väike osa. Sõna “loodus”-st mõistavad enamus inimesi sellena, et loodus on inimesest sõltumatult eksisteeriv ja teda ümbritsev keskkond. Looduse vastandiks on kõik tehislik, kõik mille inimesed on loonud. Loodus on kõige aluseks, ilma selleta ei oleks elu, ka inimesed on looduse osa. Lühidalt on loodust vaja selleks, et oleks elu. Kui selles harmoonias, looduslikus keskkonnas, midagi paigast ära läheb, mõjutab see kõiki looduse osasid. Loodus areneb, eksisteerib ja reguleerib ennast ise. Inimene oma evolutsiooni käigus on loodust väga palju mõjutanud, mida aeg edasi, seda rohkem ja kiiremini. Tihti inimesed arvavad, et on kõikvõimsad, et on loodusest üle, tegelikult see nii ei ole. Inimesed viivad looduse tasakaalust nii välja, et pikas perspektiivis hävitavad endagi. Võttes kasvõi erinevate loomaliikide populatsiooni, inimesed peavad jahti ja hävitavad liikide elupaiku, mis kõik
- Representatiivne realism: meie kogemused pole otsesed kogemused välismaailmast; kogemused pigem välismaailma representatsioonid, mille meie meeled tekitavad; primaarsed ja sekundaarsed kvaliteedid - Idealism: kuna välismaailm on pmst tunnetamatu ja ainus, mida teame, on meie representatsioonid, siis mis põhjust on väita, et välismaailma eksisteerib?; materiaalsed objektid eksisteerivad ainult sel ajal, mil neid kogetakse - Solipsism: (“üksinda ise”): äärmuslik subjektiivne tunnetusteoreetiline seisukoht, mille järgi eksisteerib vaid mõtlev subjekt, kuna objektiivne maailm, k.a teised inimesed, on üksnes tema teadvuses. MIS ON POLIITIKA? - Poliitika- ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel
Linnutees asub Päike nn Orioni spiraalharu sisemisel äärel kaugusel ca 27 000 valgusaastat (va) Linnutee tsentrist. . Foto: Päike ja seda ümbritseva korona kiht Eesti kosmosebüroo kodulehekülg 3.MERKUUR Teadaolevalt on päikesesüsteemis 8 planeeti. Päikesele lähemad neli sisemist planeeti on nn Maatüüpi planeeti: Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Neli välimist on: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun – on gaasihiiud. 19ndast sajandist eksisteerib hüpotees, et Merkuur moodustus Veenuse kaaslasena ja lahkus iseseisvale Päikese orbiidile. See hüpotees lubaks seletada nii kui ka Veenuse aeglast pöörlemist. Vastavalt teisele hüpoteesile, päikesesüsteemi varasel etapil Merkuur põrkus Veenusega (seejuures puudutades ainult Veenuse pealmisi kihte). Selle hüpoteesi abil saaks seletada Merkuuri suurt rauaküllust. Maa-tüüpi planeedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss Maatüüpi planeetidest on Merkuur Päikesele lähim ja väikseim
ANTIIK - universaalne kosmiline kord Iseloomustab detuktsioon, kord kitsamas mõttes on tuletatud universaalist – ühtsest maailmakorrast. Ka eetiline käitumine on tuletatud kõrgematest, inimesest väljaspool asuvatest reeglitest. Eksisteerib ühtne õigus, kui kosmiline kord . Kosmosele kui korrastatusele vastandub kaos. Seega, kui miskit on juba olemas, siis see peabki nii olema, vastasel juhul seda ei oleks. Inimesel ei ole korra juures suuremat rolli, sest see eksisteerib ilma inimese tahteta. ● Õigluse tagab võrdsustav kord – võrdne tasutakse võrdsega ● Ühiskond jaguneb matemaatilise korra alusel liikmeteks. Liikmetel on ühiskonnas oma koht ja ülesanne ning inimene peab alluma oma saatusele. Ühiselu olulisemad põhimõtted ehk õige käitumise eeldused on: Austus jumalate ja vanemate vastu Seaduste järgimine Järeleandlikkus teiste inimeste suhtes
eeldatav eluiga XX sajandi teisest poolest alates pidevalt tõusnud. Kui aga jälgida keskmist eeldatavat eluiga erinevates sotsiaalsetes gruppides, siis ilmneb, et mõnedes gruppides esineb püsiv langustendents (Marmot and McDowall, 1986; Borrell et al., 1997). Uuringu "Sotsiaalne ebavõrdsus tervises" (Kunst et al., 2002) andmetel on kõrgharidusega meeste keskmine eeldatav eluiga 13,5 aastat pikem kui põhiharidusega meestel, naistel on vastav näitaja 8,6 aastat. Eksisteerib seaduspärasus, et tervisenäitajatele on iseloomulik sotsiaalne astmelisus kõrgeima sissetulekuga inimeste tervisenäitajad on parimad, keskmise sissetulekuga inimestel on need vahepealsed ning madalaima sissetulekuga halvimad tervisenäitajad (Adler et al., 1994). Uuringute andmetest järeldub, et erinevused tervisenäitajates tulenevad nendest majanduslikest ja sotsiaalsetest tingimustest, millistes inimesed elavad. Ka
Pakkumisfunktsioon - pakutav kogus Q on toote ühikuhinna p funktsioon Q=f(p) või QS=f(p) Pakkumine on kaupade ja teenuste hulk, mida tootjad on valmis ja võimelised kindla hinnaga müüma. TEOORIAKÜSIMUSED nr 2 1. Defineerida funktsiooni pidevus. Too näiteid pidevatest ja mittepidevatest funktsioonidest. Funktsiooni f(x) nimetatakse pidevaks punktis a kui on täidetud kolm tingimust: 1) eksisteerib f(a) 2)eksisteerib 3) <- kui viimane võrdus kehtib iga määramispiirkonna punkti korral on funktsioon pidev Tähistatakse f(x) e C(a) Mittepidev funktsioon: f(x) = katkeb punktis x=1, sest 0-ga jagamine. 2. Defineerida tuletis Funktsiooni y=f(x) tuletiseks kohal x nimetatakse funktsiooni muutu y=(x+x)-f(x) ja argumendi muudu x suhte piirväärtust argumendi muudu lähenemisel nullile. f´(x) = 3. Milline on tuletise geomeetriline tähendus?
