taasväljaveo kohustusega ajutine sissevedu töötlemise eesmärgil ning taassissevedu pärast töötlemist väljaspool Eestit. Eesti kaubavahetus, 20082011 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Juulis 2012 on eksport ja import suurenenud Võrreldes eelmise aasta juuliga, suurenes eksport Eestist 12% Import Eestisse suurenes 14% Eksporditi 1,05 miljardi euro eest Imporditi 1,15 miljardi euro eest Tähtsaimad kaubanduspartnerid ekspordis: Rootsi (15,91%) Soome (14,58%) Venemaa (11,99%) Läti (8,32%) Leedu (5,26%) USA (4,92%) Saksamaa (4,42%) Protsent näitab osatähtsust koguekspordis (09.11.2012; Allikas: Statistikaamet)
NAFTA Margit Maide EKSPORT JA IMPORT SUURIMAD TOOTJAD Saudi- Venem USA Iraan Hiina Araabia aa Saudi- Venemaa: Araabia: $73.7 $136.2 billion billion (10.9%) (20.1%) 2016 EKSPORT Kanada: Iraak: $39.5 $46.3 billion Araabia billion (5.8%) Ühendemiraa (6.8%) did: $38.9 billion (5.7%) SAUDI- ARAABIA 55% moodustab toornaftaõlid kogu ekspordist Saadavus ida provintsis OPEC-i liige VENEMAA EKSPORT 28% moodustab toornaftaõlid kogu ekspordist Saadavus rohkem läänes KANADA 13% moodustab toornaftaõlid kogu ekspordist Saadavus läänepoolel ARAABIA ÜHENDEMIRAA DID
Seetõttu on saatja pooleks valitud vanametalli kokku ostev ja käitlev ettevõte Cronimet Eesti Metall OÜ, mis kuulub ülemaailmsesse kontserni Cronimet Group. Eestis on ettevõttel 8 esindust (Cronimet Eesti Metall). Vanametalli puhul on tegemist ekspordiartikliga, mille osakaal koguekspordis viimastel aastatel pidevalt tõuseb. Näiteks novembris 2012 oli metalli- ja metallitoodete osatähtsus ekspordis 7% ning juunis 2013 juba 8%. Kuigi 2013 juunis kaupade summaarne eksport vähenes, siis metalli puhul näitab rahaline näitaja siiski kasvu (Kerner 2013). Nimetatud ettevõte ekspordib vanametalli Eestist Poola maanteetranspordiga poolhaagiste abil. See tähendab, et maksimaalne korraga veetav kogus on 24 tonni. Ühes kuus Tartu-Inowroclawi suunal veetav maht jääb olenevalt kuust 5-10 tonni vahele. Ettevõtte kogumaht on aga suurem, kuna veod toimuvad ka teistest Eestis asuvatest kogumisplatsidelt ja ka teistesse Poola linnadesse nagu Lubin, Inwroclaw ja Nowa Sol
Raud või teraskonstruktsioonid ja nende osad Rauast või terasest tsisternid, vaadid, paagid Rauast auto ja veomasinate detailid Ekspordi maad Saksamaa Soome Rootsi Taani Need neli moodustavad ~60% Muu ~40% Impordi artiklid Toormalm ja peegelmalm Ferrosulamid Vanaraud ja metallijäätmed Rauast või legeerimata terasest lehtvaltstooted Impordi maad Venemaa ~50% Läti Leedu Kasahstan Soome Import ja eksport Eestis Suuremad selle ala firmad Metec grupp OÜ Tartu NORCARBSB EESTI AS Raplamaa Stremrator OÜ Harjumaa MAS Metall OÜ Tallinn RAUDPOLT OÜ Tallinn Lapi MT AS Võru Küsimusi? Tänan kuulamast!
Tallinna Inglise Kolledz Geograafia Robert Paal 9a klass EESTI VÄLISMAJANDUSIDEMED - EESTI EKSPORT Referaat Juhendaja: Kersti Lepasaar Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Autori hinnangul on Eesti välismajandussuhted ning kõik sellega seostuv hetkeseisuga väga aktuaalne teema, seda eriti ajal, mil räägitakse Eesti integratsioonist teiste Euroopa riikidega. Inimesed peaksid olema teadlikumad nimetatud suhetest ning nendega kaasnevatest
SUHKRUROOG Helli Hiielo 11.klass MIS ON SUHKRUROOG? Kõrreliste sugukonda suhkruroo perekonda kuuluv rohttaim. KASVATUS Brasiilia, India, Hiina, Tailand, Pakistan. Kasvab ekvatoriaalsel ja lähisekvatoriaalsel kliimal ISELOOMUSTUS Vars sisaldab vett, sahharoosi ja sideainet. SAADUSED Taimemahlast tehakse suhkrut, tootmisjääkidest rummi. KUI POPULAARNE ON EESTIS? Ostetakse palju sisse. DanSukkeri põhiline suhkru tootja. Eesti ei ekspordi suhkrurooga. Import India, Brasiilia, Kuuba ja Hiina. ALLIKAD http://faostat.fao.org/site/339/default.aspx http://et.wikipedia.org/wiki/Suhkruroog#Kasuta mine http://entsyklopeedia.ee/artikkel/suhkruroog2
ning kala ja kalatooted. Eesti peamised ekspordiartiklid 2004. a. olid: Elusloomad ja loomsed tooted - 28% , puit ja puidutooted - 26% , paberimass ja tooted sellest - 23% Maroko oli Eesti 107. ekspordipartner. Eesti peamised impordiartiklid 2004. a. olid: Mööbel ja mööblilisandid - 44% , kivist, kipsist tooted - 28% , masinad ja seadmed - 23%Maroko oli Eesti suuruselt 88. impordipartner. 2009.a. kaubavahetuse maht 31 miljonit krooni (74.koht). Eesti eksport Marokosse 29 miljonit krooni, millest paber ja papp 12 miljonit krooni, mineraalsed kütused ca 10 miljonit krooni ning maismaatranspordivahendid ja nende osad ca 4 miljonit krooni. Eesti import Marokost oli 2009a. ca 2 miljonit krooni, peamiselt kalad ja mereannid. Eesti Maroko kaubavahetus (kaubavahetus põhikaubanduse järgi, milj. krooni) 1995-2009: Aasta Eksport Import Käive Bilanss 1995 0 2,6 2,6 -2,6
Maailma ühiskonnageograafia ARVUTITUND Valitud riigi eksport ja import: AUSTRALIA 1. ekspordi ja impordi olulisemad väärtused Koguväärtus mlrj* Inimese kohta USD (jaga rahvaarvuga) Eksport $210,9 miljardit 9689,1$ Import $195,2 miljardit 8967,8$ Kaubandusbilanss $15,7 miljardit 721,3$ (ekspordi-impordi vahe)
Iseseisev töö ,,Põllumajandus" Suurbritannia 1. 1) 2) Suurbritannia saare põhja-ja lääneosa on mägine. Maa lõuna- ja idaosa on lainjas madalik. 3) Parasvööde Agrokliima iseloomustus: Keskmised temperatuurid: a) jaanuaris: põhjas 3ºC, lõunas 7ºC b) juulis: põhjas 13ºC, lõunas 17ºC Sooja kliima põhjuseks on saartest mööduv soe Golfi hoovus. Aktiivsete temperatuuride summa: 2500ºC Sademed: a) mägede tuulepealseil nõlvul: 1000-2500 mm b) Sotimaal: 4700 mm c) kuivemas idaosas: 500 mm Vegetatsiooniperioodi pikkus: 5 kuud Saakide arv aastas: 2 4) Idaosas on okasmetsa leetmullad,aga lääneosas on kõvalehise metsa ja võsa rusk- pruunmullad ja hallid pruunmullad. 5) Mullad on keskmise viljakusega, üsna hästi haritavad, kuid kohati vajavad kuivend...
