lahendusena maskuliinsuse. Igasugused fantaasiad, mõtted, tunded ja tegevused võivad äratada seksuaalseid mõtteid. Poistel on seksuaalne uudishimu väga suur. Poisi käitumises ilmnevad agressiivsus ja sadism. Suhe emaga võib olla täis mässu, viha ja agressiivsust. Poiss ilmutab suurt huvi tüdrukute vastu ja nende keha arengu vastu. Kuid tüdrukutega suheldes käitub poiss üleolevalt ja riiakalt. See on kaitse ja hirmu eitamine (Mangs ja Martell 2000). Poistel tegib palju huvialasid. Huvidesse tulevad sport, muusika või esemete kogumine. Sõlmitakse erinevaid kontakte (Mangs ja Martell 2000). 6 3. VARAJANE TEISMEIGA Varajane teismeiga on tavaliselt vansuses 12-14 aastat (Jaanisk 2013/2014). Tungides toimuvad iseloomulikud muudatused. Üks neist on muutus kvantitatiivselt tungi suurenemiselt uuele tungikvaliteedile
osapoole heakskiit) head meediasuhted: kiire, täpne, otsekohene, õiglane, sõbralik ajakirjanike ootused suhtekorraldajatele: usaldatav, kiire, info pakkumisel avatud kiirus, avatus, ausus suhtekorraldaja kättesaadavus ligipääs tippjuhtidele partnerlus, teadlikkus põhilised probleemid: suhtekorraldaja ei tunne enda organisatsiooni liiga ettevaatlik ja aeglane meediaga suhtlemisel pudrutamine e ebaselged vastused, probleemidest kõrvalehiilimine, vigade eitamine, olude varjamine bürokraatlik suhtlemine. reaktiivsed meediasuhted ajakirjanike küsimustele vastamine viis ja kiirus vaenulikud küsimused ei kommenteeri ei ole vastus! see võib näidata et midagi on varjata. proaktiivsed meediasuhted(ei tähenda alati et oleks parim) *pressiteade *brozüür *otsepostitus *pressimaterjalid *uudiskiri *veebileht *intervjuu *pressikonverents *kõne *arvamusartikkel *ideed kirjutamiseks pressiteade mis on uudisväärtus
Kasutada kui partner on mures või erutatud, kui partner ei ole eneses kindel Peegeldav kuulamine Täpsustamine, ümbersõnastamine, tunnete peegeldamine, kokkuvõtete tegemine Empaatiline kuulamine (empaatia "tunda koos" saksa keeles) - eesmärk tabada emotsionaalset tähendust ja teate tähtsust kõneleja jaoks Takistused kuulamisel: · Lahenduse kõrvaleheitmine: "Ma ei soovi seda sinuga arutada" · Tunnete eitamine: "teil ei ole põhjust muretseda..." · Selektiivne vastamine: teatud aspektidele keskendumine · Ebakompetentsusele rõhumine: "Mina ei ole kompetentne vastama" · Teema vahetus: muust rääkimine · Edasi suunamine: "Sa peaksid sellest rääkima arstiga" · Edasi lükkamine: "Räägime sellest järgmisel nädalal" · Katkestamine: "Mul on väga kiire. Lähen koosolekule." 22. Meeldimine, millest oleneb
Dadaiste ühendas
viha sõja vastu.
Dadaistid leiavad, et ka kunsti enda tähendus ja eesmärk on muutunud küsitavaks. Lõhe tõe ja
sõnade vahel muudab sõnad mõttetuks.
Dadaismi tunnused
mängulisus, mõnitamine ja pilkamine
agressivne suhtlemine publikuga
provokatsioonid
luule visuaalse külje tähtsustamine
kõlaefektidele rajatud luuletused
automaatkirjutamise rakendamine
dogmade, loogilise mõtlemise eitamine
Dadaistid laenavad ilma valehäbita teistelt suundadelt - kubistidelt kollaaz
kontrollimatuks. Korduv probleemide vältimine ei säilita tervet suhet, vaid õõnestab seda. Pidev eemaletõmbumine on taganemine väljakutsete eest. Paratamatult on pideva vältimise tagajärjeks eitus koos kõigi negatiivsete tagajärgedega. Kui vältimisest on inimene teadlik, siis eituse puhul hoidutakse üldse probleemi teadvustamisest. Konflikti alla surudes teeseldakse enda ja teiste ees, et kõik on korras. Probleemide olemasolu pidev eitamine muudab inimese mõttetult haavatavaks. Konflikti vältimine on kasulik, kui probleem on vähe oluline, kui lahendamine ei vii nagunii mõistliku tulemuseni või puudub jõud ja energia konfliktiga tegelemiseks. Ägeda konflikti puhul jätab ka partnerile aega rahunemiseks. Pikaajalises perspektiivis mõjub tervisele halvasti. 2. Kohandumine, kohanemine oludega. Antakse teisele poolele järele ja lepitakse olukorraga. Kohaneva käitumisega soovitakse lahendada probleem ja samas olla hooliv
Sissejuhatus Albert Camus oli prantsuse kirjanik ja filosoof. Kuigi teda on tihti seostatud eksistentsialismiga , eelistas ta, et teda tuntaks pigem inimese ja mõtlejana kui mingi koolkonna või ideoloogia esindajana. Albert Camus on Nobeli kirjandusauhinna laureaat 1957. Ta oli esimene Aafrikas sündinud inimene, kes sai Nobeli kirjandusauhinna. Ta on ühtlasi laureaatidest kõige nooremana surnud. Camus' hilisema loomingu teemad ja märksõnad oleksid Alzeeria rannikulinnade lämbe palavus, ängistus, võõrastus, üksindus, absurd, mäss ja elu mõte. Albert Camus on seda meelt, et õnn ja absurd on ühe maa lapsed. Absurd vajub inimese kukile siis, kui kõik lakkab olemast mõistuspärane. Absurdiinimene näeb, et elul pole kaalu kõigi lootuste sadam on surm kuid just selle tõsiasja tõttu asub absurdiinimene looma. 1 Albert Camus' elukäik A l b e r t C a m u s ( a l i a s J a c q u e s C o r m e r y) s ...
