TRANSPORT JA EKSPEDEERIMINE I KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1. Vajadus veoteenuse järele (globaliseerumine, rahvusvaheline kaubandus jne.) Rahvusvaheliste turgude aktiivne areng a. Sisseostude globaliseerumine b. Suurenev vajadus kaupade ja teenuste järele c. Kaubaturu sõltuvus transpordisüsteemi efektiivsest funktsioneerimisest d. Turu nõudmiste pidevad muutused e. Tootmistegevuse kontsentreerumine teatud regioonidesse, samas kui tarbijad paiknevad hajutatult f. Tootmise mastaabiefekt VS Spetsialiseerumine g. Kulude ja riskide minimiseerimine 2. Transpordilogistika (ülesanded, transpordilogistikat mõjutavad tegurid) Tootega seotud faktorid a. Tihedus – toote massi ja ruumala suhe b. Lastitavus – ruumi kokkuhoiu efekt transportimisel, mil määral kaup täidab transpordi ruumi c. Kauba käsitluse lihtsus – sar...
2 KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1. Meretranspordi eelised: a. kaupade, eriti suurepartiiliste massikaupade veol, on meretransport paljudel juhtudel ainus tehniliselt võimalik transpordiliik; b. kaupade veol, eriti suurematele kaugustele, on meretransport reeglina kõige odavam ja sellest tulenevalt ka majanduslikult kõige otstarbekam transpordiliik; c. on üks kõige keskkonnasõbralikum transpordiliik – heitegaaside hulk ühe veoühiku kohta on kõige madalam, need sattuvad atmosfääri hajutatult ja elanikkonnast kaugel; d. omab suurt tähtsust inimeste rekreatsioonis – seda nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasemel; e. omab suurt siseriiklikku regionaal-majanduslikku tähtsust, tagab “ääremaade” head transpordi- ja majandusühendused kesksete regioonidega; f. on veomahtudelt (tonn-miilides) transpordilogistika keti üks suuremaid osi. Puudused: a. enamikel juhtudel ei võimalda kaupade j...
TRANSPORT JA EKSPEDEERIMINE 2 KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1. Meretranspordi eelised ja puudused Eelised kaupade, eriti suurepartiiliste massikaupade veol, on meretransport paljudel juhtudel ainus tehniliselt võimalik transpordiliik; kaupade veol, eriti suurematele kaugustele, on meretransport reeglina kõige odavam ja sellest tulenevalt ka majanduslikult kõige otstarbekam transpordiliik; on üks kõige keskkonnasõbralikum transpordiliik – heitegaaside hulk ühe veoühiku kohta on kõige madalam, need sattuvad atmosfääri hajutatult ja elanikkonnast kaugel; omab suurt tähtsust inimeste rekreatsioonis – seda nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasemel; omab suurt siseriiklikku regionaal-majanduslikku tähtsust, tagab “ääremaade” head transpordi- ja majandusühendused kesksete regioonidega; on veomahtudelt (tonn-miilides) transpordilogistika keti üks suuremaid...
Veokorraldus ja ekspedeerimisäri SRÜ riikides (loeng IX) Põhjused, miks SRÜ riikidega antud äri tehakse : Tegemist on meie lähiregiooniga • Meil on ajaloolisi sidemeid riikide tasemel • Meil on tihedaid sidemeid üksikisikute tasemel • Eesti kui „sillapea“ Lääne – Euroopa ja SNG vahel • Kriis ja/või revolutsioon on alati võimalus uueks äriks Veotellimuse elukaar: SRÜ riigid vs Eesti • Üldine koostööleping • Tellimus (email, faks) pitsatiga!!! Vajalik originaalallkirjad • Transpordi(liigi) valik, tähtajad jne. • Dokumentide eelkontroll (eeldeklaratsioonid, ekspordideklaratsioonid jne) • Laadimine • Piiriületuse vormistus (tir/transiit) • „Spravka po transportnim rashodam“ – transpordikulude eelteade • Tollivormistus • Laialivedu • Arve + „akt vipolnennih rabot“ + CMR EESTI • Tellimus, online • Laadimine • Laialivedu + arve või v.v Takistavad tegurid: bürokraatia, korruptsioon (toll!), kultuurilised erip...