Riis Referaadid geograafias Julia Malõseva 11.kl NARVA 2010 Ülevaade Liik: Riis Riik: Taimed Hõimkond: Katteseemnetaimed Klass: Üheidulehelised Selts: Kõrreliselaadsed Sugukond: Kõrrelised Riisitera struktuur Keskel olev valge osa sisaldab tärklist Riisitera ümbritseb pruunikas kest, milles toimub vitamiinide varumine (pruun) Ning viimasena ümbritseb riisitera paks kaitsekest (kollane) Riisi jaotamine Kõige levinum riisi jaotamise viis on tema tera pikkuse järgi. Pikateraline riis (pikk 6-8 mm ja peenikene tera) Riis keskmise tera pikkusega (pikkus 5-6 mm, paksus ½ pikkusest.) Lühiteraline riis (pikkus 4-5 mm, paksus ¾ pikkusest) Info Riis on väga vana põllumajanduslik kultuur, selle kodustamine leidis aset umbes 9 tuhat aastat tagasi. Seda kasvatatakse tänapäeval lähistro...
Narva Eesti Gümnaasium NORRA Referaadid geograafias Silver Peusa 11.kl Narva 2009 Norra Norra Kuningriik on üks põhjapoolsetest Euroopa riikidest, nn Põhjamaade riik pealinnaga Oslo. Norra põhiosa pindala on 323 782 ruutkilomeetrit (v.a saared). Norra on Euroopa maade seas pindalalt 8. kohal ning maailmas 60. kohal. Norra on demokraatlik parlamentaarse valimisüsteemiga konstitutsioonilise monarhiaga riik. Kuna riik on demokraatlik, siis rahva võim väljendub eelkõige parlamendi, volikogude ja vallavalitsuste valimistes. Kuigi riigis on kuningas (Herald V), siiski ei otsusta ta suurt midagi ning on eelkõige riigi esindaja tähtsatel üritustel. Kuningal puudub poliitiline võim. Norra parlamendis on 169 liiget ning see koosneb kahest kojast. Valitsuse moodustamisel on nõue, et üle poole ministritest on Norra kiriku liikmed, domineerivaks usuks on lut...
Maa kõrgeim looduslik punkt on Møllehøj (kõrgus merepinnast 170,86 m). Kõige madalamad alad on poldrid, mis asuvad mõni meeter allpool merepinda. Taani kõige pikem jõgi on Gudenå (158 km), mis asub Jüütimaal ning kõige suurem järv on Arresø (39,9 km2), mis asub Sjællandil. Kliima Taanis on valdav heitlik parasvöötme mereline kliima. Talved on lumevaesed ning soojad, suved vihmased ja jahedad. Eksport Taani suurimad ekspordiartiklid on masinad ja instrumendid liha ja lihatooted piimatooted kala ravimid mööbel tuuleveskid Vaatamisväärsused Kronborg, "Hamleti loss" Helsingøris Legoland, suur legoteemaline lõbustuspark (Billund) Tivoli, ajalooline lõbustuspark Kopenhaagenis Hans Christian Anderseni muuseum ja
Energiamajandus Saksamaal Kuigi Saksamaal on energiavarad pikaajalise kaevandamise tõttu suures osas ammendatud, leidub rikkalikult kivisütt, seda Ruhri tööstuspiirkonnas ja pruunsütt Saksimaal ja Harzi mäestikus. Maagaasi, mida on suhteliselt vähe, leidub peamiselt Põhja- ja Lõunasaksamaal. Põhja-Saksamaal ja Põhjameres on riigil ka väikesed naftavarud. Saksamaa impordib naftat enam kui tosinast riigist. Seejärel töötleb riik nafta ümber erinevateks kütusteks ja ekspordib teistesse riikidesse. Hetkel toodetakse Saksamaal enamus elektrist tuumaelektrijaamades, kuid aastaks 2021 on otsustatud kõik Saksamaal töötavad tuumaelektrijaamad sulgeda ja sealt tulenev energiapuudujääk asendada rohelise energia näol. Aastaks 2050 on võetud eesmärk tõsta taastuvenergia osakaal energiamajanduses 50% peale. 2004. aasta seisuga toodeti Saksamaal kokku 566,9 miljardit kilovatt-tundi elektrit, millest eksporditi 50,8 miljardit kWh. Järelikult jäi ...
