Muusika KT ! 1. Mis iseloomustab klassitsimi-üldhinnang, millised olid hooned, maalid. Klassitsism oli 1760-1830 Euroopas ja Põhja-Ameerikas levinud kunsti ja arhitektuurisuund. Eeldused ja mõjutajad : 1. valgusfilosoofid ( Voltaire). 2. Arheoloogilised väljakaevamised ( Pompeji). 3. antiikkultuuri käsitlev kirjandus( Antiikkunsti ajalugu) Ajalooline taust : Ameerika iseseisvussõda, Suur Prantsuse revulutsioon, Napoleoni sõjad. Tunnused : 1)Antiikkunsti eeskujude järgimine 2) Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus – moodustas piduliku ansambli. 3) Ümarkaare ja kupli kasutamine Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik; Joonistus üksikasjalik ja täpne; koloriit värvivaene; Teemad sageli antiikajaloost või mütoloogiast. 2. Mõisted: • Sonaat – žanr, mis koosneb kolmest põhiosast Ekspositsioon-teema esitlemine Töötlus-teemade arendamine Repriis-esimese osa ...
Tallinn 1980. Neithal Reet; Lehte Tavel: Mis on mis kirjanduses : kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn: Koolibri 1999. Vogt, Jochen: Einladung zur Literaturwissenschaf.t München 2001. (ka kodulehekülg http://www.uni-essen.de/literaturwissenschaft-aktiv/einladung.htm) Kordamiseks, edasi mõtlemiseks Mille poolest on draamateosed erilised? Kuidas jaotub näidendi tekst, milliseid osi saab eristada? Defineerige mõisted remark, ekspositsioon, nimetage ekspositsiooni funktsioonid. Võrrelge klassikalise vormiga draamat avatud vormiga draamaga. Analüüsige viimati teatris vaadatud näidendit. Milline oli selle vorm? Mida tähendavad näitemängu puhul kolm ühtsust? Mis on commedia dell´arte?
Põhjapanevad muutused muusikalises mõtlemises algasid siiski alles 19. sajandi lõpul. Klassitsismiajastu instrumentaalmuusika Klassitsismiajastule iseloomulikud uued vormid ja zanrid kujunesid instrumentaalmuusikas, neist olulisim on sonaadivorm. Klassikalise sonaadivormi aluseks on kahe põhihelistiku (tavaliselt toonika ja dominant) ning neid esindavate eri karakteriga teemade vastandamine. Sonaadivorm koosneb peamiselt kolmest lõigust. 1. Ekspositsioon esitleb kaht peamist helistikku: toonikat peapartiis ja dominanti kõrvalpartiis. Tavaliselt on nende helistike selgemaks eristamiseks kummalgi partial oma karakteerne teema: iseloomulik on energiliselt liikuv jõuline peateema ning sellele vastanduv lüüriline kõrvalteema. Pea- ja kõrvalpartiid ühendab ühest helistikust teise kulgev sidepartii. Ekspositsiooni lõpetab dominanthelistikku kinnitav lõpupartii. 2
Tallinna Ülikool Matemaatika- ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste Osakond Kristjan Palu EESTI LOODUSMUUSEUM Essee Maateaduste alused Keskkonnakorraldus - 1 Tallinn 2009 Eesti Loodusmuuseum asub Tallinna linnas. Muuseum ise paikneb kahes hoones. Lai t 29A majas on ekspositsioon, geoloogia fondihoidla, fotokogu ning tööruumid nii administratsioonile kui ka geoloogia ja loodushariduse osakonnale. Toompuiestee 26 mahutab ülejäänud fondid ning botaanika, entomoloogia ja zooloogia osakonna tööruumid. Kokku on muuseumil põrandapind ca 1000 m2. Eesti Loodusmuuseum on Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, mis on vabariigi keskmuuseumi staatuses. Kasvanud välja 1842. aastal loodud Eestimaa Kirjanduse Seltsi Provintsiaalmuuseumist töötab ta 1941
Ekspositsiooni hindamise eesmärgiks on võimaliku kokkupuute tõenäosuse ja ulatuse hindamine See on süstemaatiline analüüs: Erinevatest kokkupuute tüüpidest aine kogu elutsükli vältel Iga kokkupuute tüübiga tekkivad annused / kontsentratsioonid inimorganismis / keskkonnas Kokkupuute ulatuse toote kasutamisel määravad ära: Aine kogus tootes ja selle kasutamise aeg Aine võime tootest "välja lekkida" Keskkonna ekspositsioon Heide toodetest ja protsessidest kogu elutsükli vältel määrab ära aine võimaliku koguse keskkonna eri komponentides Sõltuvalt aine omadustest, sh vastupidavusest eri keskkonnas saab hinnata püsivust ja jaotust Biolagunevus, füüsikalis-keemilised reaktsioonid Adsorbeerumisvõime, lipofiilsed omadused ... Hinnatakse kontsentratsiooni keskkonnas, sh. eluslooduses PEC (predicted environmental concentration) mg/l Inimese ekspositsioon
Aruanne GIS MA 1. Kirjutage kriteeriumid ja päringud, mille abil leidsite sobivad alad punktis 5 nimetatud otstarveteks. Põhjendage, miks te just selliste omadustega alad valisite. 1. Suusanõlva leidsin ma järgmise päringuga: [ekspositsioon] > 90& [ekspositsioon] < 180 & [Nolvakalle] < 8 & [baaskaardim3 - baaskaardim3] == 2 Põllumaa leidsin ma järgmise päringuga: [ekspositsioon] > 90 & [ekspositsioon] < 180 & [Nolvakalle] < 8 & ([baaskaardim3 - baaskaardim3] == 2 | [baaskaardim3 - baaskaardim3] == 3) Asunduse leidsin ma järgmise päringuga: [ekspositsioon] > 75 & [ekspositsioon] < 145 & [Nolvakalle] < 2 & ([baaskaardim3 - baaskaardim3] == 2 | [baaskaardim3 - baaskaardim3] == 3) 2. Lisage pildid eelnimetatud otstarbeks sobivatest aladest. Lisage juurde ka selgitus, milliselt tähistatud alad, milliseks otstarbeks sobivad. Kartulimaaks sobivad alad on märgitud helerohelisega. ...
