TAANI Üldandmed Pindala: 43 000 km2 – põhiterritoorium Autonoomsed piirkonnad on Gröönimaa ja Fääri saared. Rahvaarv: 5,6 miljonit Pealinn: Kopenhaagen Suuremad linnad: Orhus, Odense Riigikord: Kuningriik Kuninganna: Margrethe II Geograafiline asend Põhjamaadest kõige lõunapoolsem Koosneb Jüüti poolsaarest ja 446’st saarest. Suurem osa saari on väikesed ja alaline asustus puudub. Suuremad saared on Sjaelland (Själland), Lolland (Luulländ) Taanile kuuluvad ka osa Põhja-Friisi saari Põhjameres Rahvastik u. 130 in/km2 40% rahvastikust elab Sjaellandi saarel, sellest 30% Koppenhagenis ja selle eeslinnades Linnarahvastiku % on 85. Palju on väikeseid linnu. Rahvastikust ~90% on taanlased. Põhirahvused on veel fäärid ja gröönid. 10% immigrandid Riigikeel on taani keel – indoeuroopa keelkond, germaani rühm Iive on nullilähedane (Põhjamaades kõige madalam) ...
Rahvastik 62.1 miljonit ( 2010. aastal) iive on positiivne Suur sündimus ja palju immigrante Rahvastutihedus on 254,7 in/km² Loodus Kliima on mereline pehme talv, jahe suvi Ümbritsetud La Manche väinaga, Atlandi ookeaniga ja Põhjamerega Mägised mereäärsed alad Majandus Kõrgelt arenenud majandus Põllumajandus, teenindus ja tööstus 74% riigi pindalast on põllud mahukas eksport ja import Euroopa Liit On Euroopa Liidu liige Liitunud 1973. aastal Rahaühikuks on naelad Turismindus ja transport Turisminduslik riik 505 lennujaama, suurim on London Heathrow British Airways ja EasyJet AITÄH KUULAMAST!
Ostetakse kaupu, mis võimaldavad oma riigis tööd kokku hoida ja rahva heaolu suurendada. Riikide vahel tekib riikidevaheline tööjaotus ning see võimaldab ka arenguriikidel lülituda rahvusvahelisse majandusse. Arengumaades on odav tööjõud ja seda kasutatakse mitmesuguste detailide valmistamisel (autoosad, riidekaubad) ära. Arengumaade inimestele tööandmine võimaldab arengumaades elatustaset tõsta. Riikide kaubanduses on import ja eksport. Kasulik on niisugune majandus, kus import ja eksport on enamvähem tasakaalus. Riikidevahelises kaubanduses võib kehtida enamsoodusreziim riigid, kus see kehtib, suhtlevad omavahel kui soositud partneritesse ja kaupu vahetatakse tollivabalt või alandatud tollidega. Tollimaksu sisseseadmine riikides on eelkõige selleks, et kaitsta omamaist põllumajandust ja tööstust. Kaubanduses on kasutusel mitmesuguseid mõisteid, mis reguleerivad kaubandust. N: kvoot
...........6 1.5.Turism...............................................................................................................7 2.BURUNDI MAJANDUS...........................................................................................8 2.1.Majanduse üldnäitajad......................................................................................8 2.2.Põllumajandus ja tööstus Burundis...................................................................9 2.3.Import ja eksport Burundis...............................................................................9 KOKKUVÕTE...........................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................11 SISSEJUHATUS Valisin põllumajanduse ja selle arengu aspektide uurimiseks riigi Ida-aafrikas, Burundi. Riigist huvitusin tema väiksuse, vaesuse ja suure sõltuvuse tõttu
erinevate muutujate kohta. Autor loodab, et ainetöö koostamine antud teemal toob parema selguse ekspordis toimuvast. 1. MUUTUSED EESTI EKSPORDIS 2008-2011 Eksport on lihtsalt ja ülevaatlikult öeldes kaupade ja/või teenuste müümine välisriiki ehk Eestist välja.Kuna ekspordi puhul on tegu eelkõige käibemaksuseaduse mõistes majandustehinguga, siis õiguslikul tasandil reguleerib käibemaksuseaduse § 5 kauba ekspordi mõistet.[1] 1.1 Eksport aastal 2008 Aasta 2008 oli Eesti majanduses küllaltki raske aeg, kuid ekspordis see ei kajastunud. Välja müüdud teenuste ja/või kaupade protsent oli kasvanud 5,4% võrreldes eelneva aastaga. Suurim tõus tekkis just kolmandas kvartalis kus tõusu numbrid ulatusid 15%-ni. Muidugi selline näitaja tulenes ka suuresti 2007. aasta III kvartali kesisest olukorrast. Olulisematest kaubagruppidest toetasid ekspordikasvu enim metallid ja metalltooted ning keemiatooted
Ekspordi tolliprotseduur Getter Klaas LM31 1. Mis on eksport ja kes on eksportija? Eksport: on (kauba) väljavedu Eksportija on: · EL isik, kes on kauba omanik või · EL isik, kellel on kauba omanikuga võrdne õigus kaupa käsutada. Õigus kaupa käsutada peab olema antud volikirja või käsunduslepinguga või · EL isik, kes on kauba ekspordi aluseks oleva lepingu EL-s asuv lepingupool, kui kauba omanik on selle lepingu alusel kolmanda riigi isik (näiteks kauba ostjal on omandiõigus enne kauba kättesaamist)
b) Holland on suurim tulbikasvataja maailmas c) Enim levinud loomakasvatusharu on suure tootlikkusega piimakarjandus. Piima toodang ühe lehma kohta (1980. a. 5066kg) on maailma kõrgemaid. Peetakse ka peekonisigu, lambaid ja kodulinde ning kasvatatakse ratsahobuseid. 1985. oli veiseid 5,428 mln, sigu 12,4 mln, kanu 90mln ning 1982. a. hobuseid 42 400 ja lambaid 776 400. d) Piimatoodangult on Holland 13. kohal maailmas ja 5. Euroopa Liidus. 4. Eksport a) Ise varustab Holland end piimatoodete, kartuli, suhkru, tee, kohvi ja köögiviljadega. b) Sisse ostetakse põhiliselt teravilja, veidi ka puuvilju. c) Holland on maailmas kolmandal kohal põllumajandussaaduste eksportija. Eksporditakse piimatooteid, mune, liha, kala, tulpe, loomasööta ja elus loomi d) Holland on üks suurimaid piimatoodete eksportijaid ning suurim tulpide eksportija. 5. Keskkonnaprobleemid Põllumajandusega seonduvad keskkonnaprobleemid Hollandis on:
Eesti majandust mõjutavad tugevasti Eestis leiduvad loodusvarad ja tingimused. Naftat Eestis ei leidu, seega tuleb vedelkütuseid importida välisriikidest. Ei suuda kõiki vajalikke kaupu toota: ei jätku piisavalt kapitali ega tööjõudu Enam eksporditakse meil kõrgtehnoloogiat ning puitu ja mööblit. 2010. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 8,75 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 9,27 miljardi euro eest. Mullune kaupade eksport ületas siiani kõrgeima 2008. aasta taseme, mil kaupade eksportkäive oli 8,47 miljardit eurot. Eesti import Venemaalt Eesti eksport Venemaale Piima eksport ja import TÄNAME KUULAMAST!