hankida teadmisi maailma kohta on loodusteaduste kaudu. Ta rakendab neid ideid fundamentaalsete küsimuste puhul tähendusest ja teadmisest. Ta ründab vahetegemist analüütiliste nagu ,,Kõik mitte abielus olevat mehed on poissmehed" ja sünteetiliste (tõesed, sest maailm on selline). Näiteks ,,Kass istub vaibal" väidete vahel. See seab kahtluse alla filosoofia väte, nagu suudaks see lisada uusi teadmisi ning pakkuda teadmistele ja teadusele vundamenti. Quine'i sellise vahetegemise eitamine tõi kaasa Filosoofia leksikonis uue tegusõna defineerimise. To quine tähendab ,,resoluutselt eitama millegi tõelise või olulise eksistentsi või tähtsust". Vaatamata sellele, et see idee on keerukas ja vastuoluline, kirjutas Quine äärmiselt selgelt ja hea stiiliga. Willard van Orman Quine on arendanud traditsioonilisi ,,tähenduse" teooriaid, mis seostuvad ,,muuseumimüüdiga". Need käsitlevad tähedust kui muuseumis asuvate esemete juures
Samas on kõlblusnormid ka kõigi teiste sotsiaalsete normide hindamiskriteeriumiks selles, kas nad vastavad sootsiumis omaksvõetud kõlbluspõhimõtetele. Kõlblusprobleemid on lahutamatult seotud eetikaprobleemidega. (Sealhulgas ka ärieetikaga.) Kõlblusnormide seast on selekteerunud üldiste positiivsete väärtuste püsikogum, mida tänapäeval tuntakse rahvusvaheliselt üldtunnustatud üldhumanistlike printsiipidena, väärtustena (nt õiglus, vägivalla eitamine jne). Kõlblusnormid omandatakse õppimise teel. Kõlblusnormide autoriteet tugineb rangelt austuse alusele. Ühiskondlik praktika on näidanud, et kõigist sotsiaalsetest normidest on kõlblusnormid kõige vähem sõltuvad jõu ning võimu alustest. Samas on demokraatlikus riigis üldhumanistliku kõlbluse normid õigusloome aluseks ja kriteeriumiks. Õigusloome praktikas toetatakse neid igati. Ideaaljuhul kattub kõlblusnorm
lapse kohalolekut. · Tihti luuakse vanematele Downi sündroomist ebarealistlikult negatiivne pilt, mille alusel on vananenud ja ebaõige informatsioon. · Downi sündroomiga lapsed on väga erinevad, seega pole võimalik anada täpset ettekujutust selle kohta, milliseks nende laps kujuneb. · Sokk on faas, mille läbivad kõik vanemad. · Uskumatusetunne ning eitamine on täiesti normaalne reaktsioon. · Reaktsiooni teatele, et lapsel on Downi sündroom, on sageli võrreldud kurbusega, mis meid valdab armsa inimese kaotuse järel. · Vaatamata sellele, et paljudel vanematel on sellest piinlik rääkida, on vastikus- või vastumeelsuse tunne üsna tavaline nähtus. · Downi sündroomiga lapsed ei ole vähem armsamad kui teised beebid. · Paljudele vanematele on Downi sündroomiga lapse sündimine kohutav hoop nende
Kordamine individuaalsete erinevuste psühholoogia eksamiks! Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi – isiksus ja intelligentsus. Vanaaegne nimetus: differentsiaalpsühholoogia. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon: jagab isiksusepsühholoogia käsitlusteks. See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nim. Teooriatest on tühine roll. Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, õpikutraditsioonis aga on rõhk tõestamata teooriatel. Isiksusepsühholoogia distsipliinid: Kaks ditsipliini – Cronbach: 1) Korrelatiivne psühholoogia – otsib seoseid vaadeldud tunnuste vahel. 2) Eksperim...
peatatakse ja räägitakse ka veel. Hinnatakse ohvrit ei mõnitata, kõige ,,ohvrisõbralikum" 5. Grupivägistamine algataja distanseerib ennast füüsilisest vahekorrast.Lühiajaline. Psüühiline seisund väga raske ohvril. Sageli kaasneb ka ülemäärase jõu kasutamine. Narkootiliste ainete all olles võib joobes olekus ei pruugita mäletada, mis juhtus. Vägistamistrauma sündroom(VTS) 1. Akuutne faas e. Soki faas eitamine, ei taheta tunnistada, et midagi juhtus, emotsionaalne blokeeritus, füüs. sümptomid(valu,temperatuuri muutus, kõik sümpaatilise närvisüsteemi tunnuste muutused-vererõhk, südame löögi sageduse muutus.) Laheneb tavaliselt kiiremini. 24h kuni paar nädalat on see piir. 2. Vältimise faas 3. Lahenduse leidmise faas Akuutne faas: *Algab kallaletungi ajal ning võib kesta päevi ja nädalaid.