FUUGA- polüfooniline 2-5 häälne teos, millel on kolm osa. 1.ekspositsioon- seal läbib teema kõik hääled 2.töötlus- seal varieeritakse teemat 3.repriis- teema kordamine ekspositsiooni kujul (võivad esineda ka sissejuhatus ja coda) Fuugale võib eelneda prelüüd, mis viib kuulaja fuuga meeleollu. SÜIT- 4st erineva karakteriga palast koosnev tsükkel SONAAT-ALLEGRO- tavaliselt mitmeosalise teose ühe osa vormi nimetus. 1. ja 5. osa võivad ka puududa, 2., 3., 4. mitte kunagi. 1.sissejuhatus 2.ekspositsioon (peateema, kõrvalteema, sidepartii) 3.töötlus(töödeldakse pea- ja kõrvalteemat) 4.repriis(pea- ja kõrvalteema tulevad tagasi ekspositsioonis esitatud kujul) 5. coda- lõpetamine SONAAT- 3- või 4-osaline instrumentaalteos soolopillile ...
Sonaat kujunes välja 18 saj teisel poolel Viini klassikute loomingus. Instrumentaalmuusika suurvorm. Homofoonilise muusika kõige tähtsam vorm. 3 vormilõiku: ekspositsioon, töötlus, repriis. Põhineb kahel teemal: peateema (energiline, pealetükkiv) ja kõrvalteema (lüüriline, laulev). Pikk skeem: (sissejuhatus) ekspositsioon töötlus repriis (coda- saba, põhineb eelneval muusikalisel materjalil, PT-l. Vajalik kui ei toimu rahunemist repriisis) Klassikaline sonaat mitmeosaline instrumentaalteos. Reeglipäraselt 3 osa (harva ka 4)- 1. ja 3. aktiivsed, 2. aeglane. Vähemalt üks sonaadi osa on kirjutatud sonaadivormis, tavaliselt esimene. Teos ühele või kahele pillile (klaver, viiul, tsello). Variatsiooni vorm põhineb ühele teemale ja selle muudetud kordustele
Muusikaajalugu- Klassitsism 1. Klassitsismiajastu on saanud nime ladinakeelse sõna classicus järgi, mis tähendab esmaklassilist/parimat. Sellel perioodil püüti kunstis jäljendada antiigi põhimõtted. 2. Perioodid ja kirjeldused: a) Üleminekuaeg 1720-1760- Tekkisid uued žanrid, muutusid ansambli- ja orkestrikoosseisud. Kirik polnud enam määraval kohal. Muusikaühingud korraldasid avalikke kontserte. b) Varaklassitsism 1760-1780- Sümfoonia. Varem tekkinud žanrid arenesid küpseteks teosteks. Haydni ja Mozarti varajane looming. c) Klassitsismiajastu kõrgaeg 1780-1810- Haydeni ja Mozarti parimad teosed. Beethoven 1780. Herailisus, üliklikkus, rahvuslikud jooned. 3. Euroopa kultuuripilti mõjutasid 18. saj. lõpul ja 19. saj. algul suur prantsuse revolutsioon, Napoleoni sõjad ja Viini kongress. 4. Klassitsismi nim. valgustusajastuks, sest teemas oli filosoofia, haridus ja lihtrahva harimine. ...
Instrumentaalkontsert Lavale tuleb orkester ja kõige ette soolopill Sonaat Sonaaditsükkel soolopillile Viiulisonaat Lavale tuleb viiuldaja ja pianist Keelpillikvartett Lavale tuleb neli keelpillimängijat Keelpillikvartett Sonaaditsükkel neljale keelpillile Keelpillikvartett Viiul + viiul + vioola + tšello Ooper Armastatuim lavažanr Ekspositsioon Sonaadivormi esimene osa Ekspositsioon Teemade tutvustamine Töötlus Sonaadivormi teine osa Töötlus Teemade töötlemine ja arendamine Repriis Sonaadivormi kolmas osa Repriis Teemad taas algkujul Coda Lühike lõpuosa sonaadivormis Sissejuhatus Lühike osa sonaadivormi algul
S.Bach Toccata ja fuuga d-moll Fuuga vorm jaotatud kolmeks, fuuga on fuuga vormis, 1 teema kõikides häältes ekspositsioon, 2. osa töötlus, lõpus jälle teema alghelistikus repriis Süit 4-osaline instrumentaalmuusika vorm, osad: allemande, courante, saraband, gigue Sonaat kolme- või neljaosaline instrumentaalteos, esimene osa on reeglina sonaat- allegro vormis Sonaat-allegro vorm, mis koosneb peateemast ja kõrvalteemast, osad: sissejuhatus, ekspositsioon, töötlus, repriis, kooda Instrumentaalkontsert muusikateos soolopillile sümfoonia- või kammerorkestri saatel, 3-osaline, kujunes 18. sajandil Keelpillikvartett instrumentaalansamblikoosseis, mis koosneb neljast keelpillist; 4- osaline sonaaditsükkel nt J.Haydni ,,Keisrikvartett" Avamäng sissejuhatav muusikapala, mis eelneb suuremale teosele nt L. van Beethoveni ,,Egmont" Sümfoonia 4-osaline suurteos sümfooniaorkestrile
Zanr on stiil ja vorm on muusikaline ülesehitus. Sonaata tähendab Itaalia keeles helisema. Sonaat on teos, mis oli algselt mõeldud ühel pillil mängimiseks. Kindlate tunnustega zanriks kujunes sonaat 18. saj. Haydni, Mozarti ja Beethoveni loomingus. Klassikaline sonaat on 3 või 4 osaline instrumentaalteos. Sonaadi vorm: 1. Ekspositsioon (teema esitlus; pt peateema, kt kõrvalteema), 2. Töötlus (teema arendus või -töötlus), repriis (alguse kordamine; coda - lõpetus). Klassikaline sümfoonia on sonaaditsükli alusel loodud teos sümfooniaorkestrile. Sümfoonia esimene osa on alati sonaadivormis, kokku on 3-4 osa (kiire-aeglane-tant- kiire). Kolm tähtsamat sümfoonikut on Mozart, Beethoven ja Haydn. Beethoveni 9. sümfoonias kasutati esimest korda solisti ja koori. Kontsert on üks muusikazanritest, kus on üks