Prantsusmaa Prantsuse Vabariik prantsuse République Française Prantsusmaa lipp Prantsusmaa vapp Liberté, Égalité, Fraternité Juhtlause (Vabadus, võrdsus, vendlus) Riigihümn Marseljees Pealinn Pariis 547 030 km2[1], Pindala meretaguste piirkondadega 674 843[2] km2 Riigikeel(ed) prantsuse 64 768 389[2] (koos meretaguste piirkondadega; Rahvaarv 2010), ilma nendeta 62 814 233[2] (juuli 2010) Rahvastiku 97 in/km2 tihedus Riigikord semipresidentaalne vabariik President Nicolas Sarkozy Peaminister François Fillon Iseseisvus 6. juuni 1523 SKT 2,108 triljonit USD (2009) SKT elaniku 33 678 USD kohta euro (enne 1999. aast...
docstxt/14856998263196.txt
ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC RAHVUSVAHELINE MAJANDUS KAUBAD & KAUBAD & TEENUSED TEENUSED IMPORT EXPORT RAHA RAHA K AU B AN D U S B I LAN S S = EKSPORT – IMPORT Kui EKSPORT < IMPORT, on kaubandusbilanss – Kui EKSPORT > IMPORT, on kaubandusbilanss + Eksport – oma maa kaupade ja teenuste müük välismaale Import – välismaal toodetud kaupade ja teenuste ostmine kodumaiseks kasutamiseks Kaubandusbilanss – ekspordi ja impordi vahe rahaline väljendus ANDRES ARRAK 2 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
Soome Põllumajandus (küsimused leiad lõpust) 1. 1.1 1.2 Soome on tasane ja madal ala, mis on üks eelis põllumajanduse arengule, kuid Soomes on palju järvi ja soid, mille tõttu on pinnas liigniiske ja põlluharimine on raskendatud, kuna pinnast tuleb enne kuivendada. 1.3 Soomele on loomulik lumine ja külm talv, üsnagi lühike kevad ja suvi ning pilvine, tuuline ja vihmane sügis. Keskmine temperatuur suvel +18ºC, talvel temperatuur võib langeda kuni -20ºC. Üldiselt sajab palju juulis ja augustis, rannikualadel aga septembris ja oktoobrid. Kõige kuivem on märts. Lumikate püsib Lõuna-Soomes 2-3 kuud, Kesk-Soome sideosas 4 kuud ja Põhja-Soomes mõnikord isegi 7 kuud. Põhjapolaarjoonest põhja pool kliima karm. Kuue talvekuu kestel langeb temperatuur seal kuni -30ºC-ni, suvel on seal 73 kesköise päikesega päeva ja temperatuur võib tõusta kuni 27ºC-ni. Lõunaosas on...
maalt linna, palju minnakse intensiivsel maapiirkondadest kesklinnast äärelinnadesse linnadesse). Tekivad pilpakülad/slummid Hiidlinnastud, megalopolised Megalopolised Kiiremini kasvavad eelkõige pealinnad PUIDU IMPORT JA EKSPORT o Euroopa: Väärispuit Aafrikast, okaspuit Kanadast ja Venemaalt. Põhja-Euroopast tuuakse Lääne-Euroopasse okaspuitu. o USAsse: väärispuit Lõuna-Ameerikast, okaspuit Kanadast o Jaapanisse: väärispuit Indoneesiast, pm Kagu-Aasiast, okaspuit Kanadast ja Venemaalt. KESKKONNAPROBLEEMID SEOSES METSANDUSEGA o Üleraie ehk röövraie vihmametsad, eelkõige arengumaades alepõllunduse tõttu. o Metsapõlengud o Metsakahjurid o Happevihmad
sõlmitud kaubandust soodustavad kahepoolsed või regionaalsed lepingud. Kaitsmaks EL-i liikmesriikide turge ebaausa konkurentsi eest kasutab EL WTO lepingutega kooskõlas olevaid turukaitsemeetmeid. Arendamaks kaubandussuhteid arenguriikidega pakub EL neile soodsamaid võimalusi EL turule ligipääsemiseks. Eesti väliskaubanduse maht (eksport ja import kokku) on aasta aastalt kasvanud. Näiteks 1999. aastal oli see 103,7 miljardit krooni, millest eksport moodustas 43,2 miljardit krooni ja import moodustas 60,5 miljardit krooni. Seega oli väliskaubanduse bilanss negatiivne. Eksportida saab ainult häid ja odavaid kaupu, nende valmistamiseks peab sisse tooma suurel hulgal kaasaegseid masinaid ja tehnoloogiat, mis omakorda suurendab importi. Masinate eest maksmiseks on Eestil kaks võimalust - võtta laenu või lubada riiki investeerida võimalikult palju väliskapitali. Mõlemat võimalust on ka kasutatud.