Transport ja ekspedeerimine KT 1. Veondus tarneahela siduv lüli, mis peab tagama toorainele, kaupadele ja teenustele ruumilise kättesaadavuse, kasutades sobivaimat veotehnoloogiat. Veerem üldine mõiste/nimetus sõidukile, millega transporditakse kaubad või tooraine ühest punktist teise Füüsiline infrastruktuur on veerem, maja, seade või mõni füüsiliselt eksisteeriv ese, aga institutsionaalne on organisatsioonid, õigusruum ja rahvusvahelised suhted. Transpordivõrk kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri kogum teatud piirkonnas (magistraalliinide võrk, kohalike liinide võrk). Transpordisüsteem transpordivõrk ning sellele lisanduvad tugifunktsioonid, näiteks tanklad, remondiettevõtted, infosüsteemid, kindlustusandjad jms. Isiklik transport transpordivahend, mida inimene kasutab igapäevaselt isiklikuks kasutamiseks (auto, jalgratas, mootorratas). Paratransport a...
_ Autonoomsete (juhita) transpordivahendite massiline kasutuselevõtt _ Transpordivahendid muutuvad senisest veelgi suuremaks _ Transpordi keskkonnamõjude lisamine toote hinnale • “Kasutaja maksab“ – Kui transporditeenuse kasutaja tekitab ühiskonnal ükskõik missuguses vormis kulutusi, peab ta need kinni maksma • “Saastaja maksab” – Kulud, mis tehakse keskkonnasaastuse vältimiseks, piiramiseks ja käitlemiseks, katab saastaja. 9. Ekspedeerimine – lihtsustatud definitsioon: vedude korraldamine
TRANSPORT JA EKSPEDEERIMINE (ETV4130). II KONTROLLTÖÖ (07.04.2016 kell 9.50 ruumis U03-103) TEEMAD KORDAMISEKS Kontrolltöö põhineb loengutel 4 kuni 7 1. Maanteekaubaveod (vt loeng IV) i. Mida püüavad ekspedeerijad-vedajad maksimeerida ja mida minimeerida? Maksimeerida üritatakse koorma täiteastet ja minimeerida tühisõite. ii. Mis oleks ekspedeerijale-vedajale kasumlikum – konsolideerida ühte koormasse palju erinevate klientide väikesaadetisi või saada tellimus täiskoorma veoks? Kasulikum oleks konsolideerida ühte koormasse palju erinevate klientide väikesaadetisi. 2. Lennu- ja merekauba veod (vt loeng V) o Arvestuslik kaal lennu- ja merevedudel Arvestuslik kaal 1m3 = 167 kg õhuvedude ja 1 m3 = 1000 kg merevedude puhul. Arvestuslik kaal on tinglik kriteerium õiglase veotasu arvutamise aluseks, järgides kauba ...
Mõisted: veondus Majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur (taristu) veerem Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum [füüsiline ja institutsionaalne] infrastruktuur Kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum, mis tagab tõrgeteta liikluse, elektrivarustuse, side jne, hõlmates ka avatud (liberaliseeritud) kommunikatsioone, seadusruumi (nn institutsionaalne infrastruktuur), infotöötlust ja koolitusturge transpordivõrk Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri (liiklusteede ja rajatiste) kogum teatud piirkonnas transpordisüsteem Transpordisüsteem hõlmab ka – Tugifunktsioone: eri veoviiside veeremi tootjad, remondiettevõtted, tanklad, infosüsteemid, kindlustusandjad jne; – Juhtimis ja regulatiivfunktsioone: eeltooduga seotud osa riigivalitsem...
Veonduse kvantitatiivsed näitajad Veomaht – veodokumendi (dokumentide) alusel veetud kaupade või reisijate summa – Reisijate arv, [kauba] neto või bruto (st koos taaraga) tonn • Sõidukite arv • Liiklusteede pikkus • Aeg Veonduse kvalitatiivsed näitajad i. Vedu – veokäive, veokaugus, veokiirus Reisijakilomeeter, neto tonnkilomeeter (NB! kauba brutokaalu alusel) ii. Veeremi kasutamine – veeremi käive, veeremi töö iii. Infrastruktuuri kasutamine – infrastruktuuri koormus, veovoog, liiklusvoog Veokäive – veomaht korrutatuna veokaugusega – Reisijakilomeeter , neto tonnkilomeeter (NB! kauba brutokaalu alusel) • Keskmine veo või sõidukaugus – summaarne veokäive jagatud summaarse veomahuga • Veokiirus – Tehniline (läbisõit jagatuna liikumises oldud ajaga) – Ekspluatatsiooniline (läbisõit jagatuna kogu teeloldud ajaga) Veeremikäive – veeremiühikute arv korru...