impordist/ekspordist, nüüd on mul aga eksklusiivsed õigused eksportida Wasmundi, viski brändi, Vietnami. Eeltöö: Vaata, kuhu viib sind Google Esimesena tuleb alustada teemast ning tuleb täita informatsiooni tühimik. Tuleb ära kasutada kõik informatsiooni allikad, mis on sinu käsutuses, nagu näiteks veebilehed, raamatud ja personaalsed kontaktid, et koguda sissejuhatav informatsioon teema kohta. Ava Google, trüki sisse ,,import eksport ettevõtte ,, ja vaata kuhui URL link sind viib. Ma leidsin tee artiklini ,, Kuidas alustada import/eksport ettevõttet". Artikkel andis minusugustele algajatele pildi, kuidas oleks elu ilma potensiaalse sissetulekuta ja kuidas võiks tüüpiline päev välja näha. Järgmisena, surfa veebilehel Amazon ning ürita leida raamat, mis sind huvitaks. Mina leidsin raamatu ,, Ehitades import/eksport ettevõtet" autoriks Kenneth Weiss, see oli abistav ülevaade
kultuuride (suhkruroo, tubaka, puuvilla, õlipuu), köögi- ja puuvilja (tsitruste, ananassi, banaaani ja viinapuu) ning piimakarja kasvatamisele. Karja kasvatatakse praktiliselt kõikjal, kuid Victoria ja Queensland on selles valdkonnas teistest piirkondadest kaugel ees. Austraalia on maailma suurim villa tootja. Austraalia kogub tasapisi kuulsust ka veinimaana. Erinevat sorti viinamarju kasvatatakse Uus-Lõuna-Walesis ja Victorias. Eksport Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level
Tartu Raatuse Gümnaasium Viljam Viljasoo Eksport kui Eesti Vabariigi majandusliku edukuse mõõdupuu Referaat Tartu 2011 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................1 Eesti ekspordi ajalugu.................................................................
Geograafia ülevaade Jaapanist: Import ja eksport Jaapani pinnas on suuresti paksu metsa all ning seal on palju jõgesi ning ka sõltuvalt alast ja aastaajast võib sadada rohket vihma, tehes maa üsnagi niiskeks. Sellistes tingimustes on hea kasvatada riisi, mis kasvab rohke vee all, seal vahel saab ka kala kasvatada. Sammuti kasvatakse seal ka kartuleid, suhkrupeete, soja ubasid, mandariine, kapsast, nisu, otra, tubakat ja teed, jm. siiski peab ka neid tooteid suures osas importima. Pinnamood ei soodusta põllumajandust, kuna metsade mahavõtt ja põllumaaks ümber tegemine pole juba moraalselt seda väärt, muld võib küll viljakas olla kuid enamjaolt on pinnas liiga niiske ning piirkonda raputavad pidevad katastroofid, mis võivad saagi ära hävitada. Jaapan asub suures osas inimasustuse poolest lähistroopilises kliimavöötmes. Põhjapoolne Jaapani osa on kaetud paksude metsadega ning inimesi seal enamjaolt ei ole, seal valitseb parasvööde. Kõ...
Maadeavastuste tagajärjed Kristjan Kipper Mõju Euroopale · Eelkõige avardasid inimeste silmaringi · Varauusaja lõpuks oli eurooplastele tuntud 1/5 maakera pindalast · Õppisid tundma seninägematuid taimi ja loomi · Ameerikast toodi Euroopasse kartul,tomat,mais ja tubakas,koduloomadest kalkun · Kartulisse suhtuti Euroopas pikka aega umbusuga,seda peeti malaaria põhjustajaks · Eestisse jõudis kartul maaõuna nime all · Tubakat peeti pikka aega arstirohuks · Negatiivseks küljeks levis maadeavastusetega ka haigused,näiteks süüfilis Maadeavastuste mõju Ameerikale
Põllumajandus Holland I osa • Korrapärane, ristkülikukujulised, enam-vähem sama suured, värvilised põllud. • Asutus on hõre, ühe talu kohta umbes kolm maalappi. • Põldude ümber on suurteed aga põldude lähedale saab minna mööda kõrvalteid. • Lauge maastik ja viljakad mullad. • Holland on peamine riik, mis kavatab tulpe. • Merelise kliima tõttu on palju tuuleparke. • Lisse linn- maailma suurima sibullillede kollektsiooniga ainulaadne Keukenhofi lilleaed. Peale tulpide kasvatatakse ka nartsisse ja hüatsinte. • Amstedramis on palju kanaleid, teda kutsutakse „Põhjamaade Veneetsiaks“. II osa ● Põhjamere rannik vajub pikkamööda. Sajandeid on hollandlased võidelnud mere pealetungiga, ehitades tõkketamme ja kuivenduskanaleid. ● Hollandis hõivatakse aga ka järjest uusi merealasid; piiratakse tammidega, pumbatakse veest tühjaks ja muudetakse kuivendatav...
meie IT-arenduse turumahust, mitte kuuluma riigile ega selle teostajale, vaid peaks olema vabavaraks kuulutatud. See võimaldaks kõikidel erinevatel partneritel seda eksportida," See annaks firmadele vabad käed riigi poolt tellitud lahenduste edasi arendamiseks ja ekspordiks. Praeguses majanduslanguse algusjärgus on ettevõtete ekspordiplaanide turgutamine teravalt riigi huviorbiiti tõusnud. Selleks, et suureneks Eesti riigi jaoks valmis meisterdatud IT- rakenduste eksport nõuab ka firmade ja riigi tõhusamat koostööd. Seda rõhutab oma sõnavõttudes pidevalt ka Mart Laar. Tähtis on, et just riik toetaks e-eksporti ja praegu on sellel suunal kõvasti arenguruumi. Kellele oleks võimalik pakkuda Eesti riigi vahenditega väljatöötatud lahendusi? Lahendusi oleks võimalik pakkuda nii Eliga liituda soovijatega kui ka vähem arenenud paikadega Aafrikas ja Lähis-Idas, ühesõnaga kõigile, kes oleksid huvitatud astuma järgmise sammu oma IT-arengus
Kuuba saar ******* Tutvustus · Kuuba on saar Põhja-Ameerika lõunaosas, Kariibi meres · Pindala 110 886 km² · 17. saar maailmas · Havanna · Pinnamood on mitmekesine · Rannajoon- 5746 km Geograafiline asend Kliima · Lähistroopiline kliima, passaatidega · Aasta keskmine temperatuur 25°C · Jaanuar on kõige jahedam ja kuivem kuu · Maist septembrini on vihmaperiood · Vesi- 24°C Kliima diagramm Taimed · Liigirohke ja mitmekesine · Ferralliitmullad · Erinevaid taimeliike on loetletud üle 8 tuhande · Palmiliike on säilinud üle 30 · Kuuba rahvuspuu- kuningpalmid · Veel: mahagonipuu, eebenipuu, pappel Loomad · Loomastik pole liigirikas, pole kiskjaid: kuid on krokodillid ja moskiitod · ~300 troopikalinnuliiki: koolibrid, tocororo · ~900 kalaliiki: pagrus, saagrai · Kõrges hinnas on ka krevetid, krabid Tocororo Kuuba krokodill Kuuba rahva...
