Inimkonna psüühiline ühtsus, ehk biopsühholoogiline võrdsus idee, et indiviidid erinevad emotsionaalselt ja intellektuaalselt AGA kõik on võimelised kultuuri looma, kõik omavad kultuuri. Alus uurimaks kultuuriuniversaale- kult. nähtus, mis omane kõigile rahvastele. Nt igas kultuuris on endogaamia (tavad mis määravad, millise grupi SEES peab inimene abielluma, ehk abielu ühe ja sama ük rühma liikme vahel) ja eksogaamia (millisest grupist VÄLJAS, keelab abielu ühe ja sama ük rühma liikme vahel). Globaliseerumine selle tagajärgedele hakati mõtlema 70test alates, arvati et viib maailmaküla loomiseni, ehk üha enam tekib kultuuriuniversaale (Coca-cola, McDonalds, popmuusika - kõikjal samad). Idee-inimesed hakkavad üksteist mõistma, tekivad samad väärtused, kaovad kohalikud eripärad. EI JUHTUNUD (nagu näha..) inimeste vahel pole mõistmist, nt sõjad erinevate uskude/maailmavaadete tõttu)....
Globaalne ebavõrdsus arenenud ja arengumaad Perekond - tuumikpere abielupaar ja lapsed - laiendatud pere paar, nende lapsed, nende sugulased abielu tüübid - monogaamia mees + naine - polügaamia: 1. polügüünia mees + mitu naist 2. polüandria naine + mitu meest abikaasa valiku reeglid 1. eksogaamia abikaasa väljastpoolt suguaste gruppi 2. endogaamia sama sotsiaalne grupp nt rass, rahvus elukoht 1. patrilokaalne mehe sugulaste juures 2. matrilokaalne naise sugulaste juures 3. neolokaalne uues kohas, omaette põlvnemisreeglid 1. patrilineaarne põlvnemise arvestus lapse sugulased ainult ise poolsed sugulased 2. matrilineaarne ema poolsed sii skui lapse ise pole teada enamasti 3. bilateraalne mõlemad...
alaealine teovõimeliseks Piiratud teovõimega täisealine isik PKS § 1 lg 4: Piiratud teovõimega täisealine isik võib abielluda üksnes juhul, kui ta saab piisavalt aru abielu õiguslikest tagajärgedest. Kui isikule on määratud eestkostja, eeldatakse, et isik ei saa aru abielu õiguslikest tagajärgedest, välja arvatud juhul, kui eestkostja nimetamise määrusest tuleneb teisiti. Eksogaamia PKS § 2 ja 3: Omavahel ei või abielluda: 1) otsejoones üleneja ja alaneja sugulane; 2) vend ja õde ning poolvend ja poolõde. Omavahel ei või abielluda isikud, kelle käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud sugulussuhe põhineb lapsendamisel. Monogaamia PKS § 4: Abielu ei või sõlmida isikute vahel, kellest vähemalt üks on juba abielus. Konsensuaalsus (PKS § 7 lg 1) mõlema abielluja tingimusetu "jah": Abielu...
Kõik rahvad võivad kultuuri luua. Adolf Bastian 1860: kõigil rahvastel on ajalugu. Varem arvati, et kõikidel rahvastel pole ajalugu. Kuid, kas on olemas selliseid kultuuriuniversaale, mis on omased kõikidele maailma kultuuridele? Huvitav on see, et selliseid universaale on vähe. On bioloogilised universaalid. Bioloogilise ja kultuurilised universaalid: Endogaamia ja eksogaamia tavad, need on olemas kõigis maailma ühiskondades. Endogaamia on kogum tavasid, mis määratleb selle, millise grupi sees peab inimene abielluma. Eksogaamia tavad on need, millisest grupist väljastpoolt peab inimene abielupartneri valima. Need eksisteerivad kõrvuti, korraga. Need on mõnel pool seadusega paika pandud, või lihtsalt hoopis arusaam (tava), sotsiaalne surve. Nt lähim sugulaste ring, arvatakse, et nendega ei tohi abielluda, vaid tuleb sellest ringist väljapoole...
B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001. Eksam: 6.jaanuar või 13.jaanuar (korduseksam 27.jaanuar). Valikvastustega enamjaolt. Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus, politoloogia, õigusteadus, ajalooteadus, kultuuriantropoloogia (etnoloogia), inimgeoraafia, keel...
Tänapäeval tegeletakse kolhoosibrigaadides (kus on nganassaanid ja dolgaanid läbisegi) põhjapõtrade ja karusloomade küttimise ning kalastamisega (Ziker 2002). Naised töötavad külades õmblustöökodades ja toodavad põhjapõdranahksete riideid ja suveniire. SOTSIAALNE ORGANISATSIOON Nganassaanid jagunesid klannideks, kus olid keelatud abielud sugulastega nii ema- kui isaliini arvestuses kaks-kolm põlve tagasi. Nganassaanide bilineaarne eksogaamia on samojeedide seas erandlik. 20. sajandi keskpaigani sõlmisid nganassaanid harva teiste rahvaste esindajatega abielusid: üksikutel juhtudel vaid eenetsite, neenetsite või dolgaanidega. Pärast paikseks jäämist 30 aastat tagasi on massiliselt kasvanud segaabielude arv just dolgaanide ja venelastega: nganassaanide omavahelisi abielusid on koguarvult vähem kui nganassaanide abielusid teiste rahvaste esindajatega. USUND...
m.a inimesed kadusid, lokaalne katastroof Soomest Kreekani Suhted kiviajal: • Hõimu-/sugukonnasisesed o Ürgdemokraatia – võimuinstitutsioonid puuduvad, kõik ei ole võrdsed (saaki ei jagata võrdselt) o Kärajad – tähtis probleem, mida peab arutama, otsust ei võeta enne vastu, kui kõik on nõus. • Hõimudevahel o Veritasu o Eksogaamia – naine võetakse teisest hõimust eesmärgiga häid suhteid hoida Pronksiaeg • Vanem 1800-1100 e.m.a o Animism – maailm ei toimu iseenesest o Kaali – oluline pühakoht, kivimüüriks 1600 hobuvankritäis kive • Noorem 1100-500 e.m.a o Soome-Ugri hõimud o Majandus: ▪ Põlispõllud ▪ Kahevälja süsteem (viljakasvatus ja loomakasvatusalasid vahetati) o Hajaasustus...