiirendust tähistatakse g . Maakera ühes ja samas punktis on kõikide kehade raskuskiirendus ühesugune. Raskuskiirendus väheneb kõrguse suurenedes merepinnast. Samuti oleneb g väärtus laiuskraadist: ekvaatoril on see 9, 78 m / s2 ja poolustel 9,83 m/s2 Tartus 9.818 m/s2 Keskmiseks raskuskiirenduseks loetakse g = 9,8 m/s2. Kooli arvutusteks võetakse g 10 m/s2 . Vabal langemisel kehtivad samad kiiruse valemid, kuid kiirendus - a asemel on valemis raskuskiirendus g . g = (v - vo)/ t Visatud kehadega seotud ülesannete lahendamisel tuleb silmas pidada, et ülesvisatud keha algkiirus ei ole kunagi null
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse termini alla mõistetakse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka (ka alamliigid, rassid, vormid, sordid, tõud). Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta. 3. Liikide arvu varieerumine ...
Veenduda, et lõunapoolkeral uhuvad jõed vasakut kallast! Öeldu käib mitte ainult jõevee, vaid suvalise meridiaani sihis liikuva keha kohta, näiteks õhumasside ja ka raudteevagunite kohta. See- pärast kuluvad kahe rööpapaariga raudteedel parempoolsed rööpad rohkem. Meridiaani sihis liikuvat keha paremale kallutava Coriolise jõu moodul tuleb valemi (2.41) alusel: Fcor = 2 m v ' sin . (2.42) Efekt on seda tugevam, mida suurem laiuskraad, ekvaatoril puudub aga üldse. Käsitletud ülesanded 1. Kui kõrge peaks olema hüdroelektrijaama tamm, et toodetava energiaga keema ajada 1% läbivoolavast veest, kui selle algtemperatuur on 10 °C? Energiakadudega keskkonda mitte arvestada. 2. Vesikeskkütte radiaatoriga ühendatud toru ristlõikepindala on 600 ruutmillimeetrit ja selles liigub kiirusega 1,5 cm/s vesi, mille temperatuur on 80 °C. Radiaatorist väljumisel on vee temperatuur 25 °C
Valiku põhimõtted: · äärmised moonutused sama ala kohta väiksemad teistest projektsioonidest · kaardi eesmärk: 1) konformsus topograafilised kaardid, navigatsioon, (eriti nurkade mõõtmine); 2) ekvidistantsus spetsiaalkaardid (nt vahemaade mõõtmine); 3) õigepindsus pindalade mõõtmine, geograafilise tiheduse näitamine; 4) vähimvealisus ülevaatekaardid · kaardistatava ala asend, kuju, orientatsioon: 1) ekvaatoril normaalsilindriline; 2) keskmised laiused kooniline; 3) polaarne ala asimutaalne; 4) ala suurringi suunas välja venitatud kaldsilindriline; 5) keskmisel laiusel "tüsedad alad" kooniline; 6) topotsentrilised lahendused asimutaalne · Projektsiooni sobivate parameetrite leidmine (standardjooned, projektsiooni kese) 35. Kuidas liigitatakse mõõtkavasid? Mõõtkavade liigitus: · määramiskoha järgi:
ÜLDMAATEADUS................................................................................................................... 2 1.Litosfäär............................................................................................................................... 2 2.Pedosfäär..............................................................................................................................8 3.Atmosfäär...........................................................................................................................12 4.Hüdrosfäär..........................................................................................................................15 5.Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud............................................. 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA........................................................................... 19 6.Ühiskonna areng ja globaliseerumine..............
