Molekulaarkella alusel arvutatud selgroogsete taksonite divergeerumisajad on heas kooskõlas paleontoloogiliste andmetega, kuid erandiks on hominoidid; viimaste geneetilised erinevused näitavad hoopis lühemaid divergeerumisaegu (C. H. Langley, W. M. Fitch, 1974). Ameerika paleoantropoloogid eesotsas V. Sarich'iga (1976), kes tegelesid primaatide molekulaargeneetiliste võrdlustega, asusid seisukohale, et kõrgemate primaatide paleontoloogilise andmestiku interpretatsioon on ekslik ja et tegelikult lahknesid hominiidid pongiidide eellastest alles 6...4 mln. aastat tagasi. Osa teisi teadlasi aga, nt. biokeemik M. Goodman (1976), usaldavad rohkem paleontoloogia seisukohti ja arvavad, et vastuolud on seletatavad hominoidide molekulaarse evolutsiooni aeglustumisega. Hoolikate molekulaargeneetiliste võrdlustega on näidatud, et see on mitmete geenide (valkude) puhul tõepoolest nii, kuid kaheldav on, kas need kellad on piisaval määral aeglustunud, et tasa teha
Minevikus kogetu rekonstruktsioon ·Moonutuste põhjus mälu assotsiatiivne tegevus, "valgete laikude" täitmine. Meie arvamus teistest ·Intuitsioon Tajutud stii muli klassifitseeri mine Emotsionaalsed reaktsioonid Ko mp etentsuse kasvuga kaasnev edukus Eksperi mendid alaläviste ärritajatega ·Intuitsiooni piirid Enesekindluse feno m en Enesekindluse korrektsioon ·Vahetu tagasiside ·Kaalutlused, miks veendu mus võiks olla ekslik Illusoorne mõtlemine ·Illusoorne sünd muste vaheline seos ·Kontrolli illusioon Hasartmängud Tendents kesk mise suunas ( Tversky & Kahne man, 1974) Ootuste täitumine ·Õpetajate hoiakud õpilaste suhtes hinnangud on nii käitumise põhjus kui tagajärg Jussim et ( al, 1992, Crano & Mellon, 1978)
Tegu või tegemata jätmine. 43. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud. 1) Hädakaitse 2) Hädaseisund – ohu kõrvaldamiseks(tuletõrjujad, politseinikud) 3) Kurjategija kinnipidamine – kui kurjategija osutab vastupanu politseile 4) Kuritegude matkimine 5) Kohustuste kollisioon – kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustutst, aga füüsiliselt ei ole võimalik 6) Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus – ekslik arusaam (keegi ronib sõbra majja) 7) Kannatanu nõusolek 8) Teenistus- või kutsealaste koustuste täitmisel toime pandud tegu 9) Oma õiguste teostamisele suunatud tegu 10) Alluva poolt temalte antud kohustusliku kästu täitmine 44. Õigusrikkumise objekt. On õigusega kaitstud (reguleeritud) ühiskondlikud suhted. Erinevates õigusharudes on see suhete ring erinev. Ühiskonna jaoks kõige tähtsamaid suhteid kaitstakse kriminaalõiguse normidega, ja
rakendades neid kollektiivselt. Võib julgelt väita, et enamus meist teavad ütlust - raha paneb rattad käima. Sellest ka järeldus, kui raha on nii võimas mõjutusvahend, peaks selle abil saama inimesi rohkem tööle rakendada. Just sellele toetus Frederick Winslow Taylor, ameeriklasest mehaanika insener, arvates, et põhiline ja ainus motivatsiooni tegur on palk. Mida rohkem maksad, seda rohkem tööd tehakse. Tänapäeval on siiski jõutud arusaamisele, et selline mõtteviis on ekslik ning erudeerunud raha pole siin maailmas kõige tähtsam. Tõsi, rahaga saab endiselt asju edasi veeretada, aga seda vaid lühikese perioodi jooksul. Palgates töötajaid, huvitab ettevõtet aga tavaliselt just pikem periood. Suur palganumber kipub oluline olema peamiselt noortele inimestele, tudengitele. Nad pole veel elu näinud ja esmatähtis on soetada oma kodu, raha teenida ja oma iseseisvust määratleda. Kuid aja möödudes väärtushinnangud muutuvad. Töötades juba
· Sotsiaalsete kohustuste vältimine. Nii isiklikul kui organisatsiooni tasandil eiratakse ametist tulenevaid sotsiaalseid kohustusi teiste ühiskonna liikmete ees. · Ametiseisundi kuritarvitamine, altkäemaksud ja korruptsioon. · Maksude maksmisest kõrvalehiilimine, tahtlikud pankrotid ning maksuvabade firmade kasutamine · Tarbijaõiguste rikkumine, s.h. ebapiisav informeerimine, ekslik reklaam jne. · Seadusandluse puudulikkus. Märksõnad · Eetika ja moraal ühiskonnas · Konfliktid Eesti ärikeskkonnas · Seadusandlus, reeglite kehtestamine · Ettevõtjate, ettevõtete mõju ühiskonnas · Ettevõtjate suhtumine riiki · Korruptsioon IX põhjus: ühiselt suudame rohkem
ühemõttelisse tabavasse lausesse: ,,Sure, matus!", mille tagaplaanil viirastub ainult 11 ,,surematuse" poolitatud laip. Tegemist on küll isegi liiga lihtsa lahendusega, kuid ta on sürrealistlikus mõttes järjekindel, sest piirdub inimesele tajutava ja inimese loodud maailmaga. Rroosi ülirealism on puhtalt kujutluse vallast ega otsi üleloomulikke õigustusi. (Aspel,1989) Tegelikult oleks ekslik järeldada, et Rroosi Selaviste aforismide kogu on temaatiliselt üles ehitatud. Nad kostavad üksteise vastu ainult laialipillutatult ja niivõrd läbisegi igasse suunda hüplevate mitte-teradega. Teose kompositsioon on atemaatiline just nagu atemaatilises muusikas. ,,R.S. mälestustahvel on mõeldud plaanita plaatinaplaadina", ütleb autorgi. Tal on ka õigus kui väidab, et ,,R.S. imesina paneb inimese inisema", kuna heidutatud lugeja ei saa kuidagi jätta inisemata.(Aspel,1989)
Küsimused René Descartes’i teksti “Meditatsioonid esimesest filosoofiast” kohta (Tähtaeg 11.09.14) 1. Milline on inimese olemus Descartesi järgi ning milliste põhjendustega eristab ta inimese olemust tema kehast? 2. Kirjeldage, kuidas toimub Descartesi järgi info liikumine vaimu ja keha (aju) vahel. Millisele põhimõttele see allub? Kehade olemasolu tõestas ta üldse Jumala-olemise argumendiga ning tõi välja selle, et Jumal ei saa olla pettur ja inimese loomuses on paratamatult olla vahel vigane ja ebaloomulik. Ehk siis kõik füüsiline ja inimene ise tegeleb oma asjadega ja järgib omi reegleid va siis kui puutub kokku vaimuga. Tuleb ka meeles pidada, et tema jaoks aju ja vaim tähendasid erinevaid asju. Aju on ühendus vaimu ja keha vahel, sest see on füüsiline ja samas ka mitte päris vaim. Vaim on terviklik, keha on muutev. Loomade puhul on asi teistmoodi, sest nad käituvad vastavalt oma instinktidele ja k...
