Belgia Kuningiriigi majanduse analüüs Belgia Kuningriik asub Lääne-Euroopas. Põhjapiir avaneb Põhjamerre. Tema naaberriigid on Hollandi Kuningriik, idas Saksa Liitvabariik, kagus Luksemburgi Suurhertsogiriik ja läänes Prantsuse Vabariik. Belgia asub Euroopa majandustegevustsooni keskpunktis. Riigi maastik on vaheldusrikas. Põhjas asub tasandik, peamiselt Flandria maakond, mis on 50m üle merepinna. Lõuna-Belgia ehk Valloonia ja selle lõunaosa on kõrgendik (694m merepinnast). Belgia kliima on mereline, vihmaseid päevi on umbes 200. Keskmine temperatuur on 9,8°C. Belgia on loodest kagusse kõrgenev madalate lavade maa, rannikul on liivane ning kohati merepinnast madalam kanalitega tasandik, tänu madalikule on tekkinud väga viljakad mullad. Sellest järeldub, et Belgias, on väga palju piimakarja, keda karjatatakse nendel viljakatel karjamaadel. Tähtsaim maavara on kivisüsi. Belgia on jagatud kolmeks regiooniks ...
Loomasööt (hein, mais) Tooted Nisujahu – Veski Mati Kaerahelbepuder – Veski Mati Õlu - Saku Odrajahu – Kivisaare Veski Kama – Tartu Mill Verivorstid – Nõo Lihavürst Leib – Leibur Viin – Viru Valge Müsli – Eesti Müsli Sai – Perenaise sai Suuremad firmad Eestis Tartu Mill Veski Mati Eesti Mahe Leibur Eesti Pagar Kalew Vilma Eksport Nisu eksport (2011): USA 32,8 miljonit tonni, Prantsusmaa 20,3 miljonit tonni, Austraalia 17,7 miljonit tonni ja Kanada 16,3 miljonit tonni. Odra eksport (2011): Prantsusmaa 5,0 miljonit tonni, Austraalia 4,5 miljonit tonni, Saksamaa 2,2 miljonit tonni ja Argentiina 2,1 miljonit tonni. Kaera eksport (2011): Kanada 2159 tuhat tonni, Soome 388,3 tuhat tonni, Austraalia 191,7 tuhat tonni ja Rootsi 156,3 tuhat tonni.
Juhendaja: dotsent .................. Tallinn 2010 Joonis 1. Juhtmeta Interneti-ühendust omavate ettevõtete osatähtsus, inimeste arvu järgi ettevõttes Eestis 2000. aastal Allikas: Lisa 1. Joonis 2. Kõrgharidusest väljalangenud soo ja hariduse järgi Eestis 2009. aastal Allikas: Lisa 2. Joonis 3. Toidu ja mittealkohoolsete jookide tarbijahinna indeks Eestis 2009. aastal Allikas: Lisa 3. Joonis 4. Kaupade eksport STIC kaubajaotise järgi Eestis 2008. ja 2009. aastal Allikas: Lisa 4. Joonis 5. Kahjustatud puistud, hektarites, maakondade järgi Eestis 2009. aastal Allikas: Kahjustatud puistud... VIIDATUD ALLIKATE LOETELU Juhtmeta Interneti-ühendust omavate ettevõtete osatähtsus, inimeste arvu järgi ettevõttes Eestis 2000. Aastal. http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp? ma=IT005&ti=INTERNETI%2D%DCHENDUS+ETTEV
2. ELEKTROONIKASEKTORI VÄLISMAJANDUSE ANALÜÜS PERIOODIL 2005-2009 2.1 2005 aasta Elektriseadmete-ja elektroonikatööstusse tehtud välisinvesteeringud olid perioodil 2003-2006 kahekordistunud (Tabel 3). Enamus ettevõtteid selles sektoris kuulusid väliskapitalile, seega valdav enamus Eesti elektroonikatööstuse sisenditest imporditi ning 98% müügimahtudest oli eksport. Peamisteks eksportturgudeks olid Skandinaavia riigid, eelkõige Soome (aastal 2005). Suur osatähtsus tulenes sealsete tootmisüksuste osalisest või täielikust Eestisse kolimisest. Investeeringute suurus oli 2005ndal aastal elektroonikasektoris juba kasvamas võrreldes eelnevate aastatega (Lisa 10, Tabel 3). Joonis 10. Ekspordi sihtriigid 2005 aastal Allikas: Eesti Statistikaamet 2.2 2006 aasta 2006 aasta lõpus toimusid elektri-ja optikaseadmete tootmises positiivsed muudatused.
· Kõige saagirikkamad põllud on Jaereni tasandikul, kus on head liustikutekkelised mullad, väga mahedad talved, pikad põlluharimishooajad ja rikkalikult sademeid. 2. Majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks · Norra majandus kujutab endast segamajandust, milles on ühendatud turumajandus ja riigi sekkumine. · Põllumajanduslikult toodavad nad oma tarbeks, sestg saagikus on väike ja põlluharimiseks maad vähe. 3. Põllumajanduse spetsialiseerumine ja eksport · Peamisteks põllukultuurideks lõunas ja läänes on kartul ja muud juurviljad, mis ei vaja väga viljakat mulda. · Põllumajanduse on enamjaolt tegu naturaalmajandusega ning põllumajandussaadusi ei ekspordita. Küll aga ostetakse mitmesuguseid külmakartlikke saadusi nagu näiteks troopilised puuviljad kui ka kapsas jm. · Igal pool üle Norra on rikkalikult metsamarju, sealhulgas mustikaid, jõhvikaid ja rabamurakaid.