kasvatusalused üksnes väljast juhitavaks ja manipuleeritavaks. Kogemuse allasurumine Ärevus on emotsionaalne reaktsioon ohutundele, mis signaliseerib, et inimese kinnistunud minakäsitlust ähvardab desorganisatsiooni oht, juhul kui tegeliku olukorra omaksvõtt jõuab teadvuse sfääri. Niisiis tekib olukord, kus inimene ühtaegu blokeerib oma kogemuse ja samas tajub hägusalt, et toimib nõnda talitades vääralt. Samas jääb nii ebameeldiva kogemuse eitamine kui ka eitamise häbenemine teadvustamata. Suur ärevus teavitab seega üldjuhul ohust, et inimene on oma kogemuse alla surunud. Kogemuse eitamine, moonutav tõlgendamine või ka olukorra ratsionaliseerimine teenib seega oma eneseväärikuse säilitamise otstarvet. Ebamäärane, raskesti teadvustatud ohutunne teeb inimese tuimaks, pärsituks, ja väheloovaks. Isiksuse tingimatu aktsepteerimine
Ka ratsionaalsele arvestusele tuginev/utilitaarne sotsiaalse elukorralduse mudel ei ole sobiv. Aluseks sotsialism ja .marksism, frankfurdi koolkond Väljaarendatum käsitlus meedia sisu ideoloogilise külje kohta Meedia sisus ei eksisteeri fikseeritud tähendusi, mis teadete vastuvõtul viiksid prognoositava ja .mõõdetava mõju kujunemisele .Ühesuunaline kommunikatsiooni mudel enam ei kehti .Ühiskonnakriitiline vaatepunkt ja väärtuste neutraalsuse eitamine ,Edastamise mudeli eitamine kommunikatsioonis Mitte-deterministlik lähenemine meediatehnoloogiale ja teadetele Interpretatiivse perspektiivi kasutamine Kvalitatiivne metodoloogia .Kultuuriteooriate või poliitökonoomiliste teooriate eelistamine .Mure ühiskondliku ebavõrdsuse ja opositsioonilise hoiaku põhjuste pärast Alternatiivse lähenemise edu, mille tagas suuresti kultuuriuuringute humanitaarteaduste tugevnemine, pole sundinud vanu oponente relvi käest andma
maailmast on vertikaalne. Sümbolism on mõneti keskaegne, selles on teatavat irratsionaalsust ja müütilist mõtlemist. Hakatakse rääkima uues Jeruusalemmast, selle kujundid kantakse vene konteksti üle. Sümbolid on olulised, kultuur on sõnakeskne. Isegi maalikunst ei saa läbi ilma sõna kujutamata. Futurismist kasvas orgaaniliselt välja nõukogude kultuur. Tekkis absoluutselt uus, tulevikukunst. Iseloomulik - uue-kunsti-paatos, vana eitamine, pärandist/traditsioonist ärapöördumine, skandaalsus. Õigupoolest oli see 'kõrvakiil ühiskondlikule maitsele'. Sõna või keel ei ole midagi müstilist (vastandusena sümbolistidele), sõna on lihtsalt kunstniku materjal. Usutakse kunstniku vabadusse allutada vana keel ('me lõhkusime süntaksi') ja luua midagi uut. Üldse valitseb uue kultus. Agressiivsus aja suhtes. Usuti, et sõna abil tuleb luua sõnas uus maailm ja siis reaalsust muuta.
toimetulekuks vale strateegia. Kasutatud on kolme strateegiat: 1. probleemile suunatud stressiga toimetulek, milleks on probleemi lahendamine, planeerimine, keskendumine vaid vajalikule või konkreetse abi otsimine 2. emotsioonidele suunatud toimetulek, milleks on sotsiaalse toetuse otsimine, emotsionaalse toetuse otsimine (sh emaotsioonide väljaelamine) või situatsiooni ümberhindamine 3. põgenemisstrateegiad, milleks on probleemi eitamine, passiivsus, tegelemine ebaoluliste asjadega, leppimine olukorraga või liialdamine mõnuainetega. Ükski stressiga toimetuleku strateegia ei ole ei ,,hea" ega ,,halb", vaid rohkem või vähem adekvaatne või hoopis kõlbmatu konkreetses situatsioonis, konkreetse probleemi lahendamisel. Tööstressorile liiga tormiline, ülereageerimine või väära stressiga toimetuleku strateegia valimine muudab tööstressi ohtlikuks
.......................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus.........................................................................................................................9 Sissejuhatus Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus. Usulised õpetused, mis kaldusid kõrvale põhiseisukohtadest või üksikutest dogmadest. See on üldise arvamuse eitamine ning tähendab otsest vastuolu mingi seisukoha või õpetusega. Tolleaegne Rooma-Katoliku kirik oli muutunud liiga ilmalikuks ja korrumpeerunuks, seda võiks võrrelda mõne tänapäeva monopolistliku ärikorporatsiooniga nad hakkasid nõudma raha iga võimaliku asja eest. Nende asjade hulka kuulusid näiteks nn. indulgentside ehk patukirjade müük ja surnud inimeste hingede taevasse pääsemise kindlustamine raha eest.
isikuvabadust. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism. Montesquieu- Satiiriline suhtumine Prantsusmaa abs. korda. Ta analüüsis despootiat, monarhiat ja vabariiki. Kesksel kohal võimude lahususe teooria. Liberalismi isa. Konstitutsioon. Rousseau- riik peab toimima ühiskondlikut lepingu alusel. Ideaalne riigivorm vabariik. Saksa valgustuse eripära Prantsusmaaga võrreldes ilmnes eelkõige asjaolus, et saksa mõtlejatele ei olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu paljudele prantslastele. Saksa valgustusideoloogia lähtus suuresti pietismist-luterliku kiriku sees kujunenud voolust, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdsust. Preisimaa valitsejate reformid ja riigi kujunemine Friedrich Wilhelm (1713-1740): lõi tohutu sõjaväe; hakati nõudma sõjaväelist haridust lisaks aadliseisusele; pidas tähtsaks aktiivset
UUSROMANTISM EUROOPA KIRJANDUSES (19. sajandi lõpp) 1880ndatel aastatel oli naturalism Zola juhtimisel ületanud oma kulminatsiooni, kust algas selle voolu kiire langus. Naturalismist kasvas uus nn sajandi lõpu kirjandus, mis on tuntud uusromantismi nime all. UUSROMANTISMI OLEMUS: 1. Realistliku tunnetuse eitamine. Kui realistid lähtusid oma loomingus ümbritsevast maailmast, siis uusromantikud seletasid elunähtusi salapäraste müstiliste jõududega. Nende looming oli täis lootusetust, pessimismi ja elutüdimust. 2. Individualism (= üksikisikule omane). Realistid kujutasid ühiskondlikke probleeme, uusromantikud sulgusid isiklike emotsioonide / kogemuste ringi. Nende tegelased elavad omaette elu ja suhtuvad ümbritsevasse maailma vaenulikkusega. 3
