· Maa pöörlemisega ümber oma telje 6. Kirjeldage lühidalt 3-rakulist globaalse atmosfääri tsirkulatsiooni mudelit (skeem). Millist lihtsustust see sisaldab, mille poolest erineb see üherakulisest tsirkulatsioonimudelist? Milline õhuvool valitseks meie aladel üherakulise tsirkulatsiooni mudeli korral ja milline valitseb kolmerakulise tsirkulatsioonimudeli puhul? Eeldab et planeedi aluspind on sile, päike asub täpselt ekvaatori kohal, ei ole jagatud ooekanideks ja mandriteks ning ida-läänesuunalised erinevused. Tekib ja realiseerub rõhujõu, Corolise jõu (1 rakulises puudub) ja turbulentssisehõõrdejõu toimel. Kolm rakku on nii põhja kui ka lõunapoolkeral. Rakud jagunevad päri ja vastu rakkudeks. Üks rakk käib tagurpidi. Polaarfront on subtroopilinefront. Meil on läänetuuled. 1rakuline oleks aint hadley tsirkulatsioon idatuul? 3 polaar ferreli hadley rakk 7
Prasvöötme mereline õhk – niiske. Talvel soe, suvel jahe. Kujuneb ookeani kohal. Parasvöötme kontinentaalne õhk – kuiv. Suvel soe, talvel väga külm. Kujuneb mandri kohal. Troopiline mereline õhk – soe ja niiske. Kujunenud ookeani kohal. Laskuvad õhuvoolud - kõrgrõhkkond. Sajab ainult mägedes ja rannikualal. Troopiline kontinentaalne õhk – palav ja äärmiselt kuiv. Kujuneb kõrbete kohal. Ekvatoriaalne õhk – kuum ja niiske. Ekvaatori läheduses. Tõusvad õhuvoolud-madalrõhkkond. Sajab. Antarktiline õhk – lõunanabal – on iseäranis külm ja kuiv, sest on kujunenud mandrit katva jääkilbi kohal. See on maakera kõige külmem piirkond. 10.Tsüklonite tekkimine, arenemine, hääbumine. Sooja ja külma frondi mõju kliimale. Saad aru kliimakaardist (vt. näit. mõnda kliimakaarti www.emhi.ee). 1) Madalrõhkkond ehk tsüklon. Pilves ilm. Enam sügisel ja talvel 2) Kõrgrõhkkond e antitsüklon
laboratooriumid, kõrgel tasemel allveevarustus, automaatpoid ja proovivõtjad. Maailmameri Maa hüdrosfääri osa. 70,8% maakoore pindalast kattev katkematu veekht. Põhjapoolkerast katab vesi 61% ja lõunapoolkerast 81%. Maailmameri jaguneb 3-5 ookeaniks: Vaikne, India, Atlandi, Põhja-Jäämeri ehk Arktiline ja Lõunaookean. Maailmamere keskmine sügavus on 3711m, keskmine soolsus 25 promilli, keskmine temperatuur pinnakihis 17,5 kraadi (27-29kraadi ekvaatori piirkonas, kuni 1,9 kraadi polaaraladel, 2-4kraadi süvavees). Maailmamere väiksemad osad on: mered, lahed ja väinad Meri suhteliselt ruur maailmamare osa, mis lõikub maismaasse või mida avaookeanis eraldavad saared. Vahemeri jaotub ise mitmeks mereks. Pindalalt võivad mered olla väga erineva suurusega Filipiini meri 5 726 000 km2, Valgemeri 90 000km2. 1
Ekvatoriaalne vihmamets Koostaja: Klass: 8c Sisukord: -Asend -Pinnamood -Mullastik -Kliima -Taimestik -Loomastik -Inimese tegevus -Keskonna probleemid -Kokkuvõte -Pildid Ekvatoriaalse vihmametsa asend Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatori lähedastel aladel Aafrika keskosas, Amazonase jõgikonna Lõuna-Ameerikas, Malai saarestiku ja Malaka poolsaare Kagu-Aasias ning Austraalia põhjapoolsemad osad. Vihmametsad on levinud kahel pool ekvaatorit ligikaudu 10° põhja- ja lõunalaiuseni, mis katkeb mäestike ja kõrgete kiltmaade kohal. Ekvatoriaalsest vihmametsast edasi minnes tuleb vastu savann ning kliima muutub aina kuivemaks. Pinnamood Lõuna-Ameerika ja Aafrika on enamasti tasandikuline Amazonase madalik. Kagu-
atmosfääri. Merkuuri mõõtmed Maa-tüüpi planeetide suuruse võrdlus (vasakult paremale): Merkuur, Venus, Maa, Marss. Merkuur on Päikesesüsteemi kõige väiksem planeet. Ta on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem (läbimõõt on umbes 40% võrra suurem). Merkuur on Päikesele lähim planeet (suuruselt kaheksas). Merkuur on oma läbimõõdult väiksem Jupiteri kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titaanist, aga massilt suurem. Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km (38,252% Maa läbimõõdust). Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit. Mass on 3,303×1023 kg (18 korda väiksem (5,5271%) Maa massist). Mass mõõdeti kosmoseaparaadi Mariner 10 trajektoori häirituse järgi lähedastel möödumistel planeedist 1974 ja 1975. Raskusjõud Merkuuri ekvaatoril on 2,78 m/s² (2,57 korda väiksem kui Maa ekvaatoril). Et raskusjõud on palju suurem kui Kuul, siis väljapaisatud materjal jõuab 65%-ni sellest kaugusest mis Kuul
urg. Boora- maismaal paikneva tugeva kõrgrõhu poolt põhjustatud külm puhanguline tuul Aadria mere piirkonnas. Boreaalsete metsade kliima kliimat kujndavad cP ja cA, tsüklonid. Mandriline kliima pika külma talvega ja lühikese jaheda suvega õhutemperatuuri aastane amplituud väga suur. Dobsoni ühik - Osoonikihi paksust atmosfääris möödetakse Dobsoni ühikutes (DU- vastab kokkusurutud osoonikihi paksusele mm merepinna tasemele normaalrõhule 1atm, t° 0°C). Osoon tekib peamiselt ekvaatori kohal stratosfääris, laguneb pooluste kohal. Eksogeensed pinnavormid Maa välisenergia mõjul tekkinud El Nino- nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises ja hoovuste süsteemi muutuses. Põhja- Ameerika ranniku soojenemist ja tugevaid vihmasadusid, mõjud ulatvad üle maakera. Endogeensed pinnavormid Maa siseenergia mõjul tekkinud vulkaanilised, tektogeensed. Eoolilised pinnavormid- tuule tekkelised pinnavormid. Luide on tuuletekkeline pinnavorm, mis koosneb
jooned on igas geoidipunktis risti tema pinnaga. Geoidi pind on ka nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna absoluutsed kõrgused. Pöördellipsoid on keha, mis esindab lihtsustatult maakera kuju. Pöördellipsoid on pooluste suunast kokku surutud. Referentsellipsoid on mingi väiksema maa-ala kohta kohandatud ellipsoid, mida kasutatakse täpsete mõõtmiste jaoks. Tavaliselt orienteeritakse referentsellipsoid nii, et tema polaarne telg ja ekvaatori tasapind on Maa pöörlemistelje ja maakera ekvaatoriga paralleelsed, kuid referentsellipsoidi tsenter ei asu Maa raskuskeskmes nagu maaellipsoidil. Neid kasutatakse ..... Mis on nullnivoopind, loodjoon, normaal? Loodjoon maapinnaga risti olev joon Nullnivoopind - Punkti absoluutne kõrgus H määratakse mere või ookeani keskmisest pinnast, mida nimetatakse nullnivoopinnaks. Nivoopindu on palju. Need on Maa raskusjõuvälja ekvipotentsiaalsed pinnad, mis on igas punktis risti loodjoonega
Tekib täiesti kerasümmeetriline must auk täiesti kerasümmeetrilise välise gravitatsiooniväljaga, mida iseloomustab ainult üks suurus- gravitatsioonikeskme mass. Mustad augud võivad olla suured (massiivsed) ja väikesed, kuid kõiges ülejäänud on nad üksteisega täiesti sarnased. Must auk ei saa pöörelda kuitahes suure kiirusega. Liiga kiiresti pöörlevast kehast ei saa musta auku tekkida, sest keha ekvaatoril tekivad kesktõukejõud, mis takistavad keha kokkutõmbumist ekvaatori tasandi sihis. Keha muutub lapikuks, mille raadius on Schwarzschilsi raadiusest palju kordi suurem ja mis järelikult pole must auk. Musta augu pinna ekvaatori punktide joonkiirus ei saa ületada valguse kiirust. Pöörlev must auk haarab kergemini neid osakesi, mis püüavad temast mööduda pöörlemisele vastupidises suunas. Palju raskemini saab ta kätte osakesi, mis lendavad temast mööda pöörlemise suunas.Keha, mis tiirleb ringorbiidil ümber maksimaalselt võimaliku kiirusega
Esimesed, kes paistsid silma oma maailma avastamisega,on babüloonlased, kes IV aastatuhandel e.Kr. elasid Mesopotaamia madalikul. Aastal 600 e.Kr. koostasid babüloonlased esimese säilinud maailmakaardi. III aastatuhandel e.Kr. hakkasid koostama Vahemere äärsed inimed geograafilisi kirjeldusi. Egiptlaste peamine sõidutee oli Niiluse jõgi. Nende kõrval avastasid foiniiklased, kes jõudsid välja Atlandi ookeanile, ületades esimestena ekvaatori. Nad tegid esimestena merereisi ümber Aafrika. Arvatakse, et nad jõudsid ka Indiasse ja Kagu-Aasiasse. Kreeka hakkas tegema avastusi u. 800 a. e.Kr. Kreeklaste geograafilised teadmised on kogutud Eratosthenese raamatusse. Raamatus väidetakse, et maa ümbermõõt on 39 500 km. See arv täpsutati alles 1800 aasta pärast, mil tõestati, et maakera ümbermõõt on 40 075 km. Teine tähtis avastaja oli Ptolemaios. Hiljem, esimese aastatuhande lõpus paistsid oma avastusretkega silma
väited: 1. Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. 2. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. 3. Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. 4. Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas. 5. Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu. 6. Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemisega samas suunas. 7. Planeedid jagunevad kahte gruppi: algul (Päikese poolt lugedes) neli väikest ja tihedat, siis neli suurt, väikese tihedusega planeeti. Joonis Päikesesüsteem. Suurte planeetide orbiidid ja asukohad 20. märtsil 2002.
Suurte maadeavastuste suurimaks põhjuseks oli leida kaubatee Euroopa ja India vahel. Kuna araablased võtsid idamaiste kaupade hindadelt mitmekordselt vaheltkasu, hakati otsima laevateed. Eelkõige olid maadeavastuste eesotsas kas Hispaania või Portugali meresõitjad, kuna neil oli juba kogemusi ja riik panustas ka omalt poolt. Kuna polnud teada täpset maakera suurust arvati, et tee Indiasse võib kulgeda nii ida kui ka lääne poolt. Tegelikkuses olid asjalood teisiti. Aafrika ja ekvaatori kohta esinesid ka mitmed legendid. E Esimene etapp oligi seotud Aafrika lääneranniku tundmaõppimisega. Esimesena hakkas seda tegema portugali meresõitja Henrique Meresõitja, kes ei jõudnud oma merereisiga eriti kaugele. Ekvaator ületati esmakordselt 1471 aastal. Esimesest tõsiseltvõetavast meretee leidmisest võime me rääkida 1487-1488 aastatel, kui Bartolomeu Diaz esimese eurooplasena purjetas ümber Aafrika lõunatipu, mis kuninga soovil nimetati Hea Lootuse neemeks. Sellega
karvakestega- vähendab auramist. Kultuurtaimed: teraviljad, puuviljad-nisu, mais, mandariin, viinamari, virsik, apelsin, oliivipuud 5.Loomastik: panda, puuma, tiiger, alligaator, madukael, haigur 6.Inimtegevus: Viljakasvatamine, Puhke ja turismipaigad. Suure hulga autote heitgaasid ohustavad inimesi mürgipilved. 7. Mõisted: mangroovtihnikud- puude tihnik, tõusu aeg latvad, mõõna hingamisjuured Savannid ja lähisekvatoriaalsed metsad 1. Asend: Pöörijoontest ekvaatori poole. 2. Kliima: Suvepoolaastal kujundab ekvatoriaalsed, talvepoolaastal troopilised õhumassid. Kui suvel on päike seniidis ja ilma kujundab ekvatoriaalne õhk, siis on vihmane aastaaeg. Troopiline õhk toob aga kuiva aastaaja. Õhutemperatuur alati soe. Aasta sademete hulk 250-2000 mm. 3.Mullastik: Vihmasel ajal mulda sattunud orgaanilised ained lagunevad kiiresti, kuid samal ajal toimub ka taimedele vajalike toitainete väljauhtumine. Punakaspruunid mullad. 4. Taimestik:
vaheltkasuga maha müüdi. Laevasõidu edenemine tekitas vajaduse koolitatud laevajuhtide järele. Rannikusõiduga olid hakkama saanud eelkõige rannamärkide abil orienteeruvad kaptenid- metskaptenid-, pikemad merereisid eeldasid aga põhjalikumat ettevalmistust ning merekaartide tundmist. Meremeeste koolitamiseks asutati mitmel pool merekoole. 1864 a. rajati merekoole Heinastesse. 1845a. purjetas parklaev Huogma üle ekvaatori ja ümber Kap Hoorni Vaiksesse ookeani. Eestlaste esimese laevana jõudis Ameerikasse Matador 1868.a. Raudteed ja kaubanduse areng 1870 aastal valmis Paldiskit Tallinna ja Narva kaudu Peterburgis ühendav Balti raudtee. See järel rajati uued ühendusteed: Tapa-Tartu-Valga-Riia ning Valga-Võru-Pihkva. Laiarööpalise raudtee kõrval ehitati sajandivahetusel erakapitaliga ka mitu kitsarööpalist raudteeliini. Raudteevõrgu väljaehitamine ühendus Eesti ala tihedamalt Peterburi ja
Vetikatel võivad aga sporo- ja gametofüüt esineda erinevate isenditena, mis valiselt on tihti eristamatud. Sõnajalgtaimede gametofüüdiks on eelleht. Õistaimedel ja paljasseemnetaimedel on gametofüüt taandarenenud ja selle moodustavad põhiliselt sugurakud.Taimed kasvavad kõikjal, kus on fotosünteesiks piisavalt vajalikke lahteained ja valgusenergiat. Enamik taimeliike asustab maismaad, kuid neid leidub ka ookeanis mitmesaja meetri sügavusel. Taimede asustustihedus on suurim ekvaatori piirkonnas ning väheneb pooluste suunas. Enamik vetikaliike elab veekeskkonnas. Sammal-, sõnajalg-, paljasseemne- ja õistaimede arvukad liigid asustavad aga valdavalt maismaad. Erinevaid taimeliike on maailmas väga palju - üle 300 000. Ka Eestis kasvavate taimede arv ei ole täpselt teada - neid avastatakse üha juurde. Arvatakse, et Eestis kasvab ligikaudu 1450 liiki soontaimi, 550 liiki sammaltaimi ning 2500 liiki vetikaid.Taimed on
Saaremaa Ühisgümnaasium Sokolaad Referaat Kuressaare 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 1. SOKOLAADI AJALUGU..................................................................................................4 1.1. Maiade ja asteekide toit jumalatele................................................................................4 1.2. Sokolaad Euroopas.........................................................................................................4 1.3. Sokolaad Eestis..............................................................................................................5 2. SOKOLAADI VALMISTAMINE.....................................................................................7 2.1. Kakaopuu...........................................................................
Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogu. Süsteemid: staatiline-muutumatu; dünaamiline-arenev;avatud-aine ja energa, vabalt liikuda; suletud- arenev. Maa energiasüsteem koosneb energiapilansist. Kiirgusbilanss-aluspinnale langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe. Talvel on väiksem nullist, suvepäevadel suurem nullist. Otsekiirgus-mis otse tuleb. Hajuskiirgus- on hajunud kiirgus. Kogukiirgus-otse+hajuskiirgus. Peegeldunud kiirgus-tagasipeegeldunud(jää, lumi, vesi). Neeldunud kiirgus- neeldunud kiirgus. Energiaallikad- päikeseenerga-99,9%(eksogerne), maa sisesoojus(endogerne), grafitatsioonienergia. Päikeseenergia-valgus ja soojus. Organism-keeniline energa. Patarei-keeniline energia. Tuul-kineetiline. Pingutatud vibu-potensiaalne. Tule leek- soojus/valgusenergia. LITOSFÄÄR - maa siseehitus. Settekivimid- purdkivimid (liiva, savi) orgaanilised( lubja, põlev) keemilised ( kips). Setted->settekivimid->moondekivim(marmor)...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Šokolaad Referaat Koostaja: JKHK 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 1. ŠOKOLAADI AJALUGU..................................................................................................4 1.1. Maiade ja asteekide toit jumalatele................................................................................4 1.2. Šokolaad Euroopas.........................................................................................................4 1.3. Šokolaad Eestis..............................................................................................................5 2. ŠOKOLAADI VALMISTAMINE.....................................................................................7 2.1. Kakaopuu................................................
miljoni aastaga. Teleskoobis paistab Päike (vaatlemiseks tuleb valgust tugevasti nõrgendada!) heleda teravalt piiritletud kettana. Kettal on mõnikord näha tumedamaid piirkondi (päikeseplekid või -laigud); tugeval suurendusel võib näha ühtlast teralist mustrit -- nn. granulatsiooni (lad. granulum - terake). Laikude liikumine näitab, et Päike pöörleb; seejuures on pöörlemisperiood ekvaatori lähedal 25 päeva, pooluste lähedal kuni 10 päeva pikem. Päikesel kui gaasilisel kehal ei saa olla kindlat pinda, aine tihedus peab muutuma pidevalt väljapoole vähenedes. Seda, et me näeme serva teravana, tingib nähtava valguse tekkimine suhteliselt õhukeses (umbes 400 km paksuses) kihis. Seda kihti nimetatakse fotosfääriks (valgust tekitav sfäär) ja teda võib samastada Päikese pinnaga
J.E. Bode esimene kosmoselaev, mis viis inimesed Kuu pinnale. pakkus välja nime Uraan. Teeb tiiru ümber Päikese 84 aasta jooksul, planeedi kaldenurk on 97 ° , seega on Jupiter Üks hiidplaneetidest, millel on ühised omadused (suured Uraani pöörlemissuund risti orbiidil tiirlemise suunaga. mõõtmed; Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun; tahke pinna Poolused saavad Päikeselt rohkem soojust, aga ekvaatori puudumine; hästi pikk tiirlemis- ja lühike lähedal on kõrgem temperatuur. Uraan koosneb pöörlemisperiood; palju kaaslasi). Jupiter on vesinikust, heeliumist, metaanist ning vähesel määral Päikesesüsteemi suurim planeet, Päikesest umbes 5 korda atsetüleenist. Saturni järel tiheduselt väikseim planeet, kaugemal kui Maa, ületab Maa massi 318 korda, Uraanil on praegu teadaolevalt 13 rõngast, rõngad heleduselt 4. objekt taevas
kõikides maailmajagudes, troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes, alates 50° põhjalaiusest kuni 40°lõunalaiuseni.[5] Riisitaimed on sooja- ja niiskuselembelised ning väga valgusnõudlikud. Mida paremad on valgustingimused, seda paremat saaki saab. Suurimad tootjad Hiina, India ja Indoneesia. Kohv – Sai alguse Etioopiast, levis Araabiasse ja Türki. Suurimad tootjad on Brasiilia, Colombia ja Vietnam. Kasvatatakse üle maailma ekvaatori lähistel aladel. Tee – Pärit Aasiast. Suurimad tootjad Hiina, India ja Kenya. Kasvatatakse põhiliselt Aasias. Suhkruroog – Pärineb Uus-Guineast, Lõuna- ja Kagu-Aasiast. Tänapäeval on suhkruroog introdutseeritud ekvatoriaalse ja lähisekvatoriaalse kliimaga kohtadesse peaaegu kõikjal maailmas. Suurimad tootjad Brasiilia, India ja Hiina. Puuvill - Puuvillataimed
tsüklon- madalrõhuala antitsüklon- kõrgrõhuala soe ja külm front: Külm front on atmosfäärifront, mis tekib, kui külm õhumass liigub sooja õhumassi suunas ja soe õhk tõuseb üles külma õhu peale Soe front on atmosfäärifront, mis tekib, kui soe õhumass liigub külma õhumassi suunas ja tõuseb üles. mussoon- püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Passaat- püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole. Kasvuhoonegaas - soojuskiirgust neelavad gaasid Maa atmosfääris, mis põhjustavad kasvuhooneefekti. Kasvuhooneefekt – maa atmosfäär laseb läbi päikesekiirgust, kuid neelab maa pinnalt kiirguvat kiirgust ning selle tagajärjel soojeneb. Osoonikiht – kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon. Happesademed- mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam.
pole) mere saared. Aafrika keskosa, kasvavad ka igikeltsa aladel kongo nõgu, Madagaskari saar. Lõuna ja Kagu-Aaasia niiske kliimaga rannikualad ja Malaisia saarestik. Ekvaatori ümber kliima Okasmetsad on levinud sademeterikkad piirkonnad, parasvöötme jahedamas osas. miinimum 1680 mm aastas, Okasmetsade kliima on keskmine 1750-2000 mm aastas, tundravööndi omast soojem ja max 10 000mm. õhutemperatuur niiskem, kuid siiski veel küllalt karm. kõrge: 25-28 kraadi.
geotsentrilised koordinaadid). 2. Geograafilised koordinaadid. Geograafilisteks koordinaatideks on geograafiline laius ja pikkus. Geograafilised koordinaadid määratakse kas astronoomiliste vaatlustega või arvutatakse ellipsoidi pinnale redutseeritud geodeetiliste mõõtmiste andmetest. Kaasajal määratakse GPS mõõtmistega. 3. Geotsentrilised koordinaadid. Alguspunkt asub maa raskuskeskmes. Vertikaaltelg (z-telg) on maakera pöörlemistelg, x-telg on 0-meridiaani ja ekvaatori tasapindade lõikejoon ning y-telg on nendega risti olev joon ekvaatori tasandil. Geotsentrilisi koordinaate saab ümber arvutada geograafilisteks koordinaatideks. 4. Ristkoordinaadid. Maastikupunkti asukoha plaanil või kaardil saab määrata ristkoordinaatidega x ja y. Selleks tuleb valida sobiv ristkoordinaatide süsteem. Eesti riikliku koordinaatide süsteemi x-teljeks on 24o meridiaan või sellega paralleelne suund ja y- teljeks
geotsentrilised koordinaadid). 2. Geograafilised koordinaadid. Geograafilisteks koordinaatideks on geograafiline laius ja pikkus. Geograafilised koordinaadid määratakse kas astronoomiliste vaatlustega või arvutatakse ellipsoidi pinnale redutseeritud geodeetiliste mõõtmiste andmetest. Kaasajal määratakse GPS mõõtmistega. 3. Geotsentrilised koordinaadid. Alguspunkt asub maa raskuskeskmes. Vertikaaltelg (z-telg) on maakera pöörlemistelg, x-telg on 0-meridiaani ja ekvaatori tasapindade lõikejoon ning y-telg on nendega risti olev joon ekvaatori tasandil. Geotsentrilisi koordinaate saab ümber arvutada geograafilisteks koordinaatideks. 4. Ristkoordinaadid. Maastikupunkti asukoha plaanil või kaardil saab määrata ristkoordinaatidega x ja y. Selleks tuleb valida sobiv ristkoordinaatide süsteem. Eesti riikliku koordinaatide süsteemi x-teljeks on 24o meridiaan või sellega paralleelne suund ja y- teljeks
ilmastikunähtused. Globaalne õhuringlus suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral Õhumass kindlate omadustega väga suur õhu hulk, mis on välja kujunenud ühesuguse aluspinna kohal Tsüklon madalrõhkkond Antitsüklon kõrgrõhkkond Mussoon ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks Passaat püsivalt ekvaatori poole puhuv tuul Kasvuhoonegaasid atmosfääris olevad gaasid, mis neelavad soojuskiirgust Osoonikiht neelab ultraviolettkiirgust Happesademed happelise reaktsiooniga sademed, mis tekivad atmosfääri saastamise tagajärjel õhku paiskunud gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide lahustumisel veepiisakestes Kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe.
kohamäärangut ja üle 8000 koha (linnad, jõed, mäed) koordinaadid kuni 5' täpsusega. Kuna põhiosa ,,Geograafiast" koosnes kaartidest ja Ptolemaios teadis raamatut kirjutades, et kuigi teksti on võimalik üsna täpselt kopeerida, siis kaartide edukas kopeerimine on üsna ebatõenäoline. Seega kindlustas Ptolemaios, et kaartidel sisalduvad andmed ja teave säiliks ning kaardid oleks võimalik ümber joonistada. Selleks järgis ta eelmiste kartograafide eeskuju jagades ekvaatori 360 ning võttis ekvaatori põhja-lõuna suuna koordinaatide aluseks. Laiuskraad läbi Rhodese ja Heraklese sammaste (praeguse aja Gibraltar) oli 36 ning see jagas maailma, mida Ptolemaios tundis, peaaegu võrdselt kaheks. Pikkuskoordinaatide määratlemine osutus aga suuremaks probleemiks. Kõigepealt oli vaja määrata mingile meridiaanile null kraadi ja arvutada Maa ümbermõõt, saamaks õiged kaugused. Ptolemaios valis nulliks
geoidipunktis risti tema pinnaga. Kasutus: Geoidi pind on ka nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna absoluutsed kõrgused. Pöördellipsoid on keha, mis esindab lihtsustatult maakera kuju. Pöördellipsoid on pooluste suunast kokku surutud. Referentsellipsoid on mingi väiksema maa-ala kohta kohandatud ellipsoid, mida kasutatakse täpsete mõõtmiste jaoks. Tavaliselt orienteeritakse referentsellipsoid nii, et tema polaarne telg ja ekvaatori tasapind on Maa pöörlemistelje ja maakera ekvaatoriga paralleelsed, kuid referentsellipsoidi tsenter ei asu Maa raskuskeskmes nagu maaellipsoidil. 1 4. Iseloomusta geograafilisi koordinaate Geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid: geograafiline pikkus ja geograafiline laius. Geograafilisi koordinaate määratakse ellipsoidil või geoidil kraadides.
(geograafilise) isolatsioonita, ühise levila piires. Näiteks: algne liik jaguneb üksteisest ikka enam eristunud alajaotusteks spetsialiseerumisega erinevatele ökoloogilistele nishidele (nt. parasiteerimine eri liiki peremeesorganismidel). 15. Ökosüsteemi vanuse mõju elurikkusele Elurikkus on suurim vanades ökosüsteemides nt Ürgmetsad, vihmametsad ja puisniidud. 16. Elurikkuse muutumine poolustelt ekvaatori suunas, selle nähtuse võimalikud põhjused Poolustest ekvaatori suunas elurikkus suureneb, kuna seal on sobilikumad keskkonnatingimused paljudele liikidele ja vanemad ökosüsteemid. 17. Pindala ja isoleerituse mõju elurikkusele Pindala kasvades elurikkus suureneb ning isoleeritusega väheneb(nt saared). 18. Troofilised suhted ja toitumisahelad ning nende mõju liikide arvukusele
18. Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ning hakkab tõusma, tulemuseks on püsiv madalrõhuala. Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas. Jahtunud õhk hakkab laskuma 30 laiuskraadidel, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ning muutub kuivemaks, põhjustades neil laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. 30 laiustelt puhuvad püsivalt tuuled ekvaatori suunas- passaadid. Need kalduvad oma liikumissuunast Coriolsi ja hõõrdejõu tõttu kõrvae, tekitates põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. Osa 30 laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ning kohtub umbes 60 laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolsi jõu mõjul kaldub tuul ja kõrgemates õhukihtides on ülekaalus läänetuuled ning maapinna lähedal hõõrdumise tõttu edelatuuled
Suur kuumus ja õhurõhk määravadki tingimused Veenuse pinnal. Veenusel on nagu Maalgi troposfäär, kus gaasid on ühtlaselt segatud. Veenuse troposfäär on viis korda ulatuslikum ja viiskümmend korda tihedam kui Maa troposfäär. Suure soojusmahtuvuse pärast on planeedi pinnast kuni 90 kilomeetri kõrguseni õhutemperatuuri ööpäevane kõikumine vaid mõni kraad. Kuni 45 kilomeetri kõrguseni ei sõltu temperatuur laiusest. Kuni saja kilomeetri kõrguseni tõustes kasvab temperatuur ekvaatori lähedal koos kaugusega pinnast; pooluste läheduses aga temperatuur kas ei muutu või koguni langeb. Paari-kolmesaja kilomeetri kõrgusel on õhk sada kraadi külmem, Maal aga kuussada kraadi kuumem kui troposfääris. Kui Maa õhkkonda kuumutada Veenuse temperatuurini, siis ookeanid aurustuksid ja veeauru rõhk oleks 300 atmosfääri. (Tegelikult on meil veeauru rõhk alumistes õhukihtides umbes tuhandik atmosfääri.) Veenuse kaardist
Globaalne soojenemine on praegusel hetkel viimase 10 000 aasta kiireim ning 10 soojema aasta rekordit on olnud viimase kahe kümnendi jooksul. Kliimamuutus on nii kiire, et kõik taimed ja loomad ei suuda sellega kohastuda, seetõttu muutuvad paljude liikide levialad ja kliimamuutused ohustavad bioloogilist mitmekesisust ning ökosüsteeme. Liike, mis küllalt kiiresti ei levi ,võib sel juhul tabada väljasuremine. Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad, ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed. Temperatuuri tõusuga võivad kaasned suured üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid, samuti probleemid põllumajanduses. Liustike ja polaarmütside sulamise tagajärjel tõuseks lisaks maailmamere pind. Kõrbed ning teised kuivad või poolkuivad ökosüsteemid muutuvad veelgi elukõlbmatuteks. Tõenäolislt muutuvad kõrbed kuumemaks, kuid sademete kasvu ei ennustata. Tulevikus muutuvad ilmselt tornaadod,
Maailmas moodustab rukkitoodang 3% maisi, riisi või nisutoodangust. Lõuna riikides on olulisel kohal õlukultuuride kasvatamine, 2/3 tarbitavast rasvadest saab inimkond taimedest (päevalill, oliivipuu, raps jt.). Külvipinna suuruselt järgneb teraviljale söödakultuurid (peamiselt Põhja riigid). Kartulikasvatus jaguneb riikide vahel ühtlasemalt. Kartuli kodumaaks peetakse Lõuna-Ameerikat, enam kasvatatakse Euroopas, Aasias. Ekvaatori aladel asendab kartulit bataat ja maniokk. Peamise osa kiudkultuuridest (puuvill, lina, kanep) annab Aasia 57% (Hiina, India) ja USA ja Brasiilia. Puu- ja juurvilju kasvatatakse kogu maailmas. Euroopa annab ½ maailma viinamarja toodangust. Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania 38% maailmatoodangust. Loomakasvatus Loomakasvatus ala hõlmab kolmveerandi maakera põllumajanduslikust maast. Seal on tähtsamad veise-, sea-, lamba-, linnukasvatus. Euroopat iseloomustab
sesoonselt vastupidiseks(talvel sisemaalt ookeani suunas ja suvel ookeanilt maismaa suunas). Nõlvaprotsessid-raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju. Ookeaniline maakoor-ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltsest kivimest koosnev keskmiselt 11km paksune maakoor. Osooniagud-osoonikhi olulised hõrenemised stratosfääris, mis on esinevad sesoonselt pooluste kohal ja võivad laieneda ekvaatori suunas. Pangasmäestik- maakoore rebetuspiirkonda, laamade lahnemispiirile tekkiv kerkinud ja vajunud kiviplokkidest koosnev mäestik. Pedosfääri-biosfääri osa, mis hõlmab maakoore pindmist kihti, kus toimuvad mullatekkeprotsessid. Pedosfäär regureelib olulisel määral biosfääris toimuvid biogeokeemilisi aineringeid(toiteelemndid, vesi). Pikilained-seismilised lained, mis levivad keskonda oma liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenivate impulssidena
3. Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani (tropopausini) ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas. 4. Jahtunud Õhk hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. 5. Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled - passaadid - kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. 6. Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolisi jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuuled. Maapinna lähedal on hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled
moodustunud pilve liikumisena. Suurem osa päikesetuule osakestest pääseb magnetosfääri selle päevapoolelt. Sealt kulgeb plasmapilv maakerast mööda magnetosfääri kaudu selle ööpoolele. Tegelikult liituvad magnetväljad mõnevõrra magnetosfääri ja planeetidevahelise välja puutepinnal, kuid ka sealt tulevad osakesed jõuavad lõpuks magnetosfääri ööpoolel olevasse sabasse. Niiviisi kogunevad osakesed suuremalt jaolt Maa ekvaatori tasandil olevasse plasmakihti, kus kogu magnetosfääri saba osakeste tihedus on suurim. Kõik virmalisi tekitavad osakesed ei ole siiski pärit Päikeselt. Atmosfääri ülaosast hüppab pidevalt veidi osakesi magnetosfääri. Seal segunevad nad Päikeselt pärit osakestega, siirduvad vähehaaval magnetosfääri sabasse ja tekitavad soodsate eelduste korral virmalisi. Magnetosfääri sabas, eriti plasmakihis, esineb tugevaid elektrivälju. Nende ja
Surub sooja õhu üles. Sajab frondil v frondi taga. Tähis on teravate junnidega sinine. Õhuringlus ja tuuled Millised tegurid mõjutavad õhuringlust? Gradientjõud (õhk liigub alati kõrgema rõhuga alalt madalamale) Goriolisi jõud (maakera pöörlemisel tekkiv inertsjõud) Hõõrdejõud Maismaa ja mere erinev soojenemine ja jahtumine (veel on suurem soojusmahtuvus) Mäestikud (natukene) TUULED Passaadid tuuled, mis puhuvad 30ndatelt laiuskraadidelt ekvaatori suunas. (esinevad põhiliselt palavvöös) Põhjapoolkeral puhuvad kirdest, S poolkeral kagust. (TUUL SELLE ILMAKAARE JÄRGI, KUST HAKKAB PUHUMA JEE) Passaadid tekivad selle pärast, et ekvaatoril on püsiv madalrõhuala ja 30ndatel laiuskraadidel kõrgrõhuala. Tuul puhub alati kõrgema õhurõhuga alalt madalama suunas. Coriolisi jõu tõttu kalduvad tuuled N poolkeral edelasse ja S poolkeral loodesse. Läänetuuled tuuled, mis puhuvad parasvöös.
kujuga. Ekvaatoril on distants Maa keskmeni suurem kui Tallinnas, seega Newtoni gravitatsiooniseaduse põhjal teame öelda, et ka raskusjõud väheneb kauguse suurenedes ja vedrukaal näitab vähem. Teiseks, Maa pöörleb ja ekvaatoril on joonkiirus suurim, mistõttu erineb pöörlemisest tingitud tsentrifugaaljõud ekvaatoril Tallinna omast ja vedrukaalu näit peab olema Ekvaatoril väiksem. Kõige olulisem mõjur on aga ekvaatori temperatuur. Temperatuuri kasvades esemed paisuvad, st nende ruumala kasvab. Ent atmosfääris mõjub kehale üleslükkejõud (nagu veeski), mis on võrdne F üles=g õhk V . Nüüd kui ese paisub, siis talle mõjuv üleslükkejõud kasvab ja raskusjõu mõju väheneb. Seetõttu võivadki hästipaisuvast metallist vedrukaalud ekvaatorilt kosmosesse triivida. 10. Miks muutub kivi veest välja tõstes raskemaks?