kogu maismaast sobib põllumajanduslikuks tootmiseks. Talu keskmine suurus on 1,47 ha ehk 14700 ruutmeetrit. Talud on küll väikesed, kuid jaapani talumehed teevad kõvasti tööd ja maakasutus on väga efektiivne. Põllumajandus on doteeritud läbi riikliku agentuuri JA (Japan Agriculture), kes ostab kokku põllumajanduse saadused ning siis müüb need edasi ostuhinnast odavamalt. Jaapan suudab hetkel rahuldada 30% oma toiduainete vajadusest. Jaapani eksport kasvas veebruaris 2010 5,13 triljoni jeenini. Autosid liikus riigist aastataguse aja võrreldes välja 117 protsenti rohkem, elektroonikaseadmeid 46 protsenti. Peamiselt peavad jaapanlased olema tänulikud Aasia riikidele, kuhu suunduv eksport kasvas aasta varasemaga võrreldes enam kui poole ehk 56 protsendi võrra 2,78 triljoni jeenini. Jaapani suurim kaubanduspartner on Hiina ning eksport sinna kasvas 48 protsenti.
ümberkujundamise käigus vara üleandmisest teisele äriühingule, mittetulundusühingule või sihtasutusele. 5.ettevõtluse huvides kauba tasuta üleandmisest mittemüüdava kaubanäidisena või kauba, mille maksustatav väärtus ei ületa 10 eurot, üleandmisest reklaami eesmärgil. Näitkes : Käivet ei teki ettevõtluse huvides kauba, mille väärtus ei ületa 10 eurot, üleandmisest reklaami eesmärgil või kauba tasuta üleandmisest mittemüüdava kaubanäidisena. Kauba eksport: Kauba eksport on see, kui kauba võõrandaja või välisriigi isikust kauba soetaja võõrandab ja toimetab ühenduse kauba väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuvasse sihtkohta. Kauba ekspordiga on tegemist näiteks ,kui Eesti maksukohustuslane ostab kauba mõnest teisest liikmesriigist ja ekspordib selle ühendusevälisesse riiki selliselt, et kaup Eestisse ei tulegi. Tegemist ei ole Eesti käibega ja eksporti ei deklareerita Eesti käibedeklaratsioonis. Kauba import:
Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis lk 12 Rahvastiku püramiid lk 12 Rahvastikupüramiidi iseloomustus lk 12 Linnastumine lk 13 Suuremad linnad ja linnastud lk 13 Rahvastik linnas lk 13 Linnade paiknemise iseloomustus lk 13 Energiamajandus lk 14 Energiavarade eksport ja import lk 14 Põllumajanduse iseloomustus lk 14 - 18 Põllumajanduse looduslikud eeldused lk 14 - 16 Põllumajanduse majanduslikud eeldused lk 16 Spetsialiseerunud põllumajandus lk 17 Põllumajandustoodete eksport lk 18 Keskkonnaprobleemid lk 18 2
Näiteks Sydneys on busside-rongide kõrval samaväärseks ühistranspordi liigiks ka praamid, ilma milleta kuluks mõnedesse linnaosadesse jõudmiseks tunde. 15. EKSPORT/IMPORT Peamiseks ekspordiartikliks on kivisüsi (6,451 miljonit USA dollarit). Tähtsuselt teine on toornafta (3,367 miljonit USA dollarit). Järgnevad rauamaak (2,704 miljonit USA dollarit), kuld (2,664 miljonit USA dollarit) Eksport ÜK Lõuna-Korea Uus Meremaa USA Jaapan muud Import Hiina Saksamaa ÜK
Riigi metsamajanduse ja metsatööstuse iseloomustus Itaalia 1. Kui suurel pindalal kasvavad metsad selles riigis, milline on metsasuse %? Itaalias on metsade kogupindala 9,9 miljonit hektarit (sellest 8,4 mln. ha mägedes ning 1,5 mln. ha tasandikel) Metsasuse % on 34 Seda on päris palju sellise kõrgelt arenenud riigi kohta. 2. Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad? Looduslikke metsi on Itaalias säilinud peamiselt mägedes. Alpide madalamatel nõlvadel kasvavad tammed ja pöögid, kõrgemal kasvab kuuse-nulumets. Apenniinides leidub igihaljast lähistroopilist metsa ja makjat. Põhiliselt katab Itaaliat vahemereline kuivalembene põõsastik. 3. Kus (millises riigi osas) paiknevad suuremad metsamassiivid (ühtlaselt igal pool, mägedes, raskesti ligipääsetavates kohtades jne)? Kuna Itaalia on mägine maa, ligi 80% riigi territooriumist on kaetud mägedega, siis paiknevad metsad mägedes Alpid...
kallinemisest, samuti mängib keemiatööstuses olulist rolli ka keskkonnahoiuga seotud kulutuste suurenemine. (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2005) Keemiatööstuses jätkus kiire tootmismahtude kasv. Samas töötajate arv liikus endiselt langustrendil, millega kaasnes tootlikkuse paranemine. Keemiatööstuse tootmis- ning müügimahud on viimastel aastatel kiirelt kasvanud. 2005. aastal tõusis tootmismaht 15%, müük kasvas ligi veerandi võrra. Sektori müüki vedas suures osas eksport. Seoses nafta kallinemisega tõusid keemiatoodete toorainete hinnad ja seetõttu ka Eestis valmistatud toodete hinnad. 2005. aastal kerkisid tootjahinnad keemiatööstuses 10%, samas suurusjärgus kasvasid ka ekspordihinnad. Kõrge nafta hind on soodsalt mõjunud Eesti põlevkivil baseeruvale keemiatööstusele, tõstes nende konkurentsivõimet. Soodne turuolukord võimaldas suurendada põlevkiviõli müüki välisturgudele, aastaga suurenes selle eksport 2/3 võrra
Majandus ja igapäevane olme : Kaubandus 1918-1991 Mario Märtson TP10 Tartu Kutsehariduskeskus Tartu 2012 Majandus ja igapäevane olme : Kaubandus 1918-1991 Eesti Vabariigi esimese iseseisvuse perioodi alguses 1918. aastal juhtisid siinset kaubandust Põllutöö- ja toitlustusministeerium (1918) ning Kaubandus- ja tööstusministeerium, eraldi eksisteeris Toitlusministeerium (1919), mõnda aega ka Kaubandus-, tööstus- ja teedeministeerium (1918-1919), Raha- ja kaubandus- tööstusministeerium (1922-1923), 1923. aastast Kaubandus- tööstusministeerium ja 1929. aastast kuni 1940. aastani Majandusministeerium. (http://muuseum.mkm.ee/kaubandus18_40.html) Esimeseks majandusministriks sai Johannes Friedrich Zimmermann. 1929. aasta juulist kuni 1931. aasta veebruarini oli Zimmermann Otto Strandm...