· Angola · Araabia Ühendemiraadid · Eucador · Indoneesia · Iraak · Iraan · Katar · Kuveit · Liibüa · Nigeeria · Saudi-Araabia · Venezuela Tegevus OPEC-i liikmesriigid kooskõlastavad nafta toodangu poliitikat, et: *aidata stabiliseerida naftaturgu *aidata naftatootjatel saavutada korraliku hinnakasu nende investeerimistest. *kindlustada tarbijatele stabiilset nafta varude kättesaamist Eksport Päevane eksport OPEC liikmesriikidel: · Venezuela-9% · Araabia Ühendemiraadid-9% · Saudi-Araabia-32% · Indoneesia-4% · Iraan-12% · Iraak-7% · Alzeeria-2% · Kuveit-7% · Liibüa-5% · Nigeeria-10% · Katar-3% Globaalne soojenemine · Fosiilsete kütuste kasutamine tekitab suurel hulgal CO2-e ja muude kasvuhoonegaaside eraldumist · On tehtud ettepanek,et OPEC seaks kindlad tootmispiirid, et globaalset soojenemist leevendada
Hajaasustus ja laiad metsased alad on võimaldanud ilveste, metssigade, pruunkarude ja põtrade karjakaupa säilimist teiste loomade seas. Eesti huntide arv on arvatavasti umbes 200. Lindude hulgas on kaljukotkad ja valge-toonekured. Eestis on viis rahvusparki, neist suurim on Lahemaa Rahvuspark põhjarannikul. Soomaa Rahvuspark Pärnu lähedal on tuntud laiade märgalade tõttu. Matsalu Rahvuspargis on esindatud palju erinevaid linde. · Eksport Eesti suurimad ekspordiartiklid on: · masinad ja seadmed (29%) · puit ja paber (13%) · metallid (10%) · toidukaubad (8%) · tekstiilid (5%) · keemiatooted Eesti tähtsaimad ekspordipartnerid: Soome 18,57%, Rootsi 12,52%, Läti 9,51%, Venemaa 9,33%, Saksamaa 6,09%, Leedu 4,76%, Ameerika Ühendriigid 4,26% (2009). · Import Eesti suurimad impordiartiklid : · masinad ja seadmed (35%) · tekstiilid (19%)
Ketri Nõlvak 11R, 2015 Kanada põllumajandus Looduslikud eeldused Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas, mille koosseisu kuulub kümme provintsi ja kolm territooriumi. Selle rannikut ümbritsevad: läänest Vaikne ookean, põhjast Põhja-Jäämeri ja idast Atlandi ookean. Maismaapindala järgi (9 093 000 km²) on Kanada maailmas neljas (7% kogu maailma maapinnast). Samuti on ta ka maailma kõige pikema rannajoonega riik (202 080 km). Kanada keskmine populatsioon on 3 inimest ruutkilomeetri peale. Arvestades riigi suurust on keskmine väike, sest riigi lähis- ja arktilistel aladel on äärmiselt raske elada nii loomadel kui ka taimedel. Suurem osa Kanada populatsioonist on kogunenud lõunapoolse USA piiri äärde, sest seal on võrreldes teiste kohtadega riigis parem kliim...
Hiina I 1) Riigi põhjaosa asub paras-, suur keskosa lähistroopilises ja äärmine lõunaosa troopilises vöötmes. Idaosas valitseb mussoon-, sise- ja lääneosas mandriline kliima. Kõige külmem on Kirde-Hiinas Suur-Hingani mäestiku põhjaosas (talvel keskmine temperatuur -28 kraadi, madalaim mõõdetud -50 kraadi). Troopilises Edela-Hiinas on keskmine temperatuur jaanuaris 8-14, juulis 20-26 kraadi. Sisemaal sajab 400-600, ranniku põhjaosas 700-1000, lõunaosas ja mägedes 2000-2500 mm/a. Tiibeti kiltmaa kliima on kuiv (sademeid 100-200 mm/a) ja karm (keskmine temperatuur jaanuaris -14 kuni -20, juulis 9-15 kraadi). Gobi ja loodeosa nõgude kliima on äärmiselt kuiv ja mandriline. Sademed vähenevad idast (u 250 mm/a) läände (u 50 mm/a). Gobis võib temperatuur suvel tõusta kuni 45 kraadini, talvel aga langeda kuni -40 kraadi. Vegetatsiooniperiood on 9 kuud...