kui põllukultuuridele. Peamiselt lambad ja veised. Argentiina on lamba- ja veisekasvatuse seisukohalt 6 riik maailmas. 1992 a. oli Argentiinas 51 mln veist, 34,5 mln lammast, 3,5 mln siga ja 3 mln hobust. Import: Põllukultuure ega loomaliha pole vaja importida. Imporditakse vaid kütust, gaasi ja mõningast toitu. Eksport: Ligi 80% on põllumajandussaadused: liha, konservid, vill, toornahad, nisu, mais, taimeõli, linaseemned, vein, ja kebratsoekstrakt. Loomalihasaaduste eksport on väga võimas. Peamised ekspordipartnerid: Venemaa, USA, Saksamaa, Brasiilia, Itaalia, Holland. Põllumajanduses on hõivatud 14% tööealistest inimestest. Põllumajandus moodustab 9% riigi SKT-st. Asub Lõuna- Ameerikas Kliimavööde: lähistekvatoriaalne, troopiline ja pisike jupp on ka ekvatoriaalne Lühike vegetatsiooni periood Brasiiliat on õnnistatud põllumajanduslike ressurssidega. Mullad on seal ühed maailma viljakaimad. Peamiselt on seal punamullad. Toodangust 60%
eksporditakse kaupu? (1695600 tonni) ja (521230 tonni) ja Mida peamiselt eksporditakse tomateid eksporditakse nisu (1988760 imporditakse? (346222 tonni), mandariine tonni), maisi (694892 tonni) Milliseid kaupu (296097 tonni) ja apelsine ja otra (645056 tonni). eksporditakse? (294572 tonni). Import on Eksport on ülekaalus. ülekaalus. Kui palju püütakse kala? Kala püütakse keskmiselt Kala püütakse aastas 17 000 Kas ülekaalus on eksport 1174 000 tonni aastas. tonni. või import? Kalanduses on ülekaalus Kalanduses on ülekaalus Kas tegeletakse ka eksport, riigist veetakse välja import, riiki tuuakse sisse
kodumaad. Leian, et hetkel on Eesti seis antud vallas nukker. Statistikat ekspordi kohta võib leida täpselt sellist, mida leida tahame. Kes kannab värvilisi prille, saab ka statistikat sarnasel viisil esitada. Samamoodi on võimalik ka väita, et kõik on alati halvasti ja sama saab tõestada, esitades needsamad värvilised numbrid, aga lihtsalt muutes seda, mille, või kellega võrrelda. Ise olen alati jälginud loogikat import versus eksport. Tahan ja usun, et oleks ka võimalik, et ühel päeval näeme, et need kaks on saavutanud tasakaalu. Ekspordist räägitakse üha enam ja aina rohkem ettevõtteid võtab oma äriplaani käibe lahtrisse kasutusse sõna eksport. Sageli küll ollakse natuke optimistlikud ja arvatakse, et on lihtne müüa ennast välisturgudele. Tegelikkuses saan ka omast kogemusest väita, et jah, meil on ekspordi edulood, jah, meie ettevõtjad on tublid, kuid ei tohi unustada, et uute turgude vallutamine on
1 billion (2011) official exchange rate) SKP per capita $20,200 (2011) $17,400 (2011) $1,700 (2011) (GDP per capita) SKP ostuvõime $26.93 billion (2011) $709.7 billion (2011) $71.5 billion (2011) alusel (GDP purchasing power parity) Gini indeks 31,4 (2009) 45,8 (2009) 42,5 (2008) Eksport inimese $6,988 per capita $1,362.63 per capita $ 113.97 per capita kohta (Export per capita) Kokku eksport: Kokku eksport: Kokku eksport: $ 15,640,000,000 $ 83,710,000,000 $ 5,443,000,000 (2011) (2011) (2011) Milline on riigi koht Koht: 38 (178st) Koht: 34 (178st) Koht: 155 (178st) ja indeksi suurus Indeks: 0,853 (2011) Indeks: 0,863 (2011) Indeks: 0,474 (2011) inimarengu indeksis (HDI)
JA SELGITA PIKEMALT Eksport oma maa kaupade ja teenuste müük välismaale Import välismaal toodetud kaupade ja teenuste ostmine kodumaiseks kasutamiseks KAUBAD & KAUBAD & TEENUSED TEENUSED IMPORT EXPORT RAHA KAUBANDUSBILANSS = EKSPORT IMPORT Kui EKSPORT < IMPORT, on kaubandusbilanss Kui EKSPORT > IMPORT, on kaubandusbilanss + Jaapani firmad on osanud hästi: · Turge valida (eelistavad uudseid dünaamilisi alafinantseeritud kõrge teadus- ja madala materjalimahukusega turge); · Turule siseneda (kasutavad põhjalikke turu- uuringuid, läbikaalutud stardistrateegiaid, tihedat turustus- ja teenindusvõrku ning lähikasumitest loobumist); · Suurendada ja kaitsta oma turuosa (uuenevad
Sisukord Sissejuhatus................................................................................................3 Majandus............................................................................................... ....4 Majanduse arengu näitajad.......................................................................5 SKT näitajad ........................................................................................ ......6 Import, eksport ja kaubanduspartnerid....................................................7 Energeetika................................................................................... ............7 Inimarengu indeks....................................................................................7 Kokkuvõte..................................................................................... ............8 Kasutatud materjal...................................................................................9
SKP oli Brasiilias 13,1% võrra suurem kui Suurbritannias. Suurbritannia pinnaks on leetmuld, mis tegelikult sobib rohkem puude istutamiseks kui erinevate põllukultuuride kasvatamiseks, sest see on väga happeline muld. Samas Brasiilias on niiske pinnas, siis on seal suhteliselt halb kasvatada nisu või üldse teravilju, sellepärast imporditakse sinna nisu. Samas UK-s tuuakse villa, liha, metalli ning teed. Atlast vaadates märkasin seda, et Suurbritannial on suurem eksport ning sissevedu kui Brasiilial. Kesine on ka Brasiilia põllumajanduse toodang ühe elaniku kohta, sest arvestades kui suur on see riik, võrreldes UK-ga, siis on 2 või isegi 3 korda viletsam. Erinevaid andmeid lugedes sain peatselt aru, et mõlematel riikidel on tehniliseks kultuuriks suhkruroog e. suhkrupeet, mida nad ka ekspordivad teistesse riikidesse. Leidsin ka, et Brasiilia ekspordib tehnilisest kultuurist veel kohvi 30 miljonit kotti aastas, tsitrusvilja 320
Acquis communautaire = acquis (5) - Euroopa Liidu liikmesriigi õiguste ja kohustuste kogum Agenda 2000 (5) - Euroopa komisjoni esitatud ametlik programm Euroopa Liidu reformimiseks ja laiendamiseks XXI sajandil administreerimine ehk haldamine (3) - riiklike ametkondade ka kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ning valitsuse otsuste elluviimisel administratiivne väärkohtlemine (3) - ametnikupoolne seaduse väär kohaldamine konkreetse kodaniku suhtes alamklass (1,2) - inimesed, kes paiknevad ühiskonna sotsiaalse strafikatsiooni süsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu avalik arvamus (3) - rahva või mõnede sotsiaalsete gruppide suhtumine ühiskonnas toimuvatesse sündmustesse, levitatavatesse plaanidesse või liidritesse. Tänapäeval kujuneb avalik arvamus peamiselt massiteabe põhjal. avalik haldus (2,3) - poliitiliste otsuste täideviimise protsess riigi- ja omavalitsuse institutsioonides av...
