Suurenes elanikkonna arvukus .- kaasnes linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste teke ja kiire areng. Kiirem Vahemere äärsetel aladel-linnaelu polnud hääbunud veel. Linnastunumad piirkonnad. Põhja- Itaalia ja Madalmaad. Linnade teke- kiirendad elurütmi, tugev mõjutus majandusele, riigivalitsemisele. Linnade areng- lõpp naturaalmajandusele, kohalik kaubandus ja kaugkaubandus tähtsaks.. Vahemerekaubandus- eksport. Luksuskaubad, siid, vürtsid.(araabia kaupmehed, idamaad) P-E eksport- riided, lina, vill.(mööda jõgesid, suurlinnad nende ääres) Usumeeste ja riigimeeste võitlused Püha-rooma keisririik tekkis-paavstid nõrgad. Pope valiti vaenutsevate Rooma ülikuperekondade hulast, vajas keisri kaitset. 11 saj. Pepeid, kes tahtsid muuta usuelu olid võimekad, tõstsid euroopas popide autoriteeti. Tähtsaim sel ajal Gregorius7(1073-1085)-
Eksporditav kaup: vask, kuld, tsink, toornafta ja naftatooted, kohv, kartul, spargel, tekstiilitooted, kalatooted Ekspordipartnerid: USA 18.9%, Hiina 14.9%, Kanada 7.8%, Jaapan 6.6%, Tsiili 5.5% Import Impordimaht: 28.44 miljardit $ Imporditav kaup: nafta ja naftatooted, plastmassid, masinavärk, sõidukid, raud ja teras, nisu, paber Impordipartnerid: USA 24.5%, Hiina 10.6%, Brasiilia 7.8%, Tsiili 5.3%, Ecuador 5.2%, Argentiina 4.7%, Kolumbia 4.1% Kaubanduse struktuur · Peruu eksport ja import on tänu välistele kõikumistele ja siseprobleemidele nii ebaühtlased, et on raske määratleda, mida võib pidada tavaliseks struktuuriks kaubanduses. · President Garcia pooldab vabakaubandust. · 1.veebruaril 2009 jõustus Kaubanduse Edendamise leping USA ja Peruu vahel, mis avab tee suuremale kaubavahetusele ja investeerimisele kahe majanduse vahel. · Arengutasemelt kuulub Peruu uustööstusmaade hulka. Inimarenguindeks
a kui soome lahti oli kaetud pakus jääega. Siis oleks pidand Eesti riik õppima sellest ja endale ka seaotama jäälõhkuia. Kuid samas võimad inimed arvat et miks meil seda vaja on ja jäälõhkuia on kallis.Miks peaks riigi raha eest lõhkuma jääd venelaste kaupu töötleval ja suuresti ka vene firmade kontrolli all oleva Sillamäe sadamas? Millist kasu Eesti riik sellest saab? Siin on pigem tegemist Venemaa ekspordi doteerimisega Eesti maksumaksja rahadega. Vene kauba eksport läbi Eesti on meie suhtes transiit. Teisest küljest on transiit teenuse EKSPORT. Aga ekspordi arendamise vajadusest räägivad isegi meie riigijuhid, sh Ansip. Kui väliskaubanduse bilanss on Eestis kroonilis. Kokkuvõttes nii palju et tegemist on ikka põhja riikiga ja me kunagi ei tea millal võib nii külmad talved olla. Eesti riik asub mere ääres. · Selles artiklis on kasutatud meie erialasõnu järgmisi. : Logistika ja Transiidi .
(77%), lahjadest alkoholidest toodeti kõige enam siidreid ja muid kääritatud jooke (67% toodangust). Eestis toodeti absoluutalkoholina 2010. aastal ligi 14 miljonit liitrit alkoholi, millest õlu moodustas 49%, kange alkohol 39% ning lahjad alkohoolsed joogid 12%. Suurima ekspordikäibe andsid kanged alkohoolsed joogid ja õlu. Võrreldes 2009. aastaga suurenes kange alkoholi rahaline ekspordikäive rohkem kui kolmandiku võrra ning õlle eksport poolteist korda. Kuigi kanget alkoholi eksporditi varasemast rohkem, moodustas koguseliselt Eesti toodang sellest vaid 25%. Võrreldes aastatagusega jäi Eestis toodetud kangete alkohoolsete jookide müük välisturule 27% väiksemaks. Impordikäibes domineerisid kanged alkohoolsed joogid ning viinamarjavein, sealjuures kasvas kange alkoholi impordikäive aastaga 43%. Koguseliselt toodi riiki kõige enam sisse õlut
Riik on maalilmas esimeste hulgas nisu ja maisi tootmiselt. Köögivilja kasvatatakse suurlinnade lähedal, troopilisis puuvilju ( banaani, ananassi, mangot) b.) Enamarenenud loomakasvatusharud. Argentiinas kasvatatakse peamiselt lambaid ja veiseid, keda karjatatakse pampa vähemviljakamatel aladel. Argentiina on lamba- ja veisekasvatuse seisukohalt 6 riik maailmas. 1992 a. oli Argentiinas 51 mln veist, 34,5 mln. Lammast, 3,5 mln siga ja 3,0 mln hobust. 4. Põllumajandustoodete eksport. a.)Argentiina varustab end ise põllumajandustoodetega. End ise varustab enamasti põllukultuuridega ja loomalihaga(k.a toornahad, konservid jms.). Kohalikest toorainetest on võimalik kasutada puuvilla, villa. b.) Põllumajandustoodete import Argentiina impordib enamasti kütust, toitu, gaasi. Seda kõike enamasti USA-st, Saksamaalt, Jaapanist, Hispaaniast, Hollandist ja Brasiiliast. c.) Põllumajandustoodete eksport