· Neid on võimalik veel transponeerida 11 erinevasse helistikku. · Ooper ,,Mooses ja Aaron" IV periood Hiline periood · ,,Ellujäänu Varssavist". Tekst on kokku pandud mitmete sõja üle elanud natsismiohvrite tunnistustest, mis räägivad inimeste massilise hävitamise ja koonduslaagrite õudusest. Neoklassitsism · Hõlmab ajavahemikku 19 sajandi lõpp - 20 sajandi algus · Tekkis vastureaktsioonina impressionismile · Aluseks oli romantismi eitamine. Pooldati hoopis varasemaid stiile, ka barokk ja renessanss. · Suuna rajajaks peetakse Igor Stravinskit · Muusikaline neoklassitsism sai alguse 1920-ndatel. · Toimus muusika harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustamine (lühikesed meloodiad, lakoonilisus) · Väärtustama hakati selget meloodilist joonist ja vormi täpsust, klassikaliselt väljapeetud ülesehitust. · Neoklassitsism kujutavas kunstis:
Esmast süstemaatilist modernistlike tehnikate kasutamist võis näha uussensualismi liikumise (shinkankaku-ha) esindajate tekstides. ( uussensualism -Liikumisele pandi alus a1924. Andsid välja kirjandusajakirja Bungei jidai. Seda liikumist seostatakse eelkõige Yokomitsu Riichi`ga. Uussensualistid ei seisnud mitte ideoloogiliste ideede, vaid kirjanduslike printsiipide ja uute tehnikatega eksperimenteerimise eest. Nende autorite ühisnimetajaks on kirjeldavate sündmuste moraalse sisu eitamine. Neile oli olulisem pigem vorm, kui sisu. Vormiliselt oli nende tekstidele tüüpiline kolmandas isikus jutustamine, seda vast eelkõige vastandumaks naturalistide ja mina-romaanide mina-kangelasele. Selle asemel, et kirjeldada, mis toimus peategelase mõtetes, kirjeldati sageli hoopis tähtsusetuid kõrvalseiku.) 19)Mida iseloomustab sõjajärgne proosa? Sengo bungaku (sõjajärge kirjandus). Kohe pärast sõda toimus kiire kirjanduse tõus, sest sõjaaegne tsensor ja piirangud võeti maha
metodoloogiliste probleemideni, mis muudavad küsitavaks nii mõõtevahendi kui selle aluseks oleva teoreetilise raamistu kehtivuse. Kuivõrd enesehinnangu puhul on tegemist hüpoteetilise konstruktiga, mistõttu see ei ole vahetult vaadeldav ega mõõdetav, on väga oluline kontrollida konstrukti tähenduslikkust ja kehtivust valiidsuse kaudu. Vaatamata sellele, et kontseptuaalselt on piisavalt põhjendatud minakonseptsiooni ja enesehinnangu eitamine, ei ole seda praktilise mõõtmise käigus sugugi nii lihtne teha. Brinthaupti ja Erwini (1992) sõnul tuleneb see asjaolust, et minakonseptsiooni uurimiseks kasutatakse enesekohaseid küsimustikke, mis tavaliselt sisaldavad nii kirjeldavaid kui ka hinnangulisi väiteid. Sellest tulenevalt on enesehinnangut keerukas eraldada erapooletust kirjeldusest bibg uurijad kasutavad sageli neid mõisteid sünonüümidena vaheldumisi. Probleemi sügavamaks analüüsimiseks on kasutatud
põhjuse ja tagajärje seaduse mõjul jälle seejärel lahknevad. Isik on pidevalt muutuv nii praeguses elus, kui ka läbi kõigi (juba elatud) elude vaadelduna. Et kõik olendid kannatavad, võivad muutuda ning on omavahel põhjuse ja tagajärje seoses, tuleb üksteisesse suhtuda kaastundlikult, sallivalt, abivalmilt ja mõistvalt. Juba Sakiamuni eluajal tekkis suur budistlik mungakogudus (sangha). Nn. kastivahede, ohverdamise, preestriseisuse ja askeesi eitamine võitis budismile paari sajandi jooksul järgijaid samuti ka kogu Indias.
,,Entsüklopeedia" uudsus seisnes selles, et see käsitles tähestiku järjekorras teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja ideede seisukohalt, andes samas hävitavaid hinnanguid feodaal- absolutistliku korra poliitilistele , usulistele ja õiguslikele asutustele ning ideedele. 3. Saksa valgustus Saksa valgustuse eripära võrreldes Prantsusmaaga seisnes selles, et saksa mõtlejatele ei olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu paljudele prantslastele. Saksa valgustusideoloogia lähtus suuresti pietismist , mis kujutab endast luterliku kiriku sees kujunevat vooli, mis pöörab erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutab kõigi kristlaste võrdsust. Pietismis rajajaks oli Philipp Jakob Spener (1635-1705) ja silmapaistev liider August Hermann Francke (1663-1727) . Francke toonitas eriti koolide rajamise vajadust. Pietistid taotlesid ühiskonnakorra täiustamist usu abil. 3.1
Koorikloomasid ei sööda. Veri tuleb välja lasta. Loom tuleb õigesti tappa. Loom peab olema täie teadvuse juures kui ta tapetakse. Gaasitada looma. Toit peab olema õigesti valmistatud. Lihatoidud, piimatoidud tuleb hoida eraldi. ,,Ära keeda vasikat tema ema piimas" kui on vähegi võimalik reeglitest kinni pidada, siis peetakse kinni. Sabat hingamispäev. Igal nädalal reede õhtust laupäeva õhtuni. Päev, mil on keelatud töö tegemine. Koristamine, eitamine, tule süütamine, reisile minek on keelatud. Töö peale mõtlemine on ka keelatud. Hingamispäev, mis on jumalale ja inimesele. Riiete parandamine on keelatud. Perekondlik lõuna. Õhtusöögi juures on oluline naiste roll, ke ssüütab küünla. Ros-hasana ei alga 1.jaanuaril. arvestatakse aega maailma loomisest. 6000 aasta. Süüakse magusaid toite. Jom-Kippur patukahetsuspüha. Kestab 7 päeva. Palutakse, antakse andeks. Pesah e
.. .... "Water music" (1952) muusikaline lavaline etendus. Pianist lisaks klaverimängule teeb teisi toiminguid: mikrofoni ees sorinal vee kaussi kallamine, kindlal hetkel vile puhumine, raadiovastuvõtja sisse ja välja lülitamine, mängukaartide viskamine klaveri keeltele... NEOKLASSITSISM Hõlmab ajavahemikku 19.sajandi lõpp 20. sajandi algus. Tekkis vastureaktsioonina impressionismile. Aluseks oli romantismi eitamine. Pooldati hoopis varasemaid stiile, ka barokk ja renessanss. Neoklassitsism muusikas: Suuna rajajaks peetakse Igor Stravinskit. Muusikaline neoklassitsism sai alguse 1920-ndatel. Toimus muusika harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustamine ( lühikesed meloodiad, lakoonilisus) Väärtustama hakati selget meloodilist joonist ja vormi täpsust, klassikaliselt väljapeetud ülesehitust. Neoklassitsism kujutavas kunstis:
