See on kuum gaas,mis on tõusnud Päikese seest pinnale. Päikese pind koosnebki graanulitest. 5.Milline on Päikese atmosfäär? Võib jagada kaheks kihiks: 1) kromosfäär, milles temperatuur langeb. Seal tekivad päikeseloited (tugevad gaasipursked) 2) Päikese kroon ebakorrapärase kujuga hõre vesinik, mille läbimõõt on kaks korda suurem, kui Päikese enda läbimõõt ja mida näeb ainult täieliku päikesevarjutuse ajal. 6.Kuidas Päike pöörleb? Pöörlemisperiood ekvaatori lähedal on 25 ööpäeva, pooluste lähedal umbes 10 päeva pikem (35 ööpäeva). Päike pöörleb erinevatel laiuskraadidel erineva kiirusega. 7.Kust saab päike energiat? Päikese tuumas, umbes 10 000 000°C juures toimus kahe deuteeriumi ühinemine heeliumiks, mille juures vabaneb väga palju energiat. 8.Kuidas jõuab Päikese sisemuses tekkiv energia meieni? 1) kiirgusena läbikiirgustsooni 2) konvektsioonina läbi konvektsioonivööndi 9. Mida nim päikeselaiguks? Piirkonnad, kus temp
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Tarmo Tuuling TROOPILINE KLIIMAVÖÖDE Referaat Juhendaja: Tarmo Oidekivi Pärnu 2013 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. TROOPILINE KLIIMAVÖÖDE 4 1.1. Troopiline mandriline kliimavööde 5 1.2. Troopiline ookeaniline kliimavööde 5 2. TAIMESTIK 7 3. LOMMASTIK 8 4. MULLASTIK 9 KOKKUVÕTE 10 KASUTATUD KIRJANDUST 11 SISSEJUHATUS Kliimavöötmed on kliima liigituse suurimad üksused. Kliimavöötmed asetsevad vööna ümber Maa paralleelselt ekvaatoriga. Maakera on eristunud kliimavöötmeteks tänu Päikese ja Maa asendile üksteise suhtes. Päikesekiirgus langeb Maa eri piirkondadesse erineva nurga all ja soojendab nii neid erinevalt. Sellest ongi tingitult Maa eristumine erinevateks kliimavöötmeteks. Uurimustöö eesmärk on väljaselgitada Troopilise ...
enne pulmi, et printsess Diana. Peaaegu kogu keha kuningas Harold oli tätoveeringud stseene sõjaväe lahingud [volituses 88 päeva]. JeanBaptiste Jules Bernadotte, marssal Prantsusmaa ja Rootsi kuningas suri 8. märts 1844. Valmistudes Balsameerimis tema käe tätoveeritud avastas silt prantsuse keeles: "Surm kuningas!". John F. Kennedy tõi oma tätoveering ainult survel tema abikaasa. Tal oli tätoveering õlal on kilpkonn, mis tähendab, et omanik ületas ekvaatori [volituses 88 päeva]. Tätoveerimine oli Albert Einstein, Nikolai II ja Stalini [volituses 88 päeva]. Teravmeelne tattoo teha Vietnami sõja ajal, Ameerika Asevelvollinen kaks roppu sõna äärel oma parema käe. Tattoo nähtav ainult siis, kui ta tervitas armee nii ta ei võtnud [volituses 88 päeva]. Kõige "tätoveeritud" inimene maailmas Lucky Diamond Rich, tema keha üleni kaetud tätoveeringutega, sealhulgas lobes ja kõrvad, nahk sõrmede vahel, silmalaud ja eesnahk.
Kohvipuu nõuab keskmist temperatuuri 19-25 kraadi Celsiust, seega on kohvipuu troopiline taim. Pole juhus, et kohv ja inimene edenevad hästi samal temperatuuril, meie algkodu on sama Aafrika. On võimalik, et Eeva ja tema kaaslased (2,5 miljonit aastat tagasi) mugisid enda rõõmuks kohviube. Kohvipuu ei kannata külma, kuid ei sure juhusliku külma öö tõttu. See vajab palju vett, nõudes aastaseks sajuhulgaks 1500 millimeetrit. Kohviistandused asetsevad 300-2000 m kõrgusel ekvaatori ümbruses. Kohvi saab koristada alates puu 5. eluaastast mitu korda aasta jooksul. 25. eluaastast alates muutub puu vanaks, kuid võib eksisteerida kui elujõuline vanur. Kohvi kasvatuspiirkonnad Kohvi kasvatamise piirkonnad on Aafrika ja Araabia poolsaar, Ladina Ameerika ja Kariibi mere poolsaar ja India ookeani piirkond. Kohvi liigid Coffea Arabica- Arabica kohv Coffea Arabicat kirjeldas esimesena Linnnaeus 1753. Tuntumad variatsioonid on Typica ja
Referaat " Euroopa loomastik" Koostaja: Katarina Kiiver 9.klass 2009 Sinimäe Põhikool Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Euroopa loomastiku päritolu 3. Loomastikugeograafia piirkondade kaupa a. Atlandi ookean b. Tundra c. Metsad d. Mägipiirkonnad e. Vahemere piirkond 4. Selgrootud 5. Putukad 6. Roomajad 7. Linnud 8. Imetajad 9. Inimtegevus ja kaitse 10. Kasutatud allikad: Sissejuhatus Euroopa loomastik koosneb kõikidest loomadest, kes elavad Euroopas ja seda ümbritsevate saarte peal. Kuna Euroopa ja Aasia piir ei ole väga täpselt määratav, pole ka mõistet "Euroopa loomastik" võimalik täpselt mõista. Kuna Euroopa asub parasvöötme piirkonnas (ekvaatorist põhja pool), ei ole siinne loomastik nii liigirikas nagu soojemates piirkondades, kuid siiski üsna m...
