dialegomai ) abil (Sokrates). 2. Hegelil: vastandite kaudu edenev arenguprotsess, reaalsuse põhiline struktuur. (tees+antitees=süntees). * Ding an Sich - I.Kant räägib "asjadest iseeneses" (das Ding an Sich) ja viitab asjadele sellistena, nagu nad on, inimtunnetusest eraldiseisvana. * Dualism - reaalsus on jagunenud kaheks, koosnedes kahest teineteisest sõltumatust algprintsiibist ehk substantsist. * Empirism - kogemusel põhinev. * Eksistentsialism - Olemisfilosoofia, mille põhiliseks eesmärgiks on indiviidi eksistentsi teadvustamine. * Eudaimonism - Isiklikku või kollektiivset (sotsiaalne-)õnne ülimaks väärtuseks pidav õpetus. * Fenomenoloogia - Filosoofiline suund, mis vaatleb asju ja sündmusi sellisena, nagu need tunnetusele ilmnevad. * Filosoofia - kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises; mõtteks - püüdlus luua võimalikult
vähem unenäotaolises seisundis loob maailmas asju Hegel · Igasugune tunnetus on inimlik tunnetus Marx · Materiaalsed muutused on otsustavad · Kommunistliku manifesti Darwin · Inimene on pika bioloogilise arengu tulemus · Kõik imetajad on omavahel kaugelt sugulased · Loodus võib luua täiesti uusi taime ja loomariike Freud · Psühhoanalüüs · Kõik unenäod täidavad meie soove Meie aeg · Eksistentsialism Nietzsche · Nietzsche tahtis läbi viia kõikide väärtuste ümberhindamise. · Tema arvates olid nii kristlus kui ka filosoofiatraditsioon pööranud selja tõelisele maailmale ja keskendunud taevale või ideede maailmale. Tänan kuulamast!
(kategooriline imperatiiv) kinni pidada? A) Me peame reeglit järgima siis, kui see meile meeldib B) Me peame reeglit järgima kõikidel juhtumitel, mil see meid otseselt ei ohusta C) Me peame reeglit järgima siis, kui teised inimesed meid jälgivad D) Me peame reeglit järgima alati, sõltumata tagajärgedest 17. Kuidas nimetatakse seda eetikateooriat, mis väidab et moraalilaused ei väida midagi, vaid kirjeldavad üksnes inimese tundeid? A) Utilitarism B) Egoism C) Eksistentsialism D) Emotivism 18. Milline järgnevatest väidetest on utilitaristliku eetika põhitees? A) Talita ainult sellise maksiimi järgi, mida võid tahta saavat üldiseks seaduseks B) Kujunda endast vooruslik inimene C) Võimalikult suur hulk naudinguid võimalikult suurele hulgale inimestele D) Hooli igas olukorras ainult iseendast 19.Üks neljast ei ole filosoofias levinud riikliku karistuse põhjendamise viis. Milline? A) Retributiivne põhjendus B) Esteetiline põhjendus
Sümbolism Kunsti- ja kirjandusvool, mis sündis 1880a. Prantsusmaal ja Belgias. Sai alguse luulest. Levis maalikunsti, skupltuuri, proosasse, näitekirjandusse ja muusikasse. Sümbolistide arvates peab kunst edastama tõtt kuid kaudselt. Kirjutati väga metafooriliselt. Omistati igale objektile sümboolse tähenduse. Sümbolism oli reaktsioon naturalismile ja realismile, mis püüdis haarata tegelikkus selle üksikasjades. Reaktsioonina hakati tähelepanu pöörama kujutlusvõimele ja unenägudele. Sellest saigi sümoblism alguse. Sümboliste huvitasid igavikulised probleemid- sünd, surm, saatus, armastus, patt. Kirjutasid/joonistasid seda kasutades mitmetähenduslikke sümboleid. Sümbolistid Arthur Rimbaud, Aleksandr Blok, Friedebert Tuglas. Naturalism Kunsti- ja kirjandusvool. Sai alguse Prantsusmaal. 19.s. Naturalistid tulid tagasi argielu probleemide juurde. Naturalistide sõnastus oli det...
MODERNISM (pr moderne) uudne, nüüdisaegne. 19. saj II poole ja 20. saj uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Sümbolism, impressionism, dekadents, futurism, dadaism, ekspressionism, sürrealism, eksistentsialism, kubism, imazism, uus romaan, absurditeater, luules vabavärss. MODERNISTLIK ROMAAN erineb kl romaanist sellepoolest, et jutustav laad on asendunud peategelase mõtiskluste, tema sisemonoloogiga. Tradits. romaani kindla ülesehitusega süzee ja tegelastevaheliste suhete asemel kujutatakse modern romaanis inimese sisemaailma. Inimene püüab tõlgendada talle mõistmatut maailma. Enamasti pessimistlik. Peategelast saadab mingi seletamatu äng, hirm, sisemine lõhestatus
LEEDU: 1926 tuli võimule Smetona ja kehtestas autoritaarse reziimi, head suhted NSV Liiduga Eluolu ja kultuur · Kergemeelsed kahekümnendad · Naiste õiguste ja võimaluste laienemine · Kolme keisrikoja kadumine · Autod · Dzässmuusika laialdane levik · Raadio · -ismid kirjanduses ja kunstis · Dadaism-paroodiline kunstivool, mis pilkas nii konservatiivset kodanlust kui ka originaalitsevaid kunstnikke · Eksistentsialism · NSV Liidus kuulutati ainumõeldavaks kunsti ja kirjanduse meetodiks sotsilistlik realism ja teadus pidi olema marksistlik · Range tsensuur · Natsidele sobimatud loomeinimesed emigreerusid Saksamaalt · 1930ndatel tekkisid muusikal ja dokumentaalfilm · Värvifilm, helifilm · Elektri jätkuv võidukäik