0.2% (2012) $36,200 (2012) $4.525 trillion (2012) 0.8% (2011) $35,300 (2011) $4.516 trillion (2011) 4.5% (2010) $35,500 (2010) $4.551 trillion (2010) THI 0.1% (2012) 0.3% (2011) Riigivõlg 214.3% SKT st (2012) 205.5% SKT st (2011) Vaesus Populatsioon alla vaesusepiiri: 16% (2010) Töötusemäär 4.4% (2012) 4.6% (2011) Eksport $792.9 billion (2012) $787 billion (2011) Tarbekaubad: Mootorsõidukid 13,6%, raua ja terasetooted 5,5%, autoosad 4,6%, energiat genereerivad masinad 3,5%, plastmaterjalid 3,5% Partnerid: Hiina 19.7%, USA 15.5%, LõunaKorea 8%, Hong Kong 5.2%, Tai 4.6% Import $856.9 billion (2012) $807.6 billion (2011) Tarbekaubad: nafta 15,5%, vedel maagaas 5,7%, riie 3,9%, kivisüsi 3,5%, audio ja visuaalsed seadmed 2,7% Partnerid: Hiina 21.5%, USA 8.9%, Austraalia 6
Läti Metsandus · Metsad katavad 2,7 miljonit hektarit ehk 42% riigi pindalast(64 tuhat km2). · Läti asub segametsavööndis . · Muld: segametsa kamar leetmuld . · Kliima :üleminekualal mereliselt mandrilisele Hinnang : Minu arust on seda palju , kuid samas tänu selle jätkub seda ka kogu riigis kasutamiseks , nii paberi tootmiseks , kütte puudeks , mööbli valmistamiseks . · Suurim metaga kaetud ala riigis on Venspilsi piirkond ning väikseim Bauska piirkond . Läti metsad jaotatakse kolme liiki : I. Hoiumetsad 12,6% (Rahvuspargid , looduskaitsealad ) II. Kaitsemetsad 38,5% (Tegevus piiratud ) III. Tulundusmetsad 48,9% (Kõik lubatud ) Riigi omandis olevad metsad 1,7 miljonit hektarit (63%) Ettevõtetele kuuluvad metsad 0,9 miljonit hektarit(33%) Eraisikutele kuuluvad metsad 0,1 miljonit hektarut (4%) · Peamised puuliigid on mänd (697 ha ), kuusk ( 170 ha ) ,lehis (57 ha ) ,kask (10 ha ) , haa...
MEHHIKO PÕLLUMAJANDUS 1. 1) Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus Mehhikos Muud maad; 10% Põllumaa; 37% Metsamaa; 27% Rohumaa; 27% 2) Mehhikos on üsna mängine pinnamood. Rohkem, kui 2/3 Mehhikko territooriumist hõlmavad mägismaad. Kirde ja isaranniku osad on tasasemad. 3) Mehhiko asub troopilises- ja lähistroopilises kliimavöötmes. Mehhikos on aastaajati niisked metsad ja rohtlad. Aastas võib saada 2, vahel isegi 3 saaki. 4) Mehhikos olevad mullad on üsna viljakad. Seal on hallid pruunmullad, vihmametsa puna-kollased ferralliitmullad ja soomullad. Põllumajanduse arengut pidurdab tugev soostumine. 5) Lõuna-Mehhikos on liigniisked mullad, mida on vaja kuivendada. Põhja- Mehhik...
· Rauamaak · Kivisüsi · Kivisool 7. Iseloomusta Slovakkia rahvastikku. · Slovakkias ametlik keel on slovaki keel. Umbes 10% rahvastikust räägib ungari keelt. Slovakkia rahvastiku koosseis: 85,8% slovakid, 9,7% ungarlased, 1,7% mustlased. Linnades elab 55% elanikkonnast. 8. Joonista tabel, mis iseloomustaks Slovakkia importi ja eksporti! Import Eksport Masinad ja transpordikaubad(31%) Masinad ja elektrikaubad (35,9%) Mineraalsed tooted (13%) Sõidukid (21%) Sõidukid (12%) Baasmetallid (11,3%) Baasmetallid (9%) Kemikaalid ja mineraalid(8,1%) Kemikaalid (8%) Plastik (4,9%) Plastik (6%) 9. Milliste sihtregioonidega toimub Slovakkia peamine kaubavahetus?
niiske, kuid Ardennide suved on üldiselt soojad. · Brüsselis on aasta keskmine temperatuur 10 plusskraadi, alates 2 kraadi jaanuaris kuni 18 plusskraadi juulis. Maavarad Rahvastik · 10 309 725 (1.jaanuar 2002), sellest Flandrias koos Brüsseliga u. 2/3. Elanikkonna tiheduse poolest üks kõrgemaid Euroopas · Linnaelanikke: 97% · Keskmine eluiga: 77 aastat · Imikute suremus: 7% · Kirjaoskamatus: alla 1% · Tööpuudus: 12,2% Majandus Eksport · Belgia majandus on valdavalt orienteeritud ekspordile (Belgia on maailma üheteistkümnes eksportija; eksport elaniku kohta on tööstusriikidest suurim): üle poole tööstustoodangust läheb ekspordiks; eksport moodustab koos teenustega u. 73% SKTst. Suur osa belgia ettevõtteid ekspordib rohkem kui 80% oma toodangust · Tootmissektorite lõikes on tegemist selgelt teenustele orienteeritud majandusega; töötleva tööstuse osakaal jääb alla 20% ja põllumajanduse
885 0.849 0.611 2008 0.885 0.850 0.615 2009 0.884 0.850 0.619 2010 0.885 0.853 0.624 9. Mitu % rahvastikust töötab esmasektoris, sekundaarsektoris, teeninduses. Esmasektoris töötab 1,6%, sekundaarsektoris 26,7% ja teeninduses 71,6%. 10. Ekspordi ja impordi vahekord. Eksport: 130,8 miljardit dollarit. Import: 120,5 miljardit dollarit. 11. Tähtsaimad ekspordi ja impordi partnerid. Tähtsaimad ekspordi partnerid on Norra (10.61%), Saksamaa (10.2%), Suurbritannia (7.45%), Taani (7.35%), Soome (6.44%), USA (6.36%), Prantsusmaa (5.05%), Madalmaad (4.67%). Tähtsaimad impordi partnerid on Saksamaa (17.9%), Taani (8.9%), Norra (8.7%), Madalmaad (6.17%), Suurbritannia (5.56%), Soome (5.14%), Prantsusmaa (5.06%), Hiina (4.79%). 12
Iraani ja Saksamaa põllumajanduse võrdlus Kliima Iraani kliima on vaheldusrikas ning sõltub piirkonna eripärast. Kiltmaal valitseb mõõdukas ja kuiv kliima. Kiltmaal on taimestik suhteliselt hõre, kuid Alborzi mägedes kasvavad tamme-, pöögi-, jalaka- ja kadakametsad. Kliima mõju põllumajandusele Sellise kliima tõttu on põllumajanduse jaoks rajada niisutuskanaleid. Sooja kliima tõttu kasvatatakse pistaatsia pähkleid ja suhkrurooga. Kiltmaid kasutatakse looma kasvatuseks. Kliima Saksamaa on parasvõõtme merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Kliima on suhteliselt jahe pilvine. Kliima on siiski suhteliselt kõrge niiskustasemega. Lõunaosas asuvad mäed ja orud, põhjaosas tasandukud Kliima mõju põllumajandusele Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit ja suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele sest mägedesse ei saa põlde rajada. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on ...
