Baeri ettepanekul ja tema instruktsioonide kohaselt asus Middendorff 1842. aastal juhtima Peterburi Teaduste Akadeemia ekspeditsiooni Taimõrile ja Kaug-Itta. Baeri ülesandel tuli uurida pinnavorme ja igikeltsa ulatust. Jakutskis kaevatud sahtkaevu andmetel tehti kindlaks geotermilise gradiendi esinemine. Ekspeditsiooni käigus koguti paljude seni teadusele tundmata looma- ja taimeliike, samuti kivistisi, kaardistati Taimõri jõe alamjooksu. Tagasiteel Santari saartelt läbis ekspeditsioon Amuuri jõe põhjakalda. Ekspeditsioonil kogutud kollektsioonide materjale töötati läbi veel aastakümneid. Tulemustest ilmus aastatel 1848-78 kollektiivne monograafia reisist äärmisse põhja ja idaossa, mis koosneb paljudest mitmete erialade monograafilistest käsitlustest. Nende koostajaiks olid paljud selleaegsed tuntud teadlased nagu Baer, Lenz, Meyer, Helmersen jt. Rasket, kuid tulemusrikast reisi tähistati väärikalt. Middendorffi vastuvõtul sai teoks Vene Geograafia Seltsi
*19031906 läbis ta laeval " " esimesena loodeväila idast läände. *Kuna kõik teised kontinendid olid juba avastatud, suundus ta 1911. aastal laeval "Fram" Antarktikasse. 14. detsembril jõudis ta esimese inimesena lõunapoolusele, edestades 1 kuuga Robert Scotti ekspeditsiooni. *1926 sooritas ta esimese lennu üle põhjapooluse dirizaablil "Norge" marsruudil TeravmäedpõhjapoolusAlaska, mis kestis 2 päeva. *1928 korraldati rahvusvaheline ekspeditsioon Umberto Nobile ekspeditsiooni päästmiseks, mille dirizaabel "Italia" oli PõhjaJäämerre kukkunud. Amundsen lendas 18. mail teda otsima vesilennukiga "Latham" ja jäi teadmata kadunuks. Ta kukkus lennukiga PõhjaJäämerre ja kogu lennuki meeskond, mis koosnes viiest mehest, hukkus. *Amundseni nime on saanud laht Kanada ja Holmani saare vahel. Minu arvamus: Minu arvates oli Amundsen julge mees, kes karastas end juba noores eas.
jalgsi Antarktika. 2009. aasta maikuus, 65-aastasena, ronis ta Mount Everesti tippu. Guinessi rekordite raamatu kohaselt on ta maailma suurim elav seikleja. Fiennes on kirjutanud arvukalt raamatuid oma ekspeditsioonidest ja elust armee teenistuses. Ranulph Fiennes on olnud seikleja alates 1960ndatest.Ta juhtis ekspeditsioone Valgel Niilusel hõljukiga aastal 1969 ning Jostedalsbreeni liustikul Norras 1970.Tema kuulsaim retk oli võib olla Transglobe ekspeditsioon aastatel 1679-1982.Fiennes ja tema kaks kolleegi Oliver Shepard ja Charles Burton reisisid ümber maailma polaar telje kasutades ainult maismaatransporti.Keegi ei ole kunagi nii teinud mis tahes marsuudil enne või pärast. Aastal 2000 üritas ta minna üksinda ja toetuseta põhjapoolusele. Ekspeditsioon ei õnnestunud, kui tema kelgud kukkusid läbi nõrga jää ja Fiennes oli sunnitud need käsitsi välja tõmbama.Ta
Roald Engelbregt Gravning Amundsen · 1926 sooritas ta esimese lennu üle põhjapooluse dirizaablil "Norge" marsruudil Teravmäedpõhjapoolus Alaska. Sellega oli ta neljas inimene põhjapoolusel ja kuna esimesi kolme (Frederick Cook, Robert Peary ja Richard Byrd (mõni päev varem 1926) süüdistatakse kas ebapiisavates andmetes või koguni pettuses, on Amundseni peetud esimeseks inimeseks ka põhjapoolusel. · 1928 korraldati rahvusvaheline ekspeditsioon Umberto Nobile ekspeditsiooni päästmiseks, mille dirizaabel "Italia" oli PõhjaJäämerre kukkunud, kui ta oli Põhjapooluselt tagasiteel. Roald Engelbregt Gravning Amundsen Fridtjof Nansen · Oli Norra teadlane, riigimees ning maadeavastaja (10.oktoober 1861 13.mai 1930) · Esimese ekspeditsiooni tegi ta 1882. aastal Norra küttimislaeva Viking pardal. Nanseni ülesanne oli koguda infot mereloomade ja jääolude kohta.
Roald Engelbregt Gravning Amundsen referaat Sisukord 1. Meri kutsub 2. Loodeväila ekspeditsioon 3. Uus kiusatus- Põhjapoolus 4. Peale suuri unistusi 5. Elu ja surma eest 1. Amundsen sündis 1872. aastal 11 aastat pärast Nansenit Sarpsborgi linna lähistel Kagu-Norras. Peale isa surma asus Roaldit elus suunama ema , kelle ainsaks sooviks oli, et Roald merele ei läheks. Ta täitis ema soovi ja asus õppima meditsiini. Kui ka ema suri läks Amundsen siiski merele.