müügi pealt teenis riik 2012. aastal 208 millionit dollarit ja maisi müügi pealt teenis riik 152 millionit dollarit. Kuid ainuüksi oliivi õli müügist on Portugal teeninud 2012. aastal 296 millionit dollarit. Eksport ja import Portugal ekspordib väga paljusid põlumajandus saaduseid. Piima ekspordib riik 229 000 tonni aastas, mille maksumus on 118 000 000 dollarit. Veel ekspordib Portugal näiteks sojaube(14 000 tonni aastas) mille maksumus on umbes 7 300 000 dollarit. Teravilja eksport kogu riigi ekspordist on 1,1%, aed-ja köögi- ja juurvilju ekspordib riik 0,75% kogu ekspordist. Kogu maailma ekspordist moodustavad need eksporditavad kaubad 1%-i. Väike põllumajandussaaduste ekport on hea, sest see näitab, et riigi SKP ei saa olla sõltuvuses põllukultuuride müügist. Elus loomadest ekspordib Portugal enamasti Sigu, kanu ja veiseid. Ekspordib riik kõige enam sigu. Sigade müügist teeniti 2012. aastal 220 552 000 dollarit. Ekspordib Portugal väga palju kartuleid
lõpptarbimisse läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhindades. RKP – rahvamajanduse koguprodukt: aasta jooksul riigikodanike või riigis registreeritud ettevõtete toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhindades. 6. Mis on must turg? Too näiteid musta turu ilmingute kohta. – kaupade ja teenuste ebaseaduslik ost-müük. Selline n-ö varimajandus ei kajastu SKP-s. 7. Selgita mõisted: import, eksport, kvoot. – Import on kaupade ja teenuste ostmine välismaalt. Eksport on kaupade ja teenuste müük välismaale. Kvoot on millegi jaoks kehtestatud piirmäär teatud sisse- ja väljaveo kaupadele või teenustele. 8. Miks on ühishüve vajalik? – et kõik inimesed saaksid teatud vajalikke asju võrdselt kasutada. 9. Maksud: kohalikud, riiklikud, kaudsed, otsesed – Otsesed makstakse otse oma sissetulekult (tulumaks, sotsiaalmaks). Kaudsed
Prantsusmaa Üldine • Rahvaarv: 66,259,012 • Linnades: 85.8% kogu rahvastikust • Pindala: 643,801km2 • Riigikeel: hispaania • Riigikord: semi- presidentaalne vabariik Pariis Pariis • Populatsioon: 2,273,305 • Rahvastikutihedus: 22,000/km2 • Bastille’ päev, sõjaväeparaad Eiffeli torn Pariis • Louvre • Champs-Élysées • Sacré-Cœur’i basiilika Marseille Marseille • Populatsioon: 850,636 • Rahvastikutihedus: 3,500/km2 • Marseille’s on 2600 aasta vanune seebivalmistamise traditsioon Triumfikaar Marseille • Saint-Jean’i kindlus • Palais Longchamp’i monument Lyon Lyon • Populatsioon: 491,268 • Rahvastikutihedus: 10,000/km2 • Lyoni tulede festival Lyoni tulede festivali installatsioonid Notre Dame basiilika Lyonis ...
türklasi, hollandlasi, endise Jugoslaavia elanikkonda ning palju muude maade rahvast ● Kõneldav keel on saksa keel ● Valdavaks usundiks on katoliiklus ● Rahvastiku tihedus on 100,2 in/km² Majandus ● Austria peamiseks majandusharuks on teenindus ● Üpris suur osa Austria majanduses on ka tööstustel ● Põllumajanduse poolelt peamiselt kasvatatakse peamiselt suhkrupeeti, nisu ja maisi ning loomadest veiseid, lambaid ning sigu ● Eksport: puit, tselluloos, masinad ja varuosad ● Import: metallikaubad, masinad ja varuosad, nafta, kemikaalid Huvitavat Austria kohta ● Austria lipp on maailma üks vanimaid: aastast 1191 ● 1/4 Austria kogu elanikkonnast elab Viinis ● Üle poole Austria elektrist tuleb hüdroelektrijaamadest ● Austria on ainus Euroopa mandriline riik, mis ei kuulu NATO-sse ● Euroopa kõrgeimad joad asuvad Austrias Pildid Taanist üldiselt
väheneb ja selle kui rahvusvaheline osas tema import kasvab import kasvab kaubandus algab. mahajäämus on väiksem 4. Millistele põhi- Riigid tahtsid Eksport peab katma Kui spetsialiseeruda Kaubavahetuses Kaubavahetuses Kui kaks riiki mõtetele suhetes imporida nii vähe kui impordi. Eeldus suhtelist eelist osalevatel rookidel osalevatel rookidel alustavad partneritega on tarvis võimalik ja selleks garanteerib, et omava kauba peab olema vajalikku peab olema vajalikku kaubavahetust, siis kaubandus rajada
moodustab kogu tööstuse toodangust ligi 30 %. Kõige mahukamad on piima, jookide ja kalatööstus, mis kolmekesi annavad üle 60 % toiduainetööstuse toodangust: Toiduainetööstuses on palju väikseid ettevõtteid, kuid üle poole nendest kuulub 12 suuremale firmale, kes tegutsevad ka välismaal. Suurfirmad on viimastel aastatel hakanud Eesti tootmist ümber korraldama, sulgedes väikseid ja vananenuid ning ümber seadistades lootustandvamaid ettevõtteid. Toidukaupade eksport moodustas kogu tööstustoodangu ekspordist ligi 26 %.