siis, kui selle maailmaga ühendatakse mõisted ja ideed. Milline on keskaegne idealismi põhiidee? · Mõisted eksisteerivad reaalselt. · Konkreetseid esemeid pole olemas. Milline on klassikaline saksa filosoofia põhiidee? · Maailm luuakse absoluutse idee poolt (Hegel), me ei või teada maailmast midagi ilma meieta, maailm koos meiega erineb maailmast ilma meieta (Kant). Millised on XX sajandi idealistlikud koolkonnad? · · elu filosoofia · · eksistentsialism · · positivism · · pragmatism · · realism Millised on erinevate filosoofiliste koolkondade eksisteerimise 2 põhjust? Seleta. · 1. tunnetuslikud e. gnoseoloogilised: · · võimalus ületähtsustada tunnetusprotsessi ühte osa · · inimmõtlemise konservatiivsus · 2 ühiskondlikud: · · konservatiivsete klasside olemasolu, kes on huvitatud oma positsioonide säilitamises · · vaimse ja füüsilise töö eraldumine teineteisest
perioodi Teisest maailmasõjast kuni 1960-ndateni võib nimetada modernismi kolmandaks perioodiks, mis keskendusid eelkõige sõjakoledustele ja sõjast tekkinud eluraskustele ESINDAJAD · James Joyce teadvuse vool · Virginia Woolf, William Faulkner teadvuse vool, sisemonoloog · Albert Camus eksistentsialistlik romaan · Franz Kafka absurd, maagiline realism, sümbol · Hermann Hesse süvapsühholoogia, eksistentsialism · Mihhail Bulgakov mitmetasandilisus, filosoofilisus · Gabriel Garcia Marques maagiline realism SÜMBOLISM - Sümbolism tekkis 19. sajandil Prantsusmaal. Näiteks ankur on lootuse sümbol. Väljapaistvamad sümbolistid on Paul Verlaine, Arthur Rimbaud, Aleksandr Blok ja eestlane Friedebert Tuglas. Sümbolistide arvates oli nähtava maailma taga veel teine, nähtamatu ideede maailm, millega peeti sidet sümbolite keeles;
voorusega (ustavuse-, vapruse- ja visadusega). Selgitage seda väidet? Inimeste vahel eksisteerib vastastikkust pimedust ja kurtust, mis on meie loomuomaduseks. Sellest hoolimata tunnetame sisemist tähendust, mis välja ei paista ja mis võib teiste elus esineda seal, kus me seda kõige vähem märkame. Jõuamegi järeldusele, et selline sisim tähendus kehtib ainult siis, kui see sisemine rõõm, vaprus ja vastupidavus on seotud ideaaliga. Küsimused Sartre'i Eksistentsialism on humanism kohta: · Sartre'i arvates ühendab nii religioosseid kui ateistlikke eksistentsialiste põhimõte, et eksistents eelneb olemusele. Selgitage, mida see tähendab. See tähendab, et kõigepealt inimene eksisteerib, kohtub endaga, kerkib maailmas esile ja et ta defineerib end pärast. Eksistentsi eelnemine olemusele tähendab, et enne on olemas mingi mõiste, on olemas võimalus kuidas midagi teostada, juhised ja enne on teada ka otstarve, sest on
klassivõitluse ajalugu; kellele kuuluvad tootmisvahendid? Sartre- eksistentsialism; inimesel pole kaasasündinud loomust; inimene peab end ise looma; äng, võõrandumine; valikud, vastutus; vabadus kui needus; linnainimene. Modernismi tunnused: vormi eksperimendid, vorm (ülesehitus) ja keel, objektiviseeriv kallak, alateadvus, teadvuse vool, maagilis-realistlik, eksistentsialism, võõrandumine, biheiviorism, filosoofilisus, avangardistlikud voolud (-ismid). Puudub kompositsioon, algus, keskpaik, lõpp. Seoseid saab lugeja luua alles tagantjärele. Viited mütoloogiale, mütoloogilistele arhetüüpidele. Uned, alateadvus. I periood- uusromantism (19.s II pool), kunst on ilu loomine . Oluline pole mitte elutõdede näitamine, vaid pidevalt uue ja huvitava avastamine. Uued vormid, kujundid, stiilid. Dekadents, sümbolism, estetism, impressionism. II
Eetika- teadus kõlblustest ja kõlbelistest väärtustest Moraal- üksikisiku või inimgrupi arusaam heast ja halvast ning nendega seotud vajadustest Uuritakse eetost- kõlbeliste põhimõtete, normide ja ideaalide tervik. Filosoofiline eetika- mis on suurim hüve, ülim asi, mille poole ühiskond liigub Religioosne eetika- igal usundil on oma eetika Eetika mõõtmed: 1. inimestevahelised suhted 2. inimese suhe iseendaga 3. inimkonna eesmärk a. C.S. Lewis- pilt laevastikust, orkestrist jm Eetiline absolutism Teoloogilised eetikad Eetiline relativism Hedonism- Epikuros Emotivism- Ayer Platon, Moore, Barth, Utilitarism- J. S Mill, Psühholoogiline egoism- Brunner, J. Kant Benthon Nietzsche, Machiavelli Pragmatism- Dewey Kultuuriline relativism- ...
Kirjandusvoolud Eelromantism ehk sentimentalism tekkis 17.-18.saj.Levivaks oli päeviku vorm, kirikuromaan,reisikirjeldus.Sai alguse sellest romaani zanr.Teosed olid tundelised, looduslähedased ja lõppesid enamasti kurvalt. *Goethe ,,Noore Wertheri kannatused" Romantsim tekkis 18.saj. lõpus,19.saj. alguses.Tekkis ulmekirjandus,reisikirjandus, ajalooline seiklusromaan,indiaanijutud ning hakati koguma rahvaluulet.Teose tegelane on erinev,kannatlev,ohvreid toov ning võitleb oma õnne eest.Teoses on esikohal tunded. *Jules Verne ,,12000 ljööd vee all" *Dumas ,,Musketärid" Sümbolism Tekkis 19.saj.I poolel.Esineb paralleelselt naturalismi ja realismiga. Teostes hoidutakse isiklikkusest,oma mõtete,tunnete otsesest rõhutamisest.Selle asemel kasutatakse vihjeid,varjundeid ehk sümboleid,mis vihjed edasi annavad.Inimese vaimsed hoiakud on varjamata.Tegevus toimub reaalses olustikus. *Lev Tolstoi ,,Anna Karenina...