Kuna aga ükski tühja hulka ei kuulu, siis pole paremal olev tingimus rahuldatud ühegi elemendi korral. Seega on parempoolne hulk tühi. 2. Olgu (). Hulga kujutise definitsiooni põhjal ()={ | [ ()=]}. Seega . 3. Olgu , ja . Väite 3 tõestamiseks tuleb meil vastavalt osahulga definitsioonile näidata, et kui (), siis (). Olgu (). Siis hulga kujutise definitsiooni järgi eksisteerib , nii et =(). Rakendades hulkadele ja osahulga definitsiooni, saame . Seega eksisteerib , nii et =(), mistõttu hulga kujutise definitsiooni järgi (). 4. Võrduse tõestamiseks näitame, et kumbki võrduse pooltest on teise poole osahulk. Olgu (). Siis hulga kujutise definitsiooni järgi eksisteerib , nii et =(). Ühendi definitsiooni järgi kehtib . Kui , siis hulga kujutise definitsiooni järgi ()(), millest =() tõttu saame () ja lõpuks ühendi definitsiooni järgi ()(). Kui , siis saame samal viisil ()(), () ja lõpuks ()(). Seega kehtib mõlemal juhul
DEMOKRAATIA DIKTATUUR Mõiste: Ühiskonna Mõiste: Majanduslikult valitseva klassi poliitiline organisatsioonivorm, mida võim teiste klasside üle iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Enamuse võim vähemuse üle Alaliigid: Eristatakse otsest Alaliigid: Diktatuurid jagatakse autoritaarseks - ehk vahetut demokraatiat - pehme diktatuur, segu demokraatiast ja otsuseid teeb rahvas, ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku esindus- ehk vahenduslikku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad demokraatiat - rahvas valib valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit oma esindajad parlamenti, võimalust osaleda riigi juhtimises (Pätsi aegne võimuorganitesse Eesti vabariik 1934-1940), ja totalitaarseks diktatuuriks- jäik diktatuur, majandus on riigile...
Budism Budistlik munklus ja kloostritraditsioon on praegu eksisteerivatest maailmareligioonidest kõige vanem. Mungad ei võta osa tavapärasest ühiskondlikust elust. Hinajaanas kannavad mungad kollast rüüd, mahajaanas on eelistatud punane. Pea on munkadel ja nunnadel paljaks aetud, enamus järgib tsölibaati. Hierarhia munkluses eksisteerib, kuid väliseid tunnused puuduvad, st kõik mungad on väliselt võrdsed. Mõnedes Tiibeti budismi koolkondades, näiteks nyingmapas, on kooselu naistega lubatud. Budda Skajamuni Paljudes maades on kombeks, et noormehed elavad mõned kuud templis/kloostris mungaelu, kus nad järgivad kombeid, mediteerivad, saavad õpetust jm vajalikku. Samamoodi võib aga
Essee Missugune peab olema valimisreklaam ? Tänapäeval eksisteerib väga palju valimisreklaame erinevate erakondade poolt. Mõned nendest on efektiivsed, kuid enamus lihtsalt tüütab inimesi ära ning võib kohati ka pahaseks teha. Enda esses kirjutan missugune peab olema valimisreklaam minu arvates. Valimisreklaam peab olema väga lihtne ning tabav. Ei tohi olla liigset informatsiooni ning tunnistamist enda erakonda parimaks, öeldes seda välja otseselt. Reklaam peab olema nii öelda muuseas
Minu kokkuvõtte Descartes'i 6. meditatsioonist. 1. Mis on minu hinnangul antud artikli põhiväide? Minu jaoks on antud artikli põhiväide arusaamine/arusaamatus, kas on olemas füüsiline keha ilma vaimuta ja kui on, siis kas see keha eksisteerib kõigi jaoks ühesugusena või meie vaim ja loomus ka eksitab meid. Sellele leiab Descartes erinevaid võimalikke vastuseid, uurides, kuidas tema tajub ümbritsetavat ja kuidas on vaim ja keha omavahel seotud, kui üldse on. 2. Millised on põhilised argumendid selle väite kinnituseks? Esiteks, ta esitas võimaliku väite, et eksisteerivad ainult matemaatiliselt tõestatavad kehad. Siis ta järeldas, et need kehad eksisteerivad tänu mõistmisele ja kujutlemisele
Arvuti kas töövahend või ajaraiskaja? Suuremal osal inimestest on kodus vähemalt üks arvuti, mõnes peres on neid isegi rohkem. Arvuti abil tehakse tööd, otsitakse informatsiooni, lahutatakse meelt ning sellest on saanud lahutamatu osa tänapäeva ühiskonnast. Kas ta on tõepoolest nii vajalik, et elu ilma arvutita oleks võimatu, või kulutab ta rohkem väärtuslikku aega? Valdav enamus firmadest kasutab arvuteid töövahendina. Sellega koostatakse lepinguid, tehakse raamatupidamist, saadetakse arveid ja tähtsa teabe saatmine on vaid ühe vajutuse kaugusel. Vahemaad on piiramatud, ühe sekundiga jõuab tähtis kiri kohale igasse maailma nurka. Ilma arvutita võib see aega võtta päevi, vahel isegi nädalaid, sõltuvalt kaugusest. Õpilastele on tehtud asi küllaltki lihtsaks ja mugavaks kõik koolitööd on kirjas internetis ning paljud kodused ülesandedki saab arvuti abil valmis tehtud. Kirjandid jäävad salvestatuna alles ning...