Kordamisleht zanr- muusikateose liik, nt koorilaul, klaveripala, ooper, kantaat vorm- muusikateose ülesehitus, nt A+B+A, sonaat-allegro vorm polüfoonia- muusikaline väljenduslaad, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega, nt kaanon homofoonia- muusikaline väjenduslaad, kus üks hääl on juhtiv ja teised moodustavad talle saate, nt sonaat-allegro fuuga- polüfoonilise väljenduslaadi kõige enam väljaarendatud vorm Koosneb kolmest põhiosast: 1. Ekspositsioon tutvustatakse teemat põhihelistikus, teema esitatakse kõikides häältes 2. Töötlus siin arendatakse ja varieeritakse mitmete võtetega teemat ning osa lõpus on tavaliselt teose kulminatsioon- kõrgpunkt, kõige pingelisem lõik 3. Repriis e lõpuosa teema esitatakse algkujul, millele sageli lisandub kinnitav lõpposa coda oratoorium- mitmeosaline suurteos solistidele, koorile, orkestrile Kujunes välja 17. saj Itaalias, kus oli väga vilgas muusikaelu, heliloojaid ja muusikuid toetasid
· Passioon o koorile, solistidele, orkestrile o sisuks Kristuse kannatused o eelkäijaks liturgiline draama o Bach ,,Matteuse passioon" · Kantaat o mitmeosaline teos koorile või/ja solistidele o instrumentaal-saatega/saateta · Kaanon o lihtsaim polüfooniline zanr · Fuuga o tegemist on vormiga o kõige täiuslikum polüf zanr o Ülesehitus: Ekspositsioon põhihelistikus Töötlus varieerimine ja kulminatsioon, paraleelhelistikus Repriis alghelistikus/algkujul o Bach ,,Hästitempreeritud klaver" o Bach ,,Fuugakunst" · Süit o 16/17. sajandil o 4 tantsust koosnev allemande-aeglane 4/4 courante-algul kiire 2/4;hiljem mõõdukas 3/4 saraband-aeglane, pidulik 3/4 gigue-inglise päritolu, 6/8 või 3/8
Süit barokiajastul väga levinud instrumentaalmuusika vorm. Tekkis 16. saj. kahest teineteisele järgnevast tantsust pavana'st ja gagliarda'st. 17.saj. kinnistus 4 tantsust koosnev süit. Rütmilt ja tempolt vastandlikud, kuid helistik on sama. Tantse esitatakse kindlas järjekorras: allemande aeglane, 4-osalises taktimõõdus väärikas, majesteetlik tants. Courante(voolav) algul 2-osalises taktimõõdus kiire hüppetants, pärast tempolt mõõdukam ning 3-osalises taktimõõdus tants. Saraband aeglane, pidulik ja suursugune 3-osalises taktimõõdus tants. Gigue inglise päritolu hoogne kiires tempos tants, tavaliselt 6/8 või 3/8 taktimõõdus. Hiljem lisandusid ka teised tantsud: menuett, polonees, bourree ja passepied. Zanri õitseaeg oli 18.saj. mil klavessiinile kirjutasid süite j. Ph. Rameau, G.F. Händel ja J. S. Bach. Järgmine stiiliperiood klassitsism (18.jas II pool) toob kaasa polüfoonilise fuugaga ülesehituselt samalaadse vprmi tekke ...
juhtimisel üles kolm torni kaks esimest korrust, täideti nende vaheliste müüride augud ja taastati osaliselt müüride kivivooderdis. Narva linnuses alustab tööd muuseum 1950. aastal avati Narva linnuse territooriumil asuvas endises garnisonisaunas ekspositsioon Narva linna ajaloost. Narva muuseumi enda ajalugu on muidugi pikem, ulatudes tagasi 19. sajandisse, kuid sõda oli muuseumi tema hoonest ilma jätnud. Kogud õnnestus suuremas osas siiski päästa ja just nende põhjal oligi uus ekspositsioon koostatud. Tollal arvati, et tegemist on ajutise asupaigaga, sest peatselt oodati muuseumi ajaloolise kodu Narva vanalinna alal asunud Peeter I maja taastamist. Kui aga Peetri maja varemed 1959. aastal kõigile ootamatult lammutati, oli selge, et linnusesse tuleb jääda pikemalt. Paarikümne aastaga laienes ekspositsioon üle kogu hoone, kuid kuna ruumid olid muuseumile ilmselgelt väikesed, siis oodati pikisilmi linnuseruumide valmimist. Pärast ekspositsiooni ülekolimist linnusesse 1986
Tantsud : · Allemande Saksa tants · Courante Prantsuse tants · Sarabande Hispaania tants · Gigue (ziig) Soti/Inglise tants Kõik olid tantsud olid kirjutatud ühes helistikus Fuuga polüfooniline muusika (tlk. põgenemine) esialgu oli fuugal ainult üks teema 1 teema a) dux(põhihelistik) b) comes(põhih. 5. Astmelt e dominadist) Ekspositsioon teema tutvustus Töötlus arendatakse teemat Repriis taassünd, tagasi võib tulla ekspositsioon - muudetud kujul Coda (tlk. saba) lõpus võib olla aga ei pea kokkuvõttev osa Antonio Vivaldi Teda teatakse ja tuntakse viiulikontsertide (concerto grossode) kirjutajana. 4 aastaaega (kevad, sügis, talv, suvi) jagunevad veel omakorda kolmeks oskaks(kokku 12). Teda kutsuti ,,punaseks preestriks" oma punaste juuste pärast. Muusikutee sai alguse vaeslastekodust (oli seal muusikaõpetaja) Valdas väga häst viiulit.
