polaarfront. Selles piirkonnas tekivad jälle tõusvad õhuvoolud. 6. Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool, mis maapinna lähedal Arktikas on enam kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast kõrgrõhkkonnast. Mussoon ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks Ekvaator - on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ning asub võrdsel kaugusel geograafilistest poolustest. Maa ekvaatoril läbib Päike seniidi kevadisel ning sügisesel pööripäeval. Ekvaatori laiuskraad on 0°. Pöörijoon on kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pööripäeval). Polaarjoon on kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev. Põhjapolaarjoon asub 66,5° põhjalaiusel ja lõunapolaarjoon 66,5° lõunalaiusel. 19
Suurem osa mandrite kivimitest on bretshadeks nimetatav keeruline segu teistest kivimitest. Mõned bretshad on iseäraliku keemilise koostisega ja neid kutsutake KREEP-iks. Nimi tuleneb nendes tavalisest rohkem esinevate elementide kaaliumi (K), haruldaste muldmetallide (ingl. k. Rare-Earth Elements) ja fosfori (P) nimede esitähtedest. Kuna Kuul pole atmosfääri, siis pole seal midagi, mis temperatuure ühtlustaks ja kontrastid on selles osas väga suured. Keskpäeval tõuseb ekvaatoril temperatuur 110°C, öösel enne Päikese tõusu langeb aga -180°C. Kuu pinnakihi halva soojusjuhtivuse tõttu on sügavamal kui üks meeter temperatuur püsivalt umbes -50°C. Veel sügavamal hakkab temperatuur kasvama Kuu sisemusest tuleva soojuse tõttu. 9 Kasutatud materjal http://opik.obs.ee/osa2/ptk04/box02.html http://et.wikipedia.org/wiki/Kuu 10
edelatuuled. Vastastikku liikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfront. Selles piirkonnas tekivad jälle tõusvad õhuvoolud. 6. Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool, mis maapinna lähedal Arktikas on enam kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast kõrgrõhkkonnast. Selgitage, mis toimub joonisel numbritega märgitud kohtades. Täiendage skeemi selgitustega 1.punktis ehk ekvaatoril on madalrõhu ala, õhuvoolud tõusevad 2.punktis madalrõhualade kohale tekivad pilved ja vihmad 3. Punktis toimub õhuvoolude laskumine ja seega on selge ilm ja tekib kõrgrõhuala 4. Punktis tekivad tuuled kuna on õhurõhkude erinevus, õhk liigub kõrgrõhualadelt madalrõhualadele 5.punktis tekivad tuuled kuna on õhurõhkude erinevus, õhk liigub kõrgrõhualadelt madalrõhualadele 6
kool autor Planeetide kaaslased Referaat Juhendaja: .................. koht, aasta 1 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................2 REGULAR SATELLITES......................................................................................................................3 IRREGULAR SATELLITES..................................................................................................................4 MINOR PLANET MOONS...................................................................................................................5 PÄIKESESÜSTEEMI PLANEETIDE KAASLASED........................................................................6 Kuu................................
Kliima muudab oma ilmastikku Maailma kliima muutub, Eesti kliima muutub. Kuna veetase tõuseb, jäävad käesoleval sajandil erilise löögi alla meie ranna ja kalda kaitse seadusega lubatust veejoonele lähemale ehitatud hooned, kirjutas juba viis aastat tagasi Tiit Kändler ajakirjas Loodus. Kujutlege ette maakera, mis on täielikult kaetud jääga. Ookeanid on suletud kilomeetripaksuse jääkattega, hiiglaslikud liustikud limpsavad oma keeltega kontinente. Miski muu ei liigu. Pole pilvi. Temperatuur on alla –40°C. Ellu jäävad vaid vähesed elusolendid. Vetikad pagevad vulkaaniliste allikate sooja embusesse ja bakterid kogunevad ookeanide hüdrotermiliste avade juurde. Miljonite aastate jooksul ei muutu midagi. Nii võis Maa välja näha mõnisada miljonit aastat tagasi. Vähemasti arvab nii osa teadlasi, kes leiavad kaljudest tõendeid, et Maa oli kunagi hiiglaslik lumepall. Kas Maa muutub kunagi jälle lumepalliks või hoopis sulab viimane kui jäätük...
massist ning kus esinevad kõik peamised ilmastikunähtused Ekvaator- poolustest võrdsel kaugusel asuv kujuteldav ringjoon, mis jagab maa põhja- ja lõunapoolkeraks Polaarjoon- kujuteldav joon 66,5 pl ja 66,5 ll. Polaarjoontest pooluse suunas esineb polaarööd ja päeva Pöörijoon- 23N ja23S. Pöörijooned tähistavad ala, mille vahel on päike seniidis. Põhjapöörijoonel on päike seniidis 23.06, lõunapöörijoonel 22.12 ja ekvaatoril 23.03 ning 23.09 Kiirgusbilanss- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe Üldine õhuringlus- püsiv suuremõõtmeliste õhuvoolude süsteem, mis kujundab õhumasside ümberpaiknemist maakeral vastavalt kõrg- ja madalrõhkkondadele- Õhk liigub alati kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale Õhumass- tohutu suur hulk õhku, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on