Ekvatoriaalne mE Ekvaatori lähedases Kuum ja niiske Iga päev sajab paduvihma,
See on kuum gaas,mis on tõusnud Päikese seest pinnale. Päikese pind koosnebki graanulitest. 5.Milline on Päikese atmosfäär? Võib jagada kaheks kihiks: 1) kromosfäär, milles temperatuur langeb. Seal tekivad päikeseloited (tugevad gaasipursked) 2) Päikese kroon ebakorrapärase kujuga hõre vesinik, mille läbimõõt on kaks korda suurem, kui Päikese enda läbimõõt ja mida näeb ainult täieliku päikesevarjutuse ajal. 6.Kuidas Päike pöörleb? Pöörlemisperiood ekvaatori lähedal on 25 ööpäeva, pooluste lähedal umbes 10 päeva pikem (35 ööpäeva). Päike pöörleb erinevatel laiuskraadidel erineva kiirusega. 7.Kust saab päike energiat? Päikese tuumas, umbes 10 000 000°C juures toimus kahe deuteeriumi ühinemine heeliumiks, mille juures vabaneb väga palju energiat. 8.Kuidas jõuab Päikese sisemuses tekkiv energia meieni? 1) kiirgusena läbikiirgustsooni 2) konvektsioonina läbi konvektsioonivööndi 9. Mida nim päikeselaiguks? Piirkonnad, kus temp
Marsil on 2 kaaslast. Phobos teeb ööpäeva jooksul 3 tiiru ümber planeedi ja Deimos ööpäeva jooksul 1 tiiru ümber planeedi. 17.Mille poolest erineb Jupiter Maa rühma planeetidest? Võrreldes Maa tüüpi planeetidega on Jupiter gaasiline, mõõtmetelt väga suur, tähe koostisega, asub päikesest kaugemal, tal on palju kaaslasi ja ta omab rõngaste süsteemi. 18.Kuidas Jupiter pöörleb? Pöörleb kiiresti, kuid periood sõltub geograafilisest laiusest see tähendab pooluste ja ekvaatori kohal olevad kihid liiguvad erineva kiirusega. 19.Iseloomustage Jupiteri nelja suuremat kaaslast . Kust on andmed pärit? Io- kõige lähemal Jupiterile, palju vulkaane Europa-sile ja detailivaene pind, kaetud jääkihiga Canymedes-suurim kuu Päikesesüsteemis, tal on veevulkaanid Calisto-pinnal esinevad matrjoska tüüpi kaatrid Andmed on pärit Voyageri kosmosejaamast. 20.Millest koosneb Jupiteri astmosfäär? Seal on 86% vesiniku, ülejäänu on põhiliselt helium. Teisi keemilisi
2) maagaas 4p. Nafta Maagaas Lõuna-Hiina meri Pärsia laht Mehhiko laht Lõuna-Hiina meri Pärsia laht Mehhiko laht Põhjamere all Põhjamere all 4. Millised Maa piirkonnad saavad 1) kõige rohkem sademeid, miks 2p. üle 3000 mm/aastas: ekvaatori ümbrus - sajab iga päev; õhuniiskust palju Bengali lahe Põhja- ja Idarannik - mussoontuuled; pool aastat sajab; paduvihm 2) kõige vähem sademeid, miks 2p. Alla 100 mm/aastas: pöörijoonte piirkond – laskuvad õhuvoolud; kõrgrõhuala; palju päikesekiirgust Mandrite sisealad – sademed ei jõua keskosani, langevad ennem maha 5
Hiljem vabastas Jupiter vennad ning võitis sõja titaanide, Saturnuse ihukaitsjate vastu. Ja nüüd liigubki Saturn taevas teistest kaugemal ja aeglaselt, näidates niimoodi oma kibestumist. Titan on Saturni kõige suurem kuu. Päikesesüsteemis ületab teda vaid Jupiteri suurim kuu -Ganymedes. Titan on suurem kui Merkuur ja 1,9 korda raskem kui meie Kuu. Titanil on tihe atmosfäär ja ta on kaetud läbipaistmatu pilvekihiga. Kuu keskmiseks pinnatemperatuuriks ekvaatori läheduses on mõõdetud -180°C, õhurõhk Titani pinnal on 1,6 atmosfääri. Atmosfääri põhikomponent on lämmastik. Peale Maa on Titan teadaolevalt ainus keha Päikesesüsteemis, mille pinda katavad talvel külmuvad ja suvel sulavad ookeanid. Tihti sajab vihma ja lund, ainult vee osa täidab Titanil metaan. Suuruselt järgmine kuu on Rhea, millest "Voyager-1" möödus ainult 72000 kilomeetri kauguselt ning pildistas selle pinnal kuni poolteisekilomeetrilisi objekte
*Cordisi jõud- jõud,mis tekib maakera pöörlemise tõttu ja selle mõjul kalduvad kõik liikuvad kehad põhjapoolkeral otse suunaga võrreldes paremale ja lõunapoolkeral vasakule. *gradientjõud- selle põhjustajaks on õhurõhkude erinevus ja see paneb õhu liikuma *Mida suurem on õhurõhkude erinevus naaberalade vahel(gradientjõud), seda suurem on tuul. *hõõrdejõud-ei avalda mõju troposfääri üleval, kuid maapinnal avaldab Tuuled *passaadid-püsivad tuuled,mis puhuvad 30.laiustelt ekvaatori poole(kogu-aeg, sest ekv madalrõhuala, 30.l aga kõrgrõhuala). Põhjapoolkeral kirdepassaadid, lõunapoolkeral edelapassaadid(ei ole tugevad tuuled). *lääne-ja edelatuuled-30. ja 60. laiuste vahel puhuvad *idakaartetuuled-poolustelt 60.laiuste poole kirde-, ida-ja kagutuuled *mussoonid-püsivad tuuled,mis tekivad mandri ja ookeani vahel ja mis on põhjustatud ookeani ja mandri erinevast soojenemisest ja jahtumisest. Mussoonid on alati paaris. Suve- ja talvemussoon
käigus toodetud energia hoiab Päikese säravana. Päikese kroon. Täieliku päikesevarjutuse ajal liigub Kuu Päikese helenduva pinna ette ning varjab selle meie eest. Ainult sel ajal same me näha Päikese pärlvalget välisatmosfääri, mida nimetatakse krooniks. Päikesevärin: Päikeseloiteks kutsutav võimas plahvatus saadab piki Päikese pinda lööklaine laiali niisamuti, nagu seda teeb maapealne maavärin.Seetõttu nimetatakse seda nähtust päikesevärinaks. Fotosfääris, ekvaatori lähedastel aladel, esinevad päikeselaigud ehk-plekid- madalama temperatuuri tõttu tumedamana paistvad alad. Laigud on muutlikud: väiksemad, umbes tuhandekilomeetrise läbimõõduga laigud püsivad vaid mõne tunni või päeva, suuremate läbimõõdud võivad ulatuda üle paarikümne tuhande kilomeetri ka ja kestus mõnekümne päeva. Tugevasti magnetiseeritud päikeselaigud on kohad, kust saab alguse Päikese aktiivsuseks nimetatav nähtuste kompleks.