Kõrgem sagedus võimaldab signaalil kanda rohkem informatsiooni. Mobiiltelefonide kasutajate arvu suurenedes kasvab ka tugijaamade arv. Tugijaamade arvu kasvades ja wifi levialade suurenedes tõuseb ka populatsiooni eksponeeritus raadiosageduslainetele. Pidevalt suurenenud tehnoloogia kasutusele võtmisega seoses on esile kerkinud inimeste üha süvenev huvi nende mõjude kohta tervisele. Üks aktuaalsemaid on mobiiltelefonid ja wifiseadmed ning ekspositsioon raadiosageduslainetele. Seetõttu on tehtud mitmeid uuringuid, kus uuritakse raadiosageduslainete mõju tervisele. Termaalsed toimed Raadiosageduslaine teadaolev toime on kuumutamine. Igasugune dielektriline materjal kuumeneb polaarsete molekulide rotatsiooni tõttu, mida põhjustab elektromagnetväli. Rakkude ja kudede kuumendamine võib omada healoomulist või ebasoodsat bioloogilist efekti. Nende efektide põhjuseks võib olla, kas kõrgenenud temperatuur või suurenenud
praegu) esitatav tegevus; tegevuse keskendatus, tihendatus ning pingeline arendus; vastuolud, kollisioonid ja konfliktid tegelaste suhtes s.o. sündmustiku dramatism. Teatripärasuse, lavalisusega on seotud ka draamateose tektoonika ehk väline ehitus, teksti jaotus. Kuidas jaotub näidendi tekst? Milliseid osi saab eristada? Tekst jaotatakse vaatusteks, piltideks, stseenideks, jm. Peatekst (kõneldav tekst); kõrvaltekst (pealkiri, tegelaste nimestik, juhised jm REMARK), ekspositsioon (sissejuhatus situatsiooni). Mis on remark, mis on ekspositsioon, mis on selle funktsioonid? Remark on ääremärkus. Ekspositsioon on selgitus. Ekspositsioon juhatab sisse situatsiooni, informeerib eelloost, paneb käima tegevuse. Võrdle klassikalist draamat avatud draama vormiga. Range ülesehitus, terviklik, selge arenguskeem.Ajaühtsus, tegevusühtsus, kohaühtsus. Avatud draama vorm on vastupidine kõigele. Mida tähendavad näitemängu puhul kolm ühtsust?
Klassitsism 18.saj IIpool-19.saj algus -ajastu on saanud oma nime ladinakeelse sõna clasicus järgi, mis tähendab esmaklassilist. -Kunstis püüti jäljendada antiik põhimõtteid -18.saj II poolel hakati klassitsimi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. -Armastati eriti suuri orkestriteoseid(sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid(sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdvaks sai ilmalik muusika ja homofoonia.- Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. -Tarbjateks: aadel ja kodanlus e keskklass -Vormid ja zanrid: sonaat, sümfoonia, avamäng, keelpillkvartett, ooper, soolo kontsertid -orkestri koosseid: keelpillid, puupuhkpillid, vask puhkpillid, klaver vahetab välja klavessiini. Ekspositsioon-sonaadivormi I osa, milles esitatakse teemad kahe erinimelise heli samakõlalisus repriis-heliteose algmaterjali kordav vormiosa sonaat-3 osaline sonaaditsükkel mida esitab soolopill või...
"Et draamateosed on määratud eeskätt laval esitamiseks (erandiks on siin lugemisdraama), tulenevad sellest liigi põhiomadused: dialoogivorm, olevikus (siin ja praegu) esitatav tegevus; tegevuse keskendatus, tihendatus ning pingeline arendus; vastuolud, kollisioonid ja konfliktid tegelaste suhtes s.o. sündmustiku dramatism. Teatripärasuse, lavalisusega on seotud ka draamateose tektoonika ehk väline ehitus, teksti jaotus" (Mis on mis kirjanduses) Meelelisus näiline reaalsus (unenägu) Mahupiirangute ning retseptsiooni iseärasused Näidend kui plurimediaalne kujutlusvorm. Näidend kui ühiskondlik zanr Katarsis Pinge Draama on dialoogiline. Draama on tegevuslik (performatiivne). Draama aegruum on põhiolemuselt olevikuline Spetsiifiline ruum Vahendaja (jutustaja) puudumine muudab oluliselt tegelaste siseelu kujutamist Publiku juuresolek on teatri jaoks määrava tähtsusega - vaatajate reageeringud modifitseerivad lavategevust. Lava ja saali v...
Näppepillid: harf. Puhkpillid: torupill, flöödid. Löökpillid: trummis, kastanjetid, taldrikud. Pillid: portatiivid, positiivid, fiidlid, rebekid, harfid, psalpteeriumid, rataslüürad, torupillid, flöödid, trompetite eelkäijad, tromboonide eelkäijad, trummid, taldrikud, kastanjetid, käristid. Muusika vormid Sonaat kujunes välja 18 saj teisel poolel Viini klassikute loomingus. Instrumentaalmuusika suurvorm. Homofoonilise muusika kõige tähtsam vorm. 3 vormilõiku: ekspositsioon, töötlus, repriis. Põhineb kahel teemal: peateema (energiline, pealetükkiv) ja kõrvalteema (lüüriline, laulev). Pikk skeem: (sissejuhatus) ekspositsioon töötlus repriis (coda- saba, põhineb eelneval muusikalisel materjalil, PT-l. Vajalik kui ei toimu rahunemist repriisis) Variatsiooni vorm põhineb ühele teemale ja selle muudetud kordustele. Variatsioone võib olla mõnest mõnekümneni. Variatsioonis võib olla muudetud rütm, tempo, faktuur, jne
· Suletud novell keskendub ühele sündmusele · Sündmused esitatakse kronoloogiliselt · Tegevus areneb tõusvas pinges · Inimesekujutus on staatiline · Lõpeb puändiga Avatud novell. · Tsehhovlik novell, modernnovell · Sündmustik pole oluline · Esiplaanil inimsuhted, tegelaste sisepinged · Lahendusi ei anta · Lõpp jääb avatuks · Kalduvus fragmentaarsusele Süzee arengu etapid 1. Ekspositsioon Tutvustatakse tegevuspaika ja tegelasi 2. Sõlmitus Sõlmsündmus, millest algab tegevuse arendus 3. Dispositsioon Tegevuse järkjärguline arendus 4. Kulminatsioon Tegevuse haripunkt 5. Peripeetia Otsustav pööre tegevuses 6