Päike on isikustatud paljudes mütoloogiates: kreeklased kutsuvad teda Helioseks ja roomlased kutsusid teda Sol. Päikese mass koosneb praegusel ajal 75% vesinikust ja 25% heeliumist (92.1% vesinikku ja 7.8% heeliumi aatomite arvu järgi); kõik ülejäänud ("metallid") moodustavad ainult 0.1%. See koostis muutub aja jooksul aeglaselt, kuna vesinikku muundatakse Päikese tuumas ümber heeliumiks. Päikese välised kihid ilmutavad eristatavat pöörlemist: ekvaatoril pindmine kiht teeb täispöörde iga 25,4 päevaga; pooluste lähedal aga 36 päevaga. Selline veider käitumine tuleb sellest, et Päike ei ole tahke keha nagu Maa, vaid koosneb peamiselt gaasidest. Nii pöörleb Päikese väline gaasiline kiht erinevalt Päikese tuumast. Eristatav pöörlemine ulatub üsna sügavale Päikese sisemusse, aga Päikese tuum 9 pöörleb nagu tahke keha
Oma valguse ja soojuse tõttu on ta meile väga vajalik. Ilma nende tingimusteta ei oleks elu maal. Oma olemuselt on Päike samasugune täht nagu kõik ülejäänudki. Teised tähed paistavad meile vaid väikeste valguspunktidena, kuna nad on väga kaugel. Nagu kõik tähed, nii on ka Päike hõõguv gaasikera, mis koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist ning vähemal määral teistest elementidest. Päikese välised kihid ilmutavad eristatavat pöörlemist: ekvaatoril pindmine kiht teeb täispöörde iga 25,4 päevaga; pooluste lähedal aga 36 päevaga. Selline veider käitumine tuleb sellest, et Päike ei ole tahke keha nagu Maa, vaid koosneb peamiselt gaasidest. Nii pöörleb Päikese väline gaasiline kiht erinevalt Päikese tuumast. Eristatav pöörlemine ulatub üsna sügavale Päikese sisemusse, aga Päikese tuum pöörleb nagu tahke keha. Samalaadseid efekte on täheldatud ka gaasilistel planeetidel
gravitatsioonijõust, on 9,8 m/s2. Kommentaar. Siin arvutatud tulemus 9,8 m/s2 langeb väga hästi kokku meie poolt tavaarvutustes kasutava raskuskiirenduse väärtusega. Sellest võib jääda mulje, et raskuskiirendus ongi tingitud ainult Maa ja Maa pinnal asetseva keha vahelisest gravitatsioonijõust. Osutub, et see päris nii ei ole. Raskuskiirendust mõjutab üsna vähesel määral ka Maa ööpäevasest pöörlemisest tingitud mitteinertsiaalsus, mistõttu näiteks ekvaatoril on raskuskiirendus väiksem kui poolustel (erinevus on võrdne meie poolt arvutatud ekvaatoril asetseva maapinna punkti kesktõmbekiirendusega 0,03 m/s2 ). Nagu juba öeldud, võib paljudel juhtudel lugeda Maa pinnaga seotud taustsüsteemi inertsiaalseks, sest Maa pöörlemisest tingitud mitteinertsiaalsus on küllalt väike. Täpsematel mõõtmistel tuleb aga mitteinertsiaalsust arvestatada. 33 NB
Kosmoloogia 16.märts 2006 I TAEVAS 1. Mis on tähtkujud? Kujundid, mis on tekitatud heledamaid tähti rühmitades ja mille nimetus on tuletatud igapäeva elust või uskumustest. 2. Kas tähtkujud on püsivad? Miks? Jah, tähtede omavaheline asend (tähtkujud) on püsiv seetõttu, et vahemaad tähtede vahel kujutlematult suured. Selleks, et tähtede pilt märgatavalt muutuks, kulub sadu tuhandeid aastaid. II MAA LIIKUMINE 1. Kirjeldage Maa liikumist. Maa liikumine koosneb 3`st komponendist: 1) tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil perioodiga 31558150 s. ehk 1, 0000388 aastat 2) pöörlemine ümber tiirlemistasandiga 66º33` nurga all oleva telje perioodiga 86164 s. ehk 0,99727 ööpäeva 3) telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber perioodiga 25 725 aastat. 2. Miks ja kui palju erinevad tähe- ja päik...
Oma valguse ja soojuse tõttu on ta meile väga vajalik. Ilma nende tingimusteta ei oleks elu maal. Oma olemuselt on Päike samasugune täht nagu kõik ülejäänudki. Teised tähed paistavad meile vaid väikeste valguspunktidena, kuna nad on väga kaugel. Nagu kõik tähed, nii on ka Päike hõõguv gaasikera, mis koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist ning vähemal määral teistest elementidest. ,,Päikese välised kihid ilmutavad eristatavat pöörlemist: ekvaatoril pindmine kiht teeb täispöörde iga 25,4 päevaga; pooluste lähedal aga 36 päevaga. Selline veider käitumine tuleb sellest, et Päike ei ole tahke keha nagu Maa, vaid koosneb peamiselt gaasidest. Nii pöörleb Päikese väline gaasiline kiht erinevalt Päikese tuumast. Eristatav pöörlemine ulatub üsna sügavale Päikese sisemusse, aga Päikese tuum pöörleb nagu tahke keha. Samalaadseid efekte on täheldatud ka gaasilistel planeetidel. Tingimused Päikese tuumas on äärmuslikud
on kuni 2%, hapnikku 0,3%; veeaur, kui see kõik sadestuks Marsi pinnale, moodustaks vaid u. 0,02 mm paksuse veekihi. Enne koitu võib Marsi taevas olla hõredaid pilvi. Pooluste piirkonda katab kuni paarikümne meetri paksune valge tahke süsinikdioksiidi ehk süsihappelume kiht (need paistavad nn. polaarmütsidena), mille all leidub ka vee jääd. Marss on Päikesest üle pooleteise korra kaugemal, kui Maa, keskmine kaugus on 227,9 miljonit kilomeetrit. Marsi läbimõõt ekvaatoril on 6800 km ja pooluste vahel 6750 km. Mass on 9,31 korda väiksem kui planeedil Maa. Niisiis on Marss suuruselt ja massilt üks väiksemaid planeete. Aasta on sel planeedil umbes kaks korda pikem kui Maal 668,6 Marsi ööpäeva ehk tervelt 687 Maa ööpäeva. Marsil on ka aastaajad, sest ta pöörlemistelg moodustab orbiidi tasandiga 66 kraadise nurga. Marsi ööpäeva pikkus on meie koduplaneedi omast pisut erinev. Esimest korda määrati see aastal 1666, itaalia päritoluga