loodud tugevate poolt vaeste vastu; ühiskonna hädades süüdi riik; anarhistlik ideaal on üksikisiku vabadus, mis saadakse loova töö tulemusena, riigivõimu eitamine, inimese enda teadmine viib korrani, laisad on haiged; terror, riigijuhid tappa, varsti ei taha keegi riiki juhtuda ja siis riik kaob · sotsiaaldemokraatia üldine valimisõigus,
a mõrvad, tapmine), reetmine, lubadusi ei pea täitma. Tema näpunäited- kõik kahjuteod (ebamoraalsed) tuleb teostada kõik ühekorraga aga head teod tuleb pisku haaval teha (mitte korraga vaid natuke igal korral). REFORMATSIOON JA VASTUREFORMATSIOON Reformatsiooni algatas Martin Luther. Ta pandi riigivande alla (lindprii) Tema põhiseisukohad: (Protestantlik kirik) protestantlikus kirikus on kirikuõpetajaks pastor - Paavsti ülimuslikkuse, kirikukogude eksimuste eitamine - Emakeelse piibli ja jutluse nõudmine - Sakramendid olid vaid ristimine ja armulaud - Kiriku pea pole mitte paavst vaid riigi valitseja - Pühakultuse eitamine - Tsölibaadi kaotamine - Kloostrite ja mungaordude kaotamine - Kirikuvarade võõrandandamine- kirik peab olema lihtne. Protestantlikud usutunnistused vabastasid inimese katoliku kiriku sõltuvusest. Varem sai ju õndsaks ainult kiriku abiga
Ilmselt on see plaan valminud juba ammu, kuid just sellest vestlusest trepil Jim'iga saab vaatajale see teatavaks. Amanda Wingfield Ema on üsna egotsentriline kuju, kes arvab, et teab oma lastele sobivat tulevikku, tegelikkuses aga surub alla nende tõelisi kutsumusi ja andeid. Amanda ainuke rõõm on minevik, kus oli terviklik pere ja tema oli populaarne meeste seas ka enne laste isaga abiellumist. Tema nääklemine Tom'i kallal ning Laura invaliidsuse eitamine on hea näide soovist mitte reaalsusega kokku puutuda, üritada asju jõuga ja hoolimatult lükata endale sobivale poole. Samas on tema pingutused kindlasti tunnustustnõudvad ja kindlasti ei saa seda talle pahaks panna. Amanda käitub lähtudes heast usust ja soovist, et tema lastel oleks tulevik helge. Tema karakteri kõige tähtsam sündmus on vast see, kui ta saab teada külalise saabumisest, mis sütitab temas lootuse ja ta hakkab ülipüüdlikult tegutsema, pingutades kõvasti üle.
Selline kontakt oli komöödiate kirjutajale vajalik, kui ta tahtis publikut naerma panna. M näidendid on loodud näitelava jaoks; annavad näitlejatele võimluse ilmekaks mänguks. M oskas inimesi näha nende hingepõhjani ja tundis teatri nõudmisi põhjalikult: elav kujutlusvõime + ainulaadne sõnaseadmisoskus + koomikameel = teoste värvikus ja elavus. Valgustus Valgustus on 18.sajandi Euroopa kultuurielu ajajärk, mida iseloomustab mõistusepärasus. Võtmesõnad: autoriteedi eitamine – kõikidesse tõdedesse tuli suhtuda skeptiliselt ratsionalism – kõik maailmas sõltub terve mõistuse tahtest, kas usk ja moraal tulenevad mõistusest valgustusidee – rahvahulki tuli valgustada, et muuta ühiskond paremaks, tähelepanu pedagoogilisele tegevusele looduselähedus – mõistus on looduse kingitus, loodus on hea ja inimene on oma loomult hea, kõik halb tuleb ühiskonnast
Isiksusepsühholoogia I Teooria · teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid · teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus · metateooria 2. Isiksuse teooriad filosoofilised eeldused: · determinism · pärilikkus · unikaalsus · proaktiivsus · teaduslikkuse printsiip 3. Isiksuse kirjeldamine Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse Isiksuse dimensioonid (traits) - kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus 4. Isiksuse mõiste · organisatsioon( struktuur) · protsess · psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psü...
tunnetuses. Igasugune teadmine väljendub Kanti arvates otsustusena. Otsustus on mõte, milles midagi väidetakse millegi kohta, nt Kõik inimesed on surelikud, Mõni kivi on raske. Igas otsustuses eristatakse subjekti ja predikaati. Subjekt on see, mille kohta väidetakse, predikaat aga see, mida väidetakse. Otsustuste seas eristas Kant analüütilisi (`osadeks lahutamine') ja sünteetilisi (`kokkuühendamine'). Analüütiliselt tõene on selline otsustus, mille eitamine viib vasturääkivusele. Sünteetiliste otsustuste seas eristas Kant aposterioorseid (`kogemusel põhinev') ja aprioorseid (`enne kogemust, kogemusest sõltumatu') otsustusi. Asi iseeneses ja asi meie jaoks- Das Ding an sich Kanti arvates on olemas objektiivne maailm, mille kohta me ei saa midagi konkreetset väita. See on asi iseeneses (Ding an sich). See tundmatu asi iseeneses mõjutab inimese meeleorganeid ja tekitab aistinguid. Seda, kuidas asi iseeneses meile nähtub, nimetab Kant
otsustatakse, et kõik metallid juhivad elektrit); abstraheerimine -- esemest või nähtusest eraldatakse mingi oluline tunnus ja hakatakse seda iseseisvalt kasutama (näiteks paljud inimesed on ilusad ning ilu mõistet hakatakse kasutama iseseisvalt, ilma konkreetsete inimestega sidumata). Analüüs ja süntees on omavahel tihedasti seotud ja on samas ka kõige olulisemad mõtlemisoperatsioonid. Mõtlemise tulemused on otsustused ja järeldused. Otsustus on millegi jaatamine või eitamine Järeldus on olemasolevatest teadmistest saadud uus teadmine. Inimesed ei mõtle kõik ühtemoodi, mõtlejaid saab jagada eri liikidesse. Jagamine võib toimuda mitmeti. Liigitades mõtlemist protsessi kulgemise järgi, saab eristada diskursiivset ehk arutlevat mõtlemist ning piltlikku mõtlemist. Mõtlemisena käsitatakse kogu seda vaimset aktiivsust, mis seostub info töötlemise ja mõistmisega ning suhtluses kasutamisega.
