Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"ekvaatori" - 501 õppematerjali

thumbnail
10
doc

Koonilised projektsioonid

[4] Kui on tegemist tsentraalse koonilise projektsiooniga, siis projektsiooni tsenter asub maakera keskpunktis. X-teljeks võetakse üks meridiaanidest (tavaliselt keskmeridiaan). Joonis 3.1 [4] Joonis 3.1 Kooniliste projektsioonide moonutused olenevad ainult geograafilisest laiusest. Puuteparalleel ja selle läheduses olevad alad on pinnal kujutatud korrektselt, kuid eemaldudes parallelist pooluse või ekvaatori suunas, hakkavad moonutused suurenema. Koonuse laotamisel tasandile on meridiaanid kujutatud koonusest tipust väljuvate sirgetena ja paralleelid kontsentriliste ringikaartena. Joonis 3.2 [4] 4 Joonis 3.2 Koonuse kasutamisel abipinnana ühitatakse tavaliselt koonuse telg maakera teljega (joonis 3.3). Koonus puutub kera pinda mööda paralleeli, mille asend sõltub koonuse tipu Z...

Geoinformaatika
84 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Päikesesüsteem

5.Millise kujuga on planeetide orbiidid ja kuidas nad paiknevad Planeetide orbiidid on samas tasapinnas ja ringikujulised. Orbiitide raadiused suurenevad kindla vahemiku järgi. Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu.Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemisega samas suunas. Orbiidid paiknevad ümber taevakeha ringjoone või ellipsina. 6.Merkuuri välisilme ja liikumine Merkuuri pind on väga sarnane Kuu pinnaga, seal on "merede" sarnaseid tumedaid tasandikke ja palju kraatermägesid. Omapäraseks pinnavormiks Merkuuril on kuni 2 km kõrgused ja sadade kilomeetrite pikkused astangud. Magnetvälja olemasolu ning planeedi suur tihedus viitavad rauarikka tuuma olemasolule. Atmosfäär Merkuuril puudub...

Füüsika
27 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Ökoloogilised globaalprobleemid,happesademed,kasvuhooneefekt

Kliimamuutus on nii kiire, et kõik taimed ja loomad ei suuda sellega kohastuda, seetõttu muutuvad paljude liikide levialad ja kliimamuutused ohustavad bioloogilist mitmekesisust ning ökosüsteeme. Liike, mis küllalt kiiresti ei levi ,võib sel juhul tabada väljasuremine. Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad, ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed. Temperatuuri tõusuga võivad kaasned suured üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid, samuti probleemid põllumajanduses. Kõige haavatavamad ökosüsteemid, mis on kõige tundlikumad kliima muutumisele, asuvad enamasti arengumaades, mis ei suuda ise probleemi vältida. Arengumaad on keskmiselt kaks korda ning väikesed saareriigid isegi kolm korda õrnemad negatiivsetele mõjudele....

Bioloogia
42 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Merkuur

MÕÕTMED Merkuur on Päikesesüsteemi kõige väiksem planeet. Ta on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem (läbimõõt on 40% võrra suurem). Ta on mõõtmetelt, kuid mitte massilt väiksem Jupiteri kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titanist. Merkuuri suurus on võrreldav ka Jupiteri kaaslase Callisto ja Neptuuni kaaslase Tritoni omaga. Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km (38,252% Maa läbimõõdust). Lapikus puudub. Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit. Mass on 3,303×1023 kg (18 korda väiksem (5,5271%) Maa massist). Mass mõõdeti kosmoseaparaadi Mariner 10 trajektoori häirituse järgi lähedastel möödumistel planeedist 1974 ja 1975. Raskusjõud Merkuuri ekvaatoril on 2,78 m/s² (2,57 korda väiksem kui Maa ekvaatoril). Et raskusjõud on palju suurem kui Kuul, siis väljapaisatud materjal jõuab 65%-ni sellest kaugusest...