ookeanile kui ka Aafrika rannikule. Rahvastel olid pikaajalised meresõidukogemused, oskasid ära kasutada geograafilisi teadmisi, tähtis oli toetav, tugev ja stabiilne riigivõim. Selleks, et Indiasse meritsi jõuda, piisas teadmisest, et maakera on ümmargune. Lähtuti Ptolemaiose arvutustest maakera ümbermõõt 28 000 km. Ei osatud aga arvada, et Euroopa ja Aasia vahele jääb mingi manner (Ameerika). Meresõitjaid heidutasid ka mitmed legendid,nt. Ekvaatori kohal läheb vesi keema, kokkupuuted musta nahavärvi inimestega tekitab kartust, et päike võib ekvaatori läheduses ka eurooplased süsimustaks põletada. Tänu nendele eelarvamustele oli raske vabatahtlikke leida ning meeskonnaliikmed olid sageli sunnitöölised. Maadeavastuste I etapp oli seotud Aafrika lääneranniku tundmaõppimisega. Portugali printsi Henrique Meresõitja(1394-1460) eestvõttel asuti otsima mereteed idamaadesse
isohüpside (samakõrgusjoonte) abil kujutatud maapinnareljeefi geograafilisel kaardil · Baarilist moodustist atmosfääris, mille keskmes on õhurõhk kõige kõrgem, nim kõrgrõhkkonnaks (antitsüklon)- tähistatuna K, H (high, hoch) ja keerist keskmes madalaima õhurõhuga madalrõhkkonnaks (tsüklon)- tähistatuna M, L (low), T (tief) Atmosfääri üldine tsirkulatsioon e. globaalne õhuringlus · Lihtsaim teoreetiline skeem- ekvaatori lähistel soojenenud õhk tõuseb ja voolab pooluste suunas, jahe õhk liigub pooluste poolt otse ekvaatori poole · Aga arvestada tuleb- 1.C, R muudavad õhu liikumise suunda 2. Laialdaste mere ja maismaa alade erinev soojenemine ja jahtumine?mõjutab kõrg- ja madalrõhkkondade paiknemist?õhu liikumist 3.Kõrged mäestikud-takistavad maapinnalähedaste õhumasside liikumist
hoovuste süsteemi muutuses Udu Õhuniiskus 100% Sademed atmosfäärist maapinnale langev vedel või tahke vesi Madalpilved kuni 2km kõrgusel (kihtpilved, kihtsajupilved, kihtrünkpilved) Keskmispilvede rühm 2-6km kõrgusel (kõrgkihtpilved, kõrgrünkpilved) Kõrgpilvede rühm 6-12km kõrgusel ( kiudpilved, kiudrünkpilved,kiudkihtpilved) Vertikaalarenguga pilved 0.5-12km kõrgusel (rünkpilved, rünksajupilved) 30. laiuskraadidelt ekvaatori suunas puhuvad püsivad tugevad tuuled. Fassaattuuled Tuul õhu horisontaalne liikumine. Tuult iseloomustavad kaks tuule elementi: tuule suund ja tuule kiirus Atmosfääri front kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi vahel Nt külm ja soe, kuiv ja niiske Külm front külm õhk liigub sooja õhuga alale Soe front soe õhk liigub külma õhuga alale Tsüklon madalrõhuala on ümbritsevast keskkonnast madalama õhurõhu ala.
ainumõeldavasse. http://www.aai.ee/~urmas/ast/univ.html XVII PÄIKESESÜSTEEMI KUJUNEMINE 1. Millest tekkisid planeedid? 1) gaasi-tolmu pilv kerib ennas kokku ja pöörleb; põhiliseks gaasiks selles on vesinik 2) pilve keskele tekib tihend, mida võib nimetada prototäheks (vesinik koguneb keskele) ehk tähe- eelne seisund. Gravitatsiooni tõttu surub see ennast kokku. 3) Täht süttib ja puhub pilve pooluste suunas laiali (tekkis Päike), jäänused jäid tiirlema ekvaatori tasandi kohale 4) Ketas lagunes kolmeks rõngaks. Kõige raskem aine ,,kivi`` (raskemad molekulid) jääb tiirlema Päikese lähedale, teine ,,jää`` (hapnik, N, H,...) jääb tiirlema kaugemale. Kolmas ,,gaas`` (kõige kergemad molekulid) jääb servaaladele 5) Tekivad ainetihendid ehk planeetide alged, mis lõpuks koonduvad planeetideks. 2. Kuidas seletatakse kaht tüüpi planeetide teket?
Õhu liikumise põhjus – maapinna ebaühtlane soojenemine - Et ühtlustada Maa soojusbilanssi, Coriolisi jõud. transporditakse soojust ekvaatorilt pooluste Sõltub Maa pöörlemisest, laiusest ja poole ja külma õhku poolustelt ekvaatori objekti kiirusest. suunas Liikuvad kehad kalduvad põhjapoolkeral paremale, lõunapoolkeral vasakule 1-ja 3-rakuline tsirkulatsioon. Gradientjõud, mida põhjustab temperatuuri Geostroofiline tuul. ja selle kaudu päikesekiirguse ebaühtlane puhub piirkihist kõrgemal, sirgjooneliselt jaotus, Mandrite ja ookeanide ebaühtlane
Atmosfäär ehitus on järgmine: atmossfäär, litosfäär ja hüdrosfäär nende ühine ala moodustab biosfääri Troposfääris kõrguse kasvades temperatuur väheneb, stratosfääris tõuseb, mesosfääris langeb ning termosfääris tõuseb 11. Osooni kiht ja selle mõõtmine Osoonikihi paksust mõõdetakse Dobsoni ühikutes. Dobsoni ühik vastav kokkusurutud osoonikihi paksusele(1mm) merepinna tasemele normaalrõhule (1atm). Osoon tekib ekvaatori kohal stratosfääris ja laguneb pooluste kohal 12. Atmosfääri koostise antropogeensed muutused ja tagajärjed Süsihappegaasi konsentratsioon on tõusnud, sealhulgas ka dilämmastiku ja metaani ning need põhjustavad kasvuhooneefekti (kliimasoojenemine) 13. Hüdrosfäär ja vee jaotumine Maal Maailmameri omab 97,2% kogu veest, mandrijää ja liustikud 2,15%, põhjavett 0,62% ja sisemered,järved ülejäänud. Maailmamere põhilisteks sooladeks on
Inimesed pidasid kaua maad ketta kujuliseks ja alles nüüd 2000 aastat tagasi hakkasid kreeka õpetlased selles kahtlema. Nad panid tähele et olenevata omavahelisest asendist jätab Maa kuuvarjutuse korral Kuule alati kumera varjutuse. See tähendas seda aga et ükskõik millisest asendist saab asi jätta kerakujulise varju ainult sellel juhul kui ta ise on kera kujuline. Kuid tänapäeval teatakse et Maa pole täpselt kera kujuline. Ekvaatori kohalt on natuke kummis ja poolustelt lamedam. Põhjus tuleb Maa pöörlemisest , mis tõukab eelkõige ekvaatoripirkonda väljapoole. Kuidas aga tekkis universium, kus Maa paikneb, millel me elame? 1.2 Universiumi teke Kuigi pole Universiumi teke veel lõpuni selge on alust arvata, et see tekkis Suurest Paugust (ingl. K. Big Bang). Sellest Suurest Paugust tekkis ülituline (nii tuline et me seda ette ei kujuta) ja ülikiiresti paisuv tulekera. Sellest moodustusid sekundi murdosa jooksul
