moraalsus. Isik peaks alati käituma vastavalt kategoorilisele imperatiivile, kuid see on tema vaba valik. Kui ta seda ei tee, kogeb ta süütunnet. • Psühholoogia võimatus eksperimentaalse teadusena – see ei esine füüsiliselt tajutava nähtusena. Tegelik teadvus on puhas mõte ja seetõttu ei saa seda mõista bioloogilise ja mehhaaniliste seaduste terminites. Romantism ja eksistentsialism Romantism • inimloomus kui tõeseim teadmiste allikas • rõhuasetus emotsioonidele ja instinktidele • inimene kui tervik. Indiviidi unikaalsus • hea elu definitsioon: inimene elab kooskõlas oma sisemise loomusega • suurte filosoofiliste süsteemide mõju langus • tähelepanu subjektiivsetele kogemustele Jean-Jacques Rousseau • Põhiteosed: “The Social Contract”, “Emile” (1762)
Maailm kahe ilmasõja vahel §11-15;17 1. Maailm I ilmasõja järel. Põhjused, miks riigid polnud rahul I maailmasõja tulemustega.- Kuna osad riigid pidid osad oma asustatud alad naabritele loovutama. Saksamaa polnud rahul Versailles' lepingu tingimustega, ja veel pidid loovutama oma aladest naabritele. Ungari pidi loovutama enamiku oma senisest territooriumist. Venemaa kaotas ka oma asustatud alasid. Kõige vähem sõjatulemustega jäid rahule Itaalia ja Jaapan, kuna mneid jäeti ilma territoorimuidest ja kolooniatest, mida nad enda omaks pidasid. Ei saanud nad kumbki mingit kasu. Reparatsioonid- sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt. Ehk siis kuna ainsaks võitjaks ostusid Ameerika Ühendriigid, siis peale sõda Euroopa riigid olid võlglased Ühendriikidele. 1922 Rapallo leping- Venemaa ja Saksamaa vaheline Versailles' süsteemi ...
Ülestõus suruti jõuga maha. Suessi kriis 1956. Egiptuse vallitsuse juht vms Nasser riigistas Suessi kanali, mis kuulus inglastele. Konflikt lääneriikidega. NSVL toetas Nasserit, Suurbritannia ja Prantsusmaa olid Iisraeli poolt. Väed sunnitit sealt lahkuma. NSVL autoriteet suurenes Lähis-Idas, Inglismaa ja Prantsusmaa mõju maailmas aga kahanes. KERSTENI KOMISJON. 1953. aastal loodud komisjon 1940nda aastal toimunu uurimiseks. Kultuuri: vabaplaneering, funktsionalism, Christian Dior, eksistentsialism, Geroge Orwell ,,Loomade farm", ,,Lolita". Lyndon Johnson USA president seadis eesmärgiks 1964. rajada suur ühiskond(great society). Sotsiaalne õiglus tagatud, majandusellu pidi sekkuma riik. Nagu John Maynard Keynes oli mõelnud. Heaolu pahupool: massikultuur, keskmine inimene; traditsioonilise ühiskonnamudeli lagunemine.(asendub ateistliku ja minakeskse maailmavaatega); mässumeelsus Põlvkondade konflikt. Sputnik kosmosesse 1957. Juri Gagarin kosmoselend 1961.
Barokk Renessansikirjandusest arenes 17.sajandil välja 2 mitmeti vastandlikku kunstisuunda: barokk ja klassitsism. Barokk muutus valdvaks katoliku suunitlusega maades (Hispaania, Itaalia) Barokk põhineb nii sisult kui ka vormilt teravatele kontrastidele, eelistab dramaatilisi situatsioone ja erakordseid kangelasi, kaldub äärmuslikkusesse nii vooruste ja tunnete kui ka julmuste ja õuduste kujutamisel, stiil sageli raskepärane. Luule: Luis de Góngora (1561-1627) poeemid (“Üksindused”) – kujundirikas ja keeruline väljenduslaad (gongorism) Francisco de Quevedo (1580-1645) proosasatiirid “Unenäod” (1627) “Kelm Pablose elukäik” kaasajasündmuste kujutamine, mure kodumaa allakäigu pärast; surmateemalised sonetid (eksistentsialism) Draama: Pedro Calderón de La Barca (1600-1681) viljakas kirjanik, kirjutas teatris esitamise jaoks, kirjutanud u 200 draamateost, neist u 120 ilmalikku ja u 80 vaimulikku näidendit, lisaks koo...
Religioossne usk on tõeline ja hea. Mõõdupuu pragmatismis see, kui kasulik see inimesele on. Pragmatism meetod, mille abil inimene püüab jõuda elu eesmärkideni. Pragmatistide arvates. Reaalsust pole olemas, on alle tekkimisel. Sõltub inimese loomisvõimest. Tõelised need mõtted, ettekujutlused, mis aitavad paremini mõista tegelikkust, mida saab praktiliselt kasutada. Pragmatistid ütlevad: see, mis töötab, ongi tõde. EKSISTENTSIALISM Sóren Kirkegaard 18.saj., taanlane päritolult. Üks 20.saj. enim mõjutanud filosoof. Kirjutas oma töid taani keeles. Hiljem ta raamatud tõlgiti. 1813. sündis vagas perekonnas, vanemad kuulusid hernhuutlaste (vennaste kogudus. Preisimaal tekkis. Krahv Tsisendorf. Hakkas enda mõisas pidama jumalateenistusi. Eripäraks see, et igaüks võis jutustada. Rõhutati vabadust e. pietismi.) hulka. Isa oli sündinud Lääne Jüütimaal, vaene piirkond. Kasvas üles samuti vaeses piirkonnas
W.James ja J.Dewey 11. Mida tähendab instrumentalism ja kes selle lõi? Pragmatismi versioon. W.James ja J.Dewey 12. Mida tähendab stsientism? filosoofiline suund, mis absolutiseerib teaduse tähtsust ühiskondliku elu edasiviiva jõuna., seda eriti täppisteaduste osas. Teaduses nähakse inimtunnetuse kõrgemat astet, mis võimaldab kõige objektiivsemalt tunnetada mõistuse (ratsionalism) või kogemuse (empirism) teel meid ümbritsevat maailma. 13. Mida tähendab eksistentsialism ja kes sellele panid aluse? Ise olemine kõik see, mis moodustab minu enda, vastandina sellele, mis kuulub mulle väliselt. Inimene leiab end maailmas looduse, ajaloo ja kultuuri poolt kujundatud keskkonnas, mis kõik on tekkinud ilma tema osavõtuta. Teda ümbritsevas miljöös tuleb tal endal otsustada, kes ta seesugune oma ise olemises ehk eksistentsis on. Seepärast on eksistentsialismi põhikategooriaks olemine. Olemasolu all mõeldakse
noorte omapäi tänaval hulkumist, kuigi koole ei ole otseselt selle jaoks loodud). 2 Sissejuhatus sotsioloogiasse Prantsuse strukturalism Strukturalism sai 1960ndatel Prantsusmaa domineerivaks intellektuaalseks vooluks, asendades enne seda domineerinud eksistentsialismi. Kui eksistentsialism oli küllaltki anti-sotsioloogiline, siis strukturalism oli palju sotsioloogia-sõbralikum. Claude Levi-Strauss (1908-) Üks 20. sajandi mõjukamaid sotsiaalteadlasi. Levi-Straussi eesmärgiks on inimese mõtlemise üldiste seaduspärade uurimine. Selleks analüüsib ta kultuurilisi nähtusi (nagu sotsiaalse käitumise reeglid, müüdid, religioossed uskumused jne.), mis on inimmõistuse produktid ja seega väljendavad mõtlemise seaduspärasusi. Müüdid, reeglid jms
Uued hooned ehitati vabaplaneeringu järgi, mis seisid eraldi, moodustamata tänavata ja need olid kastikujulised. Rõivamoele oli sõda lisanud sõjaväelaslikku joont, mis meenutas vormikuube. Kuid peagi taasavastati naiselikkus ja graatsia. Christian Dior Pariisi moekunstnik kerkis esile 1947. Arenes tuumafüüsika, just tuumapommide tegemine. Arendati lennundust, tekkis kosmonautika ja arvutite loomine. DNA struktuuris jõuti selgusele aastal 1953. Ideeks oli tol ajal eksistentsialism, mille eesotsas oli Jean-Paul Sartre. Omandas lausa provehti maine. Oli NSV Liidu tegude poolt. Leidus ka intelluktuaale ja kirjanikke, kes kommunismi läbi nägid, Neist kuulsaim on G.Orwell.