väljendusvahendites (kunst, kirjandus) kui ka ühiskonnas (elu- ja riigikorraldus), mis on märk modernismi progressimeelsusest, kuid samas ollakse pettunud modernsuse varjuküljes, mille see ühiskonnas on kaasa toonud, ning see sunnib otsima uut ka kvalitatiivses mõttes, st alternatiivset progressi, mis tasakaalustaks teadusliku progressi negatiivseid külgi. Nt filosoofilises mõttes kuulub seega modernismi juurde subjekti ja subjektiivsuse rohke tematiseerimine (psühhoanalüüs, eksistentsialism, fenomenoloogia) vastandatuna objektile ja objektiivsusele, mis kuuluvad teaduse pädevusse. Sellise lõhestatud progressimeelsuse tõttu võib pidada modernismi sisemiseks omaduseks enda pideva ületamise püüet. Modernismi kunsti iseloomustas kunstivoolude teke ja nende saamine kunstitegemise peamiseks kandjaks. Kunstivoolude teket peetakse uue otsimise üheks iseloomulikuks sümptomiks, kuna see sisaldab endas püüet kvalitatiivseks progressiks, soovi teha midagi
Wittgenstein(1889-1951) "Loogilis-filosoofilisest traktaadist". Rudolf Carnap "Metafüüsika elimeneerimine keele loogilise analüüsi teel" (1932). J-P Sartre (1905-1980) prants. "Olemine ja eimiski" (1943). Loeng "Eksistentsialism on humanism" (1946). K.R. Popper (1902-1994) Falsifitseeritavus. "Oletused ja ümberlükkamised" (1963) T.Kuhn (1922-1996) "Teadusrevolutsioonide struktuur" (1970). P.Feyerabend(1924-1994) "Meetodi vastu" (1975), "Teadus vabas ühiskonnas" (1978). INIMESE VABADUS. EKSISTENTSIALISM. J-P. Sartre (1905-1980) prantsuse fil ja kirjanik. Filosoofiline põhiteos on ,,Olemine ja eimiski"; loeng ,,Eksistentsialism on humanism". Sartre´i kinnitusel 2 liiki eksistentsialismi: kristlik ja ateistlik. Esimest esindavad saksa fil. K. Jaspers (1883-1969) ja prantsuse fil. Gabriel Marcel (1889-1973), ateistlikku suunda saksa fil Martin Heidegger (1889-1976), prantsuse fil Albert Camus (1913-1960) ning Sartre ise-
.......................................................... 5 1.5. Kiriku ründamine (1854-1855)..................................................................................................5 1.6. Kierkegaard inimesena ............................................................................................................. 5 2. Peatükk. Kierkegaardi filosoofia......................................................................................................6 2.1. Kierkegaardi eksistentsialism. ..................................................................................................6 2.2. Kierkegaard usu ja kristluse kohta............................................................................................ 7 2.3. Kierkegaard tõe kohta................................................................................................................8 2.4. Aabrahami ja Iisaki lugu......................................................................................
poolt avalikult alandati. Pärast sõda eemaldati vaatamata ta protestidele sellelt ametikohalt ja tal keelati õpetada, ehhki keeld kaotati juba 1949. Ta veetis ülejäänud elu reisides, loenguid pidades ja kirjutades, ning suri 1976.1 1 King, P.J. Sada filosoofi. Tallinn: Sinisukk, 2005, lk 150. 3 1. EKSISTENTSIALISM ,,Olemise ja aja" eesmärgiks on taasavada küsimus, mis on olemine, uurides, kuidas me seisame silmitsi meie enda olemise faktiga ja sellega, millisena maailm meile tundub. Heidegger pöördus tagasi Descartes`i ,,Ma mõtlen, järelikult ma olen olemas" juurde.2 Minu meelest mõtles Descartes selle lause all olemise ja eksisteerimise paratamatust. Seda pole võimalik muuta. Olemise ja eksisteerimise võiks võtta kaheks võrdväärseks sõnaks, kuna nende erinevus seisneb ainult häälduses
Esmalt inimene eksisteerib, seejärel kohtub endaga, kerkib maailmas esile ja pärast defineerib ennast. 9. Sartre väidab, et inimene on "visand." Selgitage, mida see tähendab. Inimene on see, kes viskub tuleviku suunas ja on teadlik enese tulevikku visandumisest. Inimene on visand, kellel on subjektiivne elu ja inimene hakkab kõigepealt olema selline, millisena ta end visandab. Mitte selline, kes ta tahaks olla. 10. Mis on eksistentsialism ja millised on eksistentsialismi põhimõtted Sartre järgi? Eksistentsialism on optimistlik õpetus, kuna paigutab inimese saatuse temasse endasse, eksistentsialism on sidumuse ja tegutsemise moraal. Eksistentsialism möönab elu võimalikkust ja deklareerib, et igasugune tõde ja tegevus eeldab nii keskkonda kui ka inimlikku subjektiivsust. Eksistentsialismi põhimõtted: Inimene pole üksnes see, kellena ta
esiletoomine,Romaani vorm & olemus;,Läbiv teema: romaanikunst, meedium kui aines, loomisprotsess = lugu; süvapsühholoogiline romaan,filosoofilis-intellektuaalne romaan,absurdi romaan,sürrealistlik romaan maagilis-realistlik romaan James Joyce teadvuse vool Virginia Woolf, William Faulkner teadvuse vool, sisemonoloog Albert Camus eksistentsialistlik romaan Franz Kafka absurd, maagiline realism, sümbol Hermann Hesse süvapsühholoogia, eksistentsialism Mihhail Bulgakov mitmetasandilisus, filosoofilisus Gabriel Garcia Marques maagiline realism 9. sümbolism- hendrik visnapuu, helbemäe Sürrealism-Karl Ristikivi, Jüri Üdi, Ilmar Laabani ja Andres Ehin Ekspressionism-M. Under Impressionism-Tuglas, Gustav Suits. 10.sai alguse 20.sajandi esimesel poolel Parimaid postmodernistlike kirjanikke liidab kõigile erinevustele vaatamata just veendumus,et kirjutamine on midagi enamat kui lihtsalt mäng. Ollakse üldisel seisukohal, et
tõetruuduse. Perekonnaelu vastuolude kirjeldamisega ning ühiskonnakriitilise realismiga tõusid esile Henrik Ibsen, August Strindberg ja Gerhart Hauptmann. Psühholoogilise realismi suurmeister teatris oli Anton Tsehhov. Maurice Maeterlinck oli sümbolismi meister. Isiksuse ja hulga konflikti käsitlesid pärast I maailmasõda ekspressionistid G. Kaiser ja E. Toller. Poliitilise teatri lipukandja Bertolt Brecht arendas eepilise teatri teooria. Pärast II maailmasõda olid mõjukad eksistentsialism (Jean-Paul Sartre) ja absurditeater (Samuel Beckett ja Eugène Ionesco). Lydia Koidula "Saaremaa onupojaga" 1870. aastal "Vanemuise" seltsis alguse saanud eesti teater oli esmalt veel vähenõudlikuma maitsega kui baltisaksa teater, piirdudes külakomöödiate ja romantiliste melodraamadega, ehkki mõlemad vahendasid piiratult ja varjatult ka ühiskondlikke hoiakuid. Tõeliselt üllatav on aga kiirus, millega linnade eestlastest
Ülevaade filosoofias kasutatavatest mõistetest. "Teadmine on võim." F.Bacon Mis on filosoofia? Definitsioon: Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklikku maailmapilti. Filosoofia kujundab ja süstematiseerib meie mõtlemise piirsõnavara. Filosoofia osad Gnoseoloogia Tunnetusteooria. Filosoofia osa, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust (epistemioloogia): ja päritolu. Loogika Traditsiooniline filosoofia osa, õpetus mõtlemise seadustest. "Loogika isa" on Aristoteles. Metafüüsika Filosoofia osa, mis uur...