Regionaalne integratsioon. Eksport import. Vabakaubanduspiirkond, tolliliit, ühisturg, majandusühendus jne. Neiu Kristina Seletame asjad lahti, mis on ... · Regionaalne integratsioon piirkondlik integreerumine ehk igasugune riikide vaheline kaubavahetus · Eksport kaupade väljavedu riigist · Import kaupade sissevedu riiki Seletame asjad lahti, mis on ... · Vabakaubanduspiirkond koostöövorm, mille raames liikmesriigid kõrvaldavad omavahelise kaubavahetuse tõkked EHK kaupade ja teenuste vaba liikumine liikmesriikide vahel · Tolliliit koostöövorm, kus lisaks omavaheliste kaubandustõkete kõrvaldamisele töötavad liikmesriigid välja ühised tollieeskirjad kolmandatest riikidest importivate kaupade osas EHK kaupade ja
.......................... 5 2.4. MINERAALSED VARAD................................................................................... 5 2.5 ENERGIAVARAD............................................................................................. 6 3.MAJANDUS........................................................................................................... 7 3.1 MAJANDUSHARUD.......................................................................................... 7 3.2 IMPORT JA EKSPORT, VÄLISMAJANDUSSIDEMED.............................................7 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 9 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU............................................................................ 10 2 1. ÜLDANDMED
eksportida ning nende majanduskasv sellevõrra aeglustuks. Kuna Euroopa Liit on nii Hiinale kui ka USA-le suurim kaubavahetuspartner, siis see tähendab ka seda, et üleüldiselt globaalne majanduskasv aeglustuks, kuna Euroopa Liidu siseselt ei ole asjad heas korras. Eriti rängad tagajärjed oleks maailmamajandusele siis, kui pärast Kreeka väljaastumist ei suuda teised nõrgad EL liikmesriigid enam toime tulla ning Euroopa Liidu import ja eksport vähenevad veelgi. Peale mitmete artiklite uurimist ei oskagi ma kindlat seisukohta võtta, kas ma eelistan seda, et Kreeka jätkaks euro kasutamist või lõpetaks selle. Mina, eestlasena, arvan, et kõige mõtekam oleks ikkagi välja astuda ja üle elada see sügava kriisi aeg, mis peale devalveerimist aset leiab, et siis loota näha majanduslanguse aeglustumist ning ehk varsti ka majanduskasvu.
Kohv Koostaja : Anzela Tjuljukova Narva Eesti Gümnaasium 11 klass Kohvi päritolu Kohv on kohvipuu röstitud seemnetest ehk kohviubadest jahvatatud pulber ja sellest valmistatud aromaatne jook. Esmakordselt avastati kohvi Ida-Aafrikas piirkonnas, mida me tänapäeval tunneme Etioopiana, seal kasvas ta metsikult. 15. sajandil oli kohv levinud Araabias, 16. sajandil ka Türgis. Euroopasse jõudis kohvijoomise komme 17. sajandil, Eestisse 17. sajandi lõpuks. Kasvutingimused. Kohvipuu on läikivate tumeroheliste lehtedega madal igihaljas troopiline taim. Kohvipuu valgust ja soojust armastav taim, eelistab värsket, niisket õhku. Kohvipuu nõuab keskmist temperatuuri 19-25 kraadi sooja.Kohvipuu ei kannata külma, kuid ei sure juhusliku külma öö tõttu. Kohvipuu vajab palju vett, nõudes aastaseks sajuhulgaks 1500 millimeetrit. Kohviistandused asetsevad 300-2000 m kõrguse...