Füüsika
9 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Must auk

Mustad augud võivad olla suured (massiivsed) ja väikesed, kuid kõiges ülejäänud on nad üksteisega täiesti sarnased. Must auk ei saa pöörelda kuitahes suure kiirusega. Liiga kiiresti pöörlevast kehast ei saa musta auku tekkida, sest keha ekvaatoril tekivad kesktõukejõud, mis takistavad keha kokkutõmbumist ekvaatori tasandi sihis. Keha muutub lapikuks, mille raadius on Schwarzschilsi raadiusest palju kordi suurem ja mis järelikult pole must auk. Musta augu pinna ekvaatori punktide joonkiirus ei saa ületada valguse kiirust, Pöörlev must auk haarab kergemini neid osakesi, mis püüavad temast mööduda pöörlemisele vastupidises suunas. Palju raskemini saab ta kätte osakesi, mis lendavad temast mööda pöörlemise suunas....

Füüsika
42 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Hoovused ja mere tegevus

slideshare.net/helina20/aine-ja-energiaringe http://www.freewebs.com/margeku/MOISTE~1.pdf 1 24. iseloomustab kaardi ja jooniste abil Maailmamere regionaalseid erinevusi (veetemperatuur ja soolsus) ning selgitab erinevuste põhjusi; Soolast merevett on maakeral kõige rohkem, umbes 83,5% kõigist veevarudest. Ookeanifauna elab 35 promille lähedasel soolsusel. Ekvaatori piirkonnas tõuseb soolsus pinnal kuni 36 promillini. Soolsuse kõikumine fauna kooseisu nimetamisväärselt ei mõjuta, viimase määrab peamiselt temperatuur. Öeldu ei käi siiski põhjapoolkera poolsuletud ääremerede ja sisemerede kohta, milliseid jõed rikkalikult mageveega varustavad ja millede soolsus on seetõttu madalam ­ Läänemeri, Valge meri, Siberi merede lõunaosad, samuti ka Must, Aasovi ja Kaspia meri ­, 5 promillist kuni 30 promillini....

Geograafia
87 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Päikesesüsteem - referaat

· Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. · Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. · Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas. · Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu. · Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemisega samas suunas. (7) Õigem olekski planeetide loetelus piirduda kaheksa planeediga. Pluuto lugemine planeetide hulka on mitmeti tinglik: esiteks on tema piklik ja ülejäänud planeetidega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit sarnasem komeetide kui planeetide omale; teiseks on ta väga palju väiksem (läbimõõt 1/5, mass 1/500 Maa omast) ja kolmandaks, tema läheduses on avastatud teve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte...

Füüsika
91 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Veenus - referaat

Veenuse troposfäär on viis korda ulatuslikum ja 50 korda tihedam kui Maa oma. Suure soojusmahtuvuse tõttu on planeedi pinnas kuni 90 kilomeetri kõrguseni õhutemperatuur ööpäevane kõikumine vaid mõni kraad. Kuni 45 kilomeetri kõrguseni ei sõltu temperatuur laiusest. Kuni saja kilomeetri kõrguseni tõustes kasvab temperatuur ekvaatori lähedal koos kaugusega pinnast; pooluste läheduses aga temperatuur kas ei muutu või koguni langeb. Kui Maa õhkkonda kuumutada Veenuse temperatuurini, siis ookeanid aurustuksid ja veeauru rõhk oleks 300 atmosfääri. (Tegelikult on meil veeauru rõhk alumistes õhukihtides umbes tuhandik atmosfääri.) Kas ka Veenusel on kunagi olnud vett? Sellele küsimusele vastamiseks on püsti pandud vähemalt neli hüpoteesi...

Füüsika
15 allalaadimist
thumbnail
6
doc

ATMOSFÄÄR

Ekvaatoril ähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani (tropopausini) ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas. 4. Jahtunud Õhk hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. 5. Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled - passaadid - kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. 6. Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolisi jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuuled. Maapinna lähedal on hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled...