kannavad rooma jumalate nimesid ja nende kaaslastele antakse selle jumalaga seotud isikute või olendite kreekapäraseid nimed. Galilei kaaslased on planeediväärsed, sisestruktuuri omavad taevakehad, nimetame neid edaspidi Jupiteri suurkuudeks. 7 Foto 4. Jupiteri kaaslased Io, Jupiterile lähim Galilei kuudest, on küllaltki hele taevakeha, ta albeedo on 0,6. Io keskmine pinnatemperatuur ekvaatoril on -50°C, kuid on avastatud alasid, kus temperatuur tõuseb kuni kahekümne soojakraadini. Pinna värvus on valdavalt punakasoranzh, polaaralad paistavad rohkem tumepruunikatena, ekvatoriaalaalad heledamatena. Astrogeoloogidele ootamatult avastasid "Voyagerid" Io peal 7 tegutsevat vulkaani. Jupiteri lähedusest tingitud loodejõud on Iol väga tugevad ning nende energia arvel kujundavad suurkuu vulkaanid täielikult kogu kaaslase reljeefi
ööpäevast. 17. Mille poolest erineb Jupiter Maa rühma planeetidest? Pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Tihedus on tunduvalt väiksem - see näitab kergemate elementide, eelkõige vesiniku ja heeliumi suurt osakaalu, mida kinnitab ka spektraalanalüüs.Jupiteril on tugev magnetväli, peab tal teoreetiliselt olema ka tahke tuum. 18. Kuidas Jupiter pöörleb ? Pöörleb märksa kiiremini kui Maa-tüüpi planeedid; pöörlemiskiirus ekvaatoril on suurem kui keskmistel laiustel ning pooluste lähedal. 19. Iseloomustage Jupiteri nelja suuremat kaaslast. Kust on andmed pärit? Kosmosejaama Voyageri pildistatud fotod. Mõõtmetelt on kaaslased võrreldavad Kuuga detailirohke tahke pind, pinnastruktuurilt on väga erinevad. Lähima kaaslase (Io) pind on aktiivne, sealsete vulkaani pursked seostatakse lähedalasuva suure Jupiteri poolt esile kutsutud deformatsioonidega. Järgmise
Nad sarnanevad kõik Maale. Neil kõigil on keskmes rauast tuum ja mida ümbritseb ,,mantel", vähem kaaslasi kui hiidplaneetidel. 7. Jupiter ja tema kuud. Suur Punane Laik. Kosmosejaamad Voyager ja Galileo Jupiter on kõige suurim hiidplaneetidest. Tema läbimõõt ületab Maa oma 11-kordselt ja tema mass on 318 korda suurem Maa massist. Tema tiirlemisperiood on 12 aastat ja asub Päikesest 5x kaugemal kui Maa. Jupiter pöörleb kiiresti. Ekvaatoril kestab üks ööpäev 9 tundi ja 50 minutit, poolusel aga viis minutit kauem. Jupiteril on 4 kaaslast. Kõigile kaaslastele mõjuvad samad tegurid: kosmiline külm, kosmiline vaakum ja hiidplaneedi lähedus. Triibud planeedi pinnal on muutuva kuju ja heledusega. Kuulsaim detail Jupiterilt on Suur Punane Laik, mille avastas 1666. aastal Cassini ja mis püsib erinevalt teistest muutlikest detailidest oma kohal juba 330 aastat. Tegelikult pole see muud kui üks
säilinud väävelhappe (H2SO4) ja vesiniksulfiidi (H2S) koostises. Vesiniku kadu näitab Veenuse atmosfääris leiduva deuteeriumi ja tavalise vesiniku suhte võrdlemine Maa omaga. 8 Pilved Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad planeedi pöörlemisele vastassuunas (idast läände) kiirusega 350 km/h, tehes täistiiru saja tunniga ehk umbes 60 korda kiiremini kui planeet ise. Pilved liiguvad ekvaatoril kiiremini kui pooluste lähedal. Pilvkate on mitmekihiline. Põhiline pilvekiht on paarkümmend kilomeetrit paks, ta ulatub 6070 kilomeetri kõrgusele ning sisaldab kontsentreeritud väävelhappe piisku läbimõõduga kuni 1 mikromeeter. Madalamad pilved on rikkad mitmesuguste ainete poolest. Osa pilvi sisaldab näiteks kloori, osa aga kuni sadakond tahket osakest kuupsentimeetri kohta. Veenuse pinnale lähemal pilved hõrenevad ning 30 kilomeetri kõrgusel kaovad sootuks.
..... maad ümbritsev õhukiht (atmis tähendab auru ja sphaire kera)t N2 78%; O2 21%; Ar 0,93%; CO2 0,03%; Ne 0,00182; He 0,00524 Homosfäär kuni 100m (püsiv atmosfääri koostis) Heterosfäär üle 100m (koostis ei ole ühtlane) Atmosfääri vertikaalne ehitus Õhu temperatuuri vertikaalse alusel jagatakse atmosfäär 5-ks kihiks ja 4-ks vahekihiks TROPOSFÄÄR 0. .11 km , polaaraladel ülemine piir madalamal 8 km, ekvaatoril kõrgemal 18 km ~80% ümbritseva õhu massist. Peamine : õhutemperatuuri langus vertikaalsuunas - ~6,5 º 1 km kohta Kõik peamised ilmastikunähtused Veeauru kondensatsioon (aur vedel) sublimatsioon (aur tahke) Pilvede ja sademte tekke Trposfääris toimub õhumasside tõusvad õhuvoolud KONVEKTSIOON TROPOPAUS (vahekiht)8 - 17 km tº langus lõpeb
ümber magnetvälja jõujoonte. Lähenemisel magnetpoolusele nende liikumine aeglustub ja nad suunduvad tagasi, kuni teine magnetpoolus nad jälle omakorda tagasi suunab. Nii kontsentreeruvad laetud osakesed Maa lähedale nn. kiirgusvöönditesse. Need lõksupüütud osakesed on enamasti prootonid ja elektronid, mis liiguvad kiirustega kuni 600 km/s. Pooluste lähedal algab sisemine kiirgusvöönd umbes 100 km kõrguselt, ekvaatoril 1000 km kõrguselt. Virmalised tekivad pooluste lähedal atmosfääri ülakihtides, kus juba mainitud elementaarosakesed pommitavad hapniku ja lämmastiku molekule, ergastavad neid ja sunnivad seega valgust kiirgama. 1. Kiirus (v) on füüsi suurus, ajaühikus läbitud teepikkus. v=s/t (m/s). Kiirendus kiiruse muutusega ajaühikus. a=v-v0/t (m/s2). Jõud, kiirus, kiirendus on kõik vektorid. Kas/kuidas on need vektorid omavahel seotud? Kiirusvektor on trajektoorile alati puutujaks, ta näitab