2.02.2012 Slide 1 Slide 2 Eetikateooriate üldjaotus EETIKA Tuntumad normatiivsed eetikateooriad on: tagajärje-eetika (konsekventsialism ehk ...
Autorid: Deboora Vaarandi, Uno Laht, Ilmi Kolla, Lehte Hainsalu, Paul Haavaoks, Jaan Kross, Ellen Niit, Ain Kaalep. 2. Artur Alliksaare luule. Tuntuim teos: „Olematus võiks ju ka olemata olla“. Väga vastuoluline looming. Kohati arbujalik, siis jälle raskes barokkstiilis. Nooremana on „veel arbujalikum kui arbujad ise“, vormirangus, kõlaline elegants. Ilu- ja kunstikummardus, lihvitud sõnakasutus, maksimalism, eksistentsialism. Luulestiil muutub järsult pärast vangilaagrist vabanemist. Väga pikad read, vabavärsis tekstid. Kõlamängud, tuletised, poeetilised etümoloogiad, paradoksid, äkkpöörded. Struktuur on pealtnäha amorfne ja laialivalguv. 3. „Kuuekümnendatelikkuse” tähendused eesti kirjanduses. 60.-te alguses oli sulaaeg. Kirjandus oli optimistlik, romantiline, allegooriline (loodusallegooria, ridadevaheline poeetika), avatud, taastamine oli põimunud uuendusega. Avaliku ja varjatud
Filosoofia alused Õppejõud: Heiki Haljasorg Loeng 12.00- 13.30 Paus 13.30-13.45 13.45- 16.30 Kirjalik hindeline eksam 60% Kohalkäimine 40% Kohal peab käima, 1 kord võib puududa. Teinekord juba võtab punkte vähemaks. Eksamiküsimused tulevad koos vastustega. Igas teemas on 20 küsimust. 20.09.2012 Aristoteles Aristo - teles kreeka päraselt. Sündis Keiras,( põhja-kreekas) Õpetaja oli Platon. Aristoteles läks tülli Platoniga, sest kandis sõrmuseid, kõnepruuk kõrk ja ülespuhutud. Aristoteles asutas Lykeion'i ( lütseum). Peripateetikud õpetajad kes jalutavad õpilastega ringi õppimise ajal. ,,Mina seisan ja sina lamad aga me mõlemad istume vanglas" Aristoteles oli Aleksander Suure õpetaja. Aristoteles oli suur tüli ka Aleksander Suurega, sest Aristoteles ei tahtnud kummardada oma õpilase ees. Lahs Ateenast Chalkisesse, sest ta ei tahtnud, et Ateenlased hukkavad 2 filosoofi. Teda süüdistati Makedoonia-sõbralikus...
seejärel on ta keegi, keda on võimalik defineerida. Inimene saab selleks, kelleks ta end teeb. 2. Sartre väidab, et inimene on "visand". Selgitage, mida see tähendab. Sartre väide, et inimene on "visand" tähendab seda, et see, milline on inimene, sõltub sellest, kuidas ta end loob. Alles siis, kui inimene on endast "visandi" loonud, hakkab kujunema kõik muu, näiteks käitumine ja tahtmised. Need lähtuvad loomulikult sellest algsest "visandist". 3. Mis on eksistentsialism ning millised on eksistentsialismi põhimõtted Sartre järgi? Eksistentsialism on filosoofiline õpetus, mis ütleb, et inimelu on võimalik ja möönab, et nimene täielikutl vastutav oma olemasolu eest. Igasugune tõde ja tegevus eeldab nii keskkonda kui ka inimlikku subjektiivsust. Eksistentsialismi esimene põhimõte on, et inimene on täpselt see, kelleks ta end ise teeb. Samuti on eksistentsialistlik põhimõte see, et eksistents eelneb olemusele. Vähem olulisem ei ole ka
Franz Kafka Franz Kafka (1883-1924) sündis Prahas rikka juudi lihakaupmehe pojana ja veetis seal suurema osa oma elust. Konflikt isaga mängib Kafka kujunemisloos olulist rolli, samuti püüded luua stabiilsemaid suhteid naistega. Kafka oli kolm korda kihlatud kaks korda Felice Baueriga ja korra Julie Wohryzekiga, kuid ei abiellunud kunagi. Alles viimasel eluaastal (Kafka suri 40-aastaselt tuberkuloosi) alus- tas ta kooselu Dora Dymantiga. Enamik Kafka eluloost lähtuvaid kirjanduseuurijaid on seisukohal, et need kaks konflikti konflikt isaga ja konflikt naistega olid Kafka loomingu jaoks pöördelise tähtsusega. Oma eluajal avaldas Kafka vaid ükskuid novelle ja esseid. Suurem kuulsus saabus peale surma, kui tema sõber Max Brod avaldas Kafka käsikirjalise pärandi, mille autor ise oli mää- ranud põletamisele. Kafka looming jaguneb kahte suurde gruppi: novellid ja romaa- nid. Kui esimestest osad ilmusid juba Kafka eluajal, siis kolm lõpe-...