· Elektrotehnika · Keemiatööstus · Masinatööstus Tööstustoodangu keskmine juurdekasv aastas %-des 1900- 1913 6 5 4 Venemaa 3 USA Saksamaa 2 Itaalia Prantsusmaa 1 Inglismaa 0 Tootmise kontsentratsioon · Kontsern · Kartell · Sündikaat · Trust Finantskapitalism · Suurpankade väljakujunemine · Kapitali eksport · Rahvusvaheline kapitali integratsioon · Suurfinantsistide võim, ka poliitiline, kasvab $$$$ $$$$$ Maailma koloniaalne jaotus aastal 1914 pindala järgi iseseisvad riigid poolkolooniad koloniaalalad Impeeriumid enne I MS Briti impeerium Lisaks dominioonid · Kanada · Austraalia · Uus-Meremaa · Lõuna-Aafrika Koloniaalpoliitika tagajärjed · Lääne tsivilisatsiooni levitamine
Rahvusvahelised ettevõtted Eestis Ajalugu Esimesed rahvusvahelised ettevõtted tekkisid Eestisse pärast taasiseseisvumist. Alates 1980 aastast toimus üleilmastumine Tootmiste toodete keerukuse kasvu ning toote elutsükli lühenemise tõttu tuli jäik juhtimissüsteem asendada paindlikumaga Paiknemine tänapäeval Enamus ettevõttete peakorterid asuvad Tallinnas Teeninduskohad asuvad maakonnakeskustes Suuremad ettevõtted Coca-cola Statoil Swedbank Hugo Boss Apple Majanduslik tähtsus riigile Välisriikide ettevõtted toovad riigile kasumeid Pärast taasiseseisvumist on välismajandussidemed arenenud väga kiiresti, olles kiire majanduskasvu eelduseks ja tulemuseks Välismajandussidemeid on kolme liiki: 1)Väliskaubandus 2)teenuste vahetus 3)investeeringud Eksport/import Kodumaise toodangu müüki välisturule nim. Ekspordiks, kaupade ostmist välismaalt impordiks 20...
Mööblitootmine Üldiselt 2008. aasta andmetel: Orjenteeruvalt 524 ettevõtet Sektoris ligikaudu 12000 töötajat Toodangust ekpordiks 77,4% Üle 100 töötajaga ettevõtteid 4% Üle 251 töötajaga ettevõtteid 8% Suuremad mööblitootjad AS Standard büroomööbel Bellus Furnitur OÜ pehme mööbel Flexa Eesti AS mööblidetailid AS Valga Gomab Mööbel puitmööbel Töötajate arv Töötajate palk Mööblitootjad käibe alusel Sektori valdav ettevõtlusvorm Eksport Koduturul 40% langus Välisturgude olukord on oluline Konkurents Konkureerimine peamiselt hinnaga Koostöö Tööprotsesside optimeerimine Konkurents Eesti Mööblitootjate Liit Asutatud 1991. aastal Liitu kuulub üle 50 organisatsiooni Euroopa Mööblitootjate Liidu (Federation of European Furniture manufacturers UEA) liige Eesti Tööandjate Keskliidu ETTK liige Eesti KaubandusTööstuskoja liige Eesti Väliskaubandusliidu liige Riskid ja ebaõnnestumi...
Kakao Varshavskaja Polina 11A Tutvustus Harilikku kakaopuute oad kasutavad,et toota: Harilik kakaopuu Peamised tunnused: 8 m kõrgune 40 cm pikkused lehed noored lehed on punased viljad on kollased või puunakad Ajalugu Alustasid Kesk-Ameerikas kasvatada vähemalt 2000 aastat ja kasutatud 1000 aastat eKr. Kasvatamine Kakaopuu kasvab looduses Kesk- ja Lõuna- Ameerikas,põhiliselt Brasiilias,Lääne-Aafrikas ja Kagu-Aasias Kasvugeograafia Tootjad Kõige suurem kakao tootja on Côte d'Ivoire (Elevandiluurannik ehk Vandlirannik) Import Kõik toodet tulevad Kesk-Ameerikast ning Afrikast Eksport Kõige suuremad ekspordijad saadavad oma toodangu Euroopasse ning Põhja- Ameerikasse Toime suurendab kuseeritust vähendab allergiat aitab kaasa seedimisele hõlbustab hingamist ergutab südant See on huuvitav Kasutat...
2 miljardit (2011) Tõusis 3,1% 2011 aastal SKT elaniku kohta (PPP): $11,100 (2011) Inflatsioon 5% (2011) 4,1% (2010) Töötuse määr Töötuse määr: 24,9% (2011) 50% elanikest alla vaesuspiiri Keskmine vanus : 25,3 aastat Riigi eelarve: Riigivõlg 34,1% SKP-st Tulud: $102.8 miljardit Kulud: $118.3 miljardit Riigi eelarve on defitsiidis. Eksport $104.5 miljardit (2011) Kasv aastaga 22% Kuld, teemandid, plaatinum, muud metallid, masinad ja seadmed Hiina, USA, Jaapan, India Import $102.6 miljardit (2011) Kasv aastaga 25% Masinad ja seadmed, kemikaalid, naftasaadused, teadustehnika ja toiduained Hiina, Saksamaa, USA, Saudi Araabia TÄNAN KUULAMAST!!!
............................................................... 8 LOODUSLIKUD EELDUSED............................................................................................................... 8 MAJANDUSLIKUD EELDUSED........................................................................................................... 8 PÕLLUMAJANDUSE SPETSIALIEERUMINE.......................................................................................... 8 PÕLLUMAJANDUSTOODETE EKSPORT.............................................................................................. 9 ......................................................................................................................................................... 9 METSAMAJANDUS JA METSATÖÖSTUS................................................................................... 10 ENERGIAMAJANDUS ...............................................................................................................