JEEMEN Rahvastiku püramiid: Demograafilise ülemineku etapp: Demograafiline üleminek Sündimus Suremus Loomulik iive: 2.72% Eeldatav keskmine eluiga: Keskmine vanus: 18,6 aastat Laste arv naise kohta: 5,5 Haridustase: kirjaoskus kogurahvastikust: 65,3% Mehed: 82,1% Naised: 48,5% Kooli eluiga kokku: 9 aastat Mehed: 11 aastat Naised: 8 aastat Pilt riigi elanikest: Rahvastiku kaart Rahvaarv: 26,052,966 Asustustihedus: 44,7 in/km² Linnastumise tase 32.3% kogu elanikkonnast 3 suuremat linna: San`ā' 2 298 000 Aden 737 800 Ta`izz 591 600 Hõive majandussektorites Põllumajanduses: 7.7% Tööstuses: 30.9% Teeninduses: 61.4% Leiduvad maavarad: *nafta *soolakivid *marmor *süsi *kuld *plii *nikkel *vask Peamised tööstusharud: *põllumajandus *karjatamine *ehitus *tööstus ja teenindus, kaubandus Eksportkaubad: *toornafta *kohv *kuivatatud ja soolatud kala *maagaas Ekspordipartnerid: 1.Hiina 2.Tai 3.India Peamised importkaubad: *toit...
Parassoojavööndis võib Kaelkirjakud kohata savannimaastikke Jõehobud ja rohumaid. Leopardid Madalamates piirkondades on taimestikku väga vähe Ninasarvikud ning idas valitseb suur Žebrad kuivus. Veised Jahedas vööndis(2400- Lambad 3900m) on mägimuldadel mäginiidud. Eksport ja Import Import Eksport Nafta ja Kohv(kohvipuu naftasaadused kodumaa)bakas Kangad Õliseemned Autod Mais Metallid Toor- ja parknahad Toiduained Puuvill keemiatooted Tubakas Tsiibet (maailma suurim eksportija) Põllumajanduse spetsialiseerumine
Eesti,Soome,Läti majandus ja riikide võrdlemine. SOOME: Pindala 338 145 km² Rahvaarv 5 302 800 Tihedus 17,4 in/km² 169,7 miljardit SKT SKT Elaniku kohta 499 340 EEK Metsad on praegugi Soome tähtsaim loodusvara, kuigi metallitööstus ja masinaehitus ning tehnoloogiasektor eesotsas Nokiaga, on praegusel ajal maa tähtsaimateks tööstusharudeks. Soome ekspordi struktuur on viimaste aastakümnete jooksul muutunud tohutult. Veel vähem kui kolmkümmend aastat tagasi moodustasid üle poole maa ekspordist puu- ja paberitööstuse tooted. Praegugi on paberitööstus üheks kolmest suurest, kaks ülejäänut on aga elektroonika ja masinad. Elektroonikatööstuse kasv on olnud Soome ekspordi suurimaid edusamme, mis on põhinenud peamiselt mobiiltelefonide ja teiste arvutitehnika toodete ekspordi kasvule. Soomes on praegu umbes 73 mobiiltelefoni 100 elaniku kohta. Soome suu...
848 0.862 0.876 0.899 0.918 0.938 0.948 Kirjaoskuse põhjal on 2010 aasta andmetel USA maailmas neljandal kohal (UNESCO) 2003. aasta andmetel on USA rahva kirjaoskus 99% (alates 15. eluaastast) Keskmine eluiga 78,24 aastat 2010 aasta andmetel on USA SKT 46,653 Esmasektoris töötab 1,20% rahvastikust Sekundaarsektoris töötab 21,90% rahvastikust Teenindussektoris töötab 76,90% rahvastikust USA import on $1,445,000,000,000 ja eksport $994,700,000,000 Suurimad ekspordi partnerid on Kanada, Mehhiko, Hiina, Jaapan, Suurbritannia, Saksamaa Suurimad ekspordi artiklid on põllumajanduslikud tooted, tööstuslikud toorained, kapitalikaubad Suurimad impordi partnerid on Hiina, Kanada, Mehhiko, Jaapan, Saksama Suurimad impordiartiklid on põllumajanduslikud tooted, tööstuslikud toorained, kapitalikaubad, tarbekaubad USA-s on telefone 1000 inimese kohta 870,3 Usa-s on internetikasutajaid 1000 inimese kohta 744,6
Austraalia Kelly Sule ja Kätlin Siirak 7b Location · Australian continent · 7 neighbouring countries · 0°-40°S and 100°-160°E Climate · Affect the currents · Annual temperature is 20-30 degrees · The average annual rainfall is about 100-2000 millimeters · Southern australia is very dry People · Most of people are from Europe 6% are from Asia 2,2% are natives · Most discussed english · More languages are Italian Greek Cantonese Believe · Most of people faith is christianity · Others 1% muslim 1% buddhists 0,5% jewish Education · Australia has compulsory education 11 years In addition, children can learn two years · 38 universities Health · The average life expectancy is 83,5 womens 78,7 mens · Many people have skin cancer · Medicare came into exist...
