Kontinentaalne ehk spekulatiivne filosoofia on 20. saj tekkinud suund, enamasti saksa ja prantsuse filosoofe, kes tegelesid kirjanduse ja kultuuriuuringutega. Tegeletakse mõtisklemisega maailma üle, inimese olemasolu üle, kultuuri ja kogemuse üle. Stilistiliselt esseistikale lähenev. Mõistete selgusele ja ühtsele teaduslikule fikseerimisele ei pöörata suurt tähelepanu. Pakutakse uusi seletusi maailma kohta. Siia liigituvad fenomenoloogia, eksistentsialism, hermeneutika ja postmodernism. Metafüüsiline. Näiteks Martin Heidegger ja Michel Foucault. Analüütiline filosoofia ehk anglo-ameerikalik traditsioon ei paku ise uusi seletusi maailma kohta vaid korrastab loogiliselt olemasolevaid, selgitab mõisteid ja näitab, kuidas paljud nö filosoofilised probleemid kaovad sootuks, kui rakendada loogikat. Siia alla kuuluvad analüütiline keelefilosoofia, vaimufilosoofia, loogika ja biheiviorism. Vaimuseisundite füüsiline
loobub isegi üritamast.. -) Psühholoogiline võõrandumine ehk võõrandumine inimestevahelistest suhetest toimub paralleelselt kahe eelmisega ja see tähendab seda, et inimestesse hakatakse suhtuma vaid kasulikkuse seisukohalt ehk kaalutakse inimesi ning vaadatakse, mis kasu temast oleks. Üldiselt kaalutakse kaasinimest kui mingit vahendit oma huvide saavutamiseks ja inimene muudab oma enda omadused ja oskused nö kaubaks, mida ta hakkab vahetama või müüma. * Frommi on mõjutanud eksistentsialism, mis on vägagi pessimistlik filosoofiline vool ning erinevalt sellest filosoofia voolust on Fromm siiski vägagi optimistlik. -) Tal on termin ,,lootev inimene", mida ta kasutabki enda kohta. * Inimese tähtsaimaks omaduseks peab Fromm võimet armastada. * ,,Armastuse liigid" seal jaotab Fromm armastuse viieks: vanemlik armastus, vennalik- õelik armastus, erootilik armastus, enesearmastus, jumala armastus.
uni läheb lihtsalt ära, aga see ei tähenda, et ma tingimata tööd teeksin. Enda sundimist ei pea ma põhimõtteliselt õigeks. Kui pikemat asja kirjutada, siis natuke peab ennast rohkem häälestama. Viimasel ajal olen kirjutanud luuletusi proosast isegi rohkem. Lühijutte olen nii palju kirjutanud, et vahel ütlen endale, et aitab, aga siis tuleb ikka jälle mõni idee. -- Kui te 1960ndatel kirjandusse tulite, tekkis varsti skandaal, Valtonit süüdistati lausa sellises patus nagu eksistentsialism. -- Noore mehena mõtlesin, et ei saa end iialgi kirjanikuna teostada, sest mu maailmavaade oli täiesti selgelt nõukogudevastane, kirjanik aga peab olema reziimi teener. Kuna mul oli inseneriharidus ja ma töötasin tööliskeskkonnas, siis tekkisid ka esimesed jutud sellele alusele. Ja tööliste, lihtsate inimeste elu kujutamine oli see, mida tol ajal kangesti taheti. Nii et minu esimesi lugusid võeti üsna hurraaga vastu. Alles siis, kui 1968
Retroflektsioon inimene teeb endale seda, mida tahab teistele teha või et talle tehtaks. Hämamine hajutatakse kontakti huumori ja irooniaga. Kokkusulamine grupi arengujärk, turvatunne saavutatakse teistega koosolemise läbi, ollakse vähem enda moodi. Läbi selle teraapia üritatakse isiksust arendada praktiliselt. Ületab püüdluse väismaailma toe järele. Küps inimene leiab ressursid iseendast. Gesaltteraapia koosneb erinevatest komponentidest. Filosoofiast on võetud eksistentsialism, psühholoogiast on laenatud mõtted psühhoanalüüsist, Reichi füüsilisi harjutusi ning kasutatatakse psühhodraamat, kus probleeme lahendatakse läbi lavastamise. Nmetus gesalt tuleb saksa klassikalise teooria ideest. Pilet 15. F. Riemanni isiksusekäsitlus läbi hirmude. Tema isiksusekäsitlus põhineb hirmudel, mida kõik ei tunnista, kuid nad on olemas. On globaalsed hirmud ja individuaalsed hirmud. Igal hirmul on arengulugu. Hirmudest ülesaamine muudab küpsemaks
FLFI.00.001 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE (3 EAP) 2014/2015 kevad ST 1.-2. LOENG: SISSEJUHATUS + FILOSOOFIA JA MUU 1. Sõna „filosoofia“. Mõiste etümoloogiat (sõnade päritolu õpetus; sõna algupära). Koolkonniti erinevused. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna „filosoofia” esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5-4. saj. e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a). Tuleb kr keelsetest sõnadest: philein, phileõ – armastama ja sophia – tarkus. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. Filosoofia mõiste: 1) „Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme.“ S. Blackburn 2) „Filosoofiaks me võime nimetada...