Geograafia
69 allalaadimist
thumbnail
5
odp

Osoon

Tavaliselt mõeldakse osooniaugu all Antarktika kohal püsivalt paiknevat hõredamat osoonikihi osa, kuid osoonikihi hõrenemist on täheldatud ka Arktika, Euroopa ning Põhja-Ameerika kohal. Osooniauk Antarktika kohal on tegelikult täiesti loomulik nähtus. Osoon tekib põhiliselt ekvaatori kohal olevas stratosfääris, seal on osooni teke intensiivsem kui selle lagunemine. Miks? Osooniaugu tekkimises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt õhku paisatavaid freoone. Osooniaugu tekkimist kirjeldavad Chapmani võrrandid. Osooni tekib ja kaob stratosfääris pidevalt, kuid looduses toimub see reeglina ultraviolettkiirte, mitte freoonide toimel. Montreali protokoll...

Geograafia
13 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kosmoloogia

· Tsentriks Päike · Planeete hoiab koos Päikese gravitatsiooniväli · Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised · Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega · Orbiitide raadiused suurenevad kindla seadsupärasuse järgi · Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas · Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu · Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemistejega samas suunas · Planeedid jagunevad kahte gruppi : algul(päikese poolt lugedes) 4 väikest ja tihedat, siis neli suurt ja väikese tihedusega planeeti. 2.Planeedid päikesesüsteemis: 1.MERKUUR: · Päikesele lähim · 4-st Maa tüüpi planeedist väikseim · 1 ööpäev = 176 Maa päeva · Orbiit piklik · Liikumine orbiidil ebaühtlane · Atmosfäär puudub, meenutab välimuselt kuud · Suured temp...

Füüsika
57 allalaadimist
thumbnail
7
doc

MAADEAVASTUSED 15. – 18. SAJANDIL

MAADEAVASTUSRETKED · Esimene etapp oli Aafrika lääneranniku tundmaõppimine. Portugallased, vahetasid kaupa araablastega. Henrique Meresõitja ­ asus otsima mereteed idamaadesse. esialgu jõuti Bojadori neemeni, seal, kus Sahara kõrb ulatus ookeanini /15. saj alguses/. 15. saj keskpaigas jõudsid Roheneemeni. · Ekvaatori ületasid eurooplased esimest korda 1471. aasta. · Portugallane Bartolomeu Diaz purjetas esimese eurooplasena ümber aafrika lõunatipu ­ Hea Lootuse neem ­ nimi kuninga soovil. Pääs India ookeanini./1487-1488/ · Juudi päritolu Itaalia meresõitja Christoph Kolumbus läks Hispaania kuningakoja toel otsima teed Indiasse ­ 12. oktoober 1492 jõuti Bahama saarestikku, tähistatakse Ameerika avastamise päeva ­ ise arvasid nad, et see on India...

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Keskaja kõik etapid ja maadeavastus

Kuna araablased võtsid idamaiste kaupade hindadelt mitmekordselt vaheltkasu, hakati otsima laevateed. Eelkõige olid maadeavastuste eesotsas kas Hispaania või Portugali meresõitjad, kuna neil oli juba kogemusi ja riik panustas ka omalt poolt. Kuna polnud teada täpset maakera suurust arvati, et tee Indiasse võib kulgeda nii ida kui ka lääne poolt. Tegelikkuses olid asjalood teisiti. Aafrika ja ekvaatori kohta esinesid ka mitmed legendid. E Esimene etapp oligi seotud Aafrika lääneranniku tundmaõppimisega. Esimesena hakkas seda tegema portugali meresõitja Henrique Meresõitja, kes ei jõudnud oma merereisiga eriti kaugele. Ekvaator ületati esmakordselt 1471 aastal. Esimesest tõsiseltvõetavast meretee leidmisest võime me rääkida 1487-1488 aastatel, kui Bartolomeu Diaz esimese eurooplasena purjetas ümber Aafrika lõunatipu, mis kuninga soovil nimetati Hea Lootuse neemeks. Sellega...