.................................................10 3.1 Looduslikud eeldused........................................................................10 3.2 Looduslikud tingimused.....................................................................10 3.3 Majanduslikud tegurid.......................................................................11 3.4 Põllumajanduse spetsialieerumine.........................................................11 3.5 Põllumajandustoodete eksport.............................................................11 3.6 Metsandus ja metsatööstus..................................................................11 3.7 Põllumajandus.................................................................................12 3.8 Kalandus........................................................................................12 1. RIIGIÜLDANDMED Riik: Taani Kuningriik Pealinn: Kopenhaagen
moderniseerimiseks ja edasiarenguks, mida ejido seni oli takistanud"(Mertins 1996). Seega liitumine NAFTA-ga tundus mehhiklaste jaoks kui vabastusena, ka nende President Salinas kinnitas 1993. aastal oma rahvale, et see tähendab Mehhiko saamist Esimesse Maailma. Esimestel aastatel pärast liitumist oli Mehhikos katastroofiline majanduskriis. Inimesed kaotasid inflatsiooni käigus raha ning elatustase langes. Mõni aasta hiljem, aga tõusis Mehhiko põllumajandussaaduste eksport. Wikipedia andmetel on see protsent oli 1994. ja 2001. aasta vahel isegi 9,4% ning import tõusis 6,9% võrra. ,,Näiteks Mehhiko veokite USAs liikumiseks on vaja Ameerika kõige mõjukama ametühingu nõusolekut. Castaneda märkis, et edu on saavutatud põhimõttelistes küsimustes, programmide üksikasjad on aga veel 1 Mari Süda
Küttepuidu transport Sudaanis Kaasaegne küttepuit - pelletid Analüüsige paberi tootmist, eksporti ja importi. FAO andmed 2010 http://postconflict.unep.ch/sudanreport/sudan_website/index_photos_2.php?key=wood fuels Tööstusliku palgi tootmine ja eksport TOOTMINE 30 mln m3 130 mln m3 300 mln USA m3 Venemaa Kanada Brasiilia Hiina Rootsi EKSPORT Soome 20 mln Saksamaa m3 Tsiili Indoneesia Prantsusmaa
Makroökonoomika Nimi Õpperühm KT 2.1 Kokku Teg punkte 32 0 Ülesanne 2.1.1 Punkte 4 On antud järgmised andmed : Nominaalne SKP Reaalne SKP SKP deflaator 2008 213 100 213 ...
Anastasia Sarkisova, Maria Dolgyi, Getter Annette Oja, Keidi Põder, Valeria Sazonova, Elizaveta Ermolina Incoterms – tarneklauslid Incoterms (tarneklausid)-rahvusvahelised reeglid, mis määravad ostja ja müüja kohustusi ja õigusi. Incoterms seletab ära kõik ülesanded, ohud ja kulud, mis on seotud kaupade saatmisega müüjalt ostjale. Tarneklauslid on kohustuslikud igal kaubaarvel ja vähendavad kulukate valearusaamade võimalust, sest neid tuntakse ja tunnustatakse üle terve maailma. Incoterms on müügilepingu instrument, mis reguleerib väga detailselt müügilepingu poolte kohustusi kauba tarnimisel. Ent oluline on meeles pidada, et paljas Incoterms’i tarneklausli kasutamine ...
Vananenud sisseseade. (tehnika?) Oskustööliste puudus. Usaldus rahasüsteemi vastu oli väike. Välisvõlad. Maareform. Eesti sai Tartu rahulepingu tagajärjel Vene kullafondist 15 miljonit kuldrubla, millest 13 miljonit läks korstnasse. 1923.a Teatab me partner Venemaa, et on maksujõuetu. 1924.a - uus majanduspoliitika (O. Strandman) Suurtööstuses keskendusid põllumajandusele (siga, peekon, või). Põllumajandus toodangu eksport (või, peekon). Kartulikasvandust vähendati, rõhk söödakasvandusele. Likvideeriti riigile mittesobilikud suurettevõtted. Alustati põlevkivi kaevandamist. Loodi keemiatööstus Tööstuslik turba tootmine. Loodi kodumaine kütusetööstus. Puidu-, tselluloosi- ja paberitööstus. 1928.a - rahareform (saime Inglismaalt laenu, markade, pennide asemele tulid kroonid, sendid). Korrastati ja karmistati EV pangapoliitikat. Majanduskriis: Kõige rohkem puudutas põllumajandust
Põllumajanduse põhiharu on loomakasvatus; peetakse liha- ja piimakarja, sigu ja kodulinde, mõnes üksikus talus ka Belgia kuulsaid raskeveohobuseid. Kasvatatakse söödataimi, nisu, otra, kartulit, suhkrupeeti ja tubakat. Üle kolmandiku haritavast maast moodustavad niidud ja rohumaad. Üle poole tööstustoodangust eksporditakse. Belgia majandus sõltub välisturust. Belgia majandus on valdavalt orienteeritud ekspordile (Belgia on maailma üheteistkümnes eksportija; eksport elaniku kohta on tööstusriikidest suurim): üle poole tööstustoodangust läheb ekspordiks; eksport moodustab koos teenustega u. 73% SKTst. Suur osa belgia ettevõtteid ekspordib rohkem kui 80% oma toodangust (tekstiil, klaas, metallurgia).Belgia tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksamaa 19,58%, Prantsusmaa 17,71%, Holland 11,84%, Suurbritannia 7,21%, Ameerika Ühendriigid 5,37%, Itaalia 4,77%. Tootmissektorite lõikes on