Nad sõitsid koos Zürichisse ja sealt tagasi sanatooriumisse. Lilliani protest haiguse vastu oli kadunud. Surma eest ei olnud kellegil pääsu, ei haigel ega tervel. Hollmann oli terve ja sõitis sanatooriumist ära. Ta läks tagasi võidusõitjaks. Ta asus Clerfayti asemele Torriani partneriks. Kuus nädalat hiljem Lillian suri, lämbudes verejooksu kätte. 3. Temaatika määratlus Temaatikaks on inimese elusaatus eksistentsialism. 4. Hinnang teosele Mulle meeldis väga see romantiline romaan ning eriti selle mõtlemapanev traagiline lõpp. Lillian oli naine, kes ei soovinud end mitte kellegagi siduda, sest teadis, et ei saa kunagi oma haiguse tõttu luua endale sellist pere ja kodu nagu teised surm võis teda lihtsalt liiga ootamatult tabada. Teoses peituv saatuseiroonia väljendubki aga selles, et mitte Lillian ei olnud see, kes esimesena siit
Selle eesmärgiks on täielik võrdsus ja eraomandi puudumine. Demokraatlikud riigi: Aadel ja õukond(Suurb) konservatism segunenud uuendusmeelsusega, käidi kaasas kuntsis, kirjanduses, moes. Frivoolne mood, lubas paljastada õlgu ja käsivarsi, kleidiserv kerkis põlvedeni, Carlie Chaplini komöödiad, järjest rohkem autosid, levis dzässmuusika, raadio, BBC loomine- avalik-õiguslik institutsioon, dadaism- paroodiline kunstivool, sürrealism- rahulolematus maailmaga, eksistentsialism, sumerirahva avastamine, saavutused teaduses, film sai heli, dokumentaalfilm, muusikal, internatsionaalne stiil (arh), värvifilmid, lennureisid, elekter Diktatuursed riigid: Loominguvabaduse puudus, kunstis ja kirjanduses sotsialistlik realism, teadus pidi olema marksistlik, sobimatud autorid ja teadlased tapeti
ja kõne edasi andmises, samuti hingeelus. Hemingway, ,,vanamees ja meri". Eksistentsialism lähtub inimese sisemisest eksistentsist ja rõhutab tegelikkuse lõhestumist teadvuse ja asjade sfääriks. Inimest ümbritseb vaenulik absurdne maailm, mis rusub ja deformeerib inimese. Elatakse asjade maailmas, võõrandutakse teistest inimestest teise inimese mõistmine on võimatu. Inimese tõeline olemus avaldub piirsituatsioonis. Tegelikkust on võimalik tunnetada ainult kunsti kaudu. Eksistentsialism levis peale Esimest maailmasõda Saksamaal, hiljem Prantsusmaal kirjanduses ja kujutavas kunstis. Esindaja Sartre, Camu. Modernistlik luule luule, mis tekkis 20.saj. Siia alla kuuluvad futurism, ekspressionism, dadaism, sürrealism ja imazissm. Omane : eklektilisus, luule ei põhine ühtsel kultuurisüsteemil, (enam kui mod. proosale) on omane ärapöördumine tehnoloogia ja tööstuse ning osaliselt ka kaasaegse kunsti saavutustest . Linn on oluline teema & motiiv mod. luules
tõesed. 17. Samasuse reegel: üht ja sama väljendit tuleb alati kasutada ühes ja samas tähenduses. 18. Loogikareeglite järgimine: · Võimaldab paremat üksteise mõistmist · Suudame teha mõistlike otsuseid · Võimaldab läbi näha petmiskatseid · Võimaldab olukordi ja nähtusi näha reaalselt · Välistab ohu teha midagi mõistusevastast Loogikareegleid mitte järgides on kõik vastupidi vms. 19. Eksistentsialism on filosoofia mittemõistuslik vool. Maailmavaade oleme juhuse poolt maailma paisatud. Seda on kujundanud ateismi võidukäik, inimeste võõrandumine ja Esimese maailmasõja koledused. 20. Modernism taotleb uuenduslikust. On mõistuspärane ja imed tuleks välja jätta. Postmodernism taotleb maalilisust ja isikupärasust. 21. Sofism on pettejäreldus. Näiteks keegi ütleb, et ta valetab. 22. Ratsionalism on mõistuspärane mõttevool. Nõuab, et kõik oleks mõistusega kooskõlas. 23.
1. Milliste küsimustega tegeleb eetika ehk praktiline filosoofia? Klassikaline (Platon kuni XVII saj): Millineo n hea elu? Milles hea elu seisneb? Mis teeb elu heaks? Mida teha, et elu oleks hea? Kuidas elada hästi? Mis on õnn? Milles peitub õnn? Mida teha, et olla õnnelik? Uusaegne (XVIII-XXI saj) Mis on õiglus? Milline on õiglane tegu? Kuidas tuleks käituda A. enese suhtes, B. teiste suhtes? 2. Mis on õnn? Loodusega kooskõlas elamine Seneca Eudaimoonia ehk õitseng Aristoteles Õnn on see kui ma saan enda valdusesse mingid objektid (inimesed, materjaalsed esemeb, tunnustus, kodumaa vabadus jne), mida mul enne ei olnud populaarteaduslik. Mikrokosmiline tasakaal. Hüvede saavutamine, kätte saamine, nendeni jõudmine näiteks eneseteostusest tekkiv seisund, inidiviidi vabaduse teostamisest tekkiv seisund, tunne, mis tekib teiste teenimise kaudu jne. Tarkus osata omatud ja omandatud asju hästi ära kasutada. 3. Mis on hüve? Objektid, mi...
Kirjandus voolud Romantism-tekkis18.saj lõpul -lõppes19.saj algus.Märksõna- tunded.Rom.omased punktid:1.ei oldud rahul olevikuga.Prantsuse revolutsioon ei toonud kergendust rahvahulkadele,tekkisid pessimismi meeleolud.2.Vabaduse-ja õiglusepaatos.Seltskondlikud tabud paatos-ülistus ja koloniaalvallutused;teiste rahvaste alistamine.Cooper "Nahksuka jutud".3.Võõraste maade eksootilisus muutus oluliseks.Tekkis reisikirjandus.4.Loodus oli üle kõige,et pääseda olevikust.5.Tekkis ulmekirjandus.Jules Verne "20000 ljööd vee all".Põgeneti olevikust kaugele.6.Tekkis seikluskirjandus ja ajalooline seiklusromaan.Dumas"3 musketäri",ajalooline seiklusromaan Bornhõhe "Tasuja". 7.Romaanid võõrastest maadest.Jules Verne"Kapten Grandi lapsed","15 aastane kapten","Kapten Hatterase seiklused".8.Hakati koguma rahvaluulet:(rahvalaul,muistendid, muinasjutud,kõnekäänud).Kreutswald"Kalevipoeg",Lönrot"Kalevala".9.Romantistl ik teg...
luulevihikud ilmusid aastatel 1962-1968. Kassetiautorid uuendasid eesti luulet väga suurel määral ning kujundasid ka selle tänapäevast ilmet. Ilmus viis kasseti, kokku 19 vihikut . Luule · Uute autoritena paistavad silma Jaan Kross, Uno Laht, Ellen Niit, Ain Kaalep, Artur Alliksaar,Hando Runnel ja Paul-Erik Rummo. Naasevad ka luuleklassikud: Kersti Merilaas, August Sang, Betti Alver, Uku Masing. · Luulet iseloomustab eksistentsialism, modernism ja sürrealism. · Autoreid inspireerib zen-budism, muusika (poliit- ja folklaulud). · Optimistlik eluvaade, rõõm maailma avastamisest. Luule · Sulaaja alguses on luule positiivse ja optimistliku alatooniga, umbes 1960. a keskpaigast lõimub sekka ka traagikat ja kurvameelsust. · Märksõnadeks on kujundlikkus, samas leidub ka väheste kujunditega loomingut. Populaarseks saab vabavärss. Jaan Krossi, Ellen Niidu ja Ain
Ülevaade filosoofias kasutatavatest mõistetest. "Teadmine on võim." F.Bacon Mis on filosoofia? Definitsioon: Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklikku maailmapilti. Filosoofia kujundab ja süstematiseerib meie mõtlemise piirsõnavara. Filosoofia osad Gnoseoloogia Tunnetusteooria. Filosoofia osa, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust (epistemioloogia): ja päritolu. Loogika Traditsiooniline filosoofia osa, õpetus mõtlemise seadustest. "Loogika isa" on Aristoteles. Metafüüsika Filosoofia osa, mis uur...
Ülevaade filosoofias kasutatavatest mõistetest. "Teadmine on võim." F.Bacon Mis on filosoofia? Definitsioon: Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklikku maailmapilti. Filosoofia kujundab ja süstematiseerib meie mõtlemise piirsõnavara. Filosoofia osad Gnoseoloogia Tunnetusteooria. Filosoofia osa, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust (epistemioloogia): ja päritolu. Loogika Traditsiooniline filosoofia osa, õpetus mõtlemise seadustest. "Loogika isa" on Aristoteles. Metafüüsika Filosoofia osa, mis uur...
.....................................................24 Darwin (vt Lisa 32)...................................................................................................................24 Freud (vt Lisa 33)......................................................................................................................24 Meie aeg.........................................................................................................................................25 Eksistentsialism.........................................................................................................................25 Nietzsche (vt Lisa 34)...............................................................................................................25 Sartre (vt Lisa 35).....................................................................................................................25 Ökofilosoofia......................................................................
tuletatavad; Selle informatiivne sisu on nende lausete hulk, mis ei ole selle teooriaga ühendatavad. Seega on iga teooria sedavõrd rikkam, mida enam ta pakub võimalusi kriitikaks ja falsifitseerimiseks. Tunnetus saavutatakse Popperi jaoks skeemis P1 ET VK P2 Probleemi (P1) püütakse seletada esialgse teooriaga (ET). See allutatakse omakorda diskussioonile või vigade kõrvaldamisele (VK), millest tuleneb järgnev probleem (P2). 15. Eksistentsialism M. Heidegger Eksistentsialism on olnud paljudele meie ajastu filosoofiaks. Suundumus üksikinimesele ja tolle konkreetsele situatsioonile. Ühine on õpetus hirmust (Angst) kui kohalolemise (Dasein) põhialusest, inimese üksindusest ja inimeseksolemise kõrvaldamatust traagikast. Eksistentsialism on üks markantsemaid irratsionalismi vorme. Siin on öeldud otsustav ei ratsionalistlikule filosoofiale. Küsimusele, kes ja milline inimene on, vastab inimene ise. See
13. Mateeria - aine, mida on võimalik teaduslikult uurida 14. Küllaldase aluse reegel - Väited peavad olema küllaldaselt põhjendatud 15. Samasuse reegel - Ühte ja sama väljendit tuleb alati kasutada ühes ja samas tähenduses 16. Mittevasturääkivuse reegel - Arutlustes ei tohi olla vasturääkivusi 17. Välistatud kolmanda reegel - Tõene on kas väide või väite eitus kolmandat võimalust ei ole 18. Loogikareeglite järgimisega/eiramisega kaasneb 19. Eksistentsialism irratsionaalne sound, mis tekkis pärast I MS-i Saksamaal. Inimene onpaistatud maailma, kus valitsevad kannatus, võitlus ja surm. 20. Postmodernne filosoofia ründab pidevalt modernismi eeldusi. Postmodernistid keelduvad modernsusaja minakesksusest. Nad põlgavad modernset kindlust inimteadmistes. Nad juhivad halvustavalt tähelepanu kahekeelsusele, mis on olemuslikult peidetud modernsesse eeldusse, mille kohaselt inimesed on kõikjal niisamasugused nagu meiegi305. 21
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Kristi Lember TEATER LÄBI OMA AJALOO Juhendaja: Aavo Jakobsoo Pärnu 2009 SISSEJUAHTUS 3 1. TEATRIST ÜLDISELT 4 2. TEATRI SÜND (ANTIIKAEG) 4 2.1. Jumalateenistus teatrina 4 2.2. Kostüümid 4-5 2.3.Kreeka teatrid 5 2.4. Roomlased 5 3. KESKAEG 5-6 3.1. Klassitsism 6 4. EESTI TEATER 6 KOKKUVÕTE 7 KASUTATUD KIRJANDUS 8 LISAD Lisa 1 pildid 9 2 Sissejuhatus Teater on meie ajal olnud ainult mee...