MAJANDUS on protsess, kus midagi toodetakse, ostetakse-makse ja tarbitakse. Majanduse alla kivad: ( majanduse valdkonnad ) - tootmine, kaubandus, side, transport, teenindus, pllumajandus. 4 erinevat majandusssteemi ajaloo jooksul: * tava- e. naturaalmajandus * ksu- e. plaanimajandus * turumajandus * segamajandus elemendid eelnevast kolmest. (Oska igaht iseloomustada) Investeeringud kapitali paigutamine kasumi saamiseks kas ettevtetesse, panka vms. Privatiseerimine riigi omanduses ettevtete erastamine. Avatud majandus riiki lubatakse vlismaiseid ettevtjaid ja investeeringuid. Suletud majandusega riigid majanduslik suhtlemine teiste riikidega peaaegu puudub. Transiitkaubandus lbiveokaubandus. Negatiivne vliskaubanduse bilanss riik veab rohkem vlja kui sisse. ( positiivne vastupidine protsess ) Kaitsetollid sisseveetavatele kaupadele maks, et kaitsta oma maa tootjaid Dumping kauba mmine odavama hinna eest (enama...
Haruldane. 4) Väheväärtuslik lehtpuu (kask, lepp, haab) Paberi- ja küttetootmispuu. 5) Erikasutusega puuliigid (korgitamm, hevea, kautsuk) puud, millel hinnatakse midagi muud. Metsamajandus Ülesanne on metsa kui ressursi taastamine (harvendusraie, istutamine, istikute rajamine) Pigem kulu tekitav Metsatööstus Puitu kui ressursi kasutada teiste toodete tootmiseks. · Need kaks peaks töötama koos! Metsa import - eksport 1. Tarbepuit. Eksport Venemaa, Kanada, Põhja-Euroopa riigid. Import Jaapan, USA, Lääne-Euroopa riigid. 2. Väärispuit. Eksport Hiina, Kongo. Import USA, Jaapan, Lääne-Euroopa.
Maria Dolgyi PS Rohelise värviga on märgitud need vastused, mida ma kontrollisin RAHVUSVAHELINE ÄRITEGEVUS .Rahvusvahelistumise etappideks on OK a. ühisettevõtted b. otseinvesteeringud c. otsene ja kaudne eksport d. litsenseerimine ja frantsiis e. ettevõtete omandamine ja ost 2. Pane vastavusse a. kohandatakse oma tegevus, tooded/teenused asukohamaa tingimustelevastavaks Kohanemise strateegia b. eriliste, vaid sellele ettevõttele omaste teadmiste ja oskuste ülekandminevälisturgudele koos mõnigase kohandumisega Eriomaste oskuste strateegia c. kulude vähendamine ja mastaabiefekt tsentraalse juhtimise kaudu, standardiseerimine
Madalaim oli viimaste aastate tööpuudus septembris 2011 7,2% ja märtsis 2012 7,3% olles natuke üle 2009 aasta alguse näitajatest, mil töötuse protsent oli 6,8. Kõrgeim oli tööpuuduse protsent mais ja detsembris 2009 - 8,9% ja aprillis 2010 - 9,1%. 3. Väliskaubandus Kaubavahetuse käive, mis majanduskriisi aastatel oli väikeses languses, on alates 2010. aastast taas stabiilsele tõusuteele pöördunud. Viimasel viiel aastal on import kasvanud mõnevõrra kiiremini kui eksport, mistõttu kaubavahetuse ülejääk on mõnevõrra vähenenud. Veidi enam kui poole Rootsi väliskaubandusest moodustab kaubavahetus Euroopa Liidu riikidega, 2011. aastal oli ELi osakaal kogu ekspordist 56% ja impordist 68,7%. 2012. a. esimesel poolaastal oli Rootsi kogueksport 609,2 mld SEK ja import 565 mld SEK (saldo +44,2 mld). Tabel 5- Väliskaubanduse maht aastatel 2003-2011 (miljardit SEK) 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
εD = %ΔQ / %ΔP J-kõvera efekt + 0 t Aeg - Devalveerumise-järgsed mõjud • Devalveerimise järgselt toimub mõju avaldumine kaubabilansile periooditi: – valuuta-lepingu periood – muutumisperiood – hindade kohandumise periood Valuuta-lepingu periood Soome importlepingud Soome importlepingud markades kroonides Soome eksportlepingud Eksport suureneb, import Eksport suureneb, import kroonides const, kaubabilanss paraneb suureneb Kui enne ülejääk: kaubabilanss paraneb Kui enne puudujääk: kaubabilanss halveneb Soome eksportlepingud Eksport const, import const, Eksport const, import
kahjurite tõrjet ja seal kus vaja hooldusraiet, varuda seemet jne. Kõige sellega tegeleb metsamajandus. Metsakultuure rajatakse kõige enam raiesmikele, peamiselt istutamise teel. Puid istutatakse ka endistele karjääridele, samuti põlendikele. Erametsades tehakse metsauuendustöid oluliselt vähem kui riigimetsades. Peamiselt imporditakse puitmööblit (30%), vineeri (19%), puidust ehitusdetaile (12%), saematerjali (12%), puitlaastplaate (10%). Puidu ja puidutoodete eksport Puit ja puidutooted on Eesti peamisi ekspordiartikleid. Selle osatähtsus kogu Eesti ekspordis on viimastel aastatel olnud 15%. Alates 1992.a. on eksport pidevalt suurenenud; 1997.a. oli see 5,9 miljardit krooni. Suurima osatähtsusega on endiselt töötlemata puidu eksport: Puidu ja puidutoodete import on samuti aastaaastalt suurenenud, kuid selle osatähtsus koguimpordis on väike (2%). Puitu ja puidutooteid imporditakse Venemaalt ja Lätist, kuid ka Soomest, Rootsist,