Kaaslased: Marsil on kaks väikest kuud Phobos ja Deimos, Kreeka mütoloogias olid need sõjajumal Marsi pojad hirm ja terror. Atmosfäär: Marsi Maast sada korda hõredam atmosfäär koosneb 95 protsendi ulatuses süsinikdioksiidist ning kolme protsendi ulatuses lämmastikust. Raskusjõud: 38 protsenti Maa omast. Temperatuur: Marsi pinna temperatuur kõigub miinus 129 kraadist poolustel pluss 27 kraadini ekvaatoril. Marsi kõrgeim mägi on 15 850 meetri kõrgune vulkaan Olümpos. Marsi kuni 4000 kilomeetri pikkused ja 3 kuni 6 kilomeetri sügavused kanjonid on Päikesesüsteemi suurimad. Välja arvatud Maa, on Marsil kõige mitmekesisem ja huvitavam maastik kõikidest maistest planeetidest, mõned maastikuvormid on üsna suurejoonelised: - Olympus Mons on suurim mägi Päikesesüsteemis, tõustes 24 km kõrgemale ümbritsevast platoost
looduslähedaseim süsteem. Pinnase areng oli sarnane looduslikes metsas toimuvaga, kuigi algne pinnas oli lokaalse päritoluga ja homogeene. Ripptaimed arenesid ning tungisid üha enam valguse poole ning lõpuks blokeerisidki valguse, mis tõi kaasa vihmametsa koosluste vaesustumise. b)Ultraviolettkiirgus Siis kui taevas on selgem ja ei saja on troopilises vihmametsas on UV-kiirgus väga intensiivne pealpool puude lehti kuna see asub ekvaatoril ja kiirgus läheb enamasti puudele, kuna lehtede vahelt läheb kiirgust läbi minimaalselt, siis maapinnalähedal ei ole ultraviolettkiirguse intensiivsus suur. UV-kiirgust on vaja kõigile elus organismidele, aga kui seda on liiga palju siis muutub see ohtlikuks tekivad vähid ja kuivastumine. Sellepärast ongi vihmametsades erinevad liigid kohastunud end kaitsma suure kiirguse eest. Enamus liike elab vihmametsa
· Ookeanides on aasta keskmine veetemperatuur kõrgem kui õhutemperatuur maismaa kohal! · Merevee keskmine temperatuur on 3,8 kraadi · Põhjapoolkeral on veetemperatuur ligi 3 kraadi kõrgem kui lõunapoolkeral. SOOLSUS · Merevee mineraalses koostises on enam kloriide-rohkem NaCl (78%), sulfaate ja karbonaate KESKMINE SOOLSUS 35 PROMILLI · Lähistroopilistel ja troopilistel aladel on auramine suurem ja ka soolsus suurem · Keskmisest madalam soolsus ekvaatoril (sajab palju, auramine väike) 1) Läänemere soolsust vähendab kitsad Taani väinad. 2) Jõgede sissevool. 3) Sajab rohkem, kui aurustub. · Soolsust mõjutavad: sademete hulga ja auramise vahekord, jõgede suubumine, ühendus ookeaniga, mere vanus. HOOVUSED · Hoovus on ühesuguste omadustega veehulk · Soojad ja külmad · Liikumise seaduspärasus: Põhjapoolkeral päripäeva ja lõunapoolkeral vastupäeva. HOOVUSTE TEKKEPÕHJUSED
see tagab lahustuvuse rakumahla vesikeskkonnas. Antotsüaniinid kaitsevad DNA terviklikkust ja sidekoe antioksüdantide taset. Samuti on antotsüaniinide rikkad toidud efektiivseks vahendiks oksüdatiivse stressi vähendamisel. Baklazaan sisaldab 678 g antotsüoniide 100 g kohta. Karotenoidide geograafiline ja ajalooline seos Taimed, mille viljad sisaldavad rohkelt karotenoide kasvavad valdavalt päikesepaistelistel aladel. Tulenevalt sellest, et inimesed ekvaatoril ja piirkondades, kus paistab päike enamus aja aastas, vajavad rohkem karotenoide, mis nendnde nahka päikese eest kaitseks, kasvavad nendes piirkondades ka vajalikud taimed, mille viljad sisaldavad näiteks lükopeeni. Eestis mujal Balti riikides ning Skandinaaviamaades elavate inimeste nahk vajab tõhusat kaitset päikesekiirguse eest, sest nahk ei sisalda piisavalt kaitsvaid pigmente. Siinsete inimeste nahk on päikese suhtes tundlikum
Ülesandeid iseseisvaks lahendamiseks. 1.1. Kumb auto liigub kiiremini, kas see, mille kiirus on 90 km/h, või see, mis liigub kiirusega 30 m/s? (Auto, mis liigub kiirusega 30 m/s.) 1.2. Maa pinna lähedal tiirleva tehiskaaslase kiirus on 7,9 km/s. Kui palju aega kulub tehiskaaslasel ühe täistiiru tegemiseks (st milline on tehiskaaslase tiirlemisperiood)? Maa keskmine raadius on 6370 km. (1 h 24 min) 1.3. Maa ekvatoriaalümbermõõt on 40 tuhat kilomeetrit. Kui suur on ekvaatoril asetseva maapinna punkti kiirus? (460 m/s) 1.4. Kaks autot sõidavad teineteisele vastu, kumbki kiirusega 80 km/h. Mitme sekundi pärast nad kohtuvad kui algul olid autod 1 km kaugusel? (22,5 s) 1.5. Esimene auto alustas sõitu kiirusega 72 km/h, viie minuti pärast stardib samas suunas teine auto, liikudes kiirusega 90 km/h. Kui kaugel sihtkohast jõuab teine auto esimesele järele? (30 km) 1.6. Kergejõustiku võistlusel olid võiduajad 100 m, 400 m ja 800 m jooksus vastavalt 10,0 s,
edasi kosmilisse ruumi. Fotosfääris kiiratakse suurel hulgal nähtava valguse footoneid, mis jõuavad valgusena Maa pinnale. Füüsikud tekitavad Päikese tuumas toimuvatele sarnaseid protsesse vesinikupommis ning eksperimentaalsetes termotuumareaktorites. Kogu Päikese aine on äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. Et Päike ei ole tahkis, siis pöörleb ta diferentsiaalselt -- ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel. Et Päikese pöörlemine on eri laiuskraadidel erinev, siis tema magnetvälja jõujooned põimuvad, nii et magnetvälja silmused purskuvad Päikese pinnalt välja, tekitades laike ehk "päikeseplekke" ja protuberantse. Päikese krooni tihedus on 1011 aatomit kuupmeetri kohta ning fotosfääril 1023 aatomit kuupmeetri kohta. Tsentris on Päikese tihedus umbkaudu 150 grammi kuupsentimeetri kohta.