Komposiitmaterjalide püüdakse kasutata lennunduses: a. titaan sulamite asemel b. alumiinium sulamite asemel c. kroom sulamite asemel d. tina sulamite asemel Küsimus 12 Komposiitmaterjali pidevaks faasiks on: a. maatriks b. sarrus c. maatriksi ja sarruse segu Küsimus 13 Komposiitmaterjal on: a. heterogeenne mitmefaasiline segu b. homogeenne ühefaasiline segu c. maatriksi ja sarruse segu d. heterogeenne ühefaasiline segu Küsimus 14 Maailmas eksisteerib puhtalt komposiitmaterjalidest valmistaud: a. lennuk b. helikopter Küsimus 15 Mis on prepreg? a. maatriks b. sarrus c. komposiitmaterjali pooltoode Küsimus 16 Suuske valmistatakse järgmistest komposiitmaterjalidest: a. süsinikkiud + epoksüvaik b. klaaskiud + epoksüvaik c. aramiidkiud + termoplastid d. aramiidkiud + reaktoplastid Küsimus 17 Ballistikas kasutatakse järgmisi komposiitmaterjale: a. kevlar + termoplastid b
Fü on väiksem kui F. Tiheduste kaudu keha upub siis kui tihedus on suurem kui vedeliku tihedus. nt kivi, metall, klaas jne. Laevade ujumine- laevad ujuvad seetõttu et nende keskmine tihedus on väiksem kui vedeliku tihedus (tuleb võtta arvutusse kogu laeva pindala) (raud, betoon jne) . Kalade ujumine- kala keha on võimeline hõljuma ja uppuma. Seda võimaldab tema ujupõis. Reguleerides ujupõie ruumala ongi kala võimeline ujuma, hõljuma ja uppuma. Õhupallindus- üleslükke jõud eksisteerib ka gaaside kõrval. Kehtib ka selljuhul seos tihedusega. Õhupall hõljub siis kui tema tihedus on väiksem kui õhu tihedus. nt soeõhk, vesinik, heelium.
Kuigi 21. saj. on ainult imepisikene osakene maa ajaloost ja selle tulevikust kokku, on siiski see väga tähtis ja tählepanu väärne sajand, sest see on esimene kord, kui saame hakata muutma inimest ja koos sellega ka meie planeeti. Seega on inimesed jõudnud oma intelligentsi redelil väga kõrgele pulgale. Samas on meil arenemis ruumi veel küllalt, kuna kõige komplektsem ja keerulisim asi oleme me siiski veel iseendale. Läbi välismaailma õppimise, ehk siis maailma, mis eksisteerib väljaspool meid endid, õpime me tundma ka iseennast. Sest kes teab, mis toimub veel väljas pool meie planeeti. Inimesel ikka on komme püüelda veel kõrgemale... Veel kaugemale... K as ja kuidas on inimeste elu mõjutanud teadmiste suurenemine maast? Kasutatud kirjandus: Ma tegelikult ei lugenud otsest kirjandust, vaid vaatasin ühe professori Sir Martin Rees'i loenguid ja arutlusi maa teemal. http://www.youtube.com/watch
Descartes'i 6. filosoofilise meditatsiooni kokkuvõte Lihtsa struktuuri põhjal Antud artikkli põhiväide on ,,ma" olen mõtlev asi. Descartes väidab, et inimene on midagi muud, kui tema keha ja suudaks ilma selleta eksisteerida, ehkki inimene on oma kehaga väga tihedalt seotud on küll mõtlev asi, mis pole piiratud, kuid siiski on selgepiiriline idee kehast ulatuvusega asi, mitte mõtlev. Sellest järeldab, et inimene on midagi muud kui tema keha ja ta suudaks ka ilma selleta eksisteerida. Siinkohal jätab Descartes tõestamata, mis on see ,,midagi muud", millest inimene koosneb? Kuidas see ,,mõtlev" osa meist suudaks ilma kehata eksisteerida, kuna Descartes väidab, et vaimu mõjutab ka aju, mis on siiski ju keha osa? Inimene aistib, et see keha, kus ta ,,eksisteerib" viibib paljude teiste kehade vahel, mis võivad teda mõjutada positiivselt kui ka negatiivselt, mida mõõdetakse tunnete ...
et ühiskonnas valitseb pidev vastuolu selle, mis on tõde, ja selle, mis tegelikult normatiivide järgi olema peaks, vahel. Aga kuna kõige lihtsam on elada põhimõttega, et tuleb püüelda parema poole ja teha asju südamega, ei tohi inimeses endas sellist lahkheli tekkida. Sel juhul poleks inimene enda vastu enam aus, ja just sellest algabki elus hakkama saamine, tegude ja asjade aksepteerimine. Kui inimeses eksisteerib vastuolu, tuleb elus põhilisimad asjad enda jaoks läbi mõelda. Tuleb üritada luua asjadest enda jaoks uued väärtushinnangud leidmaks ideaalne suhe hakkamasaamise ja õnnelikkuse vahel olukorras, kus inimene ei pea enam endale valetama, et miski on õigem kui tõde.
sõjaväkke värvata. Samas väiksemate territooriumide ühendamisel (vähemasti sõja ajaks) tekib eelispositsioon väikeriikidel: kasutatakse erinevaid taktikaid, mis on koos tegutsedes ettearvamatult raske tõrjuda ühtse õppega armeel. Seda kasutas edukalt ära Hannibal II Puunia sõjas, kui läks oma väega üle Alpide Itaaliasse, värvates seltsi erinevaid hõime, kus oli isemoodi väljaõpe igas regioonis. See oli geniaalne idee, mis teda ka aitas. Sõda on vältimatu, kuni eksisteerib inimegoism, millest pole sugugi kerge jagu saada. Ajaloo jooksul on ikka ja jälle muutunud suurriigid agressiivseks ja naabreid rünnanud, kuid see pole tähendanud väikeriikide kindlat kaotust vastupidi, ühendades väed on suudetud lahinguid võita. Ainus, mida vaja, on tark liider ja ustavus. Olen veendunud, et kui peakski mõni suurriik alustama III maailmasõda, ühendavad mitmed väiksemad maad oma alad ja sõda annulleeritakse.