17 kõige varem avastatud Saturni kuud, on saanud oma nime Kreeka mütoloogiliste tegelaste auks, välja arvatud rooma jumala nime kandev Janus. Praeguseks on ametlikult nimi pandud 54-le Saturni kuule. Titan on Saturni kõige suurem kuu. Päikesesüsteemis ületab teda vaid Jupiteri suurim kuu -Ganymedes. Titan on suurem kui Merkuur ja 1,9 korda raskem kui meie Kuu. Titanil on tihe atmosfäär ja ta on kaetud läbipaistmatu pilvekihiga. Kuu keskmiseks pinnatemperatuuriks ekvaatori läheduses on mõõdetud -180°C. Atmosfääri põhikomponent on lämmastik. Peale Maa on Titan teadaolevalt ainus keha Päikesesüsteemis, mille pinda katavad talvel külmuvad ja suvel sulavad ookeanid. Tihti sajab vihma ja lund, ainult vee osa täidab Titanil metaan. Suuruselt teise kuu, Rhea, pind sarnaneb meie Kuuga, see on kõige tihedamalt kraatreid täis pikitud keha terves Päikesesüsteemis. Iapetus on huvitav kahepalgeline kuu. Selle liikumise poole suunatud külg on kümme korda
lumega, millega on segatud metaani, etaani ning süsinik-monooksiidi lumi või jää. Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks. 24. augustil 2006 otsustas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks. 7. Kaaslased puuduvad Merkuuril ja Veenusel. Kõige rohkem kaaslasi on Saturnil. 8. Merkuur on Päikesele kõige lähem planeet. Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km (38,252% Maa läbimõõdust). Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit. Mass on 3,303×1023 kg (18 korda väiksem (5,5271%) Maa massist). Raskusjõud ekvaatoril on 2,78 m/s² (2,57 korda väiksem kui Maa ekvaatoril). Väikese paokiiruse ja kõrge pinnatemperatuuri tõttu on atmosfäär äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Merkuuri pind sarnaneb Kuu
Salme Põhikool Uraan Referaat Karl Juhandi 9. klass Juhendajad: Katre Halliko Ivi Saar Tehumardi 2012 Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet. Uraan kuulub hiidplaneetide hulka. Tema raadius on Päikesesüsteemi planeetide seas kolmandal ning mass neljandal kohal. Kuigi planeet on põhimõtteliselt nähtav ka palja silmaga, ei märganud seda vana-aja vaatlejad hägususe ning aeglase tiirlemise tõttu. Uraani tiir ümber päikese kestab veidi üle 84 maa-aasta. Planeet koosneb suures osas veest ja jääst. Uraanil on 13 õhukest tumedat rõngast. Ta pöörleb küljel nagu külili kukkunud vurr. Põhjuseks on vahest kauges minevikus saadud ülitugev löök. Uraanil on 27 kaaslast. Avastamine Saturn on inimkonnale iidsetest aegadest teadaolevatest planeetidest kaugeim. Järgmised kolm planeeti on paljale silmale nähtamatud, nad ...
Et Päikese pöörlemine on eri laiuskraadidel erinev, siis tema magnetvälja jõujooned põimuvad, nii et magnetvälja silmused purskuvad Päikese pinnalt välja, tekitades laike ehk "päikeseplekke" Merkuur Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km (38,252% Maa läbimõõdust). Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit. Merkuur on kollast või tumehalli värvi. Kaaslasi tal pole. raadius: 2420 km (0, 38 Maa raadiust); mass: 3, 3* 1020 t (0, 055 Maa massi); keskmine tihedus: 5, 44 g/ cm3 (0, 96 Maa tihedust); raskuskiirendus: 3, 6 m/ s2 (0, 37 Maa raskuskiirendust); paokiirus: 4, 2 km/s (0, 38 Maa paokiirust) (2) Veenus Veenus on teine planeet Päikesest ja suuruselt kuues meie Päikesesüsteemis
Kosmilised kiired ja kiirendid Kosmilised kiired on peamiselt teadmata kosmilise päritoluga ja väga kõrge energiaga prootonid, mis jõuavad meie atmosfääri üsna muutumatus koguses. On siiski teada, et mõned madalama energiaga prootonid saabuvad päikeselt ja eralduvad pursetena päikese loidete käigus. Prootonid on laetud osakesed, seetõttu satuvad nad atmosfääri sisenedes Maa magnetvälja pooluste piirkonda satub neid rohkem kui ekvaatori alale, nii et doosikiirus suureneb laiuskraadi suurenedes. Atmosfääri tungides algatavad kosmilised kiired keerulisi reaktsioone ja neelduvad järk-järgult, nii et doosikiirus kahaneb kõrguse vähenedes. Kosmilised kiired on segu paljudest erinevat tüüpi kiirgustest, sisaldades prootoneid, alfaosakesi, elektrone ja teisi erinevaid haruldasi (kõrge energiaga) osakesi. Kiirendites kiirendatakse elektriliselt laetud osakesi (elektrone ja prootoneid), vahel ka nende antiosakesi
liigub põhjast lõunasse niiske õhk, hõlmab selle koha pooluse poolt saabuv kuiv troopiline õhk. Olenevalt piirkonnast võib vihmase ja kuiva perioodi pikkus üsna tugevasti erineda. Ekvaatorile lähedasemad alad on tavaliselt vihmasemad ning mida enam pöörijoonte poole, seda kuivemaks muutub. Savannivööndist pooluste poole liikudes jääb sademete hulk üha vähesemaks ning sellega seoses kaovad ka puud. Savann läheb järk- järgult üle poolkõrbeks ja kõrbeks. Liikudes ekvaatori poole, kus aastane sademetehulk on suurem, muutub savann järjest puuderikkamaks, minnes lõpuks üle vihmametsaks. Siseveed Savannivööndis leiduvate jõgede ja järvede veereziim on samuti tihedalt seotud kuiva ja vihmase perioodi vaheldumisega. Põua ajal kuivavad paljud jõed ja väiksemad järved sootuks. Suurte vihmasadude saabumisega tõusevad nad aga kergesti üle kallaste ning põhjustavad üleujutusi. Põuaperiood on suur katsumus siinsetele loomadele, kelle
passaattuulte vööndis. Kuna selles piirkonnas valitsevad laskuvad õhuvoolud, siis pilvi ei teki ja sademaid pole.Eestis võib tekkida erandjuhul suvel. Troopiline kontinentaalne õhk:palav ja äärmiselt kuiv. Ta kujuneb troopiliste kõrbete, nt Sahara kohal. Valdavad laskuvad õhuvoolud ei lase pilvedel tekkida , mistõttu on taevad pilvitu. Selle tagajärjel on õhutemperatuuri ööpäevane kõikumine suur. Eestisse peaaegu ei jõua. Ekvatoriaalne õhk : kuum ja niiske. Ta on kujunenud ekvaatori lähedases madalrõhuvööndis nii ookeanide kui ka mandrite kohal. Seal esinevad võimsad tõusvad õhuvoolud, iga päev sajab paduvihma ja maapind on püsivat niiske. Sajab rohkem kui jõuab aurata. Sellist õhku ei jõua Eestisse. Antarktiline õhk: on iseäranis külm ja kuiv, sest on kujunenud mandrit katva jääkilbi kohal. See on maakera kõige külmem piirkond. B) Külm ja soe front Sooja fronfi üleminekul muutub ilmastik seaduspäraselt. Frondi lähenedes tõmbub taevas pilve ,