laius- ja pikkuskraadide määramine – laiuskraade määratakse alates ekvaatorist pooluste suunas (vastavalt põhja- ja lõunalaiused 0-90°), pikkuskraade aga kokkuleppeliselt 0-meridiaanist ehk Greenwichi meridiaanist ida (idapikkus 0-180°) ja lääne (läänepikkus 0-180°) suunas Maa pöörleb ümber oma telje: Maa pöörleb ümber oma telje poolusel vaadatuna kellaosuti liikumise vastusuunas, ekvaatoril vaadatuna läänest itta. Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb mööda elliptilist orbiiti ümber Päikese. Maal kulub Päikese suhtes ühe täispöörde tegemiseks keskmiselt 24 tundi ehk üks keskmine päikesepäev Maa pöörlemine tingib: 1 öö ja päeva vaheldumist – sellest tuleneb vastavalt poolkera valgustatusele perioodilisus õhurõhus, õhu liikumises, vee aurustumises, temperatuuris jne
Kõik ülearuse viivad ära gravitatsioonilained. Tekib täiesti kerasümmeetriline must auk täiesti kerasümmeetrilise välise gravitatsiooniväljaga, mida iseloomustab ainult üks suurus- gravitatsioonikeskme mass. Mustad augud võivad olla suured (massiivsed) ja väikesed, kuid kõiges ülejäänud on nad üksteisega täiesti sarnased. Must auk ei saa pöörelda kuitahes suure kiirusega. Liiga kiiresti pöörlevast kehast ei saa musta auku tekkida, sest keha ekvaatoril tekivad kesktõukejõud, mis takistavad keha kokkutõmbumist ekvaatori tasandi sihis. Keha muutub lapikuks, mille raadius on Schwarzschilsi raadiusest palju kordi suurem ja mis järelikult pole must auk. Musta augu pinna ekvaatori punktide joonkiirus ei saa ületada valguse kiirust, Pöörlev must auk haarab kergemini neid osakesi, mis püüavad temast mööduda pöörlemisele vastupidises suunas. Palju raskemini saab ta kätte osakesi, mis lendavad temast mööda pöörlemise suunas.
Suurem osa mandrite kivimitest on bretshadeks nimetatav keeruline segu teistest kivimitest. Mõned bretshad on iseäraliku keemilise koostisega ja neid kutsutake KREEP-iks. Nimi tuleneb nendes tavalisest rohkem esinevate elementide kaaliumi (K), haruldaste muldmetallide (ingl. k. Rare-Earth Elements) ja fosfori (P) nimede esitähtedest. Kuna Kuul pole atmosfääri, siis pole seal midagi, mis temperatuure ühtlustaks ja kontrastid on selles osas väga suured. Keskpäeval tõuseb ekvaatoril temperatuur 110°C, öösel enne Päikese tõusu langeb aga -180°C. Kuu pinnakihi halva soojusjuhtivuse tõttu on sügavamal kui üks meeter temperatuur püsivalt umbes -50°C. Veel sügavamal hakkab temperatuur kasvama Kuu sisemusest tuleva soojuse tõttu. Kuu siseehitus Kuu siseehituse kohta on andnud kõige rohkem infot "Apollo" astronautide poolt paigaldatud neli seismograafi. Seismiliselt on Kuu väga vaikne, sest seal pole ei tuult, laineid, vulkanismi ega laamade liikumist
tuhandete kilomeetrite kauguselt. Lühilainet rakendatakse peamiselt raadiosides ja ringhäälingus, samuti meditsiinis näiteks elekterravi korral. Antud referaadis antakse ülevaade raadiolainetest, raadiolainete levimisest; lühilainest, selle levimisest ning levimise iseärasustest. RAADIOLAINED Kõik elektromagnetlained levivad valguse kiirusel ehk c = 300 000 km/s. Ümber maakera tiiru tegemiseks (Maa ümbermõõt ekvaatoril on 40 000 km) kulub neil vähem kui 0,2 sekundit. Elektromagnetlainete omadused sõltuvad nende lainepikkusest. Lainepikkuseks nimetatakse vahemaad kahe laineharja vahel. Raadiolained on elektromagnetlainetest kõige suurema lainepikkusega: see võib ulatuda tuhandetest meetritest mõne sentimeetrini. Vastavalt sellele jaotatakse raadiolained pikk-, kesk-, lühi- ja ultralühilaineteks. Lainepikkust tähistatakse kreeka
serva. 4. Mis on garnulatsioon? Granulatsioon on ühtlane,teraline muster Päikese pinnal, mis tekib tänu konvektiivsele liikumisele (energia ülekanne aine voolude liikumisel). 5. Milline on Päikese atmosfäär? Päikese atmosfäär koosneb kahest kihist: kromosfäärist ja kroonist. Need on silmaga näha ainult Päikese varjutuse ajal. 6. Kuidas Päike pöörleb? Pöörlemiskiirus on ekvaatoril kiirem ja poolustel aeglasem. Päike pöörleb erinevatel laiuskraadidel erineva kiirusega ehk erinevad kihid liiguvad erineva kiirusega. 7. Kust saab päike energiat? Päike saab oma energia tema keskmes toimuvatest tuumarekatsioonidest. 8. Kuidas jõuab Päikese sisemuses tekkiv energia meieni? Päikese sisemuses tekkiv ja eralduv energia jõuab meieni läbides ¾ teest tsentrist pinnani footonite vahetuse teel, edasi levib energia konvektsiooni teel ja siis edasi kiirgusena. 9
polaarkoordinaadid) b. Jaotatakse alguspunkti järgi: geotsentrilised, topotsentrilised c. Jaotatakse tasapinna järgi: ekvatoriaalsed, ekliptilised, horisontaalsed, orbitaalsed d. Geograafilised koordinaadid: astronoomilised ja geodeetilised (laius, pikkus) e. Paraleel -> väikering, Meridiaan ehk ortodroom -> suurring, Loksodroom 45. Mis on geotsentrilised koordinaadid? a. 0 on keskel b. x ja y lõikuvad ekvaatoril c. z on suunatud põhja d. kaardid on tasapinnalised e. maa->sfääriline->ellipsoid f. transformeerimiseks kaardiprojektsioon g. projektsioonil rajaneb kaardi tasapinnaline koordinaatsüsteem 46. Mis on siirdeprotsessid? a. Maa->ellipsoid b. Ellipsoid->tasapind c. Matemaatiliselt määratud moodus ellipsoidi tasapinnaliseks kujutamiseks 47. Mis on projitseerimine? a