Hiina. Sun Yatsen asus riiki ühendama, oli rahvuslik kodanike jõudude liider. Tema erakond Guomindang. Tema tööd jätkas Chiang Kaishek. Kantoni valitsust toetanud kommunistid lõid lahku ja kuulutasid välja Hiina Nõukogude Vabariigi. 1935. võimule Mao Zedong. Kultuur. Sõjajärgne pessimism. 1920ndad kergemeelsed. Coco Chanel, Charlie Chaplin. Dadaism pilkas konservatiivset kodanlust ja ka iga hinna eest originaalitsevaid kunstnikke. Sürrealism, Salvador Dali. Eksistentsialism. Einstein. Freud(mõlemad põgenesid). Määratu loomepotentsiaali kohta, kes põgenesid ,,Hitleri kingitus vabale maailmale." Stalini ajal NSVL sotsialistlik realism, marksistlik teadus(darvinism näiteks oli, geneetika ei olnud marksistlik.) 1930ndatel internatsionaalne stiil. Tuulest viidud. Atlandi ookeani ületamine lennukil Charles Lindbergh. Teine maailmasõda 1935
indiviidi võimesse iseennast juhtida. Ülistatakse vabadust ja kõigile küsimustele mõistusepärase lahenduse leidmist. Liigub kahes suunas: ratsionalism (tõelust on võimalik hoomata mõtlemise printsiipidest lähtudes) ning empirism (tunnetuse alusena nähakse meelelist kogemust). 20. sajandi filosoofia tunnuseks on teadmiste kasv tehnikas ja teaduses. Tekib uuspositivistlik maailmapilt (suur seotus teadusega), keelefilosoofia, eksistentsialism, hermeneutika. Kierkegaardi tähelepanuväärsemate teoste hulka kuulub ,,Elutee staadiumid", milles ta küsib mis on inimese puhas olemine. Inimese elu teostub tema hinnangul kolmel tasandil: esteetiline tasand e elu vastavalt meeleolule. Sel tasandil ei taju inimene, et tal on kohustused, ta elab käesolevas hetkes. Elab nõnda hetkeni, mil jõuab kriisi, kus ta peab aru saama, et nii elada ei saa
Peamine on tahe. Inimese intellekt on seotud tahte tegutsemise teenistusse. Pragmatism meetod, mille abil inimene püüab jõuda elu eesmärkideni. Pragmatistide arvates pole reaalsust olemas, sest see on alles tekkimisel. Kõik sõltub inimese loomisvõimest. Tõelised on need mõtted ja ettekujutused, mis aitavad parermini mõista tegelikkust ning mida saab praktiliselt ka kasutada. Pragmatistid ütlevad, et see mis töötab, ongi tõde. Eksistentsialism Sören Kirkegaard on eksistentsialismi rajaja. Eksistentsialismi eesmärgiks on tõestada üksikisiku unikaalsus. Selline mõtteviis on omane protestantlikule mõtlemisele. Kirkegaard hakkas indiviidi pidama individuaalseks ja korduvaks, kuid rõhutab tema arenemist. Ta leiab, et inimese vaba tahe muudab eksistentsi seletatava nähtuse nullilähedaseks. Tema meelest on inimese usklikkus eksistentsiaalse ebakindluse tunne. Igaühe eesmärgiks on saada subjektiivseks, aga grupp takistab
Keskenduda tulekski sellele, et me tegeleme ravimisega ning probleemi lahendamisega, mis peaks ise tingima positiivse suhtumise, et kannatused selle tulemusena ühel hetkel otsa saavad. Kui tegemist on aga ravimatu haigusega, ongi parimaks lahenduseks esmalt surmahirmust üle olla ning seejärel otsida tuge hinge reibastatuselt ja sõpradelt. 9 Küsimused ja vastused Sartre’i Eksistentsialism on humanism kohta: · Sartre’i arvates ühendab nii religioosseid kui ateistlikke eksistentsialiste põhimõte, et eksistents eelneb olemusele. Selgitage, mida see tähendab. Põhimõte, et eksistents eelneb olemusele, tähendab seda, et inimese olemuse definitsiooni tingib tema mõnda aega kestnud olemasolu. Eelnevalt tuleks eksistentsi raames läbida mingi teekond, kohtuda iseendaga ja alles seeläbi saada kellekski, keda on võimalik mõista ja defineerida.
Interminism kuimaailmas valit seaduspärasus ja põhjuslikkus, siis pole vabadus võimalik. Ei pea võimalikuks vabaduseta olukorda. Subjektiivsed idealistid ja solipsistid- pole midagi muud peale mina, siis on vabadus totaalne. Kristlased- tunnistavad vakumatult tahtevabadust. Kristlik tahtevabadus käsitus põhineb paradoksil. Ühelt poolt inimese tahtevabadus ja teiselt poolt jumalik ettemääratus. Eksistentsialistid- inimese eksistents eelneb tema olemusele. Eksistentsialism eitab mistahes metafüüsilist või teaduslikku inimolemuse seletust. Inimene on maailma heidetud, sündinud mõttetult. Inimene on totaalselt vaba. Kui õpime elama totaalselt vabanda siis on suured võimalused eneseteostuseks.Nõrk determinism- ei soovi püsida jäigas vastuolus: kas vabadus või determinism. Tuleb eristada determineeritust ja sundust. Sundus on see, kui oleme sunnitud tegema midagi, mida me ie taha või saa teha. Selleks võib olla ka loodusseadus
Linnageograafia on oluliselt arenenud alates 1950. aastatest. Viimase poole sajandi jooksul on võimalik rääkida neljast linnageograafia lainest. Need on linnageograafia teaduslikustamine (1960. aastatel), ühiskondlikustamine (1970. aastatel), kontekstualiseerimine (1980. aastatel) ja uuendamine (2000. aastatel). Praegused linnageograafia teoreetilised lähtekohad on mitmekesised ning seotud erinevate filosoofiasuundadega (nt positivism, fenomenoloogia, eksistentsialism, marksism, strukturalism, realism, poststrukturalism, konstruktivism, postmodernism, feminism, postkolonialism). Maailma tuntumate linnageograafide seas on Walter Christaller, Georgi Lappo. Tuntumad linnageograafid Eestis on Edgar Kant, Jussi S. Jauhiainen ja Tiit Tammaru.1 Kes on Edgar Kant? Edgar Kant (21. veebruar 1902 Tallinn – 16. oktoober 1978 Lund, Rootsi) oli eesti geograaf ja majandusteadlane. Ta lõpetas 1921. aastal Tallinna Rahvaülikooli Seltsi