htm (19.04.09) Lisa 1 Joonis 1. Kaart Svehn Hedini reisidest. (http://www.absoluteastronomy.com/topics/Sven_Hedin) Lisa 2 Ekspeditsioonid aastate kaupa: 1885-1886 Esimene reis Venemaale, Kaukaasiassi, Pärsiasse, Iraaki ja Türki. 1890-1891 Teine reis Pärsiasse ja Kesk-Aasiasse 1893-1897 Kesk-Aasias. Taklamakani kõrbe läbimisel hukkusid kaamelid ja kaks meest. 1899-1902 Kesk-Aasias.Tiibeti kaardistamine ning katse jõuda keelatud linna Lhasasse. 1905-1909 Kolmas ekspeditsioon Kesk-Aasiasse, Himaalajadesse, kus ta püüdis leida Induse ja Brahmaputra jõgede allikad ning avastas Trans-Himaalaja. 1914 reisis I maailmasõja sõjategevuse piirkonnis: Belgias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Luksemburgis. 1923 Ümbermaailmareis läbi Põhja-Ameerika, Jaapani, Mongoolia ja Siberi. 1927-1935 Suurema grupiga toimunud Hiina-Rootsi ekspeditsioon Gobi kõrbesse ja Ida- Turkestani ja Mongooliasse eesmärgiga välja kaevata seal asuvaid asulapaiku. Ekspeditsiooni
kuni aastani 1745. Seejärel atlas kõrvaldati müügilt, kuna oli märgatud, et selles on rohkesti ebatäpsusi. Pärast seda pole Kirillovi atlast enam kunagi levitatud ja seetõttu on tegemist väga haruldase dokumendiga. Täna on teada vaid kolm säilinud eksemplari, igaüks neist veidi erinev. Üks Kirillovi atlase eksemplar asub Peterburis Venemaa rahvusraamatukogu fondis, teine eksemplar peaks aga praegu olema Londonis müügil. (Saarte hääl, 2008) Beringi esimene ekspeditsioon ei osutunud eriti edukaks ja 1732, neli aastat pärast ekspeditsiooni lõppu ja Beringi naasmist, otsustati teele saata teine ekspeditsioon, mis sai tuntuks kui Suur põhjaekspeditsioon. Kümne aasta jooksul tehti ära titaanlik töö. Teaduste Akadeemia suur soov oli välja anda atlas, kuid de Lille`, kes jätkas tööd kaartide täiustamise uute meetodite ja põhimõtete kallal, ei tahtnud seda lubada, kuna leidis, et töö atlase kaartidega pole veel lõpetatud
Fridtjof Nansen NANSEN TEADLASE JA MAADEAVASTAJANA Nansen õppis Kristiana (Oslo) ülikoolis zooloogiat. Ta uskus, et valitud erialal on tal parimad võimalused välistingimustes töötamisteks. Hiljem on ta oma otsust siiski kahetsenud ning arvanud, et õigem valik oleks olnud füüsika ja matemaatika, mis oleksid andnud talle paremad võimalused spetsialiseerida okeanograafia alal. 1888. aastal sai Nansen doktorikraadi. Esimese ekspeditsiooni tegi ta 1882 Norra küttimislaeva Viking pardal. Nanseni ülesanne oli koguda infot mereloomade ja jääolude kohta. Väidetavalt sellel ekspeditsioonil tuli Nansen mõttele, mis ta hiljem maailmakuulsaks tegi. Ta hakkas mõtlema, kust võib pärit olla puit, mille ta leidis Gröönimaa lähedalt ajujäält. Ta arvas, et ajupuit on pärit Siberist ning Gröönimaa lähedale tiivinud koos jääga üle põhjapooluse või selle lähedalt. Kuulsaks sai Nansen kahe polaarekspeditsiooniga. 1888- 1889. aastal ületas ta esimes...
Fridtjof Nansen (10.10.1861-13.05.1930) Siret Bugajev 10a Teadlane ja maadeavastaja Norra teadlane, riigimees ja maadeavastaja. Õppis Kristiana ülikoolis zooloogiat. 1888.a doktorikraad Esimene ekspeditsioon 1882.a Norra küttimislaeva Viking pardal.(ülesanne koguda infot mereloomade ja jääolude kohta) Kuulsaks sai kahe polaarekspeditsiooniga. Teadlane ja maadeavastaja Norra teadlane, riigimees ja maadeavastaja. Õppis Kristiana ülikoolis zooloogiat. 1888.a doktorikraad Esimene ekspeditsioon 1882.a Norra küttimislaeva Viking pardal.(ülesanne koguda infot mereloomade ja jääolude kohta) Kuulsaks sai kahe polaarekspeditsiooniga.
Linnamäe mõisast pärit Wilhelm Gustav von Tolli ja Auguste Marie Aquilanderi pojana. Peale isa surma õppis ta Tallinna Toomkoolis. 1877 asus ta Tartu Ülikooli mineraloogiat õppima, kuid otsustas hiljem siiski meditsiini kasuks. Eduard von Toll aga sattus seadusega vastuollu ning ülikooli kohus otsustas ta õppetööst eemaldada. Õpinguid alustas ta uuesti 1880.aastal zooloogia erialal. 1889 abiellus ta Emmeline Magdalene von Wilckeniga, kellega tal sündis viis last. Tema esimene ekspeditsioon viis ta Põhja-Aafrika rannikule, kus ta uuris sealset geoloogiat, loomastiku ja taimestiku. Tema töö äratas huvi Alexander von Bunges, kes oli Tartust pärit zooloog ja maadeavastaja. Ta kutsus Eduard von Tolli kaasa ekspeditsioonile Uus-Siberi saartele. Tolli korraldas erinevaid ekspeditsioone Uus-Siberi saarte aladel peaaegu 10 aastat (1885-1894), uurides samuti sealset geoloogiat, taimestiku ning kaardistades uusi saari. Tema 1893-1894 aasta
Vasco da Gama o 1498. aasta aprillis palgati Mosambiigi rannikul araablasest loots, kes järgneva kolme nädalaga purjetati Indiasse Kalikuti sadamasse. Tagasi pöördus sealt vürtside ja kalliskividega. 118 meremehest jõudis koju tagasi vaid 55. o Vasco da Gama sooritas teisigi merereise ning vana mehena saadeti ta Indiasse asekuberneriks. 1948 asus Lissabonist teele neljast laevast koosnev ekspeditsioon Vasco da Gama juhtimisel. Jõudes Mosambiiki said portugallased araablasest lootsi ,kes tundis hästi India ookeani rannikut ja tema abiga jõutigi Indiasse Malabari rannikule. Christoph Kolumbus o Sündis 1451. aastal Genuas kangru perekonnas. Tegutses Portugalis väikeettevõtjana ja Väidetavalt läks merele 14-aastaselt. Suri väga vaese mehena aastal 1506 ning väidetavalt leidub tänapäeval tema suguvõsast pärit järeltulijaid