laeva agente, kui laevade agenteerimise lepingus ei ole sätestatud teisiti. Laevaagent vastutab üksnes kahjude eest, mis volinikul on tekkinud laevaagendi või tema töötaja tahtlike toimingute või ebaotstarbete tõttu. Ekspedeerimisfirma on lüli kliendi ja vedaja vahel. Ettevõtte bilansis puuduvad veoautod, aga ettevõttel on kindlad partnerid, keda ta kasutab kaubaveoks. Ekspedeerimine põhineb kliendi- ja vedajatebaasi haldamisel. Autode eest hoolitsemine on vedajate töö. Ekspedeerimine sellega ei tegele, kuna see loob lisakoormuse, eelkõige ajalise ja rahalise. Tekib tööjaotus vedajad vastutavad autode eest, ekspedeerija suhtleb kliendiga ja korraldab vedusid, ehk siis vedajad sõidavad ja ekspedeerija komplekteerib auto. Selline mudel on osapooltele hõlpsam. Seda mudelit kasutab suur osa logistikaettevõtetest. Too mudel minimaliseerib raiskamise tarneahelas ja tagab teenuse soodsa omahinna. Ekspedeerija teenuse hind on soodne. Eelkõige avaldub too
Tööjõuvajadus Eesti logistikasektoris Eestis tegutseb veonduse ja laonduse tegevusalal umbkaudu 4500 ettevõtet. Kogu transpordi sektoris töötab umbes 50 000 inimest ehk ca 8% kõigist tööl käivatest inimestest, neist ligi neli tuhat töötab väljaspool Eestit. Suuremateks allharudeks on kaubavedu maanteel, veondust abistavad tegevused (sadamad, ekspedeerimine) ja sõitjate vedu. Lisaks hõlmab sektor ka raudteevedu, merevedu, õhutransporti, posti- ja kullerteenust ning laondust. Transport annab olulise panuse eksporditulude laekumisele ja tasakaalustab Eesti väliskaubandusbilanssi. Arvestades tänapäeva tehnoloogia uskumatult kiiret arengut, siis on minu arvates suur tõenäosus, et tööjõuvajadus Eesti logistikasektoris suureneb jõudsasti. Seda sellepärast, et tehnoloogia arenguga leitakse uusi viise (või arendatakse olemasolevaid) ning uusi strateegiaid, kuidas kauba/inimvedu teostada või seda organiseerida. Uued vi...
LOGISTIKA ÜLESANDED JA MISSIOON 1. Nimetada ärilogistika peamised ülesanded. vajadusel toimetada lühikese aja jooksul mitmete piirangute olemasolul lähtekohast sihtkohta suuri kaubakoguseid sõjaväe liikumise ja toitlustamise tagamine 2. Mis on ärilogistika missioon? Logistika missiooniks on tagada tarbijaile vajalike kaupade ja teenuste saadavus sobiva hinnaga, soovitud kohas ja soovitud koguses 3. Määratleda logistikat kui valdkonda tarneahela seisukohalt. Tarneahel on ettevõtluse traditsioonilisi protsesse ja tegevusi koordineeriv süsteem tarbijast kuni tarneahela alguseni (materjalide tarnijani) tagamaks toodete, teenuste ja informatsiooni kasulikkuse kliendile/tarbijale ja ettevõtte (tarneahela liikme) omanikule, ühtlasi täiustamaks tarneahelat kui tervikut. 4. Määratleda logistikat kui valdkonda ettevõtte seisukohalt Lähtuvalt ettevõtte paiknemisest väärtusahelas nim...