kinnisvaraarandusse, jaemüügikaubandusse ja tööstustootmisse. Näiteks Jõgevamaal tegutsev AS Scandi Floori Kurista liimpuidutehas ekspordib 90% oma toodangust Hiinasse. Kaubandus Eesti ja Hiina vahelise kaubavahetuse areng on olnud märkimisväärne. Aastatel 2000 2005 suurenes märkimisväärselt kaubavahetuskäive Hiinaga peaaegu 19 korda ning eksport kasvas ligikaudu 7 korda ja import 29 korda. 2006 aastaks oli kaubavahetuskäive 6 740 mln EEK, millest üsna suur hulk moodustas eksport, milleks oli 3 308,6 mln ja import 3 431,4 mln EEK. Kuna ekspordimht oluliselt suurenes kahanes ka kaubavahetuse puudujääk, milleks oli 122,8 mln krooni. Kuid vahepeal oli majanduskriis ning impordimaht langes ning kaubandusvahetusekäive aastal 2009 oli vaid 3 132,3 mln krooni. Kuid viimastel aasatel on näha paranemis tunnuseid, kuna nimelt aastal 2010 augustikuu lõpu seisuga oli käive 3 535,3 mln krooni. 2010. a augusti seisuga on Hiina Eesti suurim kaubanduspartner Aasias
1. Nimetage iga välismajandustehingu (eksport, import, reeksport, reimport, transiit, barter) tähtsaimad tunnused ja erisused. Eksport on toodete või kaupade müümine välisriiki. Import on kaupade ja teenuste sissevedu teisest riigist. Reeksport on millegi eksport, mis on juba imporditud. Tavaliselt kasutatakse reeksporti, sest imporditud asi ei olnud kasuks. Reimport on millegi import, mis oli eksporditud. Seda tehakse selleks, et kodumaa toode teha paremaks ja välismaal nt see oleks kas või kiirem või odavam kui koduriigis. Transiit on tolliprotseduur, mis võimaldab tolli järelvalve all vedada kaupa ühenduse tolliteritooriumil lähtetolliasutusest sihttolliasutusse ilma, et selle kauba pealt nõutaks impordimaksu ja muid makse
(William Petty, (Pierre Boisguillebert) suhtumine merkantilismi nende ühiskondade varasemat arengut? Põhjenda! Merkantilism pidas rikkuse allikaks väliskaubandust. 1)Eesmärk: riigi rikkuse kogumine (väärismetalli hulk näitab riigi rikkust). Merkantilismi peamine eesmärks oli rahvariigi võimalikult suuur rikastumine ja tugevdamine. Kolooniatest tuli rikkusete allikas (ressurss). Ühtsed põhimõtted erinevates maades: a) Riigi eksport peab igal juhul olema suurem kui import b) Ringlus, raha saadakse raha poolt (väliskaubanduslik ringlus) c) Tuleb ergutada eksportkaupu tootva tööstuse arenemist d) Sisetootmist ergutati e) Tooraine import ja valmistoodangu eksport 2) Vene merkantilism: hakkas välja kujunema keskklass. Merkantilsism küll sillutas teed turumajandusele, kuid samas sulas kokku pärisorjuslike suhetega, tugevdas neid. Lääne-Euroopas merkantilistlik poliitika lammutas feodaaalseid
Päikeseenergia Päikeseenergia seda on kasutatud aegade algusest saadik. Esialgu valguseks põllukultuuridele, aegade jooksul on õpitud muutma sellelt tulevat energiat elektri ja soojusenergiaks. Päikeseenergia on taastuv energiaallikas tooraine kättesaadavus on piiramatu. Energia tootmisel kasutatakse päikesepaneele. Paneele saab kasutada mitmel otstarbel: veesoojendus, küte, ventilatsioon, jahutus, küpsetamiseks, elektrienergia tootmiseks. Suurimad päikeseenergia tootjad ja eksportijad maailmas on Ameerika Ühendriigid, Hispaania, Saksamaa, Kanada, LõunaKorea. Suurimad päikeseenergia jaamad maailmas. On odav ning jätkusuutlik umbes viieks miljoniks aastaks. Tootmisega ei kaasne mingisuguseid saasteid, sest ei toimu kütuse põletamist. Päikeserohketel aladel saab päikeseenergiat kasutada elektrivõrkudest eraldatud ...
Majanduse küsimuste vastused 1.Missugused on peamised rahvusvahelise kaubanduse tekkepõhjused? Üksikul riigil on raske varustada oma kodanike kõigi vajalike hüvistega ja selleks on vaja neid importida. Mõnikord on odavam importida, sest hind on soodsam. Ressursid on piiratud, toodete mitmekesisus(tarbijate maitse-eelistused), mitmepoolse kasu saamine. 2. Erinevad kaubanduspoliitilised vahendid ja nende peamised kasutamispõhjused. 1)Kindel tollimaks on määratud kindlas koduses valuutas väljendatud rahasummana imporditava kauba ühikult. 2)Väärtuseline tollimaks kehtestatakse teatud kindla %-na imporditava kauba hinnast. 3)Kombineeritud tollimaks on esitatav summana, kus tasutakse nii väärtuselist tollimaksu kui lisaks sellele on ka kindlat tollimaksu. 4)Liikuv tollimaks ei ole määratletud kindla rahasummana või %-na kauba hinnast, vaid on seotud teiste teguritega 5)Impordikvoot on teatud kauba lubat...
Narva Eesti Gümnaasium Referaat Türgi - majandus ja arengutase Õpilane Narva 2009 Türgi majandus Türgi majanduse struktuur 28% - tööstus 15% - põllumajandust 6% - ehitus 51% - teenused Türgi majandus Türgis on suhteliselt head sündimuse (16,62) ja suremuse (5,97) näidised. Imikusuremus on suur (33), selle põhjuseks on madal medetsiini areng. Selle pärast on ka väike keskmine eluiga (68,6). Kirjaoskus riigis on 88,3%, sealhulgas meestel on kirjaoskus suurem kui naistel. Türgi dünaamiline majandus on keeruline segu tänapäevasest tööstusest ja ärist ning traditsioonilisest põllumajandussektorist, mille arvele 35% tööhõivest. 1980. aastal Türgi alustas reforme, mille eesmärgiks oli üleminek erasektoril ja turumajandusel põhinevale majandusele. Reformi tulemusel oli suur ja kiire majanduslik kasv. Kuigi majanduskasvu on katkest...
(kaasa arvatud) mahuprotsenti. (8) Etanoolisisaldus on alkoholi kangus mahuprotsentides, mis väljendab temperatuuril 20 ºC mõõdetud etanooli mahu suhet alkoholi üldmahtu samal temperatuuril. § 3. Alkoholi käitlemine Alkoholi käitlemiseks loetakse selle toidugrupi suhtes teostatavad järgmised toimingud: 1) valmistamine, töötlemine ja villimine ehk pakendamine (edaspidi tootmine); 2) import alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 10 tähenduses 3) eksport alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 11 tähenduses (edaspidi eksport); 4) müügiks pakkumine või müük ühelt ettevõtjalt teisele ettevõtjale või muule isikule, kes ei ole tarbija tarbijakaitseseaduse tähenduses (edaspidi hulgimüük); 5) müügiks pakkumine või müük tarbijale (edaspidi jaemüük); 6) hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine kaubanduslikul eesmärgil. 2. peatükk ALKOHOLI KÄITLEMISE ERINÕUDED 1. jagu Käitlemiseks lubatud alkohol § 4
näha, et eriti viimastel aastatel on Eesti läbi Eesti Energia võtnud eesmärgiks toota elektrienergiat võimalikult palju ka ekspordiks. Tänu elektrienergia ekspordile on riik võtnud Eesti Energiast aasta-aastalt välja ka rekordilisi dividende, mis on kaasa aidanud teiste oluliste projektide rahastamisele. Seetõttu on ka küllaltki loomulik, et Eesti soovib oma positiivset netoeksporti hoida ning on valmis küllaltki suuri investeeringuid kohalikku põlevkivienergeetikasse tegema. Eksport on otseselt seotud ka Eesti põhivõrgu ja lähinaabrite võrkude vaheliste ühenduste hulgaga. Seega omavad ekspordile mõju varem tutvustatud Nõukogude Liidu ajal rajatud ühendused Venemaa ja Lätiga, kui ka Euroopa Liidu toel rajatud Estlinki merekaabel Soomega. Euroopa Liidu aktiivne soov Baltikumi energiasaart Põhja- Euroopaga integreerida on andnud positiivse lisa Eesti võimalustele energiat eksportida.
