See tähendab seda, et erinevad asjad tunduvad erinevates olukordades erinevad. Kuna kehalised asjad eksisteerivad, siis näiteks unes olles võib tunduda kõik tõene, kuid kui ma seda ei tea, siis see pole tõene. Kui aga kõik on ära seletatud ja ma näen seda inimest reaalselt enda ees, siis see tähendab ka seda, et ta on tõeline. Üldiselt on autor üritanud tõestada erinevaid argumente ja probleeme. Mõned näited, nagu see, et keha eksisteerib. Autor mainis, et keha eksisteerib tõenäoliselt. Kui aga keha ei eksisteeriks, siis kuidas väliste meelte otsused saavad olla üleüldse ekslikud. Kui me mõtleme ja oleme, siis järelikult on ka meie keha olemas ning tänu keha eksisteerimisele saame me ka mõelda ja langetada otsuseid. Olen tõepoolest midagi muud kui mu keha ja suudan eksisteerida ilma temata. Kuna autor seda väidet ei põhjendanud täpsemalt, siis võin julgelt öelda, et ilma kehata inimene eksisteerida ei saa. Võib-olla teised kehad, milleta me saame
Majandus vajab funktsioneerimiseks tootmisressursse looduvarasid, maad, kapitali ja tööjõudu. Kõik majandussüsteemid funktsioneerivad ressursside piiratuse tingimustes, järelikult peab majandus jagama ressursse mitme ja sageli omavahel konkureeriva eesmärgi vahel, mistõttu tuleb pidevalt lahendada majandamise põhiküsimusi : mida , kuidas ja kellele toota ? . Tootmisressursse võib paigutada mitut moodi, mistõttu eksisteerib kolm majandussüsteemi: tavamajandus, käsu- ehk plaanimajandus ning turumajandus. Kolmest majandussüsteemis kõige algelisem on tavamajandus , mille käigus toodetakse lihtsate tööriistadega ning väikse tootlikkusega. Enamik toodangust tarbitakse kohapeal oma kogukonna poolt. Tänapäeval leiab tavamajandust arengumaades Aafrika ja Aasia vaesemates piirkondades. Plaani / käsumajandus oli iseloomulik NSVL-ile ja diktatuuririikidele . Majanduse
VOODOO Kõigepealt Voodoo on religioon mis on pärit Aafrikast. See on valitsev usk Haiti. Voodoo tähendab tõlkes ,,Jumalat" või ,,Loojat". Voodoos eksisteerib ainult 1 jumal. Paljud tava-ja kirjeldused Voodoo veendumuste võib tunduda meile nagu päevakorras ebausk, aga siis, kujutage ette, uskumused kristlus inimestele, kes ei tea sellest midagi. Voodoo on maailma vanim religioon ja see on kindlasti üks neist, mida ka meil sobiks tundma õppida, eriti sellepärast, et meie senine teadmistepagas selles osas pärineb vaid Hollywoodi filmidest. Paljud inimesed peavad voodoo süngete nõidade tegevuseks, kes
1.17. L'Hospitali reegel Reegel, abistamaks piirväärtuse leidmist. Lause 1. Kui ja eksisteerib ning , siiseksisteerib ka , kusjuures , st . Analoogiline v'ide peab paika ka vasakpoole piirväärtuse ja ka kahepoolse piirväärtuse korral. Tõestus. Eelduses, et eksisteerib sisaldub vaikimisi, et Olgu suurus selline, et . Vaatleme abifunktsioone: ja . Ning nendest järeldub, et , kusjuures . Et , siis funktsioonid F(x) ja G(x) rahuldavad Cauchy teoreemi eeldusi ning kehtib väide: . Vasakpoolse piirväärtusega analoogselt: (kirjutan ümber sama aint a-) Niiet kui on täidetud see sama tingimuste kompott ja kehtivad sellised piirväärtused ja eksisteerib , siis kehtib võrdus . N. N. 1.18.Taylori polünoom.
{
pName=name;
}
Monster::Monster(string name)
{
pName=name;
}
Character *Player::getChar(){
return character;
}
warrior::warrior(string chosenName){
weapons=new sword();
hitpoints=100;
type=0;
typeName="warrior";
//kontrollime nime unikaalsust
int i;
bool exist=0;
while(true){
for(i=0; i
f ( x) a f ( x) a siis = + ( x) , mis tähendabki, et lim = g ( x) b x x0 g ( x ) b m.o.t.t. Teoreem 3 (kahe politseiniku teoreem) Olgu punkti x0 teatud ümbruses U r ( x) = ]x 0 - r ; x 0 + r [ , kehtivad võrratused (5.1) f ( x) h( x) g ( x) ja olgu lim f ( x) = a , lim g ( x) = a x x0 x x0 siis eksisteerib lim h( x) = a x x0 Tõestus: Vastavalt piirväärtuse definitsioonile >0, 1() >0, et 0< x-x0< f(x)-a< >0, 2() >0, et 0< x-x0< g(x)-a< Olgu = min( 1 , 2 ) , siis 0< x-x0< f(x)-a< , g(x)-a< f(x)-a< - < f(x)-a < a- < f(x) < a+ a- < g(x) < a+ Võrratusest (5.1) järeldub, et a- < g(x) h(x) g(x) < a+ Seega a- < h(x) < a+ - < h(x)-a < h(x)-a< Järelikult >0, () >0, et 0< x-x0< h(x)-a< , mis tähendabki, et lim h( x) = a x x0 m.o.t.t
f ( x) a f ( x) a siis = + ( x) , mis tähendabki, et lim = g ( x) b x x0 g ( x ) b m.o.t.t. Teoreem 3 (kahe politseiniku teoreem) Olgu punkti x0 teatud ümbruses U r ( x) = ]x 0 - r ; x 0 + r [ , kehtivad võrratused (5.1) f ( x) h( x) g ( x) ja olgu lim f ( x) = a , lim g ( x) = a x x0 x x0 siis eksisteerib lim h( x) = a x x0 Tõestus: Vastavalt piirväärtuse definitsioonile >0, 1() >0, et 0< x-x0< f(x)-a< >0, 2() >0, et 0< x-x0< g(x)-a< Olgu = min( 1 , 2 ) , siis 0< x-x0< f(x)-a< , g(x)-a< f(x)-a< - < f(x)-a < a- < f(x) < a+ a- < g(x) < a+ Võrratusest (5.1) järeldub, et a- < g(x) h(x) g(x) < a+ Seega a- < h(x) < a+ - < h(x)-a < h(x)-a< Järelikult >0, () >0, et 0< x-x0< h(x)-a< , mis tähendabki, et lim h( x) = a x x0 m.o.t.t
