Tartu Ülikool Haridusteaduskond Eripedagoogika õppekava Avatud Ülikool Maie Oppar EUROOPA KOOL referaat Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus.......................................................... 2. Euroopa Koolist üldiselt........................................... 3. Koolikorraldus...................................................... 4. Euroopa Kooli õpilased........................................... 5. Euroopa kooli õppekava ja Eesti põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava võrdlus...................... 6. Hindamine.......................................................... 7. Euroopa Kooli lõputunnistus................................... 8. Eesti keele õpetuse üldalused.................................... 9. Euroopa kooli õpetajad........................................... 10. Luxemburgi I Euroopa Koolist.....
Niisugused, et haridus tähendab peamiselt teadmisi, haridus peab olema reglementeeritud riiklikult ja viimase üksikasjani, haridus tähendab standardeid, haridus peab olema kõigile ühesugune. Harjumisest kasvavad uskumused: kool on peamine õppimise koht ja mällu vajutatud teadmised ongi haridus, kooliprogrammides on olemas kõik eluks vajalik, kõik õpikutes ja programmides sisalduv saabki õpilase teadmiseks ja õpilase väärtust mõõdab hinne ning eksam. Uskumus on olnud ka see, nagu võiks haridusele antud vabadus üksi luua tõeliselt väärtuslikku haridust. Aga kui inimene oma vabadust äragi pole tundnud? Sest tema mõistmine, tarkus ja vaimsus pole teda selleni juhatanud. Kahtlema ei pane inimest oma hämmastavalt sitketes uskumustes ja harjumustes seegi tõsiasi, et vähemalt viimased 50 aastat on meil tulnud harjuda elama koos globaalselt teadvustatud hariduse kriisiga. · Vahend
EDGAR DEGAS - Priimabaleriin, Tänu VINCENT van GOGH - Maastik tähe ja publikule, Absint, Kammiv naine küpressidega, Autoportree karvamütsi, kinniseotud kõrva ja piibuga, Kunstniku tuba, Päevalilled HENRI de TOLOUSE-LAUTREC - Moulin- Rouge, Aristide Bruant, Salong Rue des Moulin'il, Eksam Pariisi meditsiinifakulteedis ABSTRAKTSIONISM ja ,,Sinised KUBISM FUTURISM KONSTRUKIVISM JA ,,De stijl", DADAISM Ratsanikud" SUPREMATISM
Kvant met 40% EKSAM 25% KT 25% 10% Kirjandus: SAMM, Tooding L-M jne Uurimisprobleemi püstitamine (sots)teaduses: Probleemi leidmine ja teema sõnastamine Probleemipüstituse põhjendus Kuidas ma saan aru, et see on selline probleem, mida tasub uurida? Selle praktiline tähtsus, seos teiste valdkondadega, takistavad tegurid selle uurimisel Täpsustamine Millist osa ma sellest probleemist uurida tahan? Alamülesanded v teemad Kas ja mida varasemast teada on? Teooriad, varasemad uurimused Operatsionaliseerimine Kuidas defineerida Kuidas mõõta, uurida Analüüsimeetodi valik Sotsiaalsete probleemide konstrueerimine Sots.teaduses on uurija oma uurimisobjekti (ühiskonna) osa ja mõjutab seda enda tegevusega Statistika kui relv (sots)poliitikas Numbrilised väited sots elu kohta (n-ö objektiivsed) Sots probleemide tõlgendus, põhjendus Sots probleem: kas see on olemas v on...
Sissejuhatus filosoofiaase I loeng Filosoofilise antropoloogia mõtteviisid ehk strateegiad: 1)etoloogiline 7)konstruktivistlik ja 2)voluntaristlik strukturalistlik 3)eksistentsialistlik 8)materialistlik 4)klassikaline 9)psühholoogiline 5)kristlik 10)psühhoanalüütiline 6)romantismile omane 11)analüütilisele filosoofiale omane Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline uurimus inimesest, tema loomusest, omadustest ja elust 1. Entsüklopeediates etoloogiline mõtteviis/strateegia inimese definitsioon Wikipeedias: Human beings, or humans (Homo sapiens -- Latin: "wise human" or ...
Riigi peaprokurör Kokku on Eestis täna ca 200 prokuröri Prokuröriks saamine Vastavalt prokuratuuriseadusele võib prokuröri abiks nimetada: 1) teovõimelise vähemalt 21aastase Eesti kodaniku, 2) kellel on kõrgharidus, 3) kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses, 4) on kõrgete kõlbeliste omadustega 5) on prokuröritööks vajalike võimete ja isikuomadustega Konkursi läbimiseks tuleb kandidaadil sooritada eksam ja vestlus. Eksam koosneb reeglina kirjalikust ja suulisest osast. Eksami kirjalikus osas peab kandidaat lahendama 2 kaasust või situatsiooniülesannet. Eksami suulises osas kontrollitakse kandidaadi teoreetilisi teadmisi ja vestluse raames hinnatakse isiksuseomadusi. Riigi peaprokuröriks, juhtivaks riigiprokuröriks, juhtivprokuröriks, riigiprokuröriks, vanemprokuröriks, eriasjade prokuröriks või ringkonnaprokuröriks võib nimetada:
või ülevaatuse kokkuvõtte. VANDEAUDIITORI KUTSEEKSAM Kutseeksami korraldab rahandusministeerium ja selle võtab vastu eksamikomisjon. Kutseeksami korral kehtestab rahandusminister määrusega. Kutseeksami aluseks on kutseeksami programm ja selle alusel valitud küsimused. Kutseeksam korraldatakse vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord aastas. Kutseeksami aja, koha ja dokumentide esitamise tähtaja määrab audiitortegevuse järelvalve nõukogu. Eksam toimub eesti keeles ning eksamineeritava isikuomadustega tutvumiseks ja sobivuse hindamiseks võib korraldada vestluse, et tagada hindamise objektiivsus kasutatakse eksamineeritava andmeid kodeeritult v.a isikuomaduste selgitamisel. Kõik eksamiga seotud andmed, mis on sisestatud kutseeksami registri infosüsteemi ei ole avalikud. Eksamikomisjon koostatakse vähemalt 5 liikmelisena. Liikmed ja esimehe nimetab või kutsub tagasi järelevalve nõukogu. Komisjoni liikme volitused kehtivad 3 a