Sonaatallegro vorm ja seda kasutavad heliteosed 1) Millistest osadest koosneb sonaatallegro vorm ? Sissejuhatus, ekspositsioon, töötlus, repriis, koobla. Teemasi on kaks. 2) Mis toimub sonaatallegro vormi ekspositsiooni osas ? Peateema tutvustus peahelistikus / Kõrvalteema kõrvalhelistikus. 3) Mis on sonaat ? Mitme osaline ? Intstrumentaalteos. Kolme või neljaosaline. 4) Mis on instrumentaalkontsert ? Mitmest osast koosneb ? Soolopillile(dele) sümfoonia või kammerorkestri saatel. Kolmeosaline 5) Mitme osaline on keelpillikvarteti vorm ja missugused pillid esitavad ? Neljaosaline
,,Romeo ja Julia" William Shakespeare Ekspositsioon: Tegevus toimub Veronas, tegelasteks kaks perekonda: Montecchi ja Capuletti, kelle vahel valitseb vihavaen. Sõlmitus: Pidu Capulettide juures. Dispositsioon: Romeo kohtub Juliaga. Romeo unustab endise armastatu. Romeo ja Julia armuvad. Romeo läheb Julia akna alla. Kokkusaamise planeerimine. Lorenzo ja Romeo vestluse tulemusena lubab Lorenzo Romeo ja Julia liitu
Zanr-Muusikaliik Vorm- muusikateose ülesehitus Homofoonia- Mitmehäälne heliteos, kus üks hääl on juhtiv ja teised sellele allutatud saatehääled Polüfoonia- mitmehäälne heliteos, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega Ambrosiuse hümn- vabalt voolav, kaunistustega meloodia Gregoriuse koraal- seda iseloomustab korrapärase meetrumi puudumist tekstis Organum- Mitmehäälne kirikumuusika Motett- Alumine hääl Gregoriuse laul ja ülemine mõnes muus keeles laul Missa- Liturgilise muusika zanr Protestantlik koraal- tekkis koos protestantliku liturgia kujunemisega Passion- Koorile, solistile või orkestrile kirjutatud teos Oratoorium- vokaalsümfoonilistest teostest kõige ulatuslikum Süit- instrumentaalmuusika vorm Sonaat allegro skeem: sissejuh; ekspositsioon; töötlus; repriis; kooda Sonaat- kolme- või neljaosaline intstrumentaalmuusikateos instrumentaalkontsert- muusikateos soolopillile orkestri saatel keelpillikvartett- see zanrinimetus määrab ära män...
Kordamisküsimused Avamäng - muusikalist lavateost sissejuhatav helitöö Fuuga - mitmehäälne vokaal- või instrumentaalteos Prelüüd - muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele Nokturn ööpala, mis on täis elamusi Aaria saatega vokaalmuusika zanr Libreto - vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus Polonees ¾ taktimõõdus ballitants Ooper muusikaline lavateos, milles esitatakse tekst lauldes Ekspositsioon muusikateose osa, mis esineb sonaadi- ja fuugavormi alguses Oratoorium - koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süzeel põhinev heliteos Concerto grosso 3-osaline teos orkestrile ja soolopillide grupile Zanr muusikateose liik Vorm muusikateose ülesehitus Polüfoonia mitmehäälsus, kus kõik hääled on iseseisvad Homofoonia - ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Sümfoonia 4-osaline teos sümfooniaorkestrile Keelpillikvartet...
kordub muutumatu ükskõik mis pilliga refrään A B A C A Fuuga Kas keskosa, repriis Kõik pillid, millega Täiuslikem on fuuga või ekspositsioon. saab hästi esitada Bach'i loominguna Ekspositsiooni näide: polüfoonilist heli _T*__ T____ __T__ ___T_ Variatsioonid Koosneb teemast ja Enamasti kõik, sageli ,,Teema selle teisenditest kasutatakse jazz'i variatsioonidega"
Muusika Sonaat-allegro vormiskeem: Sissejuhatus Ekspositsioon Töötlus Repriis Kooda -peateema -arendatakse -peateema -kõrvalteema teemat -kõrvalteema Sonaat on kolme- või neljaosaline instrumentaalteos. Sonaati esitab soolopill, võib kaasneda ka saade. Klassikalise kuju saavutas sonaat Haydni ja Mozarti loomingus. Instrumentaalkontserti esitavad soolipill (või pillid) sümfoonia- või kammerorkestri saatel. Kontsert, milles soolopill on oboe, on oboekontsert. :D
Tekstiliigid-ilukirjandus,teadus,publitsistlik,ametitekstid Teabetekstid-entsüklopeediad, õpikud, uurimused, referaadid. Eesmärk- Jagada infot,hariduslik.Stiil-Ametlik,kasut. Järjekindlust, neutraalsus(esiteks, järelikult), põhinevad faktidel, teaduslik terminoloogia, oma arvamus puudub! Tarbetekstid- ametikiri(koostatakse info vahetamise eesmärgil, sisu ja vorm kooskõlas) seletus(reeglitega pahuksisse sattunud ja tunnistajatelt võib nõuda asjaolude selgitamiseks) avaldus(dok millega pöördutakse kellegi poole) apellatsioon(dok, millega pöördutakse otsuse teinud institutsiooni või isiku poole 10 päeva jooksul otsuse vaidlustamiseks) elulookirj.(tööotsija enesereklaam)koosoleku protokoll. Eesmärk- jagada vajalikku infot Stiil- ametlik stiil ja sõnakasutus, täpne konkreetne, vormistus rangelt reeglistatud! Publistlikud-uudis(lühike jut. Objektiivne tekst, milles antakse edasi värske teave ja mille keel on lihtne ja kõigile mõistetav) arvam...
2)vaimulikudkantaadid . Motett polüfooniline laul, mitmehäälne zanr Gregooriuse koraal rütm lähtub tekstist, roomakatoliku kiriku ühehäälne a'capella liturgiline laul, tekstid tavaliselt ladina keeles, puudub taktimõõt Missa igapäevane peamine jumalateenistus, koosneb 2 osast: eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia; peamissa, mille keskpunktis on altarirituaal ja armulaud Sonaadivorm koosneb 3 osast, 1) ekspositsioon peateema ja kõrvalteema näitamine; 2) töötlus kasut ekspositsioonis kasutatud teemasid ja muudetakse neid; 3) repriis pea- ja kõrvalteema ühes helistikus kõlavad. Rondovorm koosneb ABACADA.... algab ja lõpeb A-ga refrään; kahe A vahel on uus teema episood.