TOOTMINE JA TOOTLIKUS 1.Miks muutuvad koos tootmise muutustega ka kulud? Kui juhid otsivad võimalusi toodete efektiivsemaks valmistamiseks, pööravad nad suurt tähelepanu tootmiskuludele. Nad märkavad, et tootmise taseme kiiruse muutumisega muutuvad ka kulud. Et teada saada, kuidas ja miks see juhtub, tuleb vaadelda tootmiskulude kahte liiki (kogukulud ja kahaneva tootlikkuse seadus) 2.Kuidas saavad ettevõtte juhid tootlikust tõsta? Ettevõtte juhid suurendavad ettevõtte tootlikkust uute juhtimisideede rakendamisega. Nii terviklikku kvaliteedijuhtimist kasutavad ettevõtted kui ka ettevõtted, kes järgivad teisi juhtimisteooriaid, on teatud üldistes põhimõtetes omavahel sarnased. Nad pööravad tähelepanu kliendile, kõrgele töökvaliteedile, kaasavad töötajaid otsustusprotsessi ning ettevõttel on visioon, mida jagavad ka tema töötajad. 3.Millised tegurid määravad tootlikkuse pikema aja jooksul? Ettevõtete tööviljakust mõjutavad mitmed sisemi...
KOSE GÜMNAASIUM Uurimistöö Tsiilist Küsimustiku alusel I Üldandmed Ülevaade Tsiilist Geograafilised koordinadid: 30 00 S, 71 00 W Tsiili on pikim riik maailmas (põhjast-lõunasse), ta ulatub pikki Vaikset Ookeani üle 4200. kilomeetri. Tsiili kogupindala on 756950 ruutkilomeetrit, maismaad 748800 ja territooriumi merel 8150 ruutkilomeetrit. Tsiilile kuuluvad ka Lihavõttesaar, Sala y Gòmeze, San Fèlixi, San Ambrosio ja Juan Fernandeze saared Vaikses ookeanis.Samas on tema maksimaalne laius vaid 430 kilomeetrit. Tsiili naaberriikideks on Peruu (riigipiir 171 km), Boliivia (riigipiir 860 km) ja Argentiina (riigipiir 5308 km). Suhteliselt väikeses Keskorus, kus asub ka riigi pealinn Santiago, seal elab suur osa kogu rahvastikust,1993. aasta andmetel 4,63 miljonit. Riigikeeleks on seal hispaania keel ja rahaühikuks Tsiili peeso (CLP). Tsiili hümniks loetakse "Himno Nacional", seaduslik kogu asub Valparaísos. Suurimad linnad:...
Asend Tehnoloogiline tase Kliima Metsad Veed jne Suhtelise eelise teooria Ühel riigil oli mitmes valdkonnas absoluutne eelis, oli mõttekas arendada neid valdkondi, kus eelis oli suurim Eksport – väljavedu; import – sissevedu Reeksport – toote sissevedu eesmärgiga seda täiendada ja välja viia Kaubandusbilanss e. puhas eksport – ekspordi ja impordi vahe Kaubandusbarjäärid Barjäärid kehtestatakse, et mingit kindlat tootmist arendada oma riigis ja kui see on taseme saavutanud, siis tühistatakse OTSESED Barjäärid KAUDSED - tollimaks - kvoot* - mahuline ehk - eeskirjad koguseline piirang - dumpinguvastane - nõuded tollimaks - embaago (suhtluskeeld)
1. Majanduse olemus Ressursside piiratus - ressursse pole piisavalt, et rahuldada inimeste kõiki soove Alternatiiv- ehk loobumiskulu kasutamata jäänud teise parima valiku maksumus Piirtulu otsusega kaasnev lisanduv tulu Piirkulu otsusega kaasnev lisanduv kulu Majandussubjektid: - tarbija kaupade või teenuste kasutaja, kes teeb ostuotsuse. Eesmärk - oma vajaduste rahuldamiseks saada võimalikult väikeste kulutustega võimalikult palju tooteid ja teenuseid(hüviseid); - ettevõte iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Eesmärk - saada maksimaalset kasumit, et suurendada omanike omandit; - riik kindla maa-ala ja elanikkonnaga sõltumatu üksus, mis lähtub teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure. Eesmärk - suurendada ühiskonna kui terviku heaolu. Majanduse põhiküsimused: - mida toota?...