liigub põhjast lõunasse niiske õhk, hõlmab selle koha pooluse poolt saabuv kuiv troopiline õhk. Olenevalt piirkonnast võib vihmase ja kuiva perioodi pikkus üsna tugevasti erineda. Ekvaatorile lähedasemad alad on tavaliselt vihmasemad ning mida enam pöörijoonte poole, seda kuivemaks muutub. Savannivööndist pooluste poole liikudes jääb sademete hulk üha vähesemaks ning sellega seoses kaovad ka puud. Savann läheb järk-järgult üle poolkõrbeks ja kõrbeks. Liikudes ekvaatori poole, kus aastane sademetehulk on suurem, muutub savann järjest puuderikkamaks, minnes lõpuks üle vihmametsaks. Siseveed Savannivööndis leiduvate jõgede ja järvede veerežiim on samuti tihedalt seotud kuiva ja vihmase perioodi vaheldumisega. Põua ajal kuivavad paljud jõed ja väiksemad järved sootuks. Suurte vihmasadude saabumisega tõusevad nad aga kergesti üle kallaste ning põhjustavad üleujutusi
Päikesesüsteemi viimane planeet. 6 Koostis ja ehitus Neptuuni mass 1,0243×1026 kg jääb Maa ja suurte hiidplaneetide masside väärtuste vahele. Neptuun on Maast 17 korda massiivsem, aga Jupiterist 19 korda väiksema massiga. Neptuuni pinna gravitatsioonist on suurem ainult Jupiteri pinna gravitatsioon. Neptuuni raadius ekvaatoril on 24 764 km, mis on ligi neli korda suurem kui Maa ekvaatori raadius. Eksoplaneetide otsimisel on Neptuuni nime kasutatud metonüümina, mis tähendab, et sarnase massiga planeete on tihtipeale kutsutud Neptuunideks, mis sarnaneb eri taevakehade Jupiteriks kutsumisele. 7 Neptuuni ja Maa suuruste võrdlus 8 Siseehitus Siseehituselt meenutab Neptuun Uraani. Neptuuni atmosfäär moodustab selle
Tartu Ülikool MAGNETTORMID Referaat Tartu 2012 2 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................3 1. Mis on magnettorm?....................................................................................4 2. Miks tekivad magnettormid?..........................................................................5 2.1 Juhtumeid ajaloost.....................................................................................................6 3. Magnettormide vaatlus............................................................................................................7 3.1 Parameetrid...............................................................................................................7 3.1.1 Kp indeks................................................................................................
taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas. Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu. Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemisega samas suunas. Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje.
atmosfääri üldine tsirkulatsioon - suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine. Üldine õhuringlus ehk globaalne õhuringlus ehk atmosfääri üldine tsirkulatsioon ehk üldtsirkulatsioon on suuremõõtmeliste õhuvoolude süsteem, mille järgi toimub õhumasside liikumine maakeral. Päikesekiirguse mõjul soojeneb maapind sõltuvalt päikese kiirte langemisnurgast. Kõige rohkem saab Maa päikesekiirgust ekvaatori piirkonnas, kus on päike terve aasta jooksul väga kõrgelt ja kaks korda aastas on päike seniidis. Päev kestab seal umbes 12 tundi. Õhk saab maapinnast soojust, soojeneb ja tõuseb üles, tekkib madala õhurõhuga vöönd. Kõige vähem saab Maa päikesekiirgust pooluste piirkonnas, kus vahelduvad umbes poolaasta kestvad polaarpäev ja polaaröö. Kuigi polaarpäeva jooksul paistab päike terve ööpäeva jooksul, päikese kiirte
Merkuuri mõõtmed Merkuur on Päikesesüsteemi kõige väiksem planeet. Ta on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem (läbimõõt on 40% võrra suurem). Ta on mõõtmetelt, kuid mitte massilt väiksem Jupiteri kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titanusest. Merkuuri suurus on võrreldav ka Jupiteri kaaslase Kallisto ja Neptuuni kaaslase Tritoni omaga. 1 Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km (38,252% Maa läbimõõdust). Lapikus puudub. Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit. Mass on 3,303×1023 kg (18 korda väiksem (5,5271%) Maa massist). Mass mõõdeti kosmoseaparaadi Mariner 10 trajektoori häirituse järgi lähedastel möödumistel planeedist 1974 ja 1975. Raskusjõud Merkuuri ekvaatoril on 2,78 m/s² (2,57 korda väiksem kui Maa ekvaatoril). Et raskusjõud on palju suurem kui Kuul, siis väljapaisatud materjal jõuab 65%-ni sellest
välise gravitatsiooniväljaga, mida iseloomustab ainult üks suurus- gravitatsioonikeskme mass. Mustad augud võivad olla suured (massiivsed) ja väikesed, kuid kõiges ülejäänud on nad üksteisega täiesti sarnased. Must auk ei saa pöörelda kuitahes suure kiirusega. Liiga kiiresti pöörlevast kehast ei saa musta auku tekkida, sest keha ekvaatoril tekivad kesktõukejõud, mis takistavad keha kokkutõmbumist ekvaatori tasandi sihis. Keha muutub lapikuks, mille raadius on Schwarzschilsi raadiusest palju kordi suurem ja mis järelikult pole must auk. Musta augu pinna ekvaatori punktide joonkiirus ei saa ületada valguse kiirust, Pöörlev must auk haarab kergemini neid osakesi, mis püüavad temast mööduda pöörlemisele vastupidises suunas. Palju raskemini saab ta kätte osakesi, mis lendavad temast mööda pöörlemise suunas.