Eluraamatul ei ole kordustrükki ,,Mina eksisteerin maailm eksisteerib ja mina tean, et maailm eksisteerib. Ongi kõik," ütles Antoine Roquentin Jean-Paul Sartre'i kuulsas filosoofilises teoses ,,Iiveldus". Kalvinistidel oli elukäsitluse keskmes jumalik ettemääratus, nad püüdsid leida laitmatut olemust, mis oleks issandale meele järgi. Oma eluteel püüame iga hinnaga vältida vigu, sest teame, et elu on laua külge liimitud liivakell ning tehtut muuta ei saa. Elu koosneb valikutest, soovidest ja vajadustest. Minöör saab eksida vaid korra, elu
kohta ühiskonnas – kas esmatähtis on teenida vaid raha või oluline on panustada ühiskonna arengusse ka laiemalt. See küsimus muutis pildi omanike ja tippjuhtide arusaamast sotsiaalse vastutuse osas palju mitmekesisemaks – samuti ilmnesid erinevused omanike ja juhtide arusaamades. Teatava üldistusega võib öelda, et omanike arusaamad ühtivad pigem kitsama, teoorias majandusliku sotsiaalse vastutusega seostavate arusaamadega. (Kulliki Tafel, märts 2006) Kui ettevõte eksisteerib, on ta tegelikult ju üks osake ühiskonna rakust – tal on oma tööjõud, ta maksab töötajatele palka, ettevõte maksab ühiskonnale makse; osaleb kaudselt ka infrastruktuurides – ettevõtted tarbivad infrastruktuure ning oma tegevusega toetavad nende olemasolu ja paranemist: kasvõi näiteks tarbides energiat, ettevõte maksab energia eest ja kindlustab energiatootjale teatud raha, et energiatootja saab arendada seda infrastruktuuri.
Mehhanism kehade tehissüsteem, mille ülesandeks on teisendada sisendlüli liikumine mingi teise lüli soovitud liikumiseks (väljundi liikumiseks). Varb-, hammas-, hõõrde-, kiil-, kruvi-, nukk-, painduvate lülidega mehhanismid. Ruumis vabalt liikuval kehal on kuus vabadusastet: kolm rotatsiooni, kolm translatsiooni. Kindemaatiline paar eksisteerib kui sidemete arv ( s=1...5 ). Kui s=0, siis kehad on vabad, kui s=6, siis kehad on liikumatult ühendatud. Masin mehaanilist liikumist rakendav seadeldis materjalide, energia või informatsiooni muutmiseks. Kindemaatiline paar kahest elemendist koosnev lülide suhtelist liikumist võimaldav ühend. Madalpaar elementide vaheline puutepind on lõpliku suurusega; pööratavad, st. ei ole tähtis kumb element on kinnistatud, liikumine ei muutu sellest
26. oktoobri ,,Aktuaalses kaameras" ilmus uudis, kus teatati, et 93-aastane vanaproa lõpetas näljastreigi, mis oli alustatud soovist surra. Eakas naisterahvas teeb ametivõimudele taotluse, milles soovib eutanaasiat. Eutanaasia ehk suretusabi on paranemislootusteta ja piinlevas seisundis inimese surma protsessi kiirendamine. Kui inimene on oma päevad ära näinud ja valmis lahkuma, on elamise kohustus lõppenud. Eeldusel, et kuskil eksisteerib teispoolsus, koht, kuhu minnakse pärast füüsilise keha funktsioneerimist, võib arutleda sellise paiga olemasolu üle. Kristluses, nagu mitmetes teistes usundites, on parem paik, mis ootab inimesi pärast igavest lahkumist maiselt pinnalt. Selline uskumus annab inimestele lootust ning võib aidata inimestel olla parem Maa peal. Ei tea, kas jumal eksisteerib, kuid olen veendunud, et on midagi, mis on meeltega vahetult tajumatu. Elu on periood, mis omab kindlat algus- ja lõpp-punkti
viima ja korratavus vastabki sellele, et seda on võimalik korrata nt järgneva kontrolli jaoks. 3. Esimeseks aspektiks on see, et teadus peab täitma mitmeid nõudeid (teoreetiline tähendus), et üldse võiks end nimetada tõeliseks teaduseks. St selleks, et pidada monad teadust ja sellest tulenevaid väiteid tõeks, peab teadus täitma erinevaid aspekte nagu nt kontrollitavus, korratavus, intersubjektiivsus jms. Teiseks, eksisteerib ka teaduse vorm institutsioonina (ühiskondlik/teoreetiline). Institutsiooniks võib pidada erinevaid teadusorganisatsiooni/ülikoole ning need muudavad teadust nähtavaks. Kui terve institutsioon kõneleb teadusest, siis on see rohkem kuuldavam, kui nt ainuüksi müni professor sellest räägiks. Institutsioon on ka üldjuhul ühiskondlik organisatsioon. Kolmandaks aspektiks on aga teaduse eetilisus. Teaduse eetilisus
Jõuguna toimimine Mittesõnaline suhtlemine 38% VOKAALNE INFO JAOTUS 7% VERBAALNE 55% KEHAKEEL Mitteverbaalne käitumine koosneb mitmest komponentidest : Isikuruum Näoväljendused Silmside Vokaalsed vihjed Kehakeel Kehakeelel on oma roll Et rõhutada ja täiendada sõnu Et asendada sõnu Isikuruum Ed. Hall’i järgi eksisteerib : 1) Intiim distants 2) Isiklik distants 3) Sotsiaalne distants 4) Avalik distants Näoväljendused Silmside Näitab suhtlemisvalmidust Toetab suhtlemisrütmi kujunemist Annab tagasisidet Näitab, kuidas inimene ennast olukorras tunneb Vokaalsed vihjed Sõnaline suhtlemise puhul
Jakob Westholmi Gümnaasium Solipsism REFERAAT Nora Pelss 10.a Tallinn 2017 Solipsism Solipsism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt olen olemas ainult mina koos oma vaimuseisunditega.See sõna pärineb Ladina keelsest sõnast "solus", mis tähendab ainus, üksik ja "ipse", mis tähendab ise. Eesti Entsüklopeedias seletatakse solipsismi seisukohana, mille järgi eksisteerib vaid mõtlev subjekt ja objektiivne maailm on üksnes tema teadvuses. Võõrsõnade leksikonis kirjeldatakse solipsismi filosoofilise seisukohana, kus olemas olen vaid mina ja kõik muu on üksnes minu tajumused, s.t tunnetada saab vaid iseennast ja oma tajumusi. Kolm arusaama solipsismist Traditsiooniliselt eksisteerib kolm arusaama solipsismist. Metafüüsiline solipsism on arusaam, et välismaailm ja teised inimesed on peegeldus sinust endast. Epistemoloogiline