1 Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst loodi urbaniseerumise ja industrialiseerumise (moderniseerumise) tingimustes ning see põhines enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel ja hõlmas ajavahemikku ca 1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti. Modernistliku kunsti ajalugu võib hakata „arvutama“ impressionistidest, kes tõid maalikunsti kaasaegse moodsa tehnoloogia – fotograafia – mõjutusi. Modernism - kõrgkunsti modernne traditsioon, mis vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- või massikultuurile. Rõhutatakse kõr...
vahetegemine, mis hea või mis halb. Vahetegemine hakkab kaduma, kogu ajajärgule iseloomulik. Ka popkunsti puhul, piirid tühistuvad. Tendent on olemas, traditsiooniline hiljem tugevneb. Modernism? Taustad olemas, kas nende pealt sünnib muu? Uueaegsed kirjanduskäsitlused juba võitlevad sellepärast. Modernism on tähtis, sest näha ja kui tahame postmodernismi puhtaid ilminguid, siis puhtaid näiteid pole. Taustu palju. eksistentsialism Kafka psühhoanalüüs - Freud oluline. Tõuseb esile ka Lungi psühhoanalüüs. Öeldi, et Jung on eksinud jne. Jung muidugi aitab kaasa, sest psühhoanalüütikutest inspireerib kõige paremini kirjanduslike kujutelmi. Kollektiivne alateadvus jne. anglosaksi modernism - luule puhul, T.S Elioti mõju. Rummole Elioti mõju soome kaudu.
kooliharidus ongi loodud selle mõttega, et ta seda teeks); (b) latentsed (varjatud) – inimeste poolt planeerimata (koolis käimine vähendab noorte omapäi tänaval hulkumist, mis on ka hea, kuigi koole ei ole otseselt selle jaoks loodud). Prantsuse strukturalism Strukturalism sai 1960ndatel Prantsusmaa domineerivaks intellektuaalseks vooluks, asendades enne seda domineerinud eksistentsialismi. Kui eksistentsialism oli küllaltki anti-sotsioloogiline, siis strukturalism oli palju sotsioloogia-sõbralikum. Claude Levi-Strauss (1908-2009) Üks 20. sajandi mõjukamaid sotsiaalteadlasi. 14 Sissejuhatus sotsioloogiasse Levi-Straussi eesmärgiks on inimese mõtlemise üldiste seaduspärade uurimine
nad on ühtlasi võimu poolt alistatud ja samas võimelised sellele võimule vastu tegutsema. Järgnevalt keskendungi 3 kultuurisotsioloogia tänapäevasele klassikule, kes püüavad oma lähenemises kultuurile ja ühiskonnale mikro- ja makrotasandit sünteesida. Kultuur, struktuur ja agency: Bourdieu, Giddens, Elias Pierre Bourdieu (1930-2002) Bourdieu'd mõjutasid 1950ndate Pariisis õppides fenomenoloogia, eksistentsialism ja marksism. Ta käis Althusseri loengutes ja huvitus Lévi-Straussi strukturalistlikest kultuuriteooriatest. Samas koges Bourdieu Alzeerias välitöödel, et Lévi-Straussi üldistused sugulussidemete jm reeglite kohta ei ole üldkehtivad. Edaspidi pühendus oma kaasaegse Prantsuse ühiskonna uurimisele. Nagu Goffmangi oli väga interdistsiplinaarsete huvidega ja on mõjutanud väga paljusid hilisemaid kultuurteooriaid väga erinevates distsipliinides. Refleksiivne sotsioloogia.
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused....