Rahvusvaheline majandus Rahvusvaheliseks majanduseks nimetatakse kõiki tehinguid, mis ületavad riigipiire. Uurimisobjektid Rahvusvaheline kaubandus Rahandus Import sissevedu Eksport - väljavedu Miks tekkis rahvusvaheline kaubandus? Ressursside piiratus ja ebaühtlane jagunemine Toodete mitmekesisus ja tarbijate eelistus Millised on absoluutse ja suhtelise eelise erinevused? Absoluutne eelis on sellel riigil, kes suudab toota mingit kaupa teistest riikidest tõhusamalt Suhteline eelis on sellel riigil, kes suudab toota mingit kaupa teistest riikidest suhteliselt väiksemate kuludega ehk toomiskulu on väiksem Töötunnid enne kaubandussuhete loomist
asetamine riita sõrmjätkule kantakse liim plangud surutakse kokku vähemalt 2s jätkuliist lõigatakse vajalikku pikkusse asetatakse hoiule vähemalt 2 tunniks Plangud hööveldatakse Liimimine ja surumine Talad ja küljed hööveldatakse lõppviimistletakse Mõned ettevõtted AS Liimpuit, Põlva Liimpuidust kandekonstruktsioonide tootmine alustati 1979. aastal Ligi pool toodetavast liimpuidust realiseeritakse Eestis, põhiline eksport läheb Saksamaale ASs Liimpuit töötab 30 inimest 2004. aastal 1800 m³ liimpuitu ja 7500 m³ konstruktsioonpuitu AS Liimpuit toodanguks on liimpuidust talad postid sarikad fermid poolkaared aknaaluslauad massiivsed lauaplaadid trepidetailid mänguväljakute detailid Peetri Puit OÜ, Põlvamaa Alustas 2002. aastal Põlvamaal põhitoodanguks on sõrmjätkatud konstruktsioonpuit, liimpuitkonstruktsioonid
Avaldage oma arvamus! Majanduskriisi ajal vähenesid agregeeritud näitajatest eriti investeeringud (kapitalimahutus põhivarasse). Majandusharude lõikes vähenesid majandustsükliga seotud tegevusalade nagu ehitus osakaal SKT-s. Avaliku sektori kulutused oli suhteliselt stabiilsemad, samuti energia-, gaasi- ja veevarustus. Välismajandus (eksport ja import) vähenesid rohkem kui majandus tervikuna, kusjuures välimajanduse tasakaalutus vähenes, import vähenes veel rohkem kui eksport. NB! Vaadake SKT näitajaid Statistikaameti kodulehel. 3
Joonis 5.1: Energiabilanss Eestis aastate lõikes (1991 2012): vasakpoolne Y-telg kajastab 4 esimese kütuse tootmist ning parempoolne Y-telg põlevkivi tootmise kogust 300000 250000 200000 Energia, TJ 150000 Eksport 100000 Import 50000 0 1991 1992 1994 1995
olulisemaks puidu- ja paberitööstus --, kuid ka harude sees on toimunud suured muutused. Juba enam kui kümme aastat kasvavad väga kiiresti masina- ja metallitööstus, samas kergetööstuses tootmismahud vähenevad. Elektroonikatööstuse toodangu maht on paari aastaga kaheksakordistunud. Muutused on põhjustatud tööjõu kallinemisest, aga ka suurenenud oskustest ja investeeringutest. 10 Majandussidemed Eesti eksport ja import Põhjamaadest Summad on antud miljonites eurodes Sihtriik 2006 2007 2008 2009 2010 Ekspo 18,3 16,6 12,8 8,7 21,8 Island rt Import 0,8 1,0 0,8 1,1 1,2 Eksport 204,4 270,9 279,9 205,8 300,0 Norra Import 67,2 69,7 74,0 94,4 128,5
perioodil riiki sisse tulnud ja riigist välja läinud rahavood. Seda võib nimetada ka kokkuvõtteks, mis summeerib konkreetse riigi teatud perioodi jooksul tehtud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Maksebilanss koostatakse raamatupidamislikke arvepidamise printsiipe järgides, st ta koosneb passiva ja aktiva poolest ning iga tehingut kirjendatakse kaks korda. Aktiva poolele kantakse tehingud, mille tagajärjel riigi majandusagentide ostujõud suureneb eksport, kapitali import, saadud ülekanded. Passiva poolel on raha väljaminek import, ülekanded välismaale, laenude andmine, reservide suurendamine. Muutusi bilansis kirjeldatakse kontodel. Konto on kahepoolne tabel, mille vasakut poolt nimetatakse deebetiks1 ja paremat poolt kreeditiks. Kreedittehingute käigus saadakse makse välismaalt ja riigi kasutada olevate finantsressursside maht kasvab, deebettehingud näitavad
TAANI ENERGIAMAJANDUS Nastja Sassova TAANI Pealinn: Kopenhaagen Pindala: 43 094 km² Asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel Maismaapiir lõunas Saksamaaga, teisel pool Põhjamerd põhjas Norra, kirdes Rootsi; Läänes Põhjameri, kirdes Läänemeri Gröönimaa Energiavarad Maagaas ja nafta Põhjamerest Kivisüsi Tuuleenergia Päikeseenergia Bioenergia Geotermaalne Tuuleenergia Taanis Moodustab umbes 30% kogu elektrist, mida riigis tarbitakse; Suuremad tootjad Vestas ja Siemens Wind Power; 2008. aastal moodustas tuuleenergia 18,9% Taani elektritoodangust ja 24,1% tootmisvõimsusest; Keskmine tuulekiirus võrdlemisi tagasihoidlik 10 meetri kõrgusel 4,95,6 m/s. Eksport ja import Eksport: toornafta Import: põlevkivi, maagaas, kivisüsi Elektrijaamad Elektrienergia toodang Aitäh!