lausa üheksa päeva laeval viibima. Talv oli ukse ees. Sadas lund ja öösiti tekkis jõgedele jää. Torm vaibus, teadlased lahkusid Nehvatovaja suudmest ja hakkasid Kostin Saris mereelanikke uurima. Võrgud täitusid saagist. Seal oli mitmesuguseid meduuse, merisiilikuid ja -tähti, vähilisi, polüüpe ja muid mereloomi. Pidanud Ziwolkaga nõu, otsustas Baer esimese soodsa tuule puhul Novaja Zemljalt lahkuda ja Koolasse suunduda. 31. augustil lahkus ekspeditsioon Kostin Sarist. Teel tabas neid torm. Alles kaheksandal päeval nägid nad Lapimaa rannikut. Siis aga hakkas puhuma tugev vastutuul. Oli mõttetu oodata Seitsme saare juures ilma paranemist. Baer otsustas võtta kursi Arhangelskile. Peatuti Kolme saare juure, kus täiendati herbaariume. "Kui kõrbetaoline meile ka varem ei tundunud see Lapi ääremaade tundra, niisama veetlev oli nüüd tema rohelus, millist me Novaja Zemljal polnud näinud tervelt kuue nädala jooksul," kirjutas Baer. 11
Järva- Jaani Gümnaasium Uku Pilv Eestiga seotud maadeuurijad (Ferdinand von Wrangel, Otto von Kotzebue, Fabian Gottlieb Benjamin von Bellinghausen ) Uurimistöö Juhendaja: Kristjan Piirimäe Sisukord Sissejuhatus 1. Ferdinand Friedrich Georg Ludwig von Wrangell 1.1 Elulugu 1.2 Maamehest meresõitjaks 1.3 Ümbermaailma reisid 1.3.1 Golovnini juhitud ümbermaailmareis 1.3.2 Kolõma ekspeditsioon 1.3.3 1825- 1827 1.4 Kamtsatka laht 1.5 Kindralkuberneriks 1.6 Admiraliks ja koju 1.7 Wrangeli saar 2. Otto von Kotzebue 2.1 Elulugu 2.2. Ümbermaailmareisid 2.2.1 Esimene ümbermaailmareis 2.2.2 Teine ümbermaailmareis 2.2.3 Kolmas ümbermaailmareis 3. Fabian Gottlieb Benjamin von Bellinghausen 3.1 Elulugu 3.2 Mereväes 3.3 Ümbermaailmareis 3.4 Edasised töökohad 3.5 Bellingshauseni nime kandvad objektid 3.5
Kahjuks ei olnud Darwin sellest eriti huvitatud ja kuna ta esimesel lahkamisel ära minestas, otsustas ta isa (Robert Darwin) saata ta õppima preestriks. 1825-1827 Cambridge. Cambridge´s õppis Darwin usuteadust ja omandas selle ka bakalaureuse tasemel, aga et rahva ees rääkida, oleks ta pidanud õppima veel ühe aasta. Cambridge´s sai ta sõbraks Henslowga ( geoloog), kes hiljem ka soovitas Darwinit ümbermaailma reisile. 1831-1835 ümbermaailma ekspeditsioon. Darwini isa ei kiitnud reisi heaks ja sellepärast rääkis Darwin oma ema poolse vanaisa Josiah Wedgwoodiga, kes kiitis seda heaks ja nii hakkas ka vaikselt isa uskuma sellesse. Nii sõitiski Charles Darwin 1831. aastal laevaga Londonist välja. Ekspeditsioon ümbermaailma kestis laeval viis aastat, laeva kapteniks oli Robert FitzRoy. Esimeseks peatuseks oli Argentiina ja Lõuna-Ameerika idarannik. Seal kohtas Darwin elus esmakordselt orjust, mida ta sugugi ei sallinud. Sealt tekkis ka
Fernão de Magalhães Geograafia referaat Koostaja: Juhendaja: Fernao de Magalhaes (1480-1521)- sõnakehv ja sihikindel portugali meremees. Kuigi Kolumbus avastas uue maailmajao, jäi tee leidmine ihaldatud "vürtside maale" Kagu-Aasias saavutamata. Tuli korraldada uusi retki. Suurimaks ettevõtmiseks kujunes Fernao de Magalhaesi ekspeditsioon. Ta oli kindel, et on võimalik purjetada ümber maakera ning leida sel viisil otsitav India. Magalhaes pakkus oma teeneid Portugali kuningale, kuid asjatult. Lõpuks oli Hispaania valitseja nõus tema ettevõtmist toetama. Nii asusidki laevad Magalhaesi juhtimisel Hispaania lippude all teele tundmatusse. 20. septembril 1519. aastal, lahkus viis laeva ja 265 meest Hispaania rannikult, nad ületasid Atlandi ookeani ja jõudsid 13. detsembril Rio de Janiero lahte
hüdrograafiaga , ning täpsustas merekaarte . 1819 . aastal sai ta ülesande , määrata Musta mere rannajoone tähtsamate punktide koordinaadid , mida meresõitja asus innukalt täitma . Kuid töö jäi pooleli . 24 . aprillil 1819 . aastal kutsuti ta kiiresti Peterburgi , kus teda ootas Vene laevastiku esimese Antartikaekspeditsiooni ülemaks määramine . Teise reisi ettevalmistused ja mitmete saarte avastused . Põhja - , kui ka Lõuna Jäämere ekspeditsioon pidi toimuma hiljemalt juuli algul , seetõttu jäi Belligshausenil vähe aega ettevalmistusteks . Erinevad ülesanded lükati ajapuuduse tõttu lõputult edasi , ning sellises olukorras arvati , et sõit tuleks edasi lükata , kuid tänu Bellingshauseni ja teiste meresõitjate pingutustele toimus Lõunamereekspeditsiooni väljumine Kroonlinnast siiski 4 . juulil 1819 . aastal . Teadlaste kaasaegsed masinad ja moodsaimad instrumendid , ka uusimad
Avastas Kuuba ja Haiti Kolumbus pöördus tagasi Hispaaniasse Tehti ettepanek minna teisele ekspeditsioonile Lääne-Indiasse. Jõuti Haitile ,kus oli rajatud kindlus söestatud. Rajasid uue asula Kolumbus läks uuesti teele, et jõuda Hiinasse. Tagasi saabumine teist korda Haitile Kolumbus läks ka kolmandale reisile Kolumbus ja ta vennad viidi tagasi Hispaaniasse Uuesti Lääne-India ja Aasia vahelist läbi pääsu otsima läinud tegi ümbermaailma reisi. Kõige rängem neljas ekspeditsioon 9.mail 1502 29.juuni jõuti Lääne- Indiasse 12. september 1504 väljus Haiitilt karavell, mis pöördus tagasi Hispaaniasse 7.novembril jõudsid tagasi Hispaaniasse 1460 või 1469 24. detsember 1524 Kochi, India Mere sõitja ja maadeavastaja Esimene eurooplane , kes Indiasse purjetas 8.juulil 1497.aastal asus Lissabonist teele eskaader kaugesse Indiasse. Vasco da Gama viis oma laevad Aafrika rannikust eemale. Jõuti Aafrika ühte linna ,kus olid araablased, kes võtsid
aastaks oli ta kapteni abi kaubalaeval, mis sõitis Bataviast Moluccani. Sama aasta juulis määrati ta meistriks ühele väikesele laevale nimega Mocha. Ta külastas Hollandit 1637. aastal ja läks 1638. aasta oktoobris koos oma naisega Bataviale tagasi. paremalt : Tasman, ta naine ja tütar. 4 Tasmani esimene reis 1641. aastal otsustas Van Diemen läkidata uus ekspeditsioon, määrates selle eesotsa Tasmani. Ta varustati üksikasjalise juhendiga, milles olid ka üles loetud kõikide Zealandi vetesse ja Vaikseookeani lääneossa viinud mereretkede tulemused. See juhend on säilinud tänapäevani. Tasmani laevastikku kuulusid laevad Heemskerck ja Zeehean. Ekspeditsiooni koosseisu kuulus 100 meest. Laevad lahkusid Bataviast 1642. aasta 14. augustil .Tasman purjetas kõigepealt Mauritsiusele, kuhu ta jõudis 5. septembril. 8.