Psüühilised nähtused- Psüühilised protsessid, seisundid ja omadused. Falsifitseeritavus - hüpotees on kummutav ehk falifitseeriv- formuleeritud nii, et meil oleks algusest peale selge, milline tõendites avalduv seaduspärasus näitaks, et hüpotees on vale. Operatsionaalne definitsioon- definitsioon, mis tõlgib muutuja, mida me hinnata tahame, konkreetseks protseduuriks või mõõtmiseks. Populatsioon- kogu rühm, mille kohta uurija tahab järeldusi teha. Valim- populatsiooni alamhulk, mida teadlane uurib, et populatsiooni kui tervikut tundma õppida. Ootuste vihjed- märgid, mis võivad uuringus osalejale aimu anda, milline käitumine on selles olukorras oodatud või soovitav. Topeltpime uuring- uuringu selline korraldus, kus osalejad määratakse teatud katsetingimustesse, hoides seejuures nii osalejad, kui ka uurijad teadmatuses, kes millisesse rühma määrati. Uurimismeetodid- Intervjuu, test(objektiiv ja projektiivtest), juhtimisanalüüs Biheiviori...
Ilmselt on see plaan valminud juba ammu, kuid just sellest vestlusest trepil Jim’iga saab vaatajale see teatavaks. Amanda Wingfield Ema on üsna egotsentriline kuju, kes arvab, et teab oma lastele sobivat tulevikku, tegelikkuses aga surub alla nende tõelisi kutsumusi ja andeid. Amanda ainuke rõõm on minevik, kus oli terviklik pere ja tema oli populaarne meeste seas ka enne laste isaga abiellumist. Tema nääklemine Tom’i kallal ning Laura invaliidsuse eitamine on hea näide soovist mitte reaalsusega kokku puutuda, üritada asju jõuga ja hoolimatult lükata endale sobivale poole. Samas on tema pingutused kindlasti tunnustustnõudvad ja kindlasti ei saa seda talle pahaks panna. Amanda käitub lähtudes heast usust ja soovist, et tema lastel oleks tulevik helge. Tema karakteri kõige tähtsam sündmus on vast see, kui ta saab teada külalise saabumisest, mis sütitab temas lootuse ja ta hakkab ülipüüdlikult tegutsema, pingutades kõvasti üle.
Steiner, kuid neil pikemalt ei peatu. Leian, et ei saa jätta tähelepanu pööramata Anna Freudile (1895-1982), kes 1936. aastal koostas nimekirja kaitsemehhanismidest, milleks on: repressioon ehk mahasurumine või välja tõrjumine; vastandreaktsioon; isolatsioon ehk eraldumine ühiskonnast; tühistamine; projektsioon ehk etteheitmine, ka mure ülekandmine teisele inimesele; autoagressiivsus; samastumine; regressiioon ehk tagasiminek või püüd vastupidist mõelda; eitamine ja sublimatsioon, mis on tunnete ja kommete ülistamine. Eelmainitud kaitsemehhanismidel on kaks ühist joont. Esiteks, nad on eitavad, falsifitseerivad ja moonutavad tegelikkust, teiseks töötavad alateadlikult ning inimene isegi ei kahtlusta nende olemasolu. Neid ravitakse psühhoterapeutiliselt, mille tuumaks on alateadvusesse tõrjutud ja neuroosi põhjustavate psüühiliste nähtuste teadvustamine (hüpnoos; unenägude analüüs või vabade assotsiatsioonide meetod).
Isiksusepsühholoogia I Teooria · teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid · teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus · metateooria 2. Isiksuse teooriad filosoofilised eeldused: · determinism · pärilikkus · unikaalsus · proaktiivsus · teaduslikkuse printsiip 3. Isiksuse kirjeldamine Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse Isiksuse dimensioonid (traits) - kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus 4. Isiksuse mõiste · organisatsioon( struktuur) · protsess · psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psü...
Ilmselt on see plaan valminud juba ammu, kuid just sellest vestlusest trepil Jim'iga saab vaatajale see teatavaks. Amanda Wingfield Ema on üsna egotsentriline kuju, kes arvab, et teab oma lastele sobivat tulevikku, tegelikkuses aga surub alla nende tõelisi kutsumusi ja andeid. Amanda ainuke rõõm on minevik, kus oli terviklik pere ja tema oli populaarne meeste seas ka enne laste isaga abiellumist. Tema nääklemine Tom'i kallal ning Laura invaliidsuse eitamine on hea näide soovist mitte reaalsusega kokku puutuda, üritada asju jõuga ja hoolimatult lükata endale sobivale poole. Samas on tema pingutused kindlasti tunnustustnõudvad ja kindlasti ei saa seda talle pahaks panna. Amanda käitub lähtudes heast usust ja soovist, et tema lastel oleks tulevik helge. Tema karakteri kõige tähtsam sündmus on vast see, kui ta saab teada külalise saabumisest, mis sütitab temas lootuse ja ta hakkab ülipüüdlikult tegutsema, pingutades kõvasti üle.
uimastite kasutamine (lisaks nädalavahetustele) ka argipäevadel; uimastitega seotud mõtted on tähtsal kohal; uimastite ülesostmise ja edasimüügiga tegelemine; kasvab taluvus uimastite suhtes; tekivad väsimus, tujukus, depressiivsus, viha, käitumist mõjutavad järsud meeleolumuutused; uimastite tarvitamisest tekkinud probleemide eitamine, väga tõsised kahjulikud tagajärjed (vargused, kodust ärajooksmised, koolist/tööst loobumine, konfliktid perekonnas, uimasteid mittekasutavate sõprade kaotamine, kehakaalu muutused, mälulüngad, madal enesehinnang, depressiivsus). Sõltuvus: uimastid on omandanud keskse koha igapäevaelus, suurenenud uimastite üksinda tarvitamine
defektiid. · bioloogilis-psühholoogiline mudel leiti, et inimene on bioloogiline, psühikaga olend; häibe põhjuseks on kas kaasasündinud või omandatud füüsiline või psüühiline defekt. 13. Kuritegevuse seletamine ühiskonna, kui terviku kaudu. · Neutraliseerimise teooria leiti, et kurjategija neutraliseerib enda jaoks normi rikkumise. See võib toimuda mitmel moel, nt vastutuse eitamine: kurjategija sisendas endale, et normi rikkumine ei toimunud tema vaba tahte alusel, vaid väliste asjaolude tõttu, seega tema ei vastuta. Samuti kahju eitamine, kannatanu eitamine. · Diferentseeritud assotsiatsioonide teooria leiti, et kuritegelik käitumine on õpitud ning õppimine toimub teiste inimestega suhtlemise teel, eelkõige väikestes gruppides.