1. Mis iseloomustab filosoofiat? Inglise mõjukas 20. sajandi filosoof Bertrand Russell (1872-1970) nimetas filosoofiat tühermaaks,mis asub teoloogia ja teaduse vahel. Sarnaselt teoloogiale spekuleeritakse filosoofias „asjade“ üle,mille kohta teadusel seni puuduvad vastused. Filosoofilises arutluses võidakse autoriteete pidada ekslikeks. Filosoofia tegeleb nn „teise järgu“ (mitte teisejärguliste!) küsimustega. Teise järgu küsimus küsib aga selle järgi, mida üldse mõistetakse skisofreenia all. 2. Millega tegeleb meditsiinifilosoofia? Milliseid teemasid kajastatakse meditsiinifilosoofias? MF käsitleb kriitiliselt meditsiini ainest ja püüab määratleda meditsiini olemust, MF on sama vana kui meditsiin ja filosoofia. Meditsiin on enam kui teadus.Teemad mida MF käsitleb : tervis, haigus, surm, haiguste ennetamine, ravi, abi, hooldamine, patsiendi hüve, kliinilise kokkupuute olemus jne. Meditsiin huvitub patsiendi hüvest ja patsiendi hüvel on ...
Rapallo leping-1922.Venemaa ja Saksamaa vahel, Venemaa koostööleping Saksamaaga, vene loobus saksale sõjakahjude hüvitamisest ja sõjaline koostöö. Tänu sellele lepingule hakkab saksamaa end üles ehitama sõjaliselt Dawesi plaan-Saksamaa ja USA. USA püüab saksamaad abistada, vähendatakse sakslaste reparatsioonimakseid ja pikendatakse nende tähtaega. USA laenab raha reparatsioonimaksete tasumiseks Briand-Kelloggi pakt-1928 , 15 riiki kirjutasid alla, välistas sõja kui ühevahendi rahvusvahelistes suhetes Locarno konverents-1925- saksamaa saab enda õigused tagasi. Pannakse paika saksamaa läänepiir Kominterni-vastane pakt-1936 Jaapani ja Saksamaa vaheline pakt, milles lepiti kokku võitluses kominterni vastu Müncheni sobing-1938 suurbritannia, saksamaa, prantsusmaa nõudsid et Tsehhoslovakkia loovutaks sudeedimaa saksamaale, loodeti sõda ära hoida MRP-23.08.1939 mittekallaletungi leping saksamaa ja venemaa vahel, salajases lisaprotokollis jag...
KORDAMINE Sõjajärgne maailm 1. Mida nimetatakse külmaks sõjaks? Millal ja millise sündmusega see algas? Berliini blokaadi alustati 1948.a juunis, see lõppes 324 päeva pärast. Berliini blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks. Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. 2. Mis sundis USAd rakendama kulukat Euroopa taastamise programmi (Marshalli plaani)? Millist kasu sai USA Euroopat abistades? USA lootis sellega saavutada seda, et Venemaa ei jõuaks ette: tehti kõik, et vältida kommunistlikku kihutustööd, kommunismi võimuletulekut. Moskva keelas abi vastu võtta, aga ainsana ignoreeris seda Jugoslaavia. 3. Mis oli Trumani doktriini peamine eesmärk? See doktriin seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu; selle all peeti s...
17. Samasuse reegel- ühte ja sama väljendit tuleb alati kasutada ühes ja samas tähenduses. 18. Kui ei tunne loogikareegleid võime teistele segadust tekitada, meist ei saada üheti aru, meid võidakse petta, meil tekivad pettekujutlused, sofismide loomine. Loogika all mõistetakse korda ehk kooskõlalisust kas asjades endis või siis mõtlemises. Kasu niisugusest korrast seisneb selles, et ta võimaldab meil tunnetamise vaeva vähendada: mõtlemine oskab asju endid imiteerida. 19. Eksistentsialism on irratsionaalne vool tänapäeva filosoofias. Eksistentsialisti maailmavaade - inimene on juhuse poolt paisatud maailma, kus valitsevad kannatus, võitlus ja surm- see viib inimese hirmu ja tülgastuseni. Millised tegurid on selle kujundanud- tekkis ja sai populaarseks Teise maailmasõja eelõhtul. Inimeste võõrandumine tänapäeva maailmas, I MS-i kannatused, ateismi võidukäik. (Rõhutab vajadust rakendada mõtlemist isiklikus ja ühiskondlikus elus, sh poliitikas. Eksistents
MÕISTED A priori- kogemuse eelne tõene teadmine Absoluut- lõplik reaalsus kui üks ja ainus kõikehõlmav printsiip, kõikainus Agent- subjekt, mis otsustab, valib või tegutseb Agnostitsism- suhtumine, mis väldib nii uskumist kui ka uskumatust, jaatust kui ka eitust, hoidudes otsustusest. Analüüs- viis taotleda millegi sügavamt mõistmist seda osadeks jagades Analüütiline filosoofia- filosoofiline vool, mis näeb eesmärki mõistete, väidete, meetodite, argumentide ja teooriate selgitamises hoolika analüüsi teel. Analüütiline väide- väike, mille tõesuse või vääruse saab kindlaks teha väite enda analüüsimisega. Antinoomia-võrdväärsetest eeldustest tulenevad vastuolulised järeldused. Antropomoftsism- inimese omaduste omastamine, millegi mitteinimlikule, nt ilmastinähtustele. Deduktsioon-järeldus üldiselt üksikule Induktsioon- järeldus üksikult üldisele Determinism- seisukoht, et miski ei saa toimuda teisiti, kui see tegelikult toimub Eeldus- arut...