jne Paradigma - teadusliku mõtlemise ajalooliselt väljakujunenud viis, mille aluseks on ühiskonnas tavaks saanud maailmast arusaamise alused · Loodusteaduslikku mõtteviisi esindavad paradigmad: lähtekohaks on aistingute ulatuses olev kindlatele seadustele alluv tegelikkus. Empirism, positivism, pragmatism, behaviorism Vaimuteaduslikud paradigmad: lähtekohaks tegelikkuse inimesepoolne läbielamine inimelu terviklikkuse kontekstis Fenomeniloogia, hermeneutika, eksistentsialism, kriitlis-emantsipatoorne paradigma. Kasvatusteadus · Uurib kasvatust ning sellega seonduvaid ilminguid · Loob ise kasvatustegelikkust Kasvatusteaduse valdkonnad: · Kasvatusfilosoofia - arutleb väärtusküsimuste üle, sisaldab maailmavaatelist ainest; siit saab alguse arusaam inimesest; · Kasvatusantropoloogia - vaatleb inimolemuse kujunemist kasvatuse vaatenurgast · Kasvatuspsühholoogia - seob psühholoogilist teadmist kasvamise ja kasvatusega
LÄÄNE FILOSOOFIA Leo Näpineni loengute lühikonspekt. Kasutatav TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLIS aines HHF3080-FILOSOOFIA, HHF3081-FILOSOOFIA ja HHF3060-FILOSOOFIA FILOSOOFIA AINE Sõna ,,filosoofia" on tõlgitav ,,tarkuse armastus". Phileo = armastan. Sophia = tarkus. Filosoofia algselt tarkusearmastus oligi, kuid nii pole see siiski alati olnud. Ka veel hiljuti oli filosoofia ja kohati on ta praegugi pigem teadmisega kui tarkusega tegelev distsipliin. Filosoofia kujunes vana-kreekas 7.-6. sajandil e.m.a. seoses linnriikide ehk poliste tekkimisega. Mütoloogilne maailmapilt asendus filosoofilisega. Esimesed filosoofid olid Thales, Anaximandros, Anaximenes, Empedokles, Pythagoras, Herakleitos, Parmenides jt. Filosoofia oli algselt osa mütoloogiast. Eristatakse Herakleitose joont ja Parmenidese joont filosoofia ajaloos. Herakleitos tunnistas saamise (tekkimine, muutumine, kadumine) ja olemise (see, mis muutumise kestel samaks jääb) ühtsust ning r...
Kirjandus Sissejuhatus 20. Sajandi kirjandusse Rahvakirjanikud Eestis 20.saj algus – Oskar Luts 20. saj lõpp – Andrus Kivirähk Oskar Lutsu Palamuse-lood Tegelased kannavad endas kindlat elutunnetust ja esindavad mingit inimtüüpi: Oskar Luts: Ta on pärit Palamuse kihelkonnast Ta on kirjutanud „Kevade“ „Suve“ „Talve“ Tal on Tartus majamuuseum Tema raamatutest on tehtud filme Tal ei ole ühegi kooli lõputunnistust Kirjanike liidu auliige Rühmitused ja isiksused Eesti kirjanduses Noor-Eesti ja Gustav Suits Huvi maailma vastu Sümbolism (Charles Baudelaire) ja kunst kunsti pärast Noor-Eesti (1905 ilmus I album) Gustav Suits „Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks!“ Sümbolistlik luulekogu „Tuulemaa“ (luuletus „Tuulehaud“) Noor-Eesti ja Friedebert Tuglas „Väike Illimar“ „Siil“ „Hunt“ „Hinge...
Horney pidas nende kolme tüübi puhul silmas tervete inimeste neuroose. Kogu tema teraapia keerleb ümber neurooside. Inimese puhul võib rääkida erinevatest minadest. Inimese ideaalmina ja reaalmina- mida suurem vahe seda suuremad neuroosid tekivad inimestel. tema point on need viia teineteisele lähemale. Samas ta midagi uut ei paku ja ei saa ise ka üle puudustest, mida ta F juures kritiseerib. H on uurinud idafilosoofiaid. Neid kõiki on mõjutanud eksistentsialism kui 20 saj kõige mõjukamaid filosoofiavoole. 10. Erikson Tuntuks on saanud eelkõige teooriaga mida nim. Sotsiaalse arengu teooriaks, mis hõlmab emotsionaalse, sotsiaalse kui isiksusliku arengu astemid (kokku 8) . Kõik läbivad need astmed elujooksul. Kirjeldab kõiki läbi kriisi. Kirjeldab 2 mõistega: Mis juhtub, kui seda edukalt ületatakse ja mis siis kui ei ületata. Eriksson väidab, et ühtegi kriisi ei saa täielikult ületada, enam-vähem saab, et liikuda järgmisesse astmesse
Kogu tema teraapia keerleb ümber neurooside. Inimese puhul võib rääkida erinevatest minadest. 8 Inimese ideaalmina ja reaalmina- mida suurem vahe seda suuremad neuroosid tekivad inimestel. tema point on need viia teineteisele lähemale. Samas ta midagi uut ei paku ja ei saa ise ka üle puudustest, mida ta F juures kritiseerib. H on uurinud idafilosoofiaid. Neid kõiki on mõjutanud eksistentsialism kui 20 saj kõige mõjukamaid filosoofiavoole. 10. Erikson Tuntuks on saanud eelkõige teooriaga mida nim. Sotsiaalse arengu teooriaks, mis hõlmab emotsionaalse, sotsiaalse kui isiksusliku arengu astemid (kokku 8) . Kõik läbivad need astmed elujooksul. Kirjeldab kõiki läbi kriisi. Kirjeldab 2 mõistega: Mis juhtub, kui seda edukalt ületatakse ja mis siis kui ei ületata. Eriksson väidab, et ühtegi kriisi ei saa täielikult ületada, enam-vähem saab, et liikuda järgmisesse astmesse
■ optimism on ohtlik ja ekslik maailmavaade, elu on balansseerimine kannatuse ja igavuse vahel, naudingud ei muuda elu elamisväärseks- iga nauding nõuab vajadust uute naudingute järele ■ kannatusi saab vähendada vaid soovide vähendamisega 11.SÖREN KIRKEGAARD- taani (1813-1855) ■ eksistentsialismi eelkäija/rajaja ■ essentsialism (essentia-olemus)-kordumatuid inimesi pole ■ eksistentsialism (existentia-olemasolu)- iga inimene on kordumatu ■ kihlumine Regine Olseniga- toob välja, et tavaliselt mehed ei saa enam areneda, jäävad tavaliseks kaubandusnõunikuks “perekonnaisaks” ■ rahvahulgas ei ole inimene enam tema ise, ta kaotab autentsuse ■ eksistentsi staadiumid: 1)esteetiline- “põhimõtteline logeleja”, endine filister, millegi
on teostus, on olemas mõiste, otstarve. Sartre väidab, et inimene on "visand." Selgitage, mida see tähendab. See tähendab, et inimesel on subjektiivne elu. Inimene on kõigepealt selline , milliseks ta end visandab. Mitte aga selline nagu ta ehk tahaks olla. Ehk siis inimene loob teisele enesest oma käitumisega mingisuguse pildi, olemuse. Selle pildi loomisel ei mängi niivõrd rolli see, millisena inimene tahab et teda nähtaks, kui see kuidas inimene end üleval peab. Mis on eksistentsialism ja millised on eksistentsialismi põhimõtted Sartre järgi? Eksistentsialsim on rangemast rangem õpetus. Leidub kaht eksistentsialiste: kristlased ja ateistlikud eksistentsialistid, kelle hulka loeb Sartre ka ennast. Nad kõik jagavad ühist arusaama, et eksistents eelneb olemusele, et lähtuda tuleb subjektiivsusest. Sartre järgi on eksistentsialismi põhimõtte see, et inimene on üksnes see, kelleks inimene end ise teeb.