/ Insener on isik, kes on kvalifitseeritud spetsiaalsete teadmiste põhjal tegutsema insenerina ja kasutama matemaatika-, füüsika- ning inseneriteadusi, juhtimise analüüsi ja planeerimise meetodeid ning printsiipe, mis on saavutatud inseneri hariduse ja kogemuste põhjal. USA Rahvuslik Inseneride Eksamineerimise Liit, 1986. Insenerikutse omistamine. AVALDUS > TEADMISTE HINDAMINE > KOGEMUSTE HINDAMINE > ERIALA EKSAM > OTSUS > LITSENTS Kultuuri üldised väärtushinnangud. Kutse-eetikast üldise kultuurieetikani. ,,Inimese pähe mahub palju, ka tehnokraatlik mõtlemine, kuid mõistmine ja tarkus on kusagil kõrgemal. Seepärast toimub praegu tehnikaülikoolide humaniseerumine, ka meie rauakool peab andma oma lõpetajaile midagi enamat kui kutseoskuse". Mikkal, V. Tehnokraatiast meis ja meie ümber.- Insenerikultuur 1, Tallinn, 1992.,lk.81- 84. Referaate · Infotehnoloogia areng ja kõlbeline vastutus
LEA KÜSIMUSED: 1.Iseloomusta tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud halduskorraldust! Milline on haldusorganisatsioonide jaotus Eestis? Tsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus otsustav võ im paikneb organisatsiooni tasandite ü laosas ehk võ im suureneb alt ü lesse (alluvussuhted). Otsustamine on kiire, kontroll juhtimise ü le on keskpunktis, vä listab ebaü htlase arengu allorganisatsioonis. (võim ühes kohas, keskel) Detsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus võ im on hajutatud iseseisvate ü ksuste vahel, kes on ü ksteisega koostö ö suhtes. Mida rohkem on halduskandjaid, seda detsentraliseeritum avaliku halduse organisatsioon on. (võim laiali) Eesti-? Eestis on nii tsentraliseeritud kui detsentraliseeritud halduskorraldust. Eesti kasutab mõlemat, nii traditsioonilist kui ka hierarhilist süsteemi. 2.Milline staatus on riigikantseleil valitsusasutuste seas? Mis ...
· Loeng 4 · Meediasuhted Uudise kriteeriumid Proaktiivsed meediasuhted: pressiteade, pressikonverents Reaktiivsed meediasuhted: telefonipäring, intervjuu Meediakriis. Kriisikommunikatsioon Suhtekorraldus 2.0 ja sotsiaalmeedia Tunnitöö. Eksam · Meediasuhete põhialused 7.2 Meediasuhted on suhtekorralduse valdkond, kus organisatsioon informeerib laia avalikkust või olulisi sihtrühmi oma tegevusest või muudest sündmustest, kasutades seejuures meediakanaleid. PR-töötaja roll on leida üles ja edastada ajakirjanikele olulisi, arusaadavaid sõnumeid organisatsiooni tegevuse kohta tähenduslikus kontekstis. Ajakirjaniku ülesanne on teha valik
1. Liiklejate liikluskultuur ja haritus 2. Liikluse tehiolud materiaalsed objektid (teede korrashoid, jne) 3. Järelvalve politsei Autolukk (USA, Rootsi, Kanada, Austraalia, Soome, Holland, Belgia, Taani, Austria) elektrooniline seade, mis ei lase autot käivitada, kui väljahingatavas õhus on promille. Veapunktisüsteem inimese rikkumised summeeritakse, kui mingi arv saab täis, järgneb karistus (lubadest ilmajäämine, uus eksam, vms). Autode arv 1000 elaniku kohta Eestis 2001 353, USAs 2001 765, Lätis 214 , Leedus 267 Alkoholipoliitika Riiklik alkoholipoliitika 2009 Liberaalne alkoholipoliitika alkoholi liigtarbimine, 10-11 l puhast alkoholi 1 inimese kohta. (4- liikmeline pere tarbib aastas 250 pudelit viina) Alkoholiseadus riik püüab reguleerida alkoholi tarbimist Aktsiisid, mis lähevad riigieelarvesse
arvule ei aidanud kaasa ka tüüpiline postkommunistlike riikdele sarnane majanduskriis. Kodakondsuse saajate arv vähenes veelgi, kui 1995. aastal jõustus kodakondsuseseadust, mil raskendati naturalisatsiooni käigus saadavat kodakondsuse ekssamit ning nõudeid toimus kodakondsuse saajate arvu langus. Paiksustsensus suurenes 2 aastalt 5 aastani ning lisandus keeleeksamile ka kodakondssus -ja põhiseaduse tundmise eksam.( kodakondsuse seadus 1995(5)). Kui peale 1995. aasta kodakondsusseaduse jõustuma hakkamist võis märgata kodakondsuse saajate suurt langusetrendi, siis viimastel aastatel aga on naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanud isikute arv kasvanud seda võib seostada Eesti astumist Euroopa Liitu ja Natosse ning samuti Eesti astumist Schengeni viisaruumi. Kui 1989 aastal oli Eestis kodanikke 60.5 protsenti, siis aastaks 2000 oli see kasvanud 67,9 protsendini(Statistikaamet, 2000(1
aastal oli Eufoorias palju poliitilisi lahkhelisid ja riigis ei suudetud aasta jooksul moodustada valitsust. Eufooria kehtiva liiklusseaduse kohaselt ei nõuta Eufooriasse elama kolinud teiste liikmesriikide kodanikelt küll uue eksami sooritamist, kuid nad peavad oma teises liikmesriigis väljastatud loa kohaliku vastu vahetama 30 päeva jooksul pärast oma elukoha Euroofias registreerimist. Selle kohustuse eirajat ähvardab liiklusseaduse järgi 90-päevane arest, kopsakas trahv, uus eksam ja sõiduki erikonfiskeerimine. Loomulikult ei ole sellisel isikul ka juhtimisõigust. Kodanik K. Kihutaja (KK) tabati 2019. aasta suvel Eufooria rannikuteel 180 km/h sõitmas. Kui KK esitas konstaablile oma Utoopias (samuti EL liikmesriik) väljastatud juhiloa, võeti ta vahi alla ja sõiduk viidi politseiparklasse. Nimelt oli KK koos oma perega juba 01.01.2019 asunud Eufooriasse elama, mistõttu loeti ta tegevus lubadeta sõiduks ja loa vahetamise kohustuse rikkumiseks.