loogikas, mistõttu puudub vajadus selle veelkordseks esituseks. Paradoksaalne on üldtunnustatule vasturääkiv, näiliselt absurdne, mõistusevastane väide või järeldus. (Paradoxon - kr.k. midagi tavatut või arvamusvastast.) Paradoks tekib seal ja siis, kui mingi hulk näiliselt vaieldamatuid eeldusi annab mõistusevastase või vasturääkiva järelduse. Paradoksi lahendusest ilmneb, et a) eeldustes on varjatud viga, või b) arutluskäik on ekslik, või c) loodusseadustele esmapilgul vasturääkivat tõsiasja tuleb siiski aktsepteerida. Illustreeriva näite paradoksaalsest vasturääkivusest "laename" Bertrand Russellilt (1872-1970) habemeajajast, kes ajab habet ainult neil, kes ise endal habet ei aja. Küsimusel: kes ajab habet habemeajajal endal puudub vastus. Sest: kui ta ajab habet iseendal, siis ei saa seda teha habemeajaja (kuid tema ongi habemeajaja), ja vastupidi, kui tema habet ajab
isolatsioon, lõhestunud mina igatsus integreerinud terviklikkuse järele need on mured, mida Hegeli järeltulijad temaga jagavad. Isiklike ja üldiste huvide konkurents, olevikulise hetke ja avarama ajaloolise narratiivi vahekord need probleemid on jäänud aktuaalseks kahesaja aasta jooksul läbi muutuvate aegade. Ent samas, kui Hegeli ,,filosoofia" tundub jätkuvalt kaasaegsena, on tema ,,religioosseid" seisukohti peetud kohatuks anakronismiks. Siiski on selline eristus ekslik. Oma uues valgustuslikus sissejuhatuses väidab Raymond Plant, et Hegeli teoloogilised uuringud tegelevad meid kõiki huvitavate teemadega. HEGELI TÄHTSUS Hegel on pöördelise tähtsusega figuur lääne filosoofia ajaloos ning tema loominguline pärand on äärmiselt laiaulatuslik. Sellest oli ja on tugevalt mõjutatud suur hulk ainevaldkondi: filosoofia enese põhiosad, poliitika ja sotsiaalteooria, esteetika,
Siin kohtame viljakat püüdu rahvuslikkusele, looduse ja mineviku unustatud varasalvede juurde, ent samal ajal esineb siin ka maailmast põgenemist, haiglast müstikat ja teovõimetust. Selline vastuolulisus esineb ka saksa romantilises ooperis, mille aluseks said saagad, muinasjutud ja legendid, milledes armastus ja lunastus, needus ja süütegu tugevamini kui teistel aegadel domineerisid. Muidugi on ekslik arvata, nagu oleks Weber ainsaks pioneeriks saksa romantilises ooperis (peab veel tingimata nimetama Ernst Hoffmanni, romantilist kirjanikku ja muusikut, kelle tähtsaimaks ooperiks oli "Undine"). Weber aga tõstis saksa rahvusliku ooperi nii kõrgele tasemele, et see oli väärikaks võistlejaks itaalia ooperile. Oma teoste sisuks valis Weber ainestiku saksa elust ja rahvaloomingust - muinasjutust, luues sinna juurde suurepärase meloodilise muusika, andes haarava dramaatilise pinge
täiesti õigustatud. b. enamjaolt usuvad inimesed, ilma et nad ise teaksid, miks nad usuvad, kuid nii ei tohiks olla. c. inimesed usuvad mõistusega olenditena vaid seda, mis on küllaldaselt põhjendatud. 11th of May 10:30 mina Materialismi seisukoht on, et jumalat pole, teismi seisukoht aga, et Jumal on olemas. James'i arvates õige! a. ei saa teadus otsustada, kummal on õigus. b. näitab teadus lõppude lõpuks, et materialismi seisukoht on ekslik c. näitab teadus lõppude lõpuks, et teismi seisukoht on ekslik. 11th of May 11:45 dan Peirce'i arvates tuleb uskumuste võrdlemiseks a. võrrelda nende uskumuste sõnastusi. b. võrrelda eeldusi, millest need uskumused lähtuvad. >>c. võrrelda neist uskumustest lähtuvaid teguviise. 11th of May 11:46 dan Comte klassifitseeris tollased teadused ning leidis, et >>< a. kõige vanem teadus on matemaatika ning kõige noorem sotsioloogia. b. sotsioloogial ei ole mingit seost matemaatikaga. c
seisneb ainult mõistuspäraste printsiipide järgimises.Positiivse vabaduse paradoks: sind sunnitakse vabaks ühiskonna või riigi poolt kuna mõned teavad paremini, mis on sulle või riigile tegelikult hea (nt tegelikult tahad sa õppida kuigi ma ei taha) – sundi käsitletakse reeglina aga vabaduse vastandina. 5. Selgitage MacCallumi etteheidet negatiivse ja positiivse vabaduse eristamisele! Kõnelda , et N vabadus ja P vabadus oleks justkui kaks vabaduse liiki on ekslik. Kogu vabaduse diskussiooni saab analüüsida ühte tüüpi vabaduse kolme eri aspekti kaudu. S on vaba Cst tegema (saavutama) A. S:Kes/mis on vaba?(st agent, toimija), C:Millest vaba? (st takistused, piirangud). A:mida tegema? (st taotlused, sihid). 6. Milles seisneb liberaalide/libertaaride ja sotsialistide/egalitaaride erimeelsus vabaduse takistamise/ piiramise küsimuses? Liberaalid/libertaarid kalduvad vastama eitavalt:vabaduse piiramine ainult siis kui keegi kavatsuslikult takistab
yhendamisest. Langetõvele on iseloomulik liialt põhjalik, raskepärane, paindumatu mõtlemine. Mõtlemine võib olla ka kiirenenud, kui tingitud seosed kujunevad ebaharilikult kiiresti. Haigel on palju mõtteid, mis üksteist kiiresti asendavad.Selline esineb manikaalse seisundi puhul.Võib esineda ka vastandprotsessi. 4. Vaimuhaiguste mitmesuguste vormide kõige sagedamaks tunnuseks on luul. Luul on patoloogilisel alusel tekkinud ebaõige järeldus, ekslik otsustus ümbritseva yle. Luul on alati vaimuhaiguse tunnus, sellel on ka yks iseärasus, haiget pole võimalik ümber veenda, kuna tal pole otsustusvõimet. Luulu kliinilised vormid on mitmekesised: a) Suhtumisluul haige on veendunud, et kõik mis tema ymber toimub, on mingis erilises, kõige sagedamini negatiivses ühenduses temaga. b) Jälitusluul haige on veendunud, et tal on vaenlased, kes teda jälitavad, ja tahavad talle liiga teha.