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Evolutsioon Maal

Neil oli lubiainest koosnev kaheseinaline poorne, enamasti kooniline toes, mille kõrgus ulatus kuni 40 cm-ni (joonis 1). Nad evolutsioneerusid kiiresti ning olid esimeseks riffe moodustavaks grupiks Maa ajaloos. Vaatamata oma edukusele ja arvukusele jäi arheotsüaatide eksistents ikkagi lühikeseks, nad surid välja juba Kesk- Kambriumis. Ordoviitsium Ordoviitsiumis jätkas Baltika manner liikumist ekvaatori poole ning lähenemist Laurentiale (Põhja-Ameerika). Samal ajal kui Baltika liikus ekvaatori poole, praegustest lõunapooluse mandritest moodustunud Gondwana hiidmander aga nihkus lõunapooluse suunas. Ordoviitsiumis olid mandrid väga madalad ja kaetud madalmeredega. Soe kliima soodustas karbonaatsete setete teket. Ordoviitsiumi lõpus kattus Gondwana lõunaosa jääga ning põhjustas Hilis-Ordoviitsiumis ühe kõige külmema perioodi Maa ajaloos....

Ajaloolised sündmused
87 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Atmosfäär

8. Globaalne õhuringlus Ehk atmosfääri üldine tsirkulatsioon tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsivat süsteemi, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piirkonnast teise. 9. Passaatide teke, õhuringlus ekvaatori ja 30 laiuskraadide vahel Evatoriaalsel alal on õhurohk naaberaladest madalam, umbes 30 laiuskraadil valitseb kõrgrõhuvöönd, seega on seal kuivad ilmad ning õhk ei tõuse, vaid langeb. Kuna laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivaks, siis ongi ekvaatori juures pidevad kuivad ja päikesepaistelised ilmad. Passaadid, püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled, kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi jõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõuapoolkeral kagupassaadid....

Geograafia
132 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Kõrb ja kõrbestumine

Kõrbete elustik on suhteliselt vaene ning inimasustus reeglina hõre. Maailma suurima pindalaga kõrb on Antarktis ning suurima pindalaga kuumakõrb Sahara. Kus kõrbed asuvad? Kõrbed on levinud troopikas umbes kolmekümnendal laiuskraadil nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Selle põhjuseks on atmosfääri tsirkulatsiooni iseärasused, mis põhjustavad madalrõhkkonna ja valdavalt niiske kliima ekvaatori lähistel ning püsiva kõrgrõhkkonna ning kuiva kliima troopikas. Selline kõrb on Sahara. Kõrbed on levinud ka keskmistel laiustel ja seda peamiselt asetsemise tõttu kaugel niiskusallikaist ehk meredest, näiteks Gobi. Samuti võivad tekkida kõrbed mäestike tuulealustele külgedele, näiteks Surmaorg. Kõrbed esinevad ka polaarpiirkondades, kus on vähe aurumist ning kuhu ka niiskusel on raske ligi pääseda. Näiteks Antarktikas ümber mandri puhuvate läänetuulte tõttu...

Aerofotogeodeesia /...
36 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Kliimavöötmed - referaat

Sajab vähem ja ebaühtlaselt. Temperatuur kõigub kõvasti. Kõige soojema ja külmema keskmiste õhutemperatuuride vahe on üle 30 kraadi. Päikesekiirgus neeldub ainult maapinna pindmises õhukeses kihis. Maapind soojeneb kiiresti ning jahtub ka kiiresti. Õhus on vähe niiskust. 3 Ekvatoriaalne kliima Ekvatoriaalne kliimavööde asub ekvaatori lähedal. Ekvatoriaalne kliima on kujunenud 5.-10. laiuskraadi vahel. Seal on väga palav ja niiske. Keskmiseks õhutemperatuuriks on harilikult 24-28 kraadi sooja. Tavaliselt sajab üle 2000 millimeetri aastas. Tõusvad õhuvoolud valitsevad kogu aasta jooksul. Sellepärast sajab ekvatoriaalses kliimas palju. Päike paistab peaaegu koguaeg 90 kraadise nurga alt ehk seniidist ja seal asetseb madalrõhkkond. Igal pärastlõunal võib kohata võimsaid sajupilvi...