moodustavad vaid 1,6% kogu ekspordist[3]. Ungari majandus sai üleilmses kriisis tugevalt kannatada. 2008. aastal sõlmis Ungari 20 miljardi euro suuruse finantsstabiilsuse paketi, nn majanduse päästepaketi IMFi, ELi ja Maailmapangaga. Ungaris on Euroopa Liidu üks madalamaid tööhõive määrasid ning selle numbri tõstmine on valitsuse oluline prioriteet. Eurostati andmetel on 2013 aasta märtsi seisuga töötus langenud 10,6% 8,3%le. Ungari eksport oli 2012. aastal 80,1 mlrd eurot, kasvades eelnenud aastaga võrreldes 0,9%. Ungari eksport on peamiselt suunatud EL liikmesriikide turgudele (70,4%). Suurimad eksporditurud olid 2012. aastal naaberriigid Saksamaa, Rumeenia, Slovakkia ja Austria [6]. Kõigele eelnevale tuginedes julgen väita, et Ungari on Euroopa Liidust suurel määral sõltuv nii oma kaubandussidemete kui ka muude toetuste ja abipakettide kaudu. Kuigi
Teised mullad ei ole enamasti piisavalt sobivad põllumajanduseks. MAJANDUSLIKUD EELDUSED PÕLLUMAJANDUSES Probleemid: kapitali puudujääk 76% tööealisest elanikkonnast tegeleb põllumajandusega Valdavalt ekstensiivne, kuid üleminek intensiivsele PÕLLUMAJANDUSE SPETSIALISEERUMINE Rohkem spetsialiseerunud taimekasvatusele Peamised põllukultuurid: riis(5mln tonni), suhkruroog(2,93 mln tonni), mais(2,55 mln tonni), nisu(1,8 mln tonni) Loomakasvatusharu: vesipühvel EKSPORT Eksport: riis, mais, nisu, suhkruroog, kartul ja tubakas; vaibad, riided ja nahast tooted Maailma esimeste seas vaipade, kangatoodetega ja vürtsidega. KESKKONNAPROBLEEMID Metsade vähenemine põllumaade arvelt Väetiste kasutamine METSAD 25,4% riigi pindalast on mets Suurimad metsatüübid on mägimetsad, parasvöötme metsad, lähistroopilised metsad, troopilised metsad. Metsakompleks pole eriti arenenud Olemasolevad puiduvarud on muutumas ebapiisavaks TÖÖSTUSE ARENG
Loodusvarad: niklimaaki, uraani, haruldaste muldmetallide oksiide, koobaltit, vaske, vanaadiumimaaki, tinamaaki, kulda ja plaatinat (viimast veel ei kaevandata), samuti fosforiiti, turvast ja kaoliini. Maakasutus põllumaa 44% mitmeaastased kultuurid 9% mitmeaastased rohumaad 36% metsad ja põõsastik 3% muu 8% Kaubandus ja transport Eksport käib läbi Bujumbura ja Kigoma-Ujiji (Tansaania sadama Tanganjika järve ääres) Dar es Salaam Bujumburas on Bujumbura rahvusvaheline lennujaam. Rahvaarv Seisuga 1. juuli 2007 : 8 390 505 mehi oli 49,6% ja naisi 50,4%. Linnaelanike osakaal on vaid 10%
PAISTE TALDRIKUD Esimesed Paiste taldrikud valmisid oletatavalt 1906. aastal ja need tegi Eesti muusik Toomas Paiste oma muusikainstrumentide parandus- ja müügitöökojas Peterburis. Pärast 1916. aastat Eestisse tagasi pöördudes läks aga lahti suurem tootmine ja eksport. Kolmandat korda asutatud perefirma toodab kallimaid taldrikuid siiamaani. Patendid hõlmasid ilma kellukeseta taldrikut-muusikainstrumenti, CuSn8 ehk pronksisulamit B8 taldrikute valmistamiseks, lainelisi taldrikuääri topelttaldrikute komplektis ja mitmeid muid uuendusi selle muusikariista juures. Toomas naaseb oma kodumaale, ja taasavab oma äri Tallinnas. Michail M. Paiste, kes kiiresti muutub ja lõpuks võtab ettevõtte üle. Keda täita kiiresti
Üldine Pealinn Bangkok Pindala 514 000 km2 Asub Kagu-Aasias, Indohiina poolsaarel Vahelduv reljeef Troopiline kliima Tihe veestik Keskmine temperatuur +31 Rahvastik Rahvaarv 65,3 miljonit Räägitakse tai, inglise keelt Usundid: budism, islam ja vähe kristlust Bangkokis elab 10% elanikest Rahvastiku tihedus 132 in/km2 Majandus SKT 273 mln dollarit Toodete ja teenuste eksport 73,7% Toodete ja teenuste import 75,8% Kogu väljaminekud 15,6% SKP iga-aastane kasv elaniku kohta 3,6% Tai majandusharud Põlluharimine Turisim Eksportimine Toitlustus Massaaz Majutus Turismiliigid Puhketurism Kultuuriturism Loodusturism Fototurism Pühapaikade külastamine Turisimi positiivne mõju Riigile tuleb raha Suur osa tööhõivest Tulu investeeringute pealt
Ressursi ja tarbimise arvestuseks kasutatakse andmeid, mis on kogutud järgmiste statistiliste vaatlustega: ,,Loomakasvatus"; ,,Piima kokkuost ja kasutamine"; ,,Põllumajandussaaduste ja toodete varu" Väliskaubandusstatistika -- Intrastati ja Extrastati süsteemi kaudu kogutud kaubavahetuse andmed. Import, eksport -- põllumajandussaaduste, sh töödeldud saaduste riiki sissevedu ja riigist väljavedu, sh Euroopa Liidu riikide omavaheline kaubavahetus. Inimtarbimine -- põllumajandussaaduste tarbimine olenemata toidu töötlusastmest. Tarbimine kokku -- tarbimine seemne, söödana, samuti tööstuslik tarbimine, inimtarbimine ja kadu. Selgitusi järgnevatel slaididel nähtavatele rühmadele: Värske piima tooted, v.a värske koor*: * Joogipiim, petipiim, hapendatud
Taimekasvatus Oliiv, nisu, viinamari, Suhkruroog, kartul, riis, sibul, suhkrupeet, tomat, apelsin, mais, apelsin mandariin, virsik Loomakasvatus Sead, lambad, kanad, Kanad, närilised, lambad, kalkunid, pardid veised, sead, kitsed Import Mais, nisu Mais, nisu, riis, suhkur, oder Eksport Vein, oliiv, puuvill, puu-ja Roheline kohv, kuivatatud köögivili sibul, spargel, mango