Vähk on Eesti suurim ja väärtuslikem veeselgrootu. Vastavalt EL loodusdirektiivile, Berni konventsioonile ja punasele raamatule on jõevähk ohustatud või ohualdis liik. Vähki ohustavad tegurid Vähihaigused (eeskätt vähikatk) Elupaikade kvaliteedi halvenemine (reostus, maaparandus, eutrofeerumine, kopra paisutus) Vaenlased nii loomad kui inimesed Röövpüük Vähivarud Kuni 19. saj lõpuni ohtralt paljudes jõgedes ja järvedes. Vähk tundus olevat lõputu ressurss. Eksport Liivi ja Kuramaalt (Lõuna-Eesti ja Läti aladelt) igal aastal 300 000 kg = 8,5 milj vähki. 1896. a vähikatk esmakordselt Eestis. Nakatus kogu Peipsi-Pihkva-Võrtsjärve vesikond. Eksport vähenes, varud vähenesid. Laiaulatuslik püük jätkus ja katku levitati edasi. Eksport 1924 1939 a Püügi järelvalve olematu Röövpüük Suurust ei valitud Püük keeluajal 40-ndatel arvukused vähenes veelgi 1930. a vähki leidus peaaegu kõigis sobilikes
Zimbabwe Afganista USA 31,49 45,46 Eksport (vähim ühik: miljon) USD 1227000 1498000 1227000 1498000 327 1386 12630
1988 1990 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 Aastad Energiabilanss Energia import ja eksport 150000 300000 Kogus, teradzauli 100000 200000 Import
jätkub veelgi lähima paari aasta jooksul. See on teine katkematu kasv. Kasvuväljavaated on jätkuvalt positiivsed. Prognoositakse investeeringute suurendamist kaevandustesse umbes 25% 2015-16 ja 30% 2016-17. Valitsus keskendub eelarve ülejäägi tagastusele. Prognoositakse, et puudujääk väheneb 2015-16 2,1% SKP-st ja 2018-19 0,4% SKP-st. 7 5. Väliskaubandus Austraalia kõige suurem import ja eksport on Hiinaga. Juunist juulini 2015.aastal suurenes Austraalia eksport 612 AUD miljonit. Keskmine eksport vahemikus 1971- 2015 on olnud 9452,54 AUD miljonit. Rekordiliselt kõrge oli eksport 2014.aasta jaanuaris, kus see oli 29190 AUD miljonit. Import on viimase kahekümne aasta jooksul olnud tõusutrendis, väiksemate ja suuremate kõikumistega. 2008-2009.aastal oli suurem tõus. 2009.aasta teises pooles toimus aga samasuur langus. Rekordiliselt kõrgele jõudis juulis 2015, kus import oli
Karastusjookide tööstus Eestis A.Le.Coq Saku Õlletehas A.Le.Coq Eksport: Soome, Rootsi, Taani, Inglismaa, Läti, Leedu Tunnuslause: „Elus on maitset“ Kuulub Soome õlletootjale Olvi OYJ Toodavad: o õlud o siidrid o kerged alkohoolsed joogid o mahlad o nektarid o siirupid o active mahlajoogid o karastusjoogid (limonaad, rc cola) o spordijoogid (artic) o energiajoogid (dynamiit) o veed (aura) eesti jalgpalli liit, aura, spordikas Saku Õlletehas
4%), tööstus (44.5%), teenindus (44.1%) (2008) · Inflatsioon 5.8% (2008) · Vaesus 10% (2004) · Tööjõulist elanikkonda 37.25 miljonit (2008) · Tööjõulise elanikkkonna hõive: põllumajandus (42.6%), tööstus (20.2%), Teenindus (37.1%) (2005) · Töötus 1.4% (2008) · Põhiline toodang: autod ja autoosad (11%), elektrilised masinad ja nende osad (8%), tsement, arvuti osad, mööbel, plastmass, tubakas Tai · Kaubanduspartnerid Eksport $174.9 biljonit (2008) · Peamised partnerid: USA 12.6%, Jaapan 11.6%, Hiina Rahva Vabariik 9.7%, Singapur 6.3%, Hong Kong 5.7%, Malaisia 5.1% (2007) Import $159.1 biljonit (2008) · Peamised partnerid: Jaapan 20.3%, Hiina 11.6%, USA 6.8%, Malaisia 6.2%, Singapur 4.5%, Tai 4.1%, (2007) · Välisvõlg $81.6 biljonit (37.9% SKT-st (2007)) Indoneesia · SKT: $932.1 biljonit (2008) · SKT kasv: 6.1% (2008)/ -3.6% (Q4 2008) · SKT in
Territoriaalveed- 12 meremiili laiune rannikumeri kuulub rannikuriigile, kes korraldab kalapüüki ja omab maavaru. Majandusveed- 200 meremiili laiune rannikumeri, kus riik korraldab kalapüüki ja kalakasvatust, kehtestab püügimahud, ammutab maavarasid, müüb kalapüügi õigusi teistele riikidele ja lubab teistel riikidel uurimustöid teostada. Meetmed kalavarude kaitseks: nõuded püünistele, kehtestatud kalade alamõõdud, püügikogused ja püügiajad, püügikeeld (nt vaalapüük on lubatud vaid teaduslikel eesmärkidel). Röövpüük- kalade massiline püük, ei jälgita varude taastumist ja see võib põhjustada liigi hävimise. N: Kaspia merest püütakse massiliselt tuuralisi, sest elanike jaoks on see ainsaks elatusallikaks. Kalarikkamad veed: 1) parasvöötme ja lähispolaarsetes vetes- külmas vees on rohkem hapniku ja planktonit. 2) külmades hoovustes. 3) jõgede suudmealades (jõed toovad kaasa toitaineid). 4) madalamad ääremered, kus on rohkem toitu. Kalarikka...