Seisusega kaasnes rüütlieetika, mille märksõnadeks oli härrasmehelikkus, truudus, au, suuremeelsus, vagadus, lugupidamine teiste inimeste, eriti naiste vastu. Ajapikku kujuneski sellest välja iseloomuomadus, mida teame rüütellikkusena. Võrreldes keskajaga on tänapäeval arvamus ja suhtumine sellesse paljuski muutunud ja on levinud arvamus, et nüüdisajal on rüütellikkus surnud. Kuidas erineb keskaja rüütellikkus tänapäevasest ja kas seda enam üldse õieti eksisteerib? Keskaja rüütlit iseloomustas julgus, vaprus, enesekindlus. Kindlasti võib pikemalt arutleda ühel teemal, milleks oli väga austusväärne suhtumine naissoo suhtes. Nad avasid naistele uksi, kohtlesid neid hästi ja näitasid üles suurt armulikkust. Nad olid lojaalsed ja ei murdnud kunagi oma sõna. Nende sõnapidamisest võib näiteks tuua juhtumi kuulsast saksa keskaegsest rahvuseeposest ,,Nibelungide
1. Jaotame joone l suvalisel viisil punktidega A= A0,A1,A2,..., An=B osakaarteks . Olgu sk osakaare pikkuseks (x=1,2,...,n) ning 2. Valime igal osakaarel juhusliku punkti 3. Edasi moodustame korrutised (k=1,2,...,n). 4. Leiame summa 5. Olgu 0 ning leiame Kui eksisteerib piirväärtus ja see ei sõltu joone AB osakaarte jaotamise viisist ega punktide siis seda piirväärtust nim. funktsiooni z=f(z,y,z) esimest liiki joonintegraaliks mööda joont AB ehk joonintegraaliks kaare pikkuse järgi ja tähistatakse: (28.2.). Kui l on tasandiline joon, siis (28.2.) asemel saame integraali: Esimest liiki joonintegraali omadused: 1
xn, millest alates kõik jÄrgnevad jada elemendid kuuluvad arvu a Ümbrusesse (a - , a + ). Jada piirväärtuse kirjutusviis on jÄrgmine: xn a või lim xn = a . Lõplikku piirväärtust omavat jada nimetatakse koonduvaks. Vastasel juhul nimetatakse jada hajuvaks. Muutuvat suurust nimetatakse lõpmatult vaikeseks ehk lõpmatult kahanevaks, kui lim = 0. Muutuvat suurust nimetatakse lõpmatult kasvavaks, kui lim || = . Lõpmatult kahanevate ja kasvavate suuruste vahel eksisteerib lihtne seos. Nimelt on nad teineteise pÖÖrdarvud. Teoreem 2.1. Suurus on lõpmatult kahanev siis ja ainult siis, kui suurus on lõpmatult kasvav. Niisiis olgu lõpmatult kahanev, st 0. Me peame tõestama, et suurus = on lõpmatult kasvav, st| | =|| . Vastavalt selle piirprotsessi definitsioonile tuleb meil nÄidata, et suvalise kuitahes suure positiivse arvu M korral eksisteerib selline suuruse väärtus M nii, et kõik M-le jÄrgnevad väärtused rahuldavad võrratust || > M
on võimalik, et me just sellesama kaudu kujutleme kehalisi asju. Selline mõtlemise viis erineb puhtast mõistmisest üksnes niipalju, et mõistes pöördub vaim mingil viisil iseenda poole ja vaatab mõnda ideed, mis on tema enese sees; kui ta aga kujutleb, pöörab ta end keha poole ja kaeb selles midagi, mis on vormilises vastavuses ideega, olgu see siis mõistetud või aistitud. Descartes leiab, et järelikult kujutlus võib niimoodi teoks saada, kui keha eksisteerib ja kuna ei ole ühtki teist viisi, mis oleks samavõrd sobiv seda seletama, siis ta järeldab siit, et keha tõenäoliselt eksisteerib, ent üksnes tõenäoliselt. Samas hoolikalt kõike järele uurides ei saa me siiski veel olla kindlad, et sellest keha loomuse selgest ideest, mille me leiame oma kujutluses, võiks mingit põhjendust leida, mis vältimatult tõestaks, et mingi keha eksisteerib. Oma ajastule kohaselt ja tõenäoliselt ka kantuna soovist kirikuga mitte otsesesse vastuollu
· Tõkestatud funktsioon - Funktsioon on tõkestatud, kui tema väärtuste hulk on tõkestatud. Teoreem Kui funktsioon on lõpmatult kahanev piirprotsessis ja funktsioon tõkestatud siis nende korrutis on lõpmatult kahanev piirprotsesis . 12. · Funkstiooni suuruste kahanemise kiiruste võrdlemine Olgu meil kaks lõpmatult kahanevat funktsiooni ja piirprotsessis . Kõige õigem viis kahanemise kiiruse leidmiseks on kasutada a ja b. 1. Kui eksisteerib lõplik nullist erinev piirväärtus siis nimetame suuruseid a ja b sama järku lõpmatult kahanevateks suurusteks. 2. Kui siis nimetame suuruseid a ja b ekvalentseteks lõpmatult kahanevateks suurusteks. 3. Kui siis nimetame suurust a kõrgemat järku lõpmatult kahanevaks suuruseks b suhtes. Teoreem Kui a ja b on ekvalentsed lõpmatult kahanevad suurused siis on on kõrgemat järku lõpmatult
1 Ainevahetus ehk looduse loomade ja inimese tekkimine maa peal. Mind on alati huvitanud see mis ümbritseb mind ja tuginedes loogikale püüdnud mõista seda maailma nii nagu ta tõesti eksisteerib aga mitte nii nagu on see kirja pandud inimeste poolt. Juba inimkonna ajalugu õpetatakse lastele poliitilisest seisukohast ja erinevalt erinevates riikides. Peale minu viimast kohtumist looduse ja tehnoloogia instituudi dekaaniga veendusin ma selles, et inimkond on tõesti ületähtsustanud teaduse arengut ja hariduse osatähtsust inimlikus elus. Inimlik haridus ei saa muuta intellekti taset kui teadmiste realiseerimiseks vajalikku vahendit. Kõik
Alkoholism Mis on alkoholism? Alkoholism on haigus, mille puhul tekib organismil sõltuvus etanoolist Tunnused Tung ja iha alkoholi järele Tekkepõhjused Alkoholismi geeni ei ole olemas, ehkki eksisteerib pärilik kalduvus Esinemissagedus 100 000 elaniku kohta 100 Eluiga Eluaegne Ennetamine Alkoholi vältimine Ravi Psühhoteraapia ja ravimpreparaadid Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Alkoholism http://www.tmk.edu.ee/~margek/alko.htm http://www.kordamed.ee/cgi-bin/m.cgi?p=3&l=e http://www.alkomeeter.com/kuidasmojub.htm http://www.hambaarst.ee/artikkel.php?id=502
ühiskondlikud kui ka virtuaalsed. Siinses elukeskkonnas võime ennast tunda kaitsetult oma valitsevate kõhkluste ja teadmatuse ees. Inimesed, kes kardavad midagi, tekitavad endas stressi. See aga põhjustab mitmesuguseid haiguseid, mis võivad isegi tappa. Selleks, et ära hoida tragöödilist stsenaariumit, võiksid inimesed, kes omavad hirme oma tuleviku suhtes, leida sobiv lahendus muretsemise maandamiseks. Maailmas eksisteerib erinevaid inimesi eri paigust, oma kultuuri ja uskumustega, mis võib tekitada mõnele isikule stressi, teisele aga mitte. Elupõline ameeriklane, kes elab New Yorgi kesklinnas, ei muretse homse toidulaua pärast, sest ta ei ole kogenud päeva, mil ta nälgiks. Küll aga leidub teistsorti inimesi, kes elavadki selle nimel, et ellujäämiseks vajalik toidukogus oleks järgmise päeva menüüs, nagu elas peategelane raamatus ,,Hulkur Rasmus". Nälgivaid
"Olla isiklikult vaba tähendab seda, et ükski sotsiaalses keskkonnas elav inimene ei alluta oma mõtet või tahet mingile võimule, vaid allub enese mõistusele ja õiglustundele...ei allu ühelegi teisele seadusele peale selle, milleni jõuab tema enda südametunnistus." (Bakunin) [Akadeemia 1994 nr 3 ] Usun, et anarhismil on nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Anarhistid tahaksid, et kõik inimesed oleksid võrdsed, neile ei meeldi, et eksisteerib koos nii rikkus kui ka vaesus. Samuti ei meeldi neile, et eksisteerib riik. Üldiselt ma siiski arvan, et riik ja valitsus peaksid olemas olema. Kodanikud valivad ju selle partei, kes neile rohkem meelepärasem on, seega võimule ei saa kõige jubedamad. Ilma valitsuseta ja riigita valitseks siiski korralagedus. Nagu anarhistid arvavad, et inimesed on sisimas ikka kõik head, nõustun ka mina. Kuid elu jooksul inimesed muutuvad ja teevad vaatamata sellele, et nad sisimas head on, jubedaid asju
Täpsemad uuringud näitasid,et ainete radioaktiivne kiirgus ja eralduv soojus vähenevad siiski aja jooksu. Lisaks avastati et tekivad uued keemilised elemendid. Radioaktiivsel lagunemisel tegelikult muunduvad aatomituumad. See tähendab, ühest keemilisest elemendist saadakse muundumise tulemusena teine keemiline element. + eraldub kiirgus + eraldub soojus. Poolestusaeg Radioaktiivsete muundumiste uurimisel avastati teatud statistiline seaduspärasus: Iga radioaktiivse aine jaoks eksisteerib üks kindel ajavahemik, mille jooksul pooled selle aine aatomid muunduvad mingiteks teisteks aatomiteks. ISOTOOP Osutub, et elementidel eksisteerib looduses väga väike kogus selle elemendi lisa. Ta erineb põhielemendist ainult neutronite arvu poolest.Kuna teda on põhielemendiga võrreldes vähe siis sellest tuleneb tabeli aatommassi mittetäisarvuline väärtus. Osutub , et väga paljud elementide isotoobid on looduslikult radioaktiivsed. Sellest ongi
raku füsioloogias, kus kaltsiumiiooni (Ca2+) liikumine tsütoplasmasse ja sellest välja toimib olulise signaalina mitmetes rakuprotsessides. Keemia poolest on kaltsium üks reaktiivsemaid ning pehmemaid metalle. Võrreldes teiste leelismetallidega, on kaltsiumi ja vee vaheline reaktsioon aeglasem osalt seetõttu, et reaktsioonil tekkiv lahustumatu, valge kaltsiumhüdroksiid takistab vee ligipääsu metallilisele kaltsiumile. Kaltsiumil on kaks allotroopi: tahktsentreeritud kuubiline, mis eksisteerib kuni 464 °C ning ruumtsentreeritud kuubiline süngoonia, mis eksisteerib 464 °C kuni sulamistemperatuurini. Kaltsiumi sulamistemperatuur on 848 °C. Omadused: Kaltsiumil on suurem elektriline takistus ning parem elektrijuhtivus kui vasel või alumiiniumil, kuid kaltsiumi reaalset kasutamist elektriseadmetes takistab selle suur reaktiivsus õhuga kokkupuutel. Maitse poolest tundub lahustunud kaltsiumiioon inimesele pisut soolane ning hapukas
..,an), kui Ühemuutuja funktsioon: lim f(P) = f(A), PA, st on täidetud kolm tingimust: Pidevus kohal x c X c R f(x+x) = f(x) + o((x)o) 1) f (A); 2) lim f(P); PA 3)lim f(P) = f(A). PA Diferentseeruvus kohal eksisteerib f'x f(x+x) = f(x) + f'(x) x + o(x) Funktsiooni u = f (x1, . . . , xn) nimetatakse pidevaks piirkonnas 0 Rn, kui see funktsioon on pidev piirkonna 0 igas Lagrange' keskväärtusteoreem: Kui f pidev [x,x + x] ja diferentseeruv (x,x + x), siis leidub c (0,1) nii, et f(x+x) punktis. = f(x) + f'(x+ x) x.
eksisteerib ka integraal (f(x)+g(x))dx, kus (f(x)+g(x))dx=f(x)dx+g(x)dx * Olgu f(x)dx=F(x)+C, x=(t)(tT), kus (T)=X, D(T) ja (t) on rangelt monotoonne hulgal T. (t) rangest monotoonsusest järeldub pöördfunktsiooni t=-1(x) olemasolu E * Muutujate vahetus. Kui f x=(t) on rangelt monotoonne hulgal T, kus (T)=X ja (t)D(T), siis f(x)dx=f((t))'(t)dt * Diferentsiaali märgi alla viimine. f(x)dx=F(x)+C f((x))d(x)=F((x))+C * Ositi integreerimine. Kui u(x) ja v(x) on diferentseeruvad f'id hulgal X ja eksisteerib määramata integraal uv'dx, siis eksisteerib ka määramata integraal udv=uv-vdu * Iga nullist erinev täisarv n on esitatav algarvude p astmete korrutisena n=(-1) (n)p1v1pkvk * Iga kahe täisarvu a ja b>0 korral leiduvad täisarvud q ja r, et a=qb+r, kus 0<=r
sotsiaal heaolu peavad tagama perekond ja suguvõsa, riik peaks pigem tegelema füüsilise turvalisuse tagamisega, suur rõhk on pandud kohtusüsteemi ja sisejulgeolekuasutuste arendamisele. VASAKPOOLSED: Sotsiaaldemokraatia - Tähtsustatakse võrdsust kõigi ühiskonnaliikmete vahel. Ühiskond peab tagama igale inimesele inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd. Segamajandus erasektori kõrval eksisteerib mõjukas riiklik sektor, riik peab kontrollima elutähtsaid majandusharusid, riik sekkub majandusse, astmeline tulumaks, sotsiaalteenused tasuta. Erakonnad, survegrupid ja sotsiaalsed liikumised. Erakonnaks ehk parteiks nimetatakse sarnase ilmavaatega inimeste ühendust, mis taotleb riigijuhtimise võimu demokraatlikel valimistel. Survegrupp ehk surverühm on legaalselt tegutsev ühendus, katusorganisatsioon, liikumine või
paarituks funktsiooniks piirkonnas X. Paarisfunktsiooni graafik on sümmeetriline y-telje suhtes. Paaritu funktsiooni graafik on sümmeetriline koordinaatide alguspunkti suhtes. Trigonomeetrilised funktsioonid y=sinx, y=tanx, y=cot x, y=arcsinx ja y=arctanx on paaritud funktsioonid ning y=cos on paarisfunktsioon. Paaritu funktsiooni y=x3 graafik on sümmeetriline koordinaatide alguspunkti suhtes. 7. Defineerige funktsiooni y=f(x) pöördfunktsioon. Millisel tingimusel funktsioonil eksisteerib pöördfunktsioon? Milline seos on funktsiooni ja tema pöördfunktsiooni ääramispiirkondade vahel? Milline seos on funktsiooni ja tema pöördfunktsiooni graafikute vahel? Funktsioon y=f(x) korraldab vastavuse hulkade X ja Y elementide vahel. Kui selline vastavus on üks-ühene, st kui kehtib tingimus ( ) ( ) , siis öeldakse et funktsioonil y=f(x) eksisteerib pöördfunktsioon f -1: ( )
= (x, f(x)) punktile A2 = (a, b2) Kui b1 b2, siis funktsioonil puudub piirväärtus punktis a, sest f(x) ei lähene ühele ja samale arvule suvalises piirprotsessis x a, x a. Piirprotsessi x a erijuhtudel x a- ja x a+ läheneb f(x) erinevatele arvudele. 12.Pideva funktsiooni definitsioon - Funktsiooni f nimetatakse pidevaks punktis a, kui · f on määratud argumendi väärtusel a, st a X, · eksisteerib lõplik piirväärtus · Pidev punktis a asemel võib kasutada ka sünonüüme pidev kohal a või pidev argumendi väärtusel a. 12.1 Geomeetriliselt tähendab funktsiooni pidevus joone pidevust. 15. Funktsiooni tuletise defintisioon 15.1 Kui funktsioon f omab punktis a lõplikku tuletist, siis öeldakse et ta on selles punktis diferentseeruv . Tuletise arvutamist nim diferentseerimiseks. +tuletised peast! 16
Kompromiss otsus, mille puhul üks või mõlemad osapooled teevad kokkuleppe saavutamise nimel nõudmistel järeleandmisi. Konsensus e. üksmeelne kokkulepe otsus ei tekita üheski osapooles vastuväiteid. Seaduste vajalikkus 1) aidata inimesel kohaneda ühiskonnaga ja selles paremini toime tulla 2) reguleerida inimestevahelisi suhteid ning korraldada kooselu 3) aidata säilitada korda, stabiliseerides nii ühiskonda 4) Olla riigi tegutsemise aluseks. Loodusseadus eksisteerib inimeset ja ühiskonnakorraldusest sõltumata. Õigusnormid pannakse kirja ametlikult, spetsiaalset juriidilist väljendusvormi kasutades. (Õigusakt), neid on kahte tüüpi: 1) Õigusaktid, mis sisaldavad üldise iseloomuga käitumisreegleid, kannavad üldakti nimetust 2) õigusaktid , mis reguleerivad üksikuid juhtumeid, kannavad üksikakti nimetust. Kirjutatud normid (tavad ja moraalinormid) kujunevad välja aastakümnete ja sadade jooksul, nende juured on rahva kultuuris
4) Kuna aga asudes uuesti vaatlema ideed, mis mul oli täiuslikust olevusest, ma leidsin, et selles idees sisaldus eksistents samal viisil vöi isegi veel evidentsemalt - nagu sisaldub kolmnurga idees, et selle kolm nurka on võrdsed kahele täisnurgale, või nagu kera idees, et kõik ta välispinna osad on ta keskpunktist ühekaugusel. Järelikult on vähemasti niisama kindel nagu seda võib olla mingi geomeetria tõestus, et Jumal, kes ongi too täiuslik olevus, on ehk eksisteerib. 5) ,,Kõike ollakse harjunud vaatama ainult kujuteldavalt, sellepärast ei tunnetatagi jumalat" 6) Kahtlemine tähendab, et ei olda täiuslik. Kui ollakse täiuslik, siis teatakse kindlalt. Kaheldakse nendes asjades, mida ei tunnetata. Oluliste mõistete definitsioonid: Jumal etaloni kehastus. Olemine mõtlemine Mina substants, mille kogu loomus, sisaldab ainult mõtlemises ja mis oma oleluseks ei vaja mingit kohta ega sõltu ühestki materiaalsest asjast.
on. Lapsepõlv seostub puhta ja süütu armastusega, millest Holden kramplikult kinni hoiab. Holdeni endine kirjanusõpetaja räägib kuristiku kohta nii: ,, Niisugusse kuristikku langevad inimesed, kes oma elu teataval perioodil on hakanud otsima midagi sellist, mida nende ümbrus neile pakkuda ei suuda. Või õigemini- kes arvavad, et nende ümbrus ei suuda seda neile pakkuda." Võiks öelda, et selline kuristik eksisteerib Holdeni enda mõistuses, ta ise ei suuda leppida täiskasvanuks saamisega ja sõdib maailma vastu. Romaani lõpuks on Holden kurnatud. Sellises vaimselt ja füüsiliselt ekstreemses olukorras Holden mõnes mõttes lepib maailmaga. Võib-olla ta mõistab, et ennast maailmast isoleerides ei ole võimalik seda parandada. Kuristik ei paista Holdenile enam nii sügav ega sinna kukkumine nii suur õnnetus: ,,Lastega on lugu
2.12. Määratud integraal
Olgu lõigul [a, b] määratud funktsioon f(x). Jaotan lõigu osalõikudeks [xi-1,xi], kusjuures
a=x0
b) Järjestatavad ehk ordinaarsed omadused c) Nimelised ehk nominaalsed omadused d) Kvantitatiivsed pidevad omadused 21) Abstraktne mudel on a) matemaatiline avaldis b) animatsioon c) graafiline mudel d) interaktiivne arvutimudel 22) Väljade omadused: A) omavad energiat B) saab kasutada ruumi ja aja mõisteid C) mõjutavad kehi D) saab uurida nende kuju, värvust, mõõtmeid 23) Liida kaks vektorit rööpküliku reegli järgi 24) Kas füüsikaline suurus eksisteerib looduses? Jah, füüsikaline suurus eksisteerib looduses. 25) Valida õiged väided aja kohta A) aeg ei ole pidev B) saab mõõta C) pöördumatu D) võib väljendada teiste suuruste abil E) Aja mõiste väljendub võrdlemise teel F) relatiivsusteooria kohaselt aeg on absoluutne 26) Kõige täpsem kell on aatomkell 27) Millises ruumis keha omab ruumala? Kolmemõõtmelises ruumis. Kolmemõõtmeline ruum on ruum, mida inimesed enda ümber tajuvad ja samas see on ka kõige keerulisem ruum.
Armastus "Armastus on alati illegaalne. Legaalne armastus on surnud armastus. Legaalsus eksisteerib ainult igapäevasuse jaoks, aga armastus asub väljaspool igapäevasust. Kui armastus sukeldub igapäevasusse, siis ta jahtub ning kustub järk-järgult. Eeros on seadusetuse sfäär. Maailmal pole vaja teada, et kaks olevust teineteist armastavad. Abielu institutsioonis tuuakse häbitult ühiskonna ette nähtavale see, mis peaks olema varjatud, kaitstud kõrvaliste pilkude eest." - Nikolai Berdjajev Käesolevas essees käsitlen teemat legaalne ja illegaalne armastus ning abiellumine. Kas
Muutuva piirväärtuste võrduse omahelise seose kohta lõpmatuse ümbrusesse kui x<-M. suuruse piirväärtuse definitsioon. Muutuva suuruse Tõkestatud hulga definitsioon Suvaline x-teljega paralleelne sirge läbib eksponentfunktsiooni y = Piirväärtus lim () eksisteerib ainult siis, kui eksisteerivad võrdsed graafikut maksimaalselt ühes punktis. Eksponentfunktsioon on ühepoolsete piirprotsesside definitsioonid. Reaalarvudest koosnevat hulka A nim tõkestatuks, kui leidub Piirprotsesside x ®¥ ja x ®-¥ definitsioonid
lim n→∞ S Πn= lim n→∞ ∑ f ( ξi ) xi ∈ ∈ ∈ Kui eksisteerib piirväärtus i=1 , mis ei L(g) kui f, g V (aditiivsus) b) L(cf) = cL(f) kui f V ja c R (homogeensus). max ∆ xi → 0 max ∆ xi →0 i i
ühes punktis. See omadus tuleneb otseselt funktsiooni ühesusest. Tõepoolest: kui leiduks y-teljega paralleelne sirge, mis lõikaks graafikut mitmes punktis, siis oleks funktsiooni graafikul vaadeldavas kohas mitu "kõrgust", seega oleks ka funktsioonil ühe argumendi korral mitu väärtust. (Ühesel) funktsioonil ei saa aga mitut väärtust olla. Juhul, kui vaadeldav funktsioon on mitmene, siis eksisteerib vähemalt üks y- teljega paralleleelne sirge, mis lõikab funktsiooni graafikut mitmes punktis. 3. Paaris- ja paaritud funktsioonid Funktsiooni f nimetatakse paarisfunktsiooniks, kui iga x X korral kehtib võrdus f(-x) = f(x). Funktsiooni f nimetatakse paarituks, kui iga xX korral kehtib võrdus f(-x) = -f(x). Perioodilised funktsioonid Funktsiooni f nimetatakse perioodiliseks, kui leidub konstant C > 0 nii, et iga x X korral kehtib võrdus f(x + C) = f(x)
Miks kulutavad inimesed raha universumi uurimiseks? · Teiste taevakehade uurimine on parandanud meie arusaamist keskkonnaprobleemidest ja võimalikust suunast, kuhu poole Maa võib liikuda juhul, kui me ei õpi oma tegevust planeerima. · Teiste planeetide uurimisest saame teada erinevaid looduskatastroofe ning meie saame neid siis ennetada. · Et saada teada, kas mingil teisel planeedil eksisteerib ka elu, peale Maa. Kuna inimesi on Maal palju, siis loodusressursid vähenevad, kui me leiaksime mingi muu planeedi, kus saaks elada, saaksime me sealt loodusressursse juurde, sest me peame ka mõtlema uutele põlvkondadele, mitte ainult enda omale. · Et kas mingid muud objektid võivad planeet Maad ohustada ning kui me seda teame, saame me valmistuda selleks. · Uuritakse ohte, miks võiksid universumi kahjustada, kuna kui see kahjustab universumi, kahjustab see ka meid.
Kelle eon vaja kohalikku omavalitsust Maakonnas eksisteerib kaks omavahel osaliselt kattuvate funktsiooniga institutsiooni maavalitsus ja omavalitsusliit. Maavalitsus riigiasutusena ise kätkeb omavahel sisemises konfliktis olevat probleemide kompleksi (1) riigi huvide esindamine maakonnas nagu riiklik järelevalve kohalike omavalitsuste üksikaktide üle, riiklike eraldiste sihtotstarbelise kasutamise kontroll, kriisireguleerimine jmt. ning (2) maakonna elanikkonna ühishuvide ehk maakonna tasakaalustatud arengu tagamine. Viimane omakorda on selgelt omavalitsusliku iseloomuga protsess, kuivõrd eeldab elanikkonnalt saadud mandaati, mida maavanemal aga paraku ei ole. Ka maakondliku omavalitsusliidu ülesannete hulgas on vastutus maakonna tasakaalustatud arengu eest. Kuna maakonna tasakaalustatud arengu tagamine on ülesandeks nii maavanemale kui maakondlikule omavalitsusliidule, on nende vastutus ja rollid hägustunud. Ometi ei saa sellest...
Magnetväli Magnetväli ei ole aine, magnetväli kujutab endast üht mateeria liiki, mis ruumis eksisteerib pidevalt ja olenevalt ainest on ta jaotunud ja ka koondunud ruumi üksikutesse osadesse. Magnetväli omab energiat ja ollakse arvamusel , et magnetvälja kiirus on võrdne valguse kiirusega 300 000 km/s. Vooluga juhtme magnetväli ulatub lõpmatusse. Kauguse suurenedes vähenevad magnetjõud väga kiiresti ja seetõttu magnetjõudude praktilist mõju saame kindlaks määrata väga väikestel kaugustel. Magnetväljaks nimetatakse keskkonda mis ümbritseb alati magnetit. Magnetlaengu kandjaid
Sellel on kujutatud must ruut valgel foonil pani aluse absoluutselt puhtale geomeetrilisele abstraktsioonile ikoon, mida seltsimehed futuristid kummardavad ,,Madonna" asemel. Malevich ise võrdles oma kunstilistel loengutel ,,Musta ruutu" Jeesus Kristuse kujutamisega. Malevichi enda sõnul oli ,,Must ruut" tema loomingu kese. Malevich rääkis: ,,Ma ei suutnud pikka aega süüa ega magada ja ei suutnud uskuda, et suutsin luua midagi sellist". Eksisteerib väide, et ,,Ruudu" loomisele aitas kaasa Malevichi ainsa poja Anatoli surm tüüfusesse Emotsionaalne mõju Agressiivne Raevukas Kurb tõsine Visuaalne mõju Must värv tomineerib Moodustab musta ruudu Valge taust lisab kontrasti Värviharmoonia värvikontrast Must ja Valge
järgi ei ole bioevolutsiooni toimunud. Inimene ja loomaliigid on loodud valmiskujul, nii nagu Moosese 1. raamatus kirjas seisab. Kui nüüdisaegses kosmoloogias mõõdetakse universumi vanust miljardites aastates, siis paljud kreatsionistid väidavad, et universumi vanuseks on vähem kui 10.000 aastat. Kosmoloogiline e. algpõhjuse argument • Argumentide kobar, mille keskseks ideeks on maailma algpõhjuse paratamatus. • Üldiselt: Jumal eksisteerib kui kõigi asjade ja nähtuste algpõhjus. Iga asi, nähtus ja sündmus universumis on millegi poolt põhjustatud. Me võime täheldada terveid põhjuste ja tagajärgede ahelaid. Ükski põhjuslik ahel ei saa olla lõpmatu. Peab leiduma algpõhjus, tänu millele saavad olla ka järgnevad põhjused. Selle algpõhjuse võib samastada Jumalaga. Argument on jällegi empiiriline Argumendi lähtekohaks on üldised tähelepanekud maailma kohta. Iga sündmus või muutus, mida maailmas
Antsla Gümnaasium Kristen Lalin Kas tõde on olemas? Essee Juhendaja õpetaja: Peeter Lemats Antsla 2007 Kas on olemas tõde? Tõe all pean silmas pigem absoluutset tõde, millest on sunnitud lähtuma kõik inimesed Maal. Tavaline arvamus on, et selline tõde tõepoolest eksisteerib. Mina aga olen kas siis oma rumalusest, püüdest erineda või hoopistükis tarkusest endale kinnitanud, et seda ei ole, et inimesed võivad oma veendumuste, oma maailmavaatega seda tõde muuta. Kuna ma ei ole veel sellele leidnud vettpidavaid argumente, olen püüdnud seda teemat nii mõnigi kord vältida, ning seega ka end selles arutelus kaotajaks pooleks lugenud. Pannes küsimärgi alla väite, et ühtset tõde ei ole, püüan sellele leida rahuldavaid põhjendusi. Kui ma seda aga
hilisemad laenud on pärit prantsuse keelest ja teistest Lääne-Euroopa keeltest. Itaalia keele murded, põhja- ehk galloitaalia, Toskaana, kesk- ja lõunamurded, erinevad üksteisest suurel määral. Kirjakeelt on kujundanud Toskaana ehk Firenze murde alusel Dante, Petrarca ja Boccaccio ning uuemal ajal on seda mõjutanud pealinna Rooma uuendused keeles. 6. a) Itaalia keel on väga vokaalide rohke ning sellest tingituna väga pehme kõlaga. Selles keeles eksisteerib ainult kaks sugu: meessugu ja naissugu, käändeid on vähe kuid on olemas eessõnad erinevate olukordade väljendamiseks. Sõnade rõhk on tavaliselt eelviimasel silbil, kui see nii ei ole, siis on rõhk märgitud rõhumärgiga. Kirjapildis kasutatakse ladina tähestikku ning sõnavara kattub suuresti ladina omaga. Ladina tähestiku tähti nagu j, k, w, x ja y ei peeta itaalia tähestiku osaks, aga need tähed on kasutusel itaalias keeles olevates laensõnades.