FILOSOOFIA VALGUSTUSAEG Ülevaade valgustusajast 17-18 sajand. I.Kant: mingis mõttes on valgustusaeg see aeg, mil inimene väljub alaealisusest, peab hakkama ise otsustama. 1740st aastast 1 leksikon ütleb, et filosoof on inimene kes oma vabaduseusus asetab end kõrgemale tavakodaniku kohustusest, ei keela endale midagi, ei austa piiranguid. Tähelepanu keskpunktis asub mõtlev inimene, inimene, kes kasutab oma mõistust, indiviid kes suudab end oma mõistuse abil ise juhtida. Toimub eemaldumine traditsioonist ja autoriteedist. 17.saj alguses tuleb käibele mõiste, mida keskajal väga ei kasutatud: KRIITIKA- esialgu tähendas asjatundlikku antiiktekstide analüüsi, kuid hiljem muutub hinnanguks ka muude elunähtuste kohta. 17.-18. Sajand pöördub kiriku vastu, siis riigi vastu, siis ka valgustusja enda vastu. Kriitika püüab olla erapooletu, aga hiljem pöördub valgustuse enda vastu. Valgustus Euroopas liigub 2 suunas: ...
Suurem osa ajast, mil inimene elab, inimene tegelikult ei ela. Seda teemat, mis on aluseks meie sajandi eksistentsi-filosoofiale ja eksistentsialismile, käsitleb esimesena Kierkegaard.(Meos 2000) Subjekti eksistentsil minul on filosoofiline eriseisund. Kierkegaard lõhub armutult need piirid, mis Descartes'i tunnetuslik positsioon on üksikisiku ümber püstitanud. Need müürid on seisnud puutumatuna kakssada aastat; nüüd lööb Kierkegaard nendesse lõhe, mille kaudu eksistentsialism saab läbi tungida.(Meos 2000) Lähtepunktiks on siin mõte, et mittetunnetatud ja tahtevaba olemine ei vääri eksistentsi nime. Kuivõrd kerge on inimesel saada mingi grupi osaks, ühineda teiste eesmärkide, rollide, kommete ja ajalooliste vormidega lasta neil enda eest otsustada. Kuivõrd raske on seda vältida: Kierkegaardi käsitluse dramaatiline, argimõtlemise ja kogu tavapärase mõtlemise tulejoonele asetav tees on, et eksistentsi ähvardab kõikjal 8 selle kadumine
Retroflektsioon inimene teeb endale seda, mida tahab teistele teha või et talle tehtaks. Hämamine hajutatakse kontakti huumori ja irooniaga. Kokkusulamine grupi arengujärk, turvatunne saavutatakse teistega koosolemise läbi, ollakse vähem enda moodi. Läbi selle teraapia üritatakse isiksust arendada praktiliselt. Ületab püüdluse väismaailma toe järele. Küps inimene leiab ressursid iseendast. Gesaltteraapia koosneb erinevatest komponentidest. Filosoofiast on võetud eksistentsialism, psühholoogiast on laenatud mõtted psühhoanalüüsist, Reichi füüsilisi harjutusi ning kasutatatakse psühhodraamat, kus probleeme lahendatakse läbi lavastamise. Nmetus gesalt tuleb saksa klassikalise teooria ideest. Pilet 15. F. Riemanni isiksusekäsitlus läbi hirmude. Tema isiksusekäsitlus põhineb hirmudel, mida kõik ei tunnista, kuid nad on olemas. On globaalsed hirmud ja individuaalsed hirmud. Igal hirmul on arengulugu. Hirmudest ülesaamine muudab küpsemaks
1) teo utilitarism: käitu nii, et sinu teo tagajärjel oleks rohkem õnne 2) reegli utilitarism: käitu reegli järgi, mille rakendamine ühiskonnas tooks kaasa olukorra, kus inimesed on õnnelikumad. Vastuväide 1: kuidas õnne mõõte, et reeflist juhinduda saaks. N: kui kaotada surmanuhtlus, siis kas see toob õnne kõigile? Vatuväide 2: Midagi ei ole välistatud. Võta püss ja tapa, sest antud teo tagajärjed on paremad kui tegematajätmise tagajärjed 50 inimest jäävad ellu. 5. Eksistentsialism (Sartre, Kierkegaard) /voluntarism (Nietzsche) Kierkegaard: *,,tõeline tegu ei ole mitte väliselt nähtav tegu, vaid sisemine otsus, millega üksikisik realiseerib potentsiaalse võimaluse ja identifitseerib end oma mõtte sisuga" *Otsustada saab olla kolmel tasandil: 1)esteetiline tasand - elame selleks, et nautida elu, elame elu ilu nimel. Hästi oleme elanud nii, kui see mäng tuleb meil kaunilt järgi, mõtlemata eetilistele tagajärgedele. Suhtumine naisesse: nauding
1. Kirjanduse klassikalise mõiste kujunemine Techne- oskus, meisterlikkus Tänapäeva postmodernistlik kultuur on urbanistlik Tehnoloogia areng- kaob autorlus dehumaniseerimine "Kirjanduse" etümoloogia Euroopa keeltes: lad. littertra Tähestik Grammatika Kirjalik tekst Haritus, õpetatus "Kirjanduse" mõiste ajalooline kujunemine Kirjavara (Schrifttum, ) Ilukirjandus (belles-lettres), 17-18. saj Fiction (fiktsioon: vale, väljamõeldis; ilukirjanduslik proosateos; narratiiv) / nonfiction Nonfiction (mittefiktsioon) Emmanuel Carrcre "L'Adversaire" (2000), eesti k. "Vaenlane" (2002) Jean-Claude Romand Kirjanduse määratlused Neoplatonlik esteetika- kunst kui ülev ja kaunis Formalism, strukturalism- kirjandusliku teksti poeetiline funktsioon Funktsionaalne määratlus (J. Mukaovski) Kunst on see, mida kunstiks peetakse (iga nähtus või ese võib saada esteetilise funktsiooni kandjaks) Kirjanduse funktsioonid Hedonistlik- kumsti võime naudingut pa...