Genev, Ivana, P. Vladigerov. Kuulsad sportlased: Jalgpallurid: D. Berbatov, M. Petrov ; Kergejõustiklane: S.Kostadinova. Kuulsad teadlased: H.Botev, L.Karavelov, V.Levski, B.Stefanov, P.Beron, G.Dimitrov. Kuulsad kunstnikud: Z.Zograf, D.Zograf, N.Obrszopisov, S.Venev, I.Lazarov, M.Vasilev. Majandus: Majandusharud: Turism, toiduainetetööstus, transport, ehitus, infotehnoloogia, maavarad Tegletakse: Ehitusega, toiduainetööstusega, põllumajandusega, energeetikaga. Eksport: Kergetööstustoodang, toiduained, veinid, värvilised metallid Import: Kütus, masinad, rauamaak, valtsmetall, kemikaalid, kiudained SKT elaniku kohta: 10 973 USD Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Bulgaaria Eesti Nõukogude Entsüklopeedia I osa http://europa.eu/abc/european_countries/eu_members/bulgari a/index_et.htm http://www.europarl.ee/view/et/Valjaanded/Elektroonilised/101 _kusimust_ja_vastust/16_Kui_pikk.html;jsessionid=6B88BA71
Belgia Kuningiriigi majanduse analüüs Belgia Kuningriik asub Lääne-Euroopas. Põhjapiir avaneb Põhjamerre. Tema naaberriigid on Hollandi Kuningriik, idas Saksa Liitvabariik, kagus Luksemburgi Suurhertsogiriik ja läänes Prantsuse Vabariik. Belgia asub Euroopa majandustegevustsooni keskpunktis. Riigi maastik on vaheldusrikas. Põhjas asub tasandik, peamiselt Flandria maakond, mis on 50m üle merepinna. Lõuna-Belgia ehk Valloonia ja selle lõunaosa on kõrgendik (694m merepinnast). Belgia kliima on mereline, vihmaseid päevi on umbes 200. Keskmine temperatuur on 9,8°C. Belgia on loodest kagusse kõrgenev madalate lavade maa, rannikul on liivane ning kohati merepinnast madalam kanalitega tasandik, tänu madalikule on tekkinud väga viljakad mullad. Sellest järeldub, et Belgias, on väga palju piimakarja, keda karjatatakse nendel viljakatel karjamaadel. Tähtsaim maavara on kivisüsi. Belgia on jagatud kolmeks regiooniks ...
SKP sisemajanduse koguprodukt MPK kapitali piirprodukt C tarbimiskulutused K kapital I investeeringud L tööjõud G avaliku sektori kulutused R/P reaalne rent (rent/ühikuhind) (X M) netoeksport NX C= C0 + c (Y T) = C(Y T) E kogukulutused X eksport C tarbimine M import C0 sõltumatu tarbimine c tarbimise piirkalduvus MPC Yd = C + S = Y (TX TR) (Y T) kogutulu miinus netomaksud e Yd Yd Isiklik kasutatav tulu C tarbimiskulutused I=YCG
Täielik majandusliit on Euroopa Liidu lõppeesmärk. Eesti Vabariigi väliskaubanduse bilansist läbi kolmeteistkümne aasta 1994 -2006 Eestis on viimastel aastatel palju räägitud jooksevkonto defitsiidist. Eesti jooksevkonto defitsitsiidi põhjus on selge, see on väliskaubandusbilansi puudujääk. Väliskaubandusbilansi saame, kui riigi ekspordist lahutame selle riigi impordi. Väliskaubandusbilanss on positiivne, kui eksport ületab impordi, ja negatiivne, kui import ületab ekspordi. Samas on Eesti väliskaubandus aastatel 1994-2006 arenenud tormiliselt: nii kaupade välja-kui sisseveo maht on alates 1994 aastast suurenenud ligi kaheksa korda.Ka ekspordi ja impordi aastakasv on olnud muljetavaldav, ulatudes enamikult aastatel kahekohalise numbrini (vt tabel 1 ja joonis1).Nii ekspordi kui ka impordi kasvu tippaasta oli 2000 aasta,mil kaupade väljavedu suurenes üle 50% ja
RKP(rahvamajanduse koguprodukt): vaatluseriigi tootmistegurite poolt teatud perioodi jooksul loodud kaupade ja teenuste lõpptarbimise kogusumma rahalises väljanduses. SKP(sisemajanduse kogutoodang): mingil kindlal territooriumil aasta jooksul toodetud lõpphüvitiste koguväärtus. Must Turg: ebaseaduslik turg, kus kaupu müüakse seaduslikust hinnast erineva hinnaga. Tekib tihti kaupadele, mis on raskesti kättesaadavad või üldse seadusega keelatud. Väliskaubanduse piirangud. Import ja eksport. Väliskaubanduse piiranguks on tollimaksud nii impordile kui ka ekspordile. Import on kaupade ja teenuste sissevedu teistest riikidest ja eksport on vastupidi meie kaupade ja teenuste välja müümine. Majanduse tsüklilisus. Turumajandusliku majandusmudeli arengut iseloomustab tsüklilisus. See tähendab, et majanduskasvule järgneb majanduse aeglustumine ja langus ning languse järel omakorda majandustõus ja stabiliseerumine. Languse põhjuseid on alati mitu
Selles protsessis oli Soomel oluline roll, kuna Soomel olid teadmised lääne turgude kohta ning Soome täitis ka vahendaja rolli Eesti ettevõtjate jaoks. Samuti kirjutasid 1992. aastal Eesti, Läti ja Leedu alla Balti vabakaubanduslepingule, mis jõustus 1994. aasta aprillis. Alates sellest ajast hakkas Eesti „jalad alla saama“ nii ekspordis kui ka impordis. Mõlemad hakkasid iga aastaga aina tõusma, kuid mitte väga suure kiirusega. Eestis on alati olnud import suurem kui eksport. Enim imporditi kütuseid ja muid tooraineid nagu näiteks puuvilla, mis oli oluline tooraine tekstiilitööstuse jaoks. Samuti imporditi masinaid, mehhaanilisi aparaate ja elektriseadmeid. (Väliskaubandus... 2017) Kuna Eestis oli import suurem kui eksport (kuigi mõlemad aastatega suurenesid), siis selle tulemusena oli Eestis ka väliskaubandusbilansi defitsiit. 1994. aastaks moodustas väliskaubanduse defitsiit 4,6 miljardit krooni (u 29,3 miljonit eurot) ehk 11,9% kogu
