neeldub 92% ja peegeldub tagasi vaid 8%. Ligi 2/3 kiirgusest neeldub ühe meetri paksuses pinnakihis ning neeldumine lõpeb 30m sügavusel. Seetõttu on pinnakiht palju soojem kui sügavamate kihtide vesi. Ookeani keskmine veetemperatuur on aasta läbi peaaegu igal pool kõrgem kui õhutemperuur maismaa kohal. Maailmamere pinna aasta keskmine temperatuur on 17-18 oC. Tervikuna on maailmameri jaheda veega, keskmine temp. 3,8 oC. Kõige soojem piirkond asub termilisek ekvaatoril. Põhjapoolkeral on vee pinnatemperatuur 3 oC võrra kõrgemal kui lõumapoolkeral. MAAILMAMERE SOOLSUS Merevesi on mitmesuguste mineraalainete, soolade, gaaside ja orgaanilise aine lahja lahus, mis sisaldab ka hõljuvaineid. Merevee keskmine soolsus on 35% 0, kuid maailmamere eri osades kõigub see üsna palju. Lähistroopiliste alade kõrgem soolsus on tingitud suurmast auramisest, mis ületab sademed mitmekordselt. Keskmisest madalam on soolsus ekvaatoril, sest seal on palju rademeid
10astmes30 kilogrammi. Päikese mass on 330 000 korda suurem Maa massist. Päikese on umbes 85% massiivsem kõigist Galaktika tähtedest. Päikese gravitatsiooniväli on see, mis planeete koos hoiab. Päikese välised kihid ilmutavad eristatavat pöörlemist: ekvaatoril pindmine kiht teeb täispöörde iga 25,4 päevaga; pooluste lähedal aga 36 päevaga. Selline veider käitumine tuleb sellest, et Päike ei ole tahke keha nagu Maa, vaid koosneb peamiselt gaasidest. Nii pöörleb Päikese väline gaasiline kiht erinevalt Päikese tuumast. Eristatav pöörlemine ulatub üsna sügavale Päikese sisemusse, aga Päikese tuum pöörleb nagu tahke keha. Samalaadseid efekte on täheldatud ka gaasilistel planeetidel.
lõunapolaarjooneni. Eestis on sel ajal suvi. 2) 22.detsember- talvine pööripäev Päike paistab seniidis lõunapöörijoonel ja valgustab rohkem lõuna poolkera. Polaarpäev on ümber lõunapooluse kuni lõunapolaarjooneni ja polaaröö põhjapoolusel kuni põhjapolaarjooneni. Eestis on sel ajal talv. 3) 21.märts ja 23.september- kevadine ja sügisene võrdpäevsus Päike paistab seniidis ekvaatoril ja valgustab mõlemat poolkera peaaegu võrdselt. Polaaraladel on polaarpäev ja öö. Eestis on sel ajal kevad või sügis. Päev ja öö on ühepikkused. Osooniauk- osoonikihi oluline õhenemine stratosfääris, esinevad polaaraladel. Osooni lagundavad freoonid. Kasvuhooneefekti olemus lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikaajaline soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb
raadiuse ulatuses vesinik vedela metalli sarnane Tugeva magnetväljaga Jupiteri atmosfäär On öö-ja päevakülg Ööküljel on äike ja virmalised Atmosfääri põhilised koostiseelemendid heelium(25%) ja vesinik(70%) Pilvedes palju metaani ja ammoniaaki Pinnal asub Suur Punane Laik Suur Punane Laik Ovaalne Muutliku suurusega Pöörlev Jupiter Aastaaegu pole Aasta pikkus 11,9 maa aastat (100 000 Jupiteri ööpäeva) Pöörlemisperiood ekvaatoril 9 h 50 min keskmistel laiustel 9 h 55 min Jupiteri rõngas Ekvaatori kohalt ümbritseb rõngas Raadius 55 000 km Paksus 6000 km Tegemist moodustumata jäänud kuuga Jupiteri rõngas Rõngas koosneb tumedatest osakestest Pindheledus üle 10000 korra väiksem kui Saturni rõngastel, seetõttu raske märgata. Jupiteri kaaslased 63 kaaslast Neli tähtsamat kuud: Io Europa Ganymedes
Aastaaegade vaheldumine Linell Raud Sisukord · Avaleht · Sisukord · Aastaajad · Pööripäevad · Päikese jaotumine · Päike seniidis · Mõisted · Faktid · Kasutatud kirjandus Aastaajad Eestis on neli kindlat aastaaega: Click to edit Master text styles Second level · Kevad Third level · Suvi Fourth level Fifth level · Sügis · Talv Pööripäevad Aastas on neli pööripäeva: · Kevadine pööripäev 20. või 21. märtsi paiku · Suvine pööripäev 20. või 21. juuni paiku · Sügisene pööripäev 22. või 23. septembri paiku · Talvine pööripäev 21. või 22. detsembri paiku Click to edit Master text styles Se...
Tallinna Laagna Gümnaasium Referaat Magnetnähtused Maa magnetväli 2016 Maa magnetväli. Maa magnetväli on planeet Maad ümbritsev magnetväli, mis tuleneb planeedi seesmistest füüsikalistest protsessidest. Maa magnetvälja tähtsus on ulatuslik. Välja puudumise korral puhuks Päikesest lähtuv ioontuul planeedi atmosfääri avakosmosesse. Ookeanid aurustuksid ja kahjulik UV-kiirgus hävitaks eluslooduse. Maa magnetvälja teevad osaliselt nähtavaks virmalised, mis tekivad Päikese ioontuule mõjul Maa poolustel, millesse magnetväli koondub. Magnetvälja kasutavad navigeerimiseks mitmed looma- ja linnuliigid. Iseloomustus. Maa lõuna- ja põhjapoolus muudavad magnetvälja genereerivate protsesside tõttu asukohta. Magnetvälja ulatust mõjutab põhiliselt Päikeselt lähtuv ioontuul, aga ka päikesesüsteemi planeetide vaheline magnetväli. Lisaks on ookeanipõhja vulkaaniliste kivimite analüüsi a...