probleemid, kuid puitplaatide tootmist Eestis võib pidada samuti liiga fragmentee- rituks ehk paljude keskmise suurusega tootjate vahel jaotunuks.(Varblane et al, 2003). Metsa- ja puidutööstus on Eesti majanduses olnud alati väga olulisel kohal. Kuna mets on üks väheseid taastuvaid loodusvarasid Eestis, siis on selle ressursi efektiivne kasutamine erinevate lõpptoodangu liikide saamiseks väga tähtis. Viimase kümne aasta jooksul on Eesti metsa ja puidutööstuse toodangu eksport pidevalt kasvanud, kuid kasv on aeglustunud viimastel aastatel. (Varblane et al. 2004) 2.2 Kaubandus ja turgude areng Eesti puitplaatide peamised turud asuvad Euroopas, kus prognoositakse väga kiiret tarbimise kasvu. Sisemaine nõudlus kasvab samuti. Tootegrupiti prognoositakse Eestis kõige suuremat kasvu just vineeri tarbimise osas (kasv 2000-2010 49.7%), seejärel puitkiudplaatide tarbimises (45%) ning kõige aeglasem tarbimise kasv on puitlaastplaatide osas. (Eamets et al
2 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Maksebilanss Kajastab kaupade ja teenuste liikumist Eesti ja ülejäänud maailma vahel. 1. Tehingud, mis toovad kaasa raha väljavoolu riigist, on deebetsisendid. Import annab tulemuseks maksebilansi deebetsisendi. 2. Tehingud, mille tulemuseks on raha sissevool riiki on maksebilansi kreedit poolel. Kaupade, teenuste ja väärtpaberite eksport on peamine kreeditsisend. 3. Nii kreedit kui ka deebettehingud kajastuvad kahekordses raamatupidamises, seega on maksebilanss alati tasakaalus. Allkontod võivad olla puudu- või ülejäägiga. Allkontode bilanss näitab, kuidas rahvusvaheline kaubandus mõjutab sisemajandust. Maksebilansi allkontod on: ·Jooksevkonto ·Kapitali- ja finantskonto · Reservkonto 3 Lembit Viilup, Ph
Omatoodetele kehtestatud piirangutele samaga vastamine Rahvusvahelised organisatsioonid IMF (International Monetary Fund) GATT (General Agreement on Tariffs and Trade) WTO (World Trade Organization) UNCITRAL (United Nation's Commission on International Trade Law) ISO (International Standards Organisation) WB (World Bank) Maksebilanss Maksete üldsummade vahekord kindla aja jooksul Aktiva (andja rollis) Passiva (saaja rollis) Kaupade eksport kaupade import Kapitali import kapitali eksport Saadud laenud antavad laenud Tasakaal Väliskaubandusebilanss Jooksevkonto Kapitali ja finantskonto Teenuste bilanss Tänan kuulamast!
talitlevaid elektrisüsteeme ning samuti on alalisvool vajalik pikkade (nt merealuste) kaabelliinide korral, kus vahelduvvoolu kasutada pole kaablite suurte mahutuvuse tõttu võimalik.[1] Võrreldes vahelduvvooluga, on kõrge alalispinge süsteemi (pikkadel vahemaadel) kaod väiksemad, olenevalt pingest ja ehitusest, võivad kaod olla 3% 1000km kohta. EKSPORT JA IMPORT 7 2013.aasta statistika järgi oli jaanuarikuus eksport Eestis kõige suurem. Eestis toodetud elektrienergia eksport ulatus jaanuaris 612 gigavatt-tunnini, kasvades 80%. Eesti elektri koguekspordist moodustas jaanuaris eksport Leetu, Lätti ja Soome. Leetu eksporditi 46%, Lätti 40% ja Soome 14%. Import suurenes samas 31% 292 gigavatt-tunnini. Impordis oli Läti osa 36%, Leedu 32% ja Soomest 32%. Elektri ja soojuse tootmisega seotud ettevõtted: Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS (100%): elektrienergia tootmine Eesti tarbijate
Keila Kool Õhtune osakond Kerli Loopman TEKSTIILITÖÖSTUS Juhendaja: Eve Torv Keila 2010 Sisukord § Üldiseloomustus § Jaotus § Ajalugu § Paigutus § Tööjõukulu § Arenenud riigid või arengumaad? § Eksport § Tekstiilitööstus Eestis § Kreenholmi manufaktuur § Baltika Grupp § Baltika Brändid § Brändid mujal maailmas § Kasutatud materjal Üldiseloomustus Tekstiilitööstus on kergetööstuse haru ning sellel alal töötavad oskustöölised valmistavad ette looduslikke kiudusid, niite ja lõngu ning valmistavad materjale (kangaid) kudumise, silmuskudumise vm. tehnikas,ning muid tekstiilist ja karusnahast tooteid.