ole, peab Glenarvan sõna ning Duncan suundub asustamata Tabori saarele, kust juhuse läbi leitakse ka kapten Grant koos kahe Britannia madrusega. Ayrton jäetakse üksinda saarele, et ta seal oma süütegude üle järele mõtleks ning meelt parandaks. Ayrtoni edaspidisest elukäigust annab ülevaate Jules Verne'i hilisem romaan "Saladuslik saar". "Kapten Hatterase seiklused" on Jules Verni seiklusromaan. Romaani tegevus algab 1861. aastal, mil kapten John Hatterase juhitud Briti ekspeditsioon suundub prikil Forward põhjapoolust avastama. Ülimalt raskete tingimuste, karmi talve ning Hatterase kinnisideede tõttu puhkeb mäss, mis päädib priki püssirohukambri plahvatuse ning laeva hävimisega. Hatteras koos paari kaaslasega jätkab teekonda pooluse suunas. Uus- Ameerika saare rannikult leiavad nad Ameerika Ühendriikide laeva vraki ning talvituvad sellel saarel. Karmides oludes ellujäämine õnnestub neil peamiselt tänu doktor Clawbonny
Gradeerima-väärtuslikuks tegema Gradueerima-teaduslikku kraadi andma Aspekt-seisukoht Asbest-materjal Sünekdohh-kõnekujund Patendeerima-töö taotlustunnistust andma Bloknoot-rebitavate lehtedega märkmik Standard-norm Tsehh-tootmisjaoskond tehases Almanahh-kunstialane koguetos Sahhariin-roosuhkrust 500x magusam värvuseta aine Stiihia-iseeneslik purustav loodusjõud Papaaha-kõrge karusnahkne meestemüts Mahorka-tubakaliik Krahh-häving Brigantiin-kahemastiline kiirepurjelaev Katamaraan-kahekereline veesõiduk Grafomaan-palju ja väärtusetult kirjutav isik Tsellofaan-läbipaistev kile Kulinaar-kokk Arhivaar-arhiiviametnik Magistral-suur autotee Aforism-lühike vaimukas mõttetera Formalist-oma töös välist vormi jälgiv inimene Karahvin-pikema kaelaga klaasist lauanõu jookide serveerimiseks Atasee-saatkonnas või diplomaatilisel missioonil oma riiki teatud alal esindav diplomat Sarmikas-võluv Tehnoloogia-töötlemisviis Ekskursioon-õppe või huvireis Ek...
Selle retkega pidi ta esimese inimesena jõudma põhjapoolusele. Külmades tingimustes vastupidamist treenis ta Gröönimaal. Probleemiks oli toit, mida tuli kaasa võtta piisavalt, et ära ei nälgiks, kuid mitte nii palju, et seda raske tassida oleks. Plaaninud oli ta selle pika retke nõnda, et poolusele minekuks kasutas ta koerarakendit ja tagasi tulles pidi osa koertest ära söödama. Kuid, kui 1909. aastal levis üle maailma uudis, et põhjapoolus on Peary poolt vallutatud. Ekspeditsioon jäeti kohe ära. Amundsen hakkas retke ümber korraldama, uueks sihtpunktiks oli lõunapoolus. Seda hoidis ta saladuses, sest tema sponsoritele arusaamist mööda pidi ekspeditsioon põhjapoolusele olema teaduslik uuring, millel polnud mingit seost rekordipurustamisega. Kuid Amundsen oli suurtes võlgades ja pooluse esimesena vallutamise plaani pidi ta saladuses hoidma ja see pidi talle raha tooma. Ernest Shackleton, kes samuti oli tahtnud lõunapoolust
Cook, kes tungis lõunasse ning avastas Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saarestiku. Vene uurijad tegid vaatlusi F. Bellingshauseni ja M. Lazarevi juhtimisel 1819- 1821 aastal, avastasid 29 saart ja jõudsid Antarktisele väga lähedale. Järgmistel aastakümnetel avastasid vaalapüüdijad palju saari ja rannikualasid. Suuri teaduslikke avastusi tegid inglased laeval ,,Challenger" 1872- 1876 aastal. Belglase A. de Gerlache de Comery ekspeditsioon ,,Belical" uuris 1898 aastal Bellingshauseni merd, samal ajal töötasid sakslased ,,Valdivial" India ookeanis. 1901- 1904 aastal uurisid inglased R. Scotti juhtimisel laeva ,,Discovert" Rossi merd ;1911-1914 aastal tegi Austraallane D. Mawson okeanoloogilist tööd India ookeani lõunaosas ja Rossi meres. Enne II maailmasõda uurisid Antartikat veel pms. sakslased (laeval ,,Metero" ), norralased (,,Norvegia"), inglased ja austraallased (,,Discovery"). Pärast II maailmasõda
Nõmme Erakool Referaat Roald Amundsen Autor: Joosep Ra Kruusmägi 7.Klass 2017 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................... .....................3 Esimesed ekspeditsioonid.............................................................................................. ....3 Otsus minna Antarktikasse................................................................................................. 4 Ekspeditsioon lõunapoolusele............................................................................................ 4 Tagasitee...................................................................................................... .......................5 Pärast ekspeditsiooni..........................................................................................