Tallinna Laagna Gümnaasium Referaat Magnetnähtused Maa magnetväli Kristiin Zoova 2016 Maa magnetväli. Maa magnetväli on planeet Maad ümbritsev magnetväli, mis tuleneb planeedi seesmistest füüsikalistest protsessidest. Maa magnetvälja tähtsus on ulatuslik. Välja puudumise korral puhuks Päikesest lähtuv ioontuul planeedi atmosfääri avakosmosesse. Ookeanid aurustuksid ja kahjulik UV-kiirgus hävitaks eluslooduse. Maa magnetvälja teevad osaliselt nähtavaks virmalised, mis tekivad Päikese ioontuule mõjul Maa poolustel, millesse magnetväli koondub. Magnetvälja kasutavad navigeerimiseks mitmed looma- ja linnuliigid. Iseloomustus. Maa lõuna- ja põhjapoolus muudavad magnetvälja genereerivate protsesside tõttu asukohta. Magnetvälja ulatust mõjutab põhiliselt Päikeselt lähtuv ioontuul, aga ka päikesesüsteemi planeetide vaheline magnetväli. Lisaks on ookeanipõhja vulkaaniliste kivimite...
osoonikiht neelab ehk absorbeerib UV-kiirgust. Stratosfääri ülemine osa on tropopausist (−60 °C) palju soojem ning seal võib õhutemperatuur kõikuda vee külmumistemperatuuri lähedal. Tropopaus - asub troposfääri ja stratosfääri piiril. Paikneb kõrgusel 8 – 15km maapinnast. Tropopausi paksus on mitusada meetrit kuni 2–3 km Troposfäär - Troposfäär ulatub Maa pinnast 9 kilomeerini poolustel ning 17 kilomeetrini ekvaatoril. Ilmamuutuste tõttu võib see veidi veel varieeruda. Troposfääris kõrguse kasvuga õhutemperatuur langeb. Troposfääris asub umbes 80% Maa atmosfääri massist. Troposfäär sisaladab suures koguses veeauru ja kondenseerunud vett ehk pilvi.
Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Mõõtmed Merkuur on Päikesesüsteemi kõige väiksem planeet. Ta on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem (läbimõõt on 40% võrra suurem). Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit. Raskusjõud Merkuuri ekvaatoril on 2,78 m/s² (2,57 korda väiksem kui Maa ekvaatoril). Et raskusjõud on palju suurem kui Kuul, siis väljapaisatud materjal jõuab 65%-ni sellest kaugusest mis Kuul. Välimus Merkuur on kollast või tumehalli värvi. Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet. Kuigi teleskoobis ei paista Merkuuril mingeid pinnavorme (eristatavad on ainult heledad ja tumedad laigud), on kosmosest tehtud fotodelt selgunud, et
õhuvoole nii maapinna lähedal kui kõrgemal atmosfääris. (lühidalt: õhuvoolud, õhumasside liikumine) Nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest kohast teise. Tsirkulatsiooni algpõhjus: päikesekiirguse ebaühtlane jaotumine maakeral. Kui Maa oleks ühtlase ehitusega ja ei pöörleks ümber oma telje, oleks atmosfääri üldine tsirkulatsioon palju lihtsam: maapind soojeneks ühtlaselt ning seda tugevamini, mida lähemal ekvaatorile. Ekvaatoril tõuseks kuum õhk üles ja liiguks pooluste suunas, poolustelt voolaks külm õhk ekvaatorile. Õhutsirkulatsiooni mõjutavad (muudavad keeruliseks): 1) gradientjõud Ladina keeles gradiens sammuv, gradient tähendab langus-, muutusastet. So õhurõhu langus või tõus mingi pikkusühiku kohta. Õhurõhu muutumist mingil territooriumil iseloomustab õhurõhu vahe kahe punkti vahel. Kui õhurõhu muutus on arvestatud ühe pikkusühiku kohta, on
taevas tõmbub pilve ülespoole liikudes soe õhk jahtub veearu kondenseerub ja tekivad pilved kiudpilved tibutab lausvihma, talvel lumi ja tuiks ja jäide Külm front: külmem õhumass liigub sooja peale õhk raske, liigub pinna lähedal soe õhk lükkub üles rünksajupilved paduvihm õhutemp langeb järsult 16. Millal on päike seniidis põhjapöörijoonel, ekvaatoril, lõunapöörijoonel, kus esineb polaaröö, polaarpäev? Kevadine 21.03 ja sügisene pööripäev 23.09 - päike seniidis ekvaatoril, päike ja öö ühepikkused Suvine pööripäev - 22.06, päike põhjapöörijoonel seniidis (23,5 laiuskraadil), polaarpäev, põhjapoolkera pikim päev Talvine pööripäev - 22.12, päike lõunapöörijoonel seniidis (23,5 laiuskraadil), polaaröö, põhjapoolkera lühim päev
aatomi tuuma) heeliumi tuumadeks. 2. Granulatsioon on konvektiivsele liikumisele iseloomulike pööriste ilminguks: graanuli heledas keskosas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Pööriste-graanulite läbimõõt on keskmiselt 1000 km. 3. Päikese atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust - 70%, heeliumist - 28% ja allesjäänud 2% moodustavad veel 68 keemilist elementi. 4. Päike pöörleb ümber oma telje, kuid diferentsiaalselt ehk ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel. 5. Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest ehk vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks. 6. Päikeselaigud on "külmad" piirkonnad, ainult 3800 K ning nad on oluliselt tumedamad kohad Päikese pinnal võrreldes ülejäänud pinnaga. Päikeselaigud võivad olla väga suured, mõned isegi diameetriga kuni 50,000, mida põhjustavad keerulised ja mitte väga hästi arusaadavad Päikese magnetvälja mõjud. 7