ka NL-42) kaardisüsteemis ja Venemaa tänapäevases CK95, või 8* järel, saades NATO UTM projektsioonis militaarkaardid mõõtkavas 1:1 000 000. Nende kaartide paralleelide suunas kulgevate võõndite tähistused on toodud joonistel lk 113 ja 114. Käsitletavates projektsioonides kujutatakse meridiaanid ja paralleelid kõveratena, kusjuures meridiaanid on sümmeetrilised tsooni telgmeridiaani suhtes, paralleelid ag ekvaatori suhtes. Iga üksik paralleel on ühtlasi sümmeetriline telgmeridiaani suhtes. Nii meridiaanide kui ka paralleelide nõgusused on pööratud telgmeridiaani poole. NL-42 puhul on telgmeridiaan x- teljeks ja ekvaator y-teljeks, UTM puhul aga on tähistused üldjuhul vastupidised. Negatiivsete koordinaatide vältimiseks antakse telgmeridiaani ordinaadile väärtus 500000 m. 38. Kirjelda Eesti baaskaarti (kaardiprojektsioon, ellipsoid, telgmeridiaan ja mõõtkava sellel, kaardi
Maa massi ebaühtlase paiknemise tõttu Maa sisemuses koonduvad loodjoonte suunad ebaregulaarselt ja seepärast on geoidil suhteliselt keerukas kuju, mistõttu geodeetiliste arvutuste puhul asendatakse geoid selle matemaatilise mudeliga ellipsoidiga. Suurring on ring, mille tasapind läbib Maa keskpunkti. Meridiaan on suurringi kaar ühest poolusest teiseni. Ekvaator on suurring, mille tasapind on täpselt risti Maa pöörlemisteljega. Paralleelid on paralleelsed ekvaatori tasapinnaga, ning ühtlasi risti Maa pöörlemisteljega. 3. Geograafilised koordinaadid Maakera põhja- ja lõunapoolust ühendav joon on maakera pöörlemistelg, sellega risti olev suuring on ekvaator, mis jagab maakera põhja- ja lõunapoolkeraks. Pooluseid ja maakera mingit punkti läbiv suurring on selle punkti meridiaan. Meridiaani suhtes määratakse antud punkti ilmakaared. Nullmeridiaaniks (ka algmeridiaan) on Greenwichi meridiaan. Ekvaatori
soolataluvus, külmakartlikkus, harunev õhujuurestik (mutta kinnitumiseks) ja hingamisjuured. Loomastikku kuulub ajutisele kuivalejäämisele kohastunud veeloomi (mudahüpik, krabid). (Ökoloogialeksikon- Viktor Masing & Üldise hüdrobioloogia konspekt- Peeter Nõges) Hoopis teistsugune elukeskond valitseb aga hoovustes. Hoovused on ookeanides olulised tegurid, nad vahetavad ja segavad vett ning kannavad edasi jääd. Merehoovused on gradient ja tuulehoovused. Ekvaatori kohal soojeneb vesi päikesevalguse toimel kõige rohkem. Toimub süvavete kerge (apvelling), vesi hakkab sealt pooluste poole liikuma, tekib gradienthoovus. Samuti soeneb ekvaatoril ka õhk ja hakkab liikuma. Selle tulemuseks on püsivad passaadtuuled, mille mõjul pannakse liikuma tuulehoovused. Tänu Coriolise jõule kalduvad tuuled kõrvale ja kallutavad ka hoovusi. Hoovused võimaldavad
Need olid puhtspekulatiivsed, sest nii vaatluslikud, kui teoreetilised teadmised tähtede maailmast olid tol ajal veel väga puudulikud. Taevakehade moodustumine hõredast ainest tihenemise teel on kaasaegne teooria ja vaatlused on seda igati kinnitanud. Meie Galaktikas on hõredat ainet (gaasi ja tolmu) kokku umbes 5 miljardi Päikese massi jagu ( Päikese mass 1,99 x10 astmel 33 grammi), mis moodustab umbes 2% Galaktika kogumassist. Hõre külm aine paikneb põhiliselt Galaktika ekvaatori tasandis, see aine sisaldab umbes 70%vesinikku, 28% heeliumi ja 4 % raskemaid elemente.Tervikuna on see aine väga hõre: vaid üks vesiniku aatom kuupsentimeetri kohta. Käesoleval ajal tekib aastas umbes viie Päikse massi jagu uusi tähti. Materjali tähtede tekkeks on umbes tuhat korda rohkem, kui tähti tegelikult tekib, siit järeldub, et sobilikust algmaterjalist tekib tähti vaid teatud soodsate tingimuste olemasolul. Vaatlused viitavad
Taevakeha keemiline koostis on teadmata, kuid tihedus (2 gm/cm3) viitab 70% kivi ning 30% jää mikstuurile. Heledamad alad on arvatavasti kaetud lämmastiku jääga, millele lisatud metaani, etaani ning süsinik-monooksiidi. Tumedamate alade koostis on seni teadmata. Üheksakümnendate aastate keskpaigas õnnestus Hubble'i kosmoseteleskoobiga näha Pluuto pinnal ligi tosinat erineva heledusega ala ja koostada nende põhjal kaart. Üldjoontes öeldes on Pluuto ekvaatori ümbrus tume ja polaaralad heledad. Atmosfäär Astronoomid veendusid Pluuto atmosfääri olemasolus esmakordselt 1989 ja planeet on sellest ajast pidevalt Päikesest eemaldunud. Miskipärast ei mõjuta temperatuurilangus aga atmosfääri. Pariisi observatooriumis Prantsusmaal töötava Bruno Sicardy sõnul on rõhk siiski kahekordistunud. Üks seletusi on, et Pluuto pinda kattev jää võib olla tumenenud ja püüab seetõttu endisest rohkem päikesevalgust