maastikes) Kõigi maateaduste harudega on oluliselt seotud kartograafia ja geoinformaatika, mis tegelevad ruumiliste andmete kujutamise ja korraldamisega. 2. Maa kuju ja mõõtmed Maa kuju- pöördellipsoid, maa kuju määravaks pinnaks loetakse geoidi. Maa ümbermõõt 40 000km ja läbimõõt 12 750km 3. Maa pöörlemine ja tiirlemine Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb ümber päikese (1a), poolusel vaadatuna kellaosuti liikumise suunas, ekvaatoril vaadatuna läänest itta (keskmiselt 24h). Maa pöörlemise tingib öö ja päeva vaheldumine, Coriolise jõud ning tõusu ja mõõnalaine teke (kogu ookean liigub Kuu suunas ehk seal on tõusuvesi) Maa pöörlemistelg on eliptikatasandi suhtes kaldus (23,5kraadi) 4. Pööripäevad ja pöörijooned Suvisel pööripäeval (21. või 22. juunil) on põhjapoolkera kallutatud Päikese suunas Talvisel pööripäeval (21. või 22
Kõik ülearuse viivad ära gravitatsioonilained. Tekib täiesti kerasümmeetriline must auk täiesti kerasümmeetrilise välise gravitatsiooniväljaga, mida iseloomustab ainult üks suurus- gravitatsioonikeskme mass. Mustad augud võivad olla suured (massiivsed) ja väikesed, kuid kõiges ülejäänud on nad üksteisega täiesti sarnased. Must auk ei saa pöörelda kuitahes suure kiirusega. Liiga kiiresti pöörlevast kehast ei saa musta auku tekkida, sest keha ekvaatoril tekivad kesktõukejõud, mis takistavad keha kokkutõmbumist ekvaatori tasandi sihis. Keha muutub lapikuks, mille raadius on Schwarzschilsi raadiusest palju kordi suurem ja mis järelikult pole must auk. Musta augu pinna ekvaatori punktide joonkiirus ei saa ületada valguse kiirust. Pöörlev must auk haarab kergemini neid osakesi, mis püüavad temast mööduda pöörlemisele vastupidises suunas. Palju raskemini saab ta kätte osakesi, mis lendavad temast mööda pöörlemise suunas
KUU JNE Seega on Maa Päikesest lugedes kolmas planeet, mille: kaugus Päikesest: * suurim (afeel) 152 098 232 km = 1,01671388 AU * vähim (periheel) 147 098 290 km = 0,98329134 AU * keskmine 149 598 261 km (≈150 milj.km) = 1AU, kiirus orbiidil: 29,8 km/s, tiirlemisperiood: 1yr (Maa-aasta) = 365,256363004d (Maa-päeva) = 8 766,152712096h = 525 969,16272576min = 31 558 149,7635456s, pöörlemisperiood: 1d = 24h = kaaslaste arv: 1 (Kuu), läbimõõt: * ekvaatoril 12 756,2 km, * poolustel 12 713,6 km, * keskmine 12 742,0 km ruumala: 1.08321∙1012 km3 mass: 5,97219∙1024 kg tihedus: 5,515 g/cm3, raskuskiirendus (raskusjõud) planeedi pinnal: 9,798 m/s2 = 1g, paokiirus : 11,186 km/s, temperatuur pinnal: * minimaalne: −89.2°C, * keskmine: +15°C, * maksimaalne: +56.7°C atmosfäärirõhk planeedi (mere) pinnal: 1 atm = 760mmHg ≈ 101,3kPa. atmosfääri koostises on: * 78,08% lämmastikku (N2) * 20,95% hapnikku (O2)
anne sooritus eesti vene noor- neiud % % % % keeles % keeles % mehed % 54. 1 60.25 60.39 58.99 58.26 61.78 60.22 39.78 55. 1 37.77 37.76 38.13 36.57 38.69 37.80 62.20 17. (osaülesanne 56) Millal on päike seniidis ekvaatoril? Kõige täpsem vastus märkige X- ga. A. aastaringselt kell 12.00 Sagedasemad eksimused: B. keskpäeval kevadisest pööripäevast suvise pööripäevani 29% pakkus varianti C, 23% varianti A ja C. suvisel ja talvisel pööripäeval kell 12.00 14% varianti B. D. Xkevadise ja sügisese pööripäeva keskpäeval E
2. Ääremeri - osaliselt ümbritsetud saarte või 2. Keskmine sügavus - 3711 m poolsaatega) Sügavaim koht Mariani süvik - 11022 m Mõned loevad ääremerede alla ka avamered Nt. Araabia meri, Põhjameri, Labradori meri 3. Avameri - ei ole eraldatud saarte ega 3. Keskmine pinnakihi temperatuur - 17.5 poolsaartega Ekvaatoril kuni 27, poolustel kuni -2 Nt. Davise meri, Laptevite meri 4. Saartevaheline meri - eraldatud 4. Vee liikumine - hoovustena, lainetena ja maailmamerest saartega loodetena Nt. Fidzi meri, Iiri meri, Filipiini meri Maailmamere vee omadusi mõjutavad: · Mere pinnale langeva päikesekiirguse
ENERGIA ÖKOSÜSTEEMIDES Energia kontseptsioon Toitumissuhted ja produktiivsus Inimese energiatarve Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond Eesmärgid: Määratleda energiaallikad Maal Selgitada tuleva ja peegelduva päikesekiirguse lainepikkuse tähtsust Kirjeldada fotosünteesi Kirjeldada energia ülekannet toiduahelas Defineerida toiduahel ja toitumisvõrk Termodünaamika I seadus Termodünaamika II seadus Maa kui avasüsteem Elu eksisteerimiseks on vaja pidevat energia sisendit Päikeselt ning soojusenergia väljundit Maailmaruumi. Elu Maal on võimalik ainult tänu lakkamatule energiavoole Päikeselt. Samal ajal eraldub Maalt tohutu hulk soojusenergiat maailmaruumi. Maa ökosüsteemi stabiilsus on tagatud pideva saabuva ja pideva lahkuva energiavooga. Suhteliselt ühtlane temperatuur Maa pinnal ja selle läheduses on katkematu energiavahetuse tulemus. Päike Päikese läbim...