· Programmiline instrumentaalmuusika 4. Programmiline instrumentaalmuusika: muusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse. Näited: 5. Romantiline soololaul: Helilooja: Tuntuimad tsüklid: 6. Armastatuim pill klaver. Väikevormid sellele pillile Väljapaistvaimad heliloojad: 7. Instrumentaalkontsert: kolmeosaline (kiire, aeglane, kiire) teos soolopillile ja orkestrile. Esimene osa on sonaadivormis (sissejuhatus, ekspositsioon, töötlus, repriis, coda) Heliloojad: Pjotr Tsaikovski klaverikontsert nr 1 Edvard Grieg klaverikontsert Johannes Brahms klaverikontsert nr 1 Jean Sibelius viiulikontsert 8. Eesti pianistid: Kalle Randalu, Peep Lassmann, Sten Lassmann, Mihkel Poll Eesti viiuldajad: Arvo Leibur, Anna-Liisa Bezrodny, Teet Järvi, Sigrid Kuulmann 9. Sümfooniline poeem + esindaja: üheosaline teos sümfooniaorkestrile, mille sisu
Ferenc (Franz) Liszt 1811 Raiding (Austria-Ungari) 1886 Bayreuth Sünnipaik Ungari ja Austria piiri lähedal, Liszti kodune keel oli saksa keel. Sellegi poolest pidas Liszt end rahvuselt ja hingelt ungarlaseks. Isa mängis klaverit, tsellot ning oli lauluandega (töötas Eszterhazy'de juures). Franz oli pere ainus laps, umbes 6aastaselt hakkas isalt klaveritunde saama. Sõitis koos isaga Viini ning jätkas õpinguid kuulsa õpetaja Carl Czerny juures, kes õpetas poissi tema andekuse tõttu tasuta. Czerny juures saavutas Liszt oma hiilgava tehnika, improviseerimis- ja noodilugemisoskuse. Teooriat õpetas Lisztile Mozarti kuulsaim kaasaegne helilooja Antonio Salieri. Rahvusvaheline karjäär klaverimängijana algas juba 1822. aastal ja kestis väikeste vaheaegadega 1840. aastate lõpuni. 1823. aastal mängis ette Beethovenile, kes tunnustas Liszti suurt annet. Samal aastal püüdis astuda Pariisi konservatooriumi, kuid teda ei võetud vastu. Liszt oli pet...
Tema raamatud Muhu muuseum Koguva küla Muhu saare läänerannikul on Eesti talurahvaarhitektuuri üks väljapaistvamaid näiteid, mis on paelunud etnograafide tähelepanu juba 20. sajandi alguses. See omapärases maastikus paiknev, suhteliselt hästi säilinud taluehitistega küla oma mõnevõrra erandliku ajalooga on Eestis tuntud eelkõige kirjanik Juhan Smuuli sünnikohana. Koguva sai populaarseks reisisihiks juba kirjaniku eluajal ja esimene ekspositsioon avati tema sünnikodus kohe pärast kirjaniku surma 1971. aastal. 1973. aastal avati Juhan Smuuli Muuseum praeguse Saaremaa Muuseumi filiaalina. Tänan tähelepanu eest!
Tunnused: *puänt(vajada tabada mingit erakordset seika, isikut ja erakordset psühholoogilist sõlme) *1 - 100 lk *vähe tegelasi *tegelased loo käigus eriti ei muutu *detaile mitte palju *tihe sündmustik *keskendumine ühele sündmusele, tegelaskarakterile, probleemile või meeleolule *liigset ümbrusekujutust pole, ei kirjeldata väga inimesi ega rõhutata meeleolu *elumahlakas tervik *mõte ilma propageerimata *perspektiivne sügavus; sümboolne tagapõhi 1. Sissejuhatus e ekspositsioon - Tegelaste ja tegevuspaiga tutvustamine 2/3. Arendus e dispositsioon - Sündmustiku areng, sageli võib olla see aste-astmest pingestuv 3/2. Sõlmitus - Novelli alg-ehk sõlmsündmus, mis päästab valla kõik järgnevad sündmused 4. Kulminatsioon - Teemaarenduse haripunkt - kõige pingelisem sündmus, millele järgneb pööre (puänt) lahenduse suunas 5. Pööre (puänt) - Otsustav muutus, mis juhib tegevustiku lõpplahenduseni 6. Lõpplahendus - Õnnelik või õnnetu lõpp
Narva kastellinnus Peaaegu seitse sajandit on Narva jõe kaljusel kaldal, Venemaa ja Eesti piiril, seisnud suursugune Narva linnus. Tema ajalugu algab ristirüütlite valitsemisega Baltimaades. Juba XIII sajandi lõpus oli taanlastel siin tugev kants, mis kaitses läänemaade huvisid Eestimaal ja oli ka heaks varjupaigaks vallutajatele põlisrahva mässude puhul. Arvatavalt koosnes linnus XIV sajandi esimesel poolel peahoonest ja kahest eesõuest. Peahoone oli nelinurkse kujuga ringehitis, mille loodenurgas asus torn. Põhjahoov teenis linnuse lisakaitsefunktsiooni. Suur läänehoov oli sõja puhul elanikele peavarjuks. 1294. aastal põletas Novgorodi vürsti väesalk Narva linnuse. Praeguse linnuse vanimad osad pärinevad umbes 1300. aastast, mil taanlased alustasid kastellilaadse kantsi rajamist senise puitlinnuse asemele. Selle loodenurgas kõrgus neljanurgeline torn praeguse Pika Hermanni torni eellane. 14. sajandi vältel l...
elutunnetus ja katkematu teekond mitme kalli elupaiga vahel ning sellest tulenev igatsus. Teisest küljest aga on taotline rahutus ta loomingusse puistanud äärmiselt palju elutarkust ja mitmekülgsust. Kokkuvõtteks meeldis mulle näitus väga kuigi Eino Kajalainen mainis, et näituse väljapanemine toimus väga ootamatult, kuid samas oli selle tulemus talle väga üllatav, sest see mõjus tõesti väga efektselt ning sobis mõisa miljööga väga hästi kokku. Kõik, kogu ekspositsioon oli muljetavaldav ning oli tunne, et tahaks kõiki neid pilte ja skulptuure omada. Eriliselt meeldisid mulle puuskulptuurid.