toimimisest ja olemusest. Teisest küljest on see justkui üdini tavaline, iseenesest mõistetav . Aga mida tegelikult tähendab sõprus ja milline on selle mõju? Vähesed meist mõtlevad igapäevaselt pingsalt sõpruse tegelikule väärtusele. Tihti sõltumata kellaajast või ilmast tutvume uute inimestega. Tunneme vajadust leida sarnase mõttemaailma ja huvidega kaaslasi. Kahjuks on mingil määral pealiskaudsus maailma vallutamas ja tekib kahtlus , kas eksisteerib üldse huvi kedagi lähemalt tundma õppida, et avastada temas võibolla sobiv partner. See, mida inimesed enamasti sõpruseks nimetavad, pole muud kui seltskondlik suhtlemine, millest enesearmastus loodab alati kasu saada. Kuid tegelikult on sõprus midagi hoopis teistsugust, palju enamat ja erilist. Oma tulevasi sõpru võib kohata koolis, tööl, kaubanduskeskuses, tänaval, kohvikus, teatris või kinos. Vahest hoopis puhkusereisil olles. Sõber olemine ei
Marin Tiganik Seminar2: Teises tööülesandes pidin statistilisi andmeid seostama ja analüüsima. Mul oli vaja otsida andmeid sama perioodi kohta nagu esimeses tööülesandes (2007-2013) töötuse ja inflatsiooni kohta. Samuti pidin võrdlema samal perioodil Brasiilia töötust ja inflatsiooni. Andmete ja ülevaadete leidmiseks kasutasin Statistikaametit ning maailmapanga andmeid. Näitaja 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Töötus Eestis (%) 4,6 5,5 13,5 16,7 12,3 10 8,6 Inflatsioon Eestis (%) 6,6 10,4 -0,1 3,0 5,0 3,9 2,8 SKP muutus Eesti (%) 24 8,4 -22,9 0,5 14,9 0,3 9,3 Töötus Brasiilias (%) 8,1 7,1 ...
Seega selliselt püha loomi häirival viisil hangitud teadmisi kasutatakse vägagi eetilisel eesmärgil ravida inimesi. Tähelepanuväärne on siinjuures fakt, et seda sama ravimit kasutatakse selles samas Indias! Toodud näited erinevatest aegadest on olulised mõista eelkõige seetõttu, et näidata seisukoha universaalust ning paikapidavust nii eile, täna, kui ka homme. Seega kokkuvõtvalt võib tõdeda, et nii kaugemas, kui lähemas minevikus, aga seega ka tulevikus eksisteerib põhjendatud olukordi, kus ebaeetiliselt hangitud teadmisi on vägagi eetiline kasutada. Seejuures määrab eelkõige teo või tegevuste eetilisuse ebaeetiliselt hangitud teadmiste kasutamise eesmärk. Philip Saksing G2c
ei anta ega võeta ka tavamõistes laene WIRi krediiti taotledes antakse tagatiseks võlakirju, väärtpabereid jne WIRsüsteemil on ka mõned miinuspooled, nagu näiteks konventeeritavuse puudus ja likviidsuse probleem WIR tänapäeval 1 WIR = 1 sveitsi frank WIR'i krediiti on ringluses umbes 1 miljardi frangi ulatuses WIR tegutseb üldise heaolu eesmärgil ja sellest võtab osa umbes 62 000 ettevõtet Üle kogu Sveitsi eksisteerib 6 kohalikku kontorit WIR süsteemi vastuolulisus WIR on oluline vastutegevus nn ,,raha võimule" Samas on WIR viimastel aastatel hakanud keskenduma rohkem traditsioonilistele pangandustegevustele, mis sisaldab ka tavalisi laene sveitsi frankides See aga õõnestab WIRsüsteemi ja mõnede kriitikute arvates on panganduskartellid leidnud tee WIRi juhatusse Kokkuvõtteks WIR on tõestanud, et intressivaba ühiskrediiti võib pakkuda suures ulatuses
Paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Kujutavad endas DNA vei RNA molekuli, mida ümbritseb valkudest ja lipiididest kest. EHITUS Valkudest koosnev kest ehk nukleiinkapsiid olev DNA või RNA. Mõnikord ümbritseb nukleokapsiidi veel peremeesraku rakumembraanist lipiidikest. On olemas ka viiruseid mis rake tungimisel vajalikke ensüüme ja ribosomen omavad paljunemiseks. ELUTEGEVUS 2 olulist etappi: Peremeesrakus, mida ta nakatab ja väljaspool peremeesrakku, kus ta eksisteerib sisuliselt koi keemiline ühend. Viiruste eluviisid rakkudes: Produktiivne e lüütiline e tsütolüütiline kasv - tav aline nakkuse käik, mis lõppeb viirusosakeste tootmise ja rakkude surmaga. Persistent kasv - aeglane virus kasv, mis rakke ja organeid ei kahjusta. Latentsus - virus püsimine rakus ilma rakku kahjustamata ja viiruseosakesi tootmata. LEVIK Looduses laialt levinud ja äärmiselt olulised ökosüsteemi regulaatorid: - Reguleerivad bakmerite populatsiooni
“Aga nii see on, et see, kes armastab, peab jagama selle saatust, keda ta armastab.“ (Woland, vaadates Pontius Pilatust) Mis asi see armastus üldse on? Minu jaoks see on segane nähtus... Minu jaoks eksisteerib üks armastuse definitsioon: „Armastus on lõpmatult sügav psühholoogiline sõltuvus.“ Selle lahkamiseks on kulunud aastasadu ja seda pole siiani suudetud lahti mõistetada. Armastus võib eksisteerida erinevatel tsanditel. Ema armstus lapse vastu pole samasugune kui mehe armastus naise vastu. Sõduri armastus kodumaa vastu pole sama kui koera piiramatu kiindumus peremehesse. Pealkirja võib mõistetada ka erinevatmoodi,
Küsimused keskaja filosoofia kohta 1. Keskaja filosoofia iseloomulikud jooned? Religioonikeskne, retrospektiivne (tagasivaatav), õpetlik, kasvatuslik 2. Kas usk ja mõistus on ühildatavad? 1. Usun, et see on absurdne. 2. Usun, selleks, et mõista. 3. Mõistan, selleks, et uskuda. 3. Kas Jumala olemasolu saab ja on vaja tõestada? 4. Kui on Jumal, siis miks eksisteerib maailmas kurjus? 1. Kurjus on inimese vaba tahte tõttu. 2. Kord tuleb aeg, mil valitseb õiglus. 3. Õiglus võidab teispoolsuses. 4. Jumala teod on mõistetamatud. 5. Anselmi ontoloogiline tõestus? Eeldused: 1. Jumal on miski, millest enamat pole võimalik mõelda. 2. Olemasolu on midagi enamat kui mitteolemasolu. 3. Tegelik olemasolu on midagi enamat kui vaid mõeldav olemasolu. 6. Ontoloogilise tõestuse kriitika. 7
midagi peale ilmselge, kelle lihtne mõttekäik defineeribki tema harimatuse. Hegeli näide mõrtsukast annab mõista, kuidas lihtrahvas keskendub vaid ilmsetele faktidele ja ei näe mõrvaris enamat, kui lihtlabast kurjategijat. Samas näevad daamid ja inimesetundjad, kultuursed inimesed, kurjategijas rohkemat, kui tema sooritatud tegu, nad näevad inimest, kellel oli tõenäoliselt raske elu ning mingi põhjus sooritatud teoks. Hegeli sõnul eksisteerib ka vastupidist abstraktsiooni. Näiteks on toodud rist, mida paari tuhande aasta eest Roomlaste poolt inimeste hukkamiseks kasutati, kuid nüüd on roosidega kaetud ja pühaks, usu sümboliks kuulutatud.