l. ja 56 i.p., Chronon 50 ja 56, Rubon 53 ja 57, Turunte 56 ja 5830' ning Chesenos 58 ja 5930'). Siit on selgesti näha, et põhjalaiused on üsna hästi paigas, kuid idapikkuste koordinaatidega määratud alades me jõgesid ei leia. On teada, et Ptolemaios oli teadlik tõsiasjast, et sõltuvalt meridiaanide koondumisest on põhjapoolsetel aladel kraadi tõeline pikkusväärtus maapinnal väiksem kui Aleksandrias või ekvaatoril, ei ole siiski teada, kui suur väärtus see Ptolemaiose arvates olla võis. ,,Geograafia" viimases, kaheksandas raamatus annab Aleksandria teadlane raamatu juurde kuuluvate kaartide keskmeridiaani ühe kraadi pikkuse. Kui põhjalaiust esitab ta tundides aasta pikima päeva kestvuse järgi, siis ida- ja läänepikkust esitab autor tundides Aleksandriast itta või läände. Et aja mõõtmine polnud tol ajal kõige täpsem, siis pole midagi imestada, et ida-läänesuunaliste mõõtmiste vead olid
· Fantoomvihmad · Talved külmad vs. kogu aasta kuum · Ööpäevased temperatuurikõikumised · Evolutsiooniliselt vanad, konkreetsed kohad "noored" · Hallmullad · afüllia e. lehitus, fotosünteesib roheline koor · juured kas laiuvad, sügavale minevad või efemeersed ( · Kõrbeloomade konvergents: kuumal liival on kasulik hüpata kahel jalal! · granivooria seemnetest toitumine Savannid · laiuskraadid : ~25 · sademeid : 250-2000 mm/a · ekvaatoril 2, kaugemal 1 vihmaperiood · metsa kasvu piiravad ajutine kuivus, toitainete vähesus ja herbivoorid · punamullad · sesoonsed sademed sesoonne produktsioon- sesoonne karjatamiskoormus - sesoonne turism · Sesoonne karjatamiskoormuse kõikumine: ära tarbitakse 40% primaarproduktsioonist Maailmameri · Pelaagiline vabas vees Plankton e. hõljum Nekton e. vabalt ujuv
0.93% argooni 0.03% süsihappegaasi 0.04% muid gaase Atmosfääri ehitus: Troposfäär- kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb 80% õhkkonna massist. Seal leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused- tekivad pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Seal langeb temperatuur tõustes 6°C km kohta. Tropopaus- õhukiht troposfääri kohal, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Paikneb polaaraladel 8-9km kõrguses ja tõuseb 15-16km kõrgusele ekvaatoril. Stratosfäär- ulatub kuni 50 km kõrguseni ja moodustab umbes 20% atmosfääri massist. Stratosfääris tõuseb temperatuur kõrguse kasvades, kuna seal paikneb osoon, mis neelab ultraviolettkiirgust. Mesosfäär- 50-85km Osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti. Termosfäär- läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks. Õhumolekule on jäänud nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb 17.
Siis on Päike, Maa ja Marss enam-vähem ühel joonel. 15 või 17 aasta tagant on Marsil suur vastaseis, mil Marss on maale kõige lähemal. 4 Sellel perioodil on Marsi ketas umbes poole võrra suurem tavalise vastaseisu omast. (Noorkõiv, E) Marss on Päikesest ligi pooleteist korda kaugemal, kui Maa. Keskmine kaugus on 227,9 miljonit kilomeetrit. Marsi läbimõõt ekvaatoril on 6800 kilomeetrit ja pooluste juures 6750 kilomeetrit Mass on 9,31 korda väiksem Maa massist. Marss on suuruselt ja massilt üks väiksemaid planeete. ( Ü.-I Veltman ,,Marss" 1968: 5) Aasta pikkus on sellel planeedil enam-vähem kaks korda pikem kui Maa aasta pikkus 668,6 Marsi ööpäeva ehk 687 Maa ööpäeva. Kuna ta pöörlemistelg moodustab orbiidi tasandiga 66 kraadise nurga siis on Marsil ka aastajad. Marsi ööpäeva pikkus on meie koduplaneedi omast natuke teistsugune
GEOINFOSÜSTEEMID Eksamiteemad 1. Millega tegeleb kartograafia (erinevad jaotused, millega tegelevad alljaotused) Kartograafia on õpetus maakaartide valmistamise kunstist, teadusest ja tehnikast, samuti nende tundmisest ja kasutamisest. Kartograafiaga haakub GIS. Kaardiõpetus – õpetab tundma geograafilisi kaarte, nende arengut, omadusi, elemente,liike ning kaartide kasutamise meetodeid. Matemaatiline kartograafia on õpetus kaardiprojektsioonide liikide, omaduste, hinnangumeetodite, valiku ja uurimise kohta. Rakenduslik matemaatiline kartograafia lahendab kaartide kasutamisel tekkivaid ülesandeid, sh mõõtkavade, koordinaadi-võrkude ja aluspunktide probleeme, mis on seotud kartograafiliste projektsioonidega. ...
Suurem osa mandrite kivimitest on bretshadeks nimetatav keeruline segu teistest kivimitest. Mõned bretshad on iseäraliku keemilise koostisega ja neid kutsutake KREEP-iks. Nimi tuleneb nendes tavalisest rohkem esinevate elementide kaaliumi (K), haruldaste muldmetallide (ingl. k. Rare-Earth Elements) ja fosfori (P) nimede esitähtedest. Kuna Kuul pole atmosfääri, siis pole seal midagi, mis temperatuure ühtlustaks. Keskpäeval tõuseb ekvaatoril temperatuur 110°C, öösel enne Päikese tõusu langeb aga -180°C. Kuu pinnakihi halva soojusjuhtivuse tõttu on sügavamal kui üks meeter temperatuur püsivalt umbes -50°C. Veel sügavamal hakkab temperatuur kasvama Kuu sisemusest tuleva soojuse tõttu. 1.4. Kuu sisemus Kuu siseehituse kohta on andnud kõige rohkem infot "Apollo" astronautide poolt paigaldatud neli seismograafi. Seismiliselt on Kuu väga vaikne, sest seal pole ei tuult, laineid, vulkanismi ega laamade liikumist
Üksikasjalikud uurimistulemused Jupiterist saadi 1979.aastal, kui planeedi lähedalt möödus kaks kosmosesondi Voyager. Muu hulgas avastati Jupiteri rõngas, mis koosneb 55 000 kilomeetri kaugusel ümber Jupiteri tiirlevatest tolmuosakestest. ( 1.) Jupiteri tiirlemisperioodiks on ligi 12 aastat. Planeedi näiva liikumise määrab ära põhiliselt Maa liikumine. Jupiter pöörleb kiiresti, pöörlemisperiood sõltub ,,geograafilisest laiusest": ekvaatoril kestab ööpäev 9 tundi ja 50 minutit, poolustel aga viis minutit kauem. Kiire pöörlemise tõttu on planeet üsna lapik. Planeedil on tugev magnetväli, seega peab tal olema ka tahke tuum. Kosmosejaam Galileo on selgeks teinud, et vesinik moodustab 86% atmosfäärist. Jupiteri läbimõõt on 142 800 km, mass Maa suhtes on 318. ( 2.) Jupiteri tihedus leitakse pilvkattega piiratud ruumala järgi ja keskmiselt on see seal 1,34 vee tihedust. Raskusjõud on Jupiteril 2,5 korda suurem kui Maal
KORDAMISKÜSIMUSED KARTOGRAAFIA 1. Mis on kaart, mis on tema põhilised omadused? Kaart on Maapinna või muu taevakeha vähendatud, üldistatud ning leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. Omadused: 1) erilised matemaatilised seaduspärasused(transformatsioon, projektsioon, mõõtkava 2) sümbolism(leppemärkide kasutamine-vähendamiseks, ruumiliste nähtuste tasapinnaliseks kujutamiseks, mittefüüsiliste nähtuste kujutamiseks) 3) abstraktiivsus ehk üldistatus 2. Mille poolest erineb kaart pildist? 1. Igal kaardil on esile toodud just antud juhul oluline info. Seetõttu on kaardi võrreldes satelliitpildi või aerofotoga palju kergem mõista ja lugeda. 2. Kaardi abil on võimalik saada ülevaate ka selliste nähtuste levikust ja paiknemisest, mida tegelikkuses ei ole võimalik otseselt näha nagu maapõue geoloogiline kaart, õhutemperatuuri jaotumise kaart või rahvastiku tihenduse kaar...