31. Kes on ekspedeerija ? Ekspedeerija on füüsiline või juriidiline isik, kes võtab enda nimel ja kliendi arvel endale vastutuse kaupade ühest kohast teise toimetamise eest koos kõikide ettevalmistatavate, terminaali- ja muude transpordioperatsioonidega ning nendesse puutuvate, kaupade edasitoimetamise käigus vajalikuks osutuvate teenustega. 32. Nimeta vähemalt 5 ekspedeerimisteenust. Tolliteenused / kauba kokku- ja laialivedu / ladustamisteenused / veoste markeerimine / projektide ekspedeerimine / treilerite, konteinerite ja kaubaaluste väljarentimine. 33.Miks kasutatakse ladusid ? Transpordikulude kokkuhoid / tootmiskulude kokkuhoid / hulgiostu hinnasoodustuste ärakasutamine / tootmiskomponentide varu hoidmine ettenägematute tarnehäirete puhuks / sesoonse nõudluse puhul varude loomine müügiperioodiks. 34. Loetle ladude tüüpe. Üldotstarbeline kaubandusladu / külmutusladu / tolliladu / omandiladu / spetsiaalladu / puistekaupade ladu. 35. Milliseid tegevusi teostatakse laos ?
näidata. 41. Nimeta vähemalt 5 ekspedeerimisteenust - Transport vedaja või vahendaja vastutusega. Kauba trantspordi otsene teostamine või org. - Tolliteenused. Kaupade deklareerimine kliendi eest, kas enda või kliendi nimel. - Kauba peale ja mahalaadmine - ladustamisteenused - veoste markeerimine. Vajaliku informatsiooni märkimine kaubaühikutele. - Pakkimisteenused - eksport/impordi dokumentide hankimine ja vormistamine. - Kulleriteenused. - Messide ja näituste ekspedeerimine 42. Mis on iseloomulik veo- ja ekspedeerimislepingutele? - piiratud vastutus - lühikesed reklamatsioonide esitamise tähtaeg - lühikesed aegumistähtajad - vastutust välistavate piirangute olemasolu 43. Mis vahe on veo- ja ekspedeerimislepingul? Kaubaveolepingu puhul peab üks isik vedama teise isiku vallasasja sihtkohta ja andma selle üle kolmandale isikule ning saatja kohustub maksma selle eest tasu. Ekspedeerimislepingu
5. Millisesse terminalide suurusklassi kuulub Muuga sadama konteinerterminal? 126 7 Integreeritud veod 8 KAUBAVEDU JA EKSPEDEERIMINE 8.1. Veoturud Veoettevõtted osutavad vedude tellijaile kaubaveoteenuseid kokkulepitud veosuunal (mars- ruudil), andes klientidele hüvitise eest kasutada veovahendi lastiruumi. Kaubaveoteenuseid osu- Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
Ekspedeerija korraldab kauba kohaletoimetamise: leiab vajaliku(d) vedaja(d), kellega sõlmib kliendi nimel veolepingu, annab vedaja(te) nimel välja transpordidokumendi(d), teeb tollitoiminguid, vormistab vajalikke dokumente, teeb kliendile veosekindlustuse jne. 33. Nimeta vähemalt 5 ekspedeerimisteenust. o kauba peale- ja mahalaadimine o ladustamisteenused o pakkimisteenused o ekspordi-/impordidokumentide hankimine ja vormistamine o messide ja näituste ekspedeerimine o kullerteenused o kliendile veosekindlustuse vormistamine 34. Mida mõistetakse veose arvestusliku kaalu all? Arvestuslik kaal kirjeldab veose kaalu ja mahu vahekorda. Iga veoliigi jaoks on rahvusvahelise transpordikonventsiooniga kokku lepitud kaalu-mahusuhe, mis võimaldab veotasude arvestamisel minna füüsiliselt kaalult üle arvestuslikule kaalule. 35. Mis on laadimismeeter autotranspordis? Laadimismeeter on veoruumi põrandapinna jooksev meeter
leiab vajaliku(d) vedaja(d), kellega sõlmib kliendi nimel veolepingu, annab vedaja(te) nimel välja transpordidokumendi(d), teeb tollitoiminguid, vormistab vajalikke dokumente, teeb kliendile veosekindlustuse jne. 30. Vähemalt 5 ekpedeerimisteenust? · kauba peale ja mahalaadimine · ladustamisteenused · pakkimisteenused · ekspordi/impordidokumentide hankimine ja vormistamine · messide ja näituste ekspedeerimine · kullerteenused · kliendile veosekindlustuse vormistamine 31. Miks kasutatakse ladusid (vähemalt 5 põhjust)? · Varud on puhver pakkumise ja nõudluse kõikumiste silumiseks · Transpordikulude kokkuhoid · Hulgiostu hinnasoodustuste ärakasutamine · Kauba pakkumise ja nõudluse geograafiline erinevus · Vajatakse mänguruumi hoida igaks juhuks reservladu erakorralisteks olukordadeks · Hooajanõudlus