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 10 c Etioopia Referaat Õpetaja:Raivo Raam Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Üldandmed 4 Geograafia 5 Kliima 5-6 Majandus 6 Eksport 7 Transport 7 Rahvastik 7 Religioon 8 Haridus ...
See oli 7.august 1803.a. Algul laevad saabusid Taani, Kopenhaagenisse. Siin laaditi laevadele kaupu: kahurid, püssirohi, relvad, jahu, veini, viina, tubakat, kohvi, teed, suhkrut ja palju muud. Selles sadamas asusid laevale ,,Nadezda" välismaised teadlased: sakslased Tilesius ja Langdorf ja sveitsi astronoom Gorner. Oktoobris läbiti Kanaari saarestik. lk.13 ÜMBER GORN'i NEEME 26.novembril 1803.a. Ületasid vene laevad esimest korda ekvaatori ja jõudsid Lõuna poolkerale. See oli suur pidu: kahurite saluut, pidulik lõunasöök. Üks madrus oli kandis Neptuni kostüümi. Ta jooksis mööda laeva ja pritsis inimesi märjaks. 18.detsembril nägid meremehed Brasiilia kallast. Tookord oli Brasiilia Portugali kolooniaks. Meremehed astusid maale Destero linnas. Kuberner võttis venelasi väga hästi vastu. Tema seltsis võeti vastu uus, 1804.a. Imelik oli võtta vastu Uut Aastat sellisel palaval ööl Lõuna poolkeral oli suvi
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Reisikorraldus R13 Kristin Vahesaar REISITEENUSED Analüüs aines reisikorraldus Tallinn 2013 SISUKOR SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1EESTI EKSPRESSI JA ÕHTULEHE REISIREKLAAMID........................................................4 1.1Ajalehtede pakkumised...........................................................................................................4 1.2 Kolme väljavalitud toote erinevused.....................................................................................5 2REISIKORRALDAJA KORRALDAB REISI GALAPAGOSELE..............................................7 2.1 Reis Galapagosele..................................................................................................................7 2.2Reisi ...
vaadeldav iga 15–17 aasta tagant suure vastasseisu ajal, kui Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 55–60 mln km. Sel ajal paistab Marss taevas niisama heledalt kui Veenus. Marsi keskmine kaugus Päikesest on 227,9 miljonit km ehk 1,52 aü[1] ja kaugus Maast 55–400 miljonit km. Marsi tiirlemisperiood on 686,98 Maa päeva. Marsi ööpäev kestab umbes sama palju kui Maal: 24 tundi ja 37 minutit.[1] Marsi läbimõõt on ekvaatori kohal 6974 km[1], pindala 144,8 miljonit km² ja ruumala 163,18 miljardit km³. Marsi mass on 6,4219*1023 kg ehk 0,106 Maa massi[1] ja tihedus 3933 kg/m³[1]. 7 Marsil on gravitatsioon 40% Maa omast, esimene kosmiline kiirus 3,6 km/s ja paokiirus 5,0 km/s. Et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune (vastavalt 23°59' ja 23°27'[1], ilmnevad Marsilgi aastaajad ja
Haudumine võib kesta kuni poolteist kuud. Seejärel kooruvad tihedalt udusulgedega kaetud pojad, kes alles rohkem kui kuu möödudes on võimelised jalgadele tõusma. Kui on pesas istutud 50 päeva, on pojad muutunud juba vanematest raskemateks, aga väljalennuni kulub veel paar nädalat. (http://veebikodu.blogspot.com/2006/04/must-toonekurg-jaak-judis-eestisse.html ) 2 Must-toonekured lendavad tavaliselt augusti teisel poolel oma talvitusalale, Aafrikasse Sahara kõrbe lõunapiiri ja ekvaatori vahelisele alale või Lõuna-Aasiasse. Märtsi teisel poolel naasevad must-toonekured Eestisse. Must-toonekurg on levinud suurel territooriu- mil Atlandi ookeani rannikust kuni Vaikse ookeani rannikuni, areaali põhjapiiriks võib pidada Peterburi läbivat laiusjoont ja lõunapiiriks Vahemerd puudutavaid paralleele. Lisaks sellele asustab see lind isoleeritud areaaliosi Pürenee poolsaarel ja Lõuna-Aafrikas. Ent kõikjal on ta vähearvukas pesitseja või hoopiski haruldane
langenud summaarse kiirguse Q suhet: Tavaliselt väljendatakse albeedot protsentides: 15. kuidas muutuvad summaarse kiirguse aastasummad sõltuvalt geograafilisest laiusest? Keskmine aastane summaarse kiirguse hulk väheneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas. Selle erinevused maakera ulatuses on talvel suuremad kui suvel. Summaarne kiirgus muutub piirides 2400- 800 MJ/m2. Kõige suuremad väärtused on kõrgrõhkkondadel, kuna seal on pilvisus vähim. Mõningane vähenemine leiab aset ekvaatori lähedal, sest nendes piirkondades esineb subtroopikaga võrreldes palju sagedamini pilves ilmu. Summaarne kiirgus väheneb kõrgrõhkkonnaaladest põhja ja lõuna suunas. 4 16. millised on summaarse kiirguse geograafilise jaotuse üldised seaduspärasused suvel ja talvel? Eriti kiiresti kahaneb summaarne kiirgus talvepoolkeral pooluste suunas, suvepoolkeral on summaarse
aasta kiireim ning 10 soojema aasta rekordit on olnud viimase kahe kümnendi jooksul. Kliimamuutus on nii kiire, et kõik taimed ja loomad ei suuda sellega kohastuda, seetõttu muutuvad paljude liikide levialad ja kliimamuutused ohustavad bioloogilist mitmekesisust ning ökosüsteeme. Liike, mis küllalt kiiresti ei levi (näiteks puud), võib sel juhul tabada väljasuremine. Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad, ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed. Temperatuuri tõusuga võivad kaasned suured üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid, samuti probleemid põllumajanduses. Liustike ja polaarmütside sulamise tagajärjel tõuseks lisaks maailmamere pind. Kõrbed ning teised kuivad või poolkuivad ökosüsteemid muutuvad veelgi elukõlbmatuteks. Tõenäolislt muutuvad kõrbed kuumemaks, kuid sademete kasvu ei ennustata. Tulevikus muutuvad ilmselt tornaadod,