Kui majanduslikult pole võimalik kõike lubjata, siis tuleks normi vähendada ja pinda suurendada. Kõigepealt tuleks anda tundlikumatele kultuuridele nt. punane ristik (põldheina ja ristiku all olevatele põldudele. Teisejärguliselt lubjata rukki, nisu, talivilja põllud. Tuleks anda külvieelse mullaharimise alla, seega neutraliseeritakse idanemiskeskkonda. Kõige rohkem on kasutuses plinkritolm. Muldade kipsimine Varem arvati, et kipsimisega on võimalik asendada lupjamist ekslik, kuna kipsimise toimel suurenes liblikõieliste saak, kips andis väävlit. Kips suurendab aktiivset happelisust. [M-]-Na-Na + CaSO4 [M]=Ca + Na2SO4 uhutakse laskuva veevooluga ära. Meie muldi pole vaja kipsida. TOITAINETE NEELDUMINE MULLAS Gedroitsi 5 neeldumise liiki: 1. Mehaaniline neeldumine avaldub mulla filtreerimisvõime kaudu st. muld toimib nagu filter, vaatamata sellele, et mõned väetised on tolmjad, nagu nt lubiväetis. 2
Lisasoojustamine vahtpolüstürooliga. Lisasoojustamine vahtpolüuretaaniga. 27. Betooni ja raudbetooni kahjustused ja põhjused Üks olulisemaid põhjusi betoonkonstruktsioonide järjest kasvavate kahjustuste tekkimisel on asjaolu, et paljude aastate jooksul ei uuritud hoonete ja ehitiste töötamise tõrgete põhjusi piisavalt, mille tõttu ehitusnormide vajalik korrigeerimine jäi nõuetest maha. Teine suur enneaegsete kahjustuste põhjus on ekslik arvamus, et betoonkonstruktsioonid on vaja vastavalt normidele projekteerida ja ehitada. Betoonkonstruktsioone kahjustavad välised mõjurid - erosioon (tuule mehaaniline mõju, kulutamine); - niiskus ja külm; - deformatsioonid temperatuuri- ja niiskusevaheldusest; - õhu süsinikdioksiid CO2 ja selle difundeerumisel karboniseerumine; - õhu reostus, muuhulgas väävliühendid (SO2) ja sellest põhjustatud etringiidi
asjaajamisele on asutud. Tal on võimalus nõuda selle lõpetamist. Ehtne õigustamata käsundita asjaajamine, mis on heauskne siis tuleb asjaajajale tagasi anda see asi, mille ta sai asja ajades. Alusetu rikastumise § järgi. Asjaajale tekkinud kahju. Enda huvides tegutsemine § 1025. Tuleb hüvitise suuruse määramisel võttes arvesse ka kahjulikke tagajärgi. Nt : põlev naabri maja § 1026 mitte ehtne, ekslik või teadlik käsundita asjaajamine 3 juhtumit Ehtne õigustatud v.a. § 1024 ja § 1026 Kui kedagi soodustameehtne õigustamata § 1024 Mitte ehtne käsundita asjaajamine, kui ekslikult arvame, et soodustame kedagi teist § 1026 Loeng 3 (02.03.12.) Alusetu rikastumine keegi on midagi saanud teiselt, ilma et tal oleks olnud selleks õigusliku alust, või keegi on kokkuhoidnud, kuigi tegelikult oleks pidanud kulutuse tegema.
Kriisisituatsioonis pöördutakse lahenduse leidmiseks lapsepõlvest tuttavate tegutsemisstrateegiate poole. Vägivallatsejad kasutavad vägivalda selleks, et saavutada võimu ja kontrolli oma partneri üle. Vägivaldses käitumises võib sisalduda füüsiline ja psüühiline, emotsionaalne ja majanduslik kontroll. Traditsiooniline arusaam vägivallatsejate aitamisest on, et nad peaksid õppima oma vihast "võitu saama" ja lahendama konfliktid mittevägivaldselt. See arusaam on aga ekslik, kuna vägivallatsejad suudavad sageli väga hästi oma viha taltsutada ega ründa kunagi näiteks oma ülemust või sõpru, kuigi nad võivad olla nende peale vihased. Pigem tuleks keskenduda sellele, et muuta vägivallatseja usku, nagu oleks tal õigus kontrollida teist inimest. Vägivallatsemine - kaugel sellest, et olla kontrollimatu akt - on konkreetselt kontrolli saavutamiseks välja töötatud valik. On
kahekümnenda sajandi esimesel poolel läbi elas. Esimeseks neist oli revolutsioon loodusteadustes. 19. sajandi lõpus paistis, et loodusteadus, millele oli aluse rajanud Newtoni füüsika, on enam-vähem lõplikult valmis. Veel mõni üksik fundamentaalset tähendust omav probleem ootas lahendamist, aga teaduse aluspõhimõtted paistsid olevat lõplikult kindlakstehtud. Kahekümnenda sajandi alguskümnenditel selgus, et see arvamus oli läbinisti ekslik. Paari aastakümne vältel töötati välja uued loodusteaduslikud teooriad, mis sundisid kogu senist loodusteaduslikku teadmist ümber hindama. Oma artiklis tõstab Popper esile just Einsteini “kes tegi meile selgeks, et Newtoni teooriagi võib kõikjal saavutatud edu kiuste kergesti valeks osutuda.” [sealsamas, lk. 1848] Siit aga kerkivadki filosoofilised küsimused: kuidas võis juhtuda, et üks vaatlustes ja eksperimentides laialdast kinnitust leidnud teaduslik teooria osutus lõpuks
tegema v millegiga nõustuma. Jalg ukse vahel tehnika- taktika, mis kasutab esialgset väikest palvet nõustumise saavutamiseks hilisema sarnase suurema palvega. 6 Kaitse Et mõjustamist ära tunda, tuleb märgata signaale kõhust ja südamepõhjast. Kõhutunne-teene, mida ma ei taha osutada-seletada, et nõustumine on rumal järjekindlus ja ma ei soovi seda. Südamepõhjast tulevad märgid-siis, kui me pole kindlad, kas enda esialgne sidumine oli ekslik ,,kas ma teeksin sama otsuse uuesti" võib usaldada ka esimest tunnet. IV.peatükk. Sotsiaalse tõenduse printsiip Sotsiallse tõenduse printsiip. Me otsustame õige ja vale üle, jälgides, mida teised inimesed õigeks või valeks peavad. Näiteks: lindistatud taustnaer paneb meid naerma, kuna on tunne, et keegi teine teeb seda samal ajal, baaridaam paneb tipi purki raha, et inimesed arvaks, et need on teiste klientide poolt pandud.