Koondunud suur osa osooni, mis neelab päikesekiirgust ja põhjustab temperatuuri tõusu. Osoonikint sisaldab osooni, trihapnikku- terava lõhnaga gaasi. Kaitseb elusloodust ultraviolettkiirguse eest. Tropopaus õhukiht, kus temperatuur enam ei lange, vaid jääb püsima. Polaaralade kohal 8-9 km kõrgusel, ekvaatoril 15-16 km. Troposfääris paikneb valdav osa (ligi 80 %) õhkkonna massist. Toimub temperatuuri langemine keskmiselt 6,5 kraadi 1 km kohta, õhurõhk langeb. Troposfääri ülemine piir polaaraladel 8-9 km, Eestis 11 km kõrgusel, ekvatoriaalaladel kuni 18 km, seda põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud, mis kuhjab õhku kokku troopilistel aladel
R=Q(1-A)-E R- Kiirgusbilanss Q- Kogukiirgus A- Albeedo E- efektiivne kiirgus Albeedo- aluspinna peegeldumisvõime. Efektiivne kiirgus- Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. ÜLESANNE 120(1-(96/120))-40=-16W/ Päikesekiirguse hulk antud piirkonnas sõltub: 1. Päikesekiirte langemisnurgast- mida suurem, seda rohkem. 2. Päike saab seniidis olla pöörijoonte vahelistel alal (23.5) 3. Kuna on päike seniidis ekvaatoril. (2 korda aastas kevadisel ja sügisesel pööripäeval, 20.märts, 22-23 .september). 4. Kuna on päike seniidis põhjapöörijoonel (21.juuni) 5. Kuna on päike seniidis lõunapöörijoonel (23.detsember). 6. Mitu korda on päike seniidis põhjapöörijoonel (1 kord aastas). Päikesekiirguse hulk antud piirkonnas sõltub: 1. Päikesekiirte langemisnurgast- mida suurem, seda rohkem. (Kuidas muutub Maal, kus seniidis, kus on pöörijooned jne.) 2
Kuul muutub temperatuur pidevalt. Kuul pole vett ja seega ei saa loomad seal elada ja taimed eksisteerida. Kuu pinda katavad tasandikud ja mäed, mida lõhestavad kraatrid, neid on rohkesti. Kuu ise ei tekita valgust. Nüüd tekib kindlasti küsimus, miks Maale on Kuu valge? See on seepärast, et Kuu peeegeldab Päikeselt tulnud valgust. Andmeid Kuu kohta: Kaugus Maast: 384 401 km Kahe täiskuu vaheline periood :29 päeva12 tundi ja 43 minutit Läbimõõt ekvaatoril: 3477,8 km Heledus: 1/425 000 Päikese heledusest Raskusjõud pinnal: 1/6 Maa raskusjõust Kuuvarjutus: Kuuvarjutus tekib täiskuu ajal, kui maa varjab Päikeselt tulnud valguse ja Kuu peale tekib seetõttu must vari. On olemas täielikud ja osalised kuuvarjutused. Täielikke kuuvarjutusi kohtab harva, umbes kord iga 4 aasta jooksul, osalisi võib näha aga sageli. Päike: Päike on täht. Öine taevas on tähti täis. Tähed on väga-väga kaugel ja seega näivad meile täppidena
Temperatuur tuumas on 15.6 miljonit Kelvin'it, pinnal umbes 6000 °C. Ta on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel. Päikese "atmosfäär" koosneb kahest kihist -- kromosfäärist ja kroonist. Päikese atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust (70%) , heeliumist (28%) ja ( 2%) moodustavad veel 68 keemilist elementi. Päikeseaktiivsuse pikaajaliseks keskmise perioodi pikkuseks on 11 aastat. Päikese välised kihid ilmutavad eristatavat pöörlemist: ekvaatoril pindmine kiht teeb täispöörde iga 25,4 päevaga; pooluste lähedal aga 36 päevaga. Selline veider käitumine tuleb sellest, et Päike ei ole tahke keha nagu Maa, vaid koosneb peamiselt gaasidest. Nii pöörleb Päikese väline gaasiline kiht erinevalt Päikese tuumast. Eristatav pöörlemine ulatub üsna sügavale Päikese sisemusse, aga Päikese tuum pöörleb nagu tahke keha. Samalaadseid efekte on täheldatud ka gaasilistel planeetidel.
A maapinna albeedo Ea atmosfääri soojuskiirgus Em - maapinna soojuskiirgus Ef - maapinna efektiivne kiirgus (Ef=Em-Ea) · Albeedo, selle naiteid erinevatel aluspindadel, albeedo meridionaalne profiil- aluspinna peegeldusvoime ehk pinnalt peegeldunud kiirguse ja pinnale langenud kiirguse suhet ekvaatoril käib päike korgelt ning seetottu ei albeedo väike-90*nurga all tulev kiirgus ei saa peegelduda. Mida madalamalt päike käib, seda väiksem on peegeldumisnurk ja parem peegeldumine. Ekvaatoril on samuti rohkelt pilvi, millelt peegeldub · Iseloomustada lühilainelise kiirguse jaotust Maal veebruaris ning juulis- veebruaris saab lühilainelist kiirgust koige rohkem lounapoolkera ja vähem pohjapoolkera, juulis saab rohkem lühilainelist kiirgust pohjapoolkera ja vähem lounapoolkera. Ekvaatoril kogu aeg vordne kiirgus · Iseloomustada pikalainelise kiirguse jaotust Maal veebruaris ja juulis- · Paikeseenergia ja selle kasutamine- päikesepaneelid elamutel, laevades
4. Arvutada keskmine g väärtus ja keskmine absoluutne viga. G- = 9,79 ja - = 0,04 5.Hinnata saadud tulemuste kvaliteeti. lub= 1,0 % = /g 100% = 0,41% Järeldus Mõõtmistulemuste kvaliteet on hea kuna hälve on alla oli 0,41% ehk alla ühe protsendi. Raskuskiirenduseks sain kõigi katsetega kokku 9,79 m/s2, mis on tegelike tulemustega väga sarnane. Standartseks raskuskiirenduseks loetakse 9,80665 m/s2. Ekvaatoril on raskuskiirendus 9,7805 m/s2 ja poolustel on raskuskiirendus 9,8322 m/s2. Kuna minu katse tulemused jäävad nende suuruste vahele, siis võib lugeda katset õnnestunuks. Täpsemaid katselisi tulemusi on võimalik saada täpsemate mõõtjatega, kus tulemusi ei mõjuta inimese reaktsiooni aeg.