SONAAT-ALLEGRO VORM Muusikateose vormi määrab ära see, milline on muusikaline materjal, kas see kordub või muutub. Ja kuidas muutub/kordub. Kui juba õpitud muusikavorme kolmeosalist muusikavormi, rondot ja variatsioonivormi kasutavad heliloojad mitmeosaliste muusikavormide II, III ja IV osa vormina, siis nende samade mitmeosaliste muusikavormide I osa kirjutatakse tavaliselt SONAAT-ALLEGRO vormis. Selles muusikavormis on 3 alajaotust: EKSPOSITSIOON- esitatakse kaks iseloomult vastandlikku meloodiajuppi ehk TEEMAT. Kõigepealt PEATEEMA, mis on tavaliselt ergas, mehine. Seejärel kuuleme KÕRVALTEEMAT, hoopis lüürilisemat ja leebemat meloodiat, mis on kindlasti hoopis teises helistikus, kui peateema. Vahel ekspositsiooni ka korratakse, et teemad hästi meelde jääks ...
Mozarti varane looming 3) kõrgaeg 17801810 parim looming, Viini klassikud 4) üleminek romantismi 181019.saj. I v Võrdlus BAROKK KLASSITSISM barokk (klassitsism)kirikulaadide järelmõju (funktsionaalharmoonia: duurmoll, toonikadominant, kolmkõlad), mitteperioodiline meloodika (perioodiliselt liigendatud laululine meloodia), eelistatud vokaalmuusika (instrumentaalmuusika), valdavalt vaimulik muusika (ilmalik), valdavalt polüfooniline (homofooniline) Sonaadivormi skeem ekspositsioon (teema tutvustus), töötlus (teema arendus)+kulminatsioon, repriis (teema esitlus algkujul), kooda (lõpuosa) Muutused instrumentaalmuusikas: kammermuusikas tekib klaveri trio, keelpillikvartet, klaveri kvintett; orkestrimuusikas klassikaline sümfooniaorkester Ooperiliigid: Opera seria G.F.Händel, tegevus toimub antiiklegendis; Opera buffa räägib linnaühiskonnast, tegevustoimub reaalelus, tegelasteks on vanahärra, teener; Singspiel Saksamaa,
BEETHOVEN.Beethoveni(1770-1827 oli saksa helilooja. Ta on üks Viini klassikutest.) noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast teha imelast. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe. Tänu Neefele sai ta õukonnas klavessiinimängija koha. Muusika iseloomulikeks joonteks on: selgelt välja joonistatud karakterid; jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid. Ajaloolise tähtsusega isik, kuna rajasheroilis-dramaatilise muusikastiili looja .Loomingult kirjutas sümfooniat,sonaate,klaversonaate,sarnanes Mozarti ja Haydney loominguga.Kaasas koore,soliste oratooriumisse,parodoksaalne muusika. Haydn Looming äärmiselt "liikuv", Mozart Looming pakatab Beethoven Loomingus kajastub elujõuline, vaimukas, lihtne, armastuse, headuse ja valguse võitlusmeeleol...
tooni, jättes riiete oma tahaplaanile. Väikese vaheldusena on tore jälgida erinevaid lipsumustreid. Üldiselt mulle see näitus meeldis, eriti kuna mulle endale meeldib samuti portreesid joonistada. Meeldis ka see, et lisaks maalidele oli välja toodud ka nende erinevate kultuuritegelaste loomingut (raamatuid, luulet). Antud ekspositsioon on osa sarjast, millele on oodata iga-aastast järge kuni 2018. aastani, nii et soovitaksin ka teisel neid tulevasi näitusi külastada.
tõepärasemaid jäädvustajaid on kunst oma erakordse võimega ühtaegu kajastada sündmusi, teha laiaulatuslikke kokkuvõtteid ning väljendada poolehoidu või hukkamõistu. Sel korrusel on mitmeid eriilmelisi ülesandeid. Vaatluse alla võetakse nõukogude riigi ja kunsti vahekorrad, kõige ilmekamalt kõneleb neist sõjajärgse sotsialistliku realismi väljapanek. Järgnevas kunstistiilide ja kunstiliikumiste tutvustuses teeb ekspositsioon sissevaateid erinevatesse kunstinähtustesse 1960., 1970. ja 1980. aastatel (modernism, popkunst, hüperrealism jmt.). Tähelepanuta ei jää arengud rahvuslikus maalikoolis ja graafikas. RUUMIDE JAOTUS 1. korrusel on auditoorium ja kohvik. 2. korrusel on suur saal, hariduskeskus, raamatukogu, raamatu- ja keraamikapood ning restoran. 3. korrusel on eesti kunsti klassikakogu ja nii-öelda rahvuslike sümbolite kogu. 4
2. KURESSAARE PIISKOPILINNUS 2.1. Kuressaare Piiskopilinnusest Kuresaare Piiskopilinnus on ainus enam-vähem täielikult säilinud konventlinnus Liivimaal ja kogu Baltikumis. See oli üheks Saare-Lääne piiskopi residentsiks. Linnus on rajatud 13.sajandi teisel poolel. Kuigi täpselt pole teada kuna linnus rajati, on teda esmakordselt mainitud alles 1381. aastal. Kuresaare Piiskopilinnus on Saaremaa Muuseumi põhiekspositsiooni asukoht. Ekspositsioon tutvustab Saaremaa ja ka Kuressaare ajalugu ning sealset loodust. Saaremaa Muuseumile pandi alus 17. veebruaril 1865. Algselt asus see Kuressaare Gümnaasiumi ruumides. 1892. aastal asus muuseum Kuressaare linnuses. Vahepeal veel muudeti selle asukohta, kuid 1925. aastal koliti lõplikult linnusesse. 2.2. Mida vaadata Saaremaa Piiskopilinnuses Saaremaa Piiskopilinnuses tasub kõigepealt linnust ennast vaadata, kuna tegu on ikkagi päris
episoodidena. VAATA Pähklipureja http://www.youtube.com/watch?v=BGRLOGVHG8Q 3. Pas de deux (pa de dö) Tants kahele solistile. Esialgu keskenduti tehnikale ja graatsiale, hiljem tehniline külg muutus üsna keeruliseks. Klassikaline vorm tekkis romantismi ajal, lõplik variant 19. sajandi teisel poolel Venemaal (Tsaikovski Petipa balletides "Luikede järv", "Uinuv kaunitar"): · Entrée (solistide ekspositsioon ehk sissejuhatus), · Adagio · Meessolisti variatsioon, 3 4 · Naissolisti variatsioon, · Coda ühistants, numbri lõpuosa. Vaata: Pähklipureja http://www.youtube.com/watch?v=9gz9PG3Fu0g 4. Pas de Trois (pa de truá)