.......................................................................................18 .................................................................................................................................................................................18 3 Sissejuhatus Maailmameri moodustab 71% maakera pindalast. Mõõtmed on hiiglaslikud ning seetõttu on inimestel kujunenud ekslik arvamus, et maailmamere ressursid on ammendamatud. Igale inimesele ei ole puhas vesi kättesaadav, ent samas leidub neid, kellele on vee kättesaamine väga kerge. Veekogude reostus on olnud tõsiseks ökoloogiliseks probleemiks juba aastakümneid ja on seda ka tänapäeval. Iga päev sattub maailmas jõgedesse, järvedesse ja teistesse veekogudesse mürgiseid ained, mis reostavad vett. Kõikidele organismidele on vesi
käitumisele mõjuvad ajalised ja ruumilised tegurid ja tingimused, tegevuste struktuur, liik ja tase jpm Sõltumatud muutujad – tegurid, ärritajad ja tingimused, mille muutumise toimel võivad muutuda ka isiku psüühilised protsessid ja käitumuslikud reageeringud Sõltuvad muutujad – sõltumatute muutujate toimel muutuvad tegurid käitumises, seisundis, füsioloogilistest ilmingutes Kaasmuutuja – ühe muutujaga kaasnev teine muutuja Artefakt – ekslik järeldus (kui arvatav mõju omistatakse tegelikult toiminud mõjuti asemel ettekavatsetult arvesse võetud ja planeeritud sõltumatule muutujale) Teadmise saamine psühholoogiliste tulemustest: 1) teooriast lähtuvad hüpoteesid 2) sobiva uurimismeetodi ja -skeemi koostamine 3) faktide kogumine 4) faktide töötlemine nende usaldusväärsuse hindamiseks ja nendes väljenduva fikseerimiseks 5) faktipõhiste järelduste tegemine seoses püstitatud hüpoteesiga
ameeriklasega on ilmselt kõige kindlam näitaja.” (Koik) Toit, mis on saadud geneetiliselt muundatud taimedest või loomadest, sisaldab lisaks nende endi geenidele ühte või paari uut geeni, mis on laboris sinna sisse viidud. (Koik) Professor Truve soovitab kasutada mõisteid “geneetiliselt muundatud toit” või “muundatud geenidega toit”. “Geenitoit” ei ole hea termin. “Nii jääb mulje, nagu oleks kahte sorti toitu: ühes on geenid ja teises ei ole. See on sügavalt ekslik, sest geenid on kogu elusas aines ja iga päev sööme me geene sisaldavat toitu,” selgitab ta. (Koik) Praegu on geneetiliselt muundatud toidu puhul tegemist enamasti taimse toiduga, eelkõige maisi ja soja saadustega. Maisi- ja sojataimedesse lisatud geenid saadakse enamasti bakteritest ning nende ülesanne on kaitsta taimi kas putukkahjurite või umbrohumürkide eest. (Koik) 12 3. GENEETILISELT MUUNDATUD TAIMEDE KASVATAMINE 3.1
võimalikkust. 7. Kritiseerige institutsionaalset kunstiteooriat vähemasti kahel viisil. 1.Formaalne ja mitte-formaalne. Dickie iseloomustab kunsti justkui see oleks formaalne institutsioon. (nt Piiskopil tuleb olla katoiiklane) AGA kunstnikuks olemine ei nõua mingeid formaalsusi. 2.nn “Wollheimi dilemma”. Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatust mingitest põhjendustest lähtudes? -Kui jah, siis põhjendid ongi see millest võiks võrsuda kunsti definitsioon! Ent siis on ekslik rääkida kunsti staatuse “omistamisest,” sest siis kunstimaailma esindajad ainult kinnitavad kunsti-staatust, mis sel teosel juba nagunii on. -Kui ei, siis pole tegemist kunsti-teooriaga. 8. Selgitage millistele eksimustele tuginevad traditsioonilised esteetikateooriad (Kennicki järgi). 1. Esteetikas on olemuste otsimine eksimus, mis tuleneb võimetusest hinnata selliste sõnade nagu ’’kunst,’’ilu’’ loogikat. 2
· Lisasoojustamine vahtpolüstürooliga. · Lisasoojustamine vahtpolüuretaaniga. 25. Betooni ja raudbetooni kahjustused ja põhjused Üks olulisemaid põhjusi betoonkonstruktsioonide järjest kasvavate kahjustuste tekkimisel on asjaolu, et paljude aastate jooksul ei uuritud hoonete ja ehitiste töötamise tõrgete põhjusi piisavalt, mille tõttu ehitusnormide vajalik korrigeerimine jäi nõuetest maha. Teine suur enneaegsete kahjustuste põhjus on ekslik arvamus, et betoonkonstruktsioonid on vaja vastavalt normidele projekteerida ja ehitada. Betoonkonstruktsioone kahjustavad välised mõjurid - erosioon (tuule mehaaniline mõju, kulutamine); - niiskus ja külm; - deformatsioonid temperatuuri- ja niiskusevaheldusest; - õhu süsinikdioksiid CO2 ja selle difundeerumisel karboniseerumine; - õhu reostus, muuhulgas väävliühendid (SO2) ja sellest põhjustatud
mõttekäiku lükkuvad korduvalt ühetaolised fraasid, mis enamasti on seotud esmase stiimuliga (küsimusega, estlusteemaga) Mõtlemise sisulised häired Sund- e. obsessiivne mõte Foobia teatud väliste situatsioonide või objektide ülemäärane kartmine (e. ülemäärane ärevus, mis tekib teatud situatsioonide või objektide toimel, mis tegelikult ei ole ohtlikud. Ülekaalukas mõte/idee ekslik veendumus, mis on vähem püsivam kui luulumõte Luulumõte tegelikkusega olulisel määral vastuoluline ekslik veendumus, mis üldjuhul ei allu korrektsioonile. 1) depressiivne luul alaväärsusluul, väiksusluul, vaesusluul, hüpohondriline luul, füüsilise puude luul jne. 2)Suurusluul võimekusluul, võimuluul, rikkusluul jne. 3)Paranoiline luul tähendusluul, suhtumisluul, hüljatusluul,