18.SAJANDIL – KESKUS PRANTSUSMAA Charles Louis de Montesquieu – „Pärsia kirjad“. Kuulsaim tõde – võimude lahususe teooria, parlamentaarne monarhia. Francois-Marie Voltaire – „Filosoofilised kirjad“. Valgustatud monrahia. Jean Jacques Rousseau – Tagasi loodusesse. Rahva vabatahe. Kristluse inimlikumaks muutimine ehk humaniseeritud kristlus. Deism – jumal lõi maailma. Lõi korra, milles maailm edasi eksisteerib, aga hiljem pole ennast enam inimestele ilmutanud - Jumal ilmutab ennast inimestele loodusseaduste kaudu, mitte üleloomulikul teel. SAKSAMAA G. E. Lessing J. G. Herder J. W. Goethe – „Faust“ VALGUSTUSAJASTU KOKKUVÕTE 1. Inimene vabaneb autoritaarsusest, mõtleb ise. 2. Kunstniku taotlus on ainult eneseteostus, mis allub esteetilistele kriteeriumitele. 3. Kultuur ja kunst valgustavad inimest paremini, kui abstraktsed ideed ja teadmised. 4
väga ränk. Sellele on väga lihtne vastus, elu lihtsalt ongi väga ebaõiglane. Ühele on loodud üks ja teisele teine. Saatus jääb siiski iga inimese enese tõlgendada. Usutakse, erinevaid teooriaid, et selle on paika pannud mõni kõrgem isik, ehk on need enese soovid ja teod või see kõik on ainult üks suur juhus. igal inimesel on õigus uskuda just seda, mida peab enda jaoks sobivaimaks. Neid arvamusi on täpselt nii palju, kui eksisteerib inimesi Maal, seega ei saa keegi väita, et just tema teooria on ainuõige.
Arutlev demokraatia 1. Mida peetakse avalikuks sfääriks?- Mõtteline ruum, mis eksisteerib ühiskonnast väljaspool privaatsfääri (eraelu) väljaspool suletud instituitsioone ja organisatsioone. 2. Mis on arutlev demokraatia?- demokraatia vorm, kus otsused tehakse konsensuse (kokkuleppe) alusel. 3. Mis on meedia rollid? –Meedia ühiskondlik roll on avaliku safari tootmine. 4. Mis tagab meedia kvaliteedi? Meedia kvaliteedi tagab professionaalne ajakirjandus. 5. Kuidas kommertsialiseerumine ja globaliseerumine võivad avalikule sfäärile kahjulikud olla
Essee Missugune peab olema valimisreklaam ? Tänapäeval eksisteerib väga palju valimisreklaame erinevate erakondade poolt. Mõned nendest on efektiivsed, kuid enamus lihtsalt tüütab inimesi ära ning võib kohati ka pahaseks teha. Enda esses kirjutan missugune peab olema valimisreklaam minu arvates. Valimisreklaam peab olema väga lihtne ning tabav. Ei tohi olla liigset informatsiooni ning tunnistamist enda erakonda parimaks, öeldes seda välja otseselt. Reklaam peab olema nii öelda muuseas. Inimesed peavad seda
Kehad elektriseeruvad ainult siis, kui nad saavad juurde või kaotavad elektrone. Kehade elektriseerimisel ei tekitata juurde elektrilaenguid vaid neid jaotatakse ümber. See tähendab, et osa elektrone läheb üle ühelt kehalt teisele. 9. Mida nimetatakse elektriväljaks? Selle omadused. Elektriväli on mateeria liik , mis eksisteerib sõltumata meist ja meie teadmistest tema kohta. Tekib laetud kehade ümber Elektriväli on seda tugevam, mida lähemal asuvad laetud osakesed kehale. Elektrivälja olemasolu saab kindlaks teha laetud kehade vastastikuse mõju abil. 10 Millist süsteemi nimetatakse elektriliselt isoleeritud süsteemiks?
võimalike tulemuste arv on mitteloenduv, kuid tulemused võrdvõimalikud saab sündmuse tõenäosuse arvutamiseks kasutadageomeetrilise tõenäosuse valemit Binoomjaotus-Binoomjaotus on diskreetse juhusliku suuruse soodsatest sündmustest moodustuv tõenäosusjaotus Diskreetne juhuslik suurus-Juhuslikku suurust, millel on lõplik või loenduvalt lõplik võimalike väärtuste hulk, nimetatakse diskreetseks Juhuslik suurus-Juhuslikuks suuruseks nimetatakse suurust X, kui iga x R korral eksisteerib tõenäosus P(X < x) Pidev juhuslik suurus-Juhuslikku suurust, mille võimalike väärtuste hulk on mitteloenduvalt lõpmatu (st väärtuste hulgaks on teatav(ad) arvude intervall(id)), nimetatakse pidevaks Poissoni jaotus-Diskreetse juhusliku suuruse X esinemise tõenäosus ajaühikus on Poissoni jaotuse järgi. Normaaljaotus-Normaaljaotus on pidev jaotus, mis võib omandada kõiki reaaltelje väärtuseid, teda kirjeldavad kaks parameetrit µ ja s 2. Tähistatakse N(µ, s 2).