(meetoditest, stiilist) loogiline positivism 2. ... on igavese loomuga, ent sageli sõltuvad ka konkreetsest Kontinentaalne filosoofia ajastust ja kultuuri-tehnoloogilisest olukorrast. tõde, teadmine versus tuumarelv, kloonimine. eksistentsialism fenomenoloogia marksism, neo-marksism 3. ... on erinevalt tõlgendatavad. Nt "mis on tõde?" võib mõista küsimusena: Mis on ühist kõigil tõestel väidetel? Pragmatism Kuidas ma tean, et lause on tõene? humanistlik
Tunnistab vaid teadmiste praktilisi resultaate. William James (1842-1910) ja John Dewey (1859- 1952). 11. Mida tähendab instrumentalism ja kes selle lõi? John Dewey (1859-1952), kes rajas pragmatismi Chicago koolkonna ja nimetas oma pragmatismi versiooni instrumentalismiks. 2 12. Mida tähendab stsientism? Filosoofiline suund, mis absolutiseerib teaduse tähtsust ühiskondliku elu edasiviiva jõuna., seda eriti täppisteaduste osas 13. Mida tähendab eksistentsialism ja kes sellele panid aluse? Olemise filosoofia. . Eksistentsialismile panid aga aluse Martin Heidegger (1889-1976) Freiburgi ülikoolist ja Karl Jaspers (1883-1969). 14. Milliseks kaheks alaliigiks jaguneb eksistentsialism? Religioosne eksistentsialism (esindajad Marcel, Jaspers, Berdjajev) ja ateistlik eksistentsialism (esindajad Heidegger, Sartre, Camus, Bevoir). 15. Kes on prantsuse tunnustatuim eksistentsialistlik filosoof ? Jean-Paul Sartre (1905-1980 16
Selgitage, mida see tähendab. Sartre kirjutas: ,,See tähendab, et kõigepealt inimene eksisteerib, kohtub endaga, kerkib maailmas esile ja et ta defineerib end pärast." Inimene eksisteerib ning hakkab järjest looma ning defineerima oma olemust. Ateistide arvamus on see, et inimene on see, kelleks ta end teeb, religioosne pool väidab aga seda, et inimene on tehtud jumala soovi järgi. Enne on vaja eksisteerida, sest muidu pole midagi, millele loomust omastada. Eksistentsialism on esimeseks sammuks inimese olemuse tekkimisele. 39. Sartre väidab, et inimene on "visand." Selgitage, mida see tähendab. Inimene eksisteerib sel määral kui ta end teostab. Inimene hakkab olema selline, nagu ta end ise visandab. Inimene on visand mille peale hakkab ajapikku kujunema inimene ise- kogu tema olemus, mõtted, soovid. Et visandit muuta, tuleb inimesel kõige pealt mõista iseennast ning oma tahtmisi. 40
,,Iha"" ja ,,Kass tulisel plekk-katusel". Tema näidendeid ,,Klaasist loomaaed" ja ,,Iguaani öö" premeeriti NY näitekirjanduskriitikute Circle Awards´iga. Tema kammerlikud näidendid paistavad silma psühholoogilise sügavuse poolest, millega ta käsitleb inimestevahelisi suhteid. Näidend ,,The Rose Tattoo" pälvis Tony auhinna, kategoorias, ,,parim näidend". · Tänapäeva filosoofiliste moevoolude vaatenurgast, eriti postmodernistlikust perspektiivist on eksistentsialism liiga eesmärgipärane ja positiivne ega vasta globaliseerunud hüperkultuuri eklektilisele elutunnetusele. Seega heidetakse eksistentsialismi inimesekäsitlusele ette sedasama, mida too heitis omal ajal ette varasematele inimese-käsitlustele. · Postmodernism kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. Postmodernismi sünniajaks peetakse 20.sajandi 60.-70.aastaid, moeterminiks kujunes see 1980ndatel. Kõige üldisema definitsiooni kohaselt aga võib
brahmaan · Brahmaanil ja enesetapjal erinevus: enesetapja lakkab elamast ja sellele järgneb "lakkab tahtmast", brahmaan lakkab tahtmast ja sellele järgneb "lakkab elamast" KIERKEGAARD · Sören Kierkegaard (1813-1855) oli taani filosoof, eksistentsialismi eelkäija või rajaja · Kihluslugu 17-aastase Regina Olseniga · Essentsialism (lad essentia olemus) kordumatuid inimesi pole · Eksistentsialism (lad existentia olemasolu) iga inimene on kordumatu · K: rahvahulgas ei ole inimene enam ta ise, kaotab autentsuse · K esitas 3 eksistentsi staadiumi ja neile eelneva "olemasolu ilma eksistentsita" · Kolm eksistentsi viisi e staadiumi a) esteetiline, b) eetiline, c) religioosne · Olemasolu ilma eksistentsita on omane filistrile. Filister (sks Philister, taani spidsborger (väikekodanlane)
Modernistlik romaan omandas oma piirjooned ligilähedaselt 1920-ndate aastate keskpaigaks. Esmased tunnused - vormieksperimendid. Romaani vorm ja keel on niisama tähtis kui teose sisu. Loobuti kirjavahemärkidest, et edasi anda teadvuse voolu. Autorite püüdlus hoiduda otsesest hinnangust teose tegelastele ja sündmustele. Autor n-ö kaob. Teadlikuks taotluseks sai romaani mitmetähenduslikus - polnud üht ja kindalt "võtit", mille abil tähendust avada. Tunnusjoonteks ka rõhutatud filosoofilisus - kirjanduse ja filosoofia kokku sulamine. Kafka algatas maagilis-realistliku suuna romaanis, ülidist tähelepanu pälvis ladina-ameerika romaan ning ka ajaloo romaan. Postmodernism - 20. sajandi lõppveerandi kirjandus. Kõrgkirjanduse läbipõimitus masskirjanduse elementidega. Prantsusmaa Modernism algas 1857. aastal Prantsusmaal, luuletaja Bandelaire avaldas luulekogu "Kurja lilled". Modernistliku romaaniuuenduse algust tähistab Marcel Prousti looming. ...