leiab vajaliku(d) vedaja(d), kellega sõlmib kliendi nimel veolepingu, annab vedaja(te) nimel välja transpordidokumendi(d), teeb tollitoiminguid, vormistab vajalikke dokumente, teeb kliendile veosekindlustuse jne. 30.Vähemalt 5 ekpedeerimisteenust? kauba peale- ja mahalaadimine ladustamisteenused pakkimisteenused ekspordi-/impordidokumentide hankimine ja vormistamine messide ja näituste ekspedeerimine kullerteenused kliendile veosekindlustuse vormistamine 31.Miks kasutatakse ladusid (vähemalt 5 põhjust)? Varud on puhver pakkumise ja nõudluse kõikumiste silumiseks Transpordikulude kokkuhoid Hulgiostu hinnasoodustuste ärakasutamine Kauba pakkumise ja nõudluse geograafiline erinevus Vajatakse mänguruumi – hoida igaks juhuks reservladu erakorralisteks olukordadeks Hooajanõudlus
LOGISTIKA Kui tellimuspartiid suurendada siis, tellimiskulu tooteühiku kohta väheneb. Milliste kulude arvutamine on kõige töömahukam ja keerulisem? Puudumiskulude Tellimuspunkt on toote laosaldo, milleni jõudmisel tehakse uus tellimus Mis on “tellimusvahe”? Ajavahemik, mis jääb ühe ja sama toote kahe järjestikuse tellimuse vahele Mis on “tellimustsükli meetod”?Laoseisu täiendav tellimus tehakse kindlate ajavahemike tagant Millist säästu on võimalik logistikas saada tellimustsükli meetodi rakendamisest? Tellimis ja veokulude säästu Kuidas sõltub üldjuhul reservlao suurus nõudluse kõikumisest? Mida suuremad on hälbed nõudluses, seda suurem peab olema reservladu Mida tähendab „laovaru”? 365 / lao ringlemissagedus, mis annab ajavahemiku päevades, mil konkreetset toodet või laoväärtust peaks piisama tavapäraseks tarnimiseks Millist kulu nimetatakse veoauto läbitud kilomeetri omahinna arvestamisel püsivkuluks? Amortisatsiooni...
(keskmine diislikütuse jaehind veoteenuse osutamisele Kütusehinna lisamakse 9.05.2010 eelnenudTransport kuul võrrelduna ETV0120 diislikütuse baashinnaga52 13,05 EEK/L) korrutatuna koefitsendiga 0.35 26 Ekspedeerimine 9.05.2010 Transport ETV0120 53 "Freight Forwarding and Logistic Services" means services of any kind relating to the carriage (performed by single mode or multimodal transport means), consolidation, storage, handling, packing or distribution of the Goods as well as ancillary and advisory services in connection therewith, including but not limited to customs and fiscal matters, declaring the Goods for official purposes, procuring insurance of the Goods and
avardanud, et tegelik kaupmees ei ole enam ise võimeline hoomama seda küsimuste ringi, mis on seotud erinevate veovõimalustega, transpordieeskirjadega ning impordi ja eksporditegevusega. Kaasneb vajadus tunda erinevates maades kehtivate seaduste erinevusi, vormistamise nõudeid ja tollitariife. Nende tegevuste jaoks on vaja spetsialistide abi, nii on tekkinud ekspedeerija/speditööri amet. Ekspedeerimine on käinud läbi murrangulise perioodi, eelkõige 1990.aastatel. Struktuuriline murrang on puudutanud lisaks erialale ja töökohtadele ka seda, mis on olnud seotud seadusandluse arenguga. Põhjuseks on EL laienemine ja areng kaubanduse vallas maailmas tervikuna. EL sisekaubandus ja sellega kaasnev ekspedeerimistegevus on viimasel ajal oluliselt muutunud. Eestis tekkisid esimesed rahvusvaheliste ekspedeerijate äriühingud Eesti