Geograafia
72 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Päike, tähed, galaktikad

Päikese pind koosnebki graanulitest. 5.Milline on Päikese atmosfäär? Võib jagada kaheks kihiks: 1) kromosfäär, milles temperatuur langeb. Seal tekivad päikeseloited (tugevad gaasipursked) 2) Päikese kroon ­ ebakorrapärase kujuga hõre vesinik, mille läbimõõt on kaks korda suurem, kui Päikese enda läbimõõt ja mida näeb ainult täieliku päikesevarjutuse ajal. 6.Kuidas Päike pöörleb? Pöörlemisperiood ekvaatori lähedal on 25 ööpäeva, pooluste lähedal umbes 10 päeva pikem (35 ööpäeva). Päike pöörleb erinevatel laiuskraadidel erineva kiirusega. 7.Kust saab päike energiat? Päikese tuumas, umbes 10 000 000°C juures toimus kahe deuteeriumi ühinemine heeliumiks, mille juures vabaneb väga palju energiat. 8.Kuidas jõuab Päikese sisemuses tekkiv energia meieni? 1) kiirgusena läbikiirgustsooni 2) konvektsioonina läbi konvektsioonivööndi 9. Mida nim päikeselaiguks? Piirkonnad, kus temp...

Füüsika
82 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eesti osa osoonikihi hõrenemises, probleemid ja tagajärjed

See tekitas suure segaduse: NASA oli satelliidilt Nimbus 7 aastast 1978 pidevalt osoonikihti mõõtnud ja polnud mingit õhenemist märganud. Nagu nüüd selgus, oli andmeid töötlev arvuti programmeeritud nii, et madalad väärtused heideti automaatselt kõrvale kui võimatud ning loeti need mõõtmisvigadeks. 1994. aastal oli osooniaugu all juba 70% Antarktikast. Kuigi ekvaatori suunas osoonikiht pakseneb, on ta ka seal hõrenenud ja probleeme tekitamas. Pärast UNEP-i (ÜRO Keskkonnaprogramm) poolset tõsist ettevalmistamist ja selgitustööd kirjutati 1987. aastal alla Montreali protokollile, millega riigid kohustusid vähendama CFC-ühendite tootmist. Montreali protokollile kirjutasid vaatamata ilmsele vastumeelsusele alla kõik suuremad CFC-sid tootvad riigid; USA ja Euroopa Liit võtsid endale kohustuse lõpetada aastaks 2000 CFC-de tootmine üldse...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
49 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Loodusvööndid

Kultuurtaimed: teraviljad, puuviljad-nisu, mais, mandariin, viinamari, virsik, apelsin, oliivipuud 5.Loomastik: panda, puuma, tiiger, alligaator, madukael, haigur 6.Inimtegevus: Viljakasvatamine, Puhke ja turismipaigad. Suure hulga autote heitgaasid ohustavad inimesi mürgipilved. 7. Mõisted: mangroovtihnikud- puude tihnik, tõusu aeg latvad, mõõna hingamisjuured Savannid ja lähisekvatoriaalsed metsad 1. Asend: Pöörijoontest ekvaatori poole. 2. Kliima: Suvepoolaastal kujundab ekvatoriaalsed, talvepoolaastal troopilised õhumassid. Kui suvel on päike seniidis ja ilma kujundab ekvatoriaalne õhk, siis on vihmane aastaaeg. Troopiline õhk toob aga kuiva aastaaja. Õhutemperatuur alati soe. Aasta sademete hulk 250-2000 mm. 3.Mullastik: Vihmasel ajal mulda sattunud orgaanilised ained lagunevad kiiresti, kuid samal ajal toimub ka taimedele vajalike toitainete väljauhtumine. Punakaspruunid mullad. 4. Taimestik:...

Geograafia
29 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun