küsimus pärimusrühmast. Ilma pärimusrühmata rahvaluulest rääkida ei saa. Kuid kuidas määratleda pärimusrühma, sedagi on tehtud erinevalt klassikalise ja tänapäeva pärimuskultuuri uurimise puhul. Rahvaluuleteaduse tuumtekstidest on tuntud näide: kas linnamaja üksteist mittetundvad inimesed saavad moodustada pärimusrühma; kas bussipeatuses koos bussi ootavad inimesed võivad moodustada pärimusrühma jne. Põhimõtteliselt ei ole vastus esitatud küsimustele üheselt eitav. (Vt: Alan Dundes. Kes on rahvas? - Alan Dundes, "Kes on rahvas?" ja teisi töid folkloristikast. Tartu 2002.) Pärimuse analüüsis sotsiaalsest vaatepunktist käsitletakse pärimusrühmi kui suhteliselt väikesi ja hajusate piiridega kooslusi. See on põhiline erinevus klassikalise rahvaluule uurimistavast, kus uuritava aine piiritlemisel lähtutakse suhteliselt suurest ja ebamäärasest rühmast (eesti rahvaluule; liivi rahvausund), milles on tooniandev pärimuse regionaalne piiritlemine
valetamisega (Pease 1994: 33). Käte ja käelabade liigutused. Peopesade hõõrumisega väljendavad inimesed oma häid oootusi. Hästi kiire peopesade hõõrumine viitab sellele, et inimene loodab antud olukorras häid tulemusi saavutada. (Pease 1994: 41). G. Nierenbergi ja H. Calero uuringud näitavad, et ristatud sõrmed väljendavad pettumust ja soovi oma eitavat suhtumist varjata. Käte asend ja eitav suhtumine on omavahel sõltuvuses. Inimesega, kelle ristatud sõrmedega käed asetsevad ülestõstetud asendis, on raskem kokkuleppele jõuda kui nendega, kelle ristatud sõrmedega käed asetsevad laual või põlvedel (Pease 1994: 43). Käte kiilukujuline asend. See on ainus liigutus, mida kasutatakse teistest liigutustest eraldi. Zestil on kaks teisendit kiil on suunatud üles või alla. Esimest kasutatakse tavaliselt oma arvamuse või idee esitamisel
osastav. ! Too vett. 3 .Aja väljendamine. 5 1995- . ,(, ) - ? ? 12- 1961 . - alalütlev. 4. 2 . ? 2,3,4,(. ); 5 . 5,6,10..........1000 : , , . , (. ). ? omastav. , 2 5. Eitav kõneviis. . . osastav. . 6. madussõna keskvõrre. . . . seestütlev -. 7. : soovima, nõudma, tahtma, küsima, kartma, saavutama häbenema, jõudma . NB! : ? ? paluma (?) .
süsteemigrammatika- keelesüsteemi käsitletakse, kui kasutuselolevate ning osaliselt üksteisest sõltuvate valikuvõimaluste võrku, grammatikat aga kui keerulise lülitusskeemi sarnast valikumehhanismi. taksonoomiline strukturalism e. ameerika pärisstrukturalism. Selle peaesindaja oli Leonard Bloomfield, kelle keeleteaduslik mõte rajanes psühholoogias biheivorismi nime all tuntud suunal. Taksonoomilise strukturalismi tunnusjooneks on antimentalism, eitav suhtumine keelelise intuitsiooni kasutamisse. teine liigendus- foneemideks jaotamine traditsiooniline grammatika- selle järgi liigitatakse sõnad noomeniteks, verbideks ja partikliteks, lause aga liigendatakse subjektiks, predikaadiks, objektiks jms. traditsiooniline grammatikateooria- selle rajajaks peetakse Aristotelest, kes liigitas ka seni liigitamata lause osad, pannes sellega ühelt poolt aluse vormiõpetuses tarvilikule sõnaliikide
Balti Liit - oli aastatel 19341940 jõus olnud Eesti, Läti ja Leedu poliitiline liit. Balti liit sõlmiti 12. septembril 1934. Leping sätestas Balti riikide välispoliitika kooskõlastamise nõude sellistes küsimustes, millel kolmel riigil oli ühine huvi; samuti hakati pidama regulaarseid välisministrite konverentse. vapsid -olid Eestis aastail 1929-1934 tegutsenud populistliku organisatsiooni liikmed. vaikiv ajastu - on tagantjärele antud propagandistlik ja eitav nimetus Eesti ajalooperioodile 12. märtsist 1934 kuni 21. juunini 1940. Seda perioodi on kutsutud ka kodanluse diktatuuriks. Selle tulemusena muudeti Eesti riigikorda Inglise-Saksa mereväeleping - MRP -mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSV Liidu valitsuse volitusel NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov ja Saksa valitsuse nimel Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop
· punktuaalne / duratiivne (hetkeline/kestev nt karjuma/karjatama) · progressiiv (-ing lõpuga tüpoloogiline, kestev tegevus laulmas ) · vene keeles eesliited · eesti keeles: objektivalik sõltub sellest, kas tegevusel on piir või mitte, järelsõnad: ära, läbi (ühendverbi osad) · Eitus (millegi eitamine, maskeeritud, piiratud kasutusega, opositsioon keeles) · eesti keeles: sõna ,,ei", eitav tegusõna vorm, eessõnad: eba-, mitte-, a- · eesti keeles kaotab verbi eitus isiku, saksa keeles mitte (eraldi eitusverb) · inglise keeles eraldi abiverb not · eitus on enamasti enne verbi (lõuna-eesti murdes võib ka vastupidi) · eitust on vähem kui jaatust · Grammatiline kategooria koosneb enamasti markeeritud ja markeerimata liikmetest
9 alati silmas tähendust. Selles mõttes täidab fonoloogia ka semiootilist funktsiooni. Trubetskoi loodud fonoloogilise analüüsi meetodid on strukturalismi tähtsaim metoodika. Samuti toob Saussure teesile (keeles on ainult erinevused) toetudes välja kolm opositsioonide liiki: - ekvipolentne e. vastandite opositsioon (nt must ja valge, alati binaarne) - privatiivne e. eitav opositsioon (nt. must ja mittemust, alati binaarne, kõige universaalsem) - graduaalne opositsioon e. muutuv erinevus (nt. must, hall, ... , valge; lühike, pikem, pikk; tegemist on sama tunnusega, erineb intensiivsus) - K. Bühler (üks psühholingvistika rajajatest) - S. Kartsevkij (väitis, et suhe tähistaja ja tähistatava vahel ei ole sümmeetriline, kuna tähistaja on tunduvalt lihtsam.)
`laul/dakse, süü/akse, ela/t/i, `laul/d/i, ela/ta/vat, `laul/da/vat. Umbisikuline tegumood võib avalduda ka formatiivivariantides tud ja dud, milles väljenduvad koos umbisiku, mineviku ja kesksõna tähendus, nt ela/tud, `laul/dud. 47. Kõneliigikategooria. Iseloomustus, kategooria liikmed. Kõneliik on pöördsõna kategooria, mis väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse jaatust või eitust. Kõneliigikategoorial on kaks liiget: jaatav kõneliik ehk afirmatiiv ja eitav kõneliik ehk negatiiv. Jaatav kõneliik väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse jaatust, näiteks Jüri sõitis eile maale. Jaataval kõneliigil puudub tunnus. Eitav kõneliik väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse eitust, näiteks Jüri ei sõitnud eile maale. Eitusvormid on liitvormid, milles eitust väljendab eitussõna ei või ära.
(Allik etc 2002: 238) Töötasu Ühe vajaduste rahuldamise vahendina käsitataksegi motivatsiooni uurivates vajadusteteoorias raha. Raha on motiveerivaks teguriks paljude inimestele paljudes olukordades. Seega pole ilmselt mõtet küsida, kas raha võib inimesi motiveerida. Inimeste (töise) tegevuse mõjutamise seisukohalt tuleks pigem küsida, kas raha motiveerib kõiki töötajaid tegema maksimaalseid pingutusi saavutamaks parimaid tulemusi. Vastus sellele küsimusele on eitav. Raha osa töise tegevuse mõjutajana sõltub paljudest asjaoludest nagu töötajate väärtushinnangud, vajadused ja keskkonnategurid. (Vadi 2001: 98) Mõnes organisatsioonis on töötasud salastatud, mõnes mitte. Ohud, mis kaasnevad palkade salastamisega, on järgmised (Alas 2004: 126): · töölistel tekivad oletused teiste palkade suhtes, mis tegelikult võivad olla väärad, ent ometi nad tekitavad pingeid;
Laudasõnnikut ei jätkunud ja kunstsõnnikut sel ajal veel ei tuntud. Tõsiseid raskusi tegi põllumehele ka põldude ribasus ja nende kaugus elamutest. Mõisnikud ostsid omale õiguse ja pealegi ei usutud üpris tihti seda, mida talupojad rääkisid. Halb oli see, et suure osa viljast pidid talupojad andma Rootsi riigile ja mõisnikele, isegi ikalduse aastal. Takistati talupoegade edasi õppimist ülikoolis, sest talupoeg ei tohtinud olla targem kui mõisnikule vajalik. Eitav suhtumine mistahes usuvooludesse ja sektidesse, kui need kaldusid kõrvale ortodokssest luterlikust õpetusest. Pastoritel ja mõisnikel oli kindlaks veendumuseks, et talupojad peavad kirikus käima ja õiget jumalat uskuma. Rootsi ajal jõudis Liivimaale nõiajaht. Targemaid inimesi hakati nõidadeks pidama ja nii hukati paljud osavamad ja targemad inimesed. Positiivsed küljed Peale reduktsiooni talurahva olukord paranes. Talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata
teaduses on kõik lubatud. Tuleb kaitsta ja pooldada pluralismi. Pidas oluliseks teaduse lahutamist riigist. 16. Epistemoloogiline tõeteooria: tõde on vastavussuhe väite ja väidetava objekti vahel,tõde kui teadmiskindlus. Ontoloogiline: tekkis vastandus doxa(arvamus)-teadmine. Omistab omaduse olla tõene olevale endale, mitte väitele või teadmisele. Tõe tunnetamiseks vaja menetlust. Skeptikud võitlevad ontoloogilise vastu! Pragmatismi tõeteooria: absoluutseid suhteid eitav, jäädakse terve mõistuse positsioonile, vaadatakse, kuidas saab olla tõde ühiskondlikult kasulik, Tõde on see, mis osutub heaks uskumuste vadkonnas! Koherentsiteooria: tõde on kooskõla erinevate väidete vahel, uue väite võrdlemine olevasolevatega. Korrespondentsiteooria: tõde on vastavussuhe väite ja väidetava objekti vahel.eristub empiristlik ja ratsionalistlik seisukoht. Tõestamismeetodid keskpunktis! Descartes- tõde kui teadmiskindlus.
Morfoloogilised kategooriad Ajakategooria liikmeid teistes keeltes: tulevik sündmushetk järgneb vaatlushetkele lähiminevik sündmushetk oli hiljuti täna-tulevik sündmushetk tuleb millalgi tänase päeva jooksul mineviku tulevik minevikulisel vaatlushetkel on sündmushetk tulevikuline (nt was going to study) Morfoloogilised kategooriad Kõneliik on pöördsõna kategooria, mis väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse jaatust või eitust. jaatav kõneliik e afirmatiiv eitav kõneliik e negatiiv Paradigma Paradigma e vormistik on sõna kõigi muutevormide kogum, nt sõna maja paradigma on järgnev. maja majal majadmajadel maja majaltmajade majadelt maja majaks maju/ majasid majadeks majasse/majja majani majadesse majadeni majas majana majades majadena majast majata majadest majadeta majale majaga majadele majadega Paradigma Sõna elama paradigma (kindel kõneviis):
6.-9. klassi õpilastele; 3. selgitasin välja põhikooli õpilaste arvutimängude kasutamise. Uurimismeetodiks oli küsitlus, mille viisin läbi tunnitingimustes. Palusin igal õpilasel vastata individuaalselt. Küsitlusele vastas kokku 63 õpilast, neist 18 õpilast 6. klassist, 15 õpilast 7. klassist, 16 õpilast 8. klassist ning 14 õpilast 9. klassist. Küsitlusest: Esiteks palusin õpilastel ära märkida, kas nad mängivad arvutimänge ning juhul kui vastus on eitav, siis selgitada, miks. Teiseks tahtsin õpilastelt teada, milliseid arvutimänge nad mängivad. Valikuvariantideks olid Online- ja üksikmängija mängud. Kolmandaks uurisin õpilastelt täpsemalt, millise temaatikaga mänge nad mängivad. Vastusteks pakkusin: 1. sõjateemalised mängud, 2. strateegiamängud, 3. rallimängud ning viimasena jätsin õpilastele võimaluse ise üks variant välja tuua. Neljandaks tundsin huvi, kas õpilased mängivad arvutimänge iga päev või ei leia
Kristlikul moraalil on kaks tunnusjoont, mis väljendavad tema orjalikkust: ■ kristliku moraali kaks tunnusjoont: 1)ligimesearmastus 2)kurjaga mitte vastamine( see on tema arvates argus, kuigi nimetatakse vooruseks) ■ “Nõrgad ja edutud peavad hukkuma - see on meie inimarmastuse esimene seisukoht. Ja me peame neid aitama selles” 14.BERTRAND RUSSEL- briti (1872-1970) ■ ateist- jumalat ja kõige üleloomulikku eitav maailmavaade, patsifist- eitab sõda ja pooldab rahu, võitles Vietnami sõja ja tuumarelvade vastu ■ analüütilise filosoofia rajaja ■ “Principa Mathematica”- Whiteheadiga koos kirjutas ■ loogiline atomism: kõik väited on taandatavad oma baaskomponentidele “atomaarsetele” väidetele ja baasväited on analüüsitavad loogikaseaduste abil
D-l oleks lihtne esitada kahju hüvitamise nõue A vastu. Kindlaks tuleb teha kahju õiguslik põhjus. Seda saab teha kahe meetodi kaudu: 1) adekvaatsuse teooria vähemtähtis, RK seda rakendanud ei ole. Küsimus, kas selline tegu, mille kahjutekitaja toime pani, suurendab tavaliselt ja märgatavalt kahju tekkimise objektiivset võimalust. Peame hindama, kas banaanikore mahaviskamine suurendab üldjuhul ja märgatavalt tõenäosust, et keegi aia maha sõidab. Kui vastus on eitav, puudub seos A teo ja D kahju vahel, 2) normi eesmärgi teooria vt järgmine küsimus. 26. Missugused on normi eesmärgi teooria põhiseisukohad ja missugustel juhtudel seda teooriat kasutatakse deliktiõiguses? Kõige selgem juhtum, millal teooria kohaldub, on see, kui kannatanu tugineb nõuet esitades mingi kaitsenormi rikkumisele kahju tekitaja poolt. Kaitsenorm võib tuleneda ükskõik millisest õigusharust. Üldisemalt küsib teooria, kas
Luteri kirik Eestis: Tuntuim piiskop oli Joachim Jherling, kes suutis oma ametiajal luteri kiriku Eestimaal kindlale alusele seada. Nii Eestimaal ja Liivimaal loodi luterlik kirikuvalitsus- Konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas oli kindralsuperintendent., kelle volitused olid võrreldavad piiskopiga. Tuntuim kindralsuperintendent oli Johann Fischer, kes arendas kooliharidust , andis välja rahvakirjandust ja kindlustas Liivimaa kiriku organisatsiooniliselt. Luterlusega kaasnes eitav suhtumine mistahes usuvooludesse ja sektidesse, kui need kaldusid kõrvale ortodokssest luterlikust õpetusest. Eeskätt takistati pietismi levikut. Luteri usk muutus valitsevaks usus Eestis. Koguduste majandusasjadega tegelemiseks seati ametisse maarahva hulgast valitud vöörmündrid, mis lähendas talupoegi kirikule. Talurahva suhtumine kirikussde muutus paremaks. Võitlus vääraga: Rootslased pidasid rahva uskumusi ebausuks ja hävitasid ohverdamispaiku. 1642. aastal
Kaasaütlev Kellega? Millega? Tüdrukuga Tüdrukutega PÖÖRAMINE: Tegusõnadel on kaks arvu: ainsus ja mitmus Kolm pööret ainsuses ja kolm pööret mitmuses. Neli aega: olevik, lihtminevik, täisminevik ja enneminevik. Neli kõneviisi: kindel, tingiv, kaudne, käskiv. Kaks kõneliiki: jaatav ja eitav. Kaks tegumoodi: isikuline ja umbisikuline. 3 Tegusõnad pöörduvad kolmes pöördes ainsuses ja kolmes pöördes mitmuses. ainsuses mitmuses 1. pööre Mina laulan Meie laulame 2. pööre Sina laulad Teie laulate 3. pööre Tema laulab Nemad laulavad
Tagasiside märkamine näitab, kuivõrd inimene võtab arvesse partnerilt saadud teavet või mõjutusi. Tagasiside võib olla kõrgeks (tugevaks) või madalaks (nõrgaks) käitumise mõjutajaks. Avatus kõrge III IV V madal I II madal kõrge Tagasiside märkamine ja andmine Nende omaduste kombineerimisel saab 5 suhtlemisstiili: 1. Ennast eitav, salgav suhtlemisstiil- seda kasutavad kinnised, sissepoole suunatud inimesed. 2. Ennast kaitsev suhtlemisstiil- need inimesed püüavad rohkesti teisi hinnata, sageli kriitiliselt. Suheldes ollakse vähe avatud ja sageli egoistlik. 3. Ennast näitav suhtlemisstiil- ollakse väga avatud, tagasisidet võetakse arvesse vähesel määral. Otsitakse tunnustust ümbritsevast keskkonnast. 4. Ennast teostav suhtlemisstiil- inimene on maksimaalselt avatud ja võtab täielikult arvesse
etteotsa Päts. Lisaks saadi luba rahvusväeosade loomiseks. Oktoobri algul jõudis sõda Eesti pinnale. Pärast Oktoobripööret Petrogradis võtsid kommunistid 9.novembril 1917.a võimu üle ka Tallinnas. Ninameesteks olid Viktor Kingissepp ja Jaan Anvelt. Nad asusid demokraatlikke vabadusi piirama, keelates koosolekud, sulgedes ajalehti.Ka Maapäev saadeti laiali. Paljud majandusettevõtted (pangad, suurärid, hotellid jm) riigistati. Mõisnikelt võeti ära maa. Kommunistidel oli eitav suhtumine rahvuslikesse väärtustesse ja kirikusse. Demokraatia asemele tuli diktatuur. Olukorras, kus Saksa väed alustasid pealetungi otsustas Maapäev välja kuulutada Eesti iseseisvuse 24.veebruaril 1918 koos Päästekomiteega, kes avaldas iseseisvusmanifesti. Esimeseks peaministriks sai Päts. 25.veebruaril jõudsid Eestisse Saksa väed ja ei tunnustanud Eesti iseseisvust. Toimus saksastamine.Algas Vabadussõda,Eesti vägesid juhatas Johan Laidoner. 1919.a alustati
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Liane Tsimmer SR119 HEGEL Referaat Juhendaja: Piret Kirme Tallinn 2012 SISUKORD EESSÕNA Hegelita oleks kaasaegne filosoofia mõeldamatu. Marxist Merleau-Ponty'ni ja Kierkegaardist Nietzcheni on tema varjus töötanud kõik, kelle ideed on kujundanud kaasaegset mõtlemist. Sest Hegelt probleemid on osutunud meie endi omadeks. Ühiskonnas eksleva üksikisiku isolatsioon, lõhestunud mina igatsus integreerinud terviklikkuse järele need on mured, mida Hegeli järeltulijad temaga jagavad. Isiklike ja üldiste huvide konkurents, olevikulise hetke ja avarama ajaloolise narratiivi vahekord need probleemid on jäänud aktuaalseks kahesaja aasta jooksul läbi muutuvate aegade. Ent samas, kui Hegeli ,,filosoofia" tundub jätkuvalt kaasaegsena, on ...
Reegli mõte on selles, et defineerivas ei või esineda defineeritavat. Seetõttu on ebakorrektne põhikooli füüsika õpikus esitatud definitsioon: "Füüsika on teadus, mis uurib füüsikalisi nähtusi." Veel näide, milles on eksitud idem per idem reegli nõude vastu: "Suitsetaja on isik, kes suitsetab regulaarselt." Antud reegliga ei ole vastuolus definitsioon: "Suitsetaja on isik, kellel on sõltuvus tubaka põlemisel eralduvatest ainetest". 3. reegel: Definitsioon ei tohi olla eitav. Mõistagi, mingi tunnuse puudumisest ei saa teada, millised tunnused iseloomustavad käsitletavat mõistet. Näit., "Suitsetaja on nikotiinisõltlane, kellel puudub tugev iseloom." Esitatud 4 Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2005
heidetakse see kõrvale. Siit areneb eesmärk luua ideaalne täiuslikult selge keel. See eesmärk kujuneb filosoofia, eriti nn. Wieni ringi põhiliseks teemaks. Hiljem areneb välja normaalse keele filosoofia ("ordinary language philosophy"): selle objektiks kujuneb keel, selle tegelikult kasutatavas vormis. Mõlema keele filosoofia suuna jaoks on kõige tähtsamaks filosoofiks WITTGENSTEIN. 13. Postpositivism K. Popper ja Th. Kuhn Postpositivism on positivismi eitav teadusfilosoofia. Postpositivistid jagunevad internalistideks ja eksternalistideks. Internalistid toetuvad teadmiste immanentsetele e. olemuslikele seadustele. Eksternalistid uurivad, kuidas teadmiste kasvu mjutavad sotsiaalsed ja psüühhilised tegurid. Th.Kuhn ongi selle suuna tuntuim esindaja. Ta sai ülemaailmse kuulsuse teosega "Teadusrevolutsioonide struktuur", milles ta tuginedes laialdastele teadmistele teaduse ajaloost, pakkus välja oma teaduste arengu kontseptsiooni
suletuna. Tagasiside märkamine näitab, kuivõrd inimene võtab arvesse partnerilt saadud teavet või mõjutusi. Tagasiside võib olla kõrgeks (tugevaks) või madalaks (nõrgaks) käitumise mõjutajaks. Avatus kõrge III IV V madal I II madal kõrge Tagasiside märkamine ja andmine Nende omaduste kombineerimisel saab 5 suhtlemisstiili: 1. Ennast eitav, salgav suhtlemisstiil- seda kasutavad kinnised, sissepoole suunatud inimesed. 2. Ennast kaitsev suhtlemisstiil- need inimesed püüavad rohkesti teisi hinnata, sageli kriitiliselt. Suheldes ollakse vähe avatud ja sageli egoistlik. 3. Ennast näitav suhtlemisstiil- ollakse väga avatud, tagasisidet võetakse arvesse vähesel määral. Otsitakse tunnustust ümbritsevast keskkonnast. 4. Ennast teostav suhtlemisstiil- inimene on maksimaalselt avatud ja võtab
Laudasõnnikut ei jätkunud ja kunstsõnnikut sel ajal veel ei tuntud. Tõsiseid raskusi tegi põllumehele ka põldude ribasus ja nende kaugus elamutest. Mõisnikud ostsid omale õiguse ja pealegi ei usutud üpris tihti seda, mida talupojad rääkisid. Halb oli see, et suure osa viljast pidid talupojad andma Rootsi riigile ja mõisnikele, isegi ikalduse aastal. Takistati talupoegade edasi õppimist ülikoolis, sest talupoeg ei tohtinud olla targem kui mõisnikule vajalik. Eitav suhtumine mistahes usuvooludesse ja sektidesse, kui need kaldusid kõrvale ortodokssest luterlikust õpetusest. Pastoritel ja mõisnikel oli kindlaks veendumuseks, et talupojad peavad kirikus käima ja õiget jumalat uskuma. Rüütelkonnad Need olid aadli privilegeeritud korporatsioonid ning seisusliku omavalitsuse organid. Nende täisõiguslikeks liikmeiks võisid olla ainult suurmaavaldajad (algul vasallid, hiljem rüütlimõisaomanikud)
sealt minema. Lõpuks ometi torm vaibus ja tuli tuuletuid ja pakaseid ilmu. Ilmad lubasid merele minna ja see tähendas seda, et postivedajad asuvad teele. Postivedajateks oli muidu Toomas Andla ja Tehve Lamm, Eeriku isa. Aga Eeriku isa on vanaks jäänud ja seepärast läks isa asemel hoopis Eerik. Nad on juba 6 päeva merel olnud, aga neid pole ikka veel tagasi. Kelli käib aga iga päev küsimas Lammude talus, kas postivedajad on kohal kuid vastus on ikka eitav. 7päeva õhtuks on nad tagasi, väga rusutud ja väsinud. Merel olles nägi Eerik unes, et Amadeus saadab Kellile 37 kirja ja nii see ka oli. Kui ta oli hommiku ärganud ja kuulnud, et kelli saigi 37 kirja, siis ta võttis kohe need kirjad ja viis pastoraati ära. Kui ta kirjad üle andis Kellile siis kelli ütles talle vaid, et ta on hull poiss. Kui Eerik koju läks, siis ta küsis isalt, et kes on hülgepüügi lagsman, ta sai vastuse ning ruttas
kõikesallivuse jooned. 5) Sõda tõi enesega kaasa vaimseid kannatusi; tekkis nn kadunud sugupõlv. 6) Tohutud sõjakulutused kurnasid välja enamiku suurriikide majanduse; samas suurenes USA majanduslik ja poliitiline tähtsus maailmas ning Euroopa riigid muutusid USA võlglasteks. 7) Tekkis patsifistlik liikumine (sõjavastane, vägivalda eitav liikumine); seetõttu üritati peale I maailmasõda luua Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 10 julgeolekusüsteeme, mis tagaks rahu maailmas (näiteks Rahvasteliit, desarmeerimisprogrammid). 8) Võitjate ülekohus kaotajate (eriti Saksamaa) suhtes viis hiljem
kõikesallivuse jooned. 5) Sõda tõi enesega kaasa vaimseid kannatusi; tekkis nn kadunud sugupõlv. 6) Tohutud sõjakulutused kurnasid välja enamiku suurriikide majanduse; samas suurenes USA majanduslik ja poliitiline tähtsus maailmas ning Euroopa riigid muutusid USA võlglasteks. 7) Tekkis patsifistlik liikumine (sõjavastane, vägivalda eitav liikumine); seetõttu üritati peale I maailmasõda luua Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 10 julgeolekusüsteeme, mis tagaks rahu maailmas (näiteks Rahvasteliit, desarmeerimisprogrammid). 8) Võitjate ülekohus kaotajate (eriti Saksamaa) suhtes viis hiljem
Eduka suhtlemise eeldused • Kuulamine kui tegevus; • Kehtestamine kui oskus väljendada selgelt oma soove ja vajadusi; • Konfliktses olukorras toimetulek, mis tähendab konflikti olemuse mõ istmist ja vajadusel oma sü ü tunnistamist; • Koostö ö partneriga – soov leida mõ lemaid pooli rahuldav lahendus; • Oskus valida õ ige käitumisviis vastavalt situatsioonile, st kui vaja, siis kuulata, kui vaja , siis seista enda eest. 82. Suhtlemisstiilid 1. Ennast eitav, salgav suhtlemisstiil (I) - kujuneb siis, kui inimene on teistele vähe avatud ja võ tab tagasisidet vähesel määral arvesse. 2. Ennast kaitsev (II) - kujuneb madala avatuse ja kõ rge tagasiside arvestamise koostoimes. 3. Ennast näitav (III) - suhtlemisstiil tekib siis, kui ollakse äärmiselt avatud aga tagasisidet võ etakse arvesse vähesel määral. 4
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS VÄIKEETTEVÕTLUS Ave Pärnpuu KULTUURIDE VAHELISED ERINEVUSED Referaat Pärnu 2012 Sisukord 1.1 SISSEJUHATUS ,,Me võime mahutada ennast teise inimese maailma ainult oma mina piirides." Bernard Shaw Vaadates eri kultuuride õppimise kogemusi, saab selgemaks, et see on protsess, mis nõuab, et esmalt peab inimene õppima tundma iseennast ning seda, kust ta tuleb, alles siis on ta võimeline mõistma teisi. See on väljakutse, mis eeldab teadmisi maailmast ja iseendast ning sellest, mis on hea ja mis on halb. Eri kultuuride õppimine ei ole mitte ainult individuaalne protsess, vaid ka selle õppimine, kuidas muutuvas maailmas rahu...
Hiljem toodi Liivimaa kirikuvalitsus üle Tartusse ning kindralsuperintendendi kohti täitsid enamasti ülikooli professorid. Nimekaim Liivimaa kindralsuperintendendiks sai Johann Fischer. Ta tegeles koolihariduse edendamise, rahvakirjanduse väljaandmise ja Liivimaa kiriku organisatoorne kindlustamine. Luteri kiriku rolli suurenemine pidi aitama kaasa ka Eestimaa ja Liivimaa rootsistamisele. Sellega seoses oli ka igasuguste teistesse usuvooludesse ja sektidesse eitav suhtumine. Püüti vastu seista ka siia levinud usuvooludele. Näiteks pietismile, mis levis siia Saksamaalt. Rootsi ajal muutus luteri usk valitsevaks usuks Eestis. Kiriku taastamisele aitas kaasa ka kannatanud kirikuhoonete taastamine ja uute rajamine. Paranes ka pastorite haridustase. Rootsi aja lõpuks oli enamus kirikuõpetajatest ülikooli haridusega ja olid võimelised pidama jutlusi eesti keeles. Kõik see tõi kiriku lähemale ka talupojale. Koguduse
protsess. Personalivalik on protsess, mille käigus kogutakse töökoha taotlejate kohta sellist infot, mis võimaldaks prognoosida nende tulevast tööalast edukust ja valitakse välja sobivaimad kandidaadid 39. Suhtlemise olemus. Suhtlemisstiilid. Suhtlemise põhisisuks on kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel loodav kommunikatsioon. 1. Ennast eitav, salgav suhtlemisstiil (I) kujuneb siis, kui inimene on teistele vähe avatud ja võtab tagasisidet vähesel määral arvesse. 2. Ennast kaitsev (II) kujuneb madala avatuse ja kõrge tagasiside arvestamise koostoimes. 3. Ennast näitav (III) ...suhtlemisstiil tekib siis, kui ollakse äärmiselt avatud aga tagasisidet võetakse arvesse vähesel määral. 4. Ennast teostav (IV) ..
psüühikale ja füüsilsele. Kirjeldatakse ka rasedust ja sünnitust. Euroopas on sel ajal ideaaliks suur pere, palju lapsi. 18. sajandil hakkab esimest korda populaarseks muutuma idee väiksest perekonnast, võetakse kasutusele ja hakatakse kirjutama rasestumisvastastest vahenditest (kondoomid, tuppe pandavad tropid, mida enne vahekorda niisutati konjakis), naistel tekkis valikuvabadus. Kuid suhtumine rasestumisvastastesse vahenditesse oli ühiskonnas eitav. Naistel tekkis õigus seksuaalvahekorrast keelduda. Hakkasid ilmuma erinevaid seksuaakäitumise tüüpe ja rasestumisvastaseid vahendeid käsitlevaid kirjutised, pisitrükised. Üldsus tunneb huvi seksuaalse informatsiooni järele. 19. sajandi I pool romantiline armastus, rüütellikkus, õukonnaafäärid. Seksuaalteemaline kirjandus oli kättesaadav ja inimesed tundsid selle vastu ka huvi. Ka tavainimesed hakkasid seksuaalsuse vallas eksperimenteerima
lõpetada vastuse järgmiselt: ...millest neil (või temal) on au osa võtta. · Lihtne jaatav vastus kutsele Täname kutse eest õhtusöögile 14.veebruaril kell 20. Osaleme meelsasti. Hr ja pr Kuusk. Kui kutse on inglisekeelne, siis koostatakse ka vastus inglise keeles: Mr and Mrs Jaan Kuusk accept with pleasure the kind invitation of Mr and Mrs Smith to dinner on Thursday, March fifth at eigth o´clock Vahe Street 17. · Tseremoniaalne eitav vastus kutsele Härra ja proua Saar tänavad Tema Ekstsellentsi ....saadikut ja proua .... kutse eest õhtusöögile neljapäeval, 20.veebruaril kell 20. Neil on väga kahju, et nad varem vastuvõetud kutse (haiguse, ärasõidu vms) tõttu ei saa sellest osa võtta. Kui kutsuja pole diplomaatilise korpuse liige, võib kasutada ka lihtsamat vastuse vormi: Härra.... ja proua.... tänavad kutse eest õhtusöögile neljapäeval, 20.veebruaril kell 20,
üles ja võttis nende tekstides ette redaktsioonilise muudatusi. Ühe teise hüpoteesi järgi polevat Homeros kasutanud kirja, ta teosed olevat säilinud ainult suuliselt, rapsoodide mälus üksikute laulude näol. Viimastes võis tekkida ka moonutusi, kuna Peisistratose ajal need üksiklaulud kokku koguti ja kirja pandi. Homerose eeposte algses terviklikkuses aga üldse ei kaheldud. Sel seisukohal asusid ka renessansiaja teoreetikud kuni 16. sajandini. Klassitsismi ajajärgul, 17. saj., tekkis eitav suhtumine Homerose poeemidesse, mis polnud küllalt ,,peened" absoluutse monarhia õukondlikule maitsele, ja kriitika otsis neis igasuguseid puudusi. Juba sel ajal väitis prantsuse abee d´Aubignac, et Homerost kui isikut polevat kunagi eksisteerinud, sõna homeros tähendavat pimedat ja ,,Ilias" on kogumik pimedate laulikute laule, mis on kokku kogutud juba ammu enne 6. saj. e.m.a. Poeemide üleskirjutamine Peisistratose ajal olnud nende algse, aja jooksul moonutatud redaktsiooni taastamine
ühest armujutust, need on iseenese karakteri analüüsid, mäng rollis "mina". See seostub kahtlemata ka üldise mõttekeskkonnaga. Nii kuuekümnendad Euroopas kui ka üheksakümnendad Eestis kujutavad endast teatavat uuestisündi, renessansi. Nii on ka vastava aja "põhihoovuse" mõtlejatele iseloomulik renessanslik universalism, lapselik kõike-teha-tahtmise iha, üldine optimism ning tugev usk maailma parandamise vajalikkusesse ning võimalikkusesse, kategooriliselt eitav suhtumine endise mõtlemise reliktidesse, mis on argimõtlemisse kinnistunud. Viimases punktis on Barthes Undist radikaalsem ning "klassiteadlikum", kuid see ei tulene vististi sisemisest sunnist, vaid vasakpoolsuse populaarsusest sõjajärgsel Prantsusmaal. Barhtes'i üheks eesmärgiks on väikekodanlike müütide paljastamine nende hävitamise tarvis. Müüdi all mõistab Barthes väljundite ja tõekspidamiste süsteemi, mida ühiskond loob omaenese olemise õigustamiseks ja kinnituseks
Nõukogude krim.õiguse struktuur Meie karistusõiguslik dilektistruktuur rajaneb finalistlikul 3 astmelisel süüteo mõistel, s.t. teo karistatavuse tuvastamist rangelt ja eranditult üksteisele järgnevatel astmetel.Kõigepealt koosseisu pärasis,siis õigusvastasus ja lõpuks süü.Alles siis kui kõigil kolmel astmel on vastus jaatav saab rääkida karistatavast teost kas kuriteost või väärteost.Vastupidi,kui ühel tasandil on vastus eitav ei liiguta edasi järgmisele tasandile.Selle süsteemi järgi on ka üles ehitatud KarS-i 2 peatükk. I tasand On teo koosseisu pärasus tähendab selle asjaolude vastavust eriosa süüteo kooseisus toodud tunnustele.Tuleb muidugi arvestada et eriosa süüteo koosseisude osa ühised tunnused on n.ö. sulgude ette tooduna olemas juba üldosas. N.t. kõik teod võib jagada kas tahtlikeks või ettevaatamatusest. II tasand Tegelikult II tasand ei tuvasta koosseisupärase teo õigusvastasust.s.t
Mõlemad eeposed on küll omistatud Homerosele, kuid on pakutud välja ka seda, et Homeros on ainult ,,Iliase" autor ning ,,Odüsseia" kirjutas keegi teine. Samuti on pakutud välja teooria, et ,,Iliase" kirjutas Homeros nooruspõlves, ,,Odüsseia" aga vanaduspõlves, sellega seletati kahe teose stiililist erinevust. Keskajal vajusid Homerose eeposed unustusse. Homerost hakati uuesti lugema 14. 15. sajandil. 17. sajandil oli neisse pigem eitav suhtumine. Huvi Homerose eeposte vastu tärkab taas 18. sajandil, kui algas ka eeposte teaduslik käsitlemine. 16. Kes olid ahhailased, argiivid, danaoslased? Ahhailased, argiivid, danaoslased on sünonüümid, mida Homeros kasutas kreeklaste kohta oma eepostes. 17. Kas ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" olid ainsad arhailise aja kreekakeelsed eeposed? ,,Ilias" ning ,,Odüsseia" ei olnud ainsad antiikaegsed eeposed. Homerosele omistatakse ka koomilisi eeposi ,,Margites" ning ,,Batrachomyomachia" ehk
Seadused tuleb ümber vaadata > Seadused tuleb üle vaadata See on ülemuses kinni > See oleneb/sõltub ülemusest. H 3. Liiased ühend- ja väljendverbid. Ümber töötlema > töötlema, ümber töötama H 4. Öeldise ajavorm. H 5. Tuleviku väljendamine. Väldi saama-tulevikku. Siin saab olema kaks maja > Siia tuleb/ehitatakse kaks maja. H 6. Poolt-tarind. See ettepanek lükati valitsuse poolt tagasi > Selle ettepaneku lükkas valitsus tagasi. H 7. Öeldise eitav ja jaatav vorm. Ta ei söö ei liha ega kala. Ta ei söö ei liha, ei kala. Vastandus mitte ... vaid. Mitte isa läheb reisima, vaid ema > Mitte isa ei lähe reisima, vaid ema. H 8. Lauselühendeid. * maks-lühendiga saab vältida et-lausete kuhjumist, kuid seda ei tohiks kasutada ma- või mas-lühendi asemel. Jüri tahtis püsti tõusta, et rõhutada sellega, et ta kavatseb lahkuda > Jüri tahtis püsti tõusta, rõhutamaks sellega, et ta kavatseb lahkuda.
juhuslikud. Ühiskond ei toeta. Kuni 1750. aastateni orjus üldiselt aktsepteeritud, pärast suur kriitika periood tänu valgustusajastule. Teine faas valgustusaeg suur vastuseis kuni 1850. aastateni debatid, läänes kaotati orjus. Kriitika faas. Siiamaani vaieldakse kumb orjuse kaotamisel oluline, kas moraalsed kaalutlused või majanduslikust aspektist lähtuv. Tegemist ikkagi igal juhul filosoofilise, mentaalse muutusega. Kolmas faas 19. sajandi II poolest tänapäevani ehk eitav norm orjuse suhtes. Inimõigustega orjus kaotatud, ebaloomulik seisund. Kuigi orjus pole kadunud, orje u 20 miljonit. 2. Mille poolest erineb orjus pärisorjusest? Orjust on peetud esiemaks kõikidele mittevabaduse vormidele. Kõiki vorme võib mingil kujul pidada orjuseks. Orjus on üldnimetus, ühtegi konkreetset orjuse praktikat ei saa pidada esiemaks teistele orjustele. Orjus on alati olnud pigem iseeneslikult tekkiv, tal ei pea olema pretsedenti, mis oleks eeskujuks. Nii orjus
pärast hinnatõusu?" 16. Komplimentide closing Alati võib öelda, et kliendil on otsusekindlust, häid ideid, huumorimeelt. Eriti meeldiv on tal kuulda, et ta on meie VIP-klient ning teeme selliseid eripakkumisi ainult temale. 17. Negatiivse sisuga küsimuste vältimise closing Küsimus ei tohi olla ülesehitatud eitusele. Näiteks ei ole hea küsida: ,,Kas te ei tahaks osta meie kiirkeedupotti?" Kliendil on siin kerge anda eitav vastus: ,,Ei taha." 18. Boonuse closing Paljudele inimestele meeldivad positiivset üllatused. Seetõttu tuleks rõhutada erinevaid kampaaniaid ja kingitusi. Paljud ostud tehakse just seetõttu, et kaubaga saab midagi tasuta kaasa. 19. Eksklusiivne closing Selgita, et konkreetset toodet ei saa müüa juhuslikule ostjale, see pakkumine on just klubiliikmetele. .Ostjal tekib soov kuuluda mõnda eksklusiivsesse ringkonda, kellel on teatavad soodustused.
Sealsed aadlikud said jõuda oma probleemidega ka tsaarinin ning talle need esitada. Puudus selline lähedus nagu oli talurahvakogukonnal. ÜHISKONDLIKUD ORGANISATSIOONID Läänelikul moel tekivad ühiskondlikud organisatsioonid alles 19. sajandi teisel poolel. Nende võrgustikust alles 20. sajandi algusest. 1906. aasta oli murranguks, kui anti õigus poliitiliselt organiseeruda. Pikka aega oli riigivõimu suhtumine kõikidesse vabadesse ühendustesse üsna negatiivne, eitav. Kui neid lubati moodustada, siis selgelt riigivõimu kontrolli all. Esimesed organisatsioonid olid teaduslikud ühingud, mis ei kuulund ametlikult ühegi ülikooli ega teadusasutuse juurde. 1765. aastal rajatud Vaba Majandusühing, mis oli esimene teadusselts, mis toimis tegusalt, mille roll Venemaa teaduse edendamisel on üsna suur. Selle loomine toimus alt poolt tuleneva initsatiiivi arvelt. Hiljem saab rääkima hakta ka tööstuskaubanduslikest ühingutest
· Suhtlemise kaudu koordineeritakse kogu org. tegevust · Suhtlemine on org. liikmetele vajalik inimlike vajaduste rahuldamiseks Hea suhtlemise oskused: · Kuulamisvilumused · Kehtestamise vilumused · Konfliktidega toimetuleku oskused · Koostööle orienteeritud probleemide lahendamise oskused Suhtlemisstiilid- inimestevahelist suhtlemist kirjeldatakse kahe tunnuse abil : 1) avatus suhtlemises. 2) tagasiside märkamine. 1. Ennast eitav, salgav suhtlemisstiil- kujuneb siis, kui inimene on teistele vähe avatud ja võtab tagasisidet vähesel määral arvesse. 2. Ennast kaitsev- kujuneb madala avatuse ja kõrge tagasiside arvestamise korral. 3. Ennast näitav- tekib siis, kui ollakse äärmiselt avatud, aga tagasisidet võetakse arvesse vähesel määral. 4. Ennast teostav- kujuneb siis, kui inimene on maksimaalselt avatud ning võtab teistelt tulevat tagasisidet maksimaalselt arvesse. 5
(vosotras) (ellos) nendel on tulevad lähevad välja (ellas) saldrán tendrán vendrán lähete välja (ustedes) teil on tulete 68 KUULA & KORDA Käskiv kõneviis Käskiva kõneviisi jaatav vorm ja eitav vorm moodustatakse hispaania keeles erinevalt, samuti moodustatakse erinevalt ainsuse, mitmuse ja viisakusvorme. Käskiva kõneviisi moodustamine sõltub jällegi tegusõna lõpust. hablar (tú) habla räägi no hables ära räägi (usted) hable rääkige no hable ärge rääkige (ainsuse (ainsuse
1 IMMANUEL KANT (1724 - 1804) I. ELU, ISIKSUS, TEOSED Õhtumaine filosoofia saavutab I.Kanti teostes oma kõrg- ja pöördepunkti. Erakordne on seejuures, et kõik see sünnib ühe mehe mõttetöö tulemusena. Samal aastal (1781) kui Lessing, suur saksa valgustusaja luuletaja ja tähelepanuväärseim kriitik, sulges silmad, ilmus Kanti esimene peateos, "Puhta möistuse kriitika". Selle teosega saavutab Euroopa valgustus oma körgpunkti ja ühtlasi ületab end körgemal astmel. Kant sündis 22. aprillil 1724 Königsbergis (Preisimaal) sadulameistri pojana. Üks ta esiisadest oli väljarännanud Sotimaalt mõned sajandid enne Immaneuli sündi. Tänu oma vanematekodule, eriti emale oli ta kokkupuutes pietismiga, mis nõudis puhta mõistuse usu asemele ehtsat tundelis...
Kesksel kohal on lõppjärelduse sisuline osa, mida saab kasutada klient ettevõte ja ka muud huvitatud tarbijad. Sõltuvalt töö iseloomust, võib ta esitada kahte tüüpi järeldusi: 1) Auditi tulemus fikseeritakse järeldusotsuses, mida uus seadus nimetab sõltumatu vandeaudiitori aruanne. 2) Eriotstarbelised rapordid, mille sisu sõltub tööeesmärgist. Auditi järeldusi on 4 tüüpi: 1) puhas järeldusotsus, aruanne 2) märkustega järeldusotsus 3) eitav järeldusotsus 4) hinnangu andmata jätmise järeldusotsus Mõisted Kindlustunnet andev teenus on kutsetegevus, mille tulemusel tegevusloaga vandeaudiitorist juhtiv audiitor avaldab tegevusloaga vandeaudiitori aruande, mis on kavandatud suurendama ettenähtud kasutajate, kes on muud kui vastutav osapool, usaldust teenuse objekti kriteeriumite järgi hindamisevõi mõõtmise lõpptulemuse vastu. 16
LAUSEEHITUS Saksa keele lausel on rida iseärasusi. 1.Lauses esinevad üldreeglina mõlemad lause pealiikmed - alus ja öeldis. Kommst du morgen? Tuled (sa) homme? Ja, ich komme. Jah, tulen (küll). Lesen Sie das Buch? Kas te loete seda raamatut? Ja, ich lese es. Jah, loen. Er spricht deutsch. Ta räägib saksa keelt. Man spricht. Räägitakse. Es regnet. Sajab vihma. 2. Lause alus on alati nominatiivis. In der Kanne ist Milch. Kannus on piim. Wir tanzen Tango. Me tantsime tangot. 3.Olenevalt lause liigist on öeldisel lauses kindel koht - 1., 2., või viimane. Jutustavas ja küsisõnaga lauses on verbi pöördeline vorm 2.kohal. Ich begrüße Sie herzlich. Ma tervitan teid südamest. Wer sind Sie? ...
Konfliktses olukorras toimetulek, mis tähendab konflikti olemuse mõistmist ja vajadusel oma süü tunnistamist Koostöö partneriga – soov leida mõlemaid pooli rahuldav lahendus Oskus valida õige käitumisviis vastavalt situatsioonile, st kui vaja, siis kuulata, kui vaja, siis seista enda eest 162. Suhtlemisstiilid o Suhtlemist kirjeldatakse kahe tunnuse abil: avatus suhtlemises, tagasiside märkamine. 1) ENNAST EITAV, SALGAV - kujuneb, kui inimene on teistele vähe avatud ja võtab tagasisidet vähesel määral arvesse. 2) ENNAST KAITSEV - kujuneb madala avatuse ja kõrge tagasiside arvestamise koostoimes 3) ENNAST NÄITAV – tekib, kui ollakse äärmiselt avatud aga tagasisidet võetakse arvesse vähesel määral 4) ENNAST TEOSTAV – kujuneb, kui inimene on maksimaalselt avatud ning võtab teistelt tulevat tagasisidet maksimaalselt arvesse
wõiwad; kes ülepea kõiki meeste tooruso omandada, karskust kautada wõiwad, teus, sõnas kui ka kombes ja viisis jne. Aga, kas see ka meeste juures üle loomuse piiri ei käi? /.../ Neid, kes meestega neie tooruse himmusid ligi orjawad ei wõiks aga ialgi emancipirt nimetada, sest et see ju üksinda orrjusest wabastatud tähendab, ja nemad just uuesti ühte orjuse ikkesse sattunud on, s.o. himmude tooruse orrjusesse. Siin on Suburg järsult eitav üldisemas plaanis moraalinõrkuste suhtes, osaliselt ka isiklikult läbikogetu ajel, kuna tema isa alkoholilembuse tõttu laostus majapidamine ja kodu müüdi oksjonil. (Valjut moraalikõnet peab ta korduvalt, nt 1887 aasta viimases, kolmandas numbris võtab ta rubriigis Mõndasugust ette kõrtsid.) Kokkuvõttes annab Suburg (iroonilise ?) hinnangu Eesti oludele: emantsipeerumisest saab rääkida seoses suurriikidega, kus naisterahhwad
LÄÄNE FILOSOOFIA Leo Näpineni loengute lühikonspekt. Kasutatav TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLIS aines HHF3080-FILOSOOFIA, HHF3081-FILOSOOFIA ja HHF3060-FILOSOOFIA FILOSOOFIA AINE Sõna ,,filosoofia" on tõlgitav ,,tarkuse armastus". Phileo = armastan. Sophia = tarkus. Filosoofia algselt tarkusearmastus oligi, kuid nii pole see siiski alati olnud. Ka veel hiljuti oli filosoofia ja kohati on ta praegugi pigem teadmisega kui tarkusega tegelev distsipliin. Filosoofia kujunes vana-kreekas 7.-6. sajandil e.m.a. seoses linnriikide ehk poliste tekkimisega. Mütoloogilne maailmapilt asendus filosoofilisega. Esimesed filosoofid olid Thales, Anaximandros, Anaximenes, Empedokles, Pythagoras, Herakleitos, Parmenides jt. Filosoofia oli algselt osa mütoloogiast. Eristatakse Herakleitose joont ja Parmenidese joont filosoofia ajaloos. Herakleitos tunnistas saamise (tekkimine, muutumine, kadumine) ja olemise (see, mis muutumise kestel samaks jääb) ühtsust ning r...
inimesed, rõhk usulisel pöördumisel ja harimisel pühendumisel organisatsioon Suur, bürokraatlik Väikesearvuline karismaatiline grupp organisatsiooni juhtimine Toetub hierarhiale Toetub liidri karismale suhtumine maailma Jaatav, kompromissile minev Ükskõikne, võitlev või eitav õpetus Sageli dogmaatiline Sageli fundamentalistlik kord Lõtv Range Table 1: Ernst Troeltsch (Max Weberi järgi) Kirik: väljaspool kirikut pole lunastust. Sekt: kirikus pole lunastust. Sekt argikeeles väga negatiivse tähendusega sõna, seepärast on religioonisotsioloogias sekti asemel sageli tarvitusel väljendid väikesed usugrupid, äärmuslikud usuliikumised, religioossed vähemused jne.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