vahe. Maapinnale langevad: *päikese otsekiirgus *hajukiirgus *atmosfääri vastukiirgus; maapinnalt lahkuvad: *aluspinnalt tagasipeegeldunud lühilaineline päikesekiirgus *maakiirgus *tagasipeegeldunud pikalaineline atmosfäärikiirgus. Sõltub koha geograafilisest laiusest, aastaajast, aluspinnast (manner, ookean), ilmast jt teguritest. Negatiivne bilanss aasta lõikes on aladel, kus aluspind on aastaringselt kaetud lume või jääga (Gröönimaa, Antarktika jne). Suurim on ta ekvaatoril. Veidi aega enne päikeseloojangut ja pärast päikesetõusu on kiirgusbilanss aga 0. Eestis on novembrist veebruarini bilanss negatiivne, juunis aga on see maksimaalne. 10) Kasvuhooneefekt Osa maapinnani jõudnud päikesekiirgusest neeldub selles ja soojendab maapinda. Teine osa peegeldub tagasi. Osa sellest pöördub hajuskiirgusena uuesti maapinnale, teine osa lahkub läbi atmosfääri maailmaruumi lisaks juba atmosfäärist otse sinna pöördunud osale. Kõige
Veeaur (0.5- 4% temperatuuri kõikumised vähenevad) Atmosfääri fäärid Troposfäär- kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb 80% õhkkonna massist. Seal leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused- tekivad pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Seal langeb temperatuur tõustes 6°C km kohta. Tropopaus- õhukiht troposfääri kohal, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Paikneb polaaraladel 8-9km kõrguses ja tõuseb 15-16km kõrgusele ekvaatoril. Stratosfäär- ulatub kuni 50 km kõrguseni ja moodustab umbes 20% atmosfääri massist. Stratosfääris tõuseb temperatuur kõrguse kasvades, kuna seal paikneb osoon, mis neelab ultraviolettkiirgust. Mesosfäär- 50-85km Osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti. Termosfäär- läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks. Õhumolekule on jäänud nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb.
nende aluspõhi on tavaliselt külmunud. Neis on harva sulamisvett ja jää liikumine on väga aeglane. Liigitus Mägiliustikud:Tekivad kõrgmäestikes, kus aasta ringi on külm, sajab palju lund ja leidub kõikjal kallakuid. Mäestikujäätumine on alati olnud ja on ka nüüdisajal palju väiksema ulatusega kui mandrijäätumine. Liustike tekkeks vajalikud tingimused on poolustel meretaseme lähedal, ekvaatoril aga ligi 6000 m kõrgusel. Harilikult kujuneb liustik orus ja hakkab siis seda pidi allapoole liikuma. Liustike liikumiskiirus võib ulatuda kümnetest meetritest sadade meetriteni aastas. Järskudel nõlvadel paiknevates lamedates lohkudes kujunevad rippliustikud, mis nagu ripuksid kaljuseintel. Orvandiliustikud ehk kaariliustikud täidavad mäetippude lähedasi amfiteatrikujulisi nõgusid, mille moldjas põhi on kaldu esiserva suunas, kust
Öeldu käib mitte ainult jõevee, vaid suvalise meridiaani sihis liikuva keha kohta, näiteks õhumasside ja ka raudteevagunite kohta. See- pärast kuluvad kahe rööpapaariga raudteedel parempoolsed rööpad rohkem. Meridiaani sihis liikuvat keha paremale kallutava Coriolise jõu moodul tuleb valemi (2.41) alusel: Fcor = 2 m v ' sin . (2.42) Efekt on seda tugevam, mida suurem laiuskraad, ekvaatoril puudub aga üldse. Käsitletud ülesanded 1. Kui kõrge peaks olema hüdroelektrijaama tamm, et toodetava energiaga keema ajada 1% läbivoolavast veest, kui selle algtemperatuur on 10 °C? Energiakadudega keskkonda mitte arvestada. 2. Vesikeskkütte radiaatoriga ühendatud toru ristlõikepindala on 600 ruutmillimeetrit ja selles liigub kiirusega 1,5 cm/s vesi, mille temperatuur on 80 °C. Radiaatorist väljumisel on vee temperatuur 25 °C