Inimene peab käituma vastavalt: · jumala/saatuse tahtele · sotsiaalsele hüvele(rass, rahvus, riik, kommunism, jne.) Sentimentalism kriteeriumiks on sisetunne/südametunnistuse hääl Formalism/ deontoloogiline (kohustuse) eetika kriteeriumiks on on teo/tegematajätmise motiiv Utilitarism/ konsekventsionalism(tagajärjeeetika) tagajärjeks on teo/tegematajätmise tagajärg. Eksistentsialism (Kierkegaard, Sartre/voluntarism (Nietzsche Eetiline sentimentalism Eetilise/ebaeetilise teo kriteeriumiks on sisetundel põhinev südametunnistuse hääl. David Hume: moral sentiment kõlblustunne: ,,teatud seesmine meel või tundmus, mis eraldab head ja halba ning mis seob end esimesega ja tõukab eemale teist." Meis tekivad loomupäraselt meeldivad tundeid teod, mis on head kas indiviididele või kogu ühiskonnale.
Inimese mina ehk ise: Kui inimne vaatab endasse siis leiab sealt vaid üksiktajumuste ja muljete ning meele.... Ta ründab arusaama, et hing on mittemateriaalne substants, Poliitika: Huvitus poliitilistest üldistustest, Teosed: "Traktaat inimloomusest" "Uurimus inimmõistusest" "vestlused loomulikust religioonist" "uurimus moraali printsiipidest" SOREN KIERKEGRAAD 1813-1855 sündis Kopenhaagenis inimesena: vastuoluline ning tasakaalutu psüühikaga filosoofiline suund: eksistentsialism haridus: teoloogia, 1830-1838 kopenhaageni ülikool 1840 a. kihlus. Mõne aja pärast nad aga lahkusid sorenis avaldus kirjanik suri 11.Novembril 1855 üksiku ja häbistatuna isiklik filosoofia filosoofia peab puudutama mind isiklikult sellega tegelemine peab puudutama minu elu iseloomulik on suvjektivism, irratsionaalsus, inimesekesksus eksistents: kierkegraadi eksistentsialismi põhitõeks on minu oma eksistents purjus kutsar pole mingisugust kontrolli toimuva üle
Algatajaks on maalikunst. Põhieesmärk kujutada tundevarjundeid. Luules muutub impressionism mänglevamaks. Varses loomingus on impressionism Under, Ridala, Tammsaare, Tuglas, Baudelaire Futurism saab alguse Itaaliast. Tuleviku kirjandusvorm. Eitasid kõike senist. Ülistasid masinaid ja linnu. Uus kirjutamisstiil. Suhteliselt lühiajaline. Ekpressionism saab alguse Saksamaal. Tähendab jõulisust. Visnapuu, Under Sürrealism Andres Ehin, Dali Eksistentsialism tekib 20.saj keskpaigas. Üksikisiku toimetuleku "ism". 21. August Gailit (1891-1960) Gailit- kukk läti keeles. Sünnib Lõuna-Eestis. Isa ehitusmeister, rahvuselt lätlane, ema eestlane. Koduseks keeleks nii läti kui eesti keel. Valgas algkoolis ja linnakoolis, Tartu linnakool, mille jättis pooleli. 1911-16 töötas Riias ajakirjanikuna. Samal ajal tõlkis läti keelde Kitzbergi "Libahundi" ja "Tuulte pöörises". Pärast läheb Tallinna. 1917
- Hilisluulele omane tundeintensiivsus ning kujundite mõjukus, mis on tugevalt kantud isiklikust traagikast, samuti sisseelamisest kodumaa saatusesse. - Epigoonlaste eeskujuks. - Loodusluule, armastusluule, kodumaa. - Aja edasiminekust tulenev traagika. - Kordumine, - Liivi jaoks ei ole loodus temast eraldiseide. - Pildilisus tuleneb realistlikkusest vastandub ärkamisaja ülepuhutud luulele.Isamaaluule seotud isikliku traagikaga. - Eesti eksistentsialism. Eesti eksistentsialismi tumeduse, traagika, valu rõhutamine. - Käsitletakse esimese eesti sümbolistina, kes tahtlikult või tahtmata lähtub Euroopalikust esteetikast. - N-E Liivi loomingu analüüs, kriitika, millega nad kanoniseerivad Liivi, annavad talle eesti kirjanduses tähendusliku koha. - N-E rõhutas Liivi kui looduslüürikut. - Miks nii mõjukas (Tuglase järgi): rütm, ootamatus, stiililised iseärasused, poeet luule seletamatul tasandil. E
Keel omakorda andis inimesele selle omaduse, mis lasi tal paljuneda tunduvalt rohkem kui muudel. Keele muutumine tuleneb keeleühiskonna liikmete kõneharjumuste muutumisest. Nende arvates oli ajalooline keele uurimine ainuke võimalik. 13. Frege ja analüütilise (keele)filosoofia sünd Üha rohkem tekkis puhast keeleteadust, mis hakkas filosoofiast lahku lööma ja tahtis näidata, kuidas keel peegeldab ja mõjutab keskkonda. Levis eksistentsialism. Hommikutäht ja õhtutäht on sama referentsiga kuid erineva tähendusega/mõttega/intensiooniga. • Samale isikule võib viidata fraasidega Mari, naabritüdruk ja preili Mänd. • Fraasil võib olla tähendus, kuid ei pruugi olla referenti (nt Vastseliina kullakaevandus) • Arutledes lause tähenduse ja referentsi üle, algatas ta probleemiringi, mis on seotud lause tõesuse ja väärusega, millest hiljem kasvas välja tõeväärtussemantika. 14
olemist üldse.Hiljem lähtuvad samasugusest mõistekasutusest ka Heidegger ja Satre.Eksistentsifilosoofiat vaadatakse ka vahest kui radikaalset subjektifilosoofiat.Kõikidele autoritele on ühine see, et nende tõlgitsuses pole inimese eksistents vaadeldav esemena ning on sellisena empiirilisele teadusele haaramatu.Satre oli „eksistentsialismi“ tuntuim levitaja.Pärast Teist maailmasõda hõlmas eksistentsialism ka teisi kultuurinähtusi nt ilukirjandus ning tähistades muu hulgas vabameelset ja individualistlikku elustiili.AUDENTSUSE PROBLEEM- kuidas olla ise, milline on audentne iseolemine, konkreetse indiviidi eksistents pole seletatav filosoofiliste süsteemide abil. . Inimene saab läbi isikliku valiku valida esteetilise, eetilise (lähtuda kohustusest) ja religioosse etapi vahel. Meeleheide – inimene on kogu aeg meeleheitel. Esteetiline elustiil viib paratamatult meeleheitele.