Jaapan suuresti väliskaubandusest. (Jaapan impordib ligikaudu poole vajaminevatest toiduainetest. Ainsaks erandiks on riis, mille osas suudab Jaapan rahuldada siseriikliku vajaduse; seda suuresti tänu kõrgetele imporditollidele). Aastal 2002 suurenes väliskaubanduse ülejääk 50,5% võrra, mis tähistas suurimat ülejäägi kasvu viimase nelja aasta jooksul. Suurima ekspordi juurdekasvu andis Aasia (eelkõige Hiina RV), kuhu suurenes eksport 2002. a kolmandiku võrra võrreldes varasema aastaga. Aasiasse läks Jaapani ekspordist ühtekokku 43 %. 2002. a oli Jaapani kogueksport 417 mld USD ja koguimport 337 mld USD (kaubandusbilanss: +40 mld USD). Peamised ekspordiartiklid olid masinad ja seadmed, sealhulgas autod, elektrilised masinad ja elektroonikatooted, mis moodustasid 72% koguekspordist; keemiatooted moodustasid 8% ja raud, teras ning metalltooted 6,2% ekspordist. Impordis moodustas 2002
Mangaanimaaki leitakse lääne Rahe's võimalikud reservid võivad ületada 4 miljonit tonni. Kvartsliiva leidub Botain'i piirkonnas ida Riyadh'is, piki ala 75 km ², kus on hinnanguliselt 10 miljonit tonni. Nafta-ja maavarade ministeerium on kindlaks teinud üle 2000 ala, mis sisaldavad vajaliku toormaterjali järgmistes tööstusharudes: tsement, kips, klaas, Hiina keraamika, punased tellised, lubjakivi, kivivill. Saudi Araabia eksport ja import koguväärtus USD Inimese kohta (rahvaarv - 28 686 633) Eksport (2008 a) 313,4 miljardit $10924,9 Import (2008 a) 108,3 miljardit $3775,3 Kaubandusbilanss 205,1 miljardit $7149,7 (ekspordi-impordi vahe)
9. klass Põhiandmed Pindala: 300 000 km² Rahvaarv: 70 724 000 Pealinn: Manila Rahaühik: peeso Katoliku usk 85% Islami usk 10% Filipino keel. Riigis u. 80 keelt. Asend Vaikse ookeani edela osas, Aasia kaguranniku juures. 7107 mägist saart. Aktiivsed vulkaanid. Ekvatoriaalne vihmamets: palav, niiske aastaaegu pole võimalik eristada. Kliima Troopiline kliima. Keskmine temperatuur on +27°C Vihm mai-november Sademeid langed ~ 2000mm aastas. Suurimad linnad Manila - 1 601 000 Quezon City - 1 670 000 Davao - 844 000 Loomastik 760 linnuliiki. 2000 kalaliiki. 200 erinevat roomajat. Rahvuskala on Bangus Tarsier (tontkandlane) Maailma kõige väikseim ahv. Kaalub ~ 70-650 g 90-160mm pikk. Whale shark Maailma suurim kala 9m pikk Pole ohtlik inimesele Kõrgeimad tipud Apo - 2954 m Rulog - 2929 Mount Tabayok - 2842 Inimesed Mala...
Bangladesh Koostanud: Aljona Kubantseva 2009.a. Sisukord: Asukoht Tööstused Lipp ja vapp Üldandmed Loodusvarad Kliima Energeetika Haridussüsteem Majandus Usundid Eksport Turism Import Pildid Kasutatud kirjandus Asukoht Bangladeshi Rahvavabariik asub LõunaAasias, paiknedes Bengali lahest põhjas ja omades maismaapiiri India ning Myanmariga. Bangladesh moodustab idaosa iidsest Bengali piirkonnast. Lipp ja vapp Pealinn: Dhaka Pindala: 144 000 km² Riigikeel: bengali Rahvaarv: 150 448 000 (2007) Rahvastiku tihedus: 1045 in/km² SKT: 330 800 000 000 USD SKT elaniku kohta: 2200 USD Rahaühik: taka (BDT) Kirjaoskuse tase: 43% Kliima Troopiline kliima, millel on kerge talv oktoobrist märtsini, kuum ja niiske suvi. Soe ja niiske mussoon hooaeg kestab alates juunist kuni oktoobrini. Esineb l...
MAJANDUSE PÕHINÄITAJAD JA TSÜKLILISUS Makromajandus- riigisektori(valitsus/omavalitsus) majandustegevus + eraettevõtlus. Rahvamajanduse koguprodukt(RKP)- aasta jooksul riigi kodanike või riigis registeeritud ettevõtete toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhindades.Mõõdab riigi kodaike ja ettevõtete aktiivsust. Sisemajanduse koguprodukt(SKP)- aasta jooksul konkreetsel territooriumil(riigis) toodetud ja lõpptarbimisele läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhindades. Riigi majandusliku tegevuse tulemusi(mõõdab) Lõpptarbimine- mingi eseme/asja müügihind Vahetarbimine- väljaminekud, mis selle asja/eseme teostamiseks läks(kujundaja,paber) Lisandväärtus-kaupade,teenuste ja töö väärtus SKP per capita- SKP ühe elaniku kohta Must turg- kaupade ja teenuste ebaseaduslik ost-müük. Need ei kajastu SKP-s SKP jaguneb/kulub: Eratarbimine- kulutused kaupade/teenuste ostmisele Investeeringud- rahapaigutused ettevõ...
Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu,Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia,Taani, Tšehhi, Ungari. NAFTA - Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon Tagada liikmesriikide vaheline vaba kubandus Liikmesriigid: USA, Kanada, Mehhiko OPEC - Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon Eesmärk: Määrata liikmetele toodang ja eksport ning sellega reguleerida nafta hinda maailmaturul. Liikmesriigid: Iraan, Iraak, Saudi Araabia, Araabia, Ühendemirandid, Katar, Kuveit, Ecuador, Venezuela, Alžeeria, Liibüa, Angola, Nigeeria. APEC - Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö Eesmärk: Majanduslik ja kaubandusalane koostöö Liikmesriigid: Vaikse ookeani äärsed riigid. ASEAN - Kagu-Aasia Rahvaste Assotsiatsioon Eesmärk: Majanduslik, kultuuriline ja sotsiaalne koostöö.
MAJANDUSE ALUSED Kersti Ojassalu Viimsi Keskkool GEOGRAAFIA MAJANDUS ( ühiskonna vajaduste tootmine ja tarbimise korraldamine) MAJANDUSGEOGRAAFIA (tegeleb majanduse ruumilise korraldusega- ehk. territoriaalsete küsimustega) MAJANDUSE ARENGU MÕJUTAJAD LOODUSLIKUD TINGIMUSED JA LOODUSVARAD Looduslikud · Taastuvad · Taastumatud · õhk, vesi, · maavarad: tingimused metallimaagid · muld,mets, kivisüsi, ·Geograafiline · taimest loomastik nafta, laius gaas, ·kliima PÕLEVKIVI Kiviõli tuhamägi- Eesti kõrgeim pinnavorm Viivikonna aher...