Algajatele seletatakse kõik ära, ning kui tekib probleem meistri käest sai alati abi küsida. Häälestamises ja remondis algajal läheb umbes nädal, et tööks ära harjuda ja pisiasjad ära õppida. Hoolduses selleks kõigeks võtab, aga paar päeva. Hoolduses tulid ka abiks minu erialased teadmised, mistõttu ka vähem aega läks. Töökaitsealaste küsimuste lahendamine Tööohutus on Ericssonis väga tähtsal kohal, sellel teemal tuleb igal töölisel läbiõpes eksam sooritada. Üle tehase on igasuguseid tervise seisukohalt olulisi silte paigutatud, kas siis müra, kõrgpinge ja isegi radiatsiooni kohta. Tulekahju vastu on laes igal pool suitsuandurid paigutatud ja seintel signalisatsiooni seadmed ning seintel on kindlasti evakueerimisplaan. Suitsetamine tehases on lubatud kindlates kohtades, milledeks on suured klaasboxid, nende sees on ventilatsioonisüsteem. Montaazi saalis on alati suur müra ning seetõttu töölistele antakse kõrvaklapid, või tropid
Teoreetiline mehaanika Eksam: 3 teoreetilist küsimust ja 2 lahendus ül. 1. Loeng Teoreetiline mehaanika uurib kehade liikumist. Absoluutselt jäik keha on keha, mille kahe mistahes punktivaheline kaugus on jääv sõltumata kehale mõjuvatest jõududest. Teoreetiline mehaanika jaguneb: · Staatika- uurib kehade tasakaalu tingimus ja neile mõjuvate jõudude süsteeme · Kinemaatika- vaatab mehaanilist liikumisi geomeetria seisukohalt · Dünaamika- uurib kehade liikumisi kui seda põhjustavaid jõude Mehaanika uurimisel kirjeldas Newton integraal ja diferentsiaal arvutust. Kujunes välja 2 uurimismeetodit: geomeetriline ja analüütiline Masspunkt- on keha geomeetriline punkt, kuhu on koondunud ta mass ja mis asub keha raskuskeskmes. Absoluutselt sile keha välistab igasuguse hõõrde. Kasutatakse aksiomaatilisi meetodeid (väited mis ei vaja tõestust) VEKTORID: Skalaarid -suurused mis on määratud täielikul...
Sissejuhatus semiootikasse Charles Sanders Peirce (1839-1914) Loogika-teadus üldistest seaduspärasustest, semiootika teine nimetus. Lähtub eetikaprintsiipidest kui sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast. Kolm osa: Kriitika- klassifitseerib argumente ja määrab nende kehtivuse ja intensiivsuse. Spekulatiivne grammatika- üldine märgiteooria Metodeutika- kasutatavad meetodid. Meeleliste muljete kategoriaalse sünteesi idee võttis Kantilt, kuid ilma apriorismita. TEADMINE =ÕIGUSTATUD TÕENE USKUMUS. Kui mul on tõene uskumus, ei tasu seda siiski teadmiseks pidada. Mul on uskumus, et homme hommikul päike tõuseb. Ja kui homme tõuseb, saan ma teada, kas minu uskumus on ka tõene. probleem: see , et ma seda uskusin ja see on tõene, ei ütle mulle veel midagi selle kohta miks see on õigustatud. Kuidas ma tean seda? R.DESCARTES-MÕTLEN JÄRELIKULT OLEN-praktiline eristus kust saada tõsikindlat teadmist? Absoluutselt k...
Looduslikud veed- koostis, Sooritada harjutustunni kontrolltöö – vähemalt minimaalse tulemusega puhastamise meetodid. Ioonvahetus. Orgaanilised lahustid. 12 p 30-st; 4. Lahused. Mõiste, klassifikatsioon. Kontsentratsioonide väljendamise viisid. Lahustuvus. Lahuse aururõhk. Sooritada kirjalik eksam – teooria max 50 p ja ülesanded max 20 p; 5. Lahuste omadused. Difusioon ja osmoos. Dissotsiatsioon. pH. Eksami hinne= eksami teooria p + eksami ülesannete p + harjutustunni Hüdrolüüs. KT p Viia Lepane 5.09.2012 3 Viia Lepane 5.09.2012 4
IV Sensoorsed protsessid: 1. Nägemine 2. Kuulmine 3. Tasakaal, keha asend ruumis 4. Süva- ja puutetundlikkus 5. Lõhna- ja maitsetundlikkus 6. Muud meeled V Motoorika VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine VII Psüühilised protsessid: 1. Emotsioonid 2. Motivatsioon 3. Taju 4. Mälu 5. Mõtlemine 6. Tegevuse planeerimine 7. Keel ja kõne Lõpus on kirjalik valikvastustega eksam I Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. Mis see on mida seletame: mis on käitumine? * Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga ... eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutuvates keskkonnatingimustes. (siin on peidus ka elu määratlus: elus on keha, mis säilitab oma terviklikkuse ka ülepiiriliste keskkonnamuutuste korral) -> Vastavalt ..
LOOMAFÜSIOLOOGIA EKSAM 1. Lihtsa eluka närvisüsteem (selgrootutel) Madalamatel loomadel on närvisüsteem esindatud üksteisest eraldatud närvirakkude sünapside abil seotud võrguga. (meritäht, lameuss, meriroosiline) Neuronite kehad koores ja närvikiud ning sünapsid tuumas. Käsnad – puudub närvisüsteem pea täielikult. Neil pole üldse neuroneid, vaid mõned rakud talitlevad neuronitena. Ainuõõssetel ns algeline. Üle looma kogu keha paiknevad hajusalt närvirakud, mis oma pikkade jätketega moodustavad närvivõrgustiku. Rõngusside lihtne ns koosneb närvitänkudest, mis jätkeid pidi ühinedes moodustavad kõhtmise närviketi. Ümarusside piki keha kulgevad närvitüved, mida ühendavad rõngasjalt paiknevad närvikiud; närvitänkude süsteem (looma algeline aju). Õisloomadel hulk neuroneid, mis suudavad üsna kiiresti infot juhtida. Kammloomadel on iga kammplaati kontrollivad rütmikeskused. Lameussidel bilateraalsümmeetrilise ajuga närvisüsteem, neil 2 närv...