põllumajanduse arengut, silmas pidades uue keskkonnasõbraliku tehnoloogia juurutamist uute ekspordikaupade tootmiseks ja olemasoleva ressursi maksimaalset ja ratsionaalset kasutamist. Väliskaubandus peab lähtuma rahvusvahelisest tööjaotusest, kuid eelkõige kaupade tootmisvõimalusest Eestis ja alles seejärel võimalusest puudujäävate ja sortimenti rikastavate kaupade impordist. Seoses kodumaise nõudluse kiire kasvuga on viimastel aastatel import kasvanud tunduvalt kiiremini kui eksport. Arvestades eeltoodut on praegu eelkõige vajalik stimuleerida säästmist nii era- kui ka avalikus sektoris. VÄLISKAUBANDUSE MAHTU MUUTUS AASTATEL 2004-2011 Euroopa Liidu liikmelisus tõi olulisi muudatusi Eesti väliskaubandusse. Kauplemine teiste euroliidu riikidega, sh. Põhjamaade, Läti, Leedu, Saksamaaga, ei olnud siis enam väliskaubandus, vaid osa Euroopa Liidu siseturust. Kaubavahetus Venemaa, USA, Hiina ja teiste riikidega väljaspool Euroopa Liitu omandas uusi jooni
Austria energiamajandus Üldandmed ● Rahvaarv - 8 402 900 (2011) ● Pindala - 83 858 km² ● Rahvastiku tihedus - 100,2 inimest/km² Fossiilsed kütused ● Toornafta – eksport 0 barrelit/päevas; import - 139,000 bbl/päevas ● Naftasaadused - eksport 43,010 bbl/päevas; import - 117,100 bbl/päevas ● Maagaas- eksport 34.75 miljonit m³; import – 42.56 miljonit m³ Elekter ● Tootmine - 69 miljonit kWh maailmas 40. ● Tarbimine - 63.8 miljonit kWh maailmas 40. ● Eksport - 20.46 miljonit kWh maailmas 9. ● Import – 23.26 miljonit kWh Elektri tootmine 13% 28% Taastumatud Energiaallikad Tuumakütused Hüdroelektrijaamad Muud taastuvad
Acquis communautaire = acquis (5) - Euroopa Liidu liikmesriigi õiguste ja kohustuste kogum Agenda 2000 (5) - Euroopa komisjoni esitatud ametlik programm Euroopa Liidu reformimiseks ja laiendamiseks XXI sajandil administreerimine ehk haldamine (3) - riiklike ametkondade ka kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ning valitsuse otsuste elluviimisel administratiivne väärkohtlemine (3) - ametnikupoolne seaduse väär kohaldamine konkreetse kodaniku suhtes alamklass (1,2) - inimesed, kes paiknevad ühiskonna sotsiaalse strafikatsiooni süsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu avalik arvamus (3) - rahva või mõnede sotsiaalsete gruppide suhtumine ühiskonnas toimuvatesse sündmustesse, levitatavatesse plaanidesse või liidritesse. Tänapäeval kujuneb avalik arvamus peamiselt massiteabe põhjal. avalik haldus (2,3) - poliitiliste otsuste täideviimise protsess riigi- ja omavalitsuse institutsioonides av...
MAJANDUS on protsess, kus midagi toodetakse, ostetakse-makse ja tarbitakse. Majanduse alla kivad: ( majanduse valdkonnad ) - tootmine, kaubandus, side, transport, teenindus, pllumajandus. 4 erinevat majandusssteemi ajaloo jooksul: * tava- e. naturaalmajandus * ksu- e. plaanimajandus * turumajandus * segamajandus elemendid eelnevast kolmest. (Oska igaht iseloomustada) Investeeringud kapitali paigutamine kasumi saamiseks kas ettevtetesse, panka vms. Privatiseerimine riigi omanduses ettevtete erastamine. Avatud majandus riiki lubatakse vlismaiseid ettevtjaid ja investeeringuid. Suletud majandusega riigid majanduslik suhtlemine teiste riikidega peaaegu puudub. Transiitkaubandus lbiveokaubandus. Negatiivne vliskaubanduse bilanss riik veab rohkem vlja kui sisse. ( positiivne vastupidine protsess ) Kaitsetollid sisseveetavatele kaupadele maks, et kaitsta oma maa tootjaid Dumping kauba mmine odavama hinna eest (enama...
Saudi Araabia eksport ja import 1. Saudi Araabia eksport ja import koguväärtus USD Inimese kohta (rahvaarv - 28 686 633) Eksport (2008 a) 313,4 miljardit $10924,9 Import (2008 a) 108,3 miljardit $3775,3 Kaubandusbilanss 205,1 miljardit $7149,7 (ekspordi-impordi vahe) Tabel 1: Saudi Araabia eksport ja import 2008 aastal Allikas: CIA Kui riik impordib rohkem kui ekspordib, on tema kaubandusbilanss
Saksamaa Bundesrepublik Deutschland Rahvaarv ja pindala Saksamaa rahvaarv on 81,147,265 inimest Saksamaa pindala on 357,022 ruut kilomeetrit Maismaa pindala on 348,672 ruut kilomeetrit Veekogude pindala on 8,350 ruut kilomeetrit Rahavstiku tihedus on 227,3 inimest/ruut kilomeetril Fossiilsete kütuste import ja eksport Toornafta eksport 14,260 (bbl/day) Toornafta import 1.876 (million bbl/day) Naftasaaduste eksport 376,600 (bbl/day) Naftasaaduste import 758,100 (bbl/day) Maagaasi eksport 18.17( billion cu m) Maagaasi import 87.96 (billion cu m) Elekter Elektrit toodetakse 526.6 (million kWh) Elektrit tarbitakse 582.5 (million kWh) Tootmiselt 161 maailmas Tarbimiselt 166 maailmas Elektri tootmine 51 % toodetakse taastumatudest energiaallikatest 7% toodetakse tuuma kütustest 6%toodetakse hüdroelektrijaamadest
Myanmar (Birma) Mari Pall 12.A Põllumajandus Üle 59% SKT-st Annab tööd 2/3- Riisipõld le Irrawaddy Riis, moonid, opiaadid Eksport Kalandus Irrawaddy delta Kalavõrgud, Mangroovid väiksed paadid Kala, krevetid, kilpkonna munad Eksport Irrawaddy delta Metsandus ½ riigi territooriumist Vihmametsad Lehtpuumetsad Eksport Tänan kuulamast!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