Oled P-vaba ainult siis kui käitud“tõelise” mina järgi. N. Oled vaba minna pittu, Kas oled vaba – jah neg.mõttes. Ent homme on eksam, aga sa oled ju sexuaalne inimene oma vajadustega – pole seega posit.vaba. Mu tõeline madal (sex)mina valitsev eetilise mina üle. P-vaba siis kui käitud tõelise Mina järgi. 5. Selgitage MacCallumi etteheidet negatiivse ja positiivse vabaduse eristamisele! Kõnelda justkui oleks N-vabaduse ja P-vabaduse näol tegemist kahe vabaduse liigiga, on ekslik. Kogu vabaduse diskussiooni saab analüüsida ühte tüüpi vabaduse kolme eri aspekti kaudu. S on vaba C-st, tegema A. S: Kes/mis on vaba? (agest, toimija) C: Millest vaba? (takistused, piirangud) A: Mida tegema? (taotlused, sihid) A.Cohen: isikute rühmad ja klassid! Kuigi kapitalsimi tingimustes on iga tööline vaba lahkuma proletariaadi klassist, ei ole proletariaat kollektiivselt(klassina)vaba lahkuma proletariaadist. Analoog: iga üksikkongi vang on vaba (uuristud
eluga? 2. Kas Tsehhovi novellides on palju tegelasi? Too näide. 3. Meenuta olulisi detaile, mis omandavad sümboli tähenduse 1. Tsehhovi novellide tegelased on tavaliselt piiratud silmaringiga väikekodanlased, kellel puudub inimväärikus. Oma lapsepõlve pidi ta veetma samasuguste inimeste seltsis ja seepärast püüdiski ta hiljem neid alavääristada. 2. Tundub, et Tsehhovi novellides pole palju sündmusi. Tegelikult võib see olla ainult ekslik mulje, sest ta on palju sündmusi väiksesse peatükki kokku surunud. Tsehhov rõhutas tegelaste siseelu. Näiteks ,,Daam Koerakesega" tegevust oli suhteliselt vähe 3. Oma kesta tõmbunud erakvähk Belikov Karusmarjad ,,Karusmarjad Tsehhovi näidendid ,,Kajakas" Probleem: Haige mõisniku juures tekivad külaliste ja elanike vahel pingelised ja keerulised suhted. Armastus, Armukadedus ja suhe kunstiga Tähtsamad tegelased: Treplev, Erkadina, Trigorin, Sorin, Niina
Siin on püüet kunsti idealistlikult puhastada, näidata, et kunst toimib sama selgelt ja täpselt, kui matemaatiline kombinatsioon.. Kunst mõjubki seetõttu, et toob vormi kaudu esile vanu sügavaid mälestusi. Luule muutub religiooni aseaineks, mis asendaks taandunud traditsioonilisi mütoloogiad. Luule on oma harmoonia ja tervikluse impulsside edastamine, psühhoteraapia positiivsete impulsside edastamisena, mida sisaldab I L U. Formalism ühelt poolt on ekslik, liiga isiklik -- otsis nn. kunstitöö sisemist substraati. Teisalt aitas tõusta uutel kunstivormidel. Formalism kutsus üles uurima kunstitöö abstraktseid, formaalseid seoseid ning avardama senist realistlikku, romantilist ettekujutust kunsti olemusest. 28. Spekulatiivsete kunstiteooriate kriitika. Jean-Marie Schaeffer. Tegemist on teooriatega, mis püüavad kunsti funktsioone ja olemust normeerida ning eristada ja väärtustada selle järgi tõelist ja ebatõelist kunsti.
Palun selgita. FLFI.02.003 Eetika alused Lahendus tagajärgede teadmise probleemile on tegelike ja oodatavate tagajärgede eristamine. Esimesi saab alles tagantjärele hinnata, aga teised on sellised, mille asetleidmist on mõistlik oodata. Tuleks maksimeerida oodatavaid tagajärgi, teha selline tegu, mille tagajärjed on tõenäoliselt parimad. Kui meie intuitsioon õige või vale kohta läheb vastuollu utilitarismiga, siis on intuitsioon ekslik. Nt õigluse vastuväitele: kui ühiskond saab kasu süütu inimese hukkamisest, siis ta tulebki hukata. Teoutilitarismilt tuleb liikuda reegliutalitarismile. 43. Mismoodi tuleb utilitaristide arvates loomi kohelda ja kuidas nad seda põhjendavad? Loomadele ei tohiks põhjustada üleliigseid kannatusi, ka nendega tuleb käituda nii, et edendatakse naudingut/õnne. Tuleb leevendada nende kannatusi, et tulemuseks oleks suurem hüvang. 44. Mis on deontoloogilise eetika eripära?
Siin on püüet kunsti idealistlikult puhastada, näidata, et kunst toimib sama selgelt ja täpselt, kui matemaatiline kombinatsioon.. Kunst mõjubki seetõttu, et toob vormi kaudu esile vanu sügavaid mälestusi. Luule muutub religiooni aseaineks, mis asendaks taandunud traditsioonilisi mütoloogiad. Luule on oma harmoonia ja tervikluse impulsside edastamine, psühhoteraapia positiivsete impulsside edastamisena, mida sisaldab I L U. Formalism ühelt poolt on ekslik, liiga isiklik — otsis nn. kunstitöö sisemist substraati. Teisalt aitas tõusta uutel kunstivormidel. Formalism kutsus üles uurima kunstitöö abstraktseid, formaalseid seoseid ning avardama senist realistlikku, romantilist ettekujutust kunsti olemusest.