kraadi. Koostis Merkuur koosneb umbes 6070% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest. Pinnastruktuuri sarnasuse tõttu arvatakse, et Merkuuri koore tihedus on umbes sama mis Kuu omal. Mõõtmed Merkuur on Päikesesüsteemi kõige väiksem planeet. Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil tasandil on 4879,4 km (38,252% Maa läbimõõdust). Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit. Mass on 3,303×1023 kg (18 korda väiksem (5,5271%) Maa massist) Raskusjõud Merkuuri ekvaatoril on 2,78 m/s² (2,57 korda väiksem kui Maa Aitäh vaatamast ! Kätlin 31.01.2012
küljes kahte moodustist, kuid ta ei suutnud välja selgitada, millega on tegemist. Saturni rõngad on oma nime saanud nende avastamise järgi tähestikulises järjekorras. Rõngaste osakesed koosnevad jääst, mis on segatud metaani ja ammoniaagiga. Osakeste suurus kõigub mikromeetrist kilomeetrini. Saturn Saturnil on olemuslik magnetväli, mis on lihtne, sümmeetriline kuju-magnetilise dipooli. Tema tugevus ekvaatoril - 0,2 gaussi umbes 1 / 20 kui väli ümber Jupiteri ja veidi nõrgem kui Maa magnetväli. Selle tulemusena Saturni magnetosfäär on palju väiksem kui Jupiteri. See magnetosfäär on tõhusaks kaiteks päikesetuulte osakestest Päikeselt. Saturni magnetosfäär, nagu Maa, toodab revonit. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Saturn http://en.wikipedia.org/wiki/Saturn http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmo http://opik.obs
vähemalt 750 000 ● Uuritud umbes 24 000 taime-ja loomaliiki ● Vähe uuritud ookean ● Korallrifid Probleemid ● Reostatus ● Halvad kalapüügi viisid – dünamiit, mürgid ● Korall kaevandamine ehitusmaterjalideks ● Globaalne soojenemine – tõusev veetase, tugevamad tsüklonid ja tormid, merepinna temp. tõus ● Süsihappegaasi õhku paiskamine – vee happesuse suurenemine Hoovused ● Ekvaatoril vee intensiivne soojenemine ja aurumine ● Soe ja soolane vesi ei saa jääda "kuhja", kompensatsioonihoovus, külm, voolab tagasi ● Maakera pöördub itta - Coriolise jõu tõttu soe hoovus kaldub ida poole e. põhja poolkeral paremale Passaathoovused ● Kõigis ookeanides soe lõunapassaathoovus, suundub ekvaatorilt lõunasse piki mandrite idarannikuid - Ida-Austraalia hoovus ● Pideva itta suunduva külma ringhoovuse ümber
kõikuda külmumistemperatuuri lähedal Stratopaus on stratosfääri ja mesosfääri piiriks ning see asub 50–55 km kõrgusel. Siinsel kõrgusel on rõhuks tuhandik merepinnal olevast rõhust ehk ligikaudu 0,101325 kPa. • Troposfäär ulatub Maa pinnast 9 kilomeerini poolustel ning 17 kilomeetrini ekvaatoril. Ilmamuutuste tõttu võib see veidi veel varieeruda. Troposfääris kõrguse kasvuga temperatuur langeb. See on tingitud sellest, et peamiselt soojendab troposfääris olevat õhku maapind, seega maapinnale lähemal olev õhk on soojem kui kaugemal olev õhk. See soodustab õhu vertikaalset segunemist. Troposfäär moodustab umbes 80% Maa atmosfääri massist. Tropopaus on troposfääri ja stratosfääri piir.
Troopilised Andid Koostaja: Jaanus Talts 10. klass Andid Asukoht Lõuna- Ameerika lääneosa. Läbib Panamat, Ecuadori, Colombiat, Boliiviat, Peruud, Tšiilit ja Argentiinat. Laius ja pikkuskraadid 32°39′10″S 70°0′40″W Kõrgus Kõrgeim tipp Aconcagua – 6959 m. Igilume olemasolu Ekvaatoril algab 4500 m. kõrguselt, troopilises vöötmes 6 km. kõrguselt. Andides on kõrgusvööndilisus. Seal on palju aktiivseid vulkaane ja tihti esineb maavärinaid. Andid on rikkad maavarade poolest. Seal leidub naftat, maagaasi, vaske, tina, hõbedat, kulda, plii- ja tsingimaaki jm maavarasid. Andid on Lõuna-Ameerika mäestik, mille ahelikud kulgevad mandri läänerannikul ligikaudu 7000 km pikkuselt . Andid on maailma pikim mäestik. Andide mitmed tipud on rohkem kui 6000 m kõrgused (näiteks Ojos del Salado, Illampu, Jerupaja, Aconcagua), kõrgeim neist on Aconcagua (6959 m). Andid on noor alpikurrutusse kuuluv ...
3. Jaanuaris on kõige suurem äravool Amazonase piirkonnas ja Kagu-Aasias asuvate saarte piirkonnas. 4. Need piirkonnad asuvad ekvatoriaalses ja lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, seal on sel ajal sajuperiood, mistõttu jõgede äravool suureneb. Põhjapoolkeral on sel ajal külm. 5. Mais on kõige suurem äravool Venemaa keskosas, USA idarannikul, Euroopa põhjaosas. 6. Parasvöötmes on sel ajal kevadine lume ja jää sulamine. 7. Oktoobris on kõige suurem äravool ekvaatoril. 8. Seal on suhteliselt püsiv kliima, aga oktoobris on seal kõige rohkem sademeid.