Vali üks väljaanne, kas praegusest ajast või ajaloost 1) kes on väljaandja 2) mida ja kelle jaoks ajakirja väljaandja suunitleb 3) anna oma hinnang kas väljaandja eesmärk on täidetud Eksam: (üks on mahukam, põhjendamise/selgitusega küsimus, üks väljaanne igast perioodist; kes oli ajakirjanduses .. ? 7.mai kell 16.00 Loeng 09.04 Esimestest väljaannetest järjepideva ajakirjanduseni Järjepideva ajakirjanduse algus – Perno Postimees 1857, kaastööliste kaasamine, iganädalane ilmumine, rahva harimine, suhtlus lugejaga. 1864. a Eesti Postimees – Jansen , 1878. a Sakala - Jakobson , 1879. a TES / Virulane - Jakob Järv , jne jne toimetaja keskne ajakirjandus, rahvavalgustuslikud persoonid andsid väljaandele, mida nad juhtisid, oma näo ja hinnangulise olemuse, nad olid juhtfiguurid. Kui tekkis eestikeelsete väljaannete paljusus, taipasid ka baltisakslased, et oleks vaja väljaannete teel eesti rahvani jõuda ning hakkasid ise püüdlema sell...
Kui isa koju jõudis oli ta vihane, et leidis eest oma eksnaise. Ema selgitas, et neil polnud kuhugi minna ning isa läks mõneks ajaks oma sõbra Rhodri juurde elama, kuni nad järgmise nädala jooksul endale omaenda elukoha saavad. Nad käisid koolist läbi, et uurida, kas Christopheril on võimalus teha veel küpsuseksamit ning poiss oli väga õnnelik selle üle, et see võimalus oli. Ta polnud maganud üldse ja mõte ei jooksnud, kuid tegi ikkagi eksamit. Eksam koosnes 3st osast, mida ta tegi 3 päeva järjest ja sai hiljem teada, et sai hindeks eeskujuliku, mis on parim, mida võib saada. Ta plaanis järgmine aasta teha matemaatika küpsuseksami edasijõudnutele ning füüsika eksami, et minna ülikooli. Järgmine nädal ütles isa emale, et ta peab majast välja kolima, aga ta ei saanud, sest tal polnud raha korteri üüri eest maksmiseks. Aga siis sai kõik korda ning ema leidis töö aiandusekeskuse
otseselt kuus tippjuhti : pearaamatupidaja, personalijuht, tootmisdirektor, tehnikadirektor, arendusdirektor ja kontrolliala juhataja. Tippjuhtide ülesandeks on oma valdkondade töö korraldamine. Ettevõtte juhtimistasandil ja struktuur on üksikasjalikult esitatud joonisel 2.2 3.3.Töökaitsealaste küsimuste lahendamine Tööohutus nõuetega tutvumine oli esimesene asi pärast töölepingu sõlmimist millega ma pidin tutvuma. Pärast tutvumist toimus ka väikene suuline eksam, mis sai edukalt läbitud. Pärast seda toimus tööriiete kätte saamine, mille hulka kuulus ka ohutusnõudena kiiver. Suurem osa tööriistu samuti mis saime olid elektrilised,st lubatud pingega 1000V. Firma sees on kirjeldatud tööohutus nõudeid vastava dokumendiga nimega ,,Tuleohutuse, töötervishoiu ja tööohutuse kord". See kord käsitleb tuleohutus-,töötervishoiu- ja tööohutuse alase töö organiseerimist firmas. Kord juhindub Eesti Vabariigi seadustest,Vabariigi
Nt Kas te olete õpilased. Tallinn on Eesti pealinn. Õpetaja on nõudlik. Tavaliselt olema verbile järgnev sõna, mis iseloomustab alust. MÄÄRUSED: a) Kohamäärus määrab tegevuse koha. Vastab küsimustele kuhu? kus? kust? Nt Õpetaja kirjutas hinde päevikusse. Päevikus on hinne. Õpilased tulid klassist. b) Ajamäärus määrab tegevuse aja. Vastab küsimusele millal? Nt Täna on eksam. c) Viisimäärus määrab tegevuse viisi. Vastab küsimusele kuidas? Nt Õpilane kirjutab ilusasti. d) Hulgamäärus määrab hulga. Vastab küsimusele kui palju? Nt Õpilane kirjutas vähe. Veel hulgamäärusi, vt lk 28 õpikust. TÄIEND kuulub nimisõna juurde ja vastab küsimustele kelle? mille? missugune? Nt Tubli poiss sai hea hinde. LISAND on nimisõnaline täiend, mis tähistab sugulust, ametit, aunime vms (st ütleb teiste sõnadega, kelle või millega on tegemist)
LUUDE ÜHENDUSTE EKSAM LUUDE ÜHENDUSED LIIDUSED (pidevühendused) Fibroosühendused- luud on ühendatud tiheda sidekoe abil Sideliidused e sündesmoosid- sidemed ja luudevahekiled Õmblused- koljuluude vahel (soomus-, saag-, lameõmblus) Tappühendused- hambajuurte- ja sompude vahel Kõhrühendused- luud on ühendatud kõhrkoe abil Kõhrliidus e sünkondroos- selgroo lülidevahekettad, I roideja rinnaku vaheline ühend
936111 Täll, 6/19/1905 1 91.638889 Välo, 6/21/1905 4 94.386111 Vaikne, 6/17/1905 6 90.377778 Vulle, 6/20/1905 5 93.280556 Loogikafunktsioone kasutatakse otsuste tegemiseks ja tähtsaimaks funktsiooniks on IF() Loe lisaks: http://metshein.com/index.php/kontoritarkvara/ms-excel-2010/266-29-excel2010-loogikafunktsioon Tee lõpuni pooleli jäänud näide. Eksam nimi punktid hinne Jüri 17 4 Juhan 11 3 Paul 11 3 Kalle 8 MA Malle 6 MA Birgit 20 5 Tanel 12 3 Marek 7 MA Janek 19 5 Ülle 8 MA Karin 1 MA niks on IF() funktsioon.