gestaltpsühholoog Laura Perls'i ja nende kaastöötajate koostöö tulemusel. Termin gestalt pärineb saksa keelest ja tähendab terviklikkust, terviktaju, tervikkujundit. Gestaltmeetod praktilises psühholoogias vaatleb inimest kui tervikut ja tema eesmärgiks on iseseisva, oma võimeid tundva, tulemuslikult tegutseva ja vastutustundliku isiksuse areng. Gestaltteraapiat rajades toetus Fritz Perls järgmistele allikatele: * psühhoanalüüs (Freud, Reich) * eksistentsialism (Kierkegaard, Sartre, Heidegger, Nietszche) * ida filosoofiad (taoism, zen-budism) * gestaltpsühholoogia (Wertheimer, Köhler, Koffka, Lewin) * psühhodraama (Moreno) Gestaltteraapia seisab peamiselt neljal sambal: tunnetel, `siin ja praegu' elamisel, heal kontaktil, vastutusvõimel ja teadlikkusel. Võrreldes teiste kaasaegsete psühhoteraapia meetoditega (nagu psühhoanalüütiline teraapia, pereteraapia, psühhodraama jt.) keskendub gestaltteraapia rohkem
Kirjanduse põhiliigid ja žanrid Eepika - välismaailma kirjeldamine ja jutustamine - huvitutakse välisest pildist - nt. Eepos, romaan, jutustus, novell Lüürika - väljendatakse siseilma mõtteid, tundeid - subjektiivne, isiklik - nt. Luuletused, sonetid, oodid, hümnid Dramaatika - tegevuse vahetu kirjeldamine, otsene kõne ja dialoog - konflikt - nt. Tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng Lüroeepika - liitliik = lugulaulud - lüüriline laad ja eepiline jutustus - nt. Valm, poeem, ballaad. Teema - millest teos kõneleb - trad. teemad: armastus, sõda, isamaa - pikemates teostes on kõrvalteemad Idee - kirjandusteose peamine mõte - väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse Stiil - kõrge = pidulik, kõrgendatud - keskmine = neutraalne - madal = argipäevane Eepika ja selle alaliik eepos Eepika ja eepose seos - 1...
RAHVAJUTUD Folkloori põhitunnused: Traditsioonilised Rahvaluule muutlik 2 ühesugust lugu pole olemas Vastavad kindlatele reeglitele Autor on teadmata Oluline, sest näitab, kuidas rahvas sai aru üksteisest ja ka nende mõtetest Rahvaluule zanrid: Muinasjutu puhul ei eelda keegi, et sa seda usuks. Ta on ajatu. Erineb väga suuresti teistest, süzeed rahvusvahelised Müüdi puhul tegemist teise maailmaga, meie loogika vastaselt Muistend ütleb alati kindla fakti, tegemist tänapäeva maailmaga F.R.FAEHLMANN Sündis vaba talupoja peres Isa mõisavalitseja Kasvas peale vanemate kodust mõisnike juures Läks Tartu ülikooli Lõpetas doktori kraadiga Tema eestvõttel 1836 loodi Tartus õpetatud Eesti Selts(sisaldas saksa rahvusest mehi) Faehlmann rõhutas, et eesti keel on kultuurkeel, millega saab luua kunstteksti ...
20. saj filosoof, sotsioloog, paühholoog ja ühiskonna kriitik. Pidas end ise markistiks. Oli ühiskonnakriitiline, kritiseeris kapitalismi. Laiendab Marxilt võõrandumise ideed: - Majanduslik (kaotab kontrolli töö rahulolu üle) - Sotsiaalpoliitiline (inimesed passiivsed, nt valimistulemustega ei olda rahul) - Psühholoogiline võõrandumine (inimsuhted, teist inim vaadeldakse, et kuidas temast kasu saada). Mõjutused: - Idapoolne kultuur - Eksistentsialism o Inimene on optimistlikum tema sõnul, on võime armastada, mis eritstab meid muudest liikidest. Vanemlik armastus Vennalik, õelik Erootiline Enesearmastus Jumalaarmastus Isiksusekäsitlus põhineb vajadustel, mida saab rahuldada pos ja neg teel. 1) Suhtlemisvajadus + läbi viie armamastuseliigi
,,Sisyphose müüdis" rõhutas Camus mässu vajadust, vastust elu kaosele, absurdile ja surmale. Mäss on püsiv sisemise vabaduse otsing, võitlus julmuse ja ebaõigluse vastu. Seda teemat jätkab essee ,,Mässav inimene". 1942. a ilmus romaan ,,Võõras", 1947. a romaan ,,Katk", 1944. a näidend ,,Caligula", 1956. a romaan ,,Langus". 1957. a sai Camus Nobeli kirjandusauhinna. Eksistentsialism ja neorealism tõid sisulise külje taas esiplaanile, hoogustus massikirjanduse levik. Eksistentsialism mõjutas otseselt neorealistlikku kirjandust ja kunsti, mis pärast II maailmasõda kuni 1960. aastateni levis paljudes maades ja näitas sõja tagajärgede mõju ühiskonnale ja inimestele. Rõhutati rahva solidaarsust kui peamist tegurit vastuseisus kurjale. Pöörati tähelepanu lihtinimese saatusele, rõhutati vastutust. Kasutati varasema realismi jutustavat laadi, kuid on modernismile omaste vormiotsingute sugemeid. Autor sündmustele otsest hinnangut ei anna (objektiveeriv jutustus).