ja maastikutüüp. Savannile on iseloomulikud punamullad, kõrge kserofiilne rohurinne, astlalised põõsad ja harvad hajali paiknevad puud. Aafrika savannide loomastikus on rohkesti karjadena elavaid taimetoidulisi sõralisi ja kabjalisis ning suuri kiskjaid. Peamiselt ongi savannid levinud Aafrikas, kuid vähemal määral ka Lõuna-Ameerikas (kampod ja ljaanod) ning Austraalias · ~25 laiuskraadid. Sademeid 250-2000 mm/a. Ekvaatoril esineb kaks vihmaperioodi, kaugemal üks vihmaperiood. · Metsa kasvu piiravad ajutine kuivus, toitainete vähesus ja herbivoorid. · Vihmade tulekul, mis siin saabuvad tavaliselt järsku tugevate äikesevalingutena, voolab vihmavesi mööda lõhestatud ja kuivanud maapinda kiiresti madalamatesse kohtadesse. Sellised tugevad vihmavalingud kulutavad kõvasti maapinda. Vihmaperioodil lagunevad pinnasesse sattunud
Põhjapolaarjoon asub 66,5° põhjalaiusel ja lõunapolaarjoon 66,5° lõunalaiusel.*Pöörijoon- on on kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pööripäeval). *Ekvaator- on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ning asub võrdsel kaugusel geograafilistest poolustest.Maa ekvaatoril läbib Päike seniidi kevadisel ning sügisesel pööripäeval.Ekvaatori laiuskraad on 0°.*0-meridiaan- Algmeridiaan ehk nullmeridiaan on meridiaan, mis läbib Greenwichi observatooriumi. Algmeridiaani pikkuskraad on 0°. *kuupäevaraja-on kokkuleppelise asukohaga kujuteldav joon, mille ületamisel muutub kuupäev.Kuupäevaraja paikneb keset Vaikset ookeani enam-vähem piki 180° meridiaani. Ületades kuupäevaraja idast läände, tuleb liita 24 tundi
siis kutsutakse dimiktiliseks, mida on pea kõik parasvöötme järved) Ookeanikihid eksamis, meetrilise täpsusega Vee segunemise viisid: molekulaarne difusioon üksteisega kokkupuutuvad molekulid põrkuvad üksteisest eemale (väikestes järvedes) Advektiivne veekerge ehk apvelling põhjustab magevee pealejooks, tõusud-mõõnad, tuuled Ookeani pidmist kihti võiks võrrelda nahaga, mis katab allpoolset külma vett. Ekvaatoril (troopikas) on see soe kiht kõige tüsedam. Ookeani kõige nooreim vesi on Gröönima kilbist sulav vesi, mille toiteainesisaldus on suhteliselt madal. Ainevahetus biogeokeemia. Ainevahetus järvedes mõõdetakse aastate, ookeanis miljonite aastate jooksul. Gaasivahetus õhu ja vee vahel Liikumapanevaks jõuks tuul. Väike tuul > väikesed pinnavirvendused; suur tuul > suured lained (kuni mitmekümne meetri kõrgused)
Absoluutne temperatuur - kelvin K Ainehulk - mool mol Valgustugevus - kandela cd 31.10.2011 2 Mass Iga füüsikaline keha omab massi. Massi mõõdetakse kilogrammides (1 kg) ja tähistatakse tähega m. Kilogrammile mõjuv raskusjõud on sõltuv laiusest. Pariisis on see Fr = 9,81 N Maa poolusel on see 9,83 N/kg, ekvaatoril 9,78N/kg ja Kuul 1,6 N/kg Suurus mass väljendab keha inertsust tema omadust osutada suuremat või väiksemat vastupanu tema kiirendamisele jõu toimel. 31.10.2011 3 Kiirendus Kui keha kiirus muutub (suureneb või väheneb) võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra, siis on liikumine ühtlaselt muutuv. Kiiruse muudu v ja sellele muudule vastava ajavahemiku t