EL eksam European Institutions Council of the European Union – Euroopa Liidu Nõukogu (ministrid) - Legislative ja budgetary - Peab läbirääkimisi õigusaktide üle ja võtab need vastu (väga oluline otsustaja) otsustajaks vaja majorityt - Koordineerib liikmesriikide poliitikaid (majandus, haridus, kultuur, tööhõive jne) - Arendab EL ühist välis- ja julgeolekupoliitikat - Sõlmib rahvusvahelisi lepinguid (annab komisjonile volitused pidada EL nimel läbirääkimisi) - Võtab vastu eelarve (koos parlamendiga) - Liikmeteks valitsuse ministrid igast ELi liikmesriigist vastavalt arutamisele kuuluvale poliitikavaldkonnale st esindab riike; permanent representaties (COREPER) - Eesistuja!!! - Asutati 1958 ECSC raames Council of Europe – Euroopa Nõukogu - Rahvusvaheline organisatsioon; 47 riiki Euroopast ja Aasiast - Tegevusvaldkonnad: inimõi...
Vastavalt prokuratuuriseadusele võib prokuröri abiks nimetada: 1) teovõimelise vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, 2) kellel on kõrgharidus, 3) kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses, 4) on kõrgete kõlbeliste omadustega 5) on prokuröritööks vajalike võimete ja isikuomadustega Konkursi läbimiseks tuleb kandidaadil sooritada eksam ja vestlus. Eksam koosneb reeglina kirjalikust ja suulisest osast. Eksami kirjalikus osas peab kandidaat lahendama 2 kaasust või situatsiooniülesannet. Eksami suulises osas kontrollitakse kandidaadi teoreetilisi teadmisi ja vestluse raames hinnatakse isiksuseomadusi. Riigi peaprokuröriks, juhtivaks riigiprokuröriks, juhtivprokuröriks, riigiprokuröriks, vanemprokuröriks, eriasjade prokuröriks või ringkonnaprokuröriks võib nimetada: 1) teovõimelise vähemalt 21-aastase Eesti Vabariigi kodaniku,
Maslova B; Vuzovskii Uzebnik 2005 7. Svjazi s obschestvennostju. Sostavlenie dokumentov. Teorija i praktika. Uchebnoe posobie Minaevoj L.V., Danilina V.V.; Aspekt-Press 2006 8. Svjazi s obschestvennostju: teorija i praktika Chumikov A., Bocharov M.; Delo Staadium 2006 9. Svjazi s obschestvennostju. Praktikum. Kondratev E.; Akademicheskij projekt 2006 10. Õigel lainel. P.Myers, C.Stull, D.M.Scott. 2009, ÄP Kirjastus 2009 Suhtekorralduse eksam Pärnu moodul: 13.03, 27.03 1 Kodutöö: 4.04 Suhtekorralduse definitsioon 4.1 Public relations (PR) avalikkussuhted / suhtekorraldus / kommunikatsioon Suhtekorraldus on kommunikatsioonivoo juhtimine Frazel-Seitel: Suhtekorraldus on kogu organisatsiooni suhtlemisprotsessi organiseerimine ja juhtimine, mille
Kuristik rukkis J. D. Salinger Holden käis Pencey koolis. Seda kooli peeti väga heaks ning arvatakse, et seal vormitakse poisse suurepärasteks. Kuid Holden arvas teisiti. Tema arust olid seal ,,head" õpilased ainult need, kes olid seda juba enne Penceyt ning, et Penceys mängitakse ainult polomänge. Holden jõudis just tagasi New Yorgist.Ta oli ostnud seal punase jahimütsi. Tal pidid olema seal koolidevaheline võistlus vehklemises, kuid kahjuks pidi see ära jääma, sest Holden oli meeskonna floretid rongi vagunisse. Terve tagasitee ignoreerisid teda kõik meeskonna kaaslased. Nüüd, kui Holden tagasi oli vaatas ta jalgpallivõistlust, mis tema kooli väljakul toimus Saxon Halliga. Mõned üksikud nigelad hüüded kostusid Saxon Halli poolt, sest tavaliselt ei ole külalismeeskonnal palju poolehoidjaid. Kunagi ei olnud jalgpallivõistlustel palju ka tüdrukuid, sest ainult abituri...
Jaan Kross "Wikmani poisid" Esimene osa Esimene peatükk Tegevus toimub Wikmani gümnaasiumis. Õpilased on kokku kogunenuid ja direktor räägib huligaansusest ning Puukspuust, kes koolist välja visati. Puukspuule anti võimalus kõikides ainetes eksam sooritada, et kooli tagasi saada. See oli aga mõtetu pakkumine, sest poiss õppis vaevu kolmedele ega oleks iialgi suutnud eksameid ära teha. Teine peatükk Usuõpetuse tunni õpetajale otsustati mängida vingerpuss. Niimõnigi poiss teadis, et magneesiumiga saab tekitada korraliku välgu. Klassis seisvasse paberikorvi sokutati natuke magneesiumit. Tunnis teeskles Puukspuu, et keegi on ta kirjutusvahendi ära võtnud. Kuna ta segas sellega tundi saatis härra Tooder ta nurka, kus asus ka paberikorv. Süüdati süütenöör. Puukspuu juhtis õpetaja tähelepanu krabisevale häälele korvis. Kui Tooder seda lähemalt uuris plahvatas magneesium. Õpetaja sammus tuikudes klassist välja. Peagi ...
