Kergete kognitiivsete häirete all (MCI) mõeldakse olukorda , kus mäluhäire või mõni muu vaimse võime nõrgenemine on märgatavam, kui selles eas inimestel üldiselt. Sümptomeid on siiski nii vähe, et igapäevase eluga toimetulek ei tekita veel raskusi. 5. PSÜÜHILINE VANANEMINE F. GIZE JÄRGI Psüühiline vananemine on erinev. F. Gize järgi on kolm tüüpi vanenenemist: 1- vanur- negativist, kes eitab, et ta vananeb. 2- vanur- ekstravert, mitte eitav oma vanemist saabumine (lapsed on täiskasvanud, muutused perekonnas, 3- introventirovaane tüüp- inimene, kes teravalt tunneb vanenemise protsess, kaob huvi kõigele uuele, elab minevikus. Kuna inimese elus tuleb paratamatult ette kriitilisi perioode, siis räägitakse ka nn. elulistest ehk arengukriisidest, mis leiavad aset rasketel eluetappidel, enamasti üleminekuperioodidel (murdeiga, lapsevanemaks saamine, kliimaks, pensionile jäämine jt.)
Audiitori valimise õigus on antud aktsionäride (osaühingu osanike) üldkoosolekule, kuna auditi üks eesmärk on kontrollida ettevõtte juhtkonna tegevust. Enne aastaaruande esitamist üldkoosolekule peab see olema auditeeritud. Formaalselt on audiitori tähtsaim ülesanne anda omapoolne kinnitus ettevõtte aastaruande õigsusele. Audiitori järeldusotsuseid on nelja liiki: 1. puhas järeldusotsus 2. märkusega järeldusotsus 3. eitav järeldusotsus 4. hinnangu andmata jätmine Lisa1 Aktiva (varad) Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud
See on idee „mina olen oluline ja sina oled oluline“ väljendumine praktilises käitumises. Kehtestamine kui käitumine toetub eneseväärikusele: eneseaustusele, sallivusele ja eneseusaldusele. Kehtestamine tähendab enesekindlat ja asjalikku enese huvide eest seismist (Krips 2003) Maarja Vadi ütleb tsiteerides Barry Reec`i ja Rhonda Brandti, et kehtestava käitumise kirjeldamiseks tuleb mõista kolme käitumisalternatiivi: passiivne – oma soove, mõtteid, tundeid mahasuruv või eitav, alluv ja konflikte vältiv; agressiivne – domineeriv, oma huve ja vajadusi peale suruv, ennast esiletõstev, isegi pealetükkiv; kehtestav – endast lugupidav, enda vajadusi rahuldav koos teiste vajaduste arvestamisega (Vadi, 1995, lk 137) 2.2 Alistuv käitumine Alistuv käitumine on toimimisviis, mille kaudu loovutatakse oma õigused ja huvid teistele. Tehakse seda, mida teised tahavad, kuigi ise soovitakse midagi muud. Alistuv
Ekslik on arvata, just nagu võiks olla kuskil jõud, mis kuidagi ei ilmne. Usk, et tugev võib olla nõrk, röövlind olla lambatall, on just selline eksimus. Röövlinnule ei saa panna süüks, et ta on röövlind. Nõrgad mõtlevad nii: Olgem teistsugused kui need kurjad, olgem head! Hea on nende meelest see, kes ei vägivallatse, ei solva ega ründa kedagi, ei tasu kurjale kurjaga, kes on kannatlik ning annab õiguse karistada ainult Jumalalejne. See on aga elu eitav moraal, sest elu ongi võitlus." Ütelus näitab, et Nietzsche oli võitleja hingega, sest muidu ei oleks ta midagi säärast öelnud. Nietzsche väidab, et kristlus on kõige maasroomava ülestõus selle vastu, mis on temast kõrgemal. Selle teema jätaksin parema meelega kommentaarideta, sest ma ei mõista täpselt, kas ta ütles seda sellepärast, et ühiskonda sokeerida või mõtles ta seda tõesti nii, lisaks võib teema kommenteerimine viia teravate konfliktideni. Igavene tagasitulek
*Marksism kutsub palgatöölisi ühinema, eraomandi ära võtmine. *Revisionistid arvasid, et sotsialismini on võimalik jõuda ka järk-järguliste reformidega. *Enamlased Vladimir Uljanovi (Lenini) eestvedamisel Venesotsiaaldemokraatlikus parteis juhtpositsiooni haaranud. Nende arvates oli ainus teesotsialismile vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine. *Anarhism riigivõimu eitav poliitiline vool. *Antisemitism juudivastasus. 6. Millal ja millistel asjaoludel moodustus Saksa Keisririik? Milline oli Saksamaa välispoliitiline suund Wilhelm II ajal? - Ühendamine toimus kahes faasis. Esiteks toimus Põhja-Saksa liidu loomine pärast Saksa- Austria sõda 1866.a, misjärel asutati järgmisel aastal põhiseadusega Preisi liitriik. Teiseks loodi Saksa Riik pärast Prantsuse-Saksa sõda 1870/71. Saksamaast maailmariik, kasvõi läbi vallutuste, iga riigi poliitikasse. 7
b) Tegusõna pöördelised vormid. Tegusõnadel on kaks arvu: ainsus ja mitmus Kolm pööret ainsuses ja kolm pööret mitmuses. Neli aega: olevik, lihtminevik, täisminevik ja enneminevik. Neli kõneviisi: kindel, tingiv, kaudne, käskiv. Kaks kõneliiki: jaatav ja eitav. Kaks tegumoodi: isikuline ja umbisikuline. Tegusõnad pöörduvad kolmes pöördes ainsuses ja kolmes pöördes mitmuses. ainsuses mitmuses 1. pööre Mina laulan Meie laulame 2. pööre Sina laulad Teie laulate 3
definitsiooni näide: Elu on vägi, mis annab asjale liigutamisvõime. Mõni väide, mis pealtnäha näib olevat definitsioon, seda siiski pole. See nõue välistab ka metafoori sisaldavad definitsioonid, vnt Jumal on karjus, kes karjatab inimesi, ning liiga pikad definitsioonid. Vnt Meremees on selline isik, kes viibib tihti merel, ta on seal asja pärast, nimelt selle pärast, et ta peab töötama ja ta peab laeval töötama ja.... 5. Positiivse termini definitsioon peab olema jaatav. Eitav definitsioon ei omista Dfd-le mitte tunnuseid, vaid nende puudumist. Selline definitsioon jääb ebamääraseks, sest võimalikke puuduvaid tunnuseid on lõpmatult palju ning nende osaline loetlemine ei võimalda defineeritavat terminit adekvaatselt määratleda. Positiivse termini määratlemisel eitava definitsiooni abil jääb määratlemata, mis on olemuslik liigierisus. Vnt Inimene pole karvadeta koer. 16 Kõiki termineid ei ole võimalik klassikaliselt defineerida. Mõned olulisemad
definitsiooni näide: Elu on vägi, mis annab asjale liigutamisvõime. Mõni väide, mis pealtnäha näib olevat definitsioon, seda siiski pole. See nõue välistab ka metafoori sisaldavad definitsioonid, vnt Jumal on karjus, kes karjatab inimesi, ning liiga pikad definitsioonid. Vnt Meremees on selline isik, kes viibib tihti merel, ta on seal asja pärast, nimelt selle pärast, et ta peab töötama ja ta peab laeval töötama ja.... 5. Positiivse termini definitsioon peab olema jaatav. Eitav definitsioon ei omista Dfd-le mitte tunnuseid, vaid nende puudumist. Selline definitsioon jääb ebamääraseks, sest võimalikke puuduvaid tunnuseid on lõpmatult palju ning nende osaline loetlemine ei võimalda defineeritavat terminit adekvaatselt määratleda. Positiivse termini määratlemisel eitava definitsiooni abil jääb määratlemata, mis on olemuslik liigierisus. Vnt Inimene pole karvadeta koer.
Suhtlemispsühholoogia konspekt SP On interdistsiplinaarne valdkond hõlmates teemasid mitmetest suundadest: - Sotsiaalpsühholoogiast (peamine!), Arengupsühholoogiast, Sotsioloogiast , Kultuuripsühholoogiast, Kliinilisest psühholoogiast, Kommunikatsiooniteooriast, Antropoloogiast, juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub su...
MADALMAADE MAALIKUNST (FLANDRIA) Madalmaades (Hollandis ja Flandrias) olid 17. ja 18. sajandil eriilmelised kunstisuunad. * Flandria kuulus Hispaania ja seega katoliku kiriku võimu alla. Siin arenes äärmuslik, suurejooneline barokk. * Holland oli esimene maa Euroopas, kus toimus võidukas kodanlik revolutsioon. Peale iseseisvumise saavutamist algas Hollandis hoogne majanduslik ja poliitiline tõus. Vabariiklik kord ja uus usk - kaine, pühapilte eitav kalvinism - panid aluse hollandi kunsti erinevustele: kunst muutus elulähedasemaks ja õukonnast sõltumatuks. Nüüd olid kunsti tellijateks kaupmehed ja käsitöölised ja neid huvitas eelkõige igapäevane elu. Oma tubade seintel tahtsid nad näha: * natüürmorte, * maastikumaale, * olustikumaale ja * lähedaste portreid. Flandrias oli üks kuulsamaid baroki kunsti esindajaid PETER PAUL RUBENS (1577-1640). Rubens maalis võrdse meisterlikkusega allegoorilisi ja mütoloogilisi
elus, muutus naiste mood -lühikesed seelikud ja poisipea, seksuaalmoraal omandas kõikesallivuse jooned). · tõid kaasa vaimseid kannatusi, tekkis nn. kadunud sugupõlv. tohutud sõjakulutused kurnasid välja enamiku suurriikide majanduse. suurenes USA majanduslik ja poliitiline tähtsus maailmas. Euroopa riigid muutusid USA võlglasteks. tekkis patsifistlik liikumine (sõjavastane, vägivalda eitav liikumine), seetõttu üritati peale I maailmasõda luua julgeolekusüsteeme, mis tagaks rahu maailmas (näiteks Rahvasteliit, desarmeerimisprogrammid). võitjate ülekohus kaotajate (eriti Saksamaa) suhtes viis hiljem revansitaotluste kasvule, Saksamaa agressivsuse kasvamisele ja lõppkokkuvõttes II maailmasõja puhkemisele. I maailmasõda kiirendas tohutult teaduse (näiteks keemia, meditsiin) ja tehnika arengut (näiteks autod, lennukid).
Üleminekueksami kordamine 11.kl 1.Suur ja väike algustäht *Nimi Kirjutatakse Läbiva Suurtähega.(v.a.side-ja abisõnad,nt.Keel ja Kirjandus) *nimetus kirjutatakse väikese algustähega(väljendab liiki v tüüpi, nt.kass, aktsiaselts) *"Pealkiri kirjut. esisuurtähega ja jutumärkides." Erireeglid:*Kui Nimetust Kasutatakse Nimena,Võib Ta Kirjutada Läbiva Suurtähega. Sümbolireegel tühistab nimetusreegli:1.kui nimetusele omistatakse sümboli tähendus (nt.Poiss,Tüdruk,Saatan(jutus)) 2.kui rõhutatakse nimetuse kandja ainulisust 3.kui soovitakse esile tõsta nimetuse kandja erilisust *Juriidiliste Isikute Ametlikud Nimekujud Kirjutatakse Läbiva Suurtähega. Ametlikkuse reegel tühistab nimetusreegli: 1.kui asutusel ei olegi nime ja teda kutsutakse nimetuse järgi(nt. Tartu Ülikool, Eesti Vabariik) 2.kui asutuse nimega kaasneb nimetus (nt. Starman Kaabeltelevisiooni AS) *Ajaloosündmuste nimetused kirjutatakse esisuurtähega(vahel ka ülemaailmsed üritused) *...
o kas kõik punktid ütlevad täie selgusega, milles seisneb kokkulepe x Tagada täideviimine o kokkuleppe tõhususe hindamine x Vaadata üle oma läbirääkimise kogemused 3 läbirääkimiskäitumist: x alistuv o pidurdatud o oma vajadusi mitte arvestav ja rahuldav o oma soove, tundeid, mõtteid mahasuruv o liialt abivalmis o eitav, alluv, konflikte vältiv o oma elu elamata jätmine o lastakse teisel enda üle domineerida o ei pea otsustama ega vastutama x agressiivne o domineeriv o teiste tunnetest ja õigustest mittehooliv o oma huve ja vajadusi pealesuruv o külm, loogiline o ennast esiletõstev o piitsa ja prääniku poliitika
Vanakreeka kirjandus tekkis 7. Eepos on lugulaul, eepika suurvorm, enamasti värsivormiline teos maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest, müütilistest ja tegelikest sündmustest. need on enamasti põlvest põlve edasi kantud. 8. Kelle nimega on seotud Kreeka arhailised eeposed? 9. Nimeta Homerose eeposed 10. Kirjelda lühidalt nende sisu 11. Sophoklese looming 12. Kirjelda "kuningas oidipuse" sisu 13. Mis on saatusetragöödia 1. Kosmopoliitiline tähendab rahvustunnet eitav. Mina mõitsan seda nii, et kirik tahtis inimest täielikult kontrollida ja oma territooriumi laiendada. 2. Keskaega jagatakse: 6 osaks.Need kestavad umbes 100 aastat. 3. Ühiskeeleks kujunes ladina keel tänu piiblile. 4. Inimese maise ja vaimse olemuse määras ära kirik ja selle juhtkond. 5. Ainuideoloogiaks peeti seda, et inimene peab olema täielikult jumala ja kirku teener. 6. Neis lugudes segunesid traditsioonid, rahvapärimus ning ajaloole. 7. Tuntumad kangelaslood on:
eluteekonnal osutusid arusaamised ja maitsed nii ühesuunalisteks, et suur ja kaunis sõprus kestis kogu elu, kuni Barbaruse surmani. Pärnu Gümnaasiumi lõpetas Semper 1910. aasta kevadel. Edasiste õppimaasumis otsused langesid Peterburi ülikoolile, kirjanduse ja kelleteatuse alale. Siiski tema enda tahtmised olid esialgu käinud küll Moskva ülikooli järele, kuid sisseantud avaldusele tulnud vastus, ruumipuuduse põhjusel eitav, oli olukorra otsustanud Peterburi kasuks. Nagu Pärnu kroonugümnaasium, nõnda ka Peterburi ülikool oli kooliõpetaja lapsele maksuta, lisaks sellele hakkas üliõpilane Semper hea õppeedukuse ja isa väikesevõitu tulu tõttu, saama stipendiumi 460 rubla aastas, mis võimaldas suhteliselt mõnusa äraelamise, kaasa arvatud kultuuriliste huvide rahuldamise. Ülikoolis ajaloo-keeleteaduskonna romaani-germaani osakonnas oli programm ulatuslik ja
karismaatiline grupp Org.juhtimine Toetub hierarhiale Toetub liidri karismale õpetus Sageli dogmaatiline Sageli fundamentalistlik kord lõtv range Suhtumine maailma Jaatav ,kompromissile minev Ükskõikne,võitlev või eitav Sekti mõiste argikeeles on hinnanguline.seetõttu kasutatakse sageli sekti asemel: väikesed usugrupid,äärmuslikud usugrupid vms.relig. sotsioloogilises mõttes pole eestis ühtegi kirikut.sektid tekivad karistmaatilise juhi ümber.sektide kujunemise põhjused:deprivatsioon.sotsiaalsed raskused,sotsiaalmajanduslikud probleemid.sektide tekkimisel on religioossed põhjused,inimesed kasvavad religioosselt,vajavad elamusi.kristlus
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1. Kordamisküsimused sügisel 2015. 1 Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Kommunikatiivne situatsioon: KOOD (märgisüsteem) SIGNAAL _____________________ SAATJA _____KANAL__________VASTUVÕTJA (kõneleja) (kuulaja) MÜRA Märk = vorm + tähendus Märkide liigid • sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) • ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) • indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) Inimkeele omadused: • keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus – aga: ikoonid ja indeksid; • keelemär...
d. tugineb rahandusministeeriumi tegevusele 11. Maksebilansi põhiosad on: a. kaupade eksport ja import b. kaubandusbilanss ja välisinvesteeringud c. jooksevkonto, kapitalikonto ja reservkonto d. ülekannete bilanss ja teenuste bilanss 12. Kitsendav fiskaalpoliitika on: a. majandustegevuse kitsendamine maksude suurendamise ja avaliku sektori kulutuste vähendamise teel b. majanduse iseregulatsiooni eitav c. majanduspoliitika, mis surub alla igasugused kõrvalekaldumised optimaalsest d. majanduse kitsendamine maksude vähendamise ja avaliku sektori kulutuste suurendamise teel 13. Jooksevkonto defitsiiti on võimalik leevendada: a. piirates väliskapitali voolu Eestisse b. kehtestades eksportkvoodid c. piirates sisetarbimist d. võimaldades eksporttoetusi 14
revisjonikomisjoni alluvuses, kuniks seal viidi läbi reorganiseerimine ning juhtkond vahetus ja Rücker kaotas töö 1855. Viimastel aastatel töötas ta seal peaaegu pimedana. Liivimaa spetsiaalkaardi lõpetamise järel 1843. aastal, kolis ta elama mõisasse, mis asus Kolga-Jaanis kirikuõpetaja lesemaal ning „mõisakese“ nimeks oli Wittwenbesitz Carolinenhof. Tema teistkordsele taotlusele saada pensionit, anti ka riigikassast eitav vastus, kuna käimas oli Krimmi sõda ning Rückeri jaoks ei leitud taas tarvilikke summasid. Peale töökoha kaotamist Valga mõõdu ja revisjonikomisjonis, jäi ta viimaseid eluaastaid veetma Kolga-Jaani kirikumõisasse, kus ta suri 1856. aastal 31.mail. Kogu Rückeri tegevus ja tema kohta leiduvad napid teated iseloomustavad teda tagasihoidliku, kuid väga hoolika töömehena, kes Liivimaa Spetsiaalkaardi
tööd muretseda". 19 18 Emma Asson ,,Suur Prantsuse Revolutsioon" lk 24, 1923 19 E. Asson ,,Suur Prantsuse Revolutsioon" lk 24, 1923 6. DEKLARATSIOONI TULEMUS Tänu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon"ile võeti 1791. aastal vastu uus põhiseadus, millega algas n-ö vabariiklik mõtlemine. 1792 aasta augustis interneeriti kuninglik perekond ning Louis XVI kaotas Prantsusmaa trooni. Samas, võib selle põhjuseks tuua ka kuninga eitav suhtumine revolutsiooni, Ameerika Ühendriikide abistamine kodusõjas, mille tulemusena tekkis majandusraskus ja toidunappus. 20 See deklaratsioon aitas prantslastel kujuneda rahvuseks ning aitas kaasa ka teiste rahvuste ärkamisele, näiteks Ladina-Ameerikas revolutsiooniline liikumine, uued riigid, rahvused, Kreeka vabadusvõitlus, Eestis rahvuslik ärkamine. Valgustusideoloogia levik kujunes teadvuses prantslastel. Suured ja üllad ideed inimeste
eneseaustusele, sallivusele ja eneseusaldusele. Kehtestamine tähendab enesekindlat ja asjalikku enese huvide eest seismist. Patricia Jakubovski arust on kehtestamine oma tunnete, arvamuste ja seisukohtade selge, aus ja kindel väljendumine teis(t)ele inimes(t)ele. Maarja Vadi (1995) ütleb tsiteerides Barry Reece'i ja Rhonda Brandti, et kehtestava käitumise kirjeldamiseks tuleb mõista kolme käitumisalternatiivi: pasiivne (oma soove, mõtteid, tundeid mahasuruv või eitav, alluv ja konflikte vältiv); agressiivne (domineeriv, oma huve ja vajadusi peale suruv, ennast esiletõstev, isegi pealetükkiv) ja kehtestav (endast lugupidav, enda vajadusi rahuldav koos teiste vajaduste arvestamisega). Eesti suhtlemiskursustel 1980. 1990. aastani on kasutatud veel järgmist definitsiooni: "kehtestamine on käitumine, mille abil väljendatakse oma vajadusi, mõtteid ja tundeid ning seistakse oma õiguste eest viisil, mis aitab partneril teha sedasama"
,,nad valetavat"), tingiv e konditsionaal nn ,,oleks", möönev e jussiv käskiv+kaudne (nt ,,mindagu", ,,tehtagu", ,,nad jätku oma töö pooleli"). Tegumood e genus aktiiv/passiiv (,,HE wrote some letters"/" SOME LETTERS were written by him") personaal/impersonaal (isikuline/umbisikuline); Laad e aspekt lõpetatud/lõpetamata; tulemuslik/mittetulemuslik; punktuaalne/duratiivne (hetkeline/kestev); progressiiv (kestev) Eitus eesti keeles sõna ,,ei", eitav tegusõna vorm, eessõnad eba-, mitte-, a-. Grammatilised kategooriad koosnevad markeeritud (tunnus on) ja markeerimata (tunnust ei ole) liikmeteks. Arv: ainsus (markeerimata) mitmus (markeeritud) Kääne Aeg: olevik (tunnuseks peetakse ,,v" lõppu) Tegumood Kõne: jaatav/eitav Markeerimata liikmed on sagedasemad. Klass: peaaegu alati markeeritud liikmed Kõneviis Isik: eesti keeles kõik 3 isikut markeeritud Definiitsus 8) Süntaktilised seosed. Sõnaliigid. Lauseliikmed.
kindel (nt ,,nad valetavat"), tingiv e konditsionaal nn ,,oleks", möönev e jussiv käskiv+kaudne (nt ,,mindagu", ,,tehtagu", ,,nad jätku oma töö pooleli"). Tegumood e genus aktiiv/passiiv (,,HE wrote some letters"/" SOME LETTERS were written by him") personaal/impersonaal (isikuline/umbisikuline); Laad e aspekt lõpetatud/lõpetamata; tulemuslik/mittetulemuslik; punktuaalne/duratiivne (hetkeline/kestev); progressiiv (kestev) Eitus eesti keeles sõna ,,ei", eitav tegusõna vorm, eessõnad eba-, mitte-, a-. Grammatilised kategooriad koosnevad markeeritud (tunnus on) ja markeerimata (tunnust ei ole) liikmeteks. Arv: ainsus (markeerimata) mitmus (markeeritud) Kääne Aeg: olevik (tunnuseks peetakse ,,v" lõppu) Tegumood Kõne: jaatav/eitav Markeerimata liikmed on sagedasemad. Klass: peaaegu alati markeeritud liikmed Kõneviis Isik: eesti keeles kõik 3 isikut markeeritud Definiitsus 8) Süntaktilised seosed. Sõnaliigid. Lauseliikmed.
näen, et te olete väga vihane, palun lõpetage sellise sõnavara kasutamine" või ,,Mul on raske teid aidata kui te jätkate sellise sõnavara kasutamist". Oluline on selgelt sõnastada soov ebasoovitava käitumise lõpetamiseks. Tähtis on, et teenindaja rõhutab oma sõnade kaalu ja tõsidust ka oma kehahoiaku ja hääletooniga, jäädes siiski sõbralikuks ja neutraalseks. Raskeks situatsiooniks peetakse ka olukorda, kus teenindaja ei saa kliendi nõudmist täita ei saa öelda ,,jah". Eitav vastus toob alati kaasa pettumuse ja negatiivse vastureaktsiooni. Kui teenindaja ei saa öelda ,,jah" tuleb igal juhul vältida väljendeid nagu: ,,See ei ole võimalik" või ,, Me ei saa seda teha". Alustada tuleks sellest, mida teenindaja kliendi heaks teha saab. Kui ei ole võimalik broneerida lauda kahele kell viis, võiks kliendile öelda: ,,Saame teile laua broneerida alates kella seitsmest. Kuidas see teile sobib?". Tihtiesinevale küsimusele - ,,Kas teil saab kaardiga maksta
Kui audiitor avastab lahknevusi peata välja selgitama milline informatsioon on väär, koheselt tuleks informeerida ka juhtkonda. Kui ebaõigeks osutud täiendav info tuleb audiitori nõuda selle kooskõlla viimist aruandlusega. Kui juhtkond ei nõustu korrigeerima peab audiitor tegema märkuse järelduse otsusesse. Kui vead on aruannetes tuleb nõuda nende kohest parandamist. Kui juhtkond keeldub tuleb anda kas märkustega või eitav järeldusotsus. Kui juhtkond ei nõustu võib tekkida küsimus audiitori edasisest töökäigust selles ettevõttes. Hinnang perspektiivsele finantsinfole Tugineb erinevatele oletustele tulevikusündmuste kohta. Selline info võib olla tugevalt subjektiivne ja sõltub sellest kes prognoosi koostab. Igasugused prognoosid võivad olla juhtkonnale abivahendiks juhtimisotsuste langetamisel, tihti aga suunatud kolmandatele isikutele mingi eesmärgiga (nt. tahetaks saada laenu)
Kui audiitor avastab lahknevusi peata välja selgitama milline informatsioon on väär, koheselt tuleks informeerida ka juhtkonda. Kui ebaõigeks osutud täiendav info tuleb audiitori nõuda selle kooskõlla viimist aruandlusega. Kui juhtkond ei nõustu korrigeerima peab audiitor tegema märkuse järelduse otsusesse. Kui vead on aruannetes tuleb nõuda nende kohest parandamist. Kui juhtkond keeldub tuleb anda kas märkustega või eitav järeldusotsus. Kui juhtkond ei nõustu võib tekkida küsimus audiitori edasisest töökäigust selles ettevõttes. Hinnang perspektiivsele finantsinfole Tugineb erinevatele oletustele tulevikusündmuste kohta. Selline info võib olla tugevalt subjektiivne ja sõltub sellest kes prognoosi koostab. Igasugused prognoosid võivad olla juhtkonnale abivahendiks juhtimisotsuste langetamisel, tihti aga suunatud kolmandatele isikutele mingi eesmärgiga (nt. tahetaks saada laenu)
Kui audiitor avastab lahknevusi peata välja selgitama milline informatsioon on väär, koheselt tuleks informeerida ka juhtkonda. Kui ebaõigeks osutud täiendav info tuleb audiitori nõuda selle kooskõlla viimist aruandlusega. Kui juhtkond ei nõustu korrigeerima peab audiitor tegema märkuse järelduse otsusesse. Kui vead on aruannetes tuleb nõuda nende kohest parandamist. Kui juhtkond keeldub tuleb anda kas märkustega või eitav järeldusotsus. Kui juhtkond ei nõustu võib tekkida küsimus audiitori edasisest töökäigust selles ettevõttes. Hinnang perspektiivsele finantsinfole Tugineb erinevatele oletustele tulevikusündmuste kohta. Selline info võib olla tugevalt subjektiivne ja sõltub sellest kes prognoosi koostab. Igasugused prognoosid võivad olla juhtkonnale abivahendiks juhtimisotsuste langetamisel, tihti aga suunatud kolmandatele isikutele mingi eesmärgiga (nt. tahetaks saada laenu)
Sisukord: KONFLIKT............................................................................................Error: Reference source not found KONFLIKTIDE PÕHITÕED.............................................................Error: Reference source not found KONFLIKTIDE TÜÜBID põhjuste järgi:..........................................Error: Reference source not found KONFLIKTIDE AVALDUMISE TASANDID....................................Error: Reference source not found Organisatsioonikonfliktid.....................................................................Error: Reference source not found Võimaliku konflikti tunnetamiseks......................................................Error: Reference source not found Väärtuskonfliktide lahendamine väärtuste selgitamise kaudu.........Error: Reference source not found Konstruktiivne konflikt.........................................................................Error: Reference source not found ...
otsivad ja tõstab nad enesest kõrgemale jumaliku ekstaasi seisundisse. Eneseteadvus kaob, sufi kaotab isegi teadlikkuse oma jumalapüüdlusest. Kõik eraldavad tõkked kaovad jäljetult, tunnetatakse ainult Jumalat seda seisundit võib võrrelda hinduistide nirvikalpa samadhi'ga. Suur osa sufide õpetusest antakse edasi mõistujuttude kaudu: nende nihestatud tarkus kätkeb põhitõdesid, mida on raske vähem mõistatuslikul viisil edasi anda. Kuulaja esimene reaktsioon on sageli eitav, kuid sellele järgneb soov teada saada, mis peitub sedavõrd ilmse mõttetuse taga. See ,,soov teada saada" viib meditatsioonivaikuseni, mille vältel lugu koondatakse teadvuse keskmesse, kuni selles peituvad tõed hakkavad selginema. HINDUISM Hinduism kujutab endast hiiglaslikku süsteemi, millesse kuulub uskumatult erinevaid uskumusi ja kombeid ning temas ei tunnistata mingit vahetegemist religiooni, psühholoogia ja filosoofia vahel
keda? mida? kelle? mille? kes? mis? Sihitiseks on harilikult nimisõna(fraas) osastavas, omastavas või nimetavas käändes, nt Ma kohtasin sõpra. Aednik kasvatas suure kõrvitsa. Loe see raamat läbi. MÄÄRUS Alates sisseütlevast käändest on tegemist kindlasti määrusega. Määruse liigid Määrus Näide a) tegijamäärus Asjatundjate poolt anti tööle eitav hinnang. Ta on kõigist vihatud. Need majad on minu isa ehitatud. See ei ole minu teha Ma kinkisin talle raamatu. Tal on b) valdajamäärus raamat
Valgamaa Kutseõppekeskus KVK II Erge Ilja Andrus Veerpalu Referaat Juhendaja: Anneli Taul Valga 2009 Sisukord 2.Sisukord 3.Andruse elust 4-9.Ekskursioon suusastaari noorusmaile 10.Kasutatud kirjandus 11-14.Lisad Andrus Veerpalu (sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal ) on eesti suusasportlane , kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja . Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim sportlane olümpiamängudel, olles võitnud kokku 3 medalit. Nimi: ANDRUS VEERPALU Hüüdnimi: Antu Sünniaeg: 08.02.1971 Sünnikoht: Pärnu Pikkus: 182 cm Kaal: 73 kg Klubi: Suusaklubi JÕULU Treener: Mati Alaver Endised treenerid: Johannes Toim, Eeri Tammik, Ene Aigro Suusad: Fischer Saapad: Salomon Kepid: Swix Kindad: Toko Riietus: ISC Suvine riietus: ASICS, Salomon Prillid: Rudy Keeled: eesti, vene ja soome keel Andrus Veerpalu on abielus A...
Knut Hamson ,,Maa õnnistus" Esimene osa I Mees kõndis mööda rada põhja poole ning otsis endale elupaika. Ta leidis sobiva koha ning ehitas sinna hüti ja asus loomi kasvatama. Siiski oli midagi puudu ning selleks oli naine. Ta küsis mööduvatelt laplastelt ega nad ei tea talle naist soovitada. Ühel päeval tuli tema hüti juurde turske jänesemokaga naine. Iisak kutsus naise (Inger) sisse. Öösel ihaldas Iisak naist ja võttis ta. Naine ei läinudki enam ära, vaid kolis hütti. Ta rääkis, et tal on rikas onu. Iisak läks palke vedama ning Inger muldas samal ajal kartuleid. II Inger läks mõneks päevaks sugulaste juurde ja tõi sealt lehma. Iisak kahtlustas, et äkki on lehm varastatud, kuid kui ta sellele tõendust ei leidnud rahunes ta maha. Nüüd asus ta ehitama. Inger jäi aina jõuetumaks. Iisak arvas, et ta on haige. Iisak tõi uue maja jaoks pliidi, uksed ja aknad linnast. Peagi koliti uude majja ning esialgne elamu j...
26. Maksebilansi põhiosad on: a. * jooksevkonto, kapitalikonto ja reservkonto b. kaupade eksport ja import c. ülekannete bilanss ja teenuste bilanss d. kaubandusbilanss ja välisinvesteeringud 27. Kitsendav fiskaalpoliitika on: a. majanduspoliitika, mis surub alla igasugused kõrvalekaldumised optimaalsest b. * majandustegevuse kitsendamine maksude suurendamise ja avaliku sektori kulutuste vähendamise teel c. majanduse iseregulatsiooni eitav d. majanduse kitsendamine maksude vähendamise ja avaliku sektori kulutuste suurendamise teel 28. Jooksevkonto defitsiiti on võimalik leevendada: a. piirates väliskapitali voolu Eestisse b. * võimaldades eksporttoetusi c. piirates sisetarbimist d. kehtestades eksportkvoodid 29. Detsembris 1998 maksis 1 Suurbritannia naelsterling 1,7 USA dollarit ja 1 USA dollar 7,8 Rootsi krooni. Kui palju maksab Volvo naelsterlingites, kui ta maksis 90000 SEKi? a. * 6787£ b. 13575£ c. 36769£ d. 90000£
pahandust tehes laua või voodi alla peitu. Sirgudes vanemaks muutusid ka enesekaitsevahendid leidlikumaks, näiteks enam ei ronitud laua alla peitu, vaid ristati käed rinnale. Noorukieas lisandus sellisele liigutusele veel jalgade ristamine. Alati kui inimene närveerib võtab ta sisse kriitilise või kaitsepoosi, siis pane ta käed vaheliti rinnale. See on aga selge ohutunde märk. Uuringud näitavad, et kui kuulaja asetab käed vaheliti rinnale, siis tekib temas eitav suhtumine esinejasse, samamoodi pöörab ta vähem tähelepanu esinejale. Paljud küll kinnitavad, et selline asend on mugav, aga iga liigutus on mugav, kui see vastab meie meeleolule. Käed ristis, kämblad õlavarrel- Sellises asendis inimesi saab väga tihti kohata kas arsti ooteruumis või lennukis. Poos väljendab ebameeldivate aistingute allasurumist. Neid väga viimistletud liigutusi teevad pidevalt tähelepanu keskmes olevad inimesed
järeldus on hüpoteetilised(tingivad) väited (või materiaalne implikatsioon). TINGIV-KATEGOORILINE SÜLLOGISM ehk hüpoteetilis-kategooriline süllogism on kahe eeldusega tingiv süllogism, mille üks eeldus on tingiv väide ning teine eeldus ja järeldused on atributiivsed lihtväited. Sellel on vaid kaks korrektset moodust, mis tagavad tõese järelduse juhul , kui eeldused on tõesed. Need on jaatav moodus(modus ponens) ja eitav moodus(modus tollens) 1) MODUS PONENS 2) MODUS TOLLENS LIIGITAV SÜLLOGISM(välistav-disjunktiivne)nimetatakse süllogismi, kus üks või mõlemad eeldused on liigitatavad, alternatiivi väljendavad väited. Tavaliselt käsitletakse liigitava süllogismina liigitav-kategoorilist süllogismi, mille esimene eeldus on liigitav väide ning teine eeldus on kategooriline väide. 1) MODUS PONENDO TOLLENS 2) MODUS TOLLENDO PONENS
„mindagu“, „tehtagu“, „nad jätku oma töö pooleli“). * Tegumood e genus – aktiiv/passiiv („HE wrote some letters“/“ SOME LETTERS were written by him“) personaal/impersonaal (isikuline/umbisikuline); * Laad e aspekt – lõpetatud/lõpetamata; tulemuslik/mittetulemuslik; punktuaalne/duratiivne (hetkeline/kestev); progressiiv (kestev) Eitus – eesti keeles sõna „ei“, eitav tegusõna vorm, eessõnad eba-, mitte-, a-. 11. Maailma keeled ja nende liigitamise alused. Keelte arv, enim kõneldud keeled. Keelte muutumise põhjused. Etümoloogia. Maailmas on erinevate arvamuste kohaselt 4000-7000 keelt, tõenäoliselt umbes 6000. Hetkeseisuga on enim kõneldud keelteks: hiina keel (mandariini), hispaania keel ning inglise keel. Etümoloogia – sõnade päritolu õpetus/teadus 12. Keelte areaalne jaotus ja keelekontaktid. Isolaatkeeled. Kreoolkeeled.
Renessanss kunst Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias-Tunnustust leidsid need, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ja tundsid antiikkunsti, - kirjandust, -filosoofiat ja -mütoloogiat-erinevalt keskajast ei kuulunud nad käsitööliste sekka, vaid poeetide ja teadlaste seltskonda-nähti eeskätt vaimset loomingut. Maalikunstis kujutatakse reaalset maailma, kus inimesed elavad. Kunsti eesmärk pole mitte nähtava looduse jäljendamine, vaid ilusate teoste loomine. Avastati perspektiiv, see muutis täielikult nägemuse maailmast. Maalikunst ei ole mõeldud mitte ainult kirikute, vaid ka muude kohtade kaunistamiseks. Renessansi alusepanijateks olid arhitekt Brunelleschi, maalikunstnik Masaccio ja skulptor Donatello. Renessansiaega iseloomustab teaduse areng, maadeavastused, humanistlik maailmavaade ja antikkultuuri taassünd. Ajastu üldiseloomustus 15.sajandi Itaaliast said alguse suured muutused kunsti alal....
Knut Hamson ,,Maa õnnistus" Esimene osa I Mees kõndis mööda rada põhja poole ning otsis endale elupaika. Ta leidis sobiva koha ning ehitas sinna hüti ja asus loomi kasvatama. Siiski oli midagi puudu ning selleks oli naine. Ta küsis mööduvatelt laplastelt ega nad ei tea talle naist soovitada. Ühel päeval tuli tema hüti juurde turske jänesemokaga naine. Iisak kutsus naise (Inger) sisse. Öösel ihaldas Iisak naist ja võttis ta. Naine ei läinudki enam ära, vaid kolis hütti. Ta rääkis, et tal on rikas onu. Iisak läks palke vedama ning Inger muldas samal ajal kartuleid. II Inger läks mõneks päevaks sugulaste juurde ja tõi sealt lehma. Iisak kahtlustas, et äkki on lehm varastatud, kuid kui ta sellele tõendust ei leidnud rahunes ta maha. Nüüd asus ta ehitama. Inger jäi aina jõuetumaks. Iisak arvas, et ta on haige. Iisak tõi uue maja jaoks pliidi, uksed ja aknad linnast. Peagi koliti uude majja ning esialgne elamu j...
energiale rakendusala (huvi-ja seltsitegevus, ühiskondlik aktiivsus, lapselapsed) Püüab mõelda positiivselt, teistele head soovides. Proovib aidata oma eakaaslasi, kutsudes neid sportlikule eluviisilePsüühiline vananemine: vananemisega koos ilmnevad muutused ka inimese psüühikas. Kuid oluline on ka see, et eakas ise tunnetaks oma kehalist ja psüühilist vananemist ning sellest sugenevaid töö ja suhtlemisprobleeme. F.Gize järgi minu valitud eakas on ekstravert- mitte eitav oma vanemist saabumist ( lapsed on täiskasvanud, muutused perekonnas). Inimese elus tuleb paratamatult ette kriitilisi perioode, mis leiavad aset rasketel eluetappidel. Kriisiga on tegemist siis, kui tasakaal on häiritud. Antud eakal olid suured kriisid siis kui suri abikaasa ja tütar. See periood elus oli tema jaoks väga raske ja kohanemine võttis mitu aastad. Nendel rasketel aegadel eaka tervis tunduvalt halvenes ja tema kriisi sümptoome hirm, suutmatust, süütunnet jm
Väidete asemel tuleks küsimusi esitada, sest küsimustele vastatakse, aga väited genereerivad vastupanu.(Maaja Vadi );(193.40.33.19/doc/FIS2004.doc) Kommunikatsioon Organisatsioonis 5. MÕJUTAMINE Ilmselt on meie tavaline viis teisi mõjutada sarnane meie endaga: püüame enamasti käituda nii , nagu sarnaneksid kõik teised meiega, siit ka hinnang ja õigustus oma tegudele. Ja eitav suhtumine meiega mittenõustumise puhul. Mõjutamise ilmselgeks sisuks suhtlemisel on teise isiku ,,välise" käitumise kujundamine ja selle saavutamiseks tuleb sageli muuta tema suhtumisi ning seniseid hoiakuid, siseneda temasse teatud arusaamu, panna teda teatud viisil arutlema ja mõtlema . Isiksusliku mõjujõu olemust ja vahendeid on püütud mitmel viisil määratleda ja liigitada. Kõige lihtsaim on seda teha isiksuseomaduste kaudu. Kaks levinumat on neist : 1
ole häälikuid, vaid kindel arv foneeme. Tänu neile tunneme hääliku ära. Selle kõige nimi on diagnostiline kontekst. Meil on häälikute puhul lõpmatu variatiivsus, foneemide puhul peetakse aga alati silmas tähendust. Foneemia täidab semiootilist funktsiooni. Tema loodud fonoloogilise analüüsi meetodid on strukturalismi tähtsaim metoodika. Toob Saussure'i teesile toetudes välja 3 opositsioonide liiki: - ekvipolentne e. vastandite opositsioon - privatiivne e. eitav opositsioon - graduaalne opositsioon e. muutuv erinevus Tunnust defineerib T kui metakeele elementi; kui midagi, mille abil kirjeldatakse keelt. Foneem on keele väiksem ühik. Temaga seostatakse ka keele elementide funktsioone: - signifikatiivne funktsioon (tähenduse eristamine) - kulminatiivne funktsioon - delimitatiivne ehk piiritlev funktsioon Hiljem hakati Praha lingvistilises ringis uurima morfoloogiat ja süntaksi. Nad eristasid 3 tasandit: vormi, funktsiooni ja sisu.
EESTI KEELE STRUKTUUR MIS ON KEEL? Keel kui . . . Infoedastaja. NB! Keele põhiülesandeks ongi informatsiooni edastamine. See kehtib nii inimeste kui ma loomade-putukate kohta; Suhtlusvahend. Inglaste "How are you?", mis ei eeldagi tegelikult mingit pikka vastust, mille jooksul te vahetate infot; Emotsioonide väljendaja. Negatiivseid ja positiivseid emotsioone väljendame; Mõtlemisevahend. Mõtete korrastamine. Näide: peas arvutamine; Kuuluvuse väljendaja. Sotsiaalsuse ja paikkondlikkuse väljendaja. KUIDAS TEKKIS KEEL? Keele tekke kohta palju hüpoteese/oletusi; 1866 aastal Prantsuse Akadeemia keelab keele teket käsitlevad diskussioonid ; 20.sajandi lõpukümnenditel uut materjali palju; Praegu arvatakse, et keele teket võib siduda inimese eelase ajumahu kasvuga, mis oli ~400000 kuni 100000 aastat tagasi. Üks osa inimese geneetilisest infos...
- Välistav otsus: Kolmnurk on kas täisnurkne või teravnurkne või nürinurkne. - Oletav otsus: See roos võib täna õitsele lüüa. - Väidetav otsus: See roos lööb täna õitsele. - Paratamatu otsus: See roos peab täna õitsema. Näited: - Üldine otsus: Kõik inimesed on surelikud. - Eriline otsus: Mõned tähed on planeedid. - Üksikotsus: Kant on filosoof. - Jaatav otsus: See roos on punane. - Eitav otsus: See roos ei ole punane. - Lõputu otsus: See roos ei ole lõhnav. (Lõputult palju võimalusi jääb lahtiseks.) - Tingimatu otsus: Sellel kolmnurgal on täisnurk. Kategooriad Objekti mõiste tekkimine: - Välistest ilmingutest tekib läbi ruumi ja aja a priorsete vormide kaemus. - Mõistus seob need kaemused 12 kategooriast lähtudes. - Tulemuseks on empiirilised mõisted.
Paljud aga arvasid, et kui see politseini juab, on sdlased ja karistus kerged tulema. 10. peatkk Indrek satub Rahva Sbra toimetusse. Kuuleb pealt kahe mehe vestlust tsensorist ning sellest, mida lubatakse kirjutada ning mida mitte. Vahepeal ilmub toimetusse ka Viljasoo. Viimane ajab korda selle, et kirjastataks ka Indreku Orava vlja annaks. Indrek otsustas jllegi oma vanasse sgikohta minna keha kergitama. Proua Kuusik tundis huvi ega Indrek pole hrra Bstrid ninud, kuid vastus oli eitav. Indrek soovitab talle, et ta viks hrrale lunasgi koju viia. Raamat on pahe, millega tahetakse saavutada voorust, aga kes mtleb pahele, kui ta on ideaalselt vooruslik. /Viljasoo snad 11. peatkk Indrek kib poes, kus ta kuuleb pealt poodniku ning tema tlise vestlust. Kik aina streigivad, seega kuulujuttude jrgi pidi varsti mssuks minema. Seda kinnitas ka Kristi, kes olevat seda kusagilt kokkutulekult kuulnud. ige pea hakkasid undama vabrikutorud ning kik tlised tulid tnavaile,
....... 8. ...... 9. ...... 10. ...... NB! 1 Ka teistel nimisõnadel on samad lõpud,kui küsimus on kellel? , , , . , , Naissoost sõnadel - lõpp on siis,kui enne A lõppu on tähed: -,-,-,-,-,- ,- ja sõnadel,mis lõpevad - . , , . Samad lõpud on,kui eessõna (juures), (ilma), (kust?), (kelle jaoks?) ja kui on eitav kõneviis. (mul ei ole) ,,. 20. . Kirjuta õige lõpp. - - - - 1. .......2. .....3. .....4. .....5. .....6. ....7. ......8. ....9. .....10. .....11. ......12. .......13. ......14. ....15. ......16. ......17. .......18. .......19. .....20. ...... ( millegi juures) 21. . Kirjuta õige lõpp. : , 1. .....
kunstsõnnikut sel ajal veel ei tuntud. Tõsiseid raskusi tegi põllumehele ka põldude ribasus ja nende kaugus elamutest. Mõisnikud ostsid omale õiguse ja pealegi ei usutud üpris tihti seda, mida talupojad rääkisid. Halb oli see, et suure osa viljast pidid talupojad andma Rootsi riigile ja mõisnikele, isegi ikalduse aastal. · Takistati talupoegade edasi õppimist ülikoolis, sest talupoeg ei tohtinud olla targem kui mõisnikule vajalik. Eitav suhtumine mistahes usuvooludesse ja sektidesse, kui need kaldusid kõrvale ortodokssest luterlikust õpetusest. Pastoritel ja mõisnikel oli kindlaks veendumuseks, et talupojad peavad kirikus käima ja õiget jumalat uskuma. Rootsi ajal jõudis Liivimaale nõiajaht. Targemaid inimesi hakati nõidadeks pidama ja nii hukati paljud osavamad ja targemad inimesed.
koolide olemasolu. Kuna need algkoolid on andnud Vara haridusellu oma panuse siis tahan ka neile tähelepanu pöörata. 3.1. Haridusajalugu Koosal Koosa kooli asutamise tähtajaks peetakse 1785 aastat. Esialgu oli kool ühe komplektiline. Koolimajaks oli väike hoone kahe toa ja köögiga (õpetajale) ja ühe klassitoaga.1919 muudeti kool 4 klassiliseks. 1926/1927 avati 5 klass. 1927 tegi koolijuhatja valla volikogule ettepaneku moodutsada ka 6 klass, otsus tuli eitav. Peale kolmandat ettepanekut avati 1927/1928 õppeaastal Koosa kool 6 klassilisena, kus 3 õpetajat andsid teadmisi 99 õpilasele. 1944 nimetati kool Koosa Mittetäielikuks Keskkooliks. 1962/1963 töötas kool kaheksa klassilisena ning 1963 aastal muudeti kool algkooliks. 1995 aastal õppis Koosa koolis veel 75 õpilast. Aastal 2000 suleti kool ning lapsed asusid õppima kas Juhan Liivi nim. Altsikivi Keskkooli või Vara Põhikooli. 2006/2007 moodustati Koosa lasteaia juures 4 õpilasega Vara
[5:21] 3.1.1 Filosoofilised vaated Oma filosoofilisi vaateid käsitles Xenophanes värsivormis oma poeemis "Loodusest". See läks kaduma juba antiikajal ning sellest on säilinud Aristotelese kaudu vaid üksikuid katkendeid. Tema luule on müstikata ja täis realismi. Selle eesmärgiks on naeruvääristada ebausku, mütoloogilisi ja teogoonilisi kujutlusi. Xenophanes nõuab mõistuse, arukuse ja kasuga kooskõlastatud kainet tegevust. Väga iseloomulik on tema eitav suhtumine olümpiamängudesse. Füüsilist jõudu ei hinda ta kuigi kõrgelt ja seab sellele vastu pigem teadmise ja tarkuse. Ta peab paremaks tarkust kui jõudu, sest leiab, et mõttetu ja ebaõiglane on pidada toorest jõudu tarkusest väärtuslikumaks, kui see ometi ei võimalda kassa täitmisega linnale kasu tuua. Xenophanes ei pea sugukonda ja selle heaolu kindlustamist ülimaks, ta on rahvamasside vastu ning ülistab valitud vähemust. [1:72]
Tagasiside märkamine näitab, kuivõrd inimene võtab arvesse partnerilt saadud taevet ja mõjutusi. Seega võib tagasisidet käsitada kui üht suhtlemise kontrolli allikat. Tagsiside partnerilt võib olla kõrgeks (tugevaks) (on paindlik) või madalaks (nõrgaks) (on muutumatu ja madala enesehinnguga) kätumise kontrolli mõjutajaks. Nende tunnuste omavahelisel kombineerimisel on võimalik kirjeldada viit suhtlemisstiili: Ennast eitav, salgav suhtlemisstiil kujuneb siis, kui inimene on teistele vähe avatud ja võtab tagasisidet vähesel määral arvesse. Seda stiili kasutatakse siis, kui inimene eraldub teistest, isoleerib ennast, on endasse tõmbunud. Kinnised, sissepoole pööratud inimesed suhtlevad sageli selles laadis. Nad on teistele suhtliselt suletud ning avaldavad oma mõtteid vähe. Ennast kaitsev suhtlemisstiil kujuneb madala avatuse ja tagasiside kõrge arvestamise koostoimes. Seda
vastupidist kinnitavates liigutustes. 4.1 KÄTE KASUTUS Käed kui tõkked. Kui inimene paneb ühe või mõlemad käed rinnale, siis moodustab ta tõkke. Oma olemuselt on see katse ohust või ebameeldivast olukorrast kõrvale hoida. Kui inimene närveerib või on sattunud kriitilisse olukorda, siis asetab ta käed rinnal vaheliti, mis on selge ohutunde märk. Kui kuulaja asetab käed rinnal vaheliti, tähendab see seda, et tal tekib eitav suhtumine esinejasse. Selle zestiga pöörab ta räägitavale vähem tähelepanu. Siinjuures tuleb tähele panna, et ühelt partnerilt lähtuv sõnatu teave avaldab teisele suurt mõju. Antud juhul ei soodusta see põrmugi vestlusel ühist keelt leidmaks. Käte rinnal ristamine väljendab alateadlikku soovi end ebameeldivas olukorras kaitsta. See on väga levinud zest ning tähendab kaitseseisundit või eitavat hoiakut. Näiteks vestluses võtavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