Peamised impordi partnermaad on Saksamaa (18,4%), Taani (8,2%), Norra (7,8%), Ühendkuningriik (5,9%), Soome (5,3%), Holland (6,1%), Prantsusmaa (4,6%), Venemaa (5,7%) ja Hiina (4,7%). Peamised ekspordiartiklid on masinad (35%), mootorsõidukid, paberitooted, tselluloos, puit, raud ja terastooted ning kemikaalid. Peamised ekspordipartnerid on Saksamaa (10,4%), Norra (9,3%), Ühendkuningriik (7,4%), Taani (6,5%), Soome (6,4%), USA (5,5%), Holland (5,2%), Prantsusmaa (4,8%) ja Belgia (4,7%). Eksport Eestisse moodustab kogumahust kõigest 0,8%. Rootsi väliskaubandus eksport perioodil alates 2007 a. kuni 2011 a. Elusloomade eksporditulu on vähenenud ligikaudu 37%, olles oma tipul 2008 aastal 224,994,000 SEK-iga ning 2011 aastal langenud juba 142,539,000 SEK-ini. Liha ja lihatoodete eksport on üldkokkuvõttes samaks jäänud, tehes sellegipoolest läbi väikese tõusuaja ning tipnedes 2009 aastal 1,956,953,000 SEK-ga. Piimatoodete ja linnumunade
Kreeka Tairi Kaarna 11 B-K Sisukord Üldinfo Asend Rahvastik Majandus Maavarad ja eksport Reisimine Vaatamisväärsused Suhted Eestiga Veel huvitavat. Mida kaasa osta Kreekast Kasutatud materjal Üldinfo Asukoht: Balkani poolsaar Pealinn: Ateena, ligikaudu 5 miljonit elanikku Rahvaarv: ligikaudu 12 miljonit inimest Pindala: 131 944 km 2 Riigikord: Kreeka on parlamentaarne vabariik, riigipea president Rannajoone pikkus: 17 500 km Suuremad saared: Kreeta, Euboia, Kerkira, Kefalonia Saari kokku: 760, millest asustatuid 350
Tööstus-, ehitus- ja energiasektor 28,5% Põllumajandus, metsandus, kalandus 11,7% SKP aastal 2009 - 167,652 (mln ) riigi kohta - 15,176 inim. kohta Peamised majandusharud Terasetööstus Veinitööstus Tekstiilitööstus Keraamikatööstus Keemiatööstus Autotööstus Kalatööstus Laevaehitus Eksport, import 2009. aasta peamised 2009. aasta peamised ekspordiartiklid olid: impordiartiklid olid: · Masinad ja seadmed 16,5% Masinad ja seadmed 19,4% · Sõidukid ja teised Naftatooted 12,3% transpordivahendid 12,1% Sõidukid ja teised · Mitteväärismetallid 7,9% transpordivahendid 11,8% · Plastik ja kumm 6,0% Keemiatooted 10,6% · Rõivad 3,9% Põllumajandustooted 10,2% Portugali kolooniaimpeerium
Austraalia energeetika analüüs Austraalia on maailma üks suurimaid energiatootjaid, mis moodustab ligikaudu 2,4% maailma energiatootmisest. Seal on energeetika väga tähtis majandusharu, sest seal leidub palju erinevaid maavarasid. Peamised toodetavad kütused on kivisüsi, uraan, maagaas ja ka petrooleum. Elektrienergia tootmiseks, kütmiseks ja transpordiks kasutatakse suhteliselt vähesel määral ka taastuvaid energiaallikaid(hüdroenergia, biomassi energia, tuule- ja päikeseenergia) Austraalial on soodne geograafiline asetus ja tegeleb suurel määral energiavarude eksportimisega. Energiatoodangust läheb 34% riigisiseseks kasutamiseks ja 66% ekspordiks. Austraalia on maailma suurim kivisöe eksportija. Lisaks eksporditakse veel maagaasi ja petrooleumi, imporditakse toornaftat. Elektritööstus on üks Austraalia suurimaid tööstusharusid. Kõige rohkem on riigis soojuselektrijaamu ning on ka mõned hüdro- ja päike...
1: Energiabilanss Eestis aastate lõikes (1991 – 2012): vasakpoolne Y-telg kajastab 4 esimese kütuse tootmist ning parempoolne Y-telg põlevkivi tootmise kogust 300000 250000 200000 Energia, TJ 150000 Eksport Import 100000 50000 0 1992 1993 1994
: · · · · · · · · · , «republika», -- «Rzeczpospolita»-- . -- . , , - , , - , , - , . 1 2004 -- . 21 2007 . · -- 966 . · -- 1025 . · ( ) -- 1569 . · : , -- 1772--1795 . · , -- 1807 . · -- 1815 . · (. Prawo i Sprawiedliwo) · (. Platforma Obywatelska) · (. Liga Polskich Rodzin) · (. Samoobrona) · (. Sojusz Lewicy Demokratycznej) (. Polskie Stronnictwo Ludowe) - , , 90- . . , , . , . . , . . . -- - . 16 600 . 2007 , , 632 . III 2007 204 967 . « ». XX . - . 5 " " ,12- .., . · ; · ; · ( 5 ...
Hispaania põllumajandus Evelin, Kati, Pilleriin & Kerstin Põllumajandus 2005 5,7% tööealisest elanikkonnast 3,4% SKP-st Euroopa Liidu kogutoodangust 12% Endale vajalik kasvatatakse üldiselt ise Eksporditakse palju puuvilju Looduslikud eeldused Põllumajandusmaad Maakasutus 71%, millest põldusid ja istandusi 40%, 19,00% rohumaid 31% ja metsi 40,00% Põllumaad Rohumaad 10%. 10,00% Metsad Muud alad 31,00% Pinnamood Hispaania keskoas hõlmab 600-800 m kõrgune kuiv Meseta kiltmaa. Kantaabria, Pürenee ja Andaluusia mäestikuude vahel on tasandikud (Andaluusia madalik, Ebro madalik...