kraadi. Kuna jää tihedus on vee omast väiksem, ujub jää vees. Mida kõrgem on vee temperatuur ja suurem soolsus, seda vähem suudab vesi gaase endasse haarata. 3. Hoovused * Ookeanide ja merede pindmiste veekihtide horisontaalset liikumist nim. hoovusteks. * Hoovuste mõju ookeanide- ja mereäärsete maade kliimale on ülisuur, sest nende kohal puhuvad tuuled kannavad sooja või külma maismaale. Soojad hoovused kannavad soojust ekvaatori poolt polaarmeredesse, pehmendades sealset kliimat. Külmad hoovused seevastu jahutavad soojade merede vett ja rannikute kliimat. * Jaheda vee mõjul on ka õhk rannikul jahedam, millega kaasneb suhtelise õhuniiskuse langemine ja seetõttu vähenevad ka vihmasademed. * Püsivalt ühes ja samas suunas puhuvate tuulte mõjul tekivad triivhoovused, mis jätkavad liikumist samas suunas ka siis, kui väljuvad neid tekitanud tuulte mõjusfäärist ja hääbuvad alles pikkamisi
Samasugune evolutsioon võis toimuda ka Veenusel ning kui pinnas muutus seal elamiseks liiga kuumaks, võis pilvedest saada sealse elu ainus pelgupaik. Teadlased on ka teinud NASA-le ettepaneku saata Veenusele kosmoseaparaat, mis tooks võimalikud proovid Veenuse "elanikest" Maa peale. Veenus vs Maa VEENUS MAA Kaugus Päikesest 0,72 a.ü 1,00 a.ü Ekvaatori laius 6051 km 6378 km Mass 4,87*1024 kg 5,97*1024 kg Tihedus 5,24 g/cm3 5,52 g/cm3 Raskuskiirendus 8,9 m/s2 9,8 m/s2 Aasta pikkus 225 ööpäeva 365 ööpäeva Ööpäeva pikkus 117 ööpäeva 24 h
Loo Keskkool Keskkonnaprobleemid Referaat Loo, 2009 1 Sissejuhatus Inimtegevus on hakanud Maale halvasti mõjuma: metsi, Maa kopse, raiutakse aina maha, olgu põhjuseks siis põllumajanduslik pind või inimeste tarbepuit. Tagajärgedele mõtlemata visatakse vette igasuguseid jäätmeid, mered on jäänud liigivaeseks, aina rohkem on maailmas loomaliike, mis on väljasuremisohus, sest inimesed käituvad Prantsusmaa endise kuninga, Henry XV ütluse järgi: ,,peale meid tulgu või veeuputus" See kurikuulus lause iseloomustab meie praegust tegevust. Praegused planeedi Maa elanikud peaksid endale aga teadvustama, et võib-olla paarikümne aasta pärast on Maa peal see suurim ime, elu, olemata. 2 Põllumajanduse mõju keskkonnale Muldade degratsioon maailmas Ekstensiivne põllumajandus ...
Rahvaarv 1995. aasta andmetel on 14 161 000. Tsiili pealinn on Santiago, mille elanike arv koos eeslinnadega on 1993. aasta andmetel 4,63 miljonit. Riigikeeleks on seal hispaania keel ja rahaühikuks Tsiili peeso (CLP). 2. Iseloomusta geograafilist asendit a) asend algmeridiaani suhtes läänepoolseim äärmuspunkt: 46°ll 75°lp idapoolseim äärmuspunkt: 22°ll 68°lp b) asend ekvaatori suhtes põhjapoolseim äärmuspunkt: 18°ll 69°lp lõunapoolseim äärmuspunkt: 56°ll 69°lp c) asend veekogude suhtes Tsiili asub Vaikse ookeani läänerannikul. d) asend teiste riikide suhtes Tsiili piirneb põhjas Peruuga, idas Boliivia ja Argentiinaga, lõunas ja läänes Vaikse ookeaniga. e) hinnang asendile Tsiili asend on soodne kalapüügiks ja laevatranspordiks. 3
iseloomulikud? Iseloomusta soode arengu etappe. Millised on soostumise põhilised viisid? Kuidas toimub turbast grafiidi tekkimine? Mis tingimused on selleks vajalikud? Vee liikumine: hoovused - barrid - veealused liivavallid - tombolo saare ja maismaa vahele kuhjatud setted - karbonaatse kompensatsiooni sügavus ~3,5-4,5 km - Nimeta maailmamere põhjareljeefi elemendid? - Kus on maailmamere kõige soolasemad piirkonnad? Ekvaatori kandis - Kuidas jaotub hapniku sisaldus vertikaalselt? - Defineeri lainebaas sügavus kuhu ulatub lainetuse mõju. Enamasti pool laine pikkusest - Kuidas tekib murdlaine? - Kuidas käituvad lained rannikule saabudes? Diagonaalselt tulevad - Kuidas toimub setete transport rannikul? - Milline tähtsus on ookeani hoovuste kliimale? - Nimeta rannikukeskkonna tüüpe ja nende morfoloogilisi struktuure - Millised on tüüpilisemad avamere setted?