episoodidena. VAATA Pähklipureja http://www.youtube.com/watch?v=BGRLOGVHG8Q 3. Pas de deux (pa de dö) Tants kahele solistile. Esialgu keskenduti tehnikale ja graatsiale, hiljem tehniline külg muutus üsna keeruliseks. Klassikaline vorm tekkis romantismi ajal, lõplik variant 19. sajandi teisel poolel Venemaal (Tsaikovski Petipa balletides "Luikede järv", "Uinuv kaunitar"): · Entrée (solistide ekspositsioon ehk sissejuhatus), · Adagio · Meessolisti variatsioon, 3 4 · Naissolisti variatsioon, · Coda ühistants, numbri lõpuosa. Vaata: Pähklipureja http://www.youtube.com/watch?v=9gz9PG3Fu0g 4. Pas de Trois (pa de truá)
o Hakkas algselt korraldama muusikaüritusi oma kodus o Prantsusmaa esimene avalik sissepääsutasuga kontsert peeti 1725. a Pariisis Kuulajaskond laienes– ka lihtrahvas sai kontserte kuulata Muusikaõpikute välja andmine Helilooja isikupära tuleb rohkem esile Klassitsismiajastu instrumentaalmuusika Kujunesid välja uued vormid, olulisim sonaadivorm. See on tavaliselt kolmeosaline: 1) Ekspositsioon – esindab kaht peamist helistikku peapartii toonika (jõuline) sidepartii (seob peapartii ja kõrvalpartii) kõrvalpartii dominant (lüüriline) lõpupartii (dominant) 2) Töötlus – pingestatuma väljendusega keskosa; dramaturgiline kõrgpunkt e kulminatsioon 3) Repriis – tasakaalustav lõpuosa, kordab ekspositsiooni, kuid väldib helistike vastandamist Lisaks võib olla veel sissejuhatus ning lõpetav kooda.
propriumiks. 17. Keelpillikvartett kammermuusikazanr, kus on I viiul, II viiul, altviiul ja tsello nimi tähistab 4 osalist sonaadi-tsüklit ka. 18. Instrumentaalkontsert - muusikateos soolopillile sümfoonia- või kammerorkestri saatel. Esimene osa on sonaat-allegro vormis. 19. Fuuga Polüfoonilise väljenduslaadi kõige täiuslikum vorm. Mitmehäälne vokaal-või instrumentaalteos. 20. Sonaat-allegro homofooniline mitmehäälne muusikateos, kooseb 3-st põhiosast: ekspositsioon, töötlus ja repriis, helilooja võib nendele lisada juurde veel sissejuhatuse algusesse ja/või kooda lõppu. 21. Rondo meelelahutuslik ringtantsu laul. Põhiteema ja selle kordused vahelduvad kõrvalteemade ehk episoodidega. 5-osaline rondo vormistus on ABACA 22. Variatsioon - muusikavorm, milles üht ja sama muusikalist teemat korratakse muudetud kujul.
(6)1. Klassitsismi üldiseloomustus. 1.Klassitsism muusikas. * Nõrgenes õukonna ja kiriku võim * Lihtsustus harmoonia *Määravaks klassiks sai haritud kõrgkodanlus *vormiskeemid muutusid selgeteks * Elavnes avalik kontserdielu *süvenes homofooniline väljenduslaad *Nooditrükindus *muusika tonaalsust hakati rõhutama *muusikaajakirjandus *muusika lihtne ja tasakaalustatud *peeti tähtsaks teadmisi ja haridust. *teoses üks juhtiv hääl (2)2. Beethoveni loomingu teemad. 2.Haydni loomingu iseloomustus. * inimkonna võitlus vabaduse ja valguse nimel *Keelpillikvarteti ja sümfooniazanri rajaja *kangelasliku, targa ja õilsa inimese elu *kirjutas 104 sümfooniat ...
Käisin ka ise KUMUS seda näitust vaatamas. Minu jaoks on kvantfüüsika keerulise teooria mõistmine ning seoste leidmine selle teooria ja eksperimentaalse elektroonilise muusika vahel üsna keeruline. Seetõttu osutus Kiwa arusaam näitusest mulle kohati raskesti mõitsetavaks. Siiski, vähese aja möödudes tekitas Ryoij Ikeda audiovisuaalne installatsioon „Supersümmeetria“ minus mitmeid mõtteid, millest suutsin välja töötada oma teooria, mida see ekspositsioon võiks minu arvates edasi anda. Pealkirjastaksin selle teooria järgnevalt: „Kuidas inimene funktsioneerib?“ ja jagaksin nelja etappi. Teooria esimeses etapis näitas prožektor seinale pilti, kuhu tekkis valgeid osakesi. Neid nimetaksin ma algosakesteks, mis inimeses on. Algosakestest moodustus kihiline kujutis, kus osakesed ise ühinesid. Selle etapi pealkiri oleks „Raku ja rakukihtide teke“.
Muusikaühingud- korraldasid avalikke kontsert. Arenes nooditrükindus,muusikaajakirjandus ja muusikaõpikud. Vabahelilooja-helilooja sai isikupäral särada lasta. Eeskujuks võeti antiikkunsti ilunormid-rahu,lihtsus,suursugusus. Classicus- tähendab eeskujulikku,esmaklassilist. Uued vormid ja zanrid arenesid 1720-1760. Klassikalisie stiili kõrgeaeg 1780-1810 ( Viini klassikud Haydn,Mozart,Beethoven) Uus muusika pidi olema lihtne,liigsetest dissonantsidest vaba,tasakaalustatud ja selgete vormiskeemidega. Väljenduslaad-homofooniline ja hakati rõhutama muusika tonaalsust. Tähtsamad vormid:Rondo ja variatsioon, Sonaadivorm(ajastu tähtsaim vorm) selle ülesehitus 1)Ekspositsioon-peateema ning kõrvalteema 2)Töötlus-heliteose pingestatud keskosa,arendatakse ekspositsioonis esitatud teemasi 3)repriis- tasakaalustatud lõpposa,pea ja kõrvalteema on peahelistikus. Sonaadivormi pinnalt kasvas välja klassikaline sonaaditsükkel. On kas 3 või ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