27,9%-l Leedu alal kasvab mets. Ülekaalus on okaspuud, eriti mänd. Suuri alasid hõlmavad niidud. Loomastikus on valdavad läänepalearktilised liigid. Maavarasid on vähe. Leidub turvast, lubjakivi, dolomiiti, savi, klaasiliiva ja naftat.Leedu ekspordis on olulisel kohal nafta töötlemise saadused. Rannikul kogutakse merevaiku. Leedus on maailma suurimad merevaiguvarud. 4,3% Leedu territooriumist on looduskaitse all. Leedu saematerjalid:Leedu saematerjali eksport suurenes 2012.a. ja oli 346 409 m3, 3% rohkem kui 2011.a. Eksport Euroopasse langes 7% ja Euroopa osa saematerjali ekspordis langes 78 protsendile (85% 2011.a.). Eksport Euroopa Liidust välja kasvas 58% ja oli 77 873 m3. Hööveldamata saematerjali eksport kasvas 6% ja oli 264 410 m3. Ka hööveldatud materjali eksport langes 6% ja oli 81 999 m3, 70% sellest oli mänd. Saematerjali import Leetu langes 3% ja oli 221 286 m3. Väljastpoolt Euroopa Liitu imporditi 136 785 m3 (8% vähem kui 2011.a
1.RIIGI ARENGUTASEME NÄITAJAD 1.SKT 2.Inimaerengu indeks 3.Majanduse struktuur 4.Elektri tootmine/tarbimine 1 inimese kohta 5.Elatustase 2.SKT-Sisemajanduse kogutoodang-riigi aasta kogutoodang ja teenused rahalises väljenduses. 1 inimese kohta USD-s INIMARENGU INDEKS-näitab haridustaset, keskmist eluiga ning SKT 1 in kohta MAJANDUSE STRUKTUUR-Majandus jaotatakse 3 sektoriks · Primaarne-hankivad majandusharud(põllumajandus,metsandus) · Sekundaarne-tööstus · Tertsiaarne-teenindus.Arenenud riikides enamus inimesi 60-70% Vähearenenud riikides töötab enamus primaarses valdkonnas. 3/4.PÕHJA-RIIGID, IDA-EUROOPA, LÕUNA-RIIGID(5allgruppi)(asukoht, SKT, majandusarengu tase, elatustase, 3-5 riigi nimed) Ida-Euroopa:Majanduslikud raskused seoses üleminekuga sotsialistlikult plaanimajanduselt turumajandusele.Eesti, Poola, Leedu Põhja-riigid:kõrgelt arenenud riigid. Põhja-Ameerika, Euroopa, Jaapan, Austraalia- PÕHJAPOOLSED ALAD 1.kõrge majanduse ar...
HISKONNAOPETUSE KT MAJANDUSSSTEEMID 1) KSUMAJANDUS- tootmisvahendid kuuluvad riigile, toodete valiku otsustab- riigiasutused koostavad plaani, riik paneb paika hindade piirmrad, niteks Phja-Koera ja kunagi oli NSVL. 2) TURUMAJANDUS- tootmisvahendid kuuluvad eraettevotjatele, toodetevaliku otsusab tarbija nudmiste alusel tootja, hind kujuneb konkurentsi ja nudluse tingimustes. Veel on kolmas majandusssteem Segamajandus nt Hiina ja Kuuba: * Turumajandus mjutab halvasti vaesemat elanikkonda *Riigi sekkumine teatud valdkondades *Riik reguleerib ja suunab turumajandust. KEYNESI TEOORIA- riigi suurem sekkumine, seisnes selles, et majanduskasvu saavutamise nimel vib riigieelarve tasakaalust vlja lasta ning sallida mdukat inflatsiooni. FRIEDMANI TEOORIA-riigi minimaalne sekkumine(rohkem turumaj.), pooldab vabaturu majandust, et riik ei peaks ldse sekkuma majandusse. KONKURENTS-toimub kikjal, ettevtluses pakkumise ja nudluse...
Eesti linnade sisekorrad Rae ülesanne oli hoolitseda linna sissetulekute eest ehk koguti makse kohtu mõistmine hoolitseda kodanike julgeoleku eest kaitsta linna huve. Soodustada käsitööd ja kaubandust Hoolitseda kirikute,koolide,haigete ning vaesete eest. Kaubandus Keskaja kaubalinnade ühenduseks oli Hansaliit. Eestis kuulusid sinna 4 linna. Tallinn Pärnu Tartu Viljandi Hansa kontorid ülatusid üle terve Euroopa, alustades Londonist, lõpetades Novogrodis. Euroopast toodi kaupa Eestisse, sealt edasi Venemaale. Eksport Eestist viidi välja peamiselt Rukkist Ehitus ja hauakive Kala Lina Hülge rasva (vähesel määral) Import Kõige hinnalisemad tooted, mida toodi sisse olid Sool Raud Heeringas Vürtsid Kaupmehed Kaupmeestel olid omad ühingud, ehk gildid. Rikkad kaupmehed kuulusid suurgildi Näiteks Pika tänava a...
Iseseisevtöö ,,Põllumajandus" Itaalia Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? 1) Itaalias on kõige suurem osakaal põllumaal(37%), sellele järgnevad metsa(34%)- Maakasutus Põllumaa Karjamaa Mets Muud ja rohumaad(15%) 2) Põllumajandusega tegeletakse Itaalias peamiselt põhjaosas ja idarannikul, kuna seal on tasane maapind ja soodsam kliima. 3) Itaalia asub lähistroopilises v...
1990. aastate lõpust alates on väliskaubanduse defitsiit kiiresti kasvanud, jõudes 1997. aasta 107 miljardi dollari tasemelt 681,1 miljardini 2008. aastal. Sellise kasvu põhjuseks on erinevad tegureid, kuid olulisematena saab välja tuua USA-sse eksportimist soodustanud dollari kursi kiiret tõusu teiste juhtivate valuutade suhtes 1990. aastate lõpus, Hiina ekspordivõime plahvatuslikku kasvu ja USA majanduse kasvu ennaktempos võrreldes teiste arenenud tööstusriikidega. IMPORT ja EKSPORT ·Import Olulisimad impordikategooriad on erinevate tööstuste jaoks vajalikud toorained, tarbe- ja kapitalikaubad, naftasaadused, toiduainetööstuse tooted. Tähtsamad impordi päritolumaad on Kanada, Hiina, Mehhiko, Jaapan ja Saksamaa. ·eksport Erinevatest tootekategooriatest on USA ekspordis olulisemad masinad ja seadmed, transpordivahendid, keemiatööstuse tooted, põllumajandus- ja toiduainetööstuse tooted. Olulisemad ekspordi sihtturud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