Võtetest kasutab o peripeetiaid tegevustikus toimuvad pöörded; o traagilist irooniat sõnad ja tegelikkus on kõneleja teadmata vastuolus, kangelane tegutseb iseenda vastu, teadmata, mida ta tegelikult teeb. o äratundmist toimub järk-järgult, Oidipus mõistab tõde ja see hukutab ta. Sõnum: inimese võimalused on piiratud, tema tarkus küündimatu, õnn ebakindel. Kõik on tühi töö ja vaimu närimine. Inimene on ekslik, tema väärtused kahtlased; jumalate tahe ja seadused pole inimestele mõistetavad. Tunne ennast! Teeba müüditsükkel oli Trooja tsükli kõrval üks levinumaid tragöödiate ainestiku lähtekohti. Samal teemal on kirjutatud Aischylose ,,Seitse Teeba vastu", Euripidese ,,Foiniiklannad", ,,Palujannad", ,,Bakhandid". Oidipuse lugu on interpreteeritud ka hilisemal ajal, alates 17. sajandist (Pierre Corneille), lõpetades 20ndaga (André Gide ja Jean Cocteau). EURIPIDES (u 485-406)
ta tähele paneb, et ta pole emaga üks ning et ta ei saa oma mõtetega tema üle valitseda. Teiselt poolt hakkavad seda kõrvale tõrjuma piirangud, mida vanemad lapsele seavad. Vanemad hakkavad lapse toiminguid kontrollima ja juhtima ning too kogeb, et kõike ei olegi enam võimalik teha. Kui piirangute seadmises pole järjekindlust ja laps saab jonniga alati oma tahtmise, siis säilib ta väärkujutlus oma kõikvõimsusest ja oskusest maailma valitseda. Liiga kaua püsiv ekslik kõikvõimsustunne takistab realistliku ja terve eneseväärikustunde kujunemist. Sümbiootiline järk ja nartsissistlik hälve Mida raskemakujulise psüühilise hälbega on tegemist, seda varasemasse arengujärku ulatuvad selle juured. Laps, kelle suhted emaga katkestati liiga vara, reageeris algul ägedalt, protestis ja tahtis ema tagasi saada. Seejärel valdas teda lootusetus, mis vähehaaval muutus emast sõltumatuseks. Laps vabastas end temast ja kõigist temaga seotud tundesidemetest
Palun selgita. FLFI.02.003 Eetika alused Lahendus tagajärgede teadmise probleemile on tegelike ja oodatavate tagajärgede eristamine. Esimesi saab alles tagantjärele hinnata, aga teised on sellised, mille asetleidmist on mõistlik oodata. Tuleks maksimeerida oodatavaid tagajärgi, teha selline tegu, mille tagajärjed on tõenäoliselt parimad. Kui meie intuitsioon õige või vale kohta läheb vastuollu utilitarismiga, siis on intuitsioon ekslik. Nt õigluse vastuväitele: kui ühiskond saab kasu süütu inimese hukkamisest, siis ta tulebki hukata. Teoutilitarismilt tuleb liikuda reegliutalitarismile. 43. Mismoodi tuleb utilitaristide arvates loomi kohelda ja kuidas nad seda põhjendavad? Loomadele ei tohiks põhjustada üleliigseid kannatusi, ka nendega tuleb käituda nii, et edendatakse naudingut/õnne. Tuleb leevendada nende kannatusi, et tulemuseks oleks suurem hüvang. 44. Mis on deontoloogilise eetika eripära?
>>>>>ning see on täiesti õigustatud. b. enamjaolt usuvad inimesed, ilma et nad ise teaksid, miks nad usuvad, kuid nii ei tohiks olla. c. inimesed usuvad mõistusega olenditena vaid seda, mis on küllaldaselt põhjendatud. 11th of May 10:30 mina Materialismi seisukoht on, et jumalat pole, teismi seisukoht aga, et Jumal on olemas. James'i arvates õige! a. ei saa teadus otsustada, kummal on õigus. b. näitab teadus lõppude lõpuks, et materialismi seisukoht on ekslik c. näitab teadus lõppude lõpuks, et teismi seisukoht on ekslik. 11th of May 11:45 dan Peirce'i arvates tuleb uskumuste võrdlemiseks a. võrrelda nende uskumuste sõnastusi. b. võrrelda eeldusi, millest need uskumused lähtuvad. >>c. võrrelda neist uskumustest lähtuvaid teguviise. 11th of May 11:46 dan Comte klassifitseeris tollased teadused ning leidis, et >>< a. kõige vanem teadus on matemaatika ning kõige noorem sotsioloogia. b. sotsioloogial ei ole mingit seost matemaatikaga. c
>>>>>ning see on täiesti õigustatud. b. enamjaolt usuvad inimesed, ilma et nad ise teaksid, miks nad usuvad, kuid nii ei tohiks olla. c. inimesed usuvad mõistusega olenditena vaid seda, mis on küllaldaselt põhjendatud. 11th of May 10:30 mina Materialismi seisukoht on, et jumalat pole, teismi seisukoht aga, et Jumal on olemas. James'i arvates õige! a. ei saa teadus otsustada, kummal on õigus. b. näitab teadus lõppude lõpuks, et materialismi seisukoht on ekslik c. näitab teadus lõppude lõpuks, et teismi seisukoht on ekslik. 11th of May 11:45 dan Peirce'i arvates tuleb uskumuste võrdlemiseks a. võrrelda nende uskumuste sõnastusi. b. võrrelda eeldusi, millest need uskumused lähtuvad. >>c. võrrelda neist uskumustest lähtuvaid teguviise. 11th of May 11:46 dan Comte klassifitseeris tollased teadused ning leidis, et >>< a. kõige vanem teadus on matemaatika ning kõige noorem sotsioloogia. b. sotsioloogial ei ole mingit seost matemaatikaga. c
täiesti õigustatud. · enamjaolt usuvad inimesed, ilma et nad ise teaksid, miks nad usuvad, kuid nii ei tohiks olla. · inimesed usuvad mõistusega olenditena vaid seda, mis on küllaldaselt põhjendatud. Materialismi seisukoht on, et jumalat pole, teismi seisukoht aga, et Jumal on olemas. James'i arvates · ei saa teadus otsustada, kummal on õigus. · näitab teadus lõppude lõpuks, et materialismi seisukoht on ekslik · näitab teadus lõppude lõpuks, et teismi seisukoht on ekslik. James'i arvates saab inimese tegusid moraalselt hinnata · vaid siis, kui pooldada arusaama, et mitte kõik sündmused pole determineeritud · vaid siis, kui pooldada arusaama, et kõik sündmused on determineeritud · sõltumata sellest, kas pooldada determinismi või indeterminismi James'i arvates on religiooni (jumalausu) allikaks? · mure oma saatuse pärast ning soov seda mõjutada.
Tõese arvamuse keelamine tähendab, et inimeste seas valitseb väär arvamus. Milli põhjendused kõnevabaduse poolt (tsensuuri vastu): .. Vabadus tõde õnn. Tarkuseni viib ainult üks tee: uurida mida on iga probleemi kohta öelnud erinevate arvamuste esindajad. Mahasurutud (tsenseeritud) arvamus võib olla tõene. Tõestest uskumistest lähtumine toob kaasa rohkem õnne. Tõe keelamine on kahjulik. .. Tõeterad. Tsenseeritud arvamus, mis on üldjoontes ekslik, võib ometi sisaldada veidi tõde. .. Dogmastumine. Isegi kui arvamus on täiesti väär, võib selle tsenseerimine tuua kaasa tõeste arvamuste dogmastumise. 7. Milles seisneb Milli vabaduse e. kahjuprintsiip? Tegutsemisvabaduse üle otsustamisel tuleb lähtuda nn kahju- ehk vabadusprintsiibist. Inimsool on lubatud oma liikmete tegutsemisvabadusse sekkuda ühelainsal eesmärgil enesekaitseks
· Oodatavaid tagajärgi tagajärjed, mille aset leidmist on mõistlik oodata. · Utilitarist võib võtta tegevusjuhiseks: tuleks maksimeerida oodatavaid tagajärgi (mitte tegelikke tagajärgi). Tuleb teha selline tegu, mille tagajärjed on tõenäoliselt parimad. Lahendusstrateegiad teistele vastuväidetele: · "Ja-mis-siis": kui meie intuitsioon selle kohta, mis on õige või vale, läheb vastuollu utilitarismiga, siis see intuitsioon on ekslik. Utilitaristi vastus nt õigluse vastuväitele: kui ühiskond saab kasu süütu inimese hukkamisest, siis ta tulebki hukata. · Liikuda teoutilitarismilt reegliutilitarismile. Teoutilitarism ja reegliutilitarism · Teoutilitarism: tegu on õige siis ja ainult siis, kui see toob ühiskonnale vähemalt samapalju hüvet kui mistahes mõeldav alternatiiv. · Reegliutilitarism: tegu on õige siis ja ainult siis, kui see järgib reeglit, mille rakendamine
See aga ei vasta tõele, näiteks paljudel inimestel pole aimugi meie jumalast. Samuti saab laps enne aru, mis on kibe ja mis on magus, kui loogika tõde ,,miski ei saa olla ja mitte olla". Järelikult on vaid kaks võimalust, kas kõik teadmised on sünnipärased või ei ole neis seda ükski. Meie esimesed teadmised ei ole üldreeglid ega mõisted, vaid tajud, mida annab meile kogemus. 2. Teadmiste eetika Õpetus kaasasündinud ideedest ei ole ekslik, vaid ka ohtlik, sest paneb meid uskuma autoriteetidesse ja dogmadesse (õpetuslause, mis ei vaja tõestamist). Lähtekohaks peaks tänapäeval olema leida tõde ja seda teed mööda peab igaüks ise käima, ükskõik kuhu see meid ka ei viiks tähtsustab isiklikku mõtlemist. Ainult nii palju on meil tõelisi teadmisi, kui palju me neid leiame iseseisvalt, mõeldes ja juureldes. Teiste teadmisi uurimata omaks võttes targaks ei saa. Pealegi surutakse neid meie mällu meilt luba küsimata
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 10. teema: hellenismiaja filosoofia; stoa koolkond. Hellenismiaja filosoofia probleemsituatsioon. Hellenismi mõiste on pärit poliitilise ajaloo historiograafiast, tähistades seal perioodi, mis sai alguse Aleksander Suure vallutustega ja kestis kuni selle ajani, millal viimane Aleksandri järelkäijate poolt loodud riik langes Rooma võimu alla. Selleks viimaseks hellenistlikuks riigiks oli Egiptus, mille Augustus 31/32 a. eKr. vallutas, kindlustades nii Rooma võimu enamiku Vahemere äärsete maade üle. Poliitilise ajaloo seisukohalt lõppes see ajastu niisiis ajaarvamise vahetumise paiku. Filosoofia, mida Rooma võimuperioodi ajal antud regioonis viljeleti, ei pretendeerinud aga originaalsusele. Roomlased tunnistasid filosoofias kreeklaste prioriteeti. Nende jaoks tähendas filosoofiaga tegelemine eelkõige seda, et õpiti tundma kreeka filosoofiat. Kuigi ka Roomas kujunes välja filo...
on pannud. Igal juhul esindab Sokrates siin ühtlaadi ideedeõpetust, mille Parmenides vestluses temaga võtab kriitilise vaatluse alla. Nii sugenevast diskussioonist tuleb võitjana välja Parmenides, kes kummutab kõnealloleva ideedeõpetuse. Niisugune teemakäsitus kergitab Platoni lugeja ette muidugi mõistmise probleemi – kas seda tuleks mõista nii, et oma hilisloomingus Platon loobus ideedeõpetusest või on siin kõne all mitte niivõrd ideedeõpetus ise kui teatud ekslik, ebaküps tõlgitsus ideedeõpetusest, mida “noor Sokrates” pole veel jõudnud piisavalt läbi mõtelda? Dialoogi tekst ei anna neile küsimustele ühetähenduslikku vastust. Parmenidese poolt esitatud argumentatsioonid on aga järgmised: 1. Raskused küsimusega – millistest asjadest on õigupoolest ideed olemas? 2. Raskused, mis tulenevad õpetusest, et meeltega tajutavad asjad on osavõtu (partitsipatsiooni) vahekorras ideedega. 3
2007;289): • Inimese käitumine kujuneb käsikäes tema sotsiaalse keskkonaga ehk iga indiviidi elus on tähtsad inimesed, kes on harjunud temalt midagi kindlat käitumisviisi ootama • Kui muutuda oleks nii lihtne, oleks inimene seda juba ammu teinud • Inimesel on sageli kasulik sisseharjunud käitumist jätkata Tuleb rõhutada just seda, er kuigi paljudekem jes nõustamisest tuge otsivad, on sihiks just käitumise muutmine, on siiski ekslik arvata, nagu ootaksid inimesed sellisest abistamisest vaid pöördelist uuendust. Muutuste saavutamise kõrval on olulised ka heakskiit, mõistmine ja tähenduse leidmine(McLeod, 2007;292). Kui mina otsustasin oma iseloomu ja käitumist muuta, olid paljud inimesed minu ümber sellesse negatiivselt meelestatud ja ma ei tundnud enda ümber toetust ja heakskiitu, et seda teha, muidugi keegi ei teinud seda meelega, kuid nad lihtsalt arvasid, et kui olen nii öelda uus mina, siis see ei ole
Ent ka hilisemad filosoofid, kes ei jaga küll enam 18. sajandi filosoofide usku esteetilisse meelesse, on Dickie meelest siiski ekslikul arvamusel, et kunstiteoste vastuvõtu puhul tuleb rääkida esteetilisest tajust ja esteetilisest elamusest. Dickie meelest on esteetiliste teooriate püüd postuleerida erilist esteetilist valdkonda, näiteks mingi spetsiaalse võimena, nagu maitsena või esteetilise hoiakuna, sügavalt 1663 Mis on kunst? ekslik. Tema arvates pole mingit vahet nn esteetilisel ja tavalisel tajul. Vaatame nüüd, missuguseid argumente kasutab Dickie näiteks Jerome Stolnitzi esteetilise hoiaku teooria kritiseerimisel. Esteetiline hoiak on Stolnitzi meelest "ükskõik millisele objektile ainult tema enda pärast osutatav huvitu ja sümpatiseeriv tähelepanu" (1960: 34). Esteetiline tähelepanu on siin defineeritud "huvitusena" (disinterest), mille all Stolnitz mõtleb igasuguste muude eesmärkide puudumist objekti suhtes