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab...
ning kõlavamalt esitada; tal on vajadus aidata, mitte üksnes sõimata. Ta loodab, et läbi laulude sõnumi mõistmise pääsevad surmast, et ka neile avaneb ükskord igavene elu. Puudutatud teema – näljahäda, katk – paigutub laiemasse raami, milleks on viimse päeva võimalikkus. Nälg ja katk on hoiatavad tunnistähed, mida jumal saadab, et suur õnnetus on saabumas. Mülleri tekstist kumab läbi protestantlik eksistentsialism. Müller toob välja surelikkuse idee: kui surm on lähedal (nt katk), siis me ei karda surma ega nõrgesta end mõttega, et võime surra – surma võimalikkuse mõtet tuleb põlata. Mülleri meelest on nii, et mida lähemal on inimene jumalale, seda väiksem on hirm surma ees. Lapsed ja noored ei karda surma paaniliselt, aga täiskasvanud, kes hakkavad usust kaugenema ja selles kahtlema, kardavad rohkem. TÜ teoloogiliste tekstide spetsialist Marju Lepajõe
Kõik muu see, kas maailmal on kolm mõõdet, kas vaimul on üheksa või kaksteist kategooriat, tuleb teises järjekorras. See on lihtsalt mäng; enne tuleb vastata." 6. Põhiprobleemid sõltuvad koolkonnast Filosoofilis probleeme käsitletakse üldjuhul koolkondades. Koolkondi/filosoofiavoolusid seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest, meetoditest, põhiprobleemidest neid ei panda igapäevaselt kahtluse alla. 7. Filosoofia voolud ja koolkonnad Eksistentsialism, analüütiline filosoofia, fenomenoloogia, marksism, poststrukturalism, neotomism jne. 8. Analüütiline filosoofia Eelkäija/vanaisa: G.Frege (1848-1925) Klassikud/alusepanijad: G.E.Moore (1873-1958), B.Russell (1872 1970), L.Wittgenstein (1889-1951) - Tractatus logico-philosophicus (1921) ja ,,keeleline pööre" Kaks traditsiooni/suundumust: Ideaalkeelefilosoofia (varane Wittgenstein, B.Russell, R.Carnap) Tavakeelefilosoofia (hiline Wittgenstein, J
Kierkegaardi peamiseks ideeliseks vastaseks oli Hegel. Ta süüdistas viimast selles, et tema filosoofia oli essentsialistlik (ld essentia 'olemus'), st abstraktne: asjade olemus on ju alati midagi abstraktset. Selline filosoofia jätab tähelepanuta üksiku, individuaalse, mis on kordumatu ning ei suuda seega mõista inimese eksistentsi, mida just nimelt iseloomustabki individuaalsus, kodumatus. Sellise kriitika valguses andiski Kierkegaard oma arusaamale nimetuse eksistentsialism, mis tähendab eksistentsi, olemise filosoofiat. Iga inimene puutub oma elus kokku eksistentsiaalsete probleemidega selles tähenduses, st probleemidega, mis on niivõrd individuaalsed, et mingeid lahendusmalle ei saagi olemas olla. Eksistentsialism juhtiski sellele tähelepanu. Inimese eksistentsis võib Kierkegaardi arvates eristada kolme staadiumi (eksistentsialismi põhimõtte järgi on see tegelikult
klassivõitlus ei ole tähtis, väidetakse, et see puudub sealses ühiskonnas, seda pole kunagi eksisteerinud. Aafrika sotsialismi liikumapanevaks jõuks oli talupoegkond ning väideti, et sugukondlikud suhted polnud mitte ühiskonna arenguetapiks, vaid iseloomulikuks jooneks Aafrika eluviisile, millele on omane kommunalism. Senegali “lüürilise sotsialismi” eestvedaja oli L. S. Sengor, keda mõjutasid negritüüd, prantsuse sotsiaaldemokraatia ja eksistentsialism. Leiti, et ühiskonna liikumapanevaks jõuks on inimese hingeline areng. Leiti, et talupoegkond on tulevikuühiskonna alus ning et Aafrika eelkoloniaalne ühiskond oli oma olemuselt sotsialistlik. Lüüriline sotsialism baseerub ettekujutusel idealsest ühiskonnast, mis rõhutab neegrite sügavat moraali ja eetika tunnustust – negritüüdi mõjud. Tansaania president Julius Kambarage Nyerere (1992-99)
Idapool on kas Nõukogude Liidu poolt okupeeritud või väga tugevasti mõjutatud. Nende maade kirjandus ja kunst, üldse kogu looming, on tugevalt tsenseeritud ja kasutusel on niinimetatud sotsialistlik realism, kus kogu elu lahatakse klassivõitluse seisukohalt. Hästi jabur kirjanduse koha pealt. Lääneriikide kirjanduses pärast sõda taotleti otsekohesust ja lihtsust. Otsitakse jälle sõja tekke põhjuseid. Filosoofias ja kirjanduses kujuneb juhtivaks suunaks eksistentsialism, palju on kasutusel absurdi, elu peetakseüldse mõttetuks ja sihituks. Meelelahutusäri kujuneb võimsaks ka pärast Teist maailmasõda. Inimeste kodudesse tuli televiisor, muusikas läks moodi rock. Kino, 39ndal tuleval värvifilmid, laiekraan tuleb. Ameerika vabaaja kultuur levib teistesse maadesse. Võib hakata rääkima lääne heaoluühiskonnast. 60ndad kuni tänapäevani. Samas võib öelda, et selles heaoluühiskonnas tõstab pead üks väga võimas liikumine hipid
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõna...