TSÜS eksam 25.01.2011 Mis on "õigus" Õigus on sotsiaalne norm, millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Mis on "tsiviilõigus" Tsiviilõigus on eraõiguse osa, mis laieneb kõikidele isikutele ning millega reguleeritakse isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse printsiibil. Traditsiooniliselt hõlmab endas nelja õigusvaldkonda (nn tsiviilõiguse eriosa), milledeks on: - Võlaõigus - Asjaõigus - Perekonnaõigus - Pärimisõigus TsÜS koht õigussüsteemis TsÜS e tsiviilõiguse üldosa seadus on seadus, mis reguleerib eraõiguse üldosa (st tsiviilseaduse) üldosa. · TsÜS on üldosaks VÕS-le, AÕS-le, PKS-le ja PärS-le · TsÜS on ka üldosaks eraõiguse eriosa ...
punastamine jne. 4.Käitumusliku osa moodustab inimese käitumine selles olukorras vältimine, endassetõmbumine, agressiivsus. Keskkonnasündmusi, mis kutsuvad esile stressireaktsioone nimetatakse stressoriteks. Erinevatel inimestel kutsuvad stressireaktsiooni esile erinevad sündmused. Näiteks vali muusika raadiost meeldib ühele, teist aga häirib oluliselt. Samas erinevad inimesed ka selle poolest, kuidas nad samadele stressoritele reageerivad. Näiteks eesseisev eksam põhjustab mõnes tugeva eksamihirmu teine aga suudab selles olukorras rahulikuks jääda. Individuaalne stressikogemus sõltub inimese hinnangutest: 1) Sündmusele endale Sündmusi võib hinnata positiivseteks, neutraalseteks või negatiivseteks oma tagajärgede poolest. Negatiivse hinnangu saanud sündmust hinnatakse selle poolest: - kui palju kahju see inimesele tegi näiteks äsja töö kaotanud mehe enesehinnang
11. majoritaarne poliitikategemise stiil (poliitikud selle asemel, et koostööd teha, tegelevad üksteisele ära panemisega, koostöö on nõrkuse varjundiga, mitte positiivne). Kodanikud ja kodakondsus Võib omandada kahel viisil: 1. kodanikuks sünnitakse (aluseks sünnikoht või vanemate kodakondsus) 2. kodanikuks saadakse (naturalisatsioon. Selleks tuleb teha keeleeksam (Eestis. Reeglid on riigiti erinevad) ja eksam seaduste kohta. Abielludes eesti kodanikuga ei saa automaatselt eesti kodakondsust. Samuti saab kodakondsust kohe taodelda, kui on osutatud riigi jaoks oluline heategu. Seda tüüpi kodakondsust saab ka ära võtta! Kodakondsus ei ole seotud rahvusega) Mittekodanikud: välisriikide kodanikud ja kodakondsuseta inimesed. Illegaalid ja põgenikud. Mittekodanikel peab selles riigis olemiseks elamisluba ja töötamiseks tööluba.
päris hea arusaama oma tasemest. (Ka kindla inimese arvamuse saamiseks) Tunnustus ja reklaam kasvatajale ning ka aretuskoerale Kogemuste vahetamine kasvatajatega ning suhtlemine – väärtuslikud tutvused Hindamise aluseks tõustandard. Kohtunik spetsialiseerub mingile tõule, enne eksamit peab stažeerima hindava kohtuniku kõrval teatud arvu koeri. Eksami läbimisel saab selle tõu hindajaks, iga tõu jaoks eksam. Teatud arvu ühest rühmast tõugude eksami läbimisel antakse õigus hinnata terve rühma koeri. Allrounder – võib hinnata kõiki tõugusid. Tihti eelistatakse kasvatajakohtunikku – kasvatab hinnatavat tõugu ja on seega pädevam hindaja sellele tõule. CACIB, SERT – välimikutšempioni sertifikaat, kandideerib tšempionitiitlile. Rahvusvaheline vs kohalik. Rahvuvaheline nätus on FCI poolt kinnitatud, jagatakse CACIB
Keeleteaduse alused 1. Osa EKSAM 04.12.12 Moodles 2 kohustuslikku tööd: kodutöö ühest keelest ja morfoloogia test. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Märgil on vorm ja tähendus, mis on omavahel süsteemis. Keelel on kommunikatiivne ehk suhtlemis situatsioon. On signaali saatja ja selle vastuvõtja. Signaalil on kood(märgisüsteem) ja see liigub mööda kanalit. Märkide klassikaline liigitus: - Sümbolid(puudub seos vormi ja tähenduse vahel) - Ikoonid(seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel, metafoorika) - Indeksid(seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järledusel) Inimkeele olemuslikud omadused 1. Keelemärgi arbitraarsus ehk motiveeritus kehtib ainult sümbolite puhul. 2. Keelemärid diskreetsus ehks eristatavus igal sõnal on oma terviklikkus, kindel tähendus. Ei kehti paralingvistiliste(hääletämberiga sujuv üleminek, ...
elus- või eluta looduse objekt, kaitse alla võtmisel on veel arvestatud nende esinduslikkust, kordumatust ja haruldust Eesti maastikupildis. Üksikobjetki kaitse alla võtmise otsusega moodustub selle ümber kuni 50 meetri kauguseni piiranguvöönd, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestada teistmoodi. Üksikobjekti seisundit või ilmet mõjutava töö teostamine on lubatud üksikobjekti valitseja nõusolekul. Kõigil neli küsimust! Eksam 16.12. Vastata 4-5 lausega. 1h aega. ÕIS-is regada!
Mullateaduse õppeaine kordamisküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Muld- maakoore pindmine kobe kiht, kasutavad ja muudavad taimed ja muud elusorganismid. Mulla komponendid- mineraalaine 45%, orgaaniline aine 5% , õhk 20-30% ja vesi 20-30% 2. Muldi kujundavad faktorid. Rohelised taimed, mikroorganismid, vähem teisi organisme, lähtekivim, kliima, reljeef, aeg 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil- vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini, 2- mõõtmeline Pedon- muldkattes reaalselt esinev mullasammas, 3-mõõtmeline Pedosfäär- 4. Mulla tähtsus ja funktsioonid. Mulla ökoloogilised talitused: bioproduktsioon( toidu, biomassi tootmine) Keskkonna tasakaalu reguleerimine Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine Teenused lähtuvalt inimkonna vajadustest: ...