Etioopias elab linnades vaid 1/5 kogu rahvast. 2.6 Linnade paiknemine Suuremad linnad paikenvad Kesk-ja Põhja-Etioopias. Nendesse piirkondadesse on linnad tekkinud, sest seal asuvad riigi suurimad veekogud (järved, jõed). 3. Energiamajandus 3.1 Energiavarad riigis Peamised energiaallikad Etioopias on puit, biokütus (loomasõnnik) ning ka nafta. Tohutust veejõust kasutatakse vaid 2%. Maagaasivarud on 24,92 mrd. M3 (2002), kuid varu on kasutusele võtmata. 3.2 Energiavarade eksport ja import Etioopiast eksporditakse maavaradest mujale kõige rohkem naftat. 3.3 Elektrijaamad Etioopia on üks vähestest Aafrika riikidest, kus on võimalik toota elektrit hürdoelektri- ja geotermaaljaamades. 3.4 Elektrienergia toodang inimese kohta Etioopias on elektrienergia toodang ühe inimese kohta alla 100 kWh aastas. See näitab ka riigi madalat arengutaset. Rahvas on vaene ja seega ei tarbita ka eriti elektrit. 3.5 Minu soovitused
hoogne. Krooni nominaalkurss jäi tööstusriikide vääringute suhtes keskmisena muutumatuks ja see soodustas tervikuna majanduskasvu. Eluasemekulude kasv tõi kaasa kogu teenustekorvi kasvamise. Kõige enam kiirenes toidukaupade hinnakasv. 1. jaanuarist 2006 tõsteti kaudseid makse ja üldine maksukoormus praktiliselt ei vähenenud. Valitsuse sääst suurenes pidevalt ja koondeelarve ülejääk kujunes 2005. aasta omast suuremaks. 2007. aastal algas majanduskasvu aeglustumine. 2007. aastal eksport ja import vähenesid võrreldes 2006. aastaga, kuid kasv oli kiire. Kuna kaubad ja tooraine kallinesid, siis puudujääk SKP suhtes paranes. Eluasemekulud suurenesid kaugküttele kehtestatud käibemaksu määra tõus ja energiakandjate kallinemine maailmaturul. Sel aastal kallines ka toidukaup. Aasta lõpul netotootemaksud kasvasid kiiresti, sest aktsiisimaksu tõusu eel soetati palju tubakatooteid ja kütust ning selle pealt palju aktsiisi. Kuna palk kasvas, suurenes ka maksukoormus.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EESTI MEREAKADEEMIA Rotterdami sadam Referaat Üliõpilane: Rühm: TALLINN 2015 Rotterdam kui Euroopa suurim sadam Aastatel 1996–2002 oli maailma suurimaks sadamaks Hollandis asuv Rotterdami sadam. Rotterdami sadama ajalugu ulatub 14. sajandisse, mil väikesest kalurikülakesest hakkas arenema suur kaubanduskeskus. Oma hea geograafilise asukoha tõttu on sadamal hea ühendus sisemaaga ning kogu ülejäänud Euroopaga. Ookeanilaevadega saabunud kaupu veetakse edasi väiksemate merelaevadega, jõealustega, raudteel ja maanteel. Sadamaala on Rotterdami ajaloolisest südamest pidevalt mere poole arenenud. 1960. aastal otsustati avada rannikul uus piirkond nime all Maasvlakte, mis võimaldas lisada uusi konteinerterminale. 2008. aastal hakati rajama Maasvlakte2 projekti – kasvades Põhjamere arvelt 2000 hektari võrra ehk ligikaudu 20 protsenti...
gaasi tootmisele ja ekspordile, suuresti toiduainete töötlemisele ja liiklusvahendite tööstusele. Sammuti kudumistoodete ja riidekaubade, kemikaalide ja naftakemikaalide, trükkkunsti, metallurgia ja ka terase tootmisele ja eksportimisele. Töötuse määr on seal 7.8%, mis on natuke üle ideaalse, arvestades et ideaalne oleks 6%-7% vahel. kuid siiski väga hea number. Inflatsioon 2008 aasta seisuga oli 22% mis on VÄGA suur ja seega ÜLIHALB. 2008 aasta seisuga ületas riigi eksport impordi (73 miljardit eksporti ja 59,9 miljardit importi), mis tähendab ülejääki. Riigile on see väga kasulik näiteks laenude tagasi maksmiseks.
Maailmamajandus 21. sajandil. Globaliseerumine Egert Laur 21. sajand - Aasia sajand Aasia muutub maailmamajanduse peamiseks keskuseks. Maailmamajanduses on toimumas suur jõudude ümberpaiknemine. Aasia muutub järjest tugevamaks – majanduskasv viimased kümme aastat 8 kuni 10 % Aasiasse on hinnanguliselt koondunud 2/3 maailma valuutareservidest (ainuüksi Hiinal üle 3,9 triljoni USD) Aasia riikide eksport on kasvanud perioodil 1990.a kuni 2010.a ca kümnekordistunud. Kiire majanduskasv Hiinas, Indias jt. arengumaades loob uut nõudlust toorainetele(uued konfliktid). Globaliseerumine Globaliseerumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Majanduse globaliseerumine Kapitali liikumise kasv ülemaailma, sealhulgas otseinvesteeringute kasv.