uv = vdu + u dv ja siit meie jaoks seda avaldist veel mugavamaks tehes: u dv = uv - vdu SEEGA SIIT JÄRELDADES: KAHE FUNKTSIOONI KORRUTIST SAAB VÕTTA KUI ÜHE FUNKTSIOONI DIFERENTSIAALI JA TEISE FUNKTSIOONI KORRUTIST JA SEEGA INTEGREERIDA SAADUD VALEMI JÄRGI. Seda valemit nimetatakse ositi integreerimise valemiks. Paneme nüüd kirja ametliku, korraliku tekstina: Kui u ja v on diferentseeruvad funktsioonid argumentide hulgal X ja eksisteerib määramata integraal d(uv) , siis eksisteerib ka määramata integraal vdu, mis seob funktsioone u ja v järgmise avaldise näol: u dv = uv - vdu Ositi integreerimisel üritatakse kahe funktsiooni korrutise integraali vaatlemisel kui avaldist f(x) dx lahutada korrutiseks u dv nii, et ositi integreerimisel saadav integraal oleks võimalikult lihtne. Valemit nähes ei ole vaja kohkuda: siin on lihtsalt väljendatud seoseid funktsiooni, tema
Olgu hulgad V ja W vektorruumid siis 2 vektorruumi korral määratud kujutust f:VW nimetatakse lineaarkujutuseks kui ta rahuldab tingimust f(·a+·b)= ·f(a) + ·f(b) J: = =1 f(a+b)=f(a)+f(b) J2: =0 f(·a)= ·f(a) J3: = =0 f(0)=0. Vektorruumi V korral määratud lineaarkujutlust f:VV nim selle vektorruumi V lineaarteisenduseks (ehk kujutusest vektorruumist V iseendasse tagasi. 1º leidub või eksisteerib vähemalt üks punkt. 2º igale kahele kindlas järjekorras võetud punktide paarile (A;B) on vastavusse seatud parajasti üks vektor AB. 3º iga punkti A ja iga vektori a korral eksisteerib parajasti üks B nii et punktidele A ja B vastab vektor a. 4º rööpküliku aksioom, kui vektor AB on võrdne vektoriga CD siis AC on võrdne BD'ga. J1: AC=BD a+b=b+a. J2: AD=BD+AB a+(b+c)=(a+b)+c. J3: BB=0 a=a+0. J4: BA=(-a) a+(-a)=0 1* igale paarile (,a) on vastavusse seatud parajasti üks vektor a.
Toetavad väited: 1) Ma mõtlen, järelikult ma olen / Kui mõelda siis peab ka olema. 2) Pole ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 3) Minu loomus pole küllalt täiuslik, sest tunnetada on täiuslikum kui kahelda. 4) Paratamatult pidi olema mingi teine täiuslikum olevus, kellest ma oleksin sõltunud ja kellelt ma oleksin omandanud kõik, mis mul oli. 5) Me ei pea iial usaldama midagi muud kui ainult oma mõistuse evidentsi 6) Jumal eksisteerib, sest ta on täiuslik olevus, kellest tuleb kõik see, mis meis on. Argumendid: 1a) Kogu olemus sisaldub mõtlemises, mis ei vaja kohta ja ei sõltu ühestki materiaalsest asjast. 1b) Kuna meeled meid mõnikord petavad, siis tahtsin ma oletada, et pole mitte ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 1c) Kuid kohe seepeale panin tähele, et sel ajal, kui ma nii tahtsin mõtelda, et kõik on väär, oli
VÄÄRTUSED Maarja Janson Väärtus on midagi, mis paneb inimesi tegutsema Kui miski on väärtuslik, tähendab, et seda tuleks omada, austada või selle poole püüelda. Pidades õnne väärtuslikuks, tahame olla õnnelikud ja püüelda selle poole. Pidades väärtuslikuks loodust, väljendame ka seda oma käitumisega. Küsimused väärtuste puhul Kas kõik inimesed peavad väärtuslikeks samu asju või on kõik väärtused relatiivsed (kultuuriti erinevad)? Kas eksisteerib väärtuste hierarhia, peavad kõik inimesed ülimaks väärtuseks õnne? Kas on väärtusi, mis kaaluvad inimese õnnelikkuse üles? Väärtuste jagunemine Seesmised väärtused hüved, mida soovitakse väärtuste eneste pärast: sõprus, armastus, õnn, heaolu jne. Väärtuste jagunemine Vahendiväärtused (instrumentaalsed väärtused) aitavad kõrgema astme väärtusi saavutada: raha, tööriistad, arstirohi. Väärtuste jagunemine Segaväärtused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