KVANDI EKSAM Lineaarsed planeerimisülesanded: Mõisted: · Matemaatilised meetodid võimaldavad majandusprobleeme formaliseerida ja neid lahendada. Tegelevad optimaalsete lahendite väljatöötamisega · Lineaarne planeerimisülesanne ülesanne leida tundmatutele sellised mittenegatiivsed väärtused mis kajastaksid sihifunktsiooni optimaalset väärtust, rahuldades kõiki kitsendusi. · Lubatav lahend ehk plaan - sellised lahendid, mis rahuldavad kõiki kitsendusi ja tingimussüsteemi mittenegatiivsuse nõuet · Optimaalne lahend tundmatute väärtused, mis muudavad sihifunktsiooni kas maksimaalseks või minimaalseks · Optimaalsuskriteerium juhtimiseesmärgi kvantitatiivne hinnang( sihifunktsioon ) · Optimeerimine vastavalt sihifunktsioonile ja kitsendustele parima lahendi leidmine Max põhikujuline ülesanne: Ülesanne on max põhikujuline, kui sihifunktsioonile otsitakse ...
Maailmakirjandusest oli ta vangistatud Cervantese ,,Don Quijote'st" ja Rabelais ,,Gargantua'st". Suure huviga luges Luts ka Dickensi, Kiplingi, Maupassant'i ja Hamsuni teoseid, kuivõrd need olid talle kättesaadavad saksa- ja venekeelses tõlkes. Kirjandus, keeled, ajalugu, loodusteadus - need olid reaalkoolis Lutsu lemmikained, milles ta osutas kõigis klassides häid teadmisi. Kuid matemaatikas, eriti algebras, ei tahtnud ta vedu võtta. Neljanda klassi lõpetamisel määrati talle eksam algebras, mille õiendamine sügisel ebaõnnestus. Härra Rastorgujevi eestkostel sai ta reaalkooli neljanda klassi lõputunnistuse. Nii lahkus 1902. a. sügisel Luts lõplikult koolist ja hakkas eratundidel ladina keelt tuupima, et pääseda apteekriametisse. Loomingu algusaastad Õiendanud eksternina ladina keele eksami Aleksandri gümnaasiumi juures ümmargusele viiele, võeti ta Tartu Kivisilla äärsesse Köhler'i apteeki õpipoisiks
VENE KÖÖK Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Esimesed teated vene köögi kohta pärinevad XI-XVII sajandi kirjalikest allikatest. Jõgede, järvede ja metsade rohkus aitasid kaasa rohkearvuliste kala-, linnu- ja seeneroogade ning metsamarjadest toitude tekkimisele. Oma põldudel kasvatasid venelased rukist, kaera, nisu, otra, hirssi, tatart. Neist keedeti mitmesuguseid putrusid. Iidsetest aegadest peale on venemaal tuntud hapnemata ja hapendatud taigna valmistamist. Lihtsast hapendamata taignast tehti karaskeid ja kohupiimakakukesi, hiljem lapšaad, pelmeene, vareenikuid. Rukkijahust küpsetati musta leiba, milleta ei kujuta ette vene söögilauda tänapäevalgi. Pärmiga kergitatud nisutainast küpsetati ümmargusi saiu ja rõngassaiu, plaadipirukaid, täidistega pirukaid, pliine. Ammustest aegadest on vene köögis kasutatud naerist, kapsast, rõigast, hernest, kurke. Juurvilju söödi toorelt, aurutatult, keedetult, soolatul...
Elektr iajamite eksam Elektriajamite liigitus töömasinat käitavate mootorite hulga järgi · Elektriajam muundab elektrienergia mehaaniliseks energiaks ja võimaldab seadmete elektrilist juhtimist. · Üldjuhul koosneb elektriajam: muundurist, mootorist, ülekandest ja juhtimissüsteemist. Elektriajami eelised võrreldes teiste ajamitega tulenevad peamiselt elektrimootori eelistest. 1. Elektriajam on lihtne ja töökindel 2. Elektriajam on odav ja kompaktne.
varem talle eksamit sooritanud), milline on õppimisele kulutatud aja ja saadava hinde seos (nt kui õppida 10 tundi, mis hinde õpilane selle tulemusel saab). Igal mängijal on erinevad alternatiivsed strateegiad, mille vahel valida. Nt võib õpilase strateegiad olla õppida 10 tundi, 5 tundi või üldse mitte õppida. Õppejõu strateegiateks võivad olla nt teha väga keeruline eksam, keskmise raskusastmega või hoopis väga lihtne eksam. Iga strateegiaga kaasneb mingi tasu, see võib olla nii negatiivne kui ka positiivne, sõltudes sellest, millise valiku teevad teised mängijad. Nt kui õpilane otsustab valida mitteõppimise, lootes et õppejõud teeb lihtsa eksami, siis kui õppejõud tõepoolest nii ka teeb, on tasu kõrge, kuna õpilane saab hea hinde ning lisaks jäi tal aega tegeleda ka teiste tegevustega
Eksponentkeskmist kasutatakse, kui on tegemist: 1. Keskmise taseme leidmisega väga pikkades aegridades 2. Keskmise taseme leidmisega momentreas ja ajavahemikud on võrdsed 3. Keskmise taseme leidmisega perioodreas ja perioodid ei ole võrdsed 4. Aegreaga ja väärtuste standardhälbe arvutamise juures 5. Aegreaga ja selle tasandamise juures Valimivaatluse korral 1. Usalduspiiride laius sõltub väärtuste varieerumisest 2. Suurema valimi kasutamisel usalduspiirid laienevad 3. Valitud usaldatavus ei avalda mõju moodustatava valimi suurusele 4. Keskmine esindusviga ei sõltu valimi suurusest 5. Suurem valimi kasutamine vähendab väärtuste varieerumist üldkogumis Esindusviga on oma sisult: 1. Viga mis tekib aritmeetilise keskmise ebatäpsuse tulemusena 2. Kõikide võimalike esindusvigade harmooniline keskmine 3. Väljavõtukogumi ja üldkogumi struktuurid erinevuse tulemusel tekkinud ebatäpsus ...