10. Mussoonid Mussoonid on tuuled, mis puhuvad suvel ja talvel vastupidistest ilmakaartest. (talvel sisemaalt ookeanile, suvel ookenilt maismaale). TEKE: maismaa ja meri soojenevad eri kiirusega ning erineval määral ESINEMINE: Lõuna-Aasias, 11. Aastaaegade vaheldumine on tingitud Maa tiirlemisest ümber Päikese ja maakera telje kaldest Päikese suhtes. Pööripäevad: Talvine 21.12 Päike seniidis lõunapöörijoone kohal Kevadine 21.03 Päike seniidis ekvaatoril Suvine 22.06 Päike seniidis põhjapöörijoone kohal Sügisene 23.09 Päike seniidis ekvaatori kohal Polaaröö ja polaarpäev esineb polaaraladel põhjapoolkeral (Arktikas) ja lõunapoolkeral (Antarktises), mille laiuskraadid on üle 66°33' TEKKE PÕHJUS: maa telg on kaldu Ajal, mil põhjapoolkera on pööratud Päikese poole, jääb lõunapoolus varju. Sel ajal teevad kohad, mis asuvad põhjapooluse lähedal, 24-tunnise täispöörde päikesepaistel
Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet, mis asub Päikesest umbes viis korda kaugemal kui planeet Maa. Ta mass ületab Maa massi umbes 318 korda ja kõigi planeetide massi umbes 3 korda. Keskmine kaugus Päikesest on umbes 5.2 valgusaastat. Jupiteri läbimõõt on 140 600 kilomeetrit ja külgetõmbejõud on 2.8 korda suurem kui planeet Maal. Jupiteril puuduvad aastaaja, on ainult öö külg ja päeva külg. Jupiteri pöörlemiskiirus on vastavalt ekvaatoril 9h ja 50 minutit ning keskmistel laiustel 9h ja 55 minutit. Jupiteri tihedus Maa suhtes on 0.24. Jupiteril, nagu teistelgi hiidplaneetidel puudub tahke pind. Hiidplaneetidele ja tähtedele on tüüpiline diferentsiaalne pöörlemine. Jupiteri 1000 kilomeetri paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist, vähesel määral leidub ka teisi aineid, nagu näiteks metaani, ammoniaaki ja etaani. Atmosfääri all on 24000 kilomeetri paksune kiht, mille gaas läheb
PÄIKE Päike Hetkel on Päike 4,57miljardi aastane Maast 149,6 miljoni km kaugusel Läbimõõt on 1,392 miljonit km Mass 1,9891×1030 kg Galaktika keskmest on ta 25000 valgusaastakaugusel. Liikub orbiidil kiirusega 230 km/s Teeb täistiiru 200 miljoni aastaga Pöörlemiskiirus ekvaatoril 25 päeva Päikese ehitus Koosneb peamiselt vesinikust (73%) ja heeliumist (25%) Päike pole tahkis nagu Maa. Ta koosneb gaasidest, seetõttu pöörleb ta pind erineva kiirusega Päikese tuumas, kus temperatuur on umbes 15,7 miljonit Kelvinit, toimuvad termotuumareaktsioonid. Päikese magnetväli on väga tugev. See ülatub Pluutoni välja. Igas sekundis muudetakse tuumas 700,000,000
Maa kiirgusbilanss Konspekt 10. klassile Tarmo Vana VKG Jaanuar 2011 Kõik Maa atmosfääris toimuvad protsessid olenevad Päikeselt saadavast energiast. Päikeselt saabub energia kolme liiki kiirgusena: neutriinokiirgus korpuskulaarkiirgus (prootonid ja neutronid) elektromagnetkiirgus Neutriinokiirgus läbib Maa. Neutronid ja prootonid võtavad osa protsessidest atmosfääri ülakihtides. Maapinnani jõuavad ultraviolettkiirgus, valgus, soojus, raadiolained, madalsageduslained. Maa atmosfääris päikesekiirgus peegeldub, neeldub, hajub, vallandab keemilisi reaktsioone, lõhub molekule, lööb aatomitest välja elektrone. Atmosfääri välispinna igale ruutmeetrile langeb kiirgus keskmiselt 342 W/m2. Seda suurust nim solaarkonstandiks Peegeldumine Päikesekiirgus peegeldub õhust ja pilvedelt (27%) ning maapinnalt (4%). Peegeldunud kiirguse suhet pinnale langenud kiirgusesse nim albeedoks Tavalise taimkattega kaetud...
lõhnaga gaasi Kaitseb elusloodust ( sh ka inimest ) ultraviolettkiirguse eest Osoonikiht hõreneb Inimese kahjustav tegevus põhjustab osooniaukude teket: · Osooni lagundavate ainete tootmine ja kasutamine aerosoolipudelites, külmikutes, tulekustutites jm. · Tööstuse ja autode heitgaasid Miks esimesed osooniaugud tekkisid Antarktika kohale? · Maa pöörlemise tõttu on õhkkond ehk atmosfäär pooluste kohal hõredam kui ekvaatoril · Osooni on pooluste kohal vähem kui ekvaatori kohal Osooniauk Antarktika kohal on loomulik nähtus. Osoon tekib põhiliselt ekvaatori kohal olevas stratosfääris, seal on osooni teke intensiivsem kui selle lagunemine. Ekvaatorilt liigub osoonirikas õhk pooluste suunas, kus vastupidi on ülekaalus osooni molekule lõhkuvad protsessid. Osooni tungimist Antarktikasse takistavad aga ümber tolle maailmajao püsivalt puhuvad läänetuuled, mille põhjustajaks on Coriolisi efekt
Suurimal planeedil, Jupiteril, on vähemalt 16 kuud, kolm neist on suuremad kui meie Kuu. Üks neist, Io (Jupiteri ees, vasakul), on vulkaaniliselt aktiivne. Teine, Ganymedes, on kogu Päikesesüsteemi suurim kuu. Mõned Saturni kaaslased on väga väikesed ja tiirlevad tema rõngaste välimises osas. Andmed Kuu kohta Kaugus Maast Kahe täiskuu vaheline periood 384 401 km 29 päeva 12 tundi 43 minutit Läbimõõt ekvaatoril Raskusjõud pinnal 3477,8 km 1/6 Maa raskusjõust Tiirlemisperiood Heledus 27 päeva 7 tundi 43 minutit 1/425 000 Päikese heledusest
Üks neist, Io (Jupiteri ees, vasakul), on vulkaaniliselt aktiivne. Teine, Ganymedes, on kogu Päikesesüsteemi suurim kuu. Mõned Saturni kaaslased on väga väikesed ja tiirlevad tema rõngaste välimises osas. Andmed Kuu kohta Kahe täiskuu vaheline periood Kaugus Maast 29 päeva 12 tundi 43 minutit 384 401 km Raskusjõud pinnal Läbimõõt ekvaatoril 1/6 Maa raskusjõust 3477,8 km Heledus Tiirlemisperiood 1/425 000 Päikese heledusest 27 päeva 7 tundi 43 minutit Sirli Lomp MJ213
Nad koosnevad miljonitest pisikestest jäistest osakestest. Uraan Ka Uraanil on rõngad, kuid need on väga tuhmid ja Maalt raskesti jälgitavad. Ümber planeedi liigub 15 kuud. Uraani aasta on väga pikk - ühe tiiru tegemiseks ümber Päikese kulub 84 Maa aastat. See tähendab, et ta tiirleb ümber Päikese külili ning poolused ja ekvaator on pööratud Päikese poole vaheldumisi. Seetõttu on Uraani polaaraladel teatud perioodidel soojem kui ekvaatoril. Neptuun Neptuun on gaasilistest planeetidest kaugeim. Ta on Päikesest üle miljardi kilomeetri kaugemal kui Uraan ning teeb täistiiru ümber Päikese 165 aastaga. Praeguste teadmiste kohaselt on Neptuunil kaks kuud.