Keskaja tehnika uuendus • Kompass- hiinlaste leiutis • 14.sajandi merekaardid • Karavell (väike, kerge purjelaev, millele oli iseloomulik kõrge ahtriosa) • Karakk (15.-17.sajandil) • Galeoon (16.sajandil) Maadeavastajad • Bartolomeo Diaz- Meretee Indiasse; Brasiilia avastamine • Vasco da Gama- Avastas India • Christoph Kolumbus- • Väiksed Antillid, Puerto Rico, Jamaica,Venezuela • Saarestikku Lääne-Indiaks (indiaanlased) • Amergio Vespucci- ekspeditsioon Ameerika Elu purjelaevas • Riskantsed ettevõtmised • Tundmatutes vetes- raske orienteeruda, arvestada tuli ootamatute karidega, hoovuste, valitseva tuule ja ilmastikuoludega • Füüsiliselt raske ja kurnav • Haigused nt skorbuut-surmahaigus (vitamiinipuudusest) • Söögi- ja jooginappus Kasutatud kirjandus • http://et.wikipedia.org/wiki/Bartolom eu_Dias • http://www.slideshare.net/assur3/m aadeavastused-2444030 • Keskaeg II osa (ptk 49) • http://www
võtavad vastu kristluse ning saavad liitlasteks võitluses moslemite vastu Magribis. Portugali meresõitjad tegid aeglasi, kuid pidevaid edusamme, tungides järjest kaugemale lõunasse, ning 1434 ületati Boujdouri neeme takistus. Kahe aastakümnega oli Sahara ületatud ning algas kauplemine kulla ja orjadega tänapäeva Senegali alal. Edusammud jätkusid, kui Elminasse ehitati kaubitsemiskeskusi ning São Tomést ja Príncipest sai esimene suhkrut tootev asumaa. 1482 kontakteerus ekspeditsioon Diogo Cão juhtimisel Kongo kuningriigiga. Otsustav läbimurre sai teoks 1488, kui Bartolomeu Dias sõitis ümber Hea Lootuse neeme ning tõestas, et juurdepääs India ookeanile on olemas. 1498 jõudis Vasco da Gama sellele avastusele tuginedes Indiasse. Bartolomeu Dias [bartulum'eu d'ias] de Novais (kasutatud on ka nimekujusid Bartholomeu ja Diaz; umbes 1450 arvatavasti Algarve 29. mai 1500 Hea Lootuse neeme
1198-1216 innocentius III 1209- cambridge ülikooli asutamine 13 saj- algus- dominiiklaste ordu 13 saj.- frantsisklaste ordu 1337.1453- sajaaastane sõda 15 saj- renessanss 1419-1434- hussiitide sõjad, varaseim reformatsiooni liikumine 1452-1519- leonardo da vinci 1453- türklased vallutasid konstantinoopoli 1445- trükikunsti leiutamine, gutenberg 1479-ühendati kastiilia ja aragoni kuningriik 1517 reformatsiooni algus 1485- tudorite dünastia 1492 columbus 1498- vasco da gama ekspeditsioon jõudis indiasse 1519 magalhaes, 1. ümbermaailmareis 9-10 saj- kiriku üldine langus vastukaaluks tekkis uuendusliikumine, eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu alt, vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates eelkõige simoonia(vaimulikukohtade omandamine raha eest) ja perekonna elu--eesotsas GregoriusVII-ga--gregoriuse reformid
Kuuba Üldandmed Pealinn Havana Riigikeel Hispaania Pindala 109,884km2 Populatsioon 11,3 mil Hispaania valitsus Aastast 14921898 Kolumbuse ekspeditsioon, Kuuba leidmine 28.10.1492 Kuulutas Hispaania alaks Arenes kaunis aeglaselt Tohutult orju Iseseisvus Carlos Manuel de Caspedes eesmärk iseseisvumisele Mässajate ülestõus, Ten Years' War Ei tunnustatud Iseseisvus 190259 Pariisi rahuleping 1898 Said iseseisvuse 20.5.1902 Kuuba valitsus peale II MS 1933. a toimus Kuuba armee edukas vastuhakk Ülemjuhatajaks Fulgencio Batista Mitmed mõttetud riigijuhid peale Batistat Miks rahvas oli Batista poolt:
Barokk muusikas: 1600-1750. Rene Descartes: helide eesmärk on rõõmu valmistada ja kutsuda meis esile erinevaid tundeliigutusi. Vokaalmuusika jaguneb 1) kantaat-cantata täh it keeles laulma, 1620 kas esimest korda vokaalizanrina. Koosnes kahest-kolmest aaria paaridest ja retsitatiividest(kõnelähedane laul), esitati alati saateansambliga. Tänapäeval on vokaalsümfooniline suurvorm mõeldud esitamiseks koorile, solistile, sümf.orkestrile. 3-osaline. Vaimulik ja ilmalik kantaat. A. Scarlatti(it). 2) oratoorium sama koosseis mis kantaadil, lisandub jutustaja roll. Puudub lavaline liikumine, dekoratsioonid, mõõtmetelt nagu ooper, lähedane suhe piibli vaimuliku tekstiga. Jesus christ superstaar-tänapäevane oratoorium. J.Peri muusikalised draamad. 3). Ooper. Esimene ooper 1607 c.monteverdi ,,orpheus". A)opera buffa-koomiline ooper B)opera seria tõsine ooper. Kaunis, võimas, suurejooneline ülepakutud. 1637. avati ...
Horsensis. 1696- Bering asub laevapoisina ametisse alusel, mis suundub Indiasse Traquebari. 1704- Bering asub nooremleitnandina Vene laevastiku ridadesse. 8.okt.1713- Bering abiellub Anna Christina Pülsega. 26.veebr.1724- Bering läheb Vene laevastikus erru. 3.okt.1724- Bering taasühineb Vene laevastikuga esimese järgu kaptenina. 29.dets.1724- Bering määratakse esimese Kamtsatka- ekspeditsiooni komandöriks. 30.apr.1730- Bering teeb ettepaneku korraldada teine ekspeditsioon. 18.apr.1741- Bering lõpetab teise ekspeditsiooni aruande. 16.juuli.1741- Bering silmas Saint Eliase mäest lõunasse jäävalt merelt Ameerikat. 20.aug.1741- kahte meest, nende seas Beringit, tabab skorbuut. 8.dets.1741- Beringi surm. Beringi meri Kasutatud kirjandus - "Bering" Orcutt Frost - http://et.wikipedia.org/wiki/Balti_laevastik" Balti - http://et.wikipedia.org/wiki/Beringi_saar - http://et.wikipedia.org/wiki/Vitus_Bering
Ameerika avastamine 1492 Christoph Kolumbus avastas nn Uue Maailma Esimesel reisil Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja Haiti Teisel reisilVäikesed Antillid,Puerto Rico ja Jamaica Kolmandal reisil Venezuela rannikule Orinoco jõe suudmesse Neljandalt reisilt tõi palju kulda 1494 Tordesillase leping Indiasse viiva idapoolse meretee avastamine 1497 1498 Vasco da Gama ekspeditsioon Alustas retke nelja laevaga , tuli tagasi kahe laevaga Vürtsikaubandusest Indiaga sai Portugali riigi monopol Brasiilia avastamine ja Uue Maailma nimesaamine Amerigo Vespucci Itaalia maadeuurija Hakkas nimetama tundamtut mandrit Uueks Maailmaks Lõuna Ameerika idaosa hakati nimetama Ameerikaks Amerigo Ameerika Esimene ümbermaailmareis Vasco Nunes de Balboa avastas 1513