Õpetaja lausus: "Õnn on see, kui inimene oma olukorraga rahul on." Juliusel hakkasid tekkima uued sõbrad (maalt, naiivsed, pidasid teda juhiks), keda ta õpetas ja arendas. Kaheksas peatükk Saabus suvi ning Julius jalutas. Teda justkui painas midagi. Ta kohtas mamma Neiderit ja Emmit. Julius polnud ammu mamma Neideril külas käinud ning nüüd kutsuti teda külla. Julius rääkis, et on Väärtnõu juurest ära tulnud ja pühendub õppimisele, et sügisel eksam ära teha. Nädala pärast pühapäeval läkski Julius neile külla. Anni oli muutunud pikemaks ja häbelikumaks. Julius rääkis, et tal ei ole plaanis leeri minna. Järgmise külaskäigu ajal läks Anni Keegu-tädi juurde. Julius ja Emmi jäid kahekesi. Julius teadis, et ta armastab Emmit ning kavatseb tema eest võidelda. Tuppa lendas mesilane. Emmi ehmus ja viskus Juliusele kaela. Julius suudles neiut ja teatas, et armastab teda.
Üldreegel oli, et koju tagasi võis tulla sell kolme tunnistusega erinevate meistrite käest, kelle juures oli ta vähemalt pool aastat töötanud. Tavaliselt kestis rändamine kokku 2-3 aastat. Rännult naastes oli sellil vaja meistri juurde tööle asuda, kuna ilma kindla meistri töökoja juurde kuulumata ei saanud taotleda õigust meistrieksamit teha. Meistritöö teema tuli valida põhikirjas olevast nimekirjast. Eksam sooritatud, tuli veel tervele tsunftile pidu korraldada, mis oli samuti põhikirjas määratud. Kolme kuu 10 jooksul pidi nüüd värske meister sisse seadma töökoja, palkama vähemalt ühe abilise ning ka abielluma. 4.3 Talupojad Talupoega iseloomustas teatav elulaad, mis eristas teda teistest linnaelanikest: ta oli väga tihedalt seotud oma perekonnaga, mis oli tema jaoks esmane ja loomulik ühiskondlik struktuur.
7. 35 beau, belle ilus , -, - 8. 35 montrer, 1 näitama 9. 36 une simulation simuleerimine, teesklus; , ; 0. tegemine, koostamine 36 une conversation vestlus 1. 36 une éducation haridus 2. 36 une épreuve eksam, katse; arvestus , ; 3. 36 utile kasulik , -, - 4. 36 un écrit kirjutis, artikkel; kirjutus ; 5. 36 une rédaction toimetamine; koostamine , 6. 36 amical, -e sõbralik , -, - 7. 36 une annonce kuulutus 8. 36 un journal ajaleht 9.
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Teenindusjuhtimise eriala KLIENDISUHETE JUHTIMINE ERINEVATE ETTEVÕTETE NÄIDETEL Eksam Kertti Viru Tallinn 2010 ÜLESANNE 1 1. Lojaalsuse määramine Inimene külastab pidevalt ühte kindlat toidupoodi ja omab selle poe kliendikaarti. See pood jääb ka tema koduteele tegemist on funktsionaalse lojaalsusega, kui kauplus asub kliendile väga soodsas kohas, siis on klient tihti nõus ignoreerima hinnataseme või teeninduskvaliteedi puudujääke ja jätkab käimist samas kaupluses.
asja menetluses, siis on üsna loogiline ka kriminaalasjade osas õigusnõustaja pädevuse piiramine riigi õigusabi süsteemis. Üheks tulisemaks vaidluspunktiks on õigusteenuse seaduse eelnõu puhul olnud ka see, kas õigus- nõustaja peaks olema universaalne jurist või mitte. Õigusteenuse seaduse eelnõu esitab õigusnõus- tajale nõude sooritada kutsetunnistuse saamisel ning selle hilisemal kontrollimisel kõiki õigusvald- kondi puudutav eksam. Sellega leitakse tegelikult õigusnõustajale rakendatav regulatsioon olevat rangem advokaadi suhtes kehtestatuga võrreldes, sest ei võimalda õigusnõustajal efektiivselt spet- 12 Vt kriminaalmenetluse koodeksi § 1451 ja advokatuuriseaduse § 43. 13 Erand sellest reeglist sisaldub AdvS § 26 lõike 3 punktis 1, mille kohaselt võib vandeadvokaadina advokatuuri liikmeks võtta vandeadvokaadi eksami sooritanud isiku, kes on õigusteaduse doktor
Tervisedendus, pediaatria ja lastekaitse. EKSAM 12.01 1. Kuidas iseloomustate tervist? · Tervis on füüsiline, psüühiline ja sotsiaalne heaolu · Tervis on seotud aja, asukoha ja vanusega · Tervis on haiguse puudumine · Tervis on inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, tulles samas toime ka keskkonnaga ja seda vajaduse korral muuta. 2. Millised on lapse tervise dimensioonid? · Füüsiline tervis ja heaolu · Sotsiaalne kompetentsus
Organisatsioonikäitumise eksam TEEMA: Organisatsioonikäitumine 1) Mida peaksid juhid tegema, kui nad soovivad muuta organisatsioonikultuuri? (5) Organisatsioonikultuuri muutumine on äärmiselt raske, kuid võimalik ja mõnel juhul hädavajalik. Organisatsioonikultuur muutub kriisiolukorras (finantskrahh, suure osa klientide kaotus, konkurentide läbimurre) või juhtkonna vahetuse puhul. Uutel tippjuhtidel on oma väärtushinnangud, nad võivad olukorda tajuda teisiti. Organisatsioonikultuuri on kergem muuta uues ja väikeses organisatsioonis ning nõrga kultuuri puhul, sest see on järeleandlikum. Kultuuri muutmisel peaksid juhid silmas pidama järgmisi soovitusi: 1. Tippjuhtkond peab saavutama positiivse rolli, andma oma käitumisega tooni. 2. Luua uusi sümboleid, rituaale, traditsioone. 3. Toetada alluvaid, kes võtavad omaks uued taotletud väärtused. 4. Kavandada sotsialiseerumispro...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