üheksandaks planeediks. 24. augustil 2006 otsustas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks. 7. Kaaslased puuduvad Merkuuril ja Veenusel. Kõige rohkem kaaslasi on Saturnil. 8. Merkuur on Päikesele kõige lähem planeet. Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km (38,252% Maa läbimõõdust). Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit. Mass on 3,303×1023 kg (18 korda väiksem (5,5271%) Maa massist). Raskusjõud ekvaatoril on 2,78 m/s² (2,57 korda väiksem kui Maa ekvaatoril). Väikese paokiiruse ja kõrge pinnatemperatuuri tõttu on atmosfäär äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga: seal leidub teravate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikke. Pinda katab tolm. Merkuuri pind on tervikuna väga vana. Laamtektoonika puudub. 9
planeedi ja nimetas Pluuto ümber kääbusplaneediks, mistõttu Neptuun oli taas Päikesesüsteemi viimane planeet. 6 Koostis ja ehitus Neptuuni mass 1,0243×1026 kg jääb Maa ja suurte hiidplaneetide masside väärtuste vahele. Neptuun on Maast 17 korda massiivsem, aga Jupiterist 19 korda väiksema massiga. Neptuuni pinna gravitatsioonist on suurem ainult Jupiteri pinna gravitatsioon. Neptuuni raadius ekvaatoril on 24 764 km, mis on ligi neli korda suurem kui Maa ekvaatori raadius. Eksoplaneetide otsimisel on Neptuuni nime kasutatud metonüümina, mis tähendab, et sarnase massiga planeete on tihtipeale kutsutud Neptuunideks, mis sarnaneb eri taevakehade Jupiteriks kutsumisele. 7 Neptuuni ja Maa suuruste võrdlus 8 Siseehitus Siseehituselt meenutab Neptuun Uraani
veeaurust küllastamata. Märgadibiaatiline gradient- selle all mõistetakse t langust 100m kohta küllastunud õhus. 5. kirjelda ja põhjenda õhutemperatuuri ööpäevast käiku parasvööndis. 6. millised on temperatuuri aperioodilised muutused? Mõõtmised näitavad, et sageli esineb teistsuguseid t käike, milles ilmneb korrapäratud häireid, mis ei kordu kindlate ajavahemike tagant- aperioodid. 7. võrdle õhutemperatuuri aastast käiku ekvaatoril, 45ndal laiuskraadil ja poolustel. Ekvaatoril kus domineerib merepind ja kiirgusbilanss muutub sesoonselt vähe on õhutemperatuuri aastane käik tugevasti tasandunud. Lõunapoolkeral aga, kus domineerib veepind on õhutemperatuuri aastane amplituud mitu korda väiksem. 8. millist nähtust mõistetakse öökülmana? Nimetatakse põllumajandus kultuuride kasvuperioodil temperatuuri langust õhus, maapinnal v taimestikus alla 0’C 9
ja sealsed tuuled puhuvad kiirusega keskmiselt 153 m/s (550 km/h). Põhjapooluse arktilise tsükloni ümber püsiv heksagonaalne muster on olnud mitmete spekulatsioonide sihtmärgiks. Suurem osa astronoome usuvad, et selle on põhjustanud atmosfääris seisulaine. Polügonaalseid kujundeid on katse korras suudetud korrata laboratooriumis vedelike diferentsiaalse rotatsiooni abil. Magnetosfäär Saturnil on lihtsa kujuga sümmeetriline dipoolne magnetväli. Magnetvälja tugevus ekvaatoril on 0,2 gaussi (20 µT), mis on hinnanguliselt 1/20 Jupiteri magnetväljast ja ühtlasi pisut nõrgem kui Maa magnetväli. Selle tulemusel on Saturni magnetosfäär ka palju väiksem kui Jupiteril, ulatudes vaid 1,1 miljoni km-ni. Tõenäoliselt on Saturni magnetväli genereeritud sarnaselt Jupiteri magnetväljaga vedelas metallilise vesiniku kihis toimuvate liikumistega (metallilise vesiniku dünamo). Saturni poolustel esineb virmalisi nii nagu ka Jupiteri poolustel.
mln aastat 9. Pinnakate, millest koosneb, vanus Pinnakate pealiskorra pindmine, pudedatest setetest koosnev osa (nt liiv, kruus) Vanus 65 mln aastat 10.Miks Eesti ei ole Devoni ajastust nooremaid settekivimeid? Eesti muutus maismaaks, settimine lõppes. 17. Relfeefi suurvormi kirjeldus Kõrgustik, lavamaa, madalik/tasandik, orundid/nõod, paekallas (Põhja Eestis ) 11. Eesti asendi muutumine Agu- ja ürgajal - ~50° .... Vanaajal - ekvaatoril Keskajal - ~30° N Uusajal - 58°-60° N 12.Mandrijäätekkelised pinnavormid, kirjeldus, levik Voor: Ida-Eesti Moreentasandik: Kesk-Eesti Oos e. vallseljak: Kesk-Eesti Küngas mõhn: Lõuna-Eesti ja Kagu-Eesti Sandur: Põhja-Eesti 13.Vooluveetekkelised pinnavormid, kirjeldus, levik Jõeorg, kaldavall, terass: üle-Eesti 14.Meretekkelised, kirjeldus, levik Rannabarrid: Põhja-Eesti Maasääred: nt. Saaremaa Rannavallid: nt. Osmussaare lõunarannik 15.Inimtekkelised pinnavormid, kirjeldus, levik
Hüppe stratosfäärist Felix Baumgartneril õnnestus kosmosest vabalangemises helikiirus(1235 km/h) ületada, saavutades maksimumkiiruseks 1342 km/h. Pöörlemisest aitas välja tulla atmosfääri madalamate kihtide suurem õhutakistus. Hüpe kestis umbes 10 minutit, millest vabalangemine kestis 4 minutit ja 22 sekundit. Troposfäär Troposfäär ulatub Maa pinnast 9 kilomeerini poolustel ning 17 kilomeetrini ekvaatoril. Ilmamuutuste tõttu võib see veidi veel varieeruda. Troposfääris kõrguse kasvuga temperatuur langeb. See on tingitud sellest, et peamiselt soojendab troposfääris olevat õhku maapind, seega maapinnale lähemal olev õhk on soojem kui kaugemal olev õhk. Virmalised Virmalised ehk põhjavalgus on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline
kosmoseaparaadilt SOHO. Atmosfäär Merkuuril puudub Merkuuri keskmine kaugus Päikesest: 57 919 000 km Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt Atmosfääri hõreduse tõttu (hõre atmosfäär ei talleta soojust) kõigub temperatuur suuresti. Mõõtmed Merkuur on Päikesesüsteemi kõige väiksem planeet. Mass on 3,303×1023 kg Raskusjõud Merkuuri ekvaatoril on 2,78 m/s² Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km Pöörlemine Merkuuri pöörlemisperiood on 58 Maa ööpäeva ja 15,5088 tundi Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti Merkuuri ööpäev ühest päikesetõusust teiseni kestab 176 Maa ööpäeva Kauges minevikus võis Merkuuri pöörlemine olla kiirem. Vaadeldavus Kauguse ja näiva suuruse poolest on Merkuur võrreldav Marsiga Merkuuri on võimalik vaadelda aastas kahel või kolmel perioodil
1 Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km (38,252% Maa läbimõõdust). Lapikus puudub. Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit. Mass on 3,303×1023 kg (18 korda väiksem (5,5271%) Maa massist). Mass mõõdeti kosmoseaparaadi Mariner 10 trajektoori häirituse järgi lähedastel möödumistel planeedist 1974 ja 1975. Raskusjõud Merkuuri ekvaatoril on 2,78 m/s² (2,57 korda väiksem kui Maa ekvaatoril). Et raskusjõud on palju suurem kui Kuul, siis väljapaisatud materjal jõuab 65%-ni sellest kaugusest mis Kuul. Raskuskiirendus on 3,71 m/s² (0,38 raskuskiirendusest Maal). Esimene kosmiline kiirus on 3,0 km/s Paokiirus (planeedi gravitatsiooniväljast lahkumiseks vajalik kiirus) on 4,25 km/s (0,38 paokiirusest Maal). Merkuuri pöörlemine Nagu näitasid kosmoseaparaadilt Mariner 10 edastatud fotod, on Merkuuri pöörlemisperiood
viimasega paralleelsete sirgetena. • Maailma põhijoonis on ristkülikuline.[6] Normaalaspekti puhul: • Moondevabaks jooneks on ekvaator (lõikesilindri puhul siiski sellest võrdsele kaugusele jäävad kaks paralleeli). • Paralleelid esitatakse ekvaatoriga paralleelsete ja sama pikkusega sirgetena. • Geograafilised poolused kujutatakse sirgjoontena, mille pikkus on sama kui ekvaatoril. • Meridiaanid on ühepikkused paralleelsed sirgjooned, mis ristuvad ekvaatoriga • Geograafiline võrk kujutatakse ristvõrguna, mille suunad vastavad kaardi peasuundadele; selle tõttu suurim ja vähim erimõõtkava ühtivad paralleelide omavahelises kauguses ja selle muutumises.[6] Silindriliste projektsioonide põikaspekti puhul kujutatakse ainult telgmeridiaan sirgena, ülejäänud
osakeste voolu (enamasti elektronid ja prootonid), mis on tuntud kui päikesetuul. Päikesetuul liigub läbi Päikesesüsteemi kiirusega umbes 450 km/sek. Päikesetuul ja palju kõrgema energia osakesed, mida heidetakse välja Päikese loidete poolt, võivad mõjutada raadiolainete ülekandumist Maal ja tekitavad Maa atmosfääri vastasmõju tulemusel imeilusaid virmalisi. Kogu Päikese aine on äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. Et Päike ei ole tahkis, siis pöörleb ta ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel. Et Päikese pöörlemine on eri laiuskraadidel erinev, siis tema magnetvälja jõujooned põimuvad, nii et magnetvälja silmused purskuvad Päikese pinnalt välja, tekitades laike ehk "päikeseplekke" ja protuberantse. Päikese laigud on tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast üle 1000 K madalam. Järelikult peab seal energiavoog Päikese pinnale olema takistatud. Et laikude
soojusena vähem. Maapinna soojenemine, ärekõrb. Neg kiirgusb-annab soojuskiirgust rohkem ära. Kiirgusen saab juurde vähe. Maapinna jaht, jätumine Tuule teke-õhurõu territoriaalne erinevus. Õhu paneb liikuma gradientjõud. Tuule suunda mõjutavateks coriolisi jõud ( inertsjõud, mis tekib maa pöörlemise tõttu ümber oma telje. Kõik kehad kalduvad otsesihist kõrvale. Põhjap parem, lõunap vasak. Tugevaim c.jõud poolustel ja puudub ekvaatoril ) , aluspinna hõõrdejõud maapinna kohal tuule kiirus väheneb ja tuule suund muutub. Globaalne õhuringlus-õhu seaduspäane liikumine, millega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest pk teise. Aastaaegade vaheldumine, maismaa ja mere ebaühtlane jaotumine, suured mäeahelikud, maakera pöörlemine. Mussoonid tuuled, mida põhjustab nii mandrite kui ka ookeanide erinev soojenemine ja jahtumine, puhuvad suvel ja talvel vastupidistest ilmakaartest. Ainult Aasias. Talvel maismaal K
Kasuta atlast. Märgi joonise vabale poolele , millised tuuled nendes piirkondades esinevad ning kui pikk on päev ja öö näidatud laiustel. Selgita, kuidas mõjutab geograafiline laius kliimat. 11.Aastased temperatuurikõikumised on kõige suuremad A. mandrite sisealadel B. rannikuäärsetel aladel C. polaaraladel D. ekvaatoril · Maismaa soojeneb kiiremini kui meri Tõene/väär · Ookean soojeneb kiiremini ja jahtub rutem kui maismaa Tõene/väär 12. Ookean soojeneb ja jahtub ka aeglasemalt kui maismaa, sest: A. Ookeanis vesi pidevalt liigub ja seguneb B. Vee soojusmahtuvus on suurem C. Suurem aurustumine ookeani pinnalt D. Kõik eelnevad 13. Tähista kaardil 4 sooja ja 4 külma hoovust. Tähista ekvaator ja 0 meridiaan.