panna, tuleks meil märgata signaale, mis tulenevad kahest erinevast kohast meie sees: a) kõhust. Kõhutunne annab märku, kui meid sunnitakse kohustumise ja järjekindluse surve abil nõustuma teenega, mille kohta me teame, et ei taha seda otsustada. b) Südamepõhjast tulevad märgid on teistsugused. Neid on kõige kindlam kasutada siis, kui me pole kindlad, kas esialgne enda sidumine oli ekslik. Sellisel juhul peaksime endalt küsima otsustava tähtsusega küsimuse: "Kui saaksin ajas tagasi minna, kas teeksin siis sama otsuse teades, mida ma nüüd tean?" Õige vastus võib tulla esimese tundevälgatuse näol. Vastastikkus nõustumine on tõenäolisem, kui pakkuja on eelnevalt teinud teene või järeleandmise. Vastastikkuse reegel nõuab, et inimene püüaks mingil viisil tasuda selle eest, mis ta teiselt saanud on
ka tegevuslitsentsi, mis on kuni vastavat valdkonda reguleeriva seaduse vastuvõtmiseni välja antud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tingimustel ja korras. Kui tegemist on alustava ettevõttega, tuleb kindlasti juba enne ettevõtte asutamist täpselt välja selgitada, kas antud tegevusalal on nõutav tegevusluba või litsents, millised on tegevusloa taotlemise tingimused ning millised on kulutused tegevusloa taotlemiseks. Ekslik on arvata, et tegevusloa saab iga alustav ettevõtja, kes tasub ettenähtud tasud ja riigilõivud. Paljude tegevuslubade puhul on nõutavad mitmesugused eeltingimused. Näiteks arhiiviteenuste osutamiseks vajaliku tegevusloa taotlemiseks tuleb äriühingul esitada kinnitus, et ta omab lepingut arhivaari kutsetunnistust Tegevusload ehk -litsentsid antakse välja Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tingimustel ja korras. Eesti Vabariigis pole ühtset seadust, mis
millele tuleb alluda. Kui aga tekib olukord, kus üldkehtiv reegel satub konflikti mõne teisega, siis võib teine olulisem moraaliprintsiip üldkehtiva üles kaaluda. Mõõdukas objektivism · On olemas mõningad absoluutsed üleskaalumatud printsiibid. Nt on väär inimesi lõbu pärast piinata. · Kui leidub isikuid ja kogukondi, kes seda printsiipi ei tunnista, jääb see ikkagi kehtivaks. Too isik või kogukond on aga moraalselt ekslik ja väär. Kõik ühiskonnad vajavad universaalseid moraalireegleid, need on vajalikud et kooselu saaks normaalselt toimuda. Objektiivse tuummoraali põhireeglid: · Ära tapa süütuid inimesi · Ära põhjusta asjatut valu ega kannatust · Ära varasta ega valeta · Pea oma lubadusi ja austa oma kokkuleppeid · Ära võta teistelt inimestelt tema vabadust · Räägi tõtt, või vähemalt ära valeta · Ole õiglane · Vasta heale samaga, näita üles tänulikkust
XXXXXX XXXXXX PSÜHHOPAATILISED ISIKUOMADUSED: LÄHENDADES TEADUSLIKKE ANDMEID NING AVALIKKU POLIITIKAT Referaat Juhendaja: XXXXXX XXXXXX 2017 Sissejuhatus.............................................................................. 3 Psühhopaatia mitmetahuline kuvand..........................................4 Üldlevinud väärarusaamad psühhopaatia kohta...........................5 Mis on psühhopaatia?................................................................6 Lahendamata vastuolud psühhopaatia defineerimisel..................7 Kolmekomponendiline mudel definitsioonide ühendamine ning vasturääkivuste mõistmine........................................................8 Kas psühhopaatia defini...
need inimesed ei pruugi tavaliselt käituda vastavalt oma sisetundele siis kui situatsioon nuab neilt midagi muud. Madala mina-monitooringuga isikutel puudub kas siis vime vi motivatsioon, et reguleerida nende mina-esitust. 9. TAJUMISE EFEKTID. Tajuvead: Esmasuse efekt - esmasena suhtlemises tajutav info võib mõjutada hilisemat info vastuvõtmist ja selle töötlemist. Seega mõjutavad meid väga olulisel määral need muljed, mis me esmakohtumisel saame ehkki see info võib olla ekslik. Esmamuljel on võimalik eristada erinevaid etappe: 1. äratundmine- esmalt toimub teise inimese äratundmine, eristamine. Sellel etapil jälgitakse peamiselt üksiktunnuseid nagu näoväljendusi, liigutusi, kehaehitust, riietust. 2.Üldmulje kujunemine. Järgnevalt lisandub hinnanguline etapp, milles tajuja enda jaoks väärtustab teatud omadusi. Ta hindab teise kas meeldivaks või ebameeldivaks, sõbralikuks või ebasõbralikuks jne. 3. Sotsiaalsete tunnuste tajumine
mina-esitust. Nende käitumine peegeldab nende endi tundeid ja seisundeid, omadusi, hoiakuid. Nad käituvad enam vastavuses nende endi mina-pildiga kui sellega mida neilt nuab situatsioon. Tajumise efektid. Esmasuse efekt - on seotud sellega, et esmasena suhtlemises tajutav info võib mõjutada hilisemat info vastuvõtmist ja selle töötlemist. Seega mõjutavad meid väga olulisel määral need muljed, mis me esmakohtumisel saame ehkki see info võib olla ekslik. Esmamuljel on võimalik eristada erinevaid etappe: äratundmine- esmalt toimub teise inimese äratundmine, eristamine. Sellel etapil jälgitakse peamiselt üksiktunnuseid nagu näoväljendusi, liigutusi, kehaehitust, riietust. Üldmulje kujunemine. Järgnevalt lisandub hinnanguline etapp, milles tajuja enda jaoks väärtustab teatud omadusi. Ta hindab teise kas meeldivaks või ebameeldivaks, sõbralikuks või ebasõbralikuks jne. Sotsiaalsete tunnuste tajumine
või legaalset hukkamõistu? Negatiivne vabadus tähendab: keegi ei sunni, ega takista su tegemisi, kitsenduste (piirangute, sekkumise jms) puudumine. Positiivse vabaduse paradoks: mõned on targemad ja teavad, mis on sulle ja riigile hea. MacCallumi etteheide negatiivse ja positiivse vabaduse eristamisele: Kõnelda just kui oleks N-vabaduse ja P-vabaduse näol tegemist kahe vabaduse liigiga, on ekslik. Kogu vabaduse diskussiooni saab analüüsida ühte tüüpi vabaduse kolme eri aspekti kaudu. S on vaba C-st, tegema A. S: Kes/mis on vaba? C: Millest vaba? (takistused, piirangud) A: Mida tegema? (taotlused, sihid) 1. Milles seisneb liberaalide/libertaaride ja sotsialistide/egalitaaride erimeelsus vabaduse takistamise/piiramise küsimuses? Liberaalid: Vabaduse piiramine ainult siis, kui keegi kavatsuslikult takistab.Sotsialistid: Inimesed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