et "minu hääl ei muuda midagi"). Inimene muutub passiivseks. 3) Psühholoogiline võõrandumine Teiste inimestega suheldakse ainult sellel eesmärgil, et mis sellelt inimeselt on saada, mis temast kasu on, mida ta saab mulle pakkuda. Inimsuhted muutuvad nagu kaubaks. Mina omaltpoolt vaatan, mida mul teistele pakkuda on. Fromm on väga paljuski mõjutatud ida filosoofiast (nt zenbudismist). Ja Euroopia filosoofiavooludest on väga paljusid 20. sajandi mõtlejaid mõjutanud eksistentsialism. Fromm on optimistlikum. Tal on isegi septsiaalne mõiste lootev inimene. Ta väidab, et inimsuhteid ja võõrandumist saab põhiliselt päästa läbi armastuse erinevate vormide, mida ta peab inimlikkuse mõõdupuuks (võimet armastada). See eristab meid teistest liikidest ja see on inimkonna suurim väärtus. Oma teoses "Armastuse kunst" räägibki ta viiest armastuse vormist: vanemlik armastus, vennalik/õelik armastus, erootiline armastus, enesearmastus, jumalaarmastus.
· absurdi romaan · sürrealistlik romaan · maagilis-realistlik romaan Esindajad: · James Joyce teadvuse vool · Virginia Woolf, William Faulkner teadvuse vool, sisemonoloog · Albert Camus eksistentsialistlik romaan · Franz Kafka absurd, maagiline realism, sümbol · Hermann Hesse süvapsühholoogia, eksistentsialism · Mihhail Bulgakov mitmetasandilisus, filosoofilisus · Gabriel Garcia Marques maagiline realism 2. Romaaniuuendus Uuenduslikkus kui modernismi üks põhitunge on oluline ka Hispaania 1898. aasta põlvkonna jaoks. Unamuno, Azorín, Valle Inclán, Baroja jt selle põlvkonna kirjanikud ütlevad lahti realistliku narratiivi jäigast korrastatusest, ümardavast objektiivsuspüüdest. Enam ei üritata elu n-ö kokku sõlmida, vaid jäetakse otsad lahtiseks
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur ...
,,Kõik on kokku unenägu" mõtte- ja reisipäevik. I tsükkel ,,Rohtaed" luuletused (loodus, armastus). II tsükkel ,,Maailma hari" (I MS). III tsükkel ,,Rängas ringis". Pilet 22 43. MODERNISM. M. MAETERLINCK ,,SINILIND" Modernism (pr moderne 'uudne, nüüdisaegne') uuenduslikkust taotlevate ja realsimiga vastanduvate 19. saj lõpu ja 20. saj kirjandusvoolude ning loomepõhimõtete ühisnimetus. Mõjukamad voolud dekadents, futurism, dadaism, ekspressionism, sürrrealism, eksistentsialism, vabavärss, absurditeater. Põhimõtteliselt võib modernseks nimetada iga teost, mis on uudne, kaasaegne ja vastandub konservatiivsele, traditsioonilisele. Modernismi esmasteks tunnusteks romaanis olid vormieksperimendid, mille puhul oli peamine kokkulangevus uskumus, et romaani vorm ja keel ei ole midagi passiivset ega välist, vaid niisama olulised kui mitte tähtsamad kui teose sisu. Püüeldi vormile ja keelele, mis annaksid täiuslikult edasi ja võimendaksid teose sisu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