· Puidu väärindamisel kasvab ka tööhõive. Metsaklaster · Metsaklastrit võib käsitleda kui metsa- ja puidutööstuse ja sellega seotud ettevõtete ja muude organisatsioonide kogu, kus iga liige on oluline konkurentsivõime huvides. Milleks eri regioonides puitu kasutatakse? · Tööstuslik puit · Küttematerjal Peamised küttepuu tootjad · India, Hiina ja Brasiilia Tööstusliku palgi tootmine ja eksport · Tootmine- USA, Kanada ja Brasiilia · Eksport- Venemaa, USA ja Uus-Meremaa Paberi tootmine, eksport ja import · Tootmine- Hiina, USA ja Jaapan · Eksport- Saksamaa, USA ja Soome · Import- USA, Saksamaa ja Suurbritannia Paberi tarbimine ja suurimad paberitootjad · Paberi tarbimine inimese kohta 2008. aastal (maailmas keskmiselt 58 kg/in) · Suurimad tarbijad- Põhja-Ameerika, Euroopa, Okeaania Soome - arenenud metsamajanduse- ja tööstusega riik
USD), tänu loodusvarade rohkusele, kõrgelt arenenud infrastuktuurile ning aktiivsele majandustegevusele. Majanduslikud näitajad 1.Kogutoodang SKT 41890 USD 2.Rahvastiku hõivatus erinevates sektorites Hõive on suur igas sektoris primaarses-, sekundaarses- ja tertsiaarses majandussektoris. 3.Majanduse struktuur Mitmeharuline majandus, masinaehituse hea tase, seetõttu on tegemist kõrge arengutaseme riigiga. 4.Ekspordi/impordi struktuur Eksport 1) Kauba ja teenuste eksport (% SKT-st) 10% 2) Toodangu eksport (% kauba ekspordist) 82% (Näitab, et tegu on kõrgelt arenenud riigiga) 3) Kõrgtehnoloogia eksport (% kauba ekspordist) 31,8% Import Kauba ja teenuste import (% SKT-st) 15% 5.Energia 1)Elektrikasutamise protsent riigis 100% 2)Elektritarbimine elaniku kohta (kilovatt-tundides) 14,240 6.Varustatus sidevahenditega
Kesk-Euroopa Geograafia Rando Almar Kesk-Euroopasse kuuluvad Austria Poola Saksamaa Slovakkia Sloveenia Sveits Tsehhi Ungari Austria majandus Import ja eksport Eksport: masinad ja varuosad mootorsõidukid ja nende jupid paber ja papp metallikaubad kemikaalid raud ja teras tekstiilid toidukaubad Import: masinad ja varuosad mootorsõidukid kemikaalid metallikaubad õli ja õliproduktid toidukaubad Austria majandus Põllumajandus: 1988. aasta andmetel on umbes 45% Austria pindalast kasutusel põllumajanduses. 10% majandeist tegeleb mahepõllundusega. Austrias on
....................................................................................9 4.1 Rahvaarvu muutumine..................................................................10-11 4.2 Rahvastiku paiknemine....................................................................12 4.3 Rahvastiku soolis ja vanuseline koosseis ja rahvastikupüramiidid 13-14 4.4 Linnastumine......................................................................................15 5.Energiamajandus 5.1 Energiavarad-nende eksport ja import.................................................16 5.2 Elektrijaamad.......................................................................................17 6.Põllumajandus....................................................................................18-19 7.Metsamajandus ja metsatööstus.............................................................20 8.Tööstuse areng........................................................................................21 9
ÜLDANDMED Pindala: 547 030 km² Rahvaarv: 64 102 000 (2007) Pealinn: Pariis Pealinna elanike arv: 8 147 857 elanikku Keel: prantsuse keel Rahaühik: euro (enne 1999. aastat Prantsuse frank) (Prantsusmaa, 2009), (Sandall, Marlborough, 1999:243) GEOGRAAFILINE ASEND Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas sveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa koosseisu kuuluvad ka 5 territooriumi teistel mandritel: Kariibi meres asuvad Guadelupe ja Martinique, Vaikses ookeanis asuvad Uus-Kaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana Lõuna-Ameerikas, Reunion India ookeanis Madagaskarist idapool ning Saint Pierre ja Miquelon Atlandi ookeanis Newfoundlandist veidi lõunas. Prantsusmaal asub E...