Mandriline kliima Manriline kliima kujuneb mandri kohal. Sajab vähem ja ebaühtlaselt. Temperatuur kõigub kõvasti. Kõige soojema ja külmema keskmiste õhutemperatuuride vahe on üle 30 kraadi. Päikesekiirgus neeldub ainult maapinna pindmises õhukeses kihis. Maapind soojeneb kiiresti ning jahtub ka kiiresti. Õhus on vähe niiskust. 3 Ekvatoriaalne kliima Ekvatoriaalne kliimavööde asub ekvaatori lähedal. Ekvatoriaalne kliima on kujunenud 5.-10. laiuskraadi vahel. Seal on väga palav ja niiske. Keskmiseks õhutemperatuuriks on harilikult 24-28 kraadi sooja. Tavaliselt sajab üle 2000 millimeetri aastas. Tõusvad õhuvoolud valitsevad kogu aasta jooksul. Sellepärast sajab ekvatoriaalses kliimas palju. Päike paistab peaaegu koguaeg 90 kraadise nurga alt ehk seniidist ja seal asetseb madalrõhkkond. Igal pärastlõunal võib kohata võimsaid sajupilvi
selle koha pooluse poolt saabuv kuiv troopiline õhk. Olenevalt piirkonnast võib vihmase ja kuiva perioodi pikkus üsna tugevasti erineda. Ekvaatorile lähedasemad alad on tavaliselt vihmasemad ning mida enam pöörijoonte poole, seda kuivemaks muutub. Savannivööndist pooluste poole liikudes jääb sademete hulk üha vähesemaks ning sellega seoses kaovad ka puud. Savann läheb järk-järgult üle poolkõrbeks ja kõrbeks. Liikudes ekvaatori poole, kus aastane sademetehulk on suurem, muutub savann järjest puuderikkamaks, minnes lõpuks üle vihmametsaks. (5) joonis 2 kliimadiagramm 5 Veestik: Savannivööndis leiduvate jõgede ja järvede veereziim on samuti tihedalt seotud kuiva ja vihmase perioodi vaheldumisega. Põua ajal kuivavad paljud jõed ja väiksemad järved sootuks. Suurte vihmasadude saabumisega tõusevad nad aga kergesti üle kallaste ning põhjustavad üleujutusi
Päikese poolt pähjustatud loodete mõjul, nii et Täheööpäev pikeneb. Maa pöörlemiskiirus muutub ka massijaotuse muutumise tõttu( nt. Kui ookeanid j aatmosfäär tõmbuvad jahenemise tõttu kokku, siis pöörlemismomendi jäävuse tõttu Maa pöörlemine kiireneb. 23. Maa kuju. Geoid Maa ei ole ideaalne sfäär, vaid natuke lapik. Kõige täpsemalt kirjeldab Maa kuju geoid, kuid geoidi asemel kasutatakse tavaliselt lihtsamat kuju-ellipsoidi. See tähendab seda, et ekvaatori suurringjoon on veidi pikem meridiaani suurringjoonest, mis läbib pooluseid. Sellist kuju põhjustab tsentrifugaal- ja külgetõmbejõud. Geoid- 1)Maa gravitatsioonivälja ekvipotentsiaalpind, mille igas punktis on raskuskiirenduse väärtused võrdsed. 2) kujutletav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega (oli üks minu töö vastustest) 24.Maa pöörlemistelje suuna muutused. Nutatsioon on pöörleva keha pöörlemistelje kaldenurga muutumine.
Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Mõõtmed Merkuur on Päikesesüsteemi kõige väiksem planeet. Ta on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem (läbimõõt on 40% võrra suurem). Ta on mõõtmetelt, kuid mitte massilt väiksem Jupiteri kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titanist. Merkuuri suurus on võrreldav ka Jupiteri kaaslase Callisto ja Neptuuni kaaslase Tritoni omaga. Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km (38,252% Maa läbimõõdust). Lapikus puudub. Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit. Maa-tüüpi planeetide suuruse võrdlus (vasakult paremale): Merkuur, Veenus, Maa ja Marss Vaadeldavus Kuigi kauguse ja näiva suuruse poolest on Merkuur võrreldav Marsiga, on ta läheduse tõttu Päikesele Maalt palju raskemini vaadeldav, sest suurema osa ajast pole ta Päikese säras eristatav. Merkuuri on võimalik vaadelda aastas kahel või kolmel perioodil lühikest aega
Talved on lõunas lühikesed, mis jäävad jaanuari-ja märtsikuusse. Kevadel ja sügisel on temperatuur vahemikus 20 C kuni 25 C . Aastane sademete hulk on 76 cm. Piirkond asub lähisekvatoriaalvöötmes. · Kuidas mõjutab kujunenud kliimat riigi geograafiline asend(ookeani või mere suhtes)? Geograafiline asend mõjutab kliimat suuresti, kuna riik asub Vaikse Ookeani ääres ning on väga suure alaga.Väga suurt rolli mängib ka ekvaatori lähedus. · Püüa riigi üldist majanduslikku arengutaset arvestades iseloomustada, missugused võiksid olla õhu saastumisega seotud probleemid. Õhu saatsus riigis on tohutult suur, maailma suurima populatsiooni tõttu. Hiinas on väga palju tehaseid, ning ka sõidukite kasutus on kõrge, mille tagajärjel paiskub õhku väga palju loodusele kahjulikke heitgaase. · Leia andmeid suuremate ilmastikukatastroofide kohta.
pöörlevad aeglaselt neil pole rõngaid ja neil on vähe kaaslasi. Jupiteri sarnased planeedid on Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nemad on oma nime saanud samasuguse gaasilise õhkkonna järgi, mis ümbritseb ka Jupiteri. Gaasiplaneedi nimetuse on nad saanud ilmselt oma koostise tõttu. Nad koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist, on väikese tihedusega, pöörlevad kiiresti, neid ümbritseb paks atmosfäär, ei ole tahket pinda, neil on rõngad ja palju kaaslasi. Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km. Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit. Mass on 3,303×1023 kg. Merkuuril kaaslased puuduvad. Ta pind sarnaneb Kuu pinnaga ning pinda katab tolm. Väikese paokiiruse ja kõrge pinnatemperatuuri tõttu on Merkuuri atmosfäär äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, argoonist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist ja neoonist. Atmosfääri hõreduse tõttu kõigub temperatuur suuresti
umbes kolmandik. Tema pind on kaetud arvukate meteoriidikraatritega. 12. Saturn sarnaneb paljuski Jupiteriga, kuid on pisut väiksem: läbimõõt 83%, mass 30%, tihedus 52% Jupiteri omast. Saturni orbiit, nagu Jupiterilgi, on "keskmiselt ümmargune". Pöörleb ta umbes sama kiirusega, kuid telg on orbiidi tasandi suhtes kaldu. Saturni eripäraks on heleda, kolmest osast koosneva rõnga olemasolu, mis moodustab süsteemi. Ekvaatori kohal asub rõngas 13 000 km kõrgusel ja tema kogulaius on peaaegu võrdne planeedi läbimõõduga. Päikesesüsteemi planeetidest on Saturn kõige lapikum (diameetrite suhe 10:9), mis on mõistetav, kuna väiksem tihedus tähendab ka nõrgemat raskusjõudu. Saturni pilvevööndid sarnanevad Jupiteri omadele, kuid on väikese heleduskontrasti tõttu raskesti märgatavad. 13. Saturni kaaslane Titan Ganymedese järel suuruselt teine kaaslane Päikesesüsteemis erineb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