ürgskorpionid DEVON, D, (410-355 miljonit aastat tagasi) Euroopas ka nimetusega Old Red, sest settis väga palju punast liivakivi. Maismaataimedest palju psilofüüte, sõnajalgu, osjasid. Loomadest olid hulkraksed putukad ja kahepaiksed. Selgroogsetest olid kopskalad, vihtuimsed (neist said tõenäoliselt esimesed neljajalgsed), lõuakad, rüükalad, esimesed tõelised haid. Eesti oli sel ajal ekvaatoril delta alana. Kivimid Lõuna-Eestis (Pärnu-Mustvee joonest lõuna pool). Ahja, Võhandu, Piusa jõe alad, kallaste paljandid. Väike nurk kagu-Eestis on karbonaatne (ülem-devon). Devonis on oluline ka savi. Devoni lõpuks tõusis Eesti ala mere pinnale, edaspidisest ajast pole setteid säilinud. Eestis Piusa klaasiliiv ja rasksulav savi KARBON, C, (355-298 miljonit aastat tagasi) lõunapoolkeral oli sel ajal hiiglaslik Gondvana manner ja seal oli ulatuslik jäätumine
/ Maateaduste Alused I (6.sept) Isomorfism-nähtus kus mineraali kristallstruktuuris teatud aine on teise poolt asendatud (Na-Ca, Fe-Mg). Erineva ainete vahekorraga mineraale nimetatakse kokkuleppeliste piiride(protsentides) järgi erinevalt. Ametlikult kinnitatud ~3600 mineraali liiki(anorg.). Kivimid esinevad kivimkehadena(kiht, soon, laavavool..). Aktiivselt kasutuses mõnisada eri nimetust. Kindlat klassifikatsiooni otseselt pole. Settekivimid - kihilised, sisaldavad fossiile. Moondekivimid - plaatjad (kildad) (300-400'C moodustunud) või vöödilised (gneisid) (suurem temp), kus võib esineb koldelise sulamise jälgi (migmatiseerumine), osaliselt juba tard- e magmakivim Magmakivimid - massiivne, ühes tükis ja hästi nähtavate kristallidega (maapinnas rahulikult tardunud). Vulkaanilised kivimid võivad olla ka klaasjad või räbulised, ning halvasti nähtavate kristallidega. Geostruktuur kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (kilpvulk...
Kujutleme, et pendel on pandud võnkuma Maa põhjapoolusel. Pendel säilitab oma võnkesihi, aga Maa pöördub, nagu ikka, vastupäeva. Selle tulemusena näib vaatlejale, et pendli võnketasand nihkub päripäeva, sest Maa pöördub pendli all. Kuna Maa teeb tähtede suhtes täispöörde 23 tunni 56 minutiga, siis pöördub pendli võnkesiht igas tunnis 360° : 23.93 = 15°2'30'' ja täheööpäeva pärast on taastunud algolek. Seevastu ekvaatoril ei pöördu maapind pendli võnkesihi suhtes üldse. Üldiselt pöördub pendli võnkesiht laiuskraadil j ühe tunniga nurga a võrra, kusjuures 42 a = 15°2'30'' sin(j). Pendel töötab seda paremini, mida pikem on pendli käik (suurem võnkeamplituud), sest siis suureneb pöördenurgale vastav nihe piki ringjoont
0.93% argooni 0.03% süsihappegaasi 0.04% muid gaase Atmosfääri ehitus: Troposfäär- kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb 80% õhkkonna massist. Seal leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused- tekivad pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Seal langeb temperatuur tõustes 6°C km kohta. Tropopaus- õhukiht troposfääri kohal, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Paikneb polaaraladel 8- 9km kõrguses ja tõuseb 15-16km kõrgusele ekvaatoril. Stratosfäär- ulatub kuni 50 km kõrguseni ja moodustab umbes 20% atmosfääri massist. Stratosfääris tõuseb temperatuur kõrguse kasvades, kuna seal paikneb osoon, mis neelab ultraviolettkiirgust. Mesosfäär- 50-85km Osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti. Termosfäär- läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks. Õhumolekule on jäänud nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb.