Laeng võib sellises süsteemis tekkida ja kaduda vaid paarikaupa (+q ja q üheskoos). q1+q2+q3+...+qn=const. 8)Coulombi seadus + valem. Coulomb'i seadus: Kaks punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse r ruuduga 9)Defineeri 1 kulon Kulon on elektrilaeng, mis läbib ühes sekundis juhi ristlõiget, kui voolutugevus on 1A. 10)Nimeta elektrivälja omadusi. Väli on materjaalne,ta eksisteerib sõltumatult meist ja meie teadmistest temast; väljal on kindlad omadused,mis võimaldavd teda eristada kõigest muust maailmast eksisteerivast.Elektrivälja põhiomadus seisneb selles,et ta mõjub elektrilaengutele mingi jõuga. 11)Mida nimetatakse elektrivälja tugevuseks + valem. Füüsikalist suurust, mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega, nimetatakse elektrivälja tugevuseks. 12)Mida nimetatakse elektrivälja jõujoonteks?
See peaks ka praegu olema meie, Eesti kodanike, prioriteet number üks. Riigi kõige kallimaks varaks ongi kodanikud, sest nende käes on demokraatlikus riigis võim. Just meis, peitub Eesti edu saladus. Meie kõigi panus on oluline selles, et meid mäletataks tugeva riigina. Kodanike otsused ja valikud mõjutavad suures osas riigi edasist käekäiku ning kodanikud on riigi alustalad, millele toetudes saab rajada jätkusuutliku riigi. Kodanike ja riigi kasulikkus on vastastikune. Riik eksisteerib töötavate inimeste maksude toel, kuid hiljem peab neile pensioni maksma. Riik ja kodanikud tegutsevad käsikäes. Igapäevaelus inimesed ei mõtle sellele, et milline on nende roll ühiskonnas. Tihti ei mõisteta, kui palju just meie otsused ja valikud määravad meie kõigi tulevikku. Ka mina ei mõtle alati, milline on minu roll ühiskonnas. Küll aga teadvustan endale igal sammul, et olen Eesti kodanik ja käitun vastavalt sellele. Järgin kõiki seadusi ja ei pane toime midagi kriminaalset
Õiguslikud eeldused võivad jällegi nõuda tõlgendamist (ptk 9.4.1) ning asjaolud põhjalikku uurimist ja hindamist (ptk 7.2);309 õiguslikuks aluseks olev volitusnorm peab haldusakti andmise ajal kehtima ja olema põhiseadusega kooskõlas,310 määruses sisalduv alusnorm ka seadusega kooskõlas. Proportsionaalsus: meetme kohasus haldusotsus peab olema oluline mingi eesmärgi saavutamiseks. Seega tuleb esmalt kontrollida, kas üleüldse eksisteerib mingi eesmärk, mida tahetakse saavutada. Samuti peab see eesmärk olema legitiimne demokraatliku ühiskonna jaoks vajalik. meetme vajalikkus isiku suhtes karme meetmeid ei tohi kasutada, kui eesmärk on võimalik saavutada isiku jaoks leebemate vahenditega. meetme mõõdukus isegi kui meede on kohane ja vajalik, ei tohi teda kohaldada, kui kahju või muu koormav tagajärg, mida isikule põhjustatakse, on tunduvalt suurem, kui meetmega saavutatavad positiivsed tulemused.
Koonduvad ja hajuvad jadad: Lõplikku piirväärtust omavat jada nimetatakse koonduvaks. Vastasel juhul nimetatakse jada hajuvaks. 8. Lõpmatult kahaneva ja lõpmatult kasvava suuruse definitsioonid: Muutuvat suurust nimetatakse lõpmatult väikeseks ehk lõpmatult kahanevaks, kui lim = 0. Muutuvat suurust nimetatakse lõpmatult kasvavaks, kui lim || = . Lõpmatult kahaneva ja kasvava suuruse omavaheline seos (sõnastada vastav teoreem): Lõpmatult kahanevate ja kasvavate suuruste vahel eksisteerib lihtne seos. Nimelt on nad teineteise pöördarvud. Kehtib järgmine väide. Vaata lk 31 tõestust. Tõkestatud suuruse definitsioon: Muutuvat suurust nimetatakse tõkestatuks, kui selle suuruse muutumispiirkond on tõkestatud. Sõnastada teoreem lõpmatult kahaneva ja tõkestatud suuruse korrutisest: Kui suurus on lõpmatult kahanev ja suurus on tõkestatud, siis nende korrutis on lõpmatult kahanev. Vaata tõestust lk 32. 9
Ta esindab riiki. Rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi ja hääletab ametisse või tagandab valitsuse. Valitsus annab parlamendile aru. Seadusandliku võimu ülesehitus: Ühe-ja kahekojalised parlamendid. Reeglina on unitaarriikidel(üks ühtne riik) ühekojalised parlamendid, föderatiivsetel (osariikide, liidumaadega jm.) riikidel kahekojalised parlamendid. Kui on kahekojaline parlament, siis tavaliselt alamkoda komplekteeritakse üldvalimiste teel.Ülemkodade puhul eksisteerib aga kaks erinevat põhimõtet: 1.ülemkoda kui seadusandlik esinduskogu Suurbritannia niisuguses olukorras ülemkoda ei kinnita riigieelarvet ning ei lahenda teisi majandusküsimusi. 2.ülemkoda komplekteeritakse valimiste teel ning ta kaitseb (esindab) regionaalseid huve. Komplekteerimisel kasutatakse kahte varianti: 1.ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile(Jaapan, USA, Itaalia) 2
Oma eesmärkide saavutamiseks peavad neofasistid oluliseks distsipliini ja karmikäelist juhtimist. Neofasismi tunnustena on loetletud ka: militarismi, majanduslikku korporatismi, vastuseisu vasakpoolsetele ideoloogiatele nagu kommunism ja sotsialism, kollektivismi, riigi ülistamist, toetust autokraatsele valitsemisvormile ja juhikultust. Kõik need jooned omistatakse reeglina juba klassikalisele ehk traditsioonilisele fasismile. Ka tänapäeval eksisteerib maailma riikides neofasistlikke liikumisi, mille ideoloogia rajaneb rohkemal või vähemal määral traditsioonilisel fasismil