lõunapoolkeral. Miks? Maismaa ja mere ebaühtlane jaotus erinevatel poolkeradel ja polaaralade temperatuuri suur erinevus (Antarktikas 1015 kraadi külmem kui Arktikas) SOOLSUS Merevee mineraalses koostises on enam kloriiderohkem NaCl (78%) , sulfaate, ja karbonaate (kaltsiumkarbonaat) Keskmine soolsus 35 promilli Lähistroopilistel ja troopilistel aladel on auramine suurem ja ka soolsus suurem Keskmisest madalam soolsus ekvaatoril (sajab palju, auramine väike) Põhjapoolkera parasvöötmes ja arktilistel laiustel on soolsus väike (34 promilli) veerohkete jõgede ja liustike sulavete mõjul SOOLSUS Vertikaalselt avalduvad soolsuse erinevused selgelt 200 m paksuses pinnakihis Sügavuse suurenedes soolsus ühtlustub ja umbes 2 km sügavusest alates on soolsus püsivalt vahemikus 34,635 promilli Nendel laiustel kus pinnakihi soolsus on keskmisest suuremsoolsus põhjas väheneb ja
aastal). Uraani on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 24. jaanuaril 1986. aastal. Suurem osa planeetidest pöörlevad telgedel, mis on peaaegu risti ekliptika tasapinnaga, aga Uraan telg on peaaegu paralleelne ekliptikaga. Voyager 2 möödumise ajal näitas Uraani lõunapoolus peaaegu täpselt vastu Päikest. Sellest tuleneb veider fakt, et Uraani polaaralad võtavad vastu rohkem energiat Päikeselt kui tema ekvatorjaalsed regioonid. Planeet on sellele vaatamata kuumem ekvaatoril kui poolustel. Selle aluseks olev mehhanism on tundmata. Uraan koosneb põhiliselt kivimist ja erinevatest jäädest, ainult umbes 15% vesinikust ja vähesest heeliumist (vastandina Jupiterile ja Saturnile, kus on peamiselt vesinik). Uraan (ja Neptuun) on paljuski sarnased Jupiteri ja Saturni tuumale ilma massiivse vedela metallilise vesiniku katteta. Näib et planeedil ei ole kivist tuuma nagu Jupiteril ja Saturnil ning, et tema materjal on rohkem või vähem ühtlaselt jaotunud
sajandil magnetilise lõunapooluse keskmine liikumiskiirus olnud 11 km aastas. Seejuures on 1970. aastatest alates kiirus kasvanud 40 km-ni aastas. Sajand tagasi asus magnetiline lõunapoolus 1900 km kaugusel geograafilisest põhjapoolusest. 2005.a oli see kaugus vaid 800 km (nurkkaugus 7,30 ). Aeglaselt muutub ka Maa magnetvälja magnetilise induktsiooni suurus. See on viimase pooleteise sajandiga nõrgenenud ≈10 %. Maa magnetvälja magnetiline induktsioon on magnetilisel ekvaatoril suunatud horisontaalselt, magnetilistel poolustel vertikaalselt. Maa teistes punktides on magnetiline induktsioon suunatud mingi nurga all vertikaali suhtes, st omab nii horisontaal- kui ka vertikaalkomponenti. Maa magnetilise induktsiooni horisontaalkomponendi suunda nimetatakse magnetilise meridiaani suunaks. Nurka Maa magnetilise induktsiooni suuna ja horisontaaltasapinna vahel nimetatakse inklinatsiooninurgaks (joonis 8.1 nurk β ),
peavad võrduma nurkadega looduses. See lihtsustab looduses mõõdetud peilingute ja nurkade kandmist kaardile. Kaldajoonte ja saarte konfiguratsioon kaardil vastab nende konfiguratsioonile looduses. See teeb laeva asukoha äratundmise hõlpsamaks. Merkaatori projektsioon 2 Nime on saanud Hollandi kartograaf Gerhard Kremeri (Mercator) järgi , kes kohandas silindrilise projektsiooni meresõidukõlblikuks 1569. Aastal. Maakera puutb silindri sisepinnaga kokku ekvaatoril Vaatepunkt ühtib Maa keskpunktiga Meridiaanid on projekteeritud silindri sisepinnale ja õgvendatud paralleelseteks sirgeteks. Merkaatori projektsioon 3 Meridiaanide õgvendamisel venivad paralleelid välja võrdselt sec ja saavad ekvaatoriga ühepikkuseks. Mida lähemal poolusele , seda pikem on venitus. Paralleelide venitus viib tasakaalust välja projektsiooni võrdnurksuse ja ümar saar muutub ellipsiks.
elektrivõrkude häired ning väsimus.(3) Mõned loomad, nende hulgas ka mesilased, kilpkonnad ja linnud, kasutavad Maa magnetvälja navigeerimisel. Maa magnetvälja suund Magnetil, nii nagu ka Maal, on poolused. Kuid goegoraaflisele põhjapoolusele vastab magnetiline lõunapoolus. Maa magnetväli on pooluste läheduses magneti pinnaga peaaegu risti, siis tekib Maa magnetvälja ja horisontaaltasandi vahel nurk, mida nimetatakse inklinatsiooniks. Vaid ekvaatoril on Maa magnetväli horisontaalne ja inklinatsioon null. Põhjapoolkera piirkondades on Maa magnetväli suunatud poolviltu Maa sisse. Lõunapoolkeral on aga Maa magnetvälja jõujooned suunatud eelistatult ülespoole, kuna nad väljuvad Maa magnetiliselt põhjapooluselt geograafilise lõunapooluse läheduses. Seega on Maa magnetväli suunatud geograafilises mõttes lõunast põhja. Kuna maa geograafiline põhjapoolus ja magnetiline lõunapoolus ei
pinnal. · Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. · Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s · Teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s Kuu pind · Kaetud regoliidiga · Regoliidi paksus ulatub mõnest meetrist noortel meredel kuni mitmekümne meetrini kõige vanemates mandri piirkondades. · Astronautide poolt Kuu pinnale jäetud erakordselt selged jalajäljed säilivad seal miljoneid aastaid. · Temperatuur ebaühtlane · Keskpäeval tõuseb ekvaatoril temperatuur 110°C, öösel enne Päikese tõusu langeb aga 180°C. · Tumedad laigudmered · Heledad aladmandrid Kuu siseehitus · Seesmiliselt on Kuu väga vaikne, sest seal pole ei tuult, laineid, vulkanismi ega laamade liikumist. · Kuu koor on paksem kui Maa koor, ulatudes 70 kilomeetrist nähtaval poolel 150 kilomeetrini tagaküljel · Koore all on mantel, mis moodustab Kuust suurima osa. · Kuul on poolvedel tuum · Tuuma raadiuseks loetaks ligi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