suhtes : 7,004°. Orbiidi pikem pooltelg sooritab aeglast pöörlemist. Merkuuri orbiit jääb Maa orbiidi sisse. Mõõtmed Merkuur on Päikesesüsteemi kõige väiksem planeet. Ta on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem.Ta on mõõtmetelt, kuid mitte massilt väiksem Jupiteri kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titanist.Merkuuri suurus on võrreldav ka Jupiteri kaaslase Callisto ja Neptuuni kaaslase Tritoni omaga.Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km.Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit.Mass on 3,303×1023 kg. Pöörlemine Nagu näitasid kosmoseaparaadilt Mariner 10 edastatud fotod, on Merkuuri pöörlemisperiood 58 Maa ööpäeva ja 15,5088 tundi, mis moodustab 2/3 tiirlemisperioodist.Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti.Seetõttu on ekvaatoril kaks teineteise vastas olevat punkti, kus periheelis on alati keskpäev, ja
5 Troopiline ookeaniline kliima Ehk Savann Troopiline ookeaniline kliima on kliimatüüp, mis on iseloomulik ookeanide troopikas paiknevatele osadele. Et piirkonnas valitsevad aastaringselt passaadid, siis nimetatakse seda mõnikord passaatkliimaks. Troopilisele ookeanilisele kliimale on iseloomulikud mõõdukalt kõrged õhutemperatuurid, mis kasvavad suvel ekvaatori suunas temperatuurini +20 kuni +27°. Talvel muutuvad kõrgematel laiuskraadidel õhutemperatuurid madalamaks ning ulatuvad kuni +10 kuni +15°. Kuna atmosfäär on ebastabiilne ja seal esineb inversioon, siis tekib palju rünk- ja kihtrünkpilvi, keskmine pilvisus on üle 50%. Aga sademete hulk on suhteliselt väike, välja arvatud saarte tuulepealsetel külgedel. Näiteks Hawaii saarte hulka kuuluva Kauai saare
atmosf-st tagasi ning jääb Maad soojend. Efektiivne kiirgus- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Päikese lühilainelise kiirguse muundumine atmosfääris -Hajumine (scattering) -Peegeldumine (reflection) -Neeldumine (absorption) 2. Kuidas mõjutab maa pöörlemine valitsevate õhumasside liikumist? Selleks, et õhumassid liikuma hakkaks, on vaja teperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal. Maa ekvaatori kohal, kus temp. on kõige kõrgem, hakkavad õhumassid tõusma ja tekib madala rõhuga ala. Külmematel aladelt voolab sinna uus rõhk, mis soojeneb ja tõuseb. Tänu maakera pöörlemisele hakkavad õhumassid koos Maaga kaasa pöörlema, loomulikult teatud seaduspärasustele alludes (Coriolise jõud). -on tingitud ma pöörlemisest ümber oma telje. Kõik liikuvad kehad põhjapoolkeral kalduvad otsesuunaga võrreldes paremale, lõunapoolkeral vasakule. 3
Maastik on samuti väga mitmekesine,rannikualad on valdavalt madalad ,Andides kõrge ning riigi keskel mägismaa. Kõrgeim punkt on Pico Cristobal Colon 5 775 m ning madalaim Vaikne Ookean 0 m . Hea geograafilise paiknemise tõttu võimaldab Columbia sealsetele elanikele tegeleda erinevate majandusharudega,kalastamisest kullakaevandamiseni. Geograafilised koordinaadid: 4 00 N, 72 00 W Colombia asukoht Lõuna-ameerika põhjaosas 1.3 Kliima Colombia kliima määrab ekvaatori lähedus kus peamiselt domineerib troopiline kliimaTemperatuur sõltub altituudist,mis väheneb 2 °C iga 300m järel üle merepiiri,mille tõttu leidub ka lumiseid mäetippe.Sadu on jällegi igalpool erinev ning esineb kaks aastaaega(kaks kuiva ja kaks vihmast).Colombias on kõige rohkem sademeid Vaikse ookeani piirkonnas.Sademed Guijara poolsaare regioonis on ca.75cm aastas.Edela Colombias on ,aga sademeidd rohkem kui 500cm aastas
Merkuuri päev on 59 Maa päeva ja Merkuuri aasta on 88 Maa päeva. Mariner 10 avastas Merkuuril õhukese atmosfääri. Merkuuri kaatrid on tekkinud ligi 4 miljardit aastat tagasi. Siis kui planet oli alles noor. Pinnases on ka laiad praod ja vallid, mis tekkisid siis kui noor planeet maha jahtus. /5/ Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem (läbimõõt on 40% võrra suurem). Merkuuri läbimõõt ekvaatori juurest on 4879,4 km. Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuuril ei ole kaaslasi. Merkuur on kollast või tumehalli värvi. Merkuuri nimi tuleneb vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. /2/ Nime õigustab tema kiire liikumine ümber Päikese. Merkuur on "kahepalgeline" -
Mais 1985 avaldati sensatsiooniline ettekanne avastatud osooniaugust Antarktise kohal. See tekitas suure segaduse: NASA oli satelliidilt Nimbus 7 aastast 1978 pidevalt osoonikihti mõõtnud ja polnud mingit õhenemist märganud. Nagu nüüd selgus, oli andmeid töötlev arvuti programmeeritud nii, et madalad väärtused heideti automaatselt kõrvale kui võimatud ning loeti need mõõtmisvigadeks. 1994. aastal oli osooniaugu all juba 70% Antarktikast. Kuigi ekvaatori suunas osoonikiht pakseneb, on ta ka seal hõrenenud ja probleeme tekitamas. Pärast UNEP-i (ÜRO Keskkonnaprogramm) poolset tõsist ettevalmistamist ja selgitustööd kirjutati 1987. aastal alla Montreali protokollile, millega riigid kohustusid vähendama CFC-ühendite tootmist. Montreali protokollile kirjutasid vaatamata ilmsele vastumeelsusele alla kõik suuremad CFC-sid tootvad riigid; USA ja Euroopa Liit võtsid endale kohustuse lõpetada aastaks 2000 CFC-de tootmine üldse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