Vorm selgitab meile mille pärast see asi olemas on, mis see üldse on ja kust me sellest teame. Iga asi meid ümbritsevas maailmas on määratletud oma vormi poolt. Need kaks põhjust moodustavad üht tervikut, ning alati on olemas iga asjal. 2. Mis on mateeria, vorm ja substants ning mis on võimalikkus ja tegelikkus? Selgitage viimast näite varal. Mateeria all mõistab Aristoteles selleks, millest asi tehtud on. Vorm on asja ideekujund, selgitus sellele mille pärast ja kuidas see asi eksisteerib. Substants Aristotelese järgi ongi see olev, mille kohta me saame mateeriat ning vormi eraldada. Mateeria ja vorm koos moodustavad üht terviku ning see tervik ongi asi iseenesest, ehk olev. Substants on kõige oleva alus ja põhjus. Vormi võimalikkus on mateeria ning vorm iseenesest on tegelikkus. Mateeria on vormi võimalik määratlus, olemasolu, kuna vormil puudub kehaline olemasolu. Mateeria on võtnud suvalist vormi, ning ta on võimeline seda vastu võtma, sest ta on ebamääratud
Jupphaaval saadi teada teiste rahvaste töömeetoditest, tegevustest ja prooviti seda kõike enda kasuks kasutada. Näiteks vene ajal käis Peeter I Hollandis laeva ehitust õppimas ning tutvus sealse kultuuriga tagasi tulles parandas laevade ehitamise tehnikat ja proovis muudki nähtut oma riigis kasutada ühiskond arenes, kuid see ei olnud mitte kõigile meeltmööda ikka on algul raskusi omaks võtta teiste tõekspidamisi. Näiteks Aafrikas on siiani riike, kus eksisteerib agraarpõllumajandus, on palju haigusi ja ollakse oma arengult Euroopa riikidest väga palju maas, olgugi, et suheldakse ka kõrgelt arenenud riikidega. Tänapäeval elab juba ühes riigis koos mitmeid rahvuseid. Inimesed on väga tihedalt üksteisega seotud ja me ei saa arugi kui väga me teineteisest, teistest rahvastest sõltume. Me ei pruugi elu ilma multikultuursuse tunnusteta ettegi kujutada. Kust tulid meile hiina toidud, jooga, igasugused mediteerimised
Maatriksi A nimetatakse lineaarteisenduse maatriksiks antud baasi korral. Geomeetrilises mõttes pakuvad huvi sellised vektorid, mis säilitavad oma sihi teatava lineaarteisenduse korral. Aksioom3 Nullvektorist erinevat vektorit x nimetatakse lineaarteisenduse f omaväärtusele vastavaks omavektoriks, kui on rahuldatud tingimus: f ( x ) = x . Vektorarvutus Algmõistetele tuginedes sõnastatakse teatavad laused, mida nimetatakse aksioomideks ehk postulaatideks. Aksioom1 Eksisteerib vähemalt üks punkt. Aksioom2 Igale kahele kindlas järjekorras võetud punktile a ja b seatakse vastavusse parajasti üks vektor. Aksioom3 Iga punkti A ja vektori a korral leidub parajasti üks punkt B, nii et punktidele A ja B vastab vektor. Aksioom4 Kui AB = CD kehtib, siis ka AC = BD. Toodud nelja aksioomi ja liitmise definitsiooni põhjal saame järeldada järgmist:
VI meditatsioon Materiaalsed asjad eksisteerivad sedavõrd, kui nad on puhta matemaatika objektiks, sest neid saab tajuda selgelt ja täpselt. Ja ei ole kahtlust, et Jumal on võimeline tekitama seda mida ma tajun ja kuidas. Kujutledes näiteks kolmnurka ja tuhatnurka, on vaimusilmas kolmnurk kujuteldav, kuid tuhatnurka samamoodi tajuda ei saa. Selline vaimupingutus näitab selgesti eristumist kujutlemise ja puhta mõistmise vahel. Tõenäoliselt eksisteerib ka keha mida näen enese osana või pigem enese tervikuna. Oma olemusest olen mõtlev asi millel on keha nendib autor. Ma saan olla ilma aistingute ja kujutlusvõimeta, kuid need omadused ilma minuta mitte. Loomuses üldiselt mõistan ma Jumalat ennast või tema poolt loodut ja iseenese loomuse all kõige selle kombinatsiooni, mis Jumal on mulle andnud. Autori järeldusel õpetab loomus tajude kaudu, et keha on midagi millega olen väga tihedalt seotud.
Vastavalt valdkonnale võidakse juhtimise mõistet käsitleda väga erinevate nurkade alt. Käesoleva materjali raames vaatleme juhtimist peamiselt organisatsiooni kontekstis, kuid püüame juhtimise käsitlust ka pisut laiendada. Pakun välja mitu erinevat definitsiooni mõistmaks juhtimise erinevaid tahkusid. ! I Juhtimist võib käsitleda kui teadlikku suunatud protsessi soovitud tagajärgede saavutamiseks teiste isikute kaudu. ! Nii nagu jõul eksisteerib alati suund, ei saa ka juhtimist vaadelda ilma suunata. Juhtimine sisaldab endas alati dünaamikat keskkonna suhtes. Kriitiliseks eelduseks on juhi kui subjekti teadlikkus keskkonna, eesmärgi, võimaldajate ja protsessi suhtes. Eesmärk ehk soovitud tagajärg tulevikus võib seisneda tulemuses, seisundis, mõjus või muutuses, mida soovitakse saavutada. Juhtimise juures on oluline eristada subjekti (juht), protsessi (juhtimine) ja
Meie elus on olemas teatud normid ja mõistlikkuse piirid, millest tuleks rohkem lähtuda, kui ütlusest: ,,Kõik, mis ei ole keelatud seadusega, on lubatud". Igale asjale elus ei saa olla seadus, aga olemas on teatud piirid, mida ei tasu ületada. Me kõik, inimesed oleme väga erinevad ja meil kõigil on väga erinev arusaam, seda on mõjutanud väga paljud asjad meie ümber, nt: ühiskond, kasvatus, inimesed meie ümber jpt. Paljugi, mis ei ole seadusega keelatud eksisteerib meie ümber. Rikkudes mingit korda või minna üle lubatud piirdest, võime oma tegevusega kahjustada ka teisi ühiskonnaliikmeid. Nt. Inimesed, kes suitsetavad kodus, eluruumides ja neil on ka lapsed, eelkõige kannatabki vanemate käitumise ja suhtumise pärast laste tervis. 2. Mis Teile Eesti äriilmas eetilises plaanis kõige enam vastumeelne on ? Missugused on Teie ebameeldivamad kogemused ärieetika valdkonnas ?