Indoneesia UT LR-geograafia ÜLDANDMED Indoneesia on riik Kagu-Aasias. Nimi "Indoneesia" tuleneb ladinakeelsest sõnast Indos ('India') ja kreekakeelsest sõnast nesos ('saar'). Hiljem võeti kasutusele sõna Indonesia. Koloniaalajastul kasutati Indoneesia piirkonna kohta nime Hollandi India. Pindala 1 904 569 km² (2016). See hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest. Indoneesia on suuruselt maailma riikide hulgas 14. kohal. Kogupindalast on maismaad 1 811 569 km 2 ja siseveekogusid 93 000 km2. Indoneesia on rahvaarvult maailma neljas riik. 2015. Aasta seisuga on seal 255 993 674 inimest. Pealinn on Jakarta, kus elab umbes 9 mln inimest. Kokkuleppeline riigikeel on malai keelel põhinev bahasa Indonesia; lisaks u 700 kohalikku keelt. Rahaühik on ruupia ja üks euro on 70 ruupiat. GEOGRAAFILINE ASEND Ekvaatoril, India ja Vaikse Ookeani vahel, asuv Indoneesia koosneb 17 508 saarest, neist 6000-l elatakse p...
[8] Päevaloomad ja nende harjumused, kellel on samasugune elurütm nagu inimestel, on meile lähedasemad kui ööloomad, kuna ööloomad on aktiivsemad just rohkem öösiti. Vihmametsades esineb ööloomi tavalisest rohkem ning nad elavad enamasti puude otsas ja urgudes. Tuntumad ekvatoriaalsetel aladel elavad ööloomad on ööahvid, leemurid, jaava soomusloomad ning seepia. Ööloomade elukeskkonnad on ohus ja ka nende liigid kaitse all. UV-kiirgus UV-kiirgus on ekvaatoril ja sellelähedastel aladel suur ning seega inimese tervisele ohtlik. Mida lähemal inimene ekvaatorile on, seda vähem on ta UV-kiirguse vastu kaitstud. Seda saab seletada asjaoluga, et Päike on tavaliselt kõrgemal väiksematel laiuskraadidel. Lisaks on osoonikiht ekvaatori kohal õhem, kui näiteks USA's või Euroopas. See toetab fakti UV- kiirguse tugevusest vihmametsade kohal. Kõrgematel laiuskraadidel asuvatel polaaraladel paistab Päike alati madalalt, sest Päike peab
Globaalsed kliimamuutused Kasvuhooneefekt Osoon Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond Olulisemad teemad: Kliimamuutuste olemus ja põhjused. Kliimamuutused geoloogilises ajaloos. Kliimamuutuste mõju erinevatel laiuskraadidel. Kasvuhooneefekti olemus ja peamised kasvuhoonegaasid. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ja Kyoto lepe. Osoon ja osooniekraan. Osooniauk Antarktika kohal ja selle tekkemehhanism. Kliima on ikka ja alati muutunud. Seda põhjustavad erinevad globaalsed protsessid. Kliimasüsteem nagu teised suured looduslikud süsteemid on isereguleeruv ja rakendab oma stabiilsuse säilitamiseks mitmesuguseid tagasisidesid ja kompenseerivaid mehhanisme. Infot kliima kohta Maa geoloogilises ajaloos on võimalik saada: 1) jää puursüdamikest hapniku ja vesiniku isotoopkoostis peegeldab sademete formeerumise temperatuure ning mullikesed (sul...
miljoneid kordi toimuvaid neeldumis- ning kiirgumisprotsesse, Päikese fotosfääri ning edasi kosmilisse ruumi. Fotosfääris kiiratakse suurel hulgal nähtava valguse footoneid, mis jõuavad valgusena Maa pinnale. Füüsikud tekitavad Päikese tuumas toimuvatele sarnaseid protsesse vesinikupommis ning eksperimentaalsetes termotuumareaktorites. Kogu Päikese aine on äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. Et Päike ei ole tahkis, siis pöörleb ta diferentsiaalselt -- ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel. Et Päikese pöörlemine on eri laiuskraadidel erinev, siis tema magnetvälja jõujooned põimuvad, nii et magnetväljasilmused purskuvad Päikese pinnalt välja, tekitades laike ehk "päikeseplekke" ja protuberantse. Päikese krooni tihedus on 1011 aatomit kuupmeetri kohta ning fotosfääril 1023 aatomit kuupmeetri kohta. Tsentris on Päikese tihedus umbkaudu 150 grammi kuupsentimeetri kohta.
1367 W/m2 pikad Atmosfääri koostis, ulatus. päikesekiirte langemisnurk väike, päevad Refraktsioon. Keemilised Muutlikud gaasid Optilise kiirguse jaotus. lühikesed Päikest näha ekvaatoril u 2 minutit enne lihtained Ultraviolettkiirgus 0,003-0,4 nanomeetrit tõusu Lämmastik Veeaur 0-4% Nähtav valgus 0,4-0,7 Maakera soojusbilanss. Refraktsiooni tõttu võrdpäevasuse aegadel
Rootsiküla ning Paadla lademed Saaremaal ja Lääne-Eestis, mis sobivad suurepäraselt ehituskiviks. Nende hulgas on kauni mustri ja hea töödeldavusega dekoratiivkivimeid (nn Kalana marmor, Mustjala, Tagavere ja Kaarma dolomiit). Siluri lõpul meri taganes ja lubikodade settimine lakkas. DEVONI ladestu 417-350 miljonit aastat tagasi. Lõuna-Eestisse tungis jälle meri. Sellel perioodil paiknes Eesti ala peaaegu ekvaatoril. Pärnu-Mustvee mõttelisest joonest lõuna pool asuvat territooriumi kattis madal soe rannikumeri kuhu Skandinaavia mägedest alguse saavad hiidjõed kandsid purdset materjali peamiselt liiva ja aleuroliite, savi. Maismaa ja mere piir ei olnud püsiv. Ala oli suurte jõgede deltaala, kus toimus intensiivne settimine. Harujõed muutsid tihti oma asukohta, vee liikumiskiirus oli erinev. Liivad ja savid settisid põimjaskihiliselt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