ligikaudu 140 000 inimest, Argentina-osas elab umbes 133 000, Tsiili-osas umbes 7500 inimest. Tulemaa pindala on ~ 73 746 km². Saarestikule andis nime 1520. aastal selle juurde jõudnud Hispaania ekspeditsioonil eesotsas Fernão de Magalhãesiga. Saarestiku asustasid kiviajal jaganite, Haush'i rahva ja võib-olla osaliselt alakalufide esivanemad. 4 Avastamine Saare avastas eurooplastele Hispaania ekspeditsioon Fernão de Magalhãesi juhtimisel umbes 21.augustil 1520. Saar arvatakse olevat nime saanud arvukate lõkete järgi, mida meremehed laevadelt üllatusega silmasid. Nendega kaitsesid end külma eest põliselanikud onad ja jaganid, kes vaatamata karmile kliimale rõivaid peaaegu ei kandnud. Sooja said nad ainult tulest, kusjuures nende kehatemperatuur oli ainevahetuse iseärasuste tõttu kraadi võrra meie omast kõrgem
imelisest linast Cibola piirkonnas kaugel põhjas. Mendoza, kes ärevalt tahtis leida ja vallutada selle väidetavalt kuldse maa, seejärel saatis kirikuisa Marcos de Niza (Marcos Hea ? niza = nice ing. k) ja de Vaca kaaslase Estevanico põhja seda kohta otsima. Kui Isa de Niza 1939a naases teatades, et ta oli need linnad leidnud, siis asevalitseja Mendez otsekohe pani kokku suure ekspeditsiooni ja määras Coronado seda juhtima. Veebruaris 1540 algas siis suur ekspeditsioon, kus oli enam kui 230 ratsaväelast, 62 jalaväelast, mitu preestrit ja ligi 1000 indiaanlasest liitlase. Liiguti Compostela piirkonnast siis põhjapoole. Pärast pikka retke läbi Põhja-Mehhiko ja Lõuna-Arizona jõuti sama aasta juulis Zuni hõimule kuuluvasse Hawikuhi külla (pueblo). Isa de Niza ütles, et see ongi see Cibola piirkond, aga teistele ekspeditsiooni tegelastele oli see vaid väike mudaonni küla. Pettunud Coronado siis jagas ekspeditsiooni mitmeteks väiksemateks gruppideks
lõunalaiusel. Saare pindala on 48 100 km². Ta on maailma saarte seas pindalalt 29. kohal. Tulemaa on jagatud Tsiili Tulemaa provintsi ja Tsiili Antarktika provintsi (lääneosa) ja Argentina Tulemaa provintsi (idaosa) vahel. Mõlemad Tsiili provintsid kuuluvad Magalhãesi ja Tsiili Antarktika piirkonda. Tulemaal asub maailma lõunapoolseim linn Ushuaia, mis on saare Argentina-osa keskus. Saare Tsiili-osa keskus on Porvenir. Avastamislugu Saare avastas eurooplastele Hispaania ekspeditsioon Fernão de Magalhãesi juhtimisel umbes 21. augustil 1520. Saar arvatakse olevat nime saanud arvukate lõkete järgi, mida meremehed laevadelt üllatusega silmasid. Nendega kaitsesid end külma eest põliselanikud onad ja jaaganid, kes vaatamata karmile kliimale rõivaid peaaegu ei kandnud. Sooja said nad ainult tulest, kusjuures nende kehatemperatuur oli ainevahetuse iseärasuste tõttu kraadi võrra meie omast kõrgem. Lõkked olid neil ka kääbus-
Laimatud admiral ei nõudnud kättemaksu. Õigeks mõistetuna palus ta end uuesti ookeanile lubada. Ta otsustas selles hulljulges ürituses veel kord õnne katsuda - leida Lääne-India maade vahel läbipääs, mis viiks tõelisesse Aasiasse. Selle leidnud ja läbinud, tahtis ta Hispaaniasse tagasi tulla idast, olles sooritanud ümbermaailmareisi. Meresõitja käis kuuekümne kuuendat eluaastat. Kõigest, mis Kolumbusele tema elu jooksul osaks langes, oli see neljas ekspeditsioon kõige rängem. 9. mail 1502 läks Kolumbus nelja laevaga ookeanile. Tema kajutis lauasahtlis oli kuninga instruktsioon. See piiras Kolumbuse kui admirali õigusi ja keelas tal Haiitil maale minna. 29. juunil, pärast rahulikku ja õnnestunud purjetamist jõudsid laevad Lääne-Indiasse. Soovides meestele puhkust anda ja ühte karavelli parandada, jäi admiral Haiiti pealinna lähedal ankrusse. Saatus aga on kapriisne. Oli sügis, tormide aeg. Peaaegu kolm kuud ründasid orkaanid laevu
Einstein aimas, et mass ja energia peaksid aegruumi mingil moel koolutama ja jõudis järeldusele, et kiirendus ja gravitatsioon on ekvivalentsed ainult siis, kui massiivsed kehad kõverdavad aegruumi, kallutades seeläbi oma naabruses olevate esemete teed. Uut kõvera aegruumi õpetust hakati kutsuma üldrelatiivsusteooriaks, et eristada teda algsest, erirelatiivsusteooriast, mis ei hõlmanud gravitatsiooni. Uus teooria sai 1919. aastal hiilgava kinnituse: Lääne-Aafrikasse toimunud ekspeditsioon tuvastas ühelt tähelt tulevate valguskiirte kerge hälbe, kui kiired möödusid päikesevarjutuse ajal Päikese lähedalt. See näitas otseselt, et aeg ja ruum ongi koolutatud. Kokkuvõte: Einsteini üldrelatiivsusteooria muutis aja ja ruumi, mida oli peetud sündmuste passiivseks taustaks, Universumi dünaamika aktiivseteks osalisteks. 1948. aastal pakuti Einsteinile äsja loodud Iisraeli riigi presidendi kohta, kuid ta loobus. Ta on öelnud:
Elbruse teine, idapoolne tipp on pisut madalam 5621 meetrit. Tipus on Elbrus kaetud igijääga. Elbruselt laskub 22 liustikku, mis toidavad Baksani, Kubani ja Malka jõge (kõik Venemaal). Elbrus on kihtvulkaan, mis oli viimati aktiivne umbes 2000 aasta eest. Elbruse kahest tipust madalamale tõusis esimest korda 10. juulil 1829 (vkj.) Hillar Hadzirov, Venemaa ekspeditsiooni teejuht, rahvuselt karatsai. Kõrgemale tipule tõusis esimest korda 1874 Suurbritannia ekspeditsioon, mida juhtis Florence Crauford Grove ning kuhu kuulusid veel Frederick Gardener, Horace Walker ja sveitslane Peter Knubel. NSV Liidu algaastatel sai alpinism populaarseks ja Elbrusel oli väga palju külastajaid. Teadaolevalt esimese eestlasena tõusis Elbruse tippu 11. augustil 1956 Bernald Sillaots.[1] 1997. aastal sõideti Elbruse sadulale Land Rover Defenderiga, mis oli Guinnessi rekord. Elbruse ümber on loodud Elbruse rahvuspark. Rahvusparki sisenemine nõuab vastavat luba. Loa
MAA JA MAAKOOR Maa tekke tähtsamad hüpoteesid. Maa siseehitus: maakoor; settekivimid, graniit- ja basaltkest; vahevöö, tuum GEOLOOGILISED PROTSESSID JA NENDE OSA MINERAALIDE, KIVIMITE NING MAAVARADE TEKKIMISEL Endogeensete protsesside seos Maa siseenergiaga. Maakoore kurrutusliikumised, murrangud, maavärinad, vulkanism. Maakera seismiliselt aktiivsed piirkonnad minevikus ja tänapäeval. Neotektoonilised liikumised. Tardkivimite (süva- ja purskekivimite) teke. Eksogeensed protsessid (välisjõudude põhjustatud): murenemine, põhjavete, tuule, liustike, mere, laguuni, järvede ja soode tegevus. Murenemise tüübid: rabenemine, porsumine ja biokeemiline murenemine. Koopad. Speleoloogia -- koobaste uurimisega tegelev teadusharu. Välisjõudude osa pindmiste maardlate tekkes. Murenemiskooriku maavarad (rauamaak, boksiit, kaoliin). Puistmaardlad (kuld, plaatina, titaan). Kivimite moone e metamorfism. Mineraaliteke metamorfsed protsessid. Asbesti, koru...