vulkaaniline ja kraatritega maastik. Veenusel puuduvad kuud ja ringid. Veenust on külastanud üle 40 kosmoselaeva ja 98% Veenusest on kaardistatud. Elust Veenusel pole ühtegi märki, sest kõrge temperatuuri(480℃) tõttu on üsna ebatõenäoline, et seal mingisugust elu eksisteerib. 1.3 Maa Maa on Päikesesüsteemis 3. planeet sellest ka nimetus: “Kolmas kivi Päikesest”. Hetkel on Maa ainuke planeet, kus inimeste teada eksisteerib elu. Üks ööpäev Maal võtab aega 24h ja ühe ringi ümber Päikese teeb Maa 365 ööpäevaga. Maa on kivine planeet, kus on tahke ja dünaamiline mägismaa ja millel leidub orge, kanjoneid, tasandikke ja palju muud. Maa erineb teistest planeetidest veel sellega, et siin on 70% maapinnast kaetud ookeanitega. Maal on üks kuu, kuid ringid puuduvad. Maa on umbes 4,5 miljardit aastat vana. 4 1.4 Marss Marss on Päikesesüsteemis 4
Aristoteles ja metafüüsika Aristoteles jaotas teadmiseid (teaduseid) kolmeks: teoreetilised (filosoofia, matemaatika, füüsika/loodusfilosoofia), praktilised (eetika ja poliitika) ja loomingulised (kunstid, käsitööharud). Füüsika (mis tol ajal tähendas pigem loodusfilosoofiat) uurib kõike seda, mis eksisteerib iseseisvalt ja liigub (liikumise allikas on iseendas), matemaatika uurib liikumatud, kuid mitteeksisteerivaid asju ning filosoofia on liikumatu ja eksisteerib iseseisvalt, mis oli Aristotelese arvates jumalik. Kuna filosoofia uuribki kõige väärtuslikumat, siis ongi ta seega Aristotelese arvates kõige väärtuslikem teadus (ka seepärast, et filosoofia on teadmine teadmise enese pärast). Täpsemalt nimetab ta seda sorti filosoofiat (mis uurib olemuse printsiipe ja algpõhjusi) esimeseks filosoofiaks (mida hiljem nimetati metafüüsikaks). Termin metafüüsika tulenes kreeka keelest " ta meta ta physika" - ,,see, mis järgneb füüsikale".
01.2015)
Antifetishism, eristused
tähendus/ese
tähendus/märk
tähendus/psüholoogiline kujund.
Formaalselt on kõikide nende eristamiste aluseks esemelise/mitteesemelise eristus. Husserlil on
mitteesemeliseks esemele suunatud teadvus, Heideggeril aga — olemine, mis nõuab erilist
mitteesemelist, mitteobjektiseerivat mõtlemist. Husserlil — teadvuse fenomenoloogia, Heideggeril
— olemise fenomenoloogia (mille aluseks on Sein
Kuuldes Jumala nime saame kohe aru, et tegemist on millegi suure ja terviklikuga ilma, et teda kunagi näinud oleksime. Jumala terviklikkusele viitabki see, et ilma teda nägemata või tundmata on võimalik mõistusega tunnetada ta olemasolu. Ilma midagi nägemata, kohtamata või tema olemasolu tundmata on väga keeruline seda mõista. Ilma midagi mõistmata ei ole seda praktiliselt olemaski. Näitena võin tuua mõne isoleeritud kultuuri, mis siiani praeguses arenenud maailmas eksisteerib. Nende jaoks ei ole olemas internetti, autosid, potte ja panne nii nagu meie neid asju teame ja mõistame. Kuid ometigi saavad nad suurepäraselt hakkama ilma nendeta. Kui nende saarele ilmuks järsku mõni tänapäevane ese, milleta ei suudaks me igapäevaelus hakkama saada, arvaks nad, et too asi on täiesti kasutu. Seda saab seletada mõistmisega. Nad ei mõistaks tolle asja kasutamise eeliseid ning viskaks selle kiirelt minema, kartes jumala pahakspanemist või midagi muud taolist
vajaduse rahuldamiseks. Mida tähendab organisatsioon? Suur sotsiaalne grupp, mis on moodustatud teatud eemärkide saavutamiseks ning mis on tekkinud inimeste vaba kokkuleppe tulemusena. Tööprotsessus ühinenud grupis jaotati ja kinnistati igale liikmele oma funktsioonid, selleks et saavutada organisatsiooni kui terviku efektiivne tegevus. Mida tähendab kogukond? Kogukond on suhteliselt püsiv reaalne inimkooslus, mis eksisteerib enam-vähem ühesuguste elutingimuste ja elulaadi, aga ka ühesuguste huvide toel ning võib esineda sotsiaalse tegevuse iseseisva subjektina. Tänapäeval võib kogukond olla kujunenud territoriaalselt, see võib olla mingi linnaosa või kvartal, mille elanikel on ühishuvi oma turvalisuse tagamine. Sotsioloogia arenguetapid: Tunnus Klassitsism Postklassitsism Postmodernism
Ka laoteenus kujutab endast tarbekaupa, mida soovitakse osta üldjuhul võimalikult madala hinnaga. Laoseadmete ja -tehnika eluiga on üldjuhul mitmekordselt lühem hoonete elueast. Samas, kui laoseadmete väärtus võib väheneda, võib suureneda laos oleva kauba väärtus. Kõige kriitilisem komponent laonduses on inimesed. Erinevused ehitiste, seadmete ja inventari vahel on enamasti väikesed. Laopersonali töö kvaliteet võib olla nii erinev, et muude sarnaste tingimuste juures eksisteerib oluline erinevus ladude poolt osutatavate teenuste kvaliteedis. Personal on sageli just see otsustav faktor, mis määrab ära, kas on tegemist kõrge- või madalakvaliteedilise laoteenusega. Väikese ringlemissagedusega laos on tähtis hoiustamise efektiivsus, suure ringlemissageduse korral on aga olulisel kohal hoopis inimeste töö tootlikkus. Laoteenuse pakkujatel võib esineda siin seoses klientide vahetumisega suuri muutusi. Need muutused mõjutavad aga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