Keegi meist pole kindlustatud õnnetuste, äpardumiste, ajutiste tagasilöökide või ootamatute raskuste vastu elus. stressiseisundis, mis sellistes olukordades aitab koondada energiat toimetulekuks ja paremaks kohanemiseks, esine kolme tüüpi käitumist: Eitatakse juhtunut ja välditakse tugevat hingevalu põhjustavaid mõtteid ja tundeid Kohanetakse ja muudetakse oma suhtumist toimuvasse Otsitakse lahendust ja püütakse muuta olukorda Olukorra eitamine on alateadlik kaitsereaktsioon, mis võib ilmneda ootamatute tugevat stressi tekitavate sündmuste korral. Juhtunu või selle episood näib mõneks ajaks otsekui ununevat. Selline rektsioon on organismile eluliselt vajalik, et anda psüühikale aega toimunu omaks võtta. Mälu taastub järk-järgult ning vastavalt sellele, kuidas toimunu läbi töötatakse. Mõnikord tõrjutakse valusa sündmusega seotud tunded ja mõtted teadvusest välja ning
· Levis ka Saksamaal, Hispaanias, Austrias, Portugalis, Ungaris, Kreekas jne Natsism · Kodanike teod tehtud riigi heaolu nimel · Tugevad rahvused sõjalise võimu abil · Pluralismi lubamine on viga · Eesmärk ühendada kõik saksa keelt rääkivad rahvad · Natsismi peetakse üheks fasismi haruks tunnusjooned · Äärmuslik natsionalism · Kommunismivastasus · Demokraatia eitamine · Parlamendivastasus · Piiratud usuvabadus · Riigi heaolu "tõeliste" sakslaste jaoks · Töölisklassi heaolu · PanGermanism · Keskkonna kaitsmine · Rassism · Loomade eest hoolitsemine · Eugeenika (pärilike omaduste · Kollektivism parandamine)
Hu lgateooria põh im õis ted N B ! Värv ilin e tek s t arves tu s es . H ulk on baas ter min iks nii ma te ma at ikas kui ka arvutiteadus es . J ärgnevalt tuvu me hulgateoori a põhikonts epts ioonidega ja hulkadele rakendatavate operats ioonidega. P aradoks : a) H abemeaj aj a puzle- kapten käs ib rühma habemeaj aj ale aj ada habet kõikidel kompan ii liikmete l, eeldus el et rühma liik med ei tohi is e habet aj ada. O lles kõigi teis te habemed aj anud, kas vab talle endale habe. Enda habet ei s aa ta aj ada, s es t nii rikuks ta kapteni käs ku. Kui ta aga enda habet ei aj a, s iis ta peaks ühtpidi kapteni käs u järgi enda habet aj ama (kõikidel liik me tel). D ef: Hu lk A on k ollek ts ioon k orrek ts elt d ef in eeritu d ob jek tid es t, n ii et iga ob jek ti k orral k eh tib ük s järgevas t k ah es t võim alu s es t - x k u u lub h u lk a A , k irju tam e x A - x ei ku u lu h u lk a A , k...
suur kaalukaotus, toidukoguste vähendamine, rasvasisaldusega toiduainetest loobumine, kuni üldse toidust keeldumiseni, tüdrukutel menstruatsioon ei alga/muutub ebakorrapäraseks või lakkab üldse, oksendamine, kujutlus endast kui ülekaalulisest, ehkki peegel näitab muud, suur füüsiline koormus, pidev isupuuduse kurtmine, suured, paksud riided, pidev külmetamine, enda pidev kaalumine, üksindus, eraldatus, süütunne ja enesepõlgus pärast korralikku kõhutäit, probleemi eitamine, juuste õhenemine ja väljalangemine, kuiv, kollane nahk, kuivad, murduvad juuksed ja küüned. Tervisehädad: südamekahjustused, maksakahjustused, neerukahjustused, viljatus, isiksuse muutused, muutused ajus, luude hõrenemine, immuunsüsteemi kahjustused, pidevad tervisekahjustused. Anoreksia ravi Anorektiku ravi algab haiguse teadvustamisest. Et inimesel tekiks üldse motivatsioon midagi enda heaks teha. Kui on tekkinud pööre, ta saab haigusest aru ja soovib midagi muuta, tuleb
· Ta püstitas ka küsimuse, et miks tuleb Aristotelest austada rohkem kui teisi filosoofe. · Vabastamaks teadust kiriku kontrolli alt, esitas ta seisukoha, et filosoofia ja teoloogia ei ole ega tohigi olla omavahel seotud. · Ta pilkas asketisimi ja tuletas meelde, et varakristlus lubab ka vaimulike abielu. · Ütles, et parem olgu vaimulik ühe naise abikaasa kui paljude armuke. · Piibli üleloomuliku päritolu eitamine. · Nimetas Moosest ja evangeliste lihtsalt ajaloolasteks. · Ta pidi astuma Napolis inkvisitsioonikohtu ette. · Teda päästis halvimast uus paavst Nicolaus 5, kes kutsus ta Rooma enda teenistusse. · Ta sai Nicolaus 5 juures sekretäriks, peale selle Rooma ülikooli professoriks ja veel mitu tulusat ametikohta. · Suri 1457. aastal, tema sarkofaag asub Roomas Lateraani kirikus, mille kanoonik (vaimulik) ta oli olnud. Rotterdami Erasmus
Nad ei suuda eristada oma tegelikke võimeid suurejoonelistest fantaasiatest või päriselus teostada seesmist kujutluspilti ideaalsest lapsevanemast. Nende kadedus ja imetluseihalus ei kinnita nende pealiskaudset iseseisvust. Selline minapilt tagab egole kaitse see on ebateadlik viis tulla toime sisemisest konfliktist tekkinud stressiga. Nartsissistlike inimeste kaitsemehhanismid pole välja arenenud. Nende hulka kuuluvad oma tunnete ja tegevusega kaasneva vastutuse eitamine ning projektsioon oma tunnete omistamine teistele inimestele, et neid mitte omaks võtta, ning teiste idealiseerimine või põlgamine. Nartsissistid muudavad isegi enda idealiseeritud inimesed oma potentsiaalseteks vaenlasteks, sest projitseerivad neile kui oma võimalikele võistlejatele omaenese soovi teisi ära kasutada. Psühhoanalüütik Heinz Kohut käsitleb nartsissismi üsna sarnasel viisil, kuid siiski erinevana