Radarid Raadiolokatsioonialused 1.1Raadiolokatsiooni põhimõte Raadiolokatsiooniks nimetatakse objektide avastamist ja avastatud objektide koordinaatide määramist meetodi abil, mis põhineb raadiolainete tagasipeegeldamisel ja peegeldunud raadiolainete vastuvõtul. Sellel põhimõttel töötavat seadet nimetatakse raadiolokaatoriks. Igapäevases keelepruugiks nimetatakse raadio- lokaatorit ka radariks. Termin tuleneb inglise keelest sõnast Radar – radiodetection and ranging 1.2 Radari töö põhimõte Navigatsiooniline raadiolokaator töötab järgmiselt. Saatja genereerib ja kiirgab ülikõrgsageduslikke raadiolaineid, mis sondeerivad ümbritsevat keskkonda. Kui raadiolaine teele satub keha, mille dielektriline läbitavus erineb keskkonna omast, siis teatud osa kehale langevast energiast peegeldub kajana tagasi, millest osa võtab vastu raadiolokaatori antenn ja kuvarile ilmub objekti kaja helendava punkti näol . Sellega on tä...
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus .............................
Samal ajal kui UV kiirgus lõhub hapniku molekuli lõhub ta ka osooni molekule. Endla Reintam, 2008/2009 69 Kõige enam tekib osooni atmosfääris ekvaatori lähedal, kust stratosfääri õhuringlus kannab osoonirikka õhu pooluste suunas. Tsirkulatsioon mõlemal poolkeral on peaaegu sõltumatu. Voolus on tugevam talvel kui temp. erinevused on suuremad. Siis võib ekvaatoril olla osoonikiht kuni poole õhem kui poolustel. Osooni lagundavad lämmastikuühendid N2O, NO ja NO2, NOx gaasid annavad kliima soojenemise kogumõjust 4%. Suurimad allikad on reaktiivlennukid, tahkekütusel töötavad raketid, transport. Eriti ohtlikud on soojad gaasid. Näit. 1000 l bensiini annab 14 kg ja 100 l diiselkütust 27 kg NOx gaase, 1000 l naftat annab 1,5...12 kg. Klooriühendid satuvad inimtegevuse mõjul osoonikihti freoonide koosseisus (CC12F2, CC13F jt.; CFC Euroopas)
EELK USUTEADUSE INSTITUUT AARE LUUP HEA JA KURJA KÜSIMUS CARL GUSTAV JUNGI KÄSITLUSES MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: dr. Arne Hiob TALLINN 2009 1 Saatesõna Hea ja kurja küsimus ühes või teises vormis on inimeste jaoks olnud aktuaalne aastatuhandeid. Erinevad ajastud ning käsitlused on sellele teemale lisanud varjundeid ning uusi tahke. Meie, elades tänapäevas, vajame samuti hea ja kurja küsimuse lahtimõtestamist siin, praegu ning meie käsutuses olevate vahendite ulatuses. Et nii tänamatu ning vastuolulise küsimuse juurde asuda, on vaja raamistikku, milles saame orienteeruda ning millest lähtuvalt ,,maailma avastada". Humanitaarteadusliku mõtlemise jaoks, mille üheks haruks on teoloogia, ei piisa ühestainsast nägemusest, mida meile pakub kristlik dogmaatika, vaid vajalik on võrdlus. Mida ulatuslikum on ...
2923. Ämblik sirutab jalgu vererõhu abil; veritsev haav muudab ta liikumisvõimetuks. 2924. Eluohtlikku verekaotust tekitamata võib ühelt inimeselt verd imeda kuni 100 000 sääske. 2925. Haid ei maga kunagi. 2926. Rohtlajänesel on iga 5. 6. hüpe vaatlushüpe, mis on teistest kõrgem. 2927. Gangese jõgikonna pime jõedelfiin ujub külili. 2928. Maa pöörlemiset tekkiva inertsjõu (Coriolise jõu) mõjul pöörleb orkaan põhjapoolkeral vastupäeva ning lõunapoolkeral päripäeva. Ekvaatoril Coriolise jõud ei toimi ja seetõttu ei saa orkaan oma struktuuri muutmata üle ekvaatori liikuda. (AGA Coriolise jõud EI mõjuta vee äravoolusuunda kraanikausist!) 2929. Saba on pikk hüppajatel ja ronijatel (tasakaal ja tugi), vahel ka ujujatel (tüür). Loomadel, kes kulgevad sammudega ega roni puudel, pole otstarbekas pika saba peale toitaineid raisata. 2930. Rotiliik, mida peetakse kodus lemmikloomana, pole kodurott, vaid kodustatud rändrott. 2931
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