.. 8) Millistes ühikutes mõõdetakse transporditööd kaubaveol? 9) Milline suurus väljendab veoki lastiruumi mahu kasutamist suhtes selle kandevõimesse? 10) Kuidas nimetatakse suurust, mis kirjeldab lastiruumi jooksvat meetrit kogu lastiruumi kõrguse ulatuses? 11) Veoviisi valikul omab kõige vähem tähtsust... 12) Terminalid töötavad üldjuhul... 13) Kaubavoo liikumisskeemi järgi jagunevad laod enamasti... 14) Kliendi veotellimuste konsolideerimine on... 15) Ekspedeerimine üldjuhul ei hõlma... 16) Sertifitseeritud FIN – tüüpi kaubaaluse mõõtmed on... 17) Mitu Fin - tüüpi mõõtmetega kaubaalust mahub ühes kihis 13,6 meetri pikkusega poolhaagisega veoki põrandale, et laadimismeetri täiteaste oleks maksimaalne? 18) Veodokument täidab järgmisi funktsioone... ÜLESANDED Ülesanne 1. Veotasu arvutamine Veose toimetamine marsruudil Tartu – Tallinn ja brutokaal on 2300 kg ja mõõtmed 2,5 x 2,0 m, ruumala 5,0 m³
1. Millised muutused on toimunud alates 90 aastatest tarneahelates, arutle Tarneahel (Supply Chain) näitab millistest tarne etappidest koosneb lõpptoote kujunemine Tarneahelat vaadeldakse ühtse tervikuna. Samuti arvestatakse kulutusi kokku tarneahela peale. Koostöö erinevate partnerite vahel aitab optimeerida kulusid, suurendada paindlikust, vähendada varudega seonduvaid kulutusi. E-kaubanduse areng. Tootjate globaliseerumine ning ettevõtjate selge tajumine, missugused võimalused peituvad logistikateenuste integreeritud juhtimises. Nõuded loodussäästlikusele. IT ja teenindus said võtmesõnadeks. Turule orienteeritus. Täpsus ja usaldus, et tegevus vastab kliendiga kokkulepitule. Tarnetäpsus (on-time delivery) – mõõdetakse tegeliku ja planeeritud tarneaja kokkulangemist. Kliendi jaoks on kõige tähtsam tarneajast kinnipidamine, kuna see võimaldab kliendil paremini planeerida ja teostada oma tegevusi. Klie...
2019 aastal oli Vinare Logistika OÜ portfellis keskmiselt 60 klienti. Ettevõtte ärikasum 2019 aastal oli 151 809 eurot ja müügitulu 3 996 721 eurot. Ettevõttes töötas 2019 aastal 41 inimest. Majandustarkvarana kasutab ettevõte Microsoft Dynamics Axaptat ja ekspedeerimistarkvara Xsped. Majandusaasta algab 01.01 ja lõppeb 31.12. Äriregistri EMTAK koodi järgi on ettevõtte põhitegevusaladeks: • 52101 kaubaladude töö; • 52291 veoste ekspedeerimine. Ettevõttes on iga-aastaselt läbi viidud audiitorkontrolle ning kahel viimasel aastal on see asendunud ülevaatusega. Seoses auditi läbiviimisega on saadud ettevõttes aastaaruande kinnitamisel audiitori poolt märkus kulude kajastamisest valedel kasumiaruande kirjetel. Ettevõttes on kasutusel kasumiaruande skeem 2. Vesteldes ettevõtte finantsjuhiga selgus, et see skeem valiti, kuna kogu kontsernis on ühtne finantsarvestus ja aruandlus. See annab
~ Ladustamisteenused. l> Veoste markeerimine. Vajaliku info märkimine kaubaühikutele. · Pakkimisteenused. Kaubasaatja kauba pakkimine veoks kas kaubasaatja juures või ekspedeerija oma terminaalis/laos. · Ekspordi/impordidokumentide hankimine ja vormistamine. Näit. mitmesugused load ja sertifikaadid. Klient võib ekspedeerijalt soovida ka kauba kontrollimist. · Kauba kontrollimine ostja soovil. Juhul, kui ekspedeerija täidab ostja ülesandeid. · Messide ja näituste ekspedeerimine. Näituste, väljapanekute jms. ajutise väljaveo organiseerimine. · Kulleriteenused. Kauba (ja dokumentide) võimalikult küre kättetoimetamine kliendile. · Projektide ekspedeerimine. Pikaajalised ja suuremahulised koostöölepingud. Näit. ehitusfirma tellib ehitusobjekti rajamiseks teises riigis ekspedeerijalt kõik vajalikud tarned. Treilerite, konteinerite ja kaubaaluste väljarentimine. · Veosekindlustuse vormistamine kliendile.