Maadeavastajad Christopher Kolumbus ja Ferdinand von Wrangell kool klass nimi 2008 Christhoph Kolumbus Christoph Kolumbus (arvatavasti 1451 arvatavasti Genova, Itaalia 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu allAtlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transpo...
Selle asustuse nimi oli San Sebastián de Urabá. Aastal 1510 hakkasid varud San Sebastián de Urabális otsa saama. Hojeda asus teele Santo Domingo poole ,et sealt abiväge ja varusid tuua. Kui Hojedas peale 50 päeva tagasi ei olnud võttis Pizarro kõik ellujäänud kokku ja hakkas minema tagasi Santo Dominogo poole. Poole peal kohtasid nad teist ekspeditsiooni mille eesmärgiksoli asustada Darién alad. Seal oli Francisco parem käsi Vasco Nuñez de Balboale. Tema esimene ekspeditsioon Lõuna-Ameerikasse sai alguse Panamast. Sealt leidis ta endale partneri Diego de Almagro. Lood Hernán Cortésest ja tema edukusest õhutas hispaanlasi Lõuna –Ameerikasse ,et sealt kulda ja hõbedat leida aastail 1524-1526 tegid Pizarro ja Almagro kaks reisi pikki Lõuna-Ameerika rannikut. Kuid karmid loodus olud ja pärismaalaste rünnakud sündisid neid tagasi minema. Kuid teisel korral nägid nad inkade linna kus oli palju hõbetat ja kulda. Nüüd oli Pizarro kindlaim kui kunagi
Maadeavastajad on riskialtid ja eesmärgikindlad, seetõttu tahtsin teada rohkem nende elust, reisidest ja kohtadest, kus nad käisid. Ameerika 15 sajandi lõpus 16 sajandi algul jõudsid hispaanlased ja portugallased Brasiilia rannikule. Hispaanlastega kaasa olnud itaallasest maadeuurija Americo Vespucci uuris uut rannajoont üsna pikalt. Veidi hiljem sattus Brasiilia rannikule Portugali ekspeditsioon. Selle juht ei teadnud midagi hispaanlaste varasemast avastusest ja kuulutas uue maa Portugali valduseks. 1501 ühines Vespucci portugallaste järgmise Brasiilia ekspeditsiooniga. Nüüd oli ta juba veendunud, et nende ees on varem tundmatu manner ja nimetas selle Uueks Maailmaks. Sakslasest kartograaf hakkas kõige esimesena nimetama Lõuna- Ameerika idaosa Vespucci nime järgi Ameerikaks. Peagi laienes see nimi kogu kontinendile.
karjamaad tühjaks liiguvad nad edasi sinna kus on toitu ja vett. 6. Palju inimesi seal näha võib ehk rahvastikutihedus. Nagu kõrvalt olevalt kardilt näha on rahvastiku tihedus Suures Victoria kõrbes alla ühe inimese ruutkilomeetri kohta. Rahvastiku tihedus. 7. Kas teadsid et...? Ehk huvitavaid fakte. Esimesena läbis Suure Victroia kõrbe euroopa maadeavastaja Ernest Giles aastal 1875. David Lindsey ekspeditsioon põhjast lõunasse toimus aastal 1891 8. Kus ma nii targa juttu leidsin ehk kasutatud materjalid. http://www.atlas.sa.gov.au/go/resources/environmentsofsouthaustralia/7/5 http://www.outbackaustraliatravelsecrets.com/greatvictoriadesert.html http://www.csr.utexas.edu/projects/rs/aussie.html Maailma atlas 2001. Geograafia õpik 8.klassile Inglise eesti kooli sõnastik Pere atlas http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/korbed.htm
soovil kutsutakse nüüd Hea Lootuse neemeks. Juudi päritoluga Itaalia meresõitja Cristopher Kolumbus pakkus välja, et võiks üritada jõuda Indiasse lääne poole sõites, see kõik oli sellepärast, et Portugallasi edestada Hispaania poolt. 3. augustil 1492 suundus Kolumbus kolme karavelliga- Santa Maria, Pinta ja Nina – Andaluusiast pikale mereteele. 12. oktoobri ööl märgati kuuvalges esimest korda maad. Kolumbuse ekspeditsioon oli jõudnud Guanahani saareni Bahama saarestikus. 12. oktoobrit tähistatakse siiani Ameerika avastamise päevana. Meretee Indiasse avastas eurooplastele Portugali meresõitja Vasco da Gama. Tagajärjed suurte maadeavastustega Ameerikale olid järgmised: Vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult – indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse.
kogu talveks. · Pikem kasvuperiood tõi suurema saagi. · Lõssenko arvas, et koristatud talinisu seemned on külmas kasvamise ära õppinud. · Järgmine saak ikaldus, sest seemned hävisid külmunud maapinnas. SUPERSOLDAT · Stalin soovis omale armeed, kes ei esitaks küsimusi. · 1925. aastal võttis Stalin ühendust Leningradi Teaduste Akadeemia bioloogi ja kunstliku seemendamise eksperdi Ilja Ivanovits Ivanoviga. · 1926. aastal ekspeditsioon Lääne- Aafrikasse. (3 ebaõnnestunud katset, 15 ahviga NSVLi) · 1929. aastal suri ainus ellujäänud ahv orangutan Tarzan. · Katsed peatati ja 1930. a saadeti Ivanov eksiili, kus ta 2 aastat hiljem insulti suri. VEREPANK · Maailma esimene vereülekannete instituut avati 1926. aasta märtsis Moskvas. · 51aastane füüsik Aleksandr Bogdanov pidi leidma Stalini õnnistuse leidma ravi surmale. · Noorte inimeste vere vahetamine vanematega.