RKP (RKT) ; GNP – rahvamajanduse koguprodukt RKP mõõdab mingi konkreetse riigi rahvaomanduses olevate varadega mingi perioodi jooksul toodetud kaupade ja teenuste lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses. RKP = SKP + NFT (rahvusvahelise toodangu tulu?) Ainult suletud majanduses on RKP ja SKP võrdsed ! SKP = C + I + G + (X – M) C = kodumajapidamiste tarbimine I = kodumaised koguinvesteeringud G = Avaliku sektori kulud X = Eksport M = Import X-M = Netoeksport Vastand on tulude ehk sissetulekute meetod. Kolmas variant on lisandväärtuse meetod Vahetoodang – ühe ettevõtte lõpptoodang, mida kasutatakse teises ettevõttes ressursina ehk sisendine tootmiseks. Lisandväärtus – tootmise käigus lisandunud väärtus Lisandväärtu s Vahetoodang Nafta 2.- Töötleja 4.- 2.- Hulgimüük 10.- 6.- Tankla 4
SAUDI-ARAABIA MARTIN TALLINN 2016 SAUDI-ARAABIA • RIIK LÄHIS-IDAS ARAABIA POOLSAAREL • JAGUNEB HALDUSLIKULT 13 PROVINTSIKS • PINDALA 2 260 582 KM² • RAHVAARV 27 137 000 (2010) • RAHVASTIKUTIHEDUS 12 IN/KM2 AR-RIYĀḐI PROVINTS (6) 19°58'16.48"N 44°53'38.35"E PÕLLUD • PÕLDE SADADES • LÄBIMÕÕT KESKMISELT 847,5 MEETRIT • KAHE PÕLLU VAHE KESKMISELT 150-200M • KASUTATAKSE RATASTEL KASTMIS-SÜSTEEMI MAASTIK • VÄGA KUIV, LIIVANE • AASTANE TEMP. 32.3 ˚C • UMBES 750M KÕRGUSEL MEREPINNAST • ENAMUS ON KÕRB • KESKMINE SADEMETE HULK AASTAS 71MM PÕLLUMAJANDUS • KASUTAVAD VÄGA SUURE OSA VEEST PÕLLUMAJANDUSEKS • MAA-ALUSTEST RESERVIDEST KASUTATI AASTAKS 2012 4/5 VEEST • 300 MILJARDIT M3 • KASVATATAKSE/TOODETAKSE: LUTSERNI, MAISI, LIHA JA PIIMA EKSPORT • NAFTA RIIK, JUBA ALATES AASTAST 1938 EKSPORDIB • 90% EKSPORDIST NAFTA • SAMAS KA KULD NING KÖÖGIVILJAD KESKKONNAPROBEELMID • AASTAKS 2...
MAKSUD JA MAKSUMUUDATUSED: Miinimum palk 390€ (varem oli 350€) Tunni alamtasu 2.34€ Tulumaks 20% (varem oli 21%) Tulumaksuvaba miinimum 154€ (varem oli 144€) Töötaja töötukindlustus 1,6% (varem oli 2%) Tööandja töötuskindlustus 0,8% (varem oli 1%) Sotsiaalmaks-maksab tööandja 33% (13% ravikindlustus ja 20% pensionisüsteem) Fiskaalpoliitika-reguleerib raha paiknemist ühiskonnas (tegelevad riiklikud institutsioonid) Rahapoliitika-riigi keskpanga tegevus, eesmärk on raha stabiilsuse tagamine Turumehhanismid-nõudlus ja pakkumine Inflatsioon-on kaupade või teenuste hinnataseme tõus-näitab raha reaalse ostujõu vähenemist Deflatsioon-hindade pidev langus, toob kaasa raha väärtuse suurenemise Hüperinflatsioon-olukord, kus inflatsiooni määr on üle 50% Inflatsioonimäär-muudatus võrreldes eelmise kvartaliga Indikatiivne ostukorv-kajastab keskmist tarbimist Devalueerimine-valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute või kulla suhtes R...
Jäi samaks Muutus Majandus Endiselt põllumajandusmaa, enamus Eestlased said maaisandad, kelle heaks inimesi põllumajanduses. Vanad, töötada ja kellele makse maksta. Leppida suuremat füüsilist jõudu nõudvad tuli paljude koormisega, millest tähtsaim käsitööalad jäid kuni keskaja lõpuni oli viljakümnis (protsentuaalne andam) eestlaste kätte. Eksport endiselt või hinnus (kindla suurusega andam). suurim teraviljal. Eestlaste jõukus hakkas tasapisi suurenema tänu hansakaubandusele, mis suurendas kauplemis võimalusi. Keskaja lõpupoole tekkis talupoegadel uus koormiste liik teokohustus.
Rootsi Keiu Lindeburg 2015 Teemad: 1. Taastuvenergia/Hüdroenergia 2. Energiaallikad 3. Elektrijaamad 4. Maavarad 5. Masinatööstusharud/Kergetööstus 6. Transport 7. Eksport, import 8. Kõrgkoolid 9. Vaatamisväärsused 10.Faktid. Taastuvenergia/Hüdroenergia Rootsil on suurim taastuvenergia saldo EL liikmesriikide seas. Täna tähendab see ligi 40% taastuvenergia määra. aastaks 2020 tahab Rootsi kergitada oma mõõtu 49% peale. EL kokkuleppe kohaselt peaks aastaks 2020 iga liikmesriigi energiatarbest 20% moodustama taastuvenergiast.
....................................................................11 3.2.1. Pinnamood ja agrokliima iseloomustus...............................................................12 3.2.2. Mullad.................................................................................................................13 3.2.3. Spetsialiseerumine...............................................................................................13 3.2.4. Toiduainete import ja eksport.............................................................................13 3.3. Metsamajandus..............................................................................................................14 3.3.1. Metsad ja metsatüübid........................................................................................14 3.3.1.1. Peamised puuligid..................................................................................14 3.3.2
San Marino San Marino on kolmas väikseim riik Euroopas ning väidetavalt vanim vabariik maailmas. Asub Kesk-Itaalias ning elanikke on 29 973 (juuli 2008). 2006 aasta seisuga oli nende SKP $1.4 miljardit. Kui võrrelda seda Eestiga ($28.6 miljardit), siis tundub see suhteliselt väike number, kuid vaadeldes SKP'd per capita, siis on siiski San Marinol rohkem kui 2 korda parem seis. Nimelt on SKP per capita seal $46 100 samas kui Eestis on see vaid $21 900. See näitab et San Marino on väga hästi arenenud riik. San Marino SKP reaalne tõus oli 4.6% (2004 a.), mis on üldiselt hea seis. Sealne majandus tugineb suurel määral turismile ning pangandusele. Samuti keraamika, rõivaste, kangaste, värvide, alkoholi, keraamiliste plaatide ja veini tootmisele ja eksportimisele. Töötuse määr on seal 2.8%, mis on muretekitavalt väike number. Ideaalne seis oleks aga kuskil 6-7%. 2006 aasta seisuga oli riig...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