ulatuslik võrdsustamine. Seetõttu on ühiskond sotsiaalselt suhteliselt homogeenne. VÄLISMAJANDUS Peamiselt tänu nafta ja maagaasi ekspordile on Norra väliskaubandusbilanss alates 1990. aastast olnud positiivne. Aastal 2008 oli väliskaubanduse ülejääk 466 miljardit krooni Eksport Aastal 2008 oli Norra kaupade ja teenuste ekspordi kogumaht 1196 miljardit norra krooni, sellest 928,6 miljardit krooni moodustas kaupade eksport. Toornafta, kütuste ja elektrienergia eksport moodustas kaupade ekspordist umbes 63 protsenti. Norra ekspordib toornaftat umbes 100 miljonit tonni ning maagaasi umbes 85 miljardit m³ aastas. Teised suuremad kaubagrupid ekspordis on värvilised metallid (peamiselt alumiinium ja nikkel), kalatooted, töödeldud nafta- ja gaasitooted ning mitmesugused masinad ja seadmed. Teenuste ekspordis on tähtsamad valdkonnad laevandus, finantsteenused, turism ja naftapuurimine. Norra suuremad
Varasemalt osteti leiba kõhutäiteks, täna on selle osatähtsus meie toidulaual vähenenud. Leiba ostetakse põhitoidu kõrvale. Viimane tervisekäitumise uuring näitab, et 28 protsenti rahvastikust ei tarvita üldse rukki- ja teraleiba, ning sepikut või terasaia ei söö 67 protsenti.(http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/tarbija/leiba- suuakse-jarjest-vahem-valja-veetakse-rohkem?id=69906099) Eesti leivatööstusele annab praegusel ajal suurt hoogu eksport. Peamisteks sihtturgudeks on Soome, Rootsi, Läti, Leedu ja Venemaa. Leibur ekspordib 45% oma saia- ja leivatoodangust, mis on üpris suur maht. Leiba, saia ja pagaritooteid eksporditi 2014 jaanuarist juulini ligi 16 000 tonni jagu, kokku 24,8 miljoni euro eest. 2013 aasta sama ajaga võrreldes on kogus kahe kolmandiku võrra suurem. Leiva tootmine on viimase paari aastaga uuesti tõusvas trendis, kuid eksport on 10 aastaga 16 korda kasvanud. (Maaleht, nr. 41, 9 oktoober 2014)
BRASIILIA Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Üldine iseloomustus Lõuna-Ameerikas Click to edit Master text styles Troopiline Second level Keskmiselt arenenud riik Third level Fourth level 8 511 965 km2 Fifth level Ränne · Üle 95% rahvastikust · Etnilised grupid: valged moodustavad portugali keelt 53,7%, mulatid 38,5%, kõnelevad brasiillased mustad 6,2%, muud · Aastas saabub peamiselt 10 (jaapanlased, araablased) 000-1...
Puitkarkassiga majaga ehituse ulatuslik kasv viimase kümne aasta jooksul tuleneb peamiselt ühepereelamute valdkonnas valitsenud ehitusbuumist. Kuigi puitkarkassil põhinevate korterite ehitamine on Venemaal endiselt üsna harvaesinev, on ühepereelamute ehituses vastavad meetodid paremini väljakujunenud. 9 Joonis 2.3 Elumajade ehitus Venemaal aastatel 2000-2008 Allikas: Rosstat, 2009 Saetud okaspuupuidu eksport saavutas 2007. aastal rekordilise taseme (19,1 miljonit m 3), kuid vähenes seejärel 2008. aastal 17,2 miljoni kuupmeetrini (vt. tabel 2.4). Venemaa ümarpalgile 2008. aasta lõpus kavandatud ekspordimaksude tõus (20 kuni 80%) tekitas märgatavat ebakindlust nii metsalangetajate, saeveskite kui ka puidukaupmeeste jaoks ning see mõjus negatiivselt Venemaa ekspordile ja ka tootmisele. Lisandunud globaalse majanduskriisi ja krediidilanguse tõttu varises tootmine 2008. aasta neljandas kvartalis
Louis XIII, Louis XIV, kardinal Richelieu(Louis XIII usaldusisik ja Prantsusmaa tegelik vaitseja) 4.Absolutismi kolm sammast - sõjavägi, ametnikud, majandus (konsp.) 1)Kuningale alluv sõjavägi tekkis palgaarmee, kes ainutl sõjaväega tegelesid, kaitsesid kuningat(musketärid) 2)Kuningale alluv ametnikkond ametnikud valiti oma ala proffide hulgast 3)Kuninga kontrolli all olev majandus merkandilism(majanduslik mõtlemine absolutismi ajal) - võimalikult suur kauba eksport, tollimaksud, et import väheneks, kolooniatest algmaterjal. 5.Merkantilism ja Colbert (lk 43) Merkandilism - (majanduslik mõtlemine absolutismi ajal) - võimalikult suur kauba eksport, tollimaksud, et import väheneks, kolooniatest algmaterjal. Oluline võimalikult suur eksport ja kolooniate omamine. Jean-Baptiste Colbert oli prantsuse majandustegelane, kuningas Louis XIV finantside peakontrolör (majandusminister) aastatel 16651683. Teda peetakse prantsuse
Ühiskonna mõisted Tootmistegurid - resurrside kogum, mida riik saab kasutada majanduse arenguks. Alternatiivkulu tähendab, et ühe toote tootmise või tarbimise juures tuleb loobuda teisest (Ei saa samal ajal õppida mate kt'ks ja minna kinno) Sisemajandusde kogutoodang peegeldab riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul toodetud lõpptarbimiseks läinud kaupade ja -teenuste maksumust. ÜHE RIIGI PIIRIDES Rahvamajanduse kogutoodang mõõdab antud riigi kõigi kodanike poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust nii kodu kui ka välismaal Puhaseksport= eksport-import Eksport- väljaviimine, import- sissetoomine Lõpptarbimine- kaubad, millest enam midagi edasi ei tehta Lisandväärtus - Igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine Inflatsioon - raha väärtuse langus, palk tõuseb Deflatsioon - raha väärtuse suurenemine, palk langeb Raha devalveerimine - koduvaluuta kursi alandamine välisvaluutade suh...
· Puidutooted · (aknad, uksed, palkmajad) · Mööblitööstus · Paberi- ja tselluloositööstus Metsandus tegeleb · Metsa istutamine, külvamine · Metsa uurimine ja kaitse · Metsa hooldusraie, kahjurite tõrje Äriteenused · Teadusuuringud · Pangalaenud · Turundus, reklaam · Konsultatsioonid Arenenud riikide metsandus · Raie ja juurdekasv tasakaalus · Puidu täielik kasutus · Puidutoodete, paberi eksport (tulusam) · Väljakujunenud terviklik metsatööstusklaster Arengumaade metsandus · Üleraie (väärispuit, põllumaaks, kütteks) · Raiskamine, jäägid kasutamata · Ümarpuidu eksport (vähetulus) · Metsatööstusklaster puudub või alles arengujärgus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