tulevaste teenete eest 6000 real branco't. Otsides mereteed Aasiasse, olid Portugali ekspeditsioonid Henrique Meresõitja ajast (15. sajandi alguses) saadik uurinud Aafrika läänerannikut. 10. oktoobril 1486 määras Portugali kuningas João II Diasi rangelt salajase ülesandega juhiks ekspeditsioonile, mis pidi Diogo Cão saadud andmeid kasutades leidma Aafrika lõunatipu ja purjetada ümber selle lootuses leida kaubateed Aasiasse. Võimaluse korral pidi ekspeditsioon Indiasse välja jõudma. Ekspeditsiooni peaeesmärk oli leida legendaarse kristlasest aafrika kuninga preesterkuningas Johannese maa, millest oli hiljuti saabunud teateid João Alfonso de Aveiro kaudu ja kellega portugallased tahtsid sõbralikesse suhetesse astuda, et moslemid pihtide vahele võtta. Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Sündis 1451 Genova, Itaalia ja suri 20
Laeva meeskond koosnes kokku kaheksakümne neljast mehest. Pärast mitu nädalat kestnud ettevalmistusi hiivas laev ühel päeval ankru ja sõitis Thamesi jõge mööda alla. kurss võeti lõunasse. peagi jäid seljataha Prantsuse ja Hispaania 4 rannikud ning suunduti Aafrika poole. Sõit ei olnud aga sugugi lõbureis, nimelt satuti laev tugeva tormi kätte ja laev pidi kõvasti võitlema. Madeira saarel jäädi ankrusse. Sinna jäi Cooki ekspeditsioon viieks päevaks, varustades laeva puuvilja, sibulate, viina, vee ja muu sarnasega. Tähelepanu väärib see, kui suurt rõhku pani Cook värskele toidule ja rohelisele. Reisil koges meeskond ka palju uusi elamusi, näiteks nähti esimest korda lendavaid kalu ja kummalist veeläiget, mis ilmub lõunamere vetes. Lasti maha tundmatuid linde ja tõmmati meresügavusest välja tundmatuid kalu. Soodsa kirdepassaadiga läks sõit kiiresti ekvaatori poole. Järgmisena tahtis Cook sisse
4) 18-19. sajand arvati, et L-poolkeral asub hiigelmanner TERRA AUSTRALIS, kuigi keegi polnud kunagi seda näinud. Esimesena purjetas sealkandis hollandlane Abel Tasman, kelle järgi tasmaania nimetati. Siiski 1770. aastal avastas Austraalia James Cook, sel ajal kaardistati ka austraaliat. Aafrika sisealade uurija DAVID LIVINGSTONE tahtis leida Niiluse algust, kuid ei leidnud. Ta avastas NJASSA JÄRVE, KONGO JÕE ja VICTORIA JÄRVE. 5) ANTARKTIS- 1819-1821 SOORITAS VENELASTE EKSPEDITSIOON ÜMBER ANTARKTISE PURJETAMIST NING 1820a. loetakse ANTARKTISE AVASTAMISEKS. Purjetati kahe laevaga, mille üks kapten oli baltisakslane Bellingshausesn ja teise kapteniks Lazarev. 6) LÕUNAPOOLUS- esimesena jõudis lõunapoolusele roald amundsen (NOR) 14.detsember 1911. amundsen oli ka esimene mees põhjapoolusel. Teisena jõudis lõunapoolusele Robert Scott (ENG), kes sinna kahjuks suri. Sinna jõudis ta vaid kuu hiljem 17.jaanuar 1912. EESTIST PÄRIT MAADEUURIJAD :
mandri lõunatipust väin, mis nimetati Magalhaesi järgi, ületati Vaikne ookean ja jõuti Filipiinidele, kus Magalhaes sai surma kokkupõrkes pärismaalastega, seejärel sõideti läbi India ookeani ümber Aafrika mandri ja läbi üle Atlandi ookeani tagasi Hispaaniasse. Selle reisi tagajärjed polnud majanduslikus mõttes kasulikud, sest avastatud lääneteed polnud otstarbekas kasutusse võtta ja kogu ekspeditsioon oli kandnud raskeid kaotusi. Pikendati Tordesillase lepingu joont üle pooluste ka Vaiksele ookeanile. 2. Maadeavastuste tagajärjed. Euroopale Avastatud maadele Uued kolooniad Rööviti paljaks Tekkisid kauba ja fondibörsid Rahvas orjastati
kelkudel muutus seega järkjärgult kergemaks. 14. detsembril 1911. aastal jõudis Amundsen koos nelja kaaslasega lõunapoolusele. Baasi tagasi jõuti mööda tuttavat teed 99 päeva pärast täiesti tervetena ning kuu aega hiljem alustati kojusõitu. Robert Falcon Scott Sündis 6. juunil 1868. aastal. Robert oli Briti mereväeohvitser ja Antarktika uurija. Scott juhtis kahte ekspeditsiooni lõunapoolusele, kuid suri teisel katastroofilisel reisil koos oma meeskonnaga. Tema ekspeditsioon jõuda lõunapoolusele oli katselt juba teine, sest Roald Amundsen oli esimene. Scott kavatses teha ekspeditsiooni Antarktikasse, (mis oli juba teine) laevaga Terra Nova. Tema võistlus Roald Amundseniga käis selle nimel kes jõuab esimesena lõunapoolusele. Nad jõudsid Ross Islandile 4.jaanuaril 1911 ja olid valmis kelgureisiks lõunapoolusele. Scott ja meeskond asusid teele koerarakenditega, ponidega ja mootorsõidukitega 1.novembril 1911.aastal.
vahel. Selle väina nimeks sai Magalhaes´i väin. Lõpuks jõuti Vaiksesse ookeanisse. Nad olid esimesed eurooplased, kes sõudsid üle Vaikse ookeani. See oli palju suurem kui seda oli arvatud. 98 päeva liiguti lääne poole, ilma maismaad nägemata. Siis jõuti Guam´i saarele, kus taastati toiduvarad osaliselt ning jätkati liikumist juba Filipiinide poole. 27. aprillil, 1521, Magalhaes sai surma võitluses filipiinlastega. Ekspeditsioon jätkus Elcano juhtimisel. Tagasi Hispaaniasse jõudis ainult Elcano ja 17 meest ühe laeva peal. James Cook´i reisid Vaikses ookeanis James Cook, üks silmapaistvamatest inglise ja üldse maailma meresõitjatest, on sooritanud kolm uurimisretke Vaiksesse ookeani. Esimesel retkel (1768-1771) oli tema
hea võimalus tutvuda Arktika oludega. Esimese tüürimehe ja ekspeditsiooniülema asetäitjana sai Roald Belgica jäätriivil palju kasulikke õpetunde, nagu näiteks, kuidas vältida skorbuuti toitudes mereloomade värske lihaga. Aastatel 1903–1906 läbis Roald hülgepüügilaeval Gjǿa ajaloo oma esimest õnnestunud Loodeväila-ekspeditsiooni (idast läände) ja määras kindlaks põhjapoolse magnetpooluse tolleaegse asukoha. Ta saavutas sellega laialdase tuntuse. Antud ekspeditsioon oli õnnestunud sellepärast, et Amundsen tegi põhjalikku ettevalmistustööd. Roald uuris eelmiste ebaõnnestunud Loodevälja ekspeditsioonide kirjeldusi ning mõtles läbi oma kava, kus oli kõik peensusteni läbi mõeldud. Selle ekspeditsiooniga saavutas ta laialdase tuntuse. Tähelepanuväärne fakt on see, et Gjǿa süvis oli kõigest 1 meeter. 3 Lõunapooluse kaudu põhjapoolusele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