tänapäeva arenenud ja urbaniseerunud ühiskonnas sagedane ja koguni parandamatu. Eelkõige tekib burn out sündroom inimestel, kes oma töö ja ka eraelu käigus peavad endast andma palju, saamata vastu positiivseid ja innustavaid elamusi. On ameteid, kus oma tundeid ei tohi väljendada, kuna see on ebaeetiline ning samuti ei vii abistaja emotsionaalsus aidatava elu õigetesse rööbastesse. Kuid just selline oma tunnete ja elamuste allasurumine ning ka eitamine on soodustavaks momendiks abistaja muutumisel abivajajaks. Positiivseid tulemusi annaks oma mõtete ja tegemiste rääkimine edumeelses ja progressiivses töömeeskonnas, ent paraku on elu näidanud, et sageli on meeskond tervikuna haige ega suuda seepärast oma üksikliikmeid abistada. Tuginedes oma kogeustele lastekodutöötajana ja lihtsalt indiviidina, vestlustele inimestega tegelevate isikutega ning erialasest kirjandusest saadud infole, julgen kirjutada
Ülevaade H.Hattenhaueri raamatust ,,Euroopa õigusajalugu" Loomuõigusest valgustusaja kodifikatsioonideni. Absolutism (valitsusvorm, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim) René Descartes (1596-1650) hea varanduse, hariduse ning mainega teadlane. Tolleaegse filosoofilise süsteem tundus talle vaieldav ja ebakindel. Lõi uue geomeetrilise meetodi uue mõttetehnika abil. Ta väitis ainult seda, mida oli ilmselgelt suutnud oma mõistusega tõeseks väita. Ta tunnistas kõige kõrgemaks mõistuse. Juba varem oli Johannes Althusius esitanud oma õigusõpetuse mõistepüramiidide kujul. Descartes tegi sellest meetodist usuvormeli. Vormide geomeetriline selgus ja sümmeetria muutus 17. ja 18. sajandil ülitähtsaks. Aiad, teed, hooned jne pidi allutama geomeetrilistele kujunditele, isegi lahingud. Descartes´i selguse läkitust poleks vastu võetud, kui kõikjal poleks valitsenud nälg selge vormi järele - vorm pakkus kindlust. Descartes´i meelest võis v...
Probleemile orienteeritud stressikäitumise näiteks võib tuua oskuse probleemid ära lahendada, määratleda piirid, öelda ,,ei"; sotsiaalsed oskused, planeerimisoskus ning oskus ajaga ümber käia. (Jürisoo 2004: 174) 2. emotsioonidele suunatud toimetulek, milleks on sotsiaalse toetuse otsimine, emotsionaalse toetuse otsimine (sh emaotsioonide väljaelamine) või situatsiooni ümberhindamine; 3. põgenemisstrateegiad, milleks on probleemi eitamine, passiivsus, tegelemine ebaoluliste asjadega, leppimine olukorraga või liialdamine mõnuainetega. Justin Cunningham (2006: 33) soovitab tööstressi vähendamiseks füüsilist liikumist, sest liikumine aitab tugevdada immuunsussüsteemi ja vastupidavust töökeskkonna survele. Kasulik on viibida peale tööd kohtades, mis tekitavad rahustavaid tundeid ning kus inimene tunneks ennast mugavalt. Soovitav on valida tööväliseks ajaks tegevusi, mis tasakaalustavad
ole eneses kindel. Kui liiga kiiresti hakkame andma hinnanguid ja kuuldut interpreteerima, võime totaalselt eksida. · Peegeldav kuulamine: · Täpsustamine · Ümbersõnastamine · Tunnete peegeldamine · Kokkuvõtete tegemine · Empaatiline kuulamine (empaatia "tunda koos" saksa keeles): eesmärk tabada emotsionaalset tähendust ja teate tähtsust kõneleja jaoks. Kuulamise takistused: · Lahenduse kõrvaleheitmine: "Ma ei soovi seda sinuga arutada" · Tunnete eitamine: "teil ei ole põhjust muretseda..." · Selektiivne vastamine: teatud aspektidele keskendumine · Ebakompetentsusele rõhumine: "Mina ei ole kompetentne vastama" · Teema vahetus: muust rääkimine · Edasi suunamine: "Sa peaksid sellest rääkima arstiga" · Edasi lükkamine: "Räägime sellest järgmisel nädalal" 5 · Katkestamine: "Mul on väga kiire. Lähen koosolekule." Meeldimine, millest oleneb
teistsuguses raamistikus, hinnata ümber abielu ja lahutuse tähendust oma elus. Iga raske olukord meie elus on ühelt poolt häda või õnnetus, teiselt poolt katsumus, millega toime tulles tunneme, et oleme saanud targemaks ja kogemuse võrra rikkamaks. 3.1 Tunded pärast lahutust Nii nagu igasuguse suure ja ootamatu kaotuse puhul, teeb inimene ootamatu lahutuse korral läbi protsessi, milles võib eristada viit faasi: 1. Eitamine. Inimene ütleb endale: "See on võimatu. See ei saa nii olla. Minuga ei saa nii juhtuda". See on shokistaadium, kus välditakse tunnistamast, et midagi nii rasket on juhtunud. 2. Reaktsioonide vallandumine. Selles staadiumis kogetakse kurbust ja õnnetusetunnet, viha ja süüdistusi partneri ning võimalike teiste asjasse segatud isikute vastu, enamasti ka enesesüüdistusi. Inimesele võib tunduda, et tal puudub igasugune võimalus oma elu ja saatust kontrollida. Sellesse perioodi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