väljendusvahendites (kunst, kirjandus) kui ka ühiskonnas (elu- ja riigikorraldus), mis on märk modernismi progressimeelsusest, kuid samas ollakse pettunud modernsuse varjuküljes, mille see ühiskonnas on kaasa toonud, ning see sunnib otsima uut ka kvalitatiivses mõttes, st alternatiivset progressi, mis tasakaalustaks teadusliku progressi negatiivseid külgi. Nt filosoofilises mõttes kuulub seega modernismi juurde subjekti ja subjektiivsuse rohke tematiseerimine (psühhoanalüüs, eksistentsialism, fenomenoloogia) vastandatuna objektile ja objektiivsusele, mis kuuluvad teaduse pädevusse. Sellise lõhestatud progressimeelsuse tõttu võib pidada modernismi sisemiseks omaduseks enda pideva ületamise püüet. Kirjandus Modernisliku kirjanduse olulisteks joonteks võib pidada üksikisiku ehk indiviidi ja moodsa ühiskonna probleemide tõusmist temaatilisse keskmesse, kriitilist suhtumist minevikku,
mõõtme, et saavutada sügavus, mingi kolmemõõtmeline ja tugev karakter. o Ideaalid omaette võetuna ei anna mingit reaalsust, voorused omaette ei mingit uudsust. Sügavaima või vähemalt suhteliselt sügava tähendusega asi elus näib olevat selle progressiivsus ehk see reaalsuse ja ideaalse uudsuse kummaline ühendus, mida elu hetkest hetke jätkuvalt väljendab Küsimused Sartre'i Eksistentsialism on humanism kohta: Sartre'i arvates ühendab nii religioosseid kui ateistlikke eksistentsialiste põhimõte, et eksistents eelneb olemusele. Selgitage, mida see tähendab. o See tähendab, et kõigepealt inimene eksisteerib, kohtub endaga, kerkib maailmas esile ja et ta defineerib end pärast. Kui inimene, nii nagu seda mõistab eksistentsialist, pole defineeritav, siis seetõttu, et esialgu pole ta midagi
Moes naiselikkuse ja graatsia taasavastamine (korsett, klossseelik, pikad kindad) Tehniliste uuenduste kasutamine rahu tingimustes Tuumapomm selles nähti õudset tapavõimet ja see hoidis arvatavasti ära III ms puhkemise Sõda oli tagant tõuganud kosmonautikat ja arvutite loomist Arvutite arengule andis tõuke soov lahti muukida saksa sifrisüsteemi Enigma kiipide tootmine läks Jaapanile Uued kirjanduslikud suunad Eksistentsialism Mõjukaim filosoof oli Sartre, kes vihkas kodanlikku ühiskondaja USA-t Olulisim põhimõte: inimene loob ennast ise, valides ise väärtused, mille poole püüelda, ja reeglid, millest kinni pidada Eksistentsialistid olid ka Camus ja Beckett Uued teosed, kus käsitleti avameelselt paljusid seni ebasündsusetuks peetud teemasid (nt ,,Kinsey aruanne") Nabakovi ,,Lolita" keskealise mehe armuelu verinoore tütarlapsega
Lahesõjas 35 tuh õde 50ndatel meeskonnaõenduse (team-nursing)teke 70ndatel areng individuaalõenduse suunas XX saj II pool- taas kodukeskseks, pt perekonna kaasamine Õed-sõjakangelased WWI Edith Cavell (1865-1915) ,,I can't stop while there are lives to be saved." Filosoofilised ajajärgud I Asketism- 1800-1910 II Romantism (1915-1940) III Pragmatism (1940-1960/70) IV Humanism ja humanistlik eksistentsialism (1970/80) Õendusharidusest Organiseeritud õpe seoses esimeste haiglate tekkimisega Õde Fabiola 390 a Iseseisvad koolid XIII-XIV saj I ämmaemandate kool Pariisis XVI saj 1836 Kaiserwerth-i Diakonisside Instituut 1860 FN I õdede kool Londonis 1869 Ameerika Meditsiini Assotsiatsioon ,,iga haigla juurde õdede kool" 1873- I FN õppeprogrammi järgiv õdede kool Ameerikas 19-20 saj vahetuseks Ameerikas 432 õdede kooli
Mihhail BULGAKOV 1. romaan “Meister ja Margarita” - Nõukogude ühiskonna vastane satiir. Seos Goethe „Faustiga“- Woland ja Mefistofeles on kuradid, kes saadavad korda head, st karistavad neid, kes seda väärivad. Mitu dimensiooni, piiride hägusus, ajalugu kordub ja ühildub jne, armastus. Albert CAMUS 1. romaan “Võõras” - Peategelane Mersault (ta ema sureb, ei tunne leina; ta tapab mehe, ei tunne süüd). Maailma absurdsus, ükskõiksus - eksistentsialism. Antoine DE SAINT-EXUPÉRY 1. jutustus “Väike prints” - Ainult südamega näeb hästi, kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Täiskasvanute võimuiha, ahnus, kiirustamine jne. Fjodor DOSTOJEVSKI romaanid 1. “Kuritöö ja karistus” - Kõige suurem karistus on inimese enda südametunnistus, isegi, kui kuritegu on võimalik varjata. 2. “Idioot” - Heade kavatsustega ja emotsionaalselt intelligentne vürst Mõškin (vastand
Haapsalu Gümnaasium Novell ,,Metamorfoos" Uurimustöö Koostaja: Reino Aedmäe Klass: 11B Juhendaja:Taimi Vilta 2009 Sisukord Sissejuhatus............................2 Sisututvustus...........................3-6 Tegelaskujud...........................7 Kajastuvad teemad..................8-9 Ekstentsialism.........................10 Sümbolism..............................11 Tõlkimisraskused....................12 Viited teistest töödes...............13-14 Kokkuvõte...............................15 2 Sissejuhatus ,,Metamorfoos" on 1915. aastal väljastatud novell. Kirjutatud kirjaniku poolt, kes kannatas oma elu jooksul kliinilist depressiooni, sotsiaalset rahulolematust, migreene, insoomniat ja kõhukinnisust. Sedatüüpi psühholoogilised ning häbiväärset...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