Keel omakorda andis inimesele selle omaduse, mis lasi tal paljuneda tunduvalt rohkem kui muudel. Keele muutumine tuleneb keeleühiskonna liikmete kõneharjumuste muutumisest. Nende arvates oli ajalooline keele uurimine ainuke võimalik. 13. Frege(1848-1925) ja analüütilise (keele)filosoofia sünd Üha rohkem tekkis puhast keeleteadust, mis hakkas filosoofiast lahku lööma ja tahtis näidata, kuidas keel peegeldab ja mõjutab keskkonda. Levis eksistentsialism. Hommikutäht ja õhtutäht on sama referentsiga kuid erineva tähendusega/mõttega/intensiooniga. · Samale isikule võib viidata fraasidega Mari, naabritüdruk ja preili Mänd. · Fraasil võib olla tähendus, kuid ei pruugi olla referenti (nt Vastseliina kullakaevandus) · Arutledes lause tähenduse ja referentsi üle, algatas ta probleemiringi, mis on seotud lause tõesuse ja väärusega, millest hiljem kasvas välja tõeväärtussemantika. 14
n või r (keel) ja laadivaheldusliku s-iga sõnad (uus, vars, küüs). Siia kuuluvad: hall, hind, jutt, järsk, järv, kimp, kott, kukk, kuusk, külm, luik, paks, ränk, tark, toon, tund, vaat,vakk, vend,värss, õrn · kond-liitelised sõnad (aegkond, hammaskond, insenerkond, töötajaskond, võimkond) · Astmevaheldusliku pearõhulise või kaasrõhulise lõpusilbiga võõrsõnad (absolutist, eksistentsialism, entusiasm, etüüd, geograaf, kombinaat, konserv, pantomiim) · Ains nom 2-silbiliseks muutunud sõnad põli, rehi, rohi, ruhi, tali ja tõri. · Ains nom üldiselt konsonandiga lõppevate sõnade kõrval ka vokaaliga lõppevaid sõnu: kõu, tai, nui, pau, põu, sai, sau, õu VORMISTIKUST: · Aind part on lõputa ja tugevas astmes (agar, krevetti, laastu, noota, optanti, puberteeti, revansi, suitsu, tuppe, urni, vanni, vaimu)
AJALUGU: I ja II maailmasõda MAAILM 20. SAJ ALGUL Maailm oli tugevalt Euroopa-keskne - üldlevinud oli veendumus, et maailma arengu ja progressi vundamendiks on Euroopa riigid ja euroopalikud ideed ning väärtushinnangud Jõudu hakkasid tõestama USA (põlvnes silmnähtavalt Euroopast) ja Jaapan (tugevus sõltus selles, kuivõrd palju oli ta suutnud üle võtta euroopalikke saavutusi, eriti sõjanduses ja tehnikas) Mõesõnaks sai progress käsitleti kui katkematut ja vääramatut edasiliikumist madalamalt arengutasemelt kõrgemale Ehitati pilvelõhkujaid, kasutati elektrilaternaid, kadusid hobutrammid Sufrazettid ehk naisõiguslased - liikumine toimus USAs ja UKs; eesmärk oli võidelda naiste hääleõiguse eest Lisaks optimismile leidus ja sügavad pessimismi üheks avalduseks oli antisemitsismi (juudivastasuse) tugevnemine Alus pandi geneetikale, sündisid ...
1939 1960: II maailmasõda ja sellele järgnev aeg. Seekord oli sõjas palju tsiviilohvreid, eriti pommitamiste ajal. Kasutatakse aatompommi. Algab külm sõda, kaks juhtivat jõudu USA ja NSVL. Sõda toimub vaid kolmandas maailmas, näiteks Aafrikas. Kuuba kriis. Euroopa püüab taastuda. Saksamaa jagatakse kaheks, tasakaalu hoidmiseks moodustub Euroopa Liit. Ida on Nõukogude mõjusfääris, sellest kaotab majandus, kirjandus, kunst. Tsenseerimine, sotsialistlik realism. Läänes eksistentsialism ja absurd. Head arengud. Televisioon. Populaarsus jälle raadiol. Ilmuvad värvifilmid, laiekraankino. Tarbimine ja meelelahutus nagu pärast esimest maailmasõdagi. Mõiste ,,Lääne heaoluühiskond". Muusikas tuleb rock'n'roll. 1960 tänapäev. Orienteerutakse tarbimisele. Noorteliikumised, 1960 populaarsed hipid, mäss vanemate vastu (nn vanad vs noored). Vietnami sõda. Populaarsust koguvad alternatiivsed eluviisid, idamaade filosoofia, keskkonnaprobleemide teadvustamine
luuletajad, nt T.S. Eliot. Gongora & Quevedo · Hispaania suurimad barokkluuletajad. Erinesid teineteisest ja olid tülis. · Gongora keeruline ja hämar väljendusviis; kultismi looja. · Quevedo kritiseeris teda liigse udususe pärast; tal oli terav satiirikukeel. Kritiseeris julgelt Hispaania allakäiku, istus pagenduses ja vangis; fantastika ja grotesk. · Mõlemad otsivad hingerahu maisest kärast; elavad ajastu kriisi sügavalt läbi. · Quevedol eksistentsialism, surma teema. · Baroki luules laieneb mängulisus, keerukus, lootusetus, grotesk, satiir. Quevedo on Goya kosmaaride eelkäija pmst. Martin Opitz · Eeskujuks Plejaadi manifest. · Saksa luulet uuendab. · Paul Flemming Opitzi õpilane. Suurim saksa lüürik. · 17 sajand alates pmst lüürika üldine langus Euroopas, kasutati eepilist ja satiirilist vormi. Ohtrasti kasutati mütoloogiat. John Milton · 17 sajandi suurim inglise kirjanik.
Seneca soovitab haigustele vastu minna kindlameelselt ja naerulsui kuna nii vaid on võimalik valuaistinguid tõhusalt alla suruda. Leian, et just sõprade toel ja rõõmsa meelega on võimalik lükata surma haiguste ajal edasi . Paljud haigused, mis inimesel tekivad on seotud just meelelangustega mitte haiguse endaga. Hoides pidevalt positiivset meelt ja kindlat vaimu on võimalik vähemalt lihtsamad haigused eemale hoida endast. Küsimused Sartre’i Eksistentsialism on humanism kohta: 1.Sartre’i arvates ühendab nii religioosseid kui ateistlikke eksistentsialiste põhimõte, et eksistents eelneb olemusele. Selgitage, mida see tähendab.Jean-Paul Sartre arvates jumala mitte eksisteerimise puhul on olemas üks olend kelle eksistents eelneb olemisele. Kui inimene tekib siia maailma siis ta enne eksisteerib ja alles siis hakkab ta ennast ja end ümbritsevat lahti defineerima seega eksistents eelneb olemisele. 2
alandlikkust, ligimesearmastust, "halb" enesekindlust, uhkust, sõltumatust, tugevust. Isandate tugevusele vastab orjade kavalus. Nad näitavad, et väärtushinnangud on tuletatud kõrgeimast olevast. Nii õnnestus neil tugevad orjastada. Et sest haigusest väljuda, tuleb tuvastada jumala surm. Nietzsche käsitlus vastandus positivismile. Kuna Nietzsche lähtub vaatepunkti-õpetusest, siis on igasugune teadmine üksnes interpretatsioon: pole fakte, on üksnes interpretatsioonid. TEISTLIK EKSISTENTSIALISM SØREN KIERKEGAARD (1813-1855). ,,Emb-kumb", ,,Kartus ja värin." Mõtlemise suurim paradoks on katse avastada midagi, mida mõte ei suuda mõelda. (XX saj. huvitavamaid teolooge-eksistentsialiste: Karl Barth, Paul Tillich, Rudolf Bultmann. Neid on nimetatud teistlikeks eksistentsialistideks.) 29 Ülimaid eetilisi väärtusi tuleb otsida jumalast, kuid selle olemasolu ei saa tõestada. Pühendumuse aluseks on usk, mitte mõistus.
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Hotellimajandus HM38 Meelis Magus TERAAPIAVÕIMALUSED INIMESE AITAMISEKS Referaat esmaabist Juhendaja: Marelle Jaagop Tallinn 2010 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 4 2 Kinesioloogia........................................................................................................................... 5 2.1 Mis on kinesioloogia? ...................................................................................................... 5 Kinesioloogia sobib: ......................................................................................................... 5 2.2 Ajalugu.............................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