25. Suurlinna jaotuslogistika (citylogistics) on süsteem, mille puhul sama piirkonna kaubad veetakse kohale võimalikult väikese arvu jaotusautodega ühistranspordiskeem suurlinna üldise liiklusskeemi koostamine kaubaveo eripärad linnades 26. Kuidas nimetatakse ühelt saatjalt ühele saajale ühes veovahendis/veoühikus ühe veodokumendiga veetavat kaupa? tarne saadetis pakend pakkeüksus 27. Ekspedeerimine ei hõlma kauba tollivormistamise korraldamist kauba ostu-müügi tehingu teostamist kaupade transpordi ja ladustamise korraldamist kauba kindlustamise korraldamist 28. Milline tegevus jääb sageli väljaspoole veokorralduse mõjuulatust? marsruutide optimeerimine tühisõitude vähendamine saadetiste konsolideerimine laadimiste kiirendamine 29. Kuidas katab vedaja vastutuskindlustus üldjuhul võimalikud kahjud veoprotsessis?
jaotusautodega ühistranspordiskeem suurlinna üldise liiklusskeemi koostamine kaubaveo eripärad linnades 26. Kuidas nimetatakse ühelt saatjalt ühele saajale ühes veovahendis/veoühikus ühe veodokumendiga veetavat kaupa? tarne saadetis pakend pakkeüksus 104 27. Ekspedeerimine ei hõlma kauba tollivormistamise korraldamist kauba ostu-müügi tehingu teostamist kaupade transpordi ja ladustamise korraldamist kauba kindlustamise korraldamist 28. Milline tegevus jääb sageli väljaspoole veokorralduse mõjuulatust? marsruutide optimeerimine tühisõitude vähendamine saadetiste konsolideerimine laadimiste kiirendamine 29. Kuidas katab vedaja vastutuskindlustus üldjuhul võimalikud kahjud veoprotsessis?
leiab vajaliku(d) vedaja(d), kellega sõlmib kliendi nimel veolepingu, annab vedaja(te) nimel välja transpordidokumendi(d), teeb tollitoiminguid, vormistab vajalikke dokumente, teeb kliendile veosekindlustuse jne. 63. Vähemalt 5 ekpedeerimisteenust? kauba peale- ja mahalaadimine ladustamisteenused pakkimisteenused ekspordi-/impordidokumentide hankimine ja vormistamine messide ja näituste ekspedeerimine kullerteenused kliendile veosekindlustuse vormistamine 64. Ladude põhifunktsioonid? 1. Varude kogumine ja täiendamine – pakkumise ja nõudluse tasakaalustaja 2. tootevaliku ühitamine (product mixing) 3. Konsolideerimine - saatmine sihtpunkti suure koondsaadetisena. Seega ladu võib täita tellitud kaupade kokkukoondamise funktsiooni. 4. Jaotus – sisse tuleb üks suur põhivedu klientidest kaugel asuvalt tarnijalt, kust siis
25. Suurlinna jaotuslogistika (citylogistics) on süsteem, mille puhul sama piirkonna kaubad veetakse kohale võimalikult väikese arvu jaotusautodega ühistranspordiskeem suurlinna üldise liiklusskeemi koostamine kaubaveo eripärad linnades 26. Kuidas nimetatakse ühelt saatjalt ühele saajale ühes veovahendis/veoühikus ühe veodokumendiga veetavat kaupa? tarne saadetis pakend pakkeüksus 27. Ekspedeerimine ei hõlma kauba tollivormistamise korraldamist kauba ostu-müügi tehingu teostamist kaupade transpordi ja ladustamise korraldamist kauba kindlustamise korraldamist 28. Milline tegevus jääb sageli väljaspoole veokorralduse mõjuulatust? marsruutide optimeerimine tühisõitude vähendamine saadetiste konsolideerimine laadimiste kiirendamine 29. Kuidas katab vedaja vastutuskindlustus üldjuhul võimalikud kahjud veoprotsessis?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
